Noor Tegija 1.06.2013

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

1. juu

ni 20

Lastekaitsepäev ei ole tingimata üks üheselt mõistetav laste kaitsmise päev. Selles päevas on palju muud – seal on koos olemise ja tegemise rõõmu nii lastele, vanematele kui vanavanematele, sõpradele ja tuttavatele. Minnakse koos loomaaeda või muuseumi, meisterdatakse, käiakse kontserdil ja kinos, süüakse jäätist, vaadatakse ringi, jalutatakse kultuurikilomeetril või Kadriorus. See päev on lõbus ja rõõmus ning annab suvistele toredatele tegemistele hoo sisse.

Hoogu sisse soovib spordi- ja noorsooamet ka «Noor Tegija» lehe lugejale, olgu selleks siis lapsevanem, kes oma lapsele suveks mõnusaid ettevõtmisi otsib või noorem lugeja, keda huvitavad teiste noorte toimetamised. Kõik peaksid midagi sellest lehest leidma – infot, teiste kogemusi, uusi ideid ja innustust. Hoog sisse teile mõnusasse suvesse ja rõõmsat lastekaitsepäeva!

Tutvu uue noorteportaali võimalustega!

Triin Veermäe MTÜ Eesti Euroopa Liikumine

E

esti Noorteportaal on eelkõige kuni 30-aastastele noortele mõeldud portaal, mille eesmärgiks on pakkuda noorteinfot, reaalseid osalemisvõimalusi, noortele mõeldud soodustusi ja kultuurikogemust.

Miks just noorteportaal?

Noorteportaal sisaldab kolme suure noorteprojekti infot: noorteinfo portaal NIP, Euroopa Noortekaart ja Euroopa noorteinfovõrgustik Eurodesk.

Need kolm projekti toodi ühte portaali, kuna pidasime tähtsaks, et noor saaks vajamineva info kätte ühest kohast mugavalt ja liigse klikkimiseta.

Portaalis ei ole teavet mitte ainult noortele, vaid ka noorsootöötajatele ning teistele noortega tegelevatele inimestele ja organisatsioonidele. Nimelt võib leida portaalist erinevaid taotlustähtaegu ja koolitusinfot ning ka erialaseid uudiseid.

Noorteportaalis on üleval meie partnerite pakkumised nii soodustuste kui noortevahetuste kohta. Noortevahetuste eesmärgiks on anda noortele võimalus avastada maailma, tutvuda erinevate kultuuridega ja leida uusi tutvusi ning ehk ka avastada enda jaoks uusi võimalusi. Lisaks on pakkumisi ka Euroopa vabatahtliku teenistuse kohta. Noorteportaal korraldab ka erinevaid kampaaniaid, et soodustada noorte liikuvust ja osalust.

Ka noorsootöötajad saavad osaleda ja aidata kaasa aktiivsema noore kujundamises, osaledes ise meie vahendatud koolitustel ja kursustel.

Selleks et kõiges veenduda ja osaleda, tule tšekka www.noorteportaal.ee!

Eesti Noorteportaali toetavad haridus- ja teadusministeerium ning Euroopa Komisjon.

Tallinna kesklinnas avab suvekuudeks uksed Artlandi tänavakunstiväljak Iris Kivisalu

(Jaanika Palm)

Kuidas puude taga metsa näha?

(Anneli Habicht) Loe lk 3

Karjäär

Õpetame, juhendame, aitame

Tänavakunst ei tähenda ammu enam ainult grafitit või rulatajaid. Artland

Kuidas läheb noorte osaluskogudel?

Arvamus

1. juunist 31. augustini vallutab Tallinnas otse Coca-Cola Plaza taga terve Rotermanni kvartali kõigile loomeinimestele mõeldud projekt, mille eesmärgiks on tuua andekate inimeste oskused n-ö ühe katuse alla kokku ja anda neile avalikus ruumis võimalus koos abi, toetuse ja tehnikaga oma loomingut demonstreerida.

Pillimängust breiktantsuni

Noored

Loe lk 2

Artlandi projektikoordinaator

Artlandi loovjuhi ja noorte ideedekonkursi «Tähed särama» ühe võitja Lasse Uustalu sõnul pole noorte põhimureks üldse mitte ideede või talendi puudumine, vaid nad ei oska lihtsalt leida väljundit, abi või õpetust, kuidas oma looming teoks teha ja laiemale publikule vahendada.

«Igas inimeses on peidus loomingupisik, lihtsalt on vaja luua sobilik keskkond koos vajalike vahenditega, et see välja tuua,» ütles Lasse. «Näiteks korraldame suve jooksul noortele erinevaid töötubasid – alates plaadimänguõppimisest tuntud eesti DJdega kuni maailma trummide, salsa, didgeridoo jne töötubadeni välja,» lisas ta.

12

Heaolu suurendamiseks on tähtsad asjatundlikud karjääriteenused (Teele Tõnismann) Bhajan – traditsiooniline kooslaulmine Artlandis.

tahab luua noortele kõik vahendid ja tingimused, et võimalikult palju tegevusi, nagu laulmine, pillimäng, tantsuliigid, hüppekargud, trikipulgad, diabolod, žongleerimine, maalikunst, kokakunst, fotograafia, stand-up comedy, moelooming, poeesia või filmikunst, saaksid huvilistel läbi proovitud.

Seltsis segasem Kui suurlinnades on juba ammu olemas sarnaseid keskkondi, näiteks Londonis Covent Garden või Pariisis

Loe lk 4 Foto: Lasse Uustalu

Montmartre, siis Eestis pole siiani erinevaid loovtegevusi ühendavat avalikku keskkonda. Artland on ka väga mõnus koht integreerimaks loominguga tegelevaid kohalikke ja välismaa artiste. Noortele on see hea võimalus leida teisest rahvusest sõpru ja koos põnevaid asju välja mõelda!

ASTU LIGI, TEEME KOOS! Vaata kindlasti rohkem infot kodulehelt www.artland.ee, löö meiega kampa ja kirjuta meile artland.estonia@gmail.com.

Euroopa Kõrgharidus välismaalt (Liina Liiv) Loe lk 5

Inimõigused Inimõigustest ja noorsootöö(tajate)st (Kristin Rammus) Loe lk 6

Tantsuteater

Noorte teadlikkus energiajoogi kahjulikkusest

... rikastab osalejaid ja vaatajaid

Tallinna spordi- ja noorsooameti vabatahtlike klubi «VABAKAS» uuris noorte teadmisi energiajookide tarbimise kahjulikkuse kohta. Muuhulgas uuriti, kas energiajookide joomine peaks näiteks noortekeskustes või koolides keelatud olema.

Loe lk 7

Tulemused: • Energiajooke ei tarbi 44%. On proo-

vinud 2%. Harva 9%. Iga päev 5%.

Kord nädalas 15%. Paar korda nädalas 9%. Kord kuus 10%. Paar korda kuus 5%. Paar korda aastas 1%.

• Kõige sagedasemad energiajoogi joomise põjused olid: meeldib, unepeletamiseks ja annab energiat.

• 72% vastajatest arvas, et energiajoogid on tervisele ohtlikud.

• 61% arvab, et noortekeskustes ja

koolides ei peaks energiajookide tarbimine keelatud olema.

Küsitluses osales kokku 279 noort vanuses 7–26 eluaastat: 116 poissi ja 163 tüdrukut.

palju just vanematelt, siis kehtivad need reeglid võrdselt kõigile, ka noorsootöötajatele. Maja külastatavus sellest vähenenud pole ning keegi protestima ei ole hakanud ega vägisi seda jooki sisse vedama. Küll aga pani mind imestama, et seda otsust igal pool kajastama hakati, tundub, et tegemist on noorte tervisest rääkides murekohaga.

Energiajoogi nimetust võib pidada petlikuks, sest energiajook ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat, küll aga aitab see ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid. Ainus energiat andev koostisosa energiajoogis on suhkur. Kunstlike magusainetega valmistatud energiajookide energiasisaldus on aga nullilähedane. Seega – kasutades organismi olemasolevaid energiavarusid, kurnab energiajook organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust.

Kõige suuremaks ohuks energiajookide puhul peetakse kõrget kofeiinisisaldust. Kofeiin võib tekitada ärevust, murelikkust, aga tõstab ka vererõhku ja võib tekitada südametegevuse häireid. Uuringud viitavad, et kofeiini oluliselt suuremast tarvitamises võib olla tingitud noorte suurenenud ärrituvus, närvilisus või rahutustunne. Ka tauriini tavapärasest suuremad kogused võivad põhjustada käitumishäireid. Probleemiks on ka see, et ei ole piisavalt andmeid energiajoogi koostisosade koostoime kohta.

Uuringu viisid läbivabatahtlikud: Birgit Pukk, Canny Tamberg, Carina Veervald, Kairi Perk, Kristel Jurno Liis Kare, Merilin Jürjo, Reet Rea.

(Jane Miller-Pärnamägi)

Laagrisuvi Ranna noortekeskus läheb rändama (Peeter Taim) Loe lk 8

kommentaarid Indrek Palu Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja

K

arksi-Nuia noortekeskuses on aprillist alates energiajookide tarbimine keelatud.

Meil avati uus noortekeskus ja see tõi maja rahvast täis ning kui maja rahvast täis on, siis on ka prügi kõvasti – enamiku sellest moodustasid tühjad energiajoogi purgid. Seetõttu hakkasime jälgima, kes ja kui palju neid siis meil majas tarbivad ning meie üllatuseks oli neid 7-aastastest kuni 26-aastasteni. Lausa imelik oli vaadata, kui 1. klassi juntsu 1,5-liitrise energiajoogiga majja astub ning oma tegevuste kõrvale seda joob. Leidsime, et lisame maja sisekorra eeskirjadesse vastava punkti, et alkoholi tarbimise ja suitsetamise kõrval on nüüd keelatud ka energiajookide joomine. Kuna nooremad õpivad

Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkus­ haiguste ennetamise osakonna juhataja

T

avalistest karastusjookidest erinevad energiajoogid selle poolest, et need sisaldavad lisaks süsivesikutele ja vitamiinidele ka mitmeid ergutava toimega koostisosi, nagu kofeiin, tauriin, kreatiin, glükurono-laktoon, ženšenn ja piimohakaekstrakt.

Kindlasti tuleb energiajoogi tarbimisega olla ettevaatlik. Selle tarvitaja peab tundma oma tervislikku seisundit ja olema tähelepanelik joodud koguste osas. Ka terve täiskasvanu ei tohiks energiajooki juua üle kahe purgi päevas. Samuti ei tohi seda segi ajada spordijoogiga ja seda ei tohi tarvitada treeningute ajal.

Noorukite suurem huvi energiajookide vastu võib olla põhjustatud ka neile suunatud energiajookide reklaamist. Sageli peavad noorukid tavalise limonaadi joomist lapsikuks ja seepärast meeldib neile osta energiajooki, mille taara «näeb lahe välja». Laste tervise kaitsmiseks on seetõttu paljud riigid alustanud lastele suunatud energiajookide reklaami reguleerimist. Ka Eestis on kehtestatud nõuded laste toitlustamisele koolis ja lasteaias ning selle kohaselt ei pakuta lasteasutustes joogiks veepõhiseid maitsestatud jooke, sh energia- ja spordijooke.

Maailmas on sadu teisi jooke – eelistage tervislikumaid valikuid!

LK

2

Noored – aktiivsed kaasamõtlejad või dekoratsioonid täiskasvanute otsustele?

Kuidas läheb noorte osaluskogudel?

Jaanika Palm Eesti Noorsootöö Keskus

N

oorte osalus on kõige lihtsamalt öeldes noorte hääl – võimalus rääkida kaasa neid puudutavates otsustes kas koolis, kodus, noortekeskuses, kohalikus omavalitsuses, maakonnas või Eestis.

Eristada saab nii aktiivset osalust, kus noored teevad ise otsuseid ja pakuvad aktiivselt lahendusi, kui ka passiivset osalust, kus noore roll on olla rohkem osaline erinevates ühiskonna pakutavates tegevustes ja protsessides. Ühiskonna erinevatel institutsioonidel on noorte osalusharjumuste kujundamisel mängida suur roll – kaasata noori, et tehtud otsused põhineksid võimalikult palju noorte reaalsetel vajadustel, samuti on oluline edastada noortele pakutavaid teenuseid ning hüvesid neile sobival moel. Kust neid sobivaid lahendusi ikka kõige paremini teada saab, kui mitte sihtgrupi ehk noorte endi käest.

Rääkides osaluse määratlemisest, ei saa üle ega ümber Roger Hartist, kes on loonud osaluse redeli, kus määrab noorte kaasamise peamised kaheksa viisi. Ühelt poolt toob ta välja n-ö noorte kaasamise teesklemise, kus noored on justkui kaasatud, kuid tegelikult on nende osalus ainult näiline, näiteks noorte kasutamine dekoratsioonina, kus noored on kohal «kaunistusena», kuid tegelikult nende arvamust ei küsita. Teisalt toob Harti loodud osaluse mudel välja ka noorte osalusvõimalused, kus noored on reaalselt kaasatud, näiteks redeli tipus näidatud noorte omaalgatuslikud, kuid täiskasvanutega jagatud otsused, kus noored ja täiskasvanud on võrdsed partnerid.

Roger Hart on oma redelil välja toonud kokku kaheksa erinevat noorte kaasamise viisi.

Astmed 4 - 8 on aktsepteeritavad noorte kaasamise mudelid, alumised kolm aga tegelikult noori ei kaasa.

7.

6.

5.

4.

3.

Võrdsed võimalused täiskasvanutega Üheks tähtsaks noorte osalust ja kaasamist toetavaks struktuuriks Eestis on noorte osaluskogud, mida Eestis on praegu 77.

Noorte osaluse käsiraamatus on välja toodud põhjused, miks osaluskogud on olulised – need tagavad noortele võimaluse kaasa rääkida otsuste tegemisel ning võrdsed võimalused täiskasvanutega, võimaldavad kujuneda heaks kodanikuks, aktiivsemalt osaleda ühiskonnas ja ühiskondlikus elus ning tutvuda demokraatia põhimõtetega.

Noorte osaluskogud võib vastavalt nende ambitsioonile ja piirkondlikule kaetusele jagada põhimõtteliselt kaheks – maakondlikud osaluskogud ehk noortekogud ja KOV-tasandi osaluskogud ehk noortevolikogud ja/või noorteparlamendid. Maakondlikud osaluskogud tegutsevad 2006. aastast maavalitsuste juures ning need osalevad maavalitsuse juures noori puudutavates otsustusprotsessides ja noortele mõeldud tegevustes üle maakonna.

KOV-tasandi osaluskogud on veelgi pikema eaga, esimesed osaluskogud loodi juba 1998. aastal ning need osalevad kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessides, samuti noortele mõeldud tegevustes kohalikus omavalitsuses.

Kuressaare linnavalitsuse noorsooja sporditöö spetsialisti Lindia Lallo sõnul said nemad idee noortekogu loomiseks 1998. aastal Belgiast, kui linna delegatsioon külastas sõpruslinna Kuurnet.

Igas Eesti maakonnas tegutseb vähemalt üks maakondlik noortekogu, ent sama ei saa veel väita KOV-tasandi osaluskogude kohta, mis on loodud üle Eesti pigem kohtades, kus KOVi ametnikud või noored on selle vastu ise huvi tundnud ning kindlat süsteemi maakondade lõikes pole. Eesti Noorsootöö Keskuse peaeksperdi Andres Loki sõnul on põhjused, miks mõnes KOVis on osaluskogud ja teises mitte, väga erinevad. «Lisaks noorte endi hu-

8.

Roger Hart’i noorte osaluse redel

2.

Noorte omaalgatuslikud, kuid täiskasvanutega jagatud otsused.

Initsiatiiv tegevuseks tuleb noortelt, kuid otsuste tegemisel osalevad nii noored kui ka täiskasvanud. Täiskasvanud innustavad noori, samas saavad noored õppida täiskasvanute elukogemusest.

Noorte omaalgatuslikud ja juhitud otsused. Noored algatavad mingi tegevuse ja viivad selle ka ise läbi, täiskasvanutel on vaid toetav roll.

Täiskasvanute algatatud, kuid noortega jagatud otsused. Täiskasvanud algatavad mingi projekti, otsused tehakse lõplikult koos noortega.

Konsultatsioon noortelt ja tagasiside neile.

Noored annavad nõu täiskasvanutele. Noori teavitatakse, kuidas nende panust kasutatakse ja milline oli lõpptulemus.

Etteantud roll noortel ja tagasiside neile. Noortele antakse teatud ülesanne tervikprotsessist. Noori teavitatakse, kuidas nende panust kasutatakse ja kuidas see mõjutab lõpptulemust.

Võltsosalus (ingl tokenism). Juhtumid, kus tundub, nagu antaks noortele sõna, ent tegelikult puudub neil võimalus otsust mõjutada.

Dekoratsioon. Täiskasvanud lahendavad noortelt tulnud probleeme, kuid noored on otsustusprotsessis pelgalt kaunistuseks, mõjutavad vaid väga kaudsel viisil.

de võrgustikku ning suurendada seeläbi noorte osalusmotivatsiooni ja osaluskogemust ühiskondlikes protsessides.

Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskuse ja Eesti Noorteühenduste Liidu koostöös plaanitakse enam tähelepanu pöörata teadlikkuse suurendamisele noorte osaluskogudest, eraldi pööratakse tähelepanu nii noortele kui ka ametnikele osaluskogude võimaluste ja väärtuse teadvustamisele.

Loki sõnul on plaanis ka jätkata olemasolevate osaluskogude tegevuste toetamist – pakkuda koolitusi, juhendmaterjale, osaluskogu laienemisele suunatud omaalgatuse toetamist –, et tõsta osaluskogude jätkusuutlikkust ja järjepidevust. «Ühtlasi jätkame uute osaluskogude loomise toetamist, et 2016. aastaks tegutseksid lisaks maakondlikele noortekogudele ka osaluskogud vähemalt 2/3 kohalikes omavalitsustes, välja oleks arenenud osaluskogude võrgustiku kõrval ka selgem osaluskogude toetajate struktuur (mentorid, sh noorsootöötajad), mis on oluline noortekogu jätkusuutlikkuse tagamisel,» selgitas Lokk tulevikuplaane.

Osaluskogu eduka toimimise juures on üheks peamiseks väljakutseks luua alus osaluskogu jätkusuutlikkusele ja noorte püsivale motiveeritusele, mis on aga paljuski seotud osaluskogu noorte koostööst ametnikega – mida läbimõeldum ja tulemusterohkem on noorte ja otsustajate ühistöö, seda enam ollakse valmis ka tulevikus panustama omavahelisesse dialoogi ja kogukonda toetavatesse tegevustesse.

• Noortekogude lehekülg: www.noortekogud.ee • Rohkem infot noorte osalemisvõimaluste kohta: www.osale.enl.ee

kommentaar Timo Torm

1.

Manipuleerimine. Täiskasvanud kasutavad noorte temaatikat ja pakuvad välja ise teemasid, mis nende arvates võiksid olla noorte jaoks aktuaalsed.

Noored – aktiivsed kaasamõtlejad või dekoratsioonid täiskasvanute otsustele?

lk 6 Noorte osalus ja osaluskogud

vile või huvipuudusele on peamiseks mõjutajaks kohaliku omavalitsuse ametnike teadlikkus noorte osaluskogude vajadustest ja võimalustes ning reaalne soov noori kaasata ja valmisolek sellele eraldi tähelepanu pöörata,» sõnas Lokk.

Hea näitena võib esile tuua Kuressaare noortekogu, kus noored on kaasatud erinevate linnavolikogu komisjonide töösse ning linnavolikogu ettepanekul teeb noortekogu esimees aegajalt volikogu istungil ülevaate noortekogu tegevusest.

«Aastatega on traditsiooniks saanud «Kohv poliitikutega», kus linnavalitsuse liikmed ja noored arutavad ühise laua taga noori huvitavatel teemadel,» lausus Lallo ning lisas, et tulevikus on soov sellele üritusele aktiivsemalt kaasata ka osaluskogude liikmeid.

Lallo sõnul on noorte aktiivsed tegemised ja toimetamised linnaruumis üsna nähtavad.

Noorte osalusvõimaluste mitmekesisus noorsootöös Üheks oluliseks noorte osalust ja kaasamist toetavaks struktuuriks Eestis on erinevad noorsootöö asutused, näiteks noortekesksused, mida 2012. aasta noorteseire aastaraamatu andmeil on Eestis kahesaja ringis. Nende igapäeva-

ne töö on suunatud noortele ning tegevuste planeerimisel arvestatakse noorte tagasisidet ja ettepanekuid.

Oluliseks noori koondavaks ja nende häält edasi kandvaks struktuuriks on noorteühendused, millest enamiku huvisid esindab 2002. aastast tegutsev katusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit.

Kohalikul tasandil tegutsevad koolide ja ülikoolide juures üliõpilas- ja õpilasesindused, mis täidavad olulist rolli noorte kaasamisel otsustusprotsessidesse. Õpilaste õigus osalusele oma kooli elu üle otsustamises ja arendamises on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi seadusega ning üliõpilastele on sama õigus sätestatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seadusega. Õpilasesindusi ühendab alates Eesti Õpilasesinduste Liit, kuhu kuulub 189 organisatsiooni ja mis esindab oma liikmete kaudu ligi 90 000 õpilast üle Eesti. Üliõpilasi esindab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Lisaks nimetatud kolmele noorteühendusele tegutseb 2012. aastal Eestis veel 14 üleriigilist noorteühingut, mille liikmeteks on vähemalt 500 noort ja mis tegutsevad vähemalt viies maakonnas.

Kõikide suuremate erakondade juures tegutsevad ka erakondade noorteorganisatsioonid, mis pakuvad samu-

Allikas: käsiraamat «Noorte kaasamine ja osalus»

ti võimalust noortel osaleda ühiskonnaelu korraldamises.

2011. aasta noorteseire aastaraamatu andmeil on noorteühingutega kokku puutunud veidi alla kolmandiku noortest, kõige populaarsemaks noorteühinguks on õpilas- või üliõpilasesindused ja -liidud.

Osaluskogude veelgi võimsam areng 2008. aastal alustas Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöö Keskuse toetusel maakondlike noortekogude arengu, võrgustikutöö ja koolituste koordineerimist. «Projektiga jätkame 2012. aastal märgatavalt suuremas mahus, pannes rohkem rõhku ka KOV-tasandi noortekogude loomisele ja toetamisele,» rääkis Lokk tulevikuplaanidest.

KOV-tasandi noorte osalusvõimaluste jõulisemat rakendamist toetab ka 2010. aasta septembris kehtima hakanud uus noorsootöö seadus, mis paneb kohalikule omavalitsusele ülesandeks konsulteerida selle olemasolul noorte osaluskoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel.

Riik eraldas sel aastal veelgi raha maakondlike ja KOV osaluskogude toetamiseks suuremas mahus, eesmärgiga arendada noorte osaluskogu-

Ida-Virumaa noortekogu esimees

K

ahjuks leidub küllaltki vähe noori, kes on huvitatud noortekogus osalemisest. On kahte sorti noori – niigi aktiivsed noored ja passiivsed noored. Tihti on juhtunud, et aktiivsed noored on juba leidnud endale mõne teema, millega tegeleda, ja seega on neid küllaltki raske kaasata.

Teised noored on aga passiivsed ja ega neil olegi suurt tahet midagi teha. Olen ise nendega kõnelenud ja olen kuulnud lauset: «Keegi pole pikka aega viitsinud siin midagi teha ega viitsi praegu ka.» Kuid kui arvestada, millised organisatsioonid ja noorteühingud tegelevad noorte osaluse teemaga, on neid noori küllaltki palju, kes sellega tegelevad. Alustades õpilasesindustest ning lõpetades just noortekogudega.

Eks igas töös ole väljakutseid, mõni on suurem, teine jälle väiksem.

Kuid kõige suuremaks väljakutseks võib pidada noortekogu jooksvat tööd, sest see võtab küllaltki palju energiat ja vajab üldiselt kõrget motivatsiooni.

ARVAMUS

LK

3

Foto: Reio Aare

Kuidas puude taga metsa näha?

Anneli Habicht vabakutseline koolitaja ja erivajadustega tütre ema

K

ui mulle pakuti võimalust jagada oma seisukohti puuetega noortest selle lehe lugejatega, kohtusid mu peas kaks vastuolulist mõtet. Esimene oli helge ja soe – hea, et Noor Tegija puuetega noortest jutustava lehenumbri üllitab. Selle tõdemuse kannul saabus aga kahtlev ja uuriv – kas puuetega noored on niivõrd teistmoodi noored, et nendele peab trükiruumi eraldi jagama?

Kes üldse on puuetega noored ja miks neist peaks rääkima? Statistiliselt oli Eestis 2011. aastal määratud puudeaste 11 949-le alla 24-aastasele inimesele, kes moodustasid 3,1 protsenti

kõigist samaealistest. Sügava puudega noori on neist pea 12 000st alla kümnendiku. Ülejäänud jagunevad umbes pooleks raske ja keskmise puudeastme vahel. Puuetega noori, kelle haridustee (ka mitteformaalne, mida veab näiteks noorsootöö vedur) peatub eakaaslastest varem, ohustab tööturul passiivseteks täiskasvanuteks kujunemine. Viimast aga oleks Eestil demograafilise prognoosi valguses parem vältida. Seega peaks puuetega noortest rääkimine ja nende kaasamine noorsootöö kaudu ühiskonnaellu olema oluline eesmärk igal tasandil.

Mis kaasamist mõjutab? Noorsootöötajad, kes on õppinud minu puuetega noorte kaasamise koolitustel, on väljendanud arusaama nende noorte lõimimisest kui eriteadmisi vajavast valdkonnast. Jah, osaliselt on neil õigus, eriteadmised ja -oskused on abiks. Kas või hoiakute avamiseks, et üldse oldaks valmis puuetega noori noortekogukonna osana nägema. Vahel aga saab õppida ka kogemusest.

Hea lugeja, mõtiskle hetkeks, mis eristab näiteks puudega lapse vanemaid ülejäänud vanematest? On nad võimekamad, haritumad, vastupidavamad? Tihti oodatakse neilt üliinimlikke võimeid pelgalt seetõttu, et nende vanemaroll esitab suuremaid väljakutseid. Tegelikult ei kaasne suurenenud väljakutsega aga suurenenud ressursse nagu haridust, aega, raha ega tervist. Nemad ei ole läbinud koo-

litust «Puudest tingitud erivajadustega lapse kasvatamine», vaid õppinud kogemusest. Selle näite põhjal vastates – alustada saab ka ilma eriteadmisteta.

Kõige kättesaadavam allikas hankimaks teavet noore erivajadustest ja keskkonna (mitte ainult füüsilise, vaid ka sotsio-kultuurilise) kohandamise vajalikkuse kohta on noor ise ja tema vanemad. Abivajaduse hindamine väliselt näha oleva põhjal on üks levinumaid apse, mida tehakse. Nii nagu ei ole võimalik vaatluse teel tuvastada nägemispuude ulatust ja sellest tulenevat kõrvalabi vajadust, ei saa ka ratastoolikasutaja puhul otsustada, kuivõrd ja kas üldse abi pakkuda. Ärge imestage, kui ratastoolist tõustakse, et ise kõndida – võimalik, et abivahendit on tarvis vaid pikemate distantside läbimiseks. Väga tõenäoliselt osaleb hulk puuetega noori iga päev noorsootöö tegevustes ilma, et teised noored ega juhendajad oleksid puudest teadlikud. Sest kuigi tavaarusaam seostab mõistet «puudega noor» eelkõige ratastoolikasutaja, vaegnägija või intellektipuudega noorukiga, esineb ka kogum n-ö nähtamatutest puuetest (nt epilepsia, astma, diabeet) tingitud erivajadusi.

Olen saanud elult võimaluse õppida kulgema intellektipuudega lapse kõrval. Märkan, et isegi kui mu tütar ei suuda teismelisena peast kümne piires arvutada, on tema varasemad nuku-

mängud asendunud popmuusika valju kuulamisega vanematele suletud ukse taga ning suure huviga enda väljanägemise vastu. Tegemist on ilmselgelt eelkõige teismelise neiu ja alles siis intellektipuudega tüdrukuga. Niisiis – tavaliselt ei vaja puuetega noored tseremoniaalset kohtlemist ega ülehoolitsemist. Jah, vahest vajavad nad kohandatud keskkonda, näiteks kui kasutavad liikumisel abivahendit. Kõige olulisem on aga ümbritsevate valmisolek ja oskus näha puude taga metsa ehk tajuda noore inimlikke omadusi. Osata näha neid tunnuseid, mis kõiki noori ühendavad – uudishimu, orienteeritus eakaaslastele, avatus massikultuurile ja iseenda otsimine.

Tahan kõnelda veel ühest puuetega noori ümbritsevast müüdist. Sageli arvatakse, et puuetega noored on üks suur omavahel sarnanevate inimeste kogum. Kuidas te seda ette kujutate, küsin ma. Kas nii, et kõik nad on oma seisundi tõttu passiivsed, abiootel ja alandlikud? Või nii, et nad kõik on kibestunud ja iroonilised? Kumbki variant ei pea vett, sest puuetega noorte hulgas on nii aktiivseid kui passiivseid, sõbralikke kui ülbeid, meeskonnainimesi kui individualiste.

Huvitav on ka asjaolu, et kuigi puuetega inimesed ootavad ühiskonnast tolerantset suhtumist, ei tähenda see alati, et kõik nad ise suhtuks mõnd teist laadi erinevusse sallivalt. Näiteks panin mullu sügisel tähele, et osale

puuetega laste vanematest ei meeldinud, et nende laste märkamisele suunatud meediateavitus järgnes seksuaalvähemuste tolereerimise kampaaniale ning viidi läbi sama programmi «Erinevus rikastab» raames.

Kas tihedam lõimitus on vajalik vaid puuetega noorte endi pärast? Vastan skulptuuriringi juhendaja Vergo Verniku sõnadega, kes on kaasanud huvitegevusse intellektipuudega noori: «Ma arvan, et see on kasulik ka teistele lastele, kes siin tunnis käivad. Nad näevad, et on ka teistsuguseid lapsi, keda nad võib-olla mujal ei kohtaks, ja õpivad nendega suhtlema.»

Lõpetan ühe juhtumiga. Tunamullu külastas meie kodu seltskond rõõmsameelseid intellektipuudega noori.

Avastanud, et pere väiksemal lapsel ei olegi eraldi tuba, tegi üks noorsand ettepaneku olukorda parendada: «See on lihtne, võtad tikksaega seinale augu sisse ja ehitadki ühe toa juurde.» Minu selgituse peale, et seina taga asub teine korter oma elanikega, kes võib-olla pole nõus meile ruumi loovutama, jäi noor arhitekt nõutuks. Ühiskonna ja puuetega noorte vahelisse seina saab ka hõlpsasti tikksaega ühendustee lõigata, aga vaid eeldusel, et teisel pool seina sellega nõus ollakse. Tegelikult tunnen ikkagi rõõmu, et Noor Tegija puuetega noortele eraldi lehenumbri pühendas. Ja tänan Sind, lugeja, et sain Sinuga oma mõtteid jagada.

Ühe tudengimehe lugu. Pühapäev – töö- ja koolinädala eel Sven Kõllamets

O

n pühapäeva hommik ja ma liigun tehnikaülikooli spordihoone poole. Mul on kõrvas klapid ja ma kuulan nutitelefonist üht põnevat saadet... Juba olen üle tee, nüüd paistab spordihoone nurk, sisenen uksest ja olengi kiirelt kohal, ilm oli ilus ja liikumine toimub ratastel raadiot kuulates.

Annan spordiklubi kaardi, lähen allkorrusele riietusruumi ja tagasi üles jõusaali poole. Trenn tehtud, avastan, et vahepeal on hakanud vihma kallama, rattad on libedad ja riided vettivad, ületan tee ja otsustan minna edasi läbi ülikooli hoone.

Teen sülearvuti lahti ja vaatan, et Facebooki on kirjutanud üks gümnaasiumi lõpetav neiu, kes soovib tehnikaülikooli õppima tulla ja tahaks teada, kas ratastoolis ka õppida saab, kuidas selle ühikakohaga on. Kirjutab muu hulgas, et tahaks võtta õppelaenu ka, aga ega seda vist siis ei saa, kui liikumispuue on. Vastan talle, et õppelaenu saab iga üliõpilane, kel käendajad. Ülejäänud töökirjad (nõustan erivajadustega üliõpilasi) jätan esmaspäevaks, minu poole on küsimustega pöördunud ka üks kuulmispuudega noormees ja pime neiu ning Kultuuriklubi küsib, kas ma sel aastal ka tudengielu avalöögi korraldamises kaasa löön.

Kuna vihma enam ei saja, liigun Keemia peatuse poole. Mõtlen, kas peaks poest läbi käima – huvitav, millal madalapõhjaline troll ka tuleb? Trollipeatus on hetkel tühjavõitu.

Mõtlen poeskäigu osas ümber. Enne kui jõuan lahkuda, ligineb üks vanem härra ja teeb juttu, et teate, mul on ka üks sõber, kellel õnnetus juhtus, tal oli autoõnnetus. «Kuidas tal on,» uurin. «No tema sai käima,» kuulen vastuseks. «Kas tohib küsida, mis juhtus?» jätkab vanahärra. Tõenäoliselt ei rahuldaks vanahärrat jutt sellest, et minu liikumisvahend sai vihma tõttu veidi poriseks, ta tahab teada, et kas ma üldse käia ei saa, käib mul peast läbi.

Elus on, mille nimel tasub pingutada. Pildil Aaron «Wheelz» Fotheringham.

Minu jaoks ei ole see tabuteema, selgitan onule, et teen trenni ja pole mõtet põdeda, arengut on ja elu läheb edasi.

«Te olete ju nii noor,» teatab mees kaastundlikult, «küll on ikka kahju.»

Tema jaoks paistis minu liikumisvahend tekitavat ainult stressi, minul oli see aga võimaldanud täna toast väljuda, trenni teha, ülikooli õppehoonesse ja trollipeatusesse jõuda. Minu liikumisvahend. Eelmisel neljapäeval läks pärast loengut kumm katki ja passisin toas, siis oli veidi mark tõesti.

Jätan jutukaaslasega hüvasti ja suundun ühikate poole. Paar asja vaja homseks ära õppida, pesu pesta, õhtul kutsusid sõbrad Tudengimajja tudengiteatrit vaatama (etendus intrigeeriva pealkirjaga «Porno»). Kuna lund ei ole ja vihma ei saja, läheb kõik kiirelt. Ehk oleks pidanud vanahärrale ütlema, et

ma töötan ülikoolis, oleks saanud ehk tema mõtted mujale sellest, kui kurb elu mul on, mõtlesin, kuid siis peatas mind üks sõber ja minu hästi alanud päev jätkus huvitava vestlusega.

Märkus: jutus ei olnud loogikavigu.

Tänu trepitõstukitele, liftidele ja takistuste puudumisele oli tõepoolest võimalik liikuda jutus toodud viisil ja kiirustel ning olla iseseisev.

Minu arengumootorid Minu arengumootoriks Hiiumaa mehena on olnud ülikool. Esiteks vanemad, kelle arvates oli normaalne, et mõtlev inimene võiks, kui huvi ja tahtmist on (ja seda mul oli), ülikooli minna. Teiseks ühiselamu, mis ei loonud minu teele treppe ja muid takistusi.

Seejärel minu sõbrad, kursusekaasla-

www.aaronfotheringham.com

sed, suurepärane kursusevaim, mis viis Vanaka mäelt vakstuga alla sõitma, kursapeole Raplasse, veenis mind isegi minema üliõpilasesindusse. Nüüd inspireerib mind TTÜs päevatöö, õppetöö ja iga semestri alguses satun ma uude vaimustusse sellest mõtete tulvast, mis jõuab minu teadvusesse, kui uued õppeained ja uus info täidavad mu meeled.

Minu vanemad kasvatasid inimest, kes ei kuulnud igal sammul, et ta on millestki ilma jäänud. Ei saa eitada, et minu kehalised võimed ei küündi igas asjas mõne tugevama sportlase tasemeni. Sprinti ma tegema ei hakka ja kõrgushüppajaks ei saa, aga sama teema on ka vähem sportliku (või liiga tugitoolisportliku) inimesega. Minule tundub loomulik, et ma annan ühiskonnale oma mõtteid ja energiat, et

ma ei pea ennast teistest rõhutatult paremaks (aga mitte ka halvemaks), ma pean loomulikuks vanematest iseseisvumist ja ma ei arva, et ühiskond on mulle võlgu minu ümmardamise, sest ma olen puudega. Küll aga ei tähenda see seda, et kui mina kohtlen teisi austusega, võiks minuga teisiti käituda.

Hea lugeja! Igaühel, kes on kaotanud olulise osa oma senisest identiteedist, kaotanud sõpru ega saa enam kõike päris samamoodi teha nagu varem, on vaja leida uuesti elu mõte, eesmärgid ja eneseteostus. Kuidas teha asju ise ja teistest võimalikult vähem sõltuda, kuidas olla selliselt, et igal hetkel ei tunne end «puudega» või meenu kaotatu.

Seetõttu on esimese asjana vaja kohelda inimest mitte abivajaja, vaid inimesena, kellel on siin maailmas midagi veel korda saata. Soov midagi korda saata tuleb inimesel, kes peab endast ja teistest lugu ja kellest ka teised lugu peavad. Ohvrile ei saa kaasa elada ja teda innustada, sest ohvrile tuntakse kaasa. Ohvrist peab kõigepealt (ka enda arvates) taas saama inimene.

Seega pole universaalseid lahendusi, kuid ometi on kõiki võimalik kohelda inimesena. Lõpetuseks parafraseerin tuntud reklaamiklippi lootuses, et see annab lugejale energiat rohkem süveneda sellesse, mida tegelikult saavutada tahetakse ja mida ollakse valmis selleks tegema ja vähem energiat tegeleda (enese või teise) haletsusega, mida puue võib põhjustada.

Sven Kõllamets on... üks aktiivne tudengimees, Tallinna linna noortenõukogu liige, TTÜ töötaja / üliõpilaste nõustaja (sven.kollamets@ttu.ee) ja tegev MTÜ Händikäpp kogemus- ja nõustamiskeskuse arendamisel (sven@handikapp.ee). Keskus (knkk@handikapp.ee) tegeleb iseseisva elu, toetuste ja teenuste alase kogemusnõustamisega. Kõlla­ mets on olnud tegev üliõpilaste katus­ organisatsioonis ja ühiselamute arendamisel.

TÄHELEPANU! Tegemist on (kõrg)haridusreklaamiga. Kui Sa ei viitsi oma tulevikku panustada, arvad, et oled mõttetu tüüp või et Sul ei ole enam midagi õppida,

pea nõu oma kutsenõustaja, arsti või apteekriga.

KARJä ä R

LK

4

Meie heaolu suurendamiseks on oluliselt tähtsad asjatundlikud karjääriteenused Hea karjääriteenuse osutamine võib olla võti, mis avab igaühe jaoks ukse saada oma tehtud valikutega rahulolevaks inimeseks.

Noorte valikud on tihti juhuslikud

Teele Tõnismann Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika spetsialist

«V

ali töö, mida armastad, ja sa ei pea enam kunagi oma elus töötama.» Selle Vana-Hiina filosoofi Konfutsiuse öeldu järgi oleks ehk enamik meist valmis elus toimetama, kes siis ei sooviks teha igapäevaselt seda, mis hommikul tõustes silmad särama paneb? Inimese kombel elamiseks vajaliku teenimine on tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa.

Reaalne elu on aga millegipärast teistsugune – vaadates statistikat, siis vaid üle kolmandiku noortest kutsehariduse lõpetajatest õpib edasi või töötab õpitud erialal, esimese kraadi kõrghariduse omandanutest õpib edasi või töötab samal erialal kaks kolmandikku lõpetajatest. Vaid väga vähesed noored on leidnud juba varakult tee ja sihi, kuhu elus edasi liikuda, ja väga vähesed neist julgevad üldse unistada mingitest eesmärkidest.

Rohkete võimaluste seas on kerge ära eksida või siis otsust mitte üldse vastu võtta ja vaadata, mida tulevik toob. Nii põhikooli kui keskkooli õpilaste seas on valikute langetamisel peamised mõjutajad vanemad ning seejärel sõbrad ja tuttavad. Tihtipeale võib koolist saadud informatsioon erineda kodust antud soovitustest ning see vähendab motivatsiooni otsuseid vastu võtta. Seetõttu puudub paljudel gümnaasiumiõpilastel nägemus edasistest valikutest elus. 2011. aastal Praxise tehtud uuringu põhjal teadis kümme protsenti abiturientidest juba aastaid tagasi, kelleks nad soovivad tulevikus õppida. Põhikooli lõpetamise aegu tegi tulevaste õpingute kohta otsuse 21 protsenti õpilastest.

Kõige rohkem oli abiturientide seas neid, kes olid edasiõppimisplaanid teinud viimasel õppeaastal, lausa kolmandik küsitletutest polnud kevadel ära otsustanud oma tulevast eriala ning suurem osa neist lubas lõpliku otsuse teha alles pärast riigieksamite tulemuste teadasaamist. Oleme ju kõik kuulnud seda kuulsat fraasi «ma ei tea», kui noortelt tulevikuplaanide kohta küsitakse. Muret teebki see, et iga kolmas gümnaasiumilõpetaja peab oma lõpetamisjärgset valikut pigem juhuslikuks.

See rühm noori riskib teha viimasel minutil sellised otsused, mida hiljem elus kahetsetakse. Seetõttu peaks juba varakult kohustusliku kooliprogrammi raames olema läbitud õppe- ja karjäärinõustamine, et noored oskaksid teha teadlikke valikuid edasise elu planeerimisel. Kui tahame elada oma valikutes motiveeritud inimeste keskel, on karjääriteenused üheks oluliseks meetmeks sellise üldise heaolu saavutamisel.

Karjäärinõustamine on Eestis lapsekingades Praegu pakutakse karjääriõpet põhikoolis ja gümnaasiumis valikainena ning samuti tegutsevad maakondlikud karjäärinõustamiskeskused, kus osutatakse personaalset teenust. Karjääriõpet pakutakse ka kutseõppeasutustes.

Paraku on karjäärispetsialistid tihtipeale alakvalifitseeritud, mida näitab ka tagasiside noortelt. Koolist või nõustamiskeskusest on tulevikuplaanide tegemisel abi saanud üle poole noortest ning nendest omakorda pooled andsid karjäärinõustamisele hinnangu «ei ole rahul» või «pigem mitte rahul». Sageli tähendab karjäärinõustamine vaid testi täitmist, mis ei ole aga valikute tegemiseks piisav abi.

Paljud karjäärispetsialistid on ametis olnud juba pikka aega, neil pole oskusi noortele läheneda ega selget ülevaadet pidevalt muutuvatest töö- ja haridusalastest võimalustest. Sealjuures on uuringud näidanud, et just väga heal karjäärinõustamisel on tähtis roll noor-

Koostöös peitub jõud!

M

Võim noorte käes Iga inimene võib ühiskonna teemadel kaasa rääkida, oma arvamust avaldada ja linnaisadega kohtumas käia. Noortevolikogu teeb seda ka, kuid meil on veel üks suur eelis, mida noortevolikogud polnud kunagi Eesti ajaloos saavutanud. Esmakordselt noortepoliitika praktikas kuulub Tallinna noorte amet-

Vasakult paremale noortevolikogu juhatus: Andres Ingerman, Vladimir Svet Foto: erakogu (esimees) ja Ellis Miroškina.

lik esindaja linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu hääle­ õigusega. See tähendab, et me mitte ainult ei räägi linnaelu küsimustes kaasa, vaid meil on reaalne hääl nende küsimuste otsustamisel.

Linn grafiti-sõbralikuks!

Viimasel ajal on palju räägitud, et linna peab grafitist puhtaks tegema. Ent paljud unustavad, et tuleb vahet teha sodimisel ja grafitil. Esimene on kuritegu,

Mis on Aktiv?

Darja Djatšenko

T

änapäeval on trendikas rääkida noorte initsiatiividest, uute ideede genereerimisest ja realiseerimisest. Aga mida see «initsiatiiv» õigupoolest tähendab? Noorteklubi Aktiv, mis toimib juba kaheksa aastat, teab oma kogemusest, mis tähendab olla aktiivne ja kuidas võib ellu viia mis iganes ideed. Klubi eksisteerimise ajal on vahetunud põlvkond noori, keegi on ära läinud, keegi on juurde tulnud ja jäänud, kuid olla aktiivne ja tegeleda millegi kasulikuga on alati olnud organisatsiooni liikmete seas populaarne ja oluline. Paljudele, kes on klubist ära läinud, on klubi olnud karjääri lähtepunktiks.

Kaalutud otsused loovad positiivsemad töö- ja õpingukogemused Sealjuures ei tohikski karjääriplaneerimise teadvustamine lõppeda esmase tööleasumisega, vaid peaks ennetavalt jätkuma ka edasistes õpingutes ja töötades kuni vanaduspõlveni välja. Praegu kavandab Eestis 61 protsenti tööealisest elanikkonnast lähiajal oma elus töö või õpingutega seotud muutusi.

Euroopa jätkuvalt kriitilise majandusolukorra ja suure töötuse taustal on just nüüd karjääriteenuste olemasolu Ööühistransport?

Vladimir Svet

ais möödus pool aastat sellest, kui Tallinnas taasloodi noortevolikogu, mille ülesandeks on Tallinna noorte huvide esindamine ja kaitsmine. See on võimalik ainult koostöös linna, ekspertide, noorteorganisatsioonide ja ühiskonnaga. Mis me siis teinud oleme, mis on meie ideed ja kas neist mõni on ka teoks saanud?

te edasistes haridusvalikutes. Näiteks Soomes on karjäärinõustaja põhiülesandeks liikuda paralleelselt koos õpilasega kuni tööturuni välja. Vaid siis, kui noor on teadlik oma teadmistest ja oskustest ning tal on laiem pilt võimalustest, oskab ta ennast oma väljavaadetega seada haridusvõimaluste ja tööturu konteksti.

Veelgi kesisem on karjäärinõustamise kättesaadavus nende noorte seas, kes on töötud ja hariduselust väljas, ning kuigi töötukassa pakub neile teatud nõustamisteenust, on selle kasutamine marginaalne. Kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides püütakse erinevate riiklike meetmetega noori tagasi õppima või tööle suunata (eelkõige saamata jäänud maksude tõttu), on Eestis need noored, kes pole iseseisvalt oma elu planeerimisega hakkama saanud, ära unustatud. Nendeni ei jõua ei noorsootöötajad ega ükski riiklik asutus.

Noorteklubi Aktiv alustas tegevust noorte suvelaagri Vihasoo (Tšudeljandija) juures. Klubi loomise mõttele tulid noored laagrijuhid, kes töötasid küll koos suvehooajal, aga ei suhelnud ülejäänud üheksa kuu jooksul. Selleks et teineteist mitte silmist kaotada ja mitte laiali minna, vaid vastupidi, omavahel paremini sõbruneda ja koos areneda, loodigi laagrijuhtide klubi Aktiv. Ruumid leiti Lasnamäe huvikoolis, kes toetas sellise klubi loomise ideed.

Klubi kollektiiv ja klubi tegevus kasvasid aasta aasta järel. Praegu kuulub klubisse umbes viiskümmend noort inimest. Klubi püsib selle liikmete vabatahtliku töö najal, klubi liikmed on loonud oma seadusi, reegleid, töö-

mis rikub linnapilti ja vara, teine on kaasaaegne tänavakunstivool, mis on väärt toetust ja kiitust nagu teised kunstiliigid. Noortevolikogu pakkus grafiti-küsimusele alternatiivset lahendust: peaks leidma grafiti-kunstnike jaoks võimaluse enda väljendamiseks. Ning selleks võiks olla linnahall, mis niikuinii mingil ajal lammutatakse. See annaks võimaluse raha kokku hoida ja anda linnahallile uus ilme. Kui legaalsed grafiti-kunstnikud ei tee linnahalli täna ilusaks, teevad sodijad selle homme koledaks!

portfelle ning tegevusplaani, mida püüavad igakuiselt ka järgida.

Tegevusplaani kuuluvad teatrietendused, vabatahtlik töö varjupaikades ja lastekodudes, samuti laagrijuhtide koolitus, näiteks õpivad nad uusi mänge, omandavad uusi oskusi ja teadmisi.

Kuid peamiseks eesmärgiks jääb töö lastega nii laagris kui ka muudes asutustes.

«Mulle meeldib klubis see, et saame tegeleda paljude asjadega, näiteks võib teha vabatahtlikku tööd loomade varjupaigas või korraldada Eestis rahvusvahelist projekti. Me püüame tegeleda sellega, mis on meile huvitav ja ühiskonnale kasulik.»

Deniss Davõdov, 17-aastane

Viimasel ajal räägitakse palju Tallinna ühistranspordist. Noortevolikogu ei taha diskuteerida, kas see peab olema tasuta või tasuline. Küll aga arvame, et Tallinna linn vajab ööühistransporti.

Praegune noorte valik on järgmine: kas sõita taksoga, mis on liiga kallis, või minna noorteürituselt koju jalgsi, mis on ohtlik ja väsitav. Ööühistransport, mis sõidaks näiteks kord tunni jooksul peamisi maanteid mööda, oleks hea lahendus.

Võib küsida, kas oleme hästi hakkama saanud, või oleme läbi kukkunud.

Ma arvan, et selle üle peab otsustama igaüks ise. Minu jaoks on aga selge, et iga linn ja selle noored elanikud vajavad noortevolikogu. Olge selle tõestuseks kas või ekstreem-jalgrattapark, mida noortevolikogu ja selle partner MTÜ Estonian Freeride Guild praegu Lasnamäe ja Pirita piiril ehitavad, või olgu selleks siis koostöö, mida teeme igapäevaselt kõikide ühiskonna gruppidega.

Töötame jõuliselt edasi noorte nimel!

«Klubis on meil võimalus end arendada ja teha midagi kasulikku. Me oleme kõik lastelaagrite töötajad ja meie jaoks on oluline seda õppeaasta jooksul mitte unustada. Selleks on meil igakuine väike liikmemaks, mille eest on meil võimalik kutsuda meid õpetama erinevaid meistreid – nii saame end kogu aeg arendada. Näiteks oleme õppinud pildistama, tantsima, žongleerima, joonistama – seda kõike saame kasutada töös lastega.»

Dmitri Moskovtsev, 21-aastane

«Meil on kollektiivis erinevas vanuses inimesi ja pole tähtis, kas sa oled 16- või 25-aastane, sa tunned end olulise ja kasulikuna. Head suhted on olulised – me oleme valmis kokku saama mis iganes kellaajal ning alati valmis üksteist toeta-

kõige vajalikum. Nii ühiskondliku arengu kui ka rahva vaimse tervise hüvanguks on oluline, et inimesed oleksid oma valikutega hariduses ja tööturul ning muudes otsustes võimalikult kindlad ning naudiksid seda, mis nad igapäevaselt teevad. Sellised töötajad tõstavad töö efektiivsust ning mõjuvad ka enda ümber olevatele inimestele positiivselt.

Huvitaval kombel on eranditega just kõrgel positsioonil olevad inimesed need, kes armastavad oma tööd ning kes lähevad igal hommikul naeratusega tegema neid toimetusi, mida nad tihtipeale tööks ei nimetagi. Euroopa riikides näeb ka väiksema vastutusega ametikohtadel pigem rahulolevaid ja oma tööd täie tõsidusega võtvaid töötajaid. Olen veendunud, et selline suhtumine ei ole kaasa tulnud ametiga, vaid pühendumusega tegutsemine on avanud järjest enam uksi erinevate võimalustega. Seega on eduka elutee valiku üheks aluseks pühendumus ja selle eelduseks on teadlike valikute tegemine.

Inimese motivatsioon ei ole kaasasündinud, vaid see on harjumus, mis kujuneb välja kogemustega ning milles on põhiroll veendumusel toime tulla vastu võetud otsustega. Just sellist kindlust aitab saavutada enda võimaluste ja eelistuste väljaselgitamine. Karjääri planeerimine peab jõudma ühiskonnas senisest olulisemalt tunnustatuks ning sealjuures olema kohustusliku kooliprogrammi osa kõikidele õpilastele juba algkoolist alates ning jätkuma ka hilisemates eluetappides.

Valminud on noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegia Sillamäe Lastekaitse Ühingu, Tallinna spordi- ja noorsooameti, Vaivara vallavalitsuse ja MTÜ Peace Child Eesti koostöös läbi viidud projekti «Homne vabatahtlik – Volunteer for Tomorrow» tulemusena on valminud noorte vabatahtlikku tegevusse kaasamise strateegia aastateks 2012–2015. Strateegia, mille väljatöötamisel on arvesse võetud noorte arvamusi ja soove, ekspertide tähelepanekuid ja teadmisi ning parimaid avalikke ettepanekuid ja kommentaare, peaks tulevikus tõstma vabatahtlikkuse väärtust ning noorte teadmisi ja motiveeritust. Lähikuudel toimub strateegia põhjalik levitustöö ühiskonnas laiemalt.

Lisainformatsioon: http://vabatahtlik2011.sscw.ee

ma ja appi tulema. Näiteks murdsin hiljuti jala ja teised korraldasid minu jaoks kokkusaamise, tõid puuvilju, vaatasime koos filmi – see oli väga vahva.» Ženja Važev, 22-aastane

Lugedes selliseid meeldivaid sõnu asjaosalistelt endilt, saad aru, et nende jaoks on olulised sellised lihtsad väärtused nagu sõprus ja vastastikune abistamine. Loodetavasti ei lähe nende initsiatiiv luhta. Kui neile meeldib teha seda, mida nad praegu teevad, ning nad suudavad jääda nende ümber toimuva suhtes osavõtlikuks, siis võime olla uhked, et Eestis on olemas selline klubi, kus noored ei istu paigal, vaid püüavad olla aktiivsed ja ühiskonnale kasulikud.

EUROOPA

LK

5

Euroopa, miks oled nõnda kaugel?

Kristo Peterson struktureeritud dialoogi projektijuht

E

esti on kuulunud Euroopa Liitu (EL) 2004. aastast, mis tähendab, et peaksime olema olnud ELi täisväärtuslik osa juba tervelt kaheksa aastat. Paar esimest aastat annab punnitamisega veel kirjutada JOKK-stiilis sisseelamise ajaks, aga sealt edasi on küll juba aeg, mil Eesti (noored) inimesed peaksid olema omaks võtnud euroopalikud teadmised ja väärtused. Kui tulevik on praeguste noorte pärusmaa, siis on Eesti tulevik ELi liikmena üsna nutune – teadlikkus ELi toimimisest ja aktuaalsetest teemadest on noorte hulgas kahetsusväärselt nigel, mistõttu ei tunta end ka tihti eurooplasena. Jättes ajakirjanduses viimased paar aastat kirjutatud majanduslangusega seostuva korraks kõrvale, siis kas sina tead, missugused aktuaalsed teemad veel alles jäävad ning milliste prioriteetide kallal ELi ametnikud ja rahvasaadikud praegu töötavad? Muu hulgas annavad järgnevad read ka infot selle kohta, kuidas saada osa loodud võimalustest (ja võita selle käigus ka motiveerivaid auhindu).

Viimasel kaheksal aastal ei ole toimunud integreerumist ELiga sel määral, nagu oleks pidanud, et Eesti noored saaks pidada end ka ELi noorteks. Jah, me naudime viisavabadust, ühist valuutat ning piiritaguseid töötamis- ja õppi-

Põnev arutelu noortesündmusel.

misvõimalusi. Samas ei tea me väga hästi, mis seal Brüsseli uhkete fassaadidega hoonetes siiski õigupoolest toimub. Tegu ei ole aga tingimusteta emaarmastusega ehk teisisõnu – Eesti praegustel noortel tuleb nüüd ja tulevikus olla ELile väärtuslikud. Noore silmade läbi on vajaka neist tegevustest, mis teadlikkuse tõusu noorte seas soodustaks. Teadmatus tingib ükskõiksuse, mis omakorda langetab huvi enda teadlikkuse suu-

Foto: Karl Hallik

rendamiseks ning sedasi tekibki nõiaring – on vaja kellegi aktiivset tegutsemist, et see tsükkel lõpetada!

Samal ajal kui enamik naudib ikka veel silmaklappe kandes Euroopa nõlvaku peal mõnusat langusliugu, tundmata huvi, missugune maastik meil hetkel ümberringi valitseb ning milliseks liurada edaspidi kujuneb, tegelevad mõned aktiivsed organisatsioonid väga kiiduväärt tegevusega – teadlik-

kuse ja eurooplaseks olemise tunnetuse suurendamisega. Märkimist väärib ka ELi püüd leida suuremat kontakti liikmesriikide noortega. Selleks on juba paar aastat lükatud aina suuremat hoogu sisse struktureeritud dialoogi (edaspidi SD) konsultatsioonidele. SD on laiemalt vaadates põhimõtete ja väärtuste kogum ning kitsamalt vaadates protsess, mille käigus avaliku võimu esindajad (sh ELi institutsioonid) konsulteerivad regulaarselt noortega valitud teemadel, et kuulda noorte mõtteid. Noortesõbralikuma ühiskonna ja erinevate generatsioonide omavahelise mõistmise suurendamiseks peaks SD põhimõtted olema lähtepunktiks nii kooli, valla, linna, maakonna, riigi, Euroopa kui ka teiste tasandite otsuste tegemisel.

Eestis on ELi ja Eesti noorte vahelüliks konsultatsioonide eestvedamisega Eesti Noorteühenduste Liit, korraldades Eesti 13–30-aastaste noorte arvamuse teadasaamiseks nii internetiküsitlusi kui rühmaarutelusid noortesündmustel. Konsultatsioonide teemad tulevad ELi eesistujariigilt (vahetub iga kuue kuu järel) – peatselt lõppeva Taani eesistumisajal oli selleks näiteks «Noorte loovuse ja loomingulisuse avaldumine ning selleks vajalik keskkond». Ühelt poolt on see kasulik selleks, et seisukohtade ja arvamuste analüüsi põhjal tehtud raportiga edastada Eesti noorte arvamus ELi seadusand-

jatele. Teiselt poolt aitavad konsultatsioonid kaasa sinu ja minu ja teiste osalejate teadlikkuse kasvule ELis toimuvast, sest küsimused, mille ümber mõttearendus toimub, on seotud hetkel ELis prioriteetsete teemadega. Selleks et ühenduslüli Eesti noorte ja ELis toimuva vahel areneks nii kvaliteedilt kui ka ulatuselt, tuleb ka Eestis teadvustada enam SD põhimõtteid – noorte kui ühe suure huvirühmaga arvestamine ja nendega konsulteerimine on oluline ja kasulik nii lühikeses kui pikas perspektiivis.

Võimalused ei saa olla ilma vastutuseta ehk kui antakse võimalus kaasa rääkida, siis isegi talupojaloogika ütleb, et nii sinul kui minul kui kõikidel teistel noortel tuleb enda teadlikkust ja huvi ELi vastu suurendada, et saaksime sirge seljaga täita meile seatud ootusi ja usaldatud võimalusi. See on ääretult oluline, sest natukene veel ja praegustel noortel tuleb hakata ise hoomama ELis toimuvat, kui soovime edaspidigi olla aktiivsed kaasarääkijad, mitte vaid passiivsed järgijad.

Hea 13–30-aastane noor, kutsun sind üles osalema juunis algaval konsultatsioonil ja haarama võimalusest osaleda ELi poliitika kujundamises ning Eesti noorte arvamuse väärika esindatuse olemasolu kindlustamises.

Uuri lähemalt facebook.com/kysitlus.

PS. Konsultatsioonidel osalejate vahel loosime välja ka uhkeid auhindu!

Suurim tudengite juhitav organisatsioon viib Eestist 110 riiki üle kogu maailma

Kõrgharidus välismaalt!

Kristjan Lukk

Rahvusvaheline kogemus, sõbrad maailma eri paikadest, tipptasemel õppejõud, praktilised ja huvitavad õppekavad – see võiks olla noore inimese unistus. Sven Helistvee (23) on Võru poiss, kellel on juba kaheksa kuud möödunud ajast, kui ta seadis sammud Taani poole ja asus õppima Roskilde Business College’is arvutiteadust.

Sveni sõnul on Eesti tänapäeva inimese jaoks liiga väike ja selleks, et rahvusvahelisel tasemel läbi lüüa, peab enne maailma nägema. «Välismaal õppimise kogemus annab noorele kindlasti konkurentsieelise nii Eestis kui mujal,» arvab Sven. Ta lisab, et muidugi mängivad rolli ka hariduse kvaliteet, rahvusvaheline õpikeskkond ja tutvused üle maailma.

Noormees leiab, et väliskogemus on tänapäeva haridustee juures üha loomulikum ja olulisem osa.

Taani õppima jõudis Sven Dream Foundationi kaudu. Kuigi kandideerimisprotsessi ajal oli noor maailmarändur Austraalias, sujus kõik probleemideta. Tema sõnul oli Dream Foundation suureks abiks kooli valikul, vastuvõtutingimuste täitmisel, vajalike dokumentide koostamisel ja inglise keele testi sooritamisel.

Dream Foundation on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on noortele tutvustada õppimisvõimalusi välismaa kõrgkoolides ning seeläbi toetada nende unistuste elluviimist. Dream Foundationi kandideerimissüsteemis on ligi 4000 õppeprogrammi rohkem kui 55 kõrgkoolis ja 19 riigis üle kogu maailma. Lisaks korraldab Dream Foundation inglise keele tasemeteste ning alates 2011. aastast on Dream Foundation ametlik Cambridge ESOL eksamikeskus.

Kuulsaid AIESECi vilistlasi

AIESEC Eesti PR-osakonna liige

A

IESEC on 1948. aastal asutatud tudengiorganisatsioon, mis on praeguseks jõudnud 110 riiki üle kogu maailma. Seega võib ligi 60 000 liikmega AIESECi pidada maailma suurimaks vabatahtlikkusel põhinevaks üliõpilasorganisatsiooniks.

Ometi võib aeg-ajalt kuulda, kuidas räägitakse veidratest tantsurituaalidest, mida AIESECi liikmed oma konverentsidel teha harrastavad, või peetakse AIESECi koguni mõneks akadeemiliseks organisatsiooniks ehk korporatsiooniks.

«AIESEC annab hästi palju mitmekülgsust ja rahvusvahelisust. Tolerantsust. Mõistmist inimeste vahel. Annab võimaluse teha väga palju erinevaid asju,» loetleb kolmandat aastat Tartus AIESECi liikmeks olev Kait Karu.

Annab palju praktilisi kogemusi AIESEC loodi Teise maailmasõja järel ning nagu tänaseni kehtiv akronüüm ütleb, esialgu vaid majandus- ja kaubandustudengitele, et ehitada sõjast taastuvas maailmas taas üles riikidevahelised suhted ning arendada noorte inimeste üksteisemõistmist.

Tänapäeval on AIESECi visiooniks jätkuvalt «rahu ja inimkonna potentsiaali teostamine», kuid tegevusvaldkonnad ja liikmete õpitavad erialad moodustavad märgatavalt laiema spektri.

Organisatsiooni eesmärk on pakkuda noortele erinevaid kogemusi.

AIESECi siseselt on olemas neli faasi: meeskonnatöö kogemus, meeskonna juhtimise kogemus, rahvusvahelistes noorteprojektides osalemine ning erialase töökogemuse omandamine välismaal. Seejuures võib iga inimene minna sobiva pakkumise korral kogemusi koguma mis tahes punkti maakeral. «Üks paremaid asju, mida AIE-

• Helmut Kohl, Saksamaa liidukantsler 1982–1998 • Bill Clinton, USA president 1993–2001 • Aleksander Kwasniewski, Poola president 1995–2005 • Martti Athisaari, Soome president 1994–2000 • Junichiro Koizumi, Jaapani peaminister 2001–2006 • Mario Monti, Itaalia peaminister 2011–…

Eestis IC toimub igal aastal erinevas riigis, sel aastal näiteks Venemaal Moskvas.

Foto: erakogu

SECist saab, on suur inimeste võrgustik. See on vägev tunne, kui sa reaalselt tead inimesi enam kui 30 riigist, kellega saad iga päev rääkida ja neid oma sõbraks pidada,» räägib peaaegu viis aastat AIESECiga seotud olnud Ott Niggulis.

«Käisin Indias suurimal AIESECi konverentsil, kus oli 500 inimest 110 riigist. Mõtlesin, et tahan midagi teada Aafrika kohta – läksin ja rääkisin inimesega, kes sealt pärit oli. Samamoodi Lõuna-Ameerika ja teiste paikadega. Võib-olla suhtlesin seal umbes 250 inimesega, aga siiani olen kontaktis 20–30 inimesega ning pean neid päriselt oma sõpradeks.»

Väärtus pole rahas mõõdetav Vabatahtlikkusel põhinevates noorteorganisatsioonides nagu AIESEC saadud kogemust hindavad kõrgelt ka tööpakkujad. Sageli on nii, et kahe võrdse kandidaadi puhul vaadatakse CVst seda, millega noored kooli kõrval veel on tegelenud.

«Olen AIESECis teinud palju eri-

nevaid asju, aga enamik on seotud müügikogemusega. Sain hiljuti tööle Estonian Airi müüki tegema. Võib-olla oleks seda kohta ka ilma AIESECita pakutud, aga teine asi on see, kas oleksin selle vastu võtnud. Ilma kogemuseta poleks ma teadnud, kas see töö üleüldse istub mulle,» kiidab Karu AIESECist saadud praktilist kogemust.

Sellistes noorteühendustes töötamine võtab kindlasti lõivu koolitöödele kuluvast ajast. Ent kui noor inimene on endale selgeks teinud, milliseid perspektiive ta elus taotleb, ei näe Karu ega Niggulis kumbki selles mingit probleemi.

«See, mida sa teed, peab olema tore ja lõbus. AIESECi üheks väärtuseks on samuti osavõtmise nautimine. Kui ühes MTÜs nii kaua olla, siis hakkab asju teise nurga alt nägema. Näiteks pole palga suurus minu jaoks nii määrav,» sõnab Karu. «Raha on vaja ja tore, kui saab osta vahvaid asju ja minna reisile, aga see, kuidas kellelegi head teha ja ise pingutada, et teised sellest kasu saaksid, kui keegi selle eest ei maksa, on väärtus, mida ei saa rahas mõõta.»

«Ei saa olla läbinisti viieline ja lõ-

• Peep Laja, internetiturundaja • Anti Orav, Põltsamaa Felixi tegevjuht • Andres Pärloja, Koger ja Partnerid eksjuht • Vahur Karniol, endine Eesti Raudtee juhatuse liige • Mairi Jüriska, endine Terve Eesti SA eestvedaja

petada cum laude ning samal ajal omada suurt organisatsioonis töötamise kogemust,» arvab Niggulis. «Ideaalis peaks olema tasakaal kooli, töö ja organisatsiooni vahel, kuid kõik oleneb inimesest. Tuleb ise aru saada, milline kogemus sulle endale kõige rohkem annab.»

AIESECi eripäraks on see, et kui ühel päeval on ülikool läbi ning aktiivne organisatsioonikarjäär samuti, ei lööda endisi liikmeid siiski AIESECi juurest minema. Aastate jooksul on AIESECis tegutsenud märgataval hulgal nüüdseks edukaid inimesi eri elualadelt (vt infokasti).

Kuidas saada AIESECi tegemistest osa? Meeskonda otsitakse uusi liikmeid harilikult sügiseti ja kevaditi, välislähetusele saadetakse tudengeid mitu korda aastas. Hoia silmad lahti!

Liina Liiv

• Välismaale ülikooli! – www.dreamfoundation.eu • Certificate of Advanced English – www.cae.ee

inimõigused

LK

6

Inimõigustest ja noorsootöö(tajate)st neutraalsed lasteaiad või kultuuriliselt mitmekesine ühiskond.

Teadmatus on karuteene

Kristin Rammus Eesti Inimõiguste Keskuse kommunikatsioonispetsialist

K

uus aastat tagasi lõpetas Tallinna Pedagoogilise Seminari mõnikümmend verivärsket noorsootöötajat. Kuus aastat tagasi ei räägitud neile mõnekümnele noorsootöötajale midagi inimõigustest ja inimõiguste vajalikkusest nende tulevases igapäevatöös. Milleks?

Polnud ju põhjustki – oldi seni ka ilma hakkama saadud.

Mida aga aasta edasi, seda enam on aktualiseerunud inimõiguste kaitse küsimus, aga ka diskrimineerimise märkamise ja õigeaegse reageerimise teema. Siiski näib, et noorsootöö puhul on see valdkond jäänud eeskätt ainult rahvusliku integratsiooni tasandile. Noorsootöö projekte lugedes näib alati oluline ära märkida, et tegu on integratsiooniprojektiga. Ka «pisipedasse» on õppeaine nimetusega «Inimõigused ja integratsioon» sisse toodud, küll 2 EAPd, aga siiski midagi.

Sellegipoolest tundub mulle, et noorsootöötajad peavad inimõigusi nägema laiemalt kui vaid eesti ja vene keelt kõnelevate noorte kooseksisteerimist, mis on ka vaieldamatult oluline teema, sest meedias kajastatu ja avalikku arutelu tekitanud teemad võivad igal ajal tõstatuda ka noorsootöötaja igapäevases töös. Olgu selleks siis soo-

Ehkki inimõigused peaksid olema kaitstud igal inimesel võrdselt või vähemalt peaks igal inimesel olema võrdsed õigused oma inimõigustest kinnipidamist nõuda, kuulub suur osa noori paratamatult sihtrühma, kes ei tea, millal või kelle poole pöörduda, kui nad tunnevad, et neile on liiga tehtud. Olgu selleks näiteks koolikiusamine seetõttu, et noor on teistest mõnel põhjusel erinev, või ebavõrdne kohtlemine tööle või kooli kandideerimisel. Lisaks on noori, kes teavad, et neil on õigused, ent ei mõista, et õigustega kaasnevad ka kohustused.

Paratamatult on paljudele neile ebavõrdselt koheldud noortele just noorsootöötaja see usaldusisik, kellele rääkida ja kellelt ehk ka tuge leida. Kui noorsootöötaja sel puhul aga reageerida ei oska või vastab noorele sootuks midagi kohatut, võib ta sellega noorele hoopis karuteene teha. Noor, kes otsib enda jaoks vastuseid mõnele küsimusele, olles ise diskrimineeritav (või ka diskrimineerija), vajab usaldatud täiskasvanu käest konkreetsust.

Kui paljudel juhtudel on noorsootöötaja roll omada pigem neutraalset seisukohta, siis inimõiguste kaitse eest seismine peaks olema iga noorsootöötaja kohustus. Inimõigused on väärtused, mida noorsootöötajad kui omaette arvamusliidrid peaksid edasi kandma.

Inimõigused ei saa olla teema, mille puhul «valesid vastuseid» ei eksisteeri. Eksisteerib küll. Igasugune diskrimineerimine ja ebavõrdse kohtlemise märkamisel mitte välja astumine on vale.

Noorsootöötaja on ka inimene Paratamatult peegeldub neis noorsootöötajais, kes siiski on ka inimõiguste teemal valinud «valesid vastuseid ei

Tallinna linn otsib SUURI TEGUSID suunatud noortele või noori, kes on teinud SUURI TEGUSID linna jaoks.

Ootame sinu vihjeid!

Lisainfo: www.tallinn.ee/suuredteod telefon: 640 4647

ole» lähenemise, üldine ühiskondlik pilt inimestest, kes näevad ülekohtust ja vale käitumist, aga ei reageeri. Osalt ehk hirmust seista vastu näilisele ühiskonna enamusele, kes inimõiguste kaitset marginaalseks vajaduseks peavad, teisalt aga ehk ka teadmatusest, mida üldse sellises olukorras ette võtta.

Kivi ei saa siinkohal aga pelgalt (noorsootöötajate) hariduse lünklikkuse kapsaaeda visata. Siin on küsimus pigem laiemas ühiskondlikus mentaliteedis, mis inimõiguste kaitse vajadust näeb kui midagi, mida lääneriigid peale suruvad. Võib-olla on just selline ükskõikne mentaliteet põhjuseks, miks noored välismaale õppima/töötama minnes enam kodumaale naasta ei soovi.

Siiski ei saa hetkepilti vaadata pelgalt tumedates toonides, sest vaadates kas või tagasi kuue aasta tagusesse aega, mil minust sai paberitega noorsootöötaja, on areng silmaga nähtav.

Erinevatest võrdse kohtlemise valdkondadest räägitakse, mitte ei peideta pead liiva alla. Just seetõttu vajavad noorsootöötajad rohkem taustinformatsiooni, millistel juhtudel mismoodi reageerida, sest on ju teemasid, mille puhul on oluline jätta noortele ruumi ise oma seisukohti kujundada, ent ka sel puhul on noorsootöötajal oma oluline roll. Kui noor on küsija rollis, peaks noorsootöötaja omalt poolt olema pädev andma objektiivseid, neutraalseid ja informatiivseid vastuseid, mitte takerduma oma isiklikesse seisukohtadesse.

Seaduslik-väärtuslik ühiskondlik alustala Ilmselt on igal noorsootöötajal meeles vähemalt kaks lauset noorsootöö seadusest, vähemalt 2006. aasta n-ö väljalasked mäletavad neid hästi: «Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda.

Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.»

Teisisõnu on noorsootöö üks olulisemaid mitteformaalse hariduse allikaid ja noorsootöötaja roll noore inimese arengule kaasaaitamisel sealjuures väga suur. Teisalt, jättes kõrvale seadusliku poole – nii noorsootöös kui ka inimõigustes –, on inimõiguste eest seismine oluline väärtushinnangu küsimus. Inimõigused on väärtused, millel demokraatlik kodanikuühiskond püsti püsib.

Praegused noored on suuresti üles kasvanud juba vabas, avatud riigipiiridega Eestis. Nad on juba noores eas märksa teadlikumad sotsiaalsetest teemadest ja avatumad kultuurilisele, aga ka üleüldisele mitmekesisusele. Seega ei tohiks ei formaalne ega mitteformaalne haridus saada nende avatust pärssivaks teguriks.

Noorsootöötaja roll on märgata ja reageerida. Ebaõiglust või alandamist nähes reageerida konkreetselt ja sellist käitumist taunivalt. Nähes vägivalda või seaduse rikkumist, astuda ka selles suhtes vajalikke samme. Seega peaks ametiga kaasas käima avatud suhtumine ja lai silmaring, aga ka julgus abi küsida ja ise vajadusel uurida.

Eesti Inimõiguste Keskus Lisainfo: www.inimoigused.ee Kontakt: 644 5148, info@inimoigused.ee Kontrolli, kas Sind on ebavõrdselt kohel­ dud: www.erinevusrikastab.ee/kompass

ENÜ talvised mõttetalgud noorte osaluskogude teemal Peeter Taim Eesti Noorsootöötajate Ühenduse juhatuse esimees

S

elle aasta 9. ja 10. märtsil korraldas Eesti Noorsootöötajate Ühendus talvised mõttetalgud teemal «Noorteorganisatsioonid ja teised osalusvormid – sündimas, elus või hingusel? Mida on noorsootöötajatel öelda ja anda?». Mõttetalgute peamiseks eesmärgiks oli selgeks rääkida, milline on noorsootöötajate roll noorte osaluskogude tekkimisel ja nende jätkusuutlikkuse tagamisel.

Mõttetalgud leidsid aset Viljandimaal Männiku metsatalus. Selleks et nii tähtsal teemal mitte omaette aru pidada, kutsus ENÜ külla ka partner­ institutsioonid ja -organisatsioonid, kellel on oluline kaal ja mõju Eesti noortepoliitika kujundamisel. Nendeks olid Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Huvijuhtide Liit. Mõttetalgud olid korraldatud nii, et kõik osalejad said välja öelda omad mõtted ja iga partnerorganisatsioon sõnastas oma nägemuse, millised on ülesanded noorsootöötajatel osaluskogude loomise ja toimimise protsessis. Allpool lühike kokkuvõte mõttetalgutel kirjapandud mõtetest.

ENTK Sel aastal eraldatud 173 000 eurot on oodatud juba pikka aega. Alles nüüd, kui riigikogu lõpuks selle rahaeraldise kinnitas, on võimalik tõsiselt tegelema hakata noorte osaluskogude loomisega. ENTK põhiliseks partneriks osaluskogude loomise protsessis on ENL. Samas näeb ENTK meeleldi ka noorsootöötajaid esindavaid organisatsioone ja katusorganisatsioone partneritena selles protsessis.

ENL Sel aastal eraldas riik märkimisväärse toetuse osaluskogude loomiseks ja olemasolevate arendamiseks. Kuidas noortekogusid ja volikogusid luua?

Selleks viib muu hulgas ENL läbi teavituskampaaniaid kohtadel. Teavituskampaaniate läbiviimisel võiksid olla peamisteks abilisteks kohalikud noorsootöötajad. ENL kutsub noorsootöötajaid osalema osaluskogude kevadseminaril, kus teema ette võetakse.

EHJL Huvijuhid näevad selgelt, et kõik asjad (ka noorte osaluskogud/õpilas­ esindused) koolides saavad toimuda vaid siis, kui nendel on täiskasvanud (ehk siis huvijuht/noorsootöötaja) eestvedaja või toetajaliige. See tagab järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse, kuna õpilased vahetuvad. Huvijuhid ise ja ka koolid näevad õpilasesindusi vajalikuna, sest need on esmase tasandi noorte osaluskogud ja ka esmane demokraatiakool.

Tõstatus küsimus selle kohta, et kui õpilasesindused on niinimetatud heade ja tublide noorte tegevuse tander, siis kus oleks kaasamise koht mittetublidele noortele. Näitena toodi esile, et kui poliitik ei saa olla pätt, vaid ainult puhta renomeega isik, siis juhul kui õpilasesindus on esmane demokraatiakool ja õpilasesindajad justkui algajad poliitikud, siis «pahad» poisid ja tüdrukud ei saaks osaleda õpilasesinduse valimistel ja hiljem tegevuses. Õpilasesindusse kuulumine eeldab ikkagi vähemalt rahuldavat õppeedukust ja kooli kodukorra täitmist. Õpilasesindus on aga hea platvorm edasiseks kuulumiseks noorte osaluskogudesse ja ka teistesse noorteorganisatsioonidesse. Kuidas aga

siis kaasata probleemset noort? Ühe võimalusena leiti printsiip nimega «kaasatu kaasab», mis tähendab, et kaasatud ehk aktiivsed ja head noored õpilasesindusest panustaksid probleemsemate ja tõrjutute kaasamisse.

Eesti ANK Eeskujulik noortekeskus toimib kasutades oma töös kolme tasandit. I tasand: ahvatlus, peibutus, vaba aja veetmine – noor tuleb keskusesse aega veetma, noorsootöötaja suhtleb noorega ja teeb analüüsi keskuses käivate noorte kohta. II tasand: kaasamine – sealtsamast mängude juurest saab noorsootöötaja noorega suheldes välja pakkuda erinevaid osalemise võimalusi: avatud ringid, projektid, seminarid jms ettevõtmised. III tasand: noore aktiivsus ja vabatahtlikkus – noor tuleb noorsootöötaja juurde oma ideega midagi teha, sellel tasemel on noorsootöötaja juba mentor, jälgija, mitte enam eestvedaja. III tasandi toetavaks tegevuseks on ESFi hankes osalevatel noortekeskustel noortekeskuse kogukonna arengut toetavate noortealgatuste fond ehk NAF. Lisaks noorsootöötajale kui füüsilisele subjektile võiksid suurt rolli noorte kaasamisel osaluskogudesse etendada juriidilise subjektina noortekeskused. Noorte osaluskogud võiksid baseeruda kohalikes noortekeskustes.

ENEB Noorsootöötajal on KOV-tasandil noorte osaluse soodustamisel, sh osaluskogude loomise protsessis väga suur roll. Lisaks osaluskogu tekke toetamisele võiks noorsootöötaja hea seista ka selle eest, et loodud osaluskogud oleksid jätkusuutlikud. Lisaks riigi toele võiksid ja peaksid noorsootöötajad kohtadel innustama noori korraldama ENEBi toel kohalikke ja rahvusvahelisi noorteseminare, noorte demokraatiaprojekte ja noortealgatusi, mille käigus omandataks pädevusi nii osaluskogude loomisest konkreetsemalt kui üleüldisemalt sellest, kuidas noored saavad panustada kohaliku kogukonna arengusse.

Eelmainitud projektide raames (mida programmi «Euroopa noored» raames rahastatakse) on noortel võimalik kogukonna arengut ja noorte osalust soodustavaid tegevusi kavandada ja ellu viia. Lisaks nimetatud projektitüüpide toetamisele (noorteseminarid, noortealgatused ja noorte demokraatiaprojektid) korraldab ENEB nii noortele kui noorsootöötajatele ka noorte osalust käsitlevaid rahvusvahelisi ja siseriiklikke koolitusi, vahendab noortejuhte ja noorsootöötajaid erinevatele väliskoolitustele ja rahastab koolitustegevusi, mida organisatsioonid ise selleks ette võtavad. Noorsootöötajad on siinkohal jällegi need isikud, kes peaksid aitama loodavatel ja juba tegutsevatel osaluskogudel organiseerida koolitusi, kus oleks võimalik omandada lisateadmisi välisriikide ekspertidelt ja eakaaslastelt selle kohta, kuidas edendada noorte osalust.

Partnerite eeltoodud seisukohad on innustavaks tõestuseks, et noorsootöötajal on oluline roll abistamaks noori kohalike osaluskogude loomisel ja elushoidmisel, kuid samas peab see roll jääma vaid suunavaks ja toetavaks, mitte domineerivaks.

ENÜ tänab kõiki partner­organisat­ sioonide esindajaid, kes panustasid mõttetalgutesse! Sel aastal on ENÜ-l kavas korraldada veel kahed mõttetalgud noortepoliitika jaoks olulistel teemadel. Mõttetalgute korraldamist toetab hasart­ mängumaksu nõukogu.

Ta nt su te ater

LK

7

Eesti Tantsuagentuuri Noorte Tantsuteater rikastab osalejaid ja vaatajaid Jane Miller-Pärnamägi Eesti Tantsuagentuuri tegevjuht

N

oorte Tantsuteater hakkas tegutsema 2009. aastal, mil E.T.A. tantsukooli õpilasi kutsuti esinema ülemaailmsele tantsuharidusliku organisatsiooni daCi konverentsile Jamaicasse. Koreograaf Elo Undi käe all loodi konverentsi teemale vastav etendus «Eestlase neli O-d», millesse kaasati kuus tantsukoolis õppivat noort tantsijat. Tantsijatega koos arutati lavastuse temaatikat ning neist mõttearendustest sündiski esimene Noorte Tantsuteatri looming, mis pälvis palju positiivset tagasisidet. Üks tantsijatest, Ingmar Jõela, kirjeldab tollast tööprotsessi järgmiselt: «Etenduse valmimist innustas lisaks konverentsile ka 2009. aasta suvel toimunud laulu- ja tantsupidu. Etendust hakati looma ühest tantsunumbrist, mis oli eelnenud aastal valminud Koolitantsu festivali tarbeks. Tants «Puu taga...», millega E.T.A. tantsukool pälvis 2009. aasta Koolitantsu festivalil vabatantsu kategoorias vanema vanuseastme laureaadi tiitli, oli olulisim materjal, millest etenduse tuum alguse sai.

Teine huvitav materjal, mis meie mõttetööd arendas, oli tsitaat Eesti kirjanikult Mihkel Mutilt ajalehes Postimees, millest jätkus meie mõtete arendus, kes me eestlased siis oleme ja miks me just sellised oleme.»

Esimesest õnnestunud noorteetendusest saimegi innustust, et pakkuda veel rohkematele tantsu õppivatele noortele võimalusi end professionaalsel tasemel proovile panna ning Noorte Tantsuteater oligi loodud.

Täiskäigul edasi

Etendus «Eestlase neli O-d» sai hoo sisse ka Eestimaal ja tantsutuuri «Kaks ühes» raames külastati 15 esinemispaika.

Nüüdseks on traditsiooniks saanud, et igal aastal luuakse tantsuteatris vähemalt kaks kaasaegse tantsu etendust, mida esitletakse tantsutuurina üle Eesti ning võimalusel ka välismaal.

2010. aasta lavastuste loojateks olid tunnustatud koreograafid Kaarel Väli ja Raido Mägi, kellega koostöös valmisid «Days in Darkness» ja «... ääres», mis taas said mitmeid küllakutseid Eestist ning rahvusvaheliselt tantsufestivalilt Kajaani Dance Soomest.

Viimased 2011. aastal valminud etendused «Tüdrukurüblik» (koreograafid Laura Kvelstein ja Mihkel Ernits) ja «Exitus» (koreograaf Teet Kask) etendusid muu hulgas festivalil Hommik,

«Exitus» mullu festivalil Hommik.

Tartus Genialistide Klubis, Pärnu tantsufestivalil, tantsunädala raames SuureJaani gümnaasiumis, Saaremaa miniteatripäevadel, Jõhvi balletifestivali raames Rakvere teatris ning festivalil Treff.

Uued väljakutsed Suvine periood ei ole Noorte Tantsuteatrile ainult puhkuse aeg, vaid ettevalmistus uute etenduste loomiseks.

Protsessi vedajateks on noorte tantsijate seas väga hinnatud tantsuõpetajakoreograaf Krista Köster ning mitmete Vanemuise teatri populaarseimate tantsuetenduste koreograaf Ruslan Stepanov. Etendused valmivad 2012. oktoobris, millele järgneb taas tantsutuur, et rõõmustada tantsusõpru nii Eestimaal kui kaugemal.

Lisaks saavad mitmed E.T.A. tantsukooli õpilased ja vilistlased tantsuteatri kogemuse ka päris teatrilaval.

Rahvusooper Estonia on kutsunud Noorte Tantsuteatrit oma koosööpartneriks, mille raames noored tantsijad osalevad tantsijatena etendustes «Pipi Pikksukk» ning 2013. aasta algul esietenduvas lavastuses «Prints ja kerjus».

Sügishooaja alguses toimuvad katsed

Foto: Rünno Lahesoo

nendes projektis osaleda soovivatele noortele tantsijatele.

Kuna professionaalsete koreograafidega töötamine eeldab ka elementaarseid tantsualaseid baasoskusi ja head treenitust, on Noorte Tantsuteatris osalemine mõeldud eelkõige E.T.A. tantsukooli õpilastele või vilistlastele, kes igapäevase õppetöö või treeningutega end pidevalt vormis hoiavad.

E.T.A. tantsukooli noortestuudios toimub tantsijakoolitus, kus põhiainete (klassikalise, kaasaegse ja jazztantsu) ja lisaainete (karaktertants, akrobaatika, improvisatsioon, tantsuline treening, tänavatants jm) baasil omandatakse vajalik kehakool. Lisanduvad loengud: kehatöö (anatoomia + keha tervis, toitumine), tantsuajalugu ja kompositsioon.

Peamiselt keskendutakse kaasaegsete tantsutehniliste oskuste omandamisele ehk etendamisele suunatud õppele.

Lisanduvad veel loominguline tegevus ja üldkultuursusele suunatud õpe. Soovime lisaks õpilaste üldfüüsiliste oskuste parandamisele kaasa aidata ka isiksuse arendamisele, loomingulise potentsiaali suurendamisele ning mõtlemise ja analüüsi oskusele.

«Kui keegi küsiks minult, miks va-

lisin just tantsu oma huviks ja hobiks, on sellele raske lihtsalt vastata, põhjuseid on miljoneid. On miljon head emotsiooni esinedes publikule, mis korvab raske proovi- ja treeningperioodi enne seda. Miljon uut liigutust, hüpet või piruetti, mida õpid ja selgeks saad, mis kindlasti tasub end ära mõne asja kõrval, mis võib-olla välja ei tule. Miljoneid kohti, kuhu sattuda, miljoneid võimalusi, väljakutseid, proovilepanekuid higi, valu ja pisarate arvelt. Poolt- ja vastuargumente on miljoneid, kuid hea võidab halva muidugi miljon korda üle,» kirjutas Ingmar oma tagasisides tantsija koolituse ja Noorte Tantsuteatris osalemise kogemusest.

E.T.A. tantsukooli Noorte Tantsuteater on just neile, kellele tants on rohkem kui hobi ning kellel on soov jõuda lavale!

2012/13. õppeaasta vastuvõtukatsed noortestuudiosse toimuvad 27.–28. augustil!

Kooli õppetööst, 2012/13. õppeaasta õpilaseks registreerumisest, Noorte Tantsuteatri uutest ja vanadest projektidest saad lugeda meie koduleheküljelt kool.tantsuagentuur.ee.

Tallinna Noorsootöö Keskus ja Solaris kutsuvad

VABA AJA INFOMESSILE

Solaris Keskuses 30.08–01.09

NOorte VAba Aeg TAllinnas

www.taninfo.ee

& facebook.com/novaata www.ta

ninfo.e

e

Tsirkuses on kõik võimalik!

Terje Bernadt Piret Veigel

T

sirkus on mitmekülgselt arendav harrastus, kus leiavad tegevust nii keha, vaim kui ka hing.

Kaasaegne tsirkus on arenenud pilkuköitvast kehalisest tegevusest haaravaks kunstivormiks, mis ühendab füüsise ja muusika, tantsu ja teatrilavastuse ning tänavakunsti. Tsirkusetrenn on tore ja kasulik, sest siin on kõik võimalik! Käeline ja kehaline pool arendab keha ja ajutegevust, etenduste lavastuslik külg aga lubab end emotsionaalselt ja hingeliselt välja elada.

Tsirkusestuudio Folie pakub huviharidust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Õpitakse akrobaatikat ja õhuakrobaatikat, žongleerimist, monorattasõitu jt tsirkusealasid. Tsirkust saab har-

rastada lihtsalt oma rõõmuks, kuid sellest võib kujuneda ka elukutse.

Mida tsirkusetrenn arendab ja pakub? Žongleerimine näiteks on oluline vaheldus arvutitööle, selle kasulikkus on teaduslikult tõestatud. Oxfordi ülikoolis uuriti žongleerimise mõju ajutegevusele ja leiti, et see arendab kaht ajupoolkera, ühendades tähelepanu- ja keskendumisvõimet.

Akrobaatika omakorda arendab painduvust ja koordinatsiooni, ruumitaju, tunnetust, tasakaalu, jõudu ja kiirust. Paljude spordialade alustalaga soovitatakse alustada juba väga noorelt.

Tsirkus on ennekõike aga etenduskunst. Igal aastal toob Folie lavale uue etenduse. Kaasaegse tsirkusekunsti

valdkonnas loomi ei kaasata, iga etendus kannab oma sõnumit. Lavastusprotsessis osalemine ja esinemine on köitev kogemus!

Folie alustas ka sotsiaalse tsirkuse elustamist – eesmärgiks pole meisterlikkus, vaid protsess, et parandada tsirkusetegevuse abil osaleja elukvaliteeti.

Tulemusena kasvavad julgus ja eneseusk, meeskonnatööoskused ja eneseteostus. Iga inimene vajab kas või natuke esinemisjulgust ja eneseväljendusoskust ning seda tsirkus pakubki!

Tsirkusestuudio Folie tunnid toimuvad Tallinnas Nõmme ja Salme kultuurikeskuses, sügisest ka Kanutiaia noortemajas. Sügisel avatakse ka vanema ja väikelapse tsirkusetrenn. www.tsirkus.ee, www.facebook.com/ tsirkusestuudiofolie

Käputäis olemisi.

Foto: Jaan Künnap

la agrisu v i

LK

8

Ranna noortekeskus läheb rändama Peeter Taim Tallinna Noorsootöö Keskuse Lasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaator

2007. aastast alates on Tallinna Noorsootöö Keskus (TAN) pakkunud pealinna noortele võimalust suviti juulis oma aega sisustada Ranna noortekeskuses.

Kuna noortekeskuste külastatavus langeb suvel märgatavalt, on noortekeskused viinud oma tegevused randa, mis on noorte seas üks populaarsemaid vaba aja veetmise kohti.

Eelmisel viiel suvel oli Ranna noortekeskuse asukohaks Stroomi rand ning kogu projekti jooksul osalesid sajad noored erinevates tegevustes ja kasutasid neid teenuseid, mida noortekeskuste noorsootöötajad neile ja ka nende pereliikmetele pakkusid.

2012. aasta talvel jõudsid TANi töötajad ühise arusaamani, et traditsiooniline Ranna noortekeskus Stroomi rannas vajab uut lähenemist.

Arutelud noorsootöötajate vahel viisid mõtteni, et «rannakas» on ühelt poolt mobiilse noorsootöö põhimõttel töötav tegevuste väljund ning sellega tuleb jõuda erinevate piirkondade noorteni.

Harju maavalitsuse avatud noortekeskuste projektikonkursi rahast eraldatud toetusega saabki teoks järjekordne Ranna noortekeskus, mis selle aasta juulis rändab mööda erinevaid paiku Tallinna linnas.

Tänavune Ranna noortekeskus on saanud mõjutust ja innustust Tallinnas juba teist aastat käivast mobiilse noorsootöö projektist. Ka otsivaks ja täna-

vanoorsootööks nimetatud projekti põhiideeks on see, et noorsootöötajad mitte ei oota noori noortekeskustes või muudes noorsootöö asutustes, vaid lähevad ise sinna, kus asuvad noored.

Ehk siis tänavatele, kaubanduskeskustesse ja muudesse võimalikesse noorte kogunemiskohtadesse.

Stroomi rand, Lasnamäe Seli asum ja Pirita rand 2. juulil alustab Ranna noortekeskus oma tegevustega Stroomi rannas. Kõik noored saavad lisaks rannamõnude nautimisele osaleda ka erinevates arendavates tegevustes, mida korraldavad TANi noorsootöötajad. Tegevused on jagunenud kolme teemavaldkonda, milleks on sport, kunst ja meedia.

Noortekeskuste linnalaagrid Linnalaager

Korraldaja: Mustamäe avatud noortekeskus Aeg: 4.–15.06, 6.–17.08 Koht: Tallinn Sihtrühm: 7–11a mustamäelased Info: mank@mank.ee, 654 7216, www.mank.ee Invainfo: Meediateemalised linnalaagrid «Laagrihunt» ja «Vaata, mida näidatakse»

Korraldaja: Järve noortekeskus Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 7–13a Info: jarve@taninfo.ee, 650 6131, www.taninfo.ee/jarve Invainfo: Ekstreemspordi­teemaline linnalaager «Tõuks In Da House»

Linnalaager «Mäng on väikese inimese töö»

Linnalaager «Teater, film, televisioon»

Korraldaja: Lasnamäe noortekeskus Aeg: 11.–15.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 7–13a Info: lasnamae@taninfo.ee, 632 8814, www.taninfo.ee/ lasnamae

Korraldaja: Pääsküla noortekeskus Aeg: 18.–22.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 8–11a Info: www.taninfo.ee/paaskyla, paaskyla@taninfo.ee, 677 5232

Invainfo:

Invainfo:

Linnalaager «Linnaseiklus»

Linnalaager «Männiku suveseiklus»

Korraldaja: Kristiine noortekeskus Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 10–14a Info: kristiine@taninfo.ee, 656 6802, www.taninfo.ee/ kristiine

Korraldaja: Männiku noortekeskus Aeg: 18.–22.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 7–14a Info: manniku@taninfo.ee, malle@taninfo.ee, 639 5559, www.taninfo.ee/manniku

Invainfo:

Invainfo:

Linnalaager

Linnalaager «Lõbus suvi sportides!»

Korraldaja: Pääsküla noortekeskus Aeg: 11.–15.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 9–12a Info: paaskyla@taninfo.ee, 677 5232, www.taninfo.ee/ paaskyla

Korraldaja: Kesklinna noortekeskus Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 8–13a Info: kesklinn@taninfo.ee, 641 0021, www.taninfo.ee/ kesklinn

Invainfo:

Invainfo:

Invainfo:

Suvine kunstinädal

Merelaager

Linnalaager «Meri»

Korraldaja: Männiku noortekeskus Aeg: 11.–15.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 9–14a Info: manniku@taninfo.ee, 639 5559, www.taninfo.ee/ manniku

Korraldaja: Pirita vaba aja keskus Aeg: 11.–15.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 8–13a Info: piritavak@piritavak.ee, 645 7625, www.piritavak.ee

Invainfo:

Invainfo:

Korraldaja: Lasnamäe noortekeskus Aeg: 18.–22.06, 27.–31.08 Koht: Tallinn Sihtrühm: 7–13a Info: lasnamae@taninfo.ee, 632 8814, www.taninfo.ee/ lasnamae

Linnalaager «Multifunktsionaalne keelekümbluslaager»

Linnalaager

Korraldaja: Kopli noortekeskus Aeg: 11.–15.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 7–13a Info: katri@taninfo.ee, roman.hmelevskoi@taninfo.ee, 653 1447, www.taninfo.ee/kopli Invainfo:

Korraldaja: Haabersti avatud noortekeskus Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06, 6.–10.08 Koht: Tallinn Info: info@haabersti.ee, 674 0058, www.haabersti.ee

Korraldaja: Kopli noortekeskus Aeg: 18.–22.06 Koht: Tallinn Sihtrühm: 7–13a Info: liis@taninfo.ee, 653 1447, www.taninfo.ee/kopli

Invainfo: Lastelaager «Koos on lõbusam»

Korraldaja: Pirita vaba aja keskus Aeg: 16.–20.07 Koht: Tallinn Sihtrühm: 7–12a Info: piritavak@piritavak.ee, 645 7625, www.piritavak.ee Invainfo:

Teisel nädalal kolib «rannakas» esimest korda ajaloos Lasnamäele Seli asumisse, kus paiknevad Raadiku tänava munitsipaalelamud. Mahtra gümnaasiumi kõrval asuvale haljasalale tekib välinoortekeskus, kus noored saavad osa suurest hulgast arendavatest tegevustest otse kodu läheduses.

Nii mõnigi tähelepanelik lehelugeja võib küsida, kus on Lasnamäel rand ja miks Ranna noortekeskuse nime kandev tegevus peaks sellises kohas aset leidma? Vastuseks võiks olla – aga miks ka mitte? Selles kandis on teadaolevalt mitu tuhat noort, kes ka suvisel ajal ei liigu oma elukohast eriti kaugele. Sellepärast viibki Ranna noortekeskus nendele noortele suve ja ranna hõngu otse koju, Lasnamäe paneelelamute vahele.

Peatoimetaja Haide Kuivas haide.kuivas@tallinnlv.ee

tallinna noorsootoo keskus

Lisainfot Ranna noortekeskusest ja toimuvaid tegemisi saab jälgida Facebookist ja blogist http://www. rannanoortekeskus.blogspot.com.

Linnalaagrid

Noortelaagrid üle Eesti

Tsirkuselaager

Taevaskoja noortelaager

Korraldaja: OMAtsirkus Aeg: 4.–8.06, 11.–15.06, 13.–17.08 Koht: Tallinn Info: laager@omatsirkus.ee, 515 2159, www.omatsirkus.ee

Korraldaja: Taevaskoja Puhkekeskus Aeg: 12.–19.06, 21.–28.06, 7.–14.07, 22.–28.07, 5.–13.08, 15.–22.08 Koht: Taevaskoja Info: laager@taevaskoja.ee, 5307 4155, http://www.taevaskoja. ee/noortelaager

Suvised algklassilaste linna­ laagrid «Ruumiline maailm»

Korraldaja: Vivendi koolituskeskus Aeg: 4.06–24.08 Koht: Tallinn Sihtrühm: algklassilapsed Info: info@vivendi.ee, 600 2244, 5346 7809, www.vivendi.ee EJLi jalgpalli suvelaagrid

Korraldaja: Eesti Jalgpalli Liit Aeg: 4.–8.06, 13.–17.08 Koht: Tallinn Sihtrühm: 6–11a Info: Teet Allas, 5558 5495, teet.allas@jalgpall.ee, www.jalgpall.ee (rahvajalgpall) Arsise kellade kooli linnalaager

Korraldaja: Arsise Kellade Kool Aeg: 7.–13.06, 22.–28.08 Koht: Tallinn Info: info@arsis.ee, 662 1855, www.arsis.ee Lastelaager «Putukate imeline maailm»

Korraldaja: Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio Aeg: 11.–13.06, 13.–15.08, 21.–23.08 Koht: Tallinn Sihtrühm: 6–14a Info: klaasjasavi@gmail.com, 5663 3773, www.klaasjasavi.ee Arabella linnalaager

Korraldaja: Agentuur Evita Aeg: 11.–15.06, 6.–10.08 Koht: Tallinn Sihtrühm: 6–13 a Info: info@agentuurevita.ee, 5830 3538, www.arabella.ucoz.net Lasteklubi Väike Päike linnalaagrid

Aeg: 25.–29.06, 2.–6.07, 9.–13.07 Koht: Väikese Päikese kesklinna majas Info: kesklinn@lasteklubi.ee, 5689 7123 (kesklinna maja), www.lasteklubi.ee Aeg: 11.–15.06, 18.–22.06, 25.–29.06, 2.–6.07, 9.–13.07, 16.–20.07 Koht: Väikese Päikese Laagri majas Info: lasteklubi@lasteklubi.ee, 5843 9889 (Laagri maja)

Suvelaager Hiiumaa Paradiisirannal

Korraldaja: MTÜ Elukaar Aeg: 14.–22.06, 25.06–3.07, 22.–29.08 Koht: Hiiumaa Sihtrühm: 12–18a Info: elukaar@gmail.com, 5344 1458, www.noortelaager. edicypages.com

Korraldaja: MTÜ Tallinna Tantsukool Aeg: 10.–13.07, 14.–20.07, 22.–25.07, 27.–29.07 Koht: Väätsa alevik, Järvamaa Sihtrühm: 5–16a Info: suvelaager@stassi.ee, 666 1646, http://www.stassi.ee/ suvelaager/2012/registreeru/

Korraldaja: MTÜ Urban Style Aeg: 15.–21.07 Koht: Käsmu, Lainela puhkeküla Sihtrühm: 7–13a Info: kids@campofhiphop.com, 5370 6001, http://campofhiphop.com

Tantsuklubi Agneta suvelaager

Puhke-, spordi- ja kergejõustiku lastelaager

Korraldaja: Tantsuklubi Agneta Aeg: 27.06–6.07 Koht: Illuste mõis Sihtrühm: 6–18a Info: info@agneta.ee, 5544458, www.agneta.ee Fän Clab noortelaager – seiklus- ja teaduslaager Läänemaal

Korraldaja: MTÜ Fän Clab Aeg: 2.–13.07, 2.–8.07, 8.–13.07 Koht: Tuksi tervise- ja spordikeskus Sihtrühm: 10–17a Info: info@seiklusmaailm.ee, 513 7685, www.seiklusmaailm.ee Rahvusvaheline noorte laager-seminar «Puudutus»

Korraldaja: MaxModa Aeg: 2.–7.07 Koht: Jõgeva MK Palamuse vald, Luua Sihtrühm: 7–26a Info: 554 5341 (e.k), 5194 6066 (v.k), info@maxmoda.ee Remniku suvelaagri vahetused

Korraldaja: Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ Aeg: 3.–10.07, 1.–8.08, 11.–18.08 Koht: Remniku Sihtrühm: 7–14a Info: remniku@lastekaitseliit.ee, 522 1065, www.lastelaagrid.eu

ЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

ЦЕНТР ПО ПРАВАМ ЧЕЛОВЕКА

HUMAN RIGHTS CENTRE

Stassi suvelaager Järvamaal

Koht: TaimAUT MTÜ Aeg: 16.–21.06 Koht: Kloogaranna Sihtrühm: 7–17a Info: Taigur Tooming, 520 4057, info@taimaut.ee, www.taimaut.ee

INIMÕIGUSTE KESKUS

INIMÕIGUSTE KESKUS

Korraldaja: Agentuur Evita Aeg: 8.–13.07 Koht: Nelijärve puhkekeskus Info: www.arabella.ucoz.net, info@agentuurevita.ee, 5830 3538

Noortelaager COHH (Camp of Hip-Hop) Käsmus

INIMÕIGUSTE KESKUS HUMAN RIGHTS CENTRE

Arabella noortelaager «Mets õpetab»

Spordi ja ujumise lastelaager

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Juuli kaheks viimaseks nädalaks rändab Ranna noortekeskus Tallinna suve kõige kuumemasse kohta nii selle sõna otseses kui kaudses mõttes – Pirita randa.

Kõigis kolmes Ranna noortekeskuse toimumiskohas on tegevused, mida noortele pakutakse, planeeritud just lähtudes konkreetsest asukohast ja seal asuva sihtgrupi eripärast.

Tallinna eri paikades rändav Ranna noortekeskus ootab tuhandeid noori osa saama suvistest arendavatest tegevustest ning ütleb kõigile noortele: tulge ja leidke meid üles!

HUMAN RIGHTS CENTRE

INIMÕIGUSTE KESKUS HUMAN RIGHTS CENTRE

Korraldaja: TaimAUT MTÜ Aeg: 16.–22.07 Koht: Karksi-Nuia Sihtrühm: 7–17a Info: Taigur Tooming, 520 4057, info@taimaut.ee, www.taimaut.ee Fän Clab noortelaagerlooduslaager

Korraldaja: MTÜ Fän Clab Aeg: 29.07–3.08 Koht: Käsmu, Lainela puhkekeskus, Käsmu Suhtgrupp: 6–12a Info: info@seiklusmaailm.ee, 513 7685, www.seiklusmaailm.ee Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus

Korraldaja: Lastekaitse Liit Aeg: 29.07–3.08 Koht: Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus Info: pivarootsi@lastekaitseliit.ee, 507 6021, www.lastelaagrid.eu, Seikluslik ja meelelahutuslik suvine lastelaager

Korraldaja: TaimAUT MTÜ Aeg: 1.–7.08 Koht: Karepa Info: Taigur Tooming, 5204057, info@taimaut.ee, www.taimaut.ee