Noor Tegija mai 2009

mai 2009

Hea lugeja

S

inu käes on neljaleheküljeline väljaanne Noor Tegija, mille artiklid on peamiselt kirjutanud noored. Kui oled noor, saad siit kindlasti inspiratsiooni, kuidas muutuda ise aktiivseks nooreks tegijaks, kes ühiskondliku aktiivsusega kogub kogemustepagasit ja tarkust iseendale, kuid ühtlasi rikastab sellega ühiskonda, kus elame.

Kui oled juba noore east välja kasvanud, viib see leht sind kindlasti pisut rohkem kurssi sellega, kus tänased noored tegijad käivad, millega tegelevad, mida nad millestki arvavad ning millised hetkevõimalused on aktiivsemaks muutumiseks ja eluks nii vajalike ainulaadsete kogemuste hankimiseks.

Soovin, et see väljaanne rikastaks iga lugejat uue informatsiooni võrra ning julgustaks eelkõige noori olema aktiivsemad ja ka julgemad oma arvamust välja ütlema ning midagi uut ja suurt korda saatma, millest on kasu nii endale kui kogu ühiskonnale!

Heili Tõnissaar Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, programmijuht

Noor arvab Kas hoiame noorte arvelt kokku?

(Robert Lang) Loe lk 2

Virtuaalne noorsootöö Virtuaalse noorsootöö võimalused (Allan Arjut) Loe lk 3

Tallinn 2011 viib noored kokku kultuuri tipptegijatega Madli-Liis Parts

N

oore publiku programm on Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks ette valmistava sihtasutuse Tallinn 2011 üks aktiivsemaid ja olulisemaid projekte. Kõiki kultuurivaldkondi kaasav ettevõtmine võimaldab õpilastel eelkõige väljastpoolt Tallinna saada osa sündmustest, mida korraldavad kultuuripealinna koostööpartnerid.

Kui Tabasalu kooli õpilased ühelt maailmas tuntud trummarilt pärast mitmetunnist proovi autogrammi palusid, vastas mees talle omasel veidi torinal moel: «Mina pole mingi superstaar.»

Vastuseks sai ta aga õhinal kinnituse, et just tema mäng ning selgitused läksid noortele kontserdiproovis viibinutele südamesse. Murdusid klišeed, mida täiskasvanuna on kerge välja mõelda – noored on terased ja tänulikud vaatlejad, kui selleks vaid võimalus anda.

Itaalia päritolu trummar Paolo Vinaccia ja Tabasalu kooli noorte mõttevahetus toimus Tallinna Filharmoonia korraldatud festivalil «Täiuslik vaikus», mis oli Tallinn 2011 noore publiku programmi esimene õppepäev. Toonane pärastlõuna Mustpeade Majas tõestas, et vahetu kohtumine põneva kultuuritegijaga innustab noor hindama mitmepalgelist kultuurielu, mille rikkusest saab muidu osa vaid kildhaaval ja juhuslikult.

Noore publiku programm ei tähenda kaugeltki vaid sündmuste külastamist, mida korraldavad kultuuripealin-

Noortekeskustes jätkub ka suvel küllaga tegemist (Marge Männistu) Loe lk 4

Vabatahtlik töö Anna end üles!

Noorsootööle!

Tallinna Noorsootöö Keskus kutsub vabatahtlikuks noortekeskustesse Loe lk 4

Lisainfo koolidele, kes soovivad osaleda programmis, ning info ettevõtetele, kes soovivad toetada noore publiku programmi • Madli-Liis Parts, SA Tallinn 2011 programmijuht. madli.parts@tallinn2011.ee • Praegu toimub noore publiku programmi õpituba Jazzkaare festivali raames, koostööpartneriks AS Elektriraudtee.

Napoleon Maddox tutvustab noortele oma päritoluriiki.

na koostööpartnerid – teatrid, kontserdikorraldajad, spordisündmuste läbiviijad, filmiinimesed, muuseumid jne.

Pigem pühendatakse koolinoored kultuurielu peidus poolde. Kohtumised kogu maailmas armastatud kunstnike ja näitlejatega, medalivõitjatest sportlastega ning tunnustatud dirigentide või lavastajatega annavad võimaluse suhelda inimestega, kellest muidu vaid teleri vahendusel teatakse.

Osalemine sündmuse ettevalmistuses annab Tallinn 2011 noore publiku programmi liikmetele aimu pühendumusest ja põhjalikust tööst, mis on eelnenud igale kunstiteosele ja spordisaavutusele. Programmis osalejad näevad, mis toimub kulisside taga siis, kui publikut veel saalis pole.

Iga õpitoa sisu koostatakse n-ö rätsepatööna koostöös koolide ja ürituse korraldajatega, lähtuvalt sündmuse iseärasusest ja selles osalevatest inimestest. Noored saavad kohtuda kultuuritegijatega, viibida ettevalmistustööde juures, vahetevahel ka ise laval või spordiplatsil ennast koos kogenud meistritega proovile panna. Hiljem sünnivad õppepäeval kogetu põhjal esseed või kunstitööd, mida õpetajad arvestavad tavalise koolitööna.

Tänavu on sihtasutusel kavas viia läbi noore publiku programmi õpitoad vähemalt kümne sündmusega koostöös. Sellest saab osa ligi paarsada õpilast väljastpoolt Tallinna. 2011. aastal plaanitakse noortele tutvustada vähe-

Tallinna päeval avatakse kudumisgrafiti näitus Heili Tõnissaar

Noortekeskused

Tallinn 2011 noore publiku programm koolinoortele üle Eesti

SA Tallinn 2011 programmijuht

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, programmijuht

V

eebruari algusest on kõik Tallinna noortekeskused löönud kaasa maailmas üha suuremat populaarsust koguvas kudumisgrafiti projektis. Noortekeskuste ühisprojekt toimub programmi «Laste- ja noortesõbralik linn» raames ning päädib 15. mail näitusega Tammsaare pargis.

Tallinna päeval võib Tammsaare pargis viibija leida nii pargipinkidelt kui tänavalaternate ja prügikastide pealt kirevavärvilist kudumisgrafitit. Kudumisgrafiti erineb tavalisest grafitist selle poolest, et erinevad mustrid ja sõnumid joonistamise asemel kas kootakse või heegeldatakse.

Kootud grafiti ei riku kuidagi linna vara ning pakub positiivset elamust selle märkajale. Samas on kudumite eesmärk sarnaselt joonistatud grafitiga anda ühiskonnale edasi mingi oluline sõnum. Tallinna päeval üles pandava näituse sõnumiks ongi see, et linna saab lihtsate ning väheste vahenditega muuta laste- ja noortesõbralikumaks.

Paari kuu jooksul on noortekeskus-

te noored koos vanu kudumeid üles harutanud ja neist grafitit kudunud.

Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajate sõnul õppisid nii mõnedki noored projekti käigus kuduma-heegeldama erinevaid mustreid ning esimest korda said kätt proovida ka julgemad poisid.

Märtsi lõpul kuulutati välja kudumisgrafiti konkurss, kuhu oodati osalema kõiki Tallinna lapsi ja noori, kes armastavad vana kudumiskunsti. Parimatele grafitite autoritele on välja pandud auhinnad ning võitjad kuulutatakse välja 15. mail Tammsaare pargis.

Muu hulgas on Tallinna päeval pargis Tallinna Keskraamatukogu buss Katariina Jee ning Tallinna Noorsootöö Keskuse telk, kus on võimalik saada infot noortekeskuste suviste tegemiste kohta ning osaleda rinnamärgi ja kudumisgrafiti töötoas. Infot uuemate filmide kohta jagab Coca-Cola Plaza ning üles astuvad noortekeskuste parimad esinejad. Päeva jooksul toimub ka mäng, kus kudumisgrafitite vahele peidetud erinevatest sõnadest tuleb moodustada küsimus. Küsimusele õigesti vastanute vahel loosib Coca-Cola Plaza välja kinopiletid.

• Järgmiste võimaluste kohta jälgi infot www.tallinn2011.ee

malt 60–70 kultuurisündmust. Nende hulka kuuluvad nii filmi-, teatri-, kino-, kunsti- kui ka spordiüritused, kirev valik sellest, mis kuulub Euroopa kultuuripealinna mitmekesisesse sündmusteprogrammi.

Et noore publiku programmist saaks osa võimalikult palju õpilasi üle Eesti, on just praegu loomisel koostööpartnerite võrgustik, kuhu oodatakse kõik ettevõtteid ja organisatsioone, kes teavad, et saavad aidata tuua noori Tallinna ning tagada neile õppepäevaks hea meeleolu. Oluline roll on transpordifirmadel, toitlustajatel ja meenetootjatel. Juba tänaseks on oma jah-sõna programmis lektorite ja päevajuhtidena osalemiseks öelnud mitmed kultuuriinimesed.

Uus portaal noortele Marge Männistu tundRuudus

Kudumisgrafiti Haapsalus 2008. aasta noortepäeval.

TundRuudus internetiportaal on esimene tõsiseltvõetav noorte uudisteportaal, mis aitab kirjust meediast parimad ja asjakohasemad uudised noorteni tuua. Portaali on oodatud külastama kõik tegusad ja aktiivsed noored, keda huvitavad kooli- ja noorteteemad.

Portaali muudab eriti lahedaks see, et lisaks uudismaterjalile kajastab see nii meelelahutuslikke kui ka harivaid artikleid. Noorteportaalist võib leida huvitavaid persoonilugusid, põnevaid fakte ja nõuandeid, vajalikke vihjeid, toredaid eksperimente, erinevaid mänge ning videoid ja palju muud. Internetikeskkond uueneb ja areneb pidevalt.

Noorteportaal on eriline ja huvitav ka seetõttu, et peale professionaalse toimetuse saavad selle sisu kujundamisel kaasa lüüa ka noored. Kui oled unistanud ajakirjanikutööst või sulle meeldib lihtsalt kirjutada ja sul on midagi öelda, siis on tundruudus.ee just selline koht, kus saad end proovile panna.

Kohtume juba populaarseimas noorte kohtumispaigas – www.tundruudus.ee!

B A V R A NOOR

2

Kas hoiame noorte arvelt kokku?

Robert Lang tudeng

I

kka ja jälle taban end mõtlemast, mida saaks tänases Eestis ja miks mitte ka Euroopas noortega seotud küsimustes teisiti teha või parandada. Küsimus ise on juba üsna raske ja julgelt võib öelda, et praeguses majanduskitsikuses on see veelgi keerukam, sest lisaks sisulistele nüanssidele tuleb silmas pidada ka majanduslikke muutusi ühiskonnas.

Sisuliste probleemide rida ei ole kindlasti pikk, sest arvan, et palju on juba ära tehtud ja tuleviku jaoks on seatud ka lennukad eesmärgid. Seega pole mõtet esialgu sisuliste küsimuste üle ruumi kokkuhoiu mõttes siin arutleda.

Liiatigi, et oleks ju pisut alatu kritiseerida nende inimeste tööd, kes teevad seda suuresti missioonitundest ja arvestades töötingimusi teevad seda väga hästi.

Keskenduksin pigem kahele olulisele punktile, mis on seotud majanduslike muutustega ühiskonnas ja nende mõjudega noorte aktiivsusele ja osalusele. Oma mõtteavaldustega tahan pigem juhtida tähelepanu probleemkohtadele, kui kellelegi halba varju heita.

Esimese punktina tooksin välja selle, et suures kärpimistuhinas on tunnetatavalt üle käidud ka noorsootöö eelarverida, mis kindlasti hakkab noorsootöötajaid ja nende tööd pärssima. Ühelt poolt on säästmine noorte arvelt kuidagi mõistetav, sest riik säästab praegu igas valdkonnas ja see on üsna paratamatu. Kuidagi tuleb ju hakkama saada.

Teisalt on oluline mõelda, mis hinda me selle eest tulevikus maksame.

Ilustavalt, kuid mitte liialdatult, on ju öeldud, et noored on ühiskonna hingamine ja tulevik. Tõsi ta on ja eks tulevikus on näha, mis hinda ühiskond majanduskriisi tõttu tegemata jäänu pärast maksma peab.

Majanduslikus kitsikuses, kus paljude perede võimalused oma laste vaba aega sisustada vähenevad, on siiski oluline, et noortele pakutaks neile huvi pakkuvaid tegevusi. Pildil Noortepäev 2008 «Tule, nagu oled!».

Seda, kas noorte arvelt kokku hoidmine aitab meil kiiremini ja paremini kriisist välja tulla, ei julge ma ei ümber lükata ega ka kinnitada. Kindlasti tahan aga öelda seda, et lõpmatuseni ei saa noorte pealt kokku hoida, sest siis hävitame kogu töö ja eesmärgid, mis on aastatega noorsootöö valdkonnas seatud ja saavutatud.

Teiseks arvan ma, et just praegu vajavad noored hakkamasaamiseks üha enam noorsootöö tuge, sest töötuse määr, mis on paljude jaoks ainult number, on samal ajal paljude noorte jaoks number, mis näitab, et nende vanemad on töötud. Mida rohkem töötuid vanemaid, seda enam peavad ka noored leidma alternatiivseid ajaveetmisvõimalusi – näiteks veetma oma aega noortekeskuses, mis on juba aastaid, ka majanduskriisi väliselt olnud populaarsed.

Kuid ka noortekeskuste eelarveid kärbitakse ja seega vähenevad ka võimalikud alternatiivtegevused. Sisuliselt tähendab see, et mingil hetkel võib suureneda noorte arv, kes ei suuda leida tegevust ei enda ega ka noortekeskuste raha eest.

Kahju on lihtsalt mõelda, et noorte võimalused oma aega kultuurselt ja sisukalt planeerida ripuvad selle juuksekarva otsas. Huvitav olekski teada, kui

palju tegelikult praegune olukord on hakanud noori ja nende ajaplaneerimist mõjutama?

Arvan, et aja planeerimisega saavad noored läbi häda kuidagi veel hakkama, sest ega majandussurutis ei tähenda leidlikkuse kadumist. Rohkem tekitab aga muret see, et enam ei ole võimalik noorte kirjutatud projekte endises mahus rahastada. See on külm ja paratamatu reaalsus, mis mõjutab noorte aktiivsust ühiskonnas kaasa rääkida, sest on ju siiani paljud noorte ettevõtmised ja MTÜd tegutsenud projektiraha eest.

Hinda, mida me noorte aktiivsuse vähenemise kui väärtuse arvelt maksame, ei saa numbritesse panna, kuid kahtlemata on see suur. Siinkohal ei taha ma muutuda vinguvaks ja negatiivseks, vaid tahan edastada üleskutse nii noortele kui ka noortega töötavatele ametnikele, et pigem peaksime sellest olukorrast omamoodi üle olema, sellest õppima ja leidma alternatiivseid lahendusi, et noori ja nende tegemisi endiselt toetada. Kõike ei pea tegema nii, nagu me oleme seda teinud heaolu aastatel, vaid just praegu on huvitav aeg leida innovatiivseid lahendusi. Oluline on lihtsalt meeles pidada seda, et noortel on, mida öelda ja nad tahavad seda öelda.

Samuti loodan ma väga, et tänased otsustajad ei ole nii rumalad, et näevad noori kui koormat, mille arendamiseks vajalikku kukrut on majanduskriisi olukorras hea ilma suurema kärata kergendada. Noortelt nõu küsimine ja nende kaasamine nõuab kindlasti niigi kulukat bürokraatiat, kuid see ei tohi muutuda otsustajate jaoks tülikaks ja vastumeelseks.

Arvan, et noorte algatusi ja mõtteid probleemide lahendamisel peaks praegu võtma eriti tõsiselt, sest just meil on olemas usk, et asi läheb paremaks kiiremini, kui me seda arvata oskame. See ei pruugi juhtuda niipea, kuid positiivsus on pool võitu.

Andes vastust pealkirjas küsitud küsimusele, tahaks loomulikult vastata, et noorte arvelt ei ole mõttekas kokku hoida, kuid vaatamata sellele on praegu ilmselt kõige ratsionaalsem ja korrektsem vastata, et noorte arvelt tuleb kokku hoida nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui on põhjendatult vajalik.

Samal teemal: Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Madis Lepajõe artikkel http://www.nadaline.ee/ index.php3?lookup=rubriik&teema= arvamus&ID=510832

kommentaar:

Noorsootöö, kuhu sul minna tänases Eestis?

Ilona-Evelyn Rannala Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Viibisin aprillis Soome noorsootöötajate üleriigilistel päevadel ning kõrvu jäi sealse noorsootöö ühenduste katusorganisatsiooni Allianssi juhataja Ossi Heinäneni tervitus: «Majanduslanguse tingimustes on suur oht, et noorsootöö ressursse kärbitakse – ennetavalt töölt on alati kõige kergem võtta, kuid see maksab hiljem kätte.

Eelmise lama vigu ei peaks kordama.»

Meil tuleks samuti ükskord aru saada, et tule kustutamine on alati kulukam kui tulekahju ennetamine. Olukorras, kus perede sissetulekud vähenevad, mitmesugused probleemid kasvavad, on väga tähtis olla laste ja noorte jaoks olemas, ka väljaspool kooli ja peret, ning seda noorsootöö teeb – väheste vahenditega on siiani tehtud palju, päris ilma raha ja tunnustuseta aga ei saa.

Homne tegija on tänane noor

Kerda Spitz Tallinna Noorte Volikogu projektijuht

H

ans Christian Anderseni muinasjutus «Lumekuninganna» on välja toodud tänapäeva ühiskonnas väga levinud arusaam.

«Tavaliselt mõeldakse homsele ja eilsele moosile, mitte kunagi aga tänasele. Enamik meist käitub just nõnda.

Me heietame aina moosist, mida me sõime eile, ja muretseme moosi pärast, mida hakkame sööma homme, selle asemel et määrida kohe praegu paksult saiale moosi, mis meil on olemas täna.»

Siinkohal tõmbaksin paralleeli meie ühiskonnaga. Me otsime pidevalt lahendusi, mis võiksid toimida homme, ning vigu, mida tegime eile.

Me justkui jätaksime unustusse tänase päeva ning ressursid, mis meil praegu olemas on. Ressursside all pean silmas just neid aktiivseid noori, kes tahavad midagi ära teha ning muuta elu paremaks.

Noored püüavad endale pidevalt ise otsida tingimusi ja võimalusi saamaks oma potentsiaali ja ideid linna hüvanguks ära kasutada. Noored peavad ise looma selle, mille osa nad tahavad olla. Tekib paratamatult küsimusi, miks me unustame tänased võimalused ning kiirustame homsesse?

Loome Tallinna oma noortevolikogu, mille eesmärgiks on kaitsta Tallin-

na noorte huve ja õigusi. Tallinna noortevolikogu liige Getter Tiirik põhjendab noortevolikogu vajalikkust linnale, kus ta rõhutab just noorte innovaatilisust ja ideid.

«Noortevolikogu paneb noored rohkem linna arengule mõtlema ning suurendab demokraatia põhimõtete levikut ja kodanikuks kasvamist. Iga linn tahab olla atraktiivne elukoht ning kodanikele meeltmööda. Noored juhivad sageli tähelepanu sellistele punktidele, mida täiskasvanud ei märka, ning kuna ühiskonnas on erinevaid vanusegruppe, on linnale olulised ka noored,» ütleb Tiirik.

Paljudes väikestes ja suuremates Eestimaa linnades tegutsevad juba pikemat aega noortevolikogud. Üks kauem tegutsevatest noortevolikogudest on näiteks Kuressaares.

Efektiivselt töötavad noortevolikogud ka Tartus, Narvas, Pärnus ja kindlasti veel paljudes teistes väiksemates linnades.

Koostöö omavalitsuse ja noortevolikogu vahel on nendes tugev ning

suhtumine noorte tegemistesse äärmiselt toetav. Need linnad on juba kaua aega mõistnud ja kogenud, kui oluline on koostöö noortega ning kui vajalikud ja uuenduslikud on nende ideed. Nüüd on Eesti pealinnal võimalus näidata ning olla eeskujuks kõigile teistele, kus noortevolikogu veel pole.

Liiga tihti suhtume eelarvamusega ja seame kahtluse alla meie jaoks uusi algatusi ja küsime MIKS. Parem muuta oma mõttemalle ja loobuda kitsenduste terminitest ning küsida: «Aga miks mitte?» Noorte võlu seisnebki selles, et me julgeme võtta riske, oleme edasipürgivad ning oleme valmis entusiastlikult minema vastu raskustele ja lahendama neid.

Me tahame näha ja tunda kiiret arengut, mistõttu on meie pilk pidevalt pööratud homsesse. Just tänased noored on homsed tegijad. Kui me ei võta aega, et neid kuulata, ja tegutseme nendega arvestamata, siis tekib küsimus, millise suhtumisega on meie homsed tegijad.

kommentaar:

Milleks noortevolikogud?

Martti Martinson Eesti Noorteühenduste Liit, noortepoliitika spetsialist

Noortevolikogu eesmärk on noorte huvide kaitsmine ning noorte arvamuse edastamine otsustajatele. Noortevolikogu on oma olemuselt omavalitsusi nõustav organ. Üks olulisi eesmärke on ka noorte kui huvigrupi esindamine, mis aga eeldab seda, et noortevolikogu on valitud noorte endi poolt. Eesti on omaks võtnud kaasamise põhimõtted, mis laienevad teiste huvigruppide kõrval ka noortele. Praegu ei reguleeri noortevolikogude töökorraldust ükski seadus, kuid haridus- ja teadusministeeriumis on valminud noorsootöö seaduse eelnõu, millega reguleeritakse muu hulgas ka noortevolikogude küsimus.

VIRTUAALNE NO

ORSOOTÖÖ

3

Kohtume Pariisis! Virtuaalselt

Allan Arjut Tallinna Pedagoogiline Seminar, rahvusvahelise noorsootöö koordinaator

N

oored ja internet – see on tänapäeva elu üks lahutamatu kooslus. Olles ise kasvanud üles interneti algusaegadel, olen samuti olnud mõjutatud muutustest, mida maailm on kaasa toonud. Sellel ajal kui mina koolipinki nühkisin, oli iga uuendus arvutimaailmas midagi enneolematut ning interneti tulek oli nagu elektripirni leiutamine ja keegi ei osanud selle edu määratleda ega ohtusid tajuda. Tänapäeva noored sirguvad aga keskkonnas, kus juba imikueast väljudes näevad nad oma vanemate kõrvalt, kuidas on võimalik interneti teel oma sõpradega suhelda, mänge mängida, vajalikku infot otsida ja näiteks pangas erinevaid toiminguid teha.

Selline areng on loomulik, sest lapsed ja noored on kõigele uuele vastuvõtlikumad. Viimasel ajal on õhus küsimus: mida need noored siis veebis ikkagi teevad, kui lapsevanem ei vaata? Ja kas lapsevanem peakski üldse vaatama?

Ja kui peaks, siis kas ta peaks suunama?

Ideaalis oleks minu arvates iga lapsevanem oma võsukese esimene arvutiõpetaja, kuid paraku see praktikas nii ei toimi. Paljud meist ju ei tea, kuidas üks või teine asi funktsioneerib ja ega kõik ei peagi kõigest kõike teadma. Siinkohal saavadki appi tulla noorsootöötajad, kellel on võimalik läbi oma positiivse eeskuju noori suunata ja neile arenguks kasulikke näpunäiteid jagada.

Selleks aga, et kellelegi midagi tutvustada, on temaga eelnevalt vaja kontakt luua. Kust aga otsida üht noort, kui ta parasjagu surfab inimese loodud siiani kõige töökindlamas masinas – internetis? Mõne aasta eest oli Eesti noorte hulgas üks populaarsemaid veebilehti rate.ee, kuid tänaseks võib öelda, et see fenomen on kustumas. Praegu populaarsed veebisaidid on Orkut ja Facebook, mis toimivad sotsiaalse

võrgustike suhtluskeskkondadena; Youtube, kus kasutajad jagavad peamiselt videoid; Mängukoobas, kus noored mängivad veebipõhiseid mänge jne. Ja see on ainult jäämäe tipp ehk avalik osa, millega seotust noored julgevad täiskasvanute juuresolekul tunnistada. Kui palju vaadatakse aga internetist täiskasvanutele mõeldud materjale või kui palju tegeletakse internetipiraatlusega...

Nagu kõik muu siin planeedil, nii on ka internet ja selles tehtavad tegevused pidevas muutumises. 2-dimensionaalsete ehk n-ö traditsiooniliste veebilehtede aeg on ümber saamas ja peale on tulemas uued, 3-dimensionaal­ sed suhtluskeskkonnad. Selliseid keskkondi nimetatakse MUVEdeks (inglise keeles Multi User Virtual Enviroment – rohkearvuliste kasutajatega virtuaalsed keskkonnad).

Alates 90ndate lõpust, kui esimesi MUVEsid hakati välja töötama, on nende võidukäik olnud järjepidev ning kiire. Tänapäeval on väga suur hulk noori seotud selliste MUVEdega nagu Runescape, World of Warcraft, Star Wars, Second Life jne. Väga paljud nendest keskkondadest pakuvad võimalusi ka rahalisteks tehinguteks. Raha on võimalik teenida kas MUVEsiseselt või oma kontole laadides, selleks mõnda krediitkaarti kasutades. reaalne versus virtuaalne

Samal ajal, kui paljudele noortele on oluline kohtuda sõprade ja eakaaslastega näost näkku, leidub ka neid noori, kes parema meelega teevad seda interneti vahendusel. Pildidl Pääsküla noortekeskuses toimunud Unicefi Sinise Nädala ekstreemspordiüritus.

MUVEde fenomen seisneb selles, et need loovad teatud lähedustunde teiste kasutajatega, pakkudes samas võimalust jääda anonüümseks. Selline keskkond loob hea pinnase suhete tekkimiseks arvutiekraani vahendusel.

Olles ise aktiivne Second Life keskkonna kasutaja, olen kohtunud inimestega, kes sõna otseses mõttes ei saagi enam virtuaalmaailmast lahti – hommikul ärgates logivad nad kohe sisse ning õhtul magama minnes panevad arvuti kinni (hea, kui sedagi). Need on inimesed, kes on leidnud endale elatusallika MUVEst ja ka sotsiaalse sfääri, kellega lävida. Sellise jutu peale ütlevad kindlasti vanema põlvkonna inimesed, et «see ei ole ju reaalne!».

Minu arvates on see muidugi väga hea filosoofiline teema. Mis on üldse reaalne? Kas see, et ma seda artiklit siin kirjutan on reaalne või kujutan ma seda endale ette? Kas eile poes käies ja krediitkaardiga makstes võeti minult päris raha või oli see hoopis virtuaalne?

Ma arvan, et vastus sellele küsimusele haakub iidse filosoofiaga – «mõtlen, järelikult olen olemas». Samas olen ka arvamusel, et virtuaalne ei tohiks kunagi asendada seda, mis on n-ö päris, vaid võiks ainult täiendada viimast.

Siit jõuame ühe olulisema küsimuseni: mis võiks olla virtuaalse noorsootöö eesmärk? Kehakultuuri õppinuna vastan sellele üheselt – aidata tuua lapsi ja noori rohkem arvuti tagant ära ning digitaalse infojagamise abil pakkuda neile võimalusi tegevuseks päris elus.

Realistina aga pean tõdema, et noored on ja jäävad arvutite taha ning tulevikus tuleb võtta virtuaalmaailma hea vahendina meie elu korraldamisel ning nende noortega suhtlemisel, kes muidu võib-olla nii avatud ei oleks.

Loodetavasti ei ole tulevik selline nagu Neal Stephenson oma ulmeromaanis «Snow Crash» kujutab, kus elu keerleb juba rohkem virtuaalmaailmas kui pärismaailmas ning maailma liiderfiguurideks on tõusnud häkkerid.

Tulles tagasi interneti noorsootöö eesmärkide juurde, leian, et nendele lastele, keda interneti noorsootöö abil ei õnnestu tuua «päriseluliste» tegevuste juurde, tuleks luua interneti noorsootöö abil võimalused harivaks ning oskusi arendavaks vaba aja veetmiseks küberruumis. Siinkohal tulevad väga hästi appi MUVEd. Arvutiajastul on sellised oskused nagu Photoshopi

valdamine, veebilehtede loomine ning elementaarne programmeerimine vägagi kasulikud oskused ning erinevad MUVEd aitavad nende oskuste arenemisele jõudsalt kaasa, seega miks mitte seda ära kasutada ning noorsootöösse rakendada.

Virtuaalne noorsootöö toob noored kokku üle maailma Meie põhjanaabrid on selle nüansi juba üles leidnud ning esimesed sammud selles suunas astunud. Helsingi initsiatiivil loodud virtuaalne noorsootöökeskus Netari loodi 2004. aastal ja tänaseks on sellega liitunud 22 linna üle Soome. Netari asub sellises MUVEs nagu Habbo hotel ning erinevatel kellaaegadel logivad sinna sisse noorsootöötajad eri paigust üle Soome.

Virtuaalmaailma üks võlusid ongi ju see, et oluline ei ole inimese asukoht.

Suhtlemiseks on vaja vaid korralikku netiühendust. Ann-Mari Hammarberg Turu noorsootöö keskusest mainib, et sageli räägivad noored oma isiklikest probleemidest netikeskkonnas vägagi avatult. Sageli tunduvalt vabamalt kui mõnes tavaelu olukorras. Habbo hotel

on küll suhteliselt primitiivne keskkond võrreldes mõne teise MUVEga, kuid noorsootöö vallas on see üks esimesi vastavaid projekte ning soomlaste sõnul vägagi edukas.

MUVEdest võime leida tänapäeval juba hulganisti prestiižseid haridusasutusi maailma eri paigust (Oxfordi ülikool, Cambridge, Princeton jne) ja see kõneleb juba iseenesest nende keskkondade hariduslikust potentsiaalist. MUVEdesse on loodud ka palju n-ö päris maailma kohtade koopiaid.

Olemas on virtuaalne Moskva, London, São Paulo, Berliin, Amsterdam jne. Lisaks ka tohutul hulgal looduslikke keskkondi, seega on huvilisel Tallinnast võimalik minna virtuaalmaa­ ilma vahendusel uurima Vaikse ookeani korallrahusid ning olla kindel, et see informatsioon, mida ta sealt saab, on õige ning ka visuaalne pilt on 90 protsendi osas täpne päris maailmas eksisteerivaga.

Virtuaalmaailmas on kõik võimalik. Ainus piir on meie oma ettekujutusvõime. Seega kutsun kõiki noori ja noorsootöötajaid virtuaalmaailmas kaasa lööma. Kohtume Pariisis! Virtuaalselt.

Kallistame irl*  Riina Vaap Tallinna Noorsootöö Keskus, direktor

E

Rahvusvaheline noortekonverents Youth and the City 2007. aastal.

rinevalt Allanist tuli arvuti minu ellu hilja – alles 9. klassis. Ilmselt seetõttu võtab minul uute virtuaalsustega harjumine rohkem aega kui minu lastel – mida nemad võtavad iseenesest mõistetavana, pean mina kohandama juba väljakujunenud väärtuste süsteemi.

Aga noored on online järjest nooremana ja järjest erinevamatel põhjustel. Seepärast ei jää ka noorsootöötajatel üle muud, kui sukelduda internetiavarustesse ja katsuda seal ellu jääda. Kas lainetega võideldes ja vastuvoolu ujudes või lastes hoovustel end kaasa tirida või hoopis mõnusalt laineharjal surfates. Üks on kindel – internet on tulnud, et jääda ning hea noorsootöö hulka kuulub ka virtuaalne noorsootöö.

Peatumata pikemalt võimalikel teh-

nilistel lahendustel ja virtuaalnoorsootöötajate töö meetodite kirjeldamisel, püüan sõnastada selle töö vajalikkuse.

Noored ja ka täiskasvanud vaimustuvad interneti pakutavast anonüümsusest ja kõikvõimsuse tundest. Me saame kujutada ennast kellena tahame ja näidata seda kellele tahame. Me saame ühe sõnaga, mis võimendub sadade tuhandete (miljonite...) interneti kaaskasutajate abil mõtete laviiniks, muuta kellegi elu – teha inimesest iidoli või hävitada tema hea nime.

Tavaelus on arusaadav, et bussis jänest sõites võib jääda vahele ja saada trahvi. Internetis tundub teo ja tagajärje seos väiksena, peaaegu olematuna.

Minu arvates on virtuaalse noorsootöö üks põhilisi ülesandeid õpetada noori tunnetama oma tegude tagajärgi. Iga otsus, ka kõige väiksem, on oluline. Iga teostatud mõte, ka isiklik, võib internetis mõjutada paljusid. Iga virtuaalne tegu muudab meie reaalset elu.

Praegu on Tallinna Noorsootöö Keskusel käsil koostööprojekti kirjutamine Riia ja Stockholmi kolleegidega, mille tulemusena soovime luua virtuaalse keskkonna noortele – virtuaalse noortekeskuse.

Selle keskkonna ülesandeks saab olema noorte inimeste juhendamine internetis, aga ka irl tekkivate küsimustele vastamine ja olukordade arutamine. Virtuaalne noortekeskus saab heaks võimaluseks ka puudest tingitud erivajadustega noortele, kelle kaasamine tavapärasesse noorsootöösse on raskendatud.

Kuid virtuaalse noorsootöö eesmärgiks ei ole tavalise noorsootöö lõpetamine, vaid lisavõimalus uute olukordade lahendamisel. Ja kuigi suhtlen sõpradega vajadusel virtuaalselt, siis kallistada tahan neid ikka irl*. * Irl on lühend ingliskeelsest väljendist in real life – päris elus.

4

D E S U K S E NOORTEK

Noortekeskustes jätkub ka suvel tegemist Marge Männistu tundRuudus

E

rinevatest noortekeskustest üle Tallinna on võimalik leida uskumatult palju põnevaid ja mõnusaid tegevusi.

Eriti hoolega tasub nende pakutavate võimalustega tutvuda noortel, kellel on suveplaanid veel lahtised või kes tahaks lihtsalt midagi lahedat korda saata.

Noortekeskustes leiavad tegevust erinevate huvidega ja erinevas vanuses noored. Üldiselt on sinna oodatud kõik, kel vanust 7–26 aastat ja soov midagi põnevat teha. Tallinna noortekeskustel on ühine noortekeskuste kaart, mis annab õiguse külastada kõiki Tallinna noortekeskusi ning osa võtta nende pakutavatest üritustest, projektidest ja teenustest kas tasuta või sümboolse tasu eest.

Noortekeskused keskenduvad peamiselt tegevustele, mis on mõeldud noortele ja mis neile huvi võiksid pakkuda. Klubide tegevused sõltuvad keskuse asupaigast, varustatusest ja eelkõige inimestest, kes seal töötavad ja kes seda keskust külastavad. Tegevused lähtuvad noorte soovidest ning suure osa tegevustest ongi korraldanud noored ise või on olnud abiks. Noortekeskuste tegevusala on uskumatult lai, alustades käsitööringide ja teatritruppidega ning lõpetades erinevate spordialade, võistluste, matkade ja kontsertidega.

Näiteks on Pääsküla noortekeskuse juures avatud ülipopulaarne ekstreemhall, kus oma oskusi saavad lihvimas käia kõik rula-, rulluisu- ja bmxspordi harrastajad. Tõenäoliselt leiab iga noor mõnest noortekeskusest tegevuse, mis talle huvi pakub.

Ka ajaliste piirangute pärast ei tasu muretseda, sest keskused töötavad aas-

Suvised linnalaagrid Tallinna noortekeskustes • Lasnamäe noortekeskus: «Iga päev on seiklus». Lisainfo www.taninfo.ee/ lasnamae • Mahtra noortekeskus: «Reis keskaega». Lisainfo www.taninfo.ee/mahtra • Kopli noortekeskus: «Maast lahti».

Lisainfo www.taninfo.ee/kopli • Kristiine noortekeskus: linnalaager.

Lisainfo www.taninfo.ee/kristiine • Järve noortekeskus: «Meediamullis matkajad». Lisainfo www.taninfo.ee/ jarve • Pääsküla noortekeskus: seikluslik linnalaager «Päikesetorm» • Aktiivne linnalaager: «Suvi ootab – tähelepanu, valmis olla, START!».

Lisainfo www.taninfo.ee/paaskyla • Männiku noortekeskus: «Sport nagu suvepuhkus». Lisainfo www.taninfo.ee/ manniku • Kesklinna noortekeskus: linnalaager.

Lisainfo www.taninfo.ee/kesklinn • Pirita vaba aja keskus: linnalaager.

Lisainfo www.piritavak.ee • Mustamäe avatud noortekeskus: linnalaager. Lisainfo tel 654 7216, e-post: mank@mank.ee • Haabersti avatud noortekeskus: suvelaagrid. www.haabersti.ee; info.haabersti.ee

Ranna noortekeskus Stroomi rannas.

ta läbi, kuus päeva ja keskmiselt 48 tundi nädalas. Koolivaheaegadel, mil külastatavus on eriti aktiivne, on keskused lahti pikemalt. Suvevaheaegadel aga veidi lühemalt, kuid see-eest pakuvad noortekeskused suveks erinevaid tegevusi ja lahendusi suve täiuslikumaks, huvitavamaks ja kasulikumaks möödasaatmiseks.

Suved on reeglina päikselised ja soojad ning seega erinevadki noortekeskuste suvised tegevused talvistest

just ilmaga kaasnevate võimaluste poolest. Suvel toimub rohkem laagreid, käiakse noortega noortevahetustes ja mis põhiline – veedetakse võimalikult palju aega väljas. Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskused korraldavad juuni kahel koolijärgsel nädalal linnalaagreid, juulis minnakse Stroomi randa – ranna noortekeskusesse.

Ranna noortekeskus avatakse 1. juulil ning tegevused toimuvad seal

kolm korda nädalas – igal teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kella 12–16.

Ettevõtmise üldine eesmärk on viia läbi noortele suunatud tervislikke ja loovaid tegevusi.

Tänavu on erilist rõhku pööratud kultuuridevahelisele õppele ning tihedalt tehakse koostööd rahvusvahelise rahvuskultuuride ühenduste liidu Lüüraga, kes tutvustavad igal rannas veedetud nädalal ühe kindla kultuuri eripärasid. Tegevused on tasuta ning oo-

datud on kõik noored, kes ei ole leidnud endale suveks sobilikku tööd või laagrit, milles osaleda.

Peale ranna noortekeskuse tegevuste on võimalik suvel kaasa lüüa noortekeskuste korraldatud noorte suvelaagrites ja neid on tõesti palju. Igaüks peaks leidma selle kõige meelepärasema.

Ranna noortekeskuse projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.

Vabatahtlikuna noorsootöös Maris Pajula Tallinna Noorsootöö Keskus, noorsootöötaja

V

abatahtliku töö olulisusest räägitakse juba pikka aega, kuid siiski on mingil põhjusel teema populaarne vaid teatud ringkondades.

Teine osa inimesi on vabatahtlikkusest küll põgusalt kuulnud, kuid pole ise kunagi sellega kokku puutunud ega oska asjast suurt midagi arvata. Tallinna Noorsootöö Keskus (TAN) on juba aastaid ses valdkonnas aktiivselt töötanud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, neid omavahel põimides ning püüdes järjest enam noori vabatahtlikesse tegevustesse kaasata.

Tallinna Noorsootöö Keskuses tegutseb vabatahtlike klubi. Klubisse kuuluvad Tallinna noored vanuses 14– 26 eluaastat, kes tunnevad, et neil on aega ja tahtmist midagi head korda saata väljaspool oma pere- ja sõpraderingi. Vabatahtlike klubi eesmärk on abistada abivajajaid oma aktiivsuse ja osalemisega, seejuures kasutades selleks minimaalselt raha. Oleme tegutsenud väga erinevates valdkondades: korraldanud tegevusi Mustamäe lastehaigla lastele, tegelenud lastekodulastega, viinud läbi õpitube ja teemapäevi puue-

tega inimestega, heakorratöid Tallinna loomaaias, osalenud regulaarselt erinevatel talgutel ning koristusaktsioonidel jne. Meie tegevused on olnud laiahaar­ delised ning saanud alati positiivset tagasisidet.

Leiame, et vabatahtlike klubi tegevuste kaudu on võimalus noortel oma silmaringi avardada, kohtuda uute inimestega olukordades, kuhu nad tõenäoliselt muidu ei satuks ning saada seeläbi hindamatuid kogemusi. Klubisse kuuluvad noored saavad igal aastal võimaluse osaleda koolitusel, kus räägitakse vabatahtlikkuse põhimõtetest laiemalt ning õpitakse ka uusi vajalikke oskusi. Koolitus on üks oluline osa vabatahtlike klubi liikmeks olemisest, kuna see aitab oma tegevust ka teadlikult mõtestada ning analüüsida.

Aastast 2004 on TANi erinevad noortekeskused aktiivselt osalenud Euroopa Noored alaprogrammis Euroopa Vabatahtliku Teenistus (EVS), mille eesmärgiks on anda 18–30-aastastele noortele võimalus teha vabatahtlikku tööd mõnes välisriigis. TAN on saatnud mitmeid Eesti noori välismaale ja ka vastu võtnud EVSi vabatahtlikke oma noortekeskustes, kus vabatahtlikud töötavad koos noorsootöötajatega

ANNA END ÜLES! NOORSOOTÖÖLE!

Otsime vabatahtlikke noortekeskustesse!

Kõik Tallinna elanikud, kellel vanust vähemalt 18 aastat, palju pealehakkamist, huvitavaid ideid ja oskusi, mida noortele edasi anda, on oodatud kandideerima vabatahtlikuks. Välja valitud vabatahtlikele korraldatakse sissejuhatav noorsootöö koolitus (eesti keeles), praktikapäev ning neil on võimalik alates suvest endale sobival ajal ja regulaarsusel (või ka ühekordselt) noortekeskuste tegemistes kaasa lüüa. Vabatahtlikke juhendavad professionaalsed noorsootöötajad.

See on hea pakkumine – sul on võimalus midagi teistele õpetada ja edasi anda, midagi ise juurde õppida, head teha ja uusi tuttavaid saada – võib-olla annab see sulle tõuke edasi liikuda uues suunas, võib-olla rikastab see sinu maailma seal, kus sa täna oled. Anna end igal juhul üles!

Ootame sinu CVd ja lühikest motivatsioonikirja Tallinna spordi- ja noorsooametis 25. maini e-posti aadressil heili.tonissaar@tallinnlv.ee või posti teel Vabaduse väljak 10b, 10146 Tallinn. Lisainfo Heili Tõnissaarelt tel 640 4371.

ning saavad võimaluse viia ellu erinevaid meelepäraseid tegevusi koos kohalike noortega.

Meeldiv on näha, et ka TANi vabatahtlike klubi liikmetest kasvab välja tulevasi EVSi vabatahtlikke. Näiteks alates jaanuarist 2009 töötab klubi endine vabatahtlik Kadri Kozlov Portugalis lastekodulastega, saades esimese kogemuse, huvi ning julguse vabatahtli-

kuks minna just kodumaal klubi tegemistes osalemise kaudu.

Märtsis leidis aset Tallinna IV noorsootöö foorum, kus ühe olulise valdkonnana oli vaatluse all vabatahtlik töö.

Eelkõige just seetõttu, et Tallinnas on plaan alustada vabatahtlike programmiga täiskasvanutele. Foorumil esines Helsingi noorsooameti esindaja Kirsi Kostiainen ettekandega, milles tutvus-

tallinna noorsootoo keskus

tas Helsingis elluviidavat pikaajalist projekti «Parem nädalavahetus», mille raames kutsutakse täiskasvanuid vabatahtlikeks noortekeskustesse, pakkudes neile eelnevalt ettevalmistavat koolitust noortekeskuses töötamiseks.

Helsingi linna edulugu eeskujuks võttes arutleti sarnase projekti elluviimise võimalikkuse üle õpitoas. Arutelu käigus selgus, et Tallinnas oleks vaja esmalt teavitada kohalikku kogukonda vabatahtlikkuse teemast ning julgustada neid kaasa rääkima ja osalema, eelkõige vanemaid inimesi, kes oleksid ettevõtmise sihtgrupiks. Töötoa käigus tõdeti, et projekti käimalükkamine ei saaks toimuda kiirustades, vaid pigem tuleks alustada pilootprojektina, mille raames leitakse vabatahtlikud, viiakse läbi koolitusi ning valmistatakse ette noorsootöötajaid, kes hakkavad tulevaste vabatahtlikega koos töötama.

Vabatahtlikus tegevuses osalemise kaudu on võimalik saada palju väärtuslikke kogemusi, uusi kontakte ning võimalus saata korda midagi olulist ühiskonnale laiemalt. Tallinna Noorsootöö Keskus seisab selle eest, et vähemalt Tallinna elanikel oleks huvi korral võimalus end vabatahtlikuna proovile panna.