Noor tegija 24. august 2016
www.tallinn.ee/noorteinfo
HUVITEGEVUS ANNAB EDUELAMUSE Mida arvestada lapse huviringi valikul? Auli Andersalu-Targo
Lk 2
LAPS JA PERE Kui laps ei taha enam huviringi minna Marge Vainre
Lk 3
RÕÕMU LIIKUMISEST
Huvialaringis osalemine aitab lapse arengule kaasa MARGIT SELLIK Tallinna spordi- ja noorsooamet
Vanemale võib lapsele huviringi valimine kujuneda aeganõudvaks ning stressirikkaks ettevõtmiseks. Erinevaid
põnevaid huvitegevusi on palju ja valik võib osutuda väga keeruliseks. Kuidas avastada neid tegevusi ja huviringe, mis lapsel silmad särama lööks? Huviala valikul tuleb arvestada mitmete asjaoludega. Kui laps käib juba koolis, tuleb kindlasti arvestada lapse
päevakava ja koormusega, nii et päeva sisse mahub piisavalt puhkeaega ja aega pere seltsis. Hea on julgustada last ise valima omale meelepärast tegevust, mis just talle tundub lõbus. Lapsepõlv on parim aeg lõbusateks avastusteks – julgustage seda.
Erinevate hobidega tegelemine on lisaks huvitavale ja arendavale ajaveetmisele pikemas perspektiivis kasulik ettevõtmine, sest võib olla abiks lapse erialavalikute tegemisel – tulevase töö sidumine paeluvate huvialadega on ju suure tõenäosusega kindel teekond õnnelikuma eluni.
MILLISED TEGEVUSED ON TEIE LAPSELE PARIMAD?
REGULAARNE LIIKUMINE ON KAHTLEMATA VÄGA OLULINE KASVAVA LAPSE ORGANISMILE.
• P arim tegevus on see, mis lapsele endale meeldib. • K ui laps on piisavalt vana, et oma huvi erinevate tegevuste vastu väljendada, siis
PÕHJUSEID SELLEKS ON MITMEID: • a itab kasvatada lihasjõudu ja luid; • h oiab kaalu normis; • v ähendab riski II tüübi diabeeti haigestumisel; • t agab kvaliteetse une; • o n võti õnnelikuks eluks.
andke talle selleks võimalus ja kuulake teda.
• Proovitunnid on parim viis välja selgitada, kas see või teine huviala päriselt lapsele võiks meeldida. Proovitunnid on tavapäraselt huvikoolides tasuta.
• K ui proovitundidest osa võtta ei ole võimalik, siis andke lapsele mitu erinevat va-
likut (eeldusel, et säärase valiku tegemine on lapsele eakohane). • K ui lasteaia või eelkooli õpetaja on andnud soovitusi ühe või teise tegevuse arendamiseks (nt kunst, käsitöö vms), kuid laps ei näita nende vastu üldse huvi üles, tasuks siiski last julgustada ja neid tegevusi koos lapsega proovida. • K unstiga seotud huvialad • K unstiga seotud huvitegevused arendavad lapses nii käelist motoorikat kui loovust. Kunstiga tegelemine on lisaks suurepärane teraapiavorm, mis aitab lapsel väljendada tundeid talle sobival viisil ja tõstab emotsioonidega toimetuleku oskust. • K unstitegevused pakuvad erinevaid viise lapse kujutlusvõime arendamiseks, aidates lastel oma mõtteid ning kujutluspilte paremini teadvustada ja reaalseks muuta. Laste jaoks, kes end hea meelega suuliselt või kirjalikult ei väljenda, võib see olla parim võimalus suhtlemiseks ning tunnete ja mõtete väljanäitamiseks. uusikaga seotud huvialad •M • P illimängu õppimine ei ole ainuke muusikaga tegelev hobi. Väga inspireeriv on muusika kuulamine, muusika saatel laulmine või tantsimine. Kui laps ei soovi ise pilli mängima õppida, siis on koos lapsega muusika kuulamine suurepärane viis arendavaks ajaveetmiseks. • L astel, kes on varakult harjunud kuulama muusikat, laulma ja tantsima muusika saatel, on kõrgelt arenenud tajumeeled. Muusika avaldab positiivset mõju lapse värvi- ja kõlatajule. Arvatakse, et muusika võib kaasa aidata erinevate seoste loomise võime kujunemisele.
Terved ja füüsiliselt aktiivsed lapsed on tihtipeale ka motiveeritumad oma õpingutes, mis omakorda tagab edu muudes valdkondades. Füüsiline kompetents ja võimekus aitab tõsta lapse enesehinnangut. MIS MOTIVEERIB LAPSI LIIKUMA? • V alige õige tegevus vastavalt lapse vanusele. Kui lapsel on igav või pakutav tegevus talle huvi ei paku ega ole eakohane, siis suure tõenäosusega see lapse liikumisharjumusi ka ei paranda. • A ndke lapsele mitmeid valikuid aktiivseks liikumiseks. Käige koos lapsega mängu- ja spordiväljakutel ning seiklusparkides – tagage lapsele võimalus tutvuda erinevate spordialadega ja laske tal ise proovida, katsetada ning avastada. • L apsel peab olema lõbus. Just lõbu motiveerib last liikumisharrastusega edasi tegelema. Ilma elevuseta ei püsi huvi sporditegevusel just eriti kaua. Tähtis on, et esimene kogemus ja lõbus eduelamus oleks käes, sealt edasi on juba lihtsam kasvatada lapses püsivust ning harjumust muuta liikumine ja sport igapäeva osaks. • K ui lapsele midagi meeldib, siis tõenäoliselt tahab ta seda veel teha. Oskuste arendamine, olgu see ujumises või jalgrattasõidus, parandab lapse füüsilist võimekust ning laseb tunda, et laps on midagi saavutanud. Eriti oluline on teha koos lapsega see avastusteekond läbi ja toetada ning väärtustada kordaminekuid. Spordiga tegelemisest saadav eduelamus ja vanemate tunnustus innustab ja motiveerib lapsi spordi ning liikumisega tegelema ka edasises elus.
TEADLASED USUVAD, ET MUUSIKAGA AKTIIVSELT TEGELEV VÕI SELLES OSALEV EELKOOLIEALINE LAPS: • o mandab kooli alguse ajaks paremad • o n heade sotsiaalsete oskuste ja kõroskused lugemises ja matemaatikas, • s uudab kontrollida oma keha, mis mõjutab omakorda suurema enesekindluse teket ja paremat keskendumisvõimet,
gema enesehinnanguga. iks mitte alustada muusikaga tege•M lemist juba täna – kuulake lapsega koos muusikat, laulge kaasa ning tant-
sige. Tantsimine on väga hea viis arendada lapse kehataju, mis omakorda avaldab positiivset mõju lapse enesekindluse tõstmisele ning kõrgemale enesehinnangule.
Kooliaastal nutikalt liikuma Anu Kägu
Lk 4
MOBIILNE NOORSOOTÖÖ LINNAS Mobiilne noorsootöö Tallinnas – tegevusterohke suvi koos noortega Annegrete Johanson
Näe, kuula ja tunneta ehk elu välisvabatahtlikuna Eestis Femke Cnudde
Lk 5
NOORED JA MAAILM Noorte võimalused ja valikud Annegrete Johanson Liis Tamman
Lk 6
ETTEVÕTLIK NOORUS Ettevõtlus ei tunne piire Birgit Podelsky
Enesearengu võimalused avardavad maailma Triin Bõstrov
Lk 7
HUVIKOOLID TALLINNAS • Spordiga seotud huvialad • Liikuv eluviis ja spordiga tegelemine aitab lapsel paremini hakkama saada ka õpingutes ning on võti õnnelikuks ja edukaks eluks. ALLIKAS: KIDSHEALTH.ORG
Võimalused tegevuseks Tallinna huvikoolides Margit Sellik
Lk 8
2
HUVITEGEVUS ANNAB EDUELAMUSE
Mida arvestada lapse huviringi valikul? AULI ANDERSALU-TARGO Koolipsühholoog ja Gordoni perekooli koolitaja Perekeskus Sina ja Mina
H
uviringides osalemine on lastele heaks võimaluseks arendada oma andeid, vastutustunnet ja suhtlemisoskust. Seal käies kohtuvad nad teiste laste ja täiskasvanutega ning õpivad suhteid looma, koostööd tegema ja keerulisi suhtlusolukordi lahendama. Lapsed saavad huviringis või treeningutel käies kogemusi oma aja planeerimisest ning muutuvad seejuures iseseisvamaks. Juurde õpitakse midagi uut – arenevad need oskused, millega lasteaias või koolis põhjalikult ei tegeleta. Kui lapsel ei lähe koolis õppides hetkel kõige paremini või kui tal on keerulised suhted klassikaaslastega, siis põneva hobiga tegelemine annab palju positiivseid emotsioone ja aitab lapse stressi maandada. KUIDAS HUVIRINGI VALIDA? Lapse huviringi valikul on kõige olulisemaks põhimõtteks arvestada lapse sooviga – laps võiks tegeleda sellega,
mis teda innustab. Tema enda loomulik huvi on see, mis hoiab motivatsiooni ka siis, kui ringis või trennis käimine muutub vahel igavaks ja tüütuks.
Lapse huviringi valikul on kõige olulisemaks põhimõtteks arvestada lapse sooviga – laps võiks tegeleda sellega, mis teda innustab. Tema enda loomulik huvi on see, mis hoiab motivatsiooni ka siis, kui ringis või trennis käimine muutub vahel igavaks ja tüütuks. Paljude laste juures on juba varasest east võimalik märgata nende andeid ja tugevaid külgi, mida saaks huvitegevuse kaudu edasi arendada. Enamasti on lapse anded ka tema uudishimu aluseks ja siis on hea valida huviring just nende põhjal. Kui lapsele hakkab aga meeldima mõni ala, milles ta hetkel veel väga osav pole, kuid soovib seda
õppida, siis võiks lasta tal sellega tutvust teha proovitunnis ja kui see talle sobib, siis lastagi tal õppida midagi täiesti uut. Peamine on, et lapse enda jaoks oleks tegevus meeldiv ja huvitav, ükskõik kas see on siis tema tugevus või mitte. VÄIKELAPSEGA HUVIRINGI Lasteaialapse päevakoormust arvestades võiksid vanemad mõelda, kas tal on üldse vaja lisaks lasteaias toimuvatele tegevustele veel mõnes huviringis käia. Kui laps käib lasteaia pakutavas ühes kuni kahes ringis või treeningus ja on seejuures ise rõõmus, võiksid ka vanemad olla olukorraga rahul ega peaks ilmtingimata otsima lapsele veel arendavaid huviringe väljaspool lasteaeda. Vanemad võiksid meeles pidada, et lasteaialapse arengus on oluline koht vabal mängul, teiste lastega suhtlemisel ja omaette olemisel. Kui lapsele jääb pärast lasteaiapäeva piisavalt aega rahulikuks olemiseks ja puhkamiseks ning vanemad näevad, et tal on ikka veel küllalt energiat tegutseda ja huvi mõne põneva tegevuse vastu, siis võib lapsega koos leida sellise huviringi, kus käimine talle meeldiks.
HUVIRINGID ALGKLASSILASTELE Ka algklassilaste igapäevaelu korraldades on sama põhimõte, et esmajoones vajab laps piisavalt aega, et rahulikult koolis käia, koduülesandeid teha, perega suhelda, puhata ja omaette olla. Edasi võiks juba koos lapsega arutada, mitmes huviringis osalemiseks jääb tal veel jõudu ja tahtmist. Koolilastele on väga hea pakkuda vaimsele pingutusele lisaks mõni füüsilist tegevust andev treening, kus nad saavad liikuda ja ennast ka välja elada. Või leida lapsele huviring, kus ta saaks tegeleda mõne loomingulise alaga, õppides oma mõtteid ja tundeid näiteks kunstiliselt väljendama. Igal juhul võiks algklassilapse elus olla vähemalt üks ehk isegi kaks kuni kolm huviringi, mille tegevuses ta osaleb. Vanemate ülesanne on last igati toetada huviringis või trennis käimisel. Sundimise asemel peaks vanemad last innustama ja tunnustama. Vanema huvi lapse tegevuste vastu on oluline, sest lapsed vajavad, et ema ja isa neid kuulaksid ning käiksid vaatamas nende huvitegevusega seotud esinemisi, võistlusi ja näitusi. Tähtis on, et vanemad suhtleksid ka õpetaja, treeneri või ju-
hendajaga, kes lapse heaolu huviringis tagavad.
Perekeskus Sina ja Mina – nõustaja vastuvõtt ja koolitused peresuhete ja lastekasvatuse teemadel. Lapsevanemate suhtlemisoskuste koolitus – Gordoni perekool. Lisainfo www.sinamina.ee Vajadusel küsi nõu lastekasvatuse või peresuhete teemal tasuta nõustamiskeskkonnast www.sinamina.ee/e-noustamine
LAPS JA PERE
3
Kui laps ei taha enam huviringi minna MARGE VAINRE Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Perekeskus Sina ja Mina
P
aljud vanemad on juba oma eelkooliealistele lastele leidnud mõne huvialaringi. Eriti aktuaalseks muutub vanemate jaoks trennis või huvialaringis käimine aga kooliteed alustades, mil laps on 7-aastane või veidi vanem. KUIDAS TEADA SAADA, MIKS LAPS TEGELIKULT EI TAHA ENAM TRENNI VÕI HUVIRINGI MINNA? Lapse keeldumisel võib olla väga erinevaid põhjuseid: valitud ala pole talle sobiv, laps tunneb suurt ärevust võistlemise ees või on huviringis käies midagi juhtunud. Mis see põhjus ka poleks, vastumeelselt jätkates lapse enesetunne järjest halveneb ja trennis või huviringis käimine ei täida enam oma eesmärki. Trennis vastumeelselt käies ei tunne laps füüsilisest aktiivsusest rõõmu ega hakka sportlikku eluviisi väärtustama. Selleks, et teada saada, mis lapsel mureks, tuleb vanemal esmalt hoiduda hinnangutest ja omapoolsetest tõlgendustest. Nii võib lapse jaoks olukorda veelgi halvendada, kui ta kuuleb, et on laisk või allaandja. Küll aga aitab selgust luua, kui vanem keskendub lapse vaatenurga mõistmisele ja kuulab teda aktiivselt. Empaatiline kuulamine ja lapse raskus-
te aktsepteerimine loob usalduslikku kontakti ning julgustab last avatusele ning arendab eneseanalüüsivõimet. Nii võib selguda ka vastumeelsuse taga olev varjatud ja sügavam põhjus, mille väljaütlemisest oleneb sobiva lahenduse leidmine. Juba üksnes lapse ärakuulamine ja tema vajaduste ning murede tõsiselt võtmine võib last julgustada raskusi ületama ja annab kindlustunnet ise probleeme lahendada. KUIDAS ÕPETADA KOHUSETUNNET? Trennis või huviringis käimine ei peaks tuginema kellegi seatud kohusetundel – sel juhul tunneks laps küll vastutust, kuid see oleks vastutamine vanemate ootuste täitmise ees ja laps ei pruugi leida endas sisemist motivatsiooni. LAPSEVANEM SAAB KAASA AIDATA LAPSES VASTUTUSTUNDE KUJUNDAMISELE, KUI TA:
• kaasab lapse temasse puutuvate valikute ja otsustuste tegemisse,
ja edu, kuid ei kasuta motiveerimiseks ei piitsa ega präänikut, • p robleemide ja takistuste ilmnemisel ei arvusta last, vaid toetab teda talle sobivate lahendusteni jõudmisel.
miste ja edusammude üle,
ida väiksem laps, seda olulisem on tegevustes mängulisus ja vahelduvus, •m itte niivõrd tulemuslikkusele kui tegemise rõõmule orienteeritus, •m ida väiksem laps, seda enam tuleks vältida võrdlust teistega ja hinnanguid soo•m
• i gas vanuses tuleks vältida hinnanguid lapsele endale.
ei pea tal olema ette näidata tublisid sooritusi ja et vanemad ise naudivad
sest ja armastus on olemas tingimusteta.
KAS JA MILLAL TASUKS TRENNI VÕI HUVIRINGI VAHETADA? Kui vanem on dialoogis lapsega jõudnud arusaamisele, mis on lapsele trennis või huviringis käimises vastumeelne, siis on järgmine samm selgitada välja, kas kerkinud raskused on ületatavad samas kohas jätkates või mitte. Määrav on, kuivõrd stressirohke on lapse jaoks selles trennis või huviringis jätkamine. MÄRGID, MILLESSE TULEB SUHTUDA TÕSISELT:
• l apse pidev kurnatus, • k ergesti ärrituvus, õnda aega kestnud halb enese•m tunne ja/või murettekitav käitumine.
SAMUTI TASUKS SILMAS
• aitab lapsel endal sõnastada argu- PIDADA JÄRGMIST: mente, miks ta tahab valitud trennis käia, • k ui laps on enesekriitiline või pessimistlik, • e rgutab last ise endale jõukohaseid eesmärke seadma, • t eda ei rõõmusta õnnestumised, • julgustab teda arutlema ebaõnnestu- • k ui lapsel pole enam sisemist moti-
LAPSE VANUST ARVESTADES ON OLULINE HUVIRINGIDE PLANEERIMISEL ARVESTADA:
ritusele,
ärkab ja tunnustab lapse pingutusi tähelepanu ja tunnustuse saamiseks lapsega koostegemisi ning rõõm lap•m
vatsiooni.
LAPSE KOORMUS, PUHKEAEG JA KONTAKT PEREGA Kuigi sobiva huviringi leidmine on lapse arengu jaoks väga oluline, vajab laps veelgi enam piisavalt puhkust ja võimalusi veeta aega oma pereliikmetega. Lapse areng ja eneseväärtus tugineb tema kogemusele, et oma ema-isa
Kogu info huvitegevuse kohta Tallinnas leiad ühest kohast
TALLINN.EE/NOVAATA
4
RÕÕMU LIIKUMISEST
Kooliaastal nutikalt liikuma ANU KÄGU Tallinna spordi- ja noorsooamet
A
lgamas on uus kooliaasta ning lisaks pliiatsite, pinalite ja koolikottide soetamisele on praegu hea aeg mõelda lapse liikumisharrastuste ja igapäevaste tervisevalikute peale. Lapse aktiivne elustiil tagab parema õpitulemuse. Kehaline aktiivsus on oluline elustiilifaktor, mis aitab toime tulla vaimsete väljakutsete, koolistressi ning pingetega. Lisaks on regulaarne füüsiline tegevus tõhus viis ennetamaks erinevaid haigusi, näiteks südame-veresoonkonna haigusi, luude hõrenemist ja teatud vähitüüpe. Lapse hea tervis saab alguse kodust, kus pere väärtustab üheskoos aktiivselt vaba aja veetmist, millest kõik pereliikmed rõõmu tunnevad. Tõsiasi on, et tänased noored veedavad palju aega nutiseadmete vahendusel sõpradega suheldes ja mänge mängides. Leidlikud lapsevanemad teavad aga hästi, kuidas nutiseadmeid ja rakendusi kombineerida liikuvate tegevustega. Targalt valitud nutirakendused võivad selle planeerimisel olla suureks abiks. PERE ÜHISELT LIIKUMA JA JALA KOOLI Laste ja noorte liikumisaktiivsuse moodustavad erinevat tüüpi käitumis-
TERVISE ARENGU INSTITUUDI LIIKUMISSOOVITUSED NOORTELE
POP-UP-VÄLITREENINGUD TALLINNAS • A ugustis ja septembris on üle linna toimumas pop-up-välitreeningud, mis leiavad
igal kolmapäeval algusega kell 18. 1. O lla iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega kehaliselt • aset T reeningud on hea võimalus proovida uut spordiala või avastada põnev treeningaktiivne. paik. Eelkõige on treeningud suunatud algajatele alates 15. eluaastast ja osavõtt õõduka intensiivsusega tegevused on näiteks jalgrattasõit, osalemine lii • M on tasuta. Juhendajateks on personaaltreenerid Mirko Miilits ja Katrin Hiiepuu, kumismängudes.
• T ugeva intensiivsusega tegevused on näiteks kiire jooksmine, ujumine, jalgpall jt sportmängud. 2. Teha vähemalt kolmel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi (näiteks hüppenööriga hüppamine, erinevad jõuharjutused). 3. Vähendada pikki istumisperioode. Mõned võimalikud soovitused selleks: • t eha lasteaias ja koolis regulaarselt liikumispause, • v ähendada televiisori, arvuti jms kasutamise aega, • v õimalusel käia lühikesed vahemaad jalgsi, mitte sõita bussi või autoga, • v ähemalt osa kooliteest võiks läbida jalgsi või rattaga.
viisid – osalemine spordiüritustel, liikumisviis kodust kooli, aktiivsed vaba aja veetmisvormid ning unustada ei saa ka mitteaktiivset aega. Lisaks trennis käimisele on soovituslik üle vaadata lapse muud igapäevased tegevused. Need peaksid olema mitmekesised ja sisaldama võimalikult vähe ekraaniaega. Kooliealiste laste päevakavas võiks olla aktiivset mängu – näiteks sõpradega kullimängu või ping-pongi mängimist. Interaktiivne nutitelefonimäng Pokémon Go võib olla üks võimalustest, kuidas liikudes vaba aega veeta. Sealjuures tasub vanemal jagada infot mänguga kaasnevatest võimalikest oh-
tudest ning miinustest. Õhtuti võib korraldada ühiseid pere tantsuturniire mängukonsooliga Wii, minna koeraga jalutama, joonistades mõne treeningurakendusega linnaruumi põneva kujundi – või hoopis läbi viia lõbus koristusaktsioon. Liikumine ei pea alati olema saavutusele orienteeritud. Oluline on, et liikumine oleks meeldiv ning lõbus ja aitaks kasvatada ühtekuuluvustunnet pereliikmete ja sõpradega. Lisaks pere ühistele tegevustele on vajalik läbi mõelda, kuidas laps liigub punktist A punkti B, näiteks teekonnal kodust kooli ja vastupidi. Juhul, kui kogu koolitee läbimine jalgsi või rattaga
tuntud näitleja ning aktiivne spordiharrastaja Marilyn Jurman, jooksutreener Roman Fosti ja paljud teised. • K õigi osalejate vahel, kes osalevad vähemalt viies treeningus, loosime välja peaauhinna, milleks on 380 euro väärtuses lõunasöök neljale privaatrestoranis Köök. • P op-up-treeninguid korraldab Tallinna spordi- ja noorsooamet ning need toimuvad terviseliikumisprogrammi «Tallinn liigub» noortesarja raames.
JÄRGMISED TREENINGUD (ALGUS KELL 18) 24. augustil • A shtanga jooga • R occa al Mare merekaldal • L äbiviija Marilyn Jurman • T reeningusse kaasa võtta joogamatt. • K ogunemine kell 17.45 Rocca al Mare kooli bussipeatuses. 31. augustil • F unktsionaalne rühitreening • R äägu pargis (Kristiine linnaosa) • L äbiviija Signe Valgemäe • T reeningusse kaasa võtta saunalina ning võimalusel joogamatt. Lisainfot leiab Facebookist Pop-up treeningud ja loengud ning Tallinna noorteinfo kodulehelt www.tallinn.ee/popuptreening.
pole võimalik, tasub hinnata teekonna turvalisust ja välja valida ohutumad lõigud, kus hõlpsalt jala või rattaga siiski liikuda saaks. Kooliteel kulgemise teeb
huvitavamaks näiteks Endomondo rakendus või aktiivsusmonitor, mille abil koguneb kooliaasta jooksul kokku märkimisväärne distants.
MOBIILNE NOORSOOTÖÖ LINNAS
5
Mobiilne noorsootöö Tallinnas – tegevusterohke suvi koos noortega ANNEGRETE JOHANSON
MOBIILNE NOORSOOTÖÖTAJA
Tallinna spordi- ja noorsooamet
J
uba teist aastat on mobiilsed noorsootöötajad Tallinnas suve jooksul pakkunud tegevusi neile noortele, kellel valikut tegevusteks napib või kes soovivad oma ideid katsetada ning ellu viia, kuid pole leidnud senini võimalusi nende teostamiseks. Suvi on aeg, mil osal noortel on tegemist palju – alustades vanavanemate juures puhkamisest ja lõpetades tegevustega suvelaagrites ning malevates. Samas on üha enam meie ümber neid noori, kelle vanavanemad elavad linnas ja on samuti tööinimesed, ning noori, kellel ei olegi võimalust laagrites osaleda – kas siis infopuuduse või majanduslike põhjuste tõttu.
obiilne noorsootöötaja on väljaõppi•M
nud spetsialist, kes läheb noorte endi kogunemiskohta (kaubanduskeskus, tänav, park) ja loob nendega kontakti, mille tulemusel saavutatakse usalduslik suhe. obiilne noorsootöö ei ole siiski vaid •M noorega kontakti loomine ja informatsiooni jagamine, vaid nende järjepidev toetamine, nõustamine ning suunamine. Seda on võimalik teha nii individuaalselt kui ka grupitöö kaudu. Oluline selle kõrval on teha tööd ka kogukonna ja võrgustikuliikmetega.
SPORTLIK SUVI Juunikuu algas Tallinna mobiilsete noorsootöötajate ja noorte jaoks põnevate sportlike tegevustega. Kohe pärast jaanipäeva toimus noorte endi algatusel jalgpalliturniir Street Fame Cup, mis tänavu leidis aset juba teist korda. Võistlejaid oli kokku ligi 100 ning pea sama palju oli ka pealtvaatajaid. Soe ilm soosis võistluspäeva ning kindlasti on sügisel oodata jätkuna sarja kolmandat turniiri. Teise sportliku tegevusena toimus tänavakorvpallivõistlus, mille algatus pärines samuti noortelt endilt. Osales ühtekokku neli meeskonda ja noored olid vanuses 11–16 aastat. MATKATES LÄBI SUVE Ülejäänud suvi on mobiilsetel noorsootöötajatel koos noortega möödunud matkates, ühtekokku läbiti üle 55 kilomeetri.
Esimene matk toimus juuni lõpus ning tublide osalejate seas ei heitunud pikast matkateekonnast ära suisa baleriinades ning seelikutes kohaletulnud neiudki. Nii algas matk sedapuhku Balti jaama turult, kus noortele siiski matka jaoks sobilikumad ning mugavamad jalanõud leiti. Lõbusast vaheseigast tin-
gituna hilineti bussile ja seiklus algas hoopis rongisõiduga. See küll pikendas tunduvalt läbitavat teekonda, kuid muutis ka kogu matka oluliselt põnevamaks. Matkapäev oli üks nendest vähestest päevadest, kus ilm tõesti soosis pikka rännakut. Õhtupoolikul jõuti lõ-
puks grillimiskohta, kus valmistati maitsev söögipoolis. Pärast kosutavat kõhutäit asuti tagasi koduteele. Vaatamata seiklusele ja läbitud üle 30-kilomeetrilisele jalgsiteekonnale, olid noored valmis juba juuli alguses ette võtma uue seikluse. Sel korral kahepäevase. Uus matk pakkus rohkelt ela-
musi ning muu hulgas saadi teadmisi sellest, kuidas metsas olles ellu jääda. Koos mobiilsete noorsootöötajatega leidsid juulikuus aset veel teisedki ettevõtmised – erinevates linnaosades korraldati seikluslikke tegevusi, mis pakkusid nii põnevust kui ka võimalust end proovile panna, näiteks fotoorienteerumised, lipumängud jm. Koostöös Pääsküla noortekeskusega korraldati noortele mitmeid ekstreemspordipäevi Nõmmel. Kuid suvi ei ole veel läbi – augusti viimasel täispikal nädalal, 24.–25. augustil on toimumas kahepäevane seiklusrohke ühisprogramm koos Mustamäe Avatud Noortekeskusega. Ühiselt pakutakse noortele põnevusrohkeid tegevusi ka Männi pargis. Mobiilsest noorsootööst Tallinnas saab lugeda nii Tallinna noorteinfo lehel www. tallinn.ee/noorteinfo kui ka Facebookis Mobiilne noorsootöö Tallinnas.
Näe, kuula ja tunneta ehk elu välisvabatahtlikuna Eestis FEMKE CNUDDE, välisvabatahtlik Kesklinna noortekeskuses Loo tõlkis Helena Pruul
O
led sa kunagi mõelnud, kuidas oleks elada koos välismaa noortega? Kuidas oleks nendega mängida mänge, mille te ise olete välja mõelnud, vahetada lugusid lapsepõlvest ning jagada oma lemmikretsepte kõige maitsvamatest traditsioonilistest roogadest? Ühel päeval said Femke (23) ja Helena (22) kokku ning ütlesid: «Meie tahame kirjutada projekti, mis toob kokku noored üle Euroopa!». Olles püstitanud palju küsimusi, osalenud SA Archimedese projektide kirjutamise treeningkoolitustel ning vaadanud tagasi oma varasemale rahvusvahelisele kogemusele, mõistsid Femke ja Helena, kuidas see mõte võiks reaalsuseks saada. Ja see saigi reaalsuseks. Noortevahetus «See the Voices, Hear the Trees, Feel Your Surroundings» leidis aset 10.–17. juunil Sauel. Kakskümmend viis noort neljast erinevast riigist (Poola, Ungari, Luksemburg, Eesti) tulid kokku ja viisid läbi töötube kommunikatsiooni teemadel, avastasid teineteise kultuure ja lisaks – veetsid lõbusalt aega.
«See oli üks erakordne nädal! See andis mulle kahtlemata juurde julgust ja enesekindlust. Aitäh!» (P.)
Kell on 8.45 hommikul. Ma ärkan üles ja sean end valmis, et alumisele korrusele minna. Üritan olla vaikselt, sest enamik inimestest veel magab. Hommikusöök on valmis ja näeb isuäratav välja. Laud on kaetud: kohv, tee, jogurt, leib, juust, köögiviljad, küpsised. Söömiseks on aega tervelt tund. Taustaks mängib muusika ning tunne on hea. Ma alustan hommikusöögilauas vestlust – mu rahvusvahelised kaaslased jagavad lugusid hommikusöögitavadest nende kodumaal. Kell 10 algab esimene töötuba. Kõik on endiselt unised, alustame ener gizer’iga – lühikese mänguga, mis annab kõigile mõnusa energialaengu. Hommikune töötuba räägib keha-
keelest. Minu grupp, Eesti tiim, on selle eest vastutav. Teistel gruppidel on teised töötoateemad, mis toimuvad hilisemas programmis. Olles kõik ette valmistanud, olen ikka natuke närvis, kuid kõik laabub hästi. Mäng, kus inimesed peavad sõnu kasutamata oma emotsioone väljendama, läheb suurepäraselt korda. Kogu grupp kuulab hoolega, kui olen parasjagu jagamas teavet kehakeele kontseptsioonist. Kohvipauside ajal tulevad inimesed mu juurde ja ütlevad, kui põnevil nad on kõigest, mida just õppisid. Ma tunnen end uhkena. «Ma armastasin näitlemise osa. See oli minu jaoks esimene kord midagi niisugust teha. Seda oli väga huvitav proovida.» (S.) Pärast kohvipausi järgneb teine
töötuba, mil teemaks «Kuidas olla hea kuulaja?». Kuigi tunnen end juba veidi väsinult, võtan siiski aktiivselt osa. See ei ole nagu koolis, kus pead enamiku ajast istuma, tegema märkmeid ja olema lihtsalt vaikselt. Siin on õppimine nagu mäng – lõbus ja tähendusrikas. Ei tahaks küll millestki ilma jääda, kuid hea meelega lähen lõunale. Toit on taaskord väga hea – kohalik pubi on lihtsalt suurepärane. Paljud osalejad on huviga ootamas loomingulise kirjutamise töötuba, kuna selles tehtavate harjutustega on plaanis luua konkreetne väljund – me prindime postkaarte. Alguses arvasin, et ma pole kõige loomingulisem inimene, sest ma ei ole ometigi kirjanik, kuid üsna pea muutsin oma meelt. Mängud, harjutused ja uus informatsioon muudavad edukalt iga osaleja justkui kunstnikuks.
ditsioonilisi snäkke! Ja nõnda see päev lõpebki – naeru ja tantsimisega.
«Minu meelest olid kõik töötoast osavõtjad nagu kirjanikud, vaatlejad ja otsuselangetajad. See harjutus täiendas oluliselt meie loomingulist mõtlemist ja kirjutamisoskust.» (M.)
Femke Cnudde on rahvusvaheline vabatahtlik Belgiast, kes töötab Tallinna Kesklinna noortekeskuses alates septembrist 2015. Femke läbib Euroopa vabatahtlikku teenistust Kesklinna noortekeskuses projekti «Jagatud mitmekesisus» raames. Projekti toetab SA Archimedes Noorteagentuur Erasmus+ programmist.
Õhtusöögil vaatan ringi ja mõtlen: «See grupp on minu jaoks nagu perekond». Mu pilk kohtub teise osaleja pilguga ja tean, et ta mõtleb sama. Kell 20 algab õhtune tegevus. Ma olen ootusärevuses, kuna kultuuriõhtud on alati toredad. Täna hakkab oma riiki ja kultuuri tutvustama Ungari. Nad tõid isegi tra-
«See nädal oli absoluutselt vinge! Ma võiksin palju rohkem sellistest projektidest osa võtta. Aitäh, ma õppisin palju!» (T.) Noortevahetus on 13–30aastaste noorte jaoks hea võimalus kohtuda ja tutvuda erinevatest Euroopa riikidest pärit inimestega ning tegeleda just nende jaoks olulise teemaga. Alustalaks ongi noored ise, kes töötavad välja tegevuskava ja viivad kogu programmi ellu, mis on võimalikuks tehtud ja rahastatud Euroopa Komisjoni poolt.
Helena Pruul on üliõpilane, kes ammutab kogemusi erinevatelt maadelt ja tegeleb just sellega, mille jaoks motivatsiooni jagub. Samal ajal üritab ta kogeda võimalikult palju, et end arendada ja luua edasiviiv positsioon ühiskonnas.
6
NOORED JA MAAILM
Noorte võimalused ja valikud ANNEGRETE JOHANSON LIIS TAMMAN Tallinna spordi- ja noorsooamet
K
õik inimesed on erinevatel eluetappidel sunnitud tegema valikuid. Mõned neist nõuavad enam kaalumist, teiste lahendamiseks vajatakse enam kogemusi. Kuidas käituvad aga noored olukordades, mis ootavad lahendusi ning millised on nende igapäevased küsimused, otsused ja valikud? Kuivõrd on need mõjutatud välistest teguritest, vanematest, senistest kogemustest või sõpradest? LAPSEEAST MURDEIKKA – VÄLJAKUTSED NOORELE VÕI VANEMALE? Teismeeas ootavad noori ees mitmed muutused, mis ei jää kindlasti märkamata ka vanematele. Aastatega on täheldatud, et kui varem algas teismeiga 12-aastaselt, siis tänasel päeval võib esimesi märke näha juba 7-aastastel. See omakorda toob kaasa suuri väljakutseid vanematele, sest seda lühemaks jääb aeg, mil nemad on oma laste eludes tähtsaimal kohal. Olulisima rolli saavad endale eakaaslased. Millised eakaaslased on aga teie lapse kõrval? Millist mõju nad lapsele avaldavad? Kas olete rajanud piisavalt tugeva vundamendi, mis aitaks lapsel teha aktsepteeritavaid valikuid, või «libastub» ta neid tehes? Kas «libisedes» suudab ta uuesti oma elu rööpasse seada? Vane-
matel võivad teatud hetkedel sellised küsimused peast läbi käia, kuid enamasti ei mõelda neile enne, kui olukord on käes. Lapsele raskel ja keerukal ajal tuleb vanemana olla eelkõige toetav ja suunata ning kuulata oma last. ÜHE NOORE LUGU, KES LIITUS NOORTELE SUUNATUD PROGRAMMIGA «JALATALLA» Liina on 15-aastane noor neiu, kes on elus kogenud erinevaid raskusi. Võib liialdamata öelda, et üle 70% seni programmis osalenud noortest on oma lühikese eluea jooksul läbi elanud raskemaid saatuselööke kui enamik. Samas on miski neile siiski andnud tõuke ja nii on nad jõudnud osalema noorteprogrammi «Jalatalla». Olulisim on noore motivatsioon programmi siseneda, seal püsida ja teha otsuseid, mis võivad olla elumuutvad. Liina tegi otsuse ja ühines programmiga «Jalatalla» ühel veebruarikuu päeval. Täna ütleb ta, et liitus, kuna programm tundus huvitav ja põnevaid kogemusi pakkuv. Lisaks olid programmiga seotud inimesed positiivsed ja kutsuvad. Kasutoovaimaks nimetab Liina konfliktide lahendamise oskust, tänu millele on paljud konfliktid edaspidi tema elus olemata jäänud. Grupitegevuste lõppedes oli noorte tagasiside vaid positiivne. Välja toodi, et sai õppida ja arendada teist keelt (vastavalt eesti või vene keelt), kasvas enesekindlus ning õpiti erinevaid praktilisi oskusi, mis on vajalikud tööellu si-
senemiseks. Samuti saadi kogemusi vabatahtliku töö tegemisest. Liina sõnul on ta praegu julgem tulevikuski vabatahtlikku töösse panustama. Liina soovitab programmi ka teistele noortele, kuna osalemine annab uusi praktilisi oskuseid, mida tulevikus rakendada. ÜHEKSA NOORT SAAVAD UNUSTAMATU KOGEMUSE Sellel suvel saab üheksa programmi «Jalatalla» teise hooaja noort rahvusvahelise kogemuse noortevahetuses või lühiajalises vabatahtlikus teenistuses. Kokku pakutakse võimalusi projektides kaasalöömiseks viiel erineval maal, kus käsitletakse omaalgatuse, kriitilise mõtlemise, otsuste langetamise ja muu sarnasega seotud teemasid. Kristjan käis nelja teise noorega noortevahetusel Lõuna-Euroopa riigis, kus teemaks oli eelkõige noorte initsiatiiv. Noormees lendas esimest korda lennukiga ja tema sõnul oli see võimas kogemus. Ta sai proovile panna oma inglise keele oskust ja töötada meeskonnas, kus ei tundnud varem mitte kedagi. Olulisemaks pidas ta noortevahetusel tekkinud uusi sõprussuhteid ja ütles, et peab nende noortega siiani Facebooki vahendusel ühendust. Merlin on kahekuist lühiajalist Euroopa vabatahtlikku teenistust tehes mõistnud, et sooviks veelgi minna välismaale vabatahtlikku tööd tegema. Ta kirjutas: «Mulle meeldib siin. Inimesed
on sõbralikud ja hoolivad. Kas ma saaksin kuhugi veel minna?» Ja tõesti, pärast esimest kogemust on Merlinil võimalus osaleda ka teistes rahvusvahelistes projektides. Tallinna spordi- ja noorsooameti vanemspetsialist Liis Tammani sõnul on rahvusvaheline kogemus oluline just seepärast, et noor saab praktiseerida oma inglise keele oskust, töötada multikultuurses meeskonnas ja arendada iseseisvust. «Ei saa öelda, et noortel, kes ei ole käed püsti märku andmas, puuduks huvi kogemuse vastu rahvusvahelises projektis. Pigem arvatakse, et nende jaoks on võimalused piiratud. Tallinna spordi- ja noorsooameti abiga antakse neile noortele võimalus osaleda programmitegevustes täies mahus tasuta. Tähtis programmi osa on noortele võrdsete võimaluste pakkumine – see tähendab, et noort ei isoleerita tema eripärade tõttu, vaid kaasatakse erinevatesse noortegruppidesse. Mitmete selle suve projektide puhul on ette tulnud ka väljakutseid – näiteks tühistatud lend, tekkinud terviserikked jne. Kõik on aga suurepäraselt lahenenud ja noorte emotsioonid on tagasi tulles olnud väga positiivsed. Kogemus, mis saadakse mugavustsoonist välja tulles, on kindlasti märgilisem kui igapäevaselt siin tegutsedes. Neli kuud kestnud ettevalmistus grupitööde ja individuaalse mentoriga tagab noore valmisoleku rahvusvaheliseks kogemuseks. Kaalukas roll on ühtlasi tööl, mis jätkub noortega pärast välismaalt tagasitulekut ehk etapis,
mis sellele järgneb – kas alustatakse või jätkatakse õpinguid, või asutakse hoopiski tööle», selgitas Tamman. UUS PROGRAMMIAASTA ALGAMAS Septembrikuust on algamas noorteprogrammi «Jalatalla» uus tegevusaasta. Osalema on oodatud noored vanuses 15–25, kes ei tööta ega õpi või kes on koolist väljalangemise ohus. Oktoobrist jaanuarini leiavad aset grupikohtumised, kus pannakse rõhk sotsiaalsete oskuste arendamisele. Väliste spetsialistidena on tegevustesse kaasatud Töötukassa ja Rajaleidja kolleegid. Lisaks pakutakse noortele võimalust osaleda vabatahtlikus töös ja saada uusi kogemusi antud valdkonnas. Programmis saab iga noor endale individuaalse mentori, kellega koos püstitatakse individuaalsed tegevusplaanid ja eesmärgid. Huvi tundvatel noortel on 2017. aastal võimalus osa saada rahvusvahelistest noortevahetustest. Artiklis kasutatud noorte lugude puhul on nimed muudetud ja konfidentsiaalsuse tagamiseks pole nimetatud rahvusvaheliste kogemuste puhul sihtriike.
Noorteprogramm «Jalatalla» on NEET-noortele suunatud projekt, mille eesmärgiks on tõsta noorte sotsiaalseid oskusi, toetada nende toimetulekut ja konkurentsivõimet tööturule sisenemisel, õpingutega alustamisel ja/ või jätkamisel.
ETTEVÕTLIK NOORUS
7
Ettevõtlus ei tunne piire BIRGIT PODELSKY
Vabakutseline ajakirjanik ja Tallinna noortenädala programmijuht
E
ttevõtlus on noorte seas muutumas aina populaarsemaks. Möödunud aasta lõpus viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus läbi uuringu, milles osales 484 Eesti noort vanuses 18–30. Uuringust selgus, et vastanutest koguni 53 protsenti näeb oma tulevikku ettevõtluses. Kasvavat trendi kinnitab tõsiasi, et õpilasfirmasid loodi sel aastal veerandi võrra rohkem kui möödunud aastal – lausa 297. NOORELT ETTEVÕTJAKS Ettevõtlusõppega alustatakse üha varasemal haridustasemel, seetõttu tehakse ettevõtlusega algust üsna noores eas. Seda trendi illustreerivad näiteks kodulehtede loomisega tegeleva idufirma Weps meeskonna liikmed, kes alustasid ettevõtlusteekonda juba 18–19-aastaselt. Noorelt alustamise võlu kinnitab talukaupade tellimusportaali SIBIS tegevjuht Rudolf-Gustav Hanni. «Minu enda esimene ettevõtluskogemus oli õpilasfirma näol kaheksandas klassis, mille käigus sain palju kogemusi toote arenduses, müügis, turunduses ja meeskonnatöös. Sai ka hea taskuraha – meie esimese aasta käive oli üle 1500 euro.» Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse noorte koordinaatori Siim Kasari sõnul on paljudel noortel täna julgus ja inspiratsioon ettevõtlusega alustamiseks olemas. «Ettevõtlusega alustatakse, kuna nähakse probleemi, millele soovitakse lahendusi leida. Ja see on hea, sest ettevõtjaks pole mõtet hakata staatuse pärast,» rääkis Kasari. DISAINERIST ETTEVÕTJAKS «Ettevõtlust ei tohiks liialt siduda suure raha ning kasumi teenimise ja oma aja peremeheks olemise kuulsusega. Eelkõige peaks leidma endale sobiliku valdkonna, milles tegutsedes kujuneb aja jooksul välja inimese roll. Kõik ei ole juhi tüüpi – äriideega disainer võib samuti asutada ettevõtte, tegutsedes selles aga disaineri, mitte juhina,» tõdes Eesti Kunstiakadeemia ettevõtlusnõustaja Kelli Turmann.
WEPSI ASUTAJATE KIRJANDUSSOOVITUSED ALUSTAVALE ETTEVÕTJALE Raadiosaated: Andrew Warneri Mixergy Show mixergy.com Videokanal: Patrick-Bet Davidi Valuetainment Channel www.patrickbetdavid.com Raamatud
• « The Hard Thing about Hard Things», Ben Horowitz • « The Lean Startup», Eric Ries • « From Zero to One», Peter Thiel ETTEVÕTLUSINKUBAATORIS IDEEST TEOSTUSENI Tallinna Ettevõtlusinkubaatori inkubat sioonijuhi Kristel Kuke sõnul on alustavate inkubantide levinumad küsimused seotud prioritiseerimisega – kõigepealt tuleb paika panna, millised asjad peab kohe ära tegema ja millele võib hiljem mõtlema hakata. «Ise peab kohutavalt palju vaeva nägema ja kõik ei pruugigi alguses õnnestuda, kuid sellepärast ei tohi veel alla anda. Kindlasti on vaja ka meeskonda! Üksi pusimine ei vii tavaliselt eriti kaugele. Kui on soov kiiresti areneda, siis on vaja toetavat tiimi.» Eestis on palju kohti, kust saada oma äriideedele toetust. Peale individuaalse nõustamise soovitatakse alustavatel ettevõtjatel pöörduda ettevõtlusinkubaatoritesse. Üks levinumaid toetusmeetmeid on EAS-i starditoetus, mis annab alustavatele ettevõtetele hoogu kuni 15 000 euro suuruse toetusega. Kui aga nii suured numbrid esialgu hirmuäratavad tunduvad, siis on Töötukassast võimalik toetust taotleda kuni 4474 euro ulatuses. Alternatiivideks on veel ka stardilaen, investorite kaasamine ning osalemine erinevatel konkurssidel, nagu näiteks Ajujaht. EELNEV TURU-UURINGU TEOSTAMINE ON VÄLTIMATU Tasub meeles pidada, et vahel ei maksa äriideed maha matta vaid seetõttu, et äriplaani koostamine tundub hirmutav ja laenuvõtmine vastumeelne. «Tegelikkuses on võimalik luua toote töötav versioon peaaegu igasugust kapitali omamata ja müügiga võib alustada ka veel vigase tootega. Tihtipeale juhtub aga, et ehitatakse valmis toode ja investeeritakse palju raha ilma korralikult testimata, kas antud tootele on üldse turg olemas. Seda tuleks teha kõige esimesena, ideaalis enne kui ühtegi eurot kulutama asutakse,» tõ-
desid idufirma Weps asutajad Juhan Kaarma ja Jorma Jürisaar. KUIDAS ALUSTADA? Ettevõtlusega alustamiseks on vaja luua juriidiline keha. Eesti Vabariigi seadused võimaldavad seda teha alates 18. eluaastast. 7.–9. klassi ja gümnaasiumis õppivad noored saavad aga ettevõtlusmaailmaga tutvust teha Junior Achievement Eesti kaudu, luues oma mini- ja õpilasfirma. Ettevõtlus sünnib heast ideest. Kuidas aitab ideede loovusele kaasa disain ja mil moel liikuda ideest teostuseni? Selles aitab orienteeruda ka tänavu sügisel toimuv Tallinna noortenädal. Ettevõtlikkuse ja disaini teemadega saab Tallinna noortenädalal tutvuda sügisesel koolivaheajal 25.–29. oktoobril. Tegevused toimuvad üle linna erinevates paikades, kuid peamiseks peatumispaigaks on kino Sõprus. Noortenädala programmiga saab tutvuda alates septembrist veebilehel www.noortenadal.ee. Tallinna noortenädala peakorraldaja on Tallinna spordi- ja noorsooamet.
Õnnestunud disainiga toode võib saada klassikapärliks, mida aina uuesti ja uuesti püütakse jäljendada.
Mis on disain või miks seda vaja on? Vastab disainiekspert disaini promootor
PIRET MÄGI
Minu esimesi disaini definitsioone pärineb bakalaureuseõppe esimesest aastast, mil kuulsin disaini üldloengus Heikki Zoova väljapeetud tooniga antud sõnastust: «Disain on miski, mis lahendab ülesande, mis on tehtud uudsel moel ja mis on kasutajale arusaadav ning käepärane – seda saab taastoota ning näeb esteetilises plaanis hea välja.» Sellist käsitlust olen aja jooksul järjest täiendanud, kohandanud ning ka-
sutanud, näiteks ka siis, kui rätsepaõpilastele moekollektsiooni loomist juhendasin. Kokkuvõtvalt: disain tähendab konkreetse ülesande igas mõttes kõige paremat toimivat lahendust. Mis on olulisemad kokkupuutepunktid disaini ja ettevõtluse vahel? Disain ongi ettevõtlus ja see on väga mitmekülgne elukutse. Disain jaguneb eriilmelisteks tegevusaladeks ning sisaldab mitmeplaanilist koostööd majanduse, tööstuse ja keskkonna vahel.
Disaineri amet võimaldab olla nii spetsialisti, nõuandva analüütiku ja praktiku rollis, samas olla spetsiifiliste ja teaduslike tegevuste suuna esindaja; suuremas kollektiivis loomise ja tootmisega seotud tegevust ning ka täiesti juhtivas rollis olemist. Ühtlasi on võimalik disainerina hakata eraettevõtjaks teenusepakkujana, tootjana, loojana ja suurtes firmades ka konkreetsele ametikohale asuda. Ütleks, et see on valdkond, kus on võimalik ise ametikoht ja omad reeglid luua.
da, kus noor saaks tunda end turvaliselt, viies ellu idee, mis paneb ta silmad särama. Kahekordne Nobeli preemia laureaat Marie Curie on öelnud: «Elus pole midagi, mida oleks vaja karta; on
vaid see, mida tuleb mõista». Mõistkem võimalusi enda sees. Ainult läbi praktiliste katsetuste saame seda teha. Mis oleks veel parem, kui saad enesearendamise käigus luua lisaväärtust ka kogukonnale?
Enesearengu võimalused avardavad maailma TRIIN BÕSTROV Tallinna spordi- ja noorsooamet
P
rantsuse kuulus maalikunstnik ja impressionismi esindaja Pierre-Auguste Renoir on öelnud: «Sündides ei tea me midagi, kuid meis on peidus tohutud võimalused. Nende avastamine on suur töö!». Kuulsa maalikunstniku tsitaadist inspireerituna võiks öelda, et iseenda tundma õppimine ongi suurim elutöö. Märkamaks enda ümber olevaid võimalusi, on hea teha läbi üks harjutus. Selleks sule silmad, hinga sisse ja võta aega enda jaoks. Ole hetk iseendaga ja teadvusta sinuni toodud võimalusi. Väärtusta neid – väärtusta mineviku, oleviku ja tuleviku võimalusi. Järgmisena mõtle, mida võib tähendada fraas «tohutud võimalused». Kas see võib tähendada, et eluaja jooksul on suudetud sellest fikseerida vaid murdosa? Või on sel mingi muu tähendus? Kas oleme valmis tegema läbi mõttelise paradigmamuutuse, avamaks
oma mõttepiire, et leida endas julgus avastamaks, mis tegelikult meie sees peitub?
TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMETI TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTLIKKUSE PLATVORM
KUIDAS AGA AVASTADA SEDA, MIS ON PEIDUS?
Oleme alati pidanud oluliseks noore arengut ja väärtustanud sealjuures mitteformaalse õppe põhimõtteid. Alates 2016. aasta sügisest on amet võtnud eesmärgiks käivitada platvormi, mis võimaldab noortel just peidus olevad anded avastada ja mitteformaalse õppeprotsessi kaudu enda võimeid katsetada. Noorte tööhõive ja ettevõtlikkuse platvorm annab sügisest Tallinna koolinoortele võimaluse pealinnas läbi viia rea erinevaid omaalgatuslikke projekte. Omaalgatuse elluviimine võimaldab noortel väljuda oma mugavustsoonist, saada juhtimiskogemuse, arendada loovust, suhtlemisoskust, õppida meeskonnatööd, probleemide lahendamist ja ajajuhtimist – teisisõnu kõiki 21. sajandi töömaailmas vajalikke oskusi. Kogu programm on üles ehitatud keskendudes eelkõige protsessile ja seda koostöös noortega. See tähendab, et ei pakuta valmis teenust, vaid keskkon-
Eneseareng ja võimaluste avastamine nõuab sirgelt kiirteelt maha keeramist teele, kus terendab silt «Välja mugavustsoonist». Väljudes mugavustsoonist jõuame punkti, kus algab eneseareng, oskus õppida end paremini analüüsima, saavutamaks paremat arusaama oma võimetest. Teisisõnu – just nendest tohututest võimalustest, mis on peidetud sinu sisse. MITTEFORMAALNE ÕPE – VÕIMALUS ENESEAVASTUSEKS Üheks võimalikuks avastamise teeks on mitteformaalne õpe, kus eesmärgiks on õppida ja areneda indiviidi east sõltumata ning seda väljapool kooli. Oma olemuselt on mitteformaalne õppimine paindlik ja äärmiselt õppijakeskne.
8
HUVIKOOLID TALLINNAS
Võimalused tegevuseks Tallinna huvikoolides MARGIT SELLIK Tallinna spordi- ja noorsooamet
L
apsele meelepäraseid tegevusi või sporditreeninguid Tallinnas aitab hõlpsasti arvuti või nutiseadme vahendusel leida elektrooniline huvitegevuste teatmik «No vaata». Teatmik koondab infot ligi 200 erineva sügisesel õppeaastal algava huviringi ning treeningu kohta nii Tallinnas kui ka lähiümbruses ja on nähtav aadressilt www.tallinn.ee/novaata. Huvikoolid ja tegevused on kergesti leitavad huvialade kaupa. Esindatud on erinevate spordialade treeningud alates võimlemisest, taekwondo’st ja taiji’st kuni jalgpalli ning korvpallini välja. Lisaks leiab teatmikust ringitegevusi kunsti, käsitöö, üldkultuuri, tehnika, muusika, laulu ning tantsu alal. Tallinnas tegutseb üheksa munitsipaalhuvikooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi osakonnad (kokku 13 asutust), mis pakuvad võimalusi tegevusteks väga erinevatel huvialadel igas vanuses lastele. UUEST ÕPPEAASTAST TALLINNAS ALUSTAVAD HUVIRINGID JA TEGEVUSED Tallinna Nõmme Noortemajas alustab sügisel viis uut ringi Muusikastuudiosse on oodatud kõik
laululembesed 7–10aastased lapsed. Õpilased saavad kogemuse laval esinemisest, rühmatööst, ansamblilaulust ning arendavad sealjuures artistlikkust, musikaalsust, rütmi- ja liikumistunnetust, noodist lugemist ning harmooniataju. Džässklaveri õppe eesmärgiks on põh-
jalikult süveneda džässmuusika helikeelde. Oodatud on lapsed alates 14. eluaastast. Multimeedia töötlemise ring on mõel-
dud 10–12aastastele lastele, kus huvilised saavad omandada teadmisi erinevate meediaga seonduvate tarkvaraprogrammide kasutamisest, meedia loomisest ja töötlemisest, samuti baasteadmisi veebilehe tegemisest. Legoringi on oodatud 4–7aastased lap-
sed, kus arendatakse püsivust ja huvi reaalteaduste vastu, suunates tehnoloogiaga loominguliselt tegelema. Ringitunnid on ettevalmistavaks astmeks robootikaringile, kus püütakse mõista põhjus-tagajärg seoseid ümbritsevas keskkonnas. Väikelaste võimlemise ja joogatundi
oodatakse 2–6aastaseid mudilasi. Aitab arendada lapses juba varakult armastust liikumise vastu. Joogas tuntud asendite abil arendatakse tasakaalu, painduvust, koordinatsiooni, osavust, tähelepanu ja loovust. Lisaks tegutsevad Nõmme Noortemajas ka pisikestele, 2–7aastastele mudilastele mõeldud tegevusringid Keraamikaringis tegeletakse keraami-
liste esemete valmistamise ja dekoreerimisega. Arendatakse kompositsiooni- ja proportsioonitunnetust kolmemõõtmelise mõtlemisega. Muusikastuudios tehakse läbi laulude,
liikumise, erinevate mängude ning harjutuste tutvust muusikamaailmaga.
Balletis saab põhiteadmisi klassikali-
sest tantsust.
Kooliks valmis! ringi on oodatud lapsed, kel on huvi kaaslastega koos tegutsemise, nuputamise ja avastamise vastu. Loodusringis õpitakse nägema seoseid
looduse eri valdkondade ja inimese tegevuse vahel. Suur rõhk on praktilisel tegevusel: vaatlused, uurimused, erinevad aastaajad, looduses liikumine jms. Kokku tegutseb Nõmme Noortemajas 45 erinevat huviringi. Lisainfo www.nnm.ee Tallinna huvikeskuses Kullo alustab uuel õppeaastal viis uut huviringi
Uute huvialaringidena alustab 2016/2017. õppeaastal füüsiline teater, laste jooga, meisterdamine ja disain ning pop-džäss laul. Füüsilise teatri ringis tegeletakse keha
kui väljendusvahendiga, eesmärgiks on õppida väljendama ennast läbi liikumise. Lisaks õpitakse lavastuste loomiseks kasutama ka teisi kaasaaegse teatri meediumeid nagu heli, video ja valgus. Tunnid koosnevad üldfüüsilisest liikumistreeningust ja väiksematest etüüdidest ja loomingulistest katsetustest. Füüsilise teatri ringi oodatakse 16–19aastaseid noori. Õppekeeleks on eesti keel, tunnid toimuvad kaks korda nädalas, kokku 6 koolitundi. Õppetasu 30 eurot kuus. Kontakt kullo@kullo.ee Meisterdamise ja disaini huviringi on
oodatud lapsed igas vanuses. Õpe toimub nii eesti kui vene keeles. Loovusringi on oodatud leidlikud lapsed, kellele meeldib joonistada, fantaseerida, asju välja mõelda ja meisterdada. Selleks õpitakse oma mõtteid ja ideid paremini väljendama, selgemalt ja oskuslikumalt vormistama, leidma erinevaid variante ja neid arendama esimesest kavandist kuni valmis graafilise kujunduse või disainitooteni, olgu selleks trükis, käsitöö- või tarbeese. Tunnis kasutatakse laia valikut tehnikaid ja materjale: joonistamist, värvimist, mõõtmist, lõikamist, saagimist, puurimist, liimimist, voolimist, õpitakse pildistamist ja arvutis kujundamist. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas, kokku neli koolitundi. Õppetasu 25 eurot kuus. Kontakt tel 5694 4679, tiit.kivistik@kullo.ee Pop-džäss lauluringi on oodatud kõik
huvilised. Õppekeel eesti keel ja toimub üks individuaaltund ja üks rühmatund nädalas. Õppetasu 75 eurot kuus.
Lastejooga 3–4aastastele ja 5–6aastas-
tele lastele. Tunnid toimuvad üks tund nädalas eesti keeles. Õppetasu 20 eurot kuus. Kokku tegutseb huvikeskuses Kullo 62 erinevat huviringi. Valida saab ringitegevusi nii üldkultuuri, tehnika, looduse, tantsu, muusika kui ka kunsti aladelt, eraldi on loovus-, tantsu-, meisterdamis- ja lauluringe ka mudilastele. Lisainfo www.kullo.ee Mustamäe Laste Loomingu Maja pakub 89 erineva suunitlusega huviringi
Tegevusi leiab igas huvihariduse valdkonnas: tehnika, spordi, looduse, kuns-
ti, tantsu, muusika kui üldkultuuri aladelt. Majas tegutsevad mitmesugused kunstiringid, nagu kunst ja meisterdamine, maal ja skulptuur, kunst ja disain, art-floristika, disainistuudio Kreatiff, kunst ja tekstiil, käsitööringid, kostüümiteater. Lisaks avatakse uuel õppeaastal ka õlimaaliring. Kunstiringid on mõeldud kõigile vanuseastmeile ning vastu võetakse lapsi vanuses 4–19. Rühmas on keskmiselt 15 last. Tuleval õppeaastal oodatakse huvilisi uude tehnikaringi, kus õpetatakse elementaarseid tehnilisi võtteid, kavas on mudelite konstrueerimine ja mitmesuguste tarbeesemete valmistamine. Populaarne on ka malering, kus malemängu saab õppida Eesti tuntud maletaja Tatjana Fomina käe all. Uue huviringina alustab muusikaline teater, kus lauldakse, lavastatakse lasteoopereid ja näidendeid. Kõik spordihuvilised on oodatud liikumisrühma, kus saab õppida võitluskunste ja arendada füüsilisi võimeid. Mustamäe Laste Loomingu Majas tegutsevad ka tantsuringid ning uue huviringina on sügisest plaanis avada sportlike tantsude ring, kus saab õppida iluvõimlemist ning mitmesuguseid sportlikke tantse.
Muusikahuvilistel lastel on võimalus osa saada erinevatest laulu- ja muusikategevustest: liituda saab lasteja noortekooriga Hellas, muusikaringiga Donotka, lauluringiga Lauluaed, kitarriringiga ning uue valikuna ka klaverimänguringidega (klaverimäng väikestes gruppides ja individuaalõpe). Üldkultuuriliste ringide hulka kuuluvad tegevused koolieelikutele: Trips-traps-trull ja Naksitrallid, keeleringid (inglise ja eesti keel vene lastele), teatriring ning mõttemängudele suunatud huviring Mõttemosaiik. Uue ja põneva huviringina alustab sügisel tegevust Harry Potteri klubi, kus saab õppida inglise keelt läbi kirjanduse. Lisainfo www.tallinn.ee/mllm
TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA Kesklinnas tegutsevas munitsipaalhuvikoolis saab harrastada muusikat, teatrit, tantsu, kunsti ja disaini ning erinevaid tehnika- ja puutööalasid. Eraldi huviringid on ka mudilastele. Huvialaringidesse on oodatud 4–19-aastased lapsed ning osa saab võtta näiteks teatristuudiost, näiteringist, klaveri-, plokkflöödi- ja kitarriõppest, naha-
Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET TOIMETAJAD: Margit Sellik Jelena Škenjova noorteinfo@tallinnlv.ee
Tallinna
NOORTENÄDAL
kunstiringist, skulptuuristuudiost, loov- ja kaasaegse tantsu ringist, tantsustuudiost, helidisaini ringist, kunstistuudiost, jooga-akrobaatikast, lasteteatrist Väike Ooper, mudilaste loovusstuudiost, moeillustratsiooni ringist, rõivaste õmblemis- ja disainistuudiost ning puutööst ja meisterdamisest. Uute huviringidena lisandub sügisesest õppeaastast huviring Meisterdamine lastega ning üle mitme aasta saab jälle kandlemängu õppida. Eelkooliealistel lastel on võimalik osaleda järgmistes huviringides: udilaste loovusstuudio •m
(alates 4. eluaastast)
• k unstistuudio «Joonistama» (alates 6. eluaastast)
udilaste loovustantsuring •m
(alates 4. eluaastast)
eisterdamine lastega •m
(alates 6. eluaastast)
• b eebide loovusring (vene keeles) • n äitering Mängime teatrit (alates 4. eluaastast, vene keeles)
Kokku tegutseb Tallinna Kanutiaia Noortemajas 43 huviringi ja kuutasud jäävad vahemikku 10 kuni 36 eurot. Lisainfo www.kanuti.tln.edu.ee