Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet
2. nov
embe
N
oore Tegija erileht, mida käes hoiate, on välja antud spetsiaalselt 7.–13. novembrini toimuva Tallinna noortenädala ürituste ja tegemiste kajatsamiseks. Tegu on Tallinna spordi- ja noorsooameti koordineeritava noortele mõeldud eriprogrammiga, kust leiab noorte osalust ja kaasamist soodustavaid ümarlaudu, seminare, koolitusi ja konverentsi. Lisaks on mõeldud ka neile, kes soovivad lihtsalt filmi, tantsu või kontserte nautida. Head lehelugemist, noortenädala sündmustega tutvumist ja osalemist!
Lisainfo: www.facebook.com/ noortenadal Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakond
r 201
Aasta vanem Just Film on üllatusi täis! Mikk Granström Just Filmi juht
S
el aastal käivitab Just Film oma kinoprojektorid 15. novembril ning viimase filmi näitame ära pühapäeval, 25. novembril ja see on pühendatud rahvusvahelisele kodanikupäevale, kus tulevad näitamisele kaks suurepärast dokumentaalfilmi. 15. novembri kohale tuleb kõigil Just Filmi fännidel teha kalendrisse suur punane rist, sest just sel päeval avame tänavuse festivali «Videviku» saaga viimase osaga. Kõigil justikatel on harukordne võimalus vampiirifilm pidulikult ära näha päev varem kui muul maailmal. Kui paljud tegelased on tuttavad pigem Just Filmi väiksematele fännidele, siis järgnevad tegelased ei vaja tutvustamist: Kingpool, Sammalhabe ja Muhv on tagasi! Lastekirjanik Eno Raua loodud ja kunstnik Edgar Valteri joonistatud tegelased on läinud südamesse tervetele põlvkondadele. Tänavu, mil tähistame eesti filmi 100. sünnipäeva, on põhjust Naksitrallid taas suurele ekraanile seiklema lasta.
Filmi «Kompanii Orheim» poster. Foto: erakogu
See lustakas ja samas põnev lugu mõjub värskelt isegi 28 aastat pärast selle esimese osa valmimist. Tegu on aegumatu eesti multifilmiga. Nüüd on kõigil lapsevanematel
võimalus tuua oma lapsed kinno, et tutvustada oma maimukestele tegelasi, kellega koos on nemad üles kasvanud, ja ehk ka ise natuke nostalgitseda. Naksitrallide näitamisega teeb Just Film suure kummarduse kõigile lastefilmidele, mis saja aasta jooksul Eestis tehtud. Tänavu oleme ellu kutsunud lasteja noorteõiguste eriprogrammi. Seitse hoolikalt valitud filmi pakuvad mõtlemis- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Seda programmi ilmestavad näiteks režissööride Tony Kaye («Asendusõpetaja») ja Arild Andreseni («Kompanii Orheim») meistriteosed. Kõik noored on võrdsed ja kõigil on õigus täisväärtuslikule lapsepõlvele, ärgem unustagem seda! Kui aga tõsistel teemadel on räägitud ja need filmid vaadatud, siis uudisena on tänavu esimest korda võimalik tulla külastama Just Filmi Vitamiiniprogrammi, kuhu oleme kogunud neli ülimalt head tuju tekitavat filmi. Sõbrad, saame jälle novembri lõpus kokku ja veedame koos suurepärased kümme päeva, et saaksime teieni tuua viiskümmend väga head filmi!
Tallinna noortenädal toob kokku noored üle terve linna Maris Sild Tallinna linna noortevolikogu liige Kristiine linnaosa noorte ümarlaua korraldaja
T
allinna linna noortevolikogus on 21 liiget. Täpsemalt seitse õpilaste, seitse üliõpilaste ja seitse noorteühingute esindajat. Kuigi meie kõigi taust ja tegevusvaldkond on üsna erinev, ei piisa sellest kindlasti selleks, et teada kõikide Tallinna noorte muresid, probleeme, ideid ja mõtteid. See on üks peamisi põhjuseid, miks otsustasime noored üle Tallinna kokku tuua. 7. november on see päev, kus kõikides Tallinna linnaosades toimuvad noortenädala raames samaaegselt noorte ümarlauad. Neid veab Tallinna linna noortevolikogu, mis koosneb noorte valitud esindajatest. Ümarlaudadele on oodatud kõik huvitatud Tallinna noored. Selleks ei pea kuuluma mõnda organisatsiooni või õpilasesindusse – kaasa rääkima ootame kõiki noori. Kõikides linnaosades on noortel erinevad võimalused ja enamasti on näiteks kesklinna noortel keeruline kaasa rääkida selle üle, mis toimub Nõmmel. Seetõttu kogunevad igas linnaosas noored eraldi, et arutada neid puudutavate teemade üle just oma kodukohast lähtuvalt. Ümarlaua jooksul valitakse välja linnaosa noorte jaoks kõige olulisemad ideed ja probleemid ning need mõtted saavad vastvalitud uue noortevolikogu koosseisu jaoks üheks olulisemaks eesmärgiks järgmise aasta jooksul. Noortevolikogu käest on tihti küsitud, mis on need noori puudutavad teemad. Sellele küsimusele ei ole olemas üht vastust. Loomulikult puutub noor igapäevaselt kõige rohkem kokku kooli ja huviharidust puudutavate kü-
Tallinna linna noortevolikogu oma missiooni paika panemas.
simustega, kuid mitte ainult. Just noored on need, kes on väga aktiivsed ühistranspordikasutajad, nende jaoks on oluline ka linnaplaneerimine – erinevad vaba aja veetmise võimalused, nagu pargid, mänguväljakud, staadionid. Tegelikult puudutab pea iga linnavolikogu või -valitsuse otsus kas kaudselt või otseselt ka noori. Olukorras, kus Eesti elanikkond pidevalt vananeb ja valimisealiste noorte arv langeb, on veelgi olulisem, et noori otsustusprotsessidesse kaasataks. Hea linnajuhtimine tähendab arvesta-
Foto: erakogu
mist võimalikult paljude huvirühmadega ja nendega konsulteerimist. Julgen öelda, et Tallinnas arvestatakse noortega. Usun, et mitte ükski linna institutsioon ei jäta ukse taha noort, kes ütleb, et tal on idee või mõte, mida ta tahaks teostada. Küll on aga probleemiks hoopis see, et noor ei tea, kuhu täpselt pöörduda. Siinkohal tulebki appi Tallinna noortevolikogu. Meie tegutsemisaasta jooksul pöördusid meie poole noored päris mitmel korral ja hea on öelda, et jõudsime ka reaalsete tegudeni. Nii näiteks avati
juulis noorte algatusel rajatud Eesti esimene dirtpark. Tihti tundub noorte kaasamine otsustajate jaoks üks tüütu lisakohustus. Oleme korduvalt kuulnud argumente, et noortel puuduvad kaasarääkimiseks vajalikud teadmised või ka huvi. Mõnikord see muidugi nii ka on, kuid läbi positiivsete kaasamiskogemuste on lihtsalt võimalik ka edaspidiseks huvi tekitada. Palju on juhuseid, kus noortelt küsitakse küll arvamust, aga ei anta hiljem selle osas tagasisidet. Noortelt tulevad ideed ja mõtted on nii mõnigi kord julgemad ja unistavamad. Seda enam on oluline, et need ideed ei jääks kuskile õhku rippuma, vaid nende kohta tuleks ka tagasiside: miks ja milliseid ideid arvestati, mis oli lõpptulemus ja kuidas minnakse edasi. Nähes, et arvamusel on tõesti kaalu ja sellega arvestatakse, on järgmisel korral palju lihtsam noortega dialoogi luua. Kaasamine ei peaks olema tüütu kohustus, vaid selle eesmärgiks on dialoog noorte ja otsustajate vahel, mis parandab meie kõikide elukvaliteeti. 7. novembril kell 14 (erandina Nõmme linnaosas kell 15) toome kokku noored ja otsustajad. Noorte ümarlaudadel on lubanud osaleda ka linnaosavanemad ja nii mõnedki halduskogude liikmed. Teemad on erinevad: haridus, kultuur, keskkond, mitteformaalne õpe, sport, lõimumine, erivajadustega noored ja palju muud. Tule kohale ja ütle sõna sekka! See on Sinu võimalus noorte elu puudutavates küsimustes Tallinnas kaasa rääkida. Vii oma head ideed otsustajateni! Täpsema info ümarlaudade kohta leiab Facebookis www.facebook.com/ noortenadal
2
Arvamus
Kas Tallinn võiks olla tudengipealinn? Vladimir Svet Loe lk 2
Noorsootöö nädal 5.–11. november
Iga laps, iga noor on Eesti jaoks üliväärtuslik Valter Parve Loe lk 3
Noortekeskused – hüppelaud ellu!
Karjääripäev «Erialade degusteerimine» Kaire Karon Loe lk 4
«Sinu võimalused: väliskogemus»
Haridus- ja karjääri konverentsi kohta vaata lähemalt lk 5. Noorte tegemised
Esimene samm Hollywoodi saab alguse Järve noorte keskuse sketšiklubis «Toida luike!» Eero Kiipli Loe lk 6
Tallinna noortenädal 7.–13. novembrini
Tallinn tantsib! Karolin Mäe Loe lk 7
Tallinna noortenädala programm Loe lk 8
ARVAMUS
LK
2
Olen noor ja tahan kandideerida volikogus oma kodukoha arengu üle otsustada? Kogemused terveks eluks
Joonas Vänto Tallinna linna noortevolikogu liige Mustamäe linnaosa noorte ümarlaua korraldaja
K
ohalike omavalitsuste valimisteni on jäänud natukene alla aasta. Mõne aja pärast algab sagin ja kampaaniategemine, kus motiveeritud ja aktiivsed kandidaadid soovivad oma mõtteid levitada, et just neid valitaks kohaliku omavalitsuse volikogusse. Kandidaate ootavad ees unetud ööd ja pikad tööpäevad, et teha kõik volikogusse pääsemiseks. Uurides eelmiste kohalike valimiste statistikat, avastasin mõndagi huvitavat. Kuigi on positiivne, et kõige nooremad kandidaadid on olnud ainult 18-aastased, tekitab muret kandidaatide keskmine vanus – 45 eluaastat! Miks ei soovi noored kandideerida ja
Vähene ühiskonnaõpe koolis kindlasti pärsib noorte inimeste kandideerimissoove. Kui täielikult kohaliku omavalitsuse toimimisest aru ei saa, ega siis ei oskagi ju kandideerida. Esimene võimalik lahendus on muidugi suurendada ühiskonnaõpetuse osa nii põhikoolis kui ka keskkoolis. Siiski tahan noortele selgitada, et midagi keerulist või rasket kandideerimises ja töös volikogu liikmena ei ole. Volikogus võrdselt ja vanusest hoolimata kohalike teemade üle vaidlemine annab noore inimese kogemustepagasisse kindlasti suure panuse, mis tulevases elus annab väga palju juurde. CVsse kirjutatud «volikogu liige» seab noore tööotsimisel konkurentsis teiste kandidaatidega ettepoole. Oma kogemuste nimekirja saab kirjutada enese-, projekti-, meeskonna- ja ajajuhtimise. Sotsiaalse poole pealt on esinemis- ja suhtlusoskus elus läbilöömiseks ülimalt vajalikud. Lisaks paljudele nimetatud näidetele on neid «boonuseid» veelgi, mis kandideerimisega kaasas käivad. Olgu selleks väärt tutvused terveks eluks, eneseareng või karjääri algus. Mööda külgi ei jookse maha ükski kogemus ja kasuks tuleb iga uus tegevus, mida inimene proovib.
Volikogus otsustatakse kohaliku elu küsimusi Omavalitsuse volikogu teeb kohalikul tasandil kõik otsused ja on kõrgeima võimu kandja omavalitsuses. Rahvas linnas või vallas valib volikogu liikmed kui enda esindajad, kes otsustavad kõik olulised otsused demokraatliku hääletamisega. Volikogu peab kinnitama nii omavalitsuse arengukava kui ka kõik väiksemad otsused. Samuti valib volikogu linnapea või vallavanema. Oluline on, et volikogus oleksid esindatud erinevate huvigruppide esindajad. Sellisel juhul on sõnaõigus kõigil kodanikerühmadel ja omavalitsuse areng sõltub võrselt kõikidest huvigruppidest. Tasakaal erinevate volikogu liikmete ideede vahel tekib ainult noorte kandidaatide olemasolul. Saadud häälte hulk ei sõltu kindlasti vanusest ja noor kandidaat saab kindlasti märkimisväärselt hääli, kui ta selleks ise vaeva näeb. Head noorte mõtted ja head noorte kandidaadid väärivad volikogus esindatust ja sinna pääseb vaid volikokku kandideerimisega. Teadmised poliitika toimimisest Mõnda inimest võib kandideerima innustada soov teha poliitikukarjääri. Kuigi see kõigi puhul ei pruugi rolli
mängida, on mõned noored alustanud juba noortekogust, et saada poliitikas läbilöömiseks teadmisi ja kogemusi. Noortekogu eesmärk on teha poliitika ja kõik sellega kaasnev noore jaoks huvitavaks ja mis veel tähtsam, arusaadavaks. Koolis ühiskonnaõpetuse tundidest saadud vähene selgitus riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimise kohta ei pruugi veel kõike selgeks teha. Läbi praktika õpib inimene ikka kõige paremini. Miks mitte teha selgeks oma maailmavaade ja liituda sobivate vaadetega erakonna noortekoguga? Kindlasti peame ka valimiste ajal hääletama Kahjuks on noorte valimisaktiivsus madalam kui ülejäänud ühiskonnal või vanusegruppidel. Järjekordselt saab mingil määral süüdistada ühiskonnavõi kodanikuõpetuse vähest mahtu koolides, aga kindlasti ei ole see ainus põhjus. Arvan, et noorte osalemine ühiskonna erinevates otsustus- või arenguprotsessides on Eestis pigem tagasihoidlik kui eeskujulik. Lisaks selgitustööle noore inimese osalemise vajadusest ühiskonna arenguetappides on oluline, et kogenud inimesed oleksid eestvedajateks ja eeskuju näitajateks. Ei ole paremat ja otsesemat osalemist omavalitsuse ja riigi juhtimises kui õigel ajal hääletamas käimi-
ne. Ühest häälest võib sõltuda suund, kuhu ja kuidas omavalitsust või riiki juhitakse. Kuigi valimisaktiivsus üldiselt on tõusnud nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel, on noorte valimisaktiivsus ikka madalam kui Eestis keskmiselt. Emori uuringu järgi on põhiline probleem info jõudmises noore valijani, mille tõttu ei taha noor teadmatuses ka valima minna. Välja on pakutud ideed koondada kõikide erakondade valimisprogrammide kokkuvõtted ühte veebiportaali, kus noortel oleks võimalik nendega tutvuda, et saada juhtnööre valiku tegemisel. Suureks abiks maailmavaate väljaselgitamisel on internetiavarustes paiknev Valijakompass, mis erinevate küsimuste abil aitab suhteliselt täpselt määrata inimese maailmavaadet. Tahan öelda, et kõigil noortel on ülimalt oluline valimas käia, sest meie otsusest sõltub nii Eesti kui kohalike omavalitsuste areng. Mina olen noor inimene ja kavatsen kindlasti Tallinnas kandideerida, sest soovin oma linna elus kaasa rääkida. Soovitan kõigil noortel mõelda kandideerimise peale, sest meie, noored, saame koos kodulinna või koduvalla arengus midagi ära teha ja kaasa rääkida. Viime koos järgmiste kohalike valimiste keskmise vanuse 45 eluaastalt 35-le! Öeldakse, et noored on Eesti tulevik. Teeme nüüd koos midagi, et seda tõestada!
Kas Tallinn võiks olla tudengipealinn? Vladimir Svet Tallinna linna noortevolikogu esimees
K
üsin enda käest tihti, millises linnas ma elada tahan? Kuna praegu olen tudeng, tahan elada tudengisõbralikus linnas. Te ütlete mulle, et selleks peaksin sõitma Tartusse, kuna Tartu on tudengisõbralik linn, tudengipealinn, tudengilinn jne. Aga ma olen kogu elu elanud Tallinnas ja lähiajal ei plaani siit ära kolida. Kas ma saan teha oma linnast tudengisõbraliku linna? Kas Tallinn võiks olla mitte ainult pealinn, vaid ka tudengipealinn selle sõna kõige laiemas mõistes? Enne küsimusele vastamist peaks aru saama, milleks seda vaja võiks olla. Põhjusi on palju, esimene nendest on pelgalt merkantilistlik: raha. Mida rohkem tudengeid elab, õpib, töötab ja pidutseb Tallinnas, seda rohkem raha tuleb linnaeelarvesse. Teiseks, negatiivse iibe tingimustes on just tudengid need, kes peaksid tulevikus kindlustama elanikkonna juurdekasvu. Mida rohkem tudengeid täna, seda rohkem perekondi homme. Järelikult ka rohkem elanikke. Kolmandaks, ärgem unustagem, et ühelt poolt tulevad noorte inimeste kaudu ühiskonda uued ideed, kreatiivsed ja innovatsioonilised lahendused ning mida rohkem tudengeid ja üldiselt noori ühes linnas, seda dünaamilisem on see linn oma arengus. Teiselt poolt sünnivad haritlaskond ja intelligents just akadeemilisest keskkonnast, seega aitavad tudengite paljusus ja heaolu kaasa meie linna haritlaskonna kasvule sobiva keskkonna loomisele. Milleks ma ajan sellist pooldemagoogilist juttu? Et selgeks teha – tudengite heaolu on kõikide sotsiaalsete gruppide huvides ning neid tuleb käsitleda näiteks ametiühingutest, õpilastest ja pensionäridest erinevalt just eeltoodud põhjustel. Ahjaa, tudengid on lisaks sellele ka meie ühiskonna tulevik. Mida teha? Variante on päris palju. • Transport. Jah, seesama valus teema. Kuid isegi nendele üliõpilastele, kes ei ole Tallinna sissekirjutatud ja makse mujale maksavad, võiks teatud garantiisid luua – sõidavad ju Tallinnast väljaspool elavad õpilased tasuta. Mille poolest siis tudengid nendest erinevad? Sissekirjutuse osas võib kindel olla, et keegi ei hakka oma elukohta muutma sunniviisiliselt, lihtsalt prää-
niku pärast, vaid see on hoopis võimude usaldamise küsimus. Samas võiksid siin olla teatud piirangud, et tasuta transport oleks kas bakalaureu sekraadi omandavatele või nominaalajal õppivatele tudengitele. • Stipendiumid. Tallinna linnal on tuhat arengusuunda ning igal suunal on olemas küsimused ja probleemid, mida linn saaks just teadurite ja teadustööde abil lahendada. Selliseid stipendiume on juba praegu mõne ülikooli puhul juurutatud, kuid neid võiks olla veelgi enam. Seega võiks pealinn kehtestada stipendiumid neile, kes teevad uurimustöid ja väitekirju just linna jaoks tähtsatel teemadel. See ei oleks ainult tudengitele kasulik, see oleks tark investeering omavalitsuse arengusse. • Praktikakohad. Tallinnas on sadu töö kohti, mis võiksid huvitada tudengeid praktika mõttes. Samas on ka palju valdkondi, kus praktikantide töö oleks vajalik ja kasulik. Eriti arvestades seda, et käsitlevate erialade valik on väga lai: raamatupidajatest ehitustöölisteni. Peaks looma lihtsa ja tõhusa praktikavahendussüsteemi, mis tudengeid munitsipaalvõimu organitesse suunaks. See mitte ainult ei tõstaks avaliku võimu prestiiži, vaid muudaks ka linnavalitsemist tudengisõbralikumaks. Eks neid ettepanekuid võib olla veel rohkemgi. Tähtis on aga see, et lähenemine oleks kompleksne ja mitmekesine, mis arvestaks tudengite omapärasid ja riske. Tallinna linn peab välja töötama tudengipaketi, mis sisaldaks mitut võimalust linna tudengisõbralikumaks muutmiseks. Mina usun, et pealinnale langeb tudengiküsimustes suurem vastutus, kui teistele omavalitsustele. Ning eks linn kannab ja teostab seda ka praegu väärikalt, aga alati on arenemisruumi. Tallinnast võib tulevikus saada ka tudengipealinn, ma olen selles kindel. Et see juhtuks, ei piisa ainult artiklite kirjutamisest, selle nimel tuleb endal kõvasti tööd teha. Võin garanteerida, et oktoobri lõpus valitud Tallinna linn noortevolikogu seda ka teeb. Kui aga Sulle, austatud lugeja, ei piisanud ainult selle artikli lugemisest ja usud, et Tallinn võiks saada tudengipealinnaks, siis kirjuta meile aadressil noortevolikogu@tallinnlv.ee. Äkki saame koos midagi ära teha?
Jaanika Aasa ja Vladimir Svet «NOVO! Noored ja valitsejad otsustavad» konverentsi päevajuhtidena. Foto: Eesti Noorteühenduste Liidu erakogu
Noorsoo t öö nä da l
LK
3
5.–11. november
Iga laps, iga noor on Eesti jaoks üliväärtuslik Valter Parve M.S.W, TÜ Pärnu kolledži lektor
J
a vastupidi – iga oma arenguteel toppama jäänud noor tähendab ühiskonna jaoks inimvara olulist raiskamist. Nähtuse üks põhjusi võib olla tõrjutus: noore poolt tajutud ja tihti kõrvaltki vaadeldav nii tahtlik kui ka teatud tegurite toimel kujunev väljaarvamine talle olulisest sotsiaalsest keskkonnast. Et lapsest kasvaks toimetulev ja õnnelik inimene, on vaja vähendada võimalike segajate mõju. Allpool mõned noorte võõrandumist soodustavad tegurid. Pere kasvukeskkonnana ei tule oma rolliga toime. Perekondade lagunemise tendents tekitab lapses ohutunnet, lagunenud/lagunev pere vähendab tema võimalusi saada vajalikku hoolt ja kogeda turvatunnet. Perevägivalla all kannatav kodu ise on lapse väärkohtleja ja tema tänavale tõrjuja. Vanemate hõivatusest/stressist/oskamatusest on tingitud laste füüsiline ja vaimne üksijäetus on enda ülearuse ja segajana tundmise allikas. Vähe lapsi peres ei paku koostöö harjutamiseks ja sotsiaalsete oskuste omandamiseks vajalikku keskkonda. Kodu ei loo väärtuste mõõdupuud – põhjuseks vanemate sotsiaalne/kõlbeline ebaküpsus. Vaesuses kasvades jäävad rahuldamata lapse esma- ja arenguvajadused, leidmata ja arendamata tema anded, samuti võib kannatada tervis. Kehvalt toimiv kodu jätab lapse ilma üliolulisest peremudelist, positiivsetest eeskujudest. Avaliku sektori abile ei saa praegu eriti loota: enamikus meie 226 omavalitsusest pole lastekaitsespetsialisti. Kool kasvukeskkonnana ei tule oma rolliga toime. Rõhuasetus on pigem õpetamisel kui kasvatamisel ning tuleb ette «raskete» laste tõrjumist. Laiutav kasvatamatus ja karistamatuse tunne kahjustavad terve klassi töötulemusi, piisavalt diferentseerimata õpetamine tekitab toimetulematuid ja väljalangejaid. Koolikiusamine kahandab turvatunnet, soodustab keskendumisraskusi, madalat enesehinnangut, käegalöömist, üksindust jne. Kodude huvide esindajad-hoolekogud ei täida alati oma rolli, on formaalsed. Õpetaja elukutse ja -koolitus ei köida mehi, kool on sooliselt kallutatud ja seetõttu ei suuda pakkuda piisavalt alternatiivi kodudest ja kõmumeediast pärit soorollide hägustumisele. Eesti hariduse uus imerelv – kujundav hindamine – võib positiivse kõrval anda ka negatiivseid tagajärgi, sh kasvatada noortes vastutamatust ning seeläbi kahandada konkurentsivõimet tööturul edukas olla, st loob eeldusi saada tõrjutuks. Asendushooldus ei saa hakkama. Ajakirja Sotsiaaltöö 2011. aasta viiendas numbris ilmus Pirjo Turgi sulest Praxise korraldatud uuringu «Asenduskodudes kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks» kokkuvõte: järeldusena võib hulgale neis asutustes üleskasvanud noortele ennustada tõsiseid toimetulekuprobleeme hilisemas elus. Ülevaadet valdkonnas toimuvast takistavad nii teenusestandardite kui ka elus hakkamasaamist käsitlevate uuringute puudumine, pidevalt on vähendatud maavalitsuste rolli ja suutlikkust inimvara hoidmisel kaalukalt kaasa rääkida. Puudub asendushooldust korraldav institutsioon ning hoolduspered on jäänud ilma vajaliku toetuse, järelkoolituse ja supervisioonita. Vajalike oskusteta ellu aidatud noored täiskasvanud võivad kogeda raskusi, millele allajäämine tõenäoliselt madaldab nende enesehinnangut ja kasvatab tõrjutust. Riik eelistab vanemliku hooleta laste elluaitamisel pigem mitu korda kallimat ja kohati oletatavasti vähemtõhusat asutuses kasvamist perekonnas hoolitsemisele (neis asendushoolduse
2010. aastast on noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja vähendamine muutunud noortekeskuste töö oluliseks osaks.
liikides vastavalt umbes 1200 ja 400 last). Meedia töötab teatud puhkudel kodule ja koolile vastu. Meedia eksponeerib ohtralt vägivalda, propageerib tarbimist ja labasust ning edendab eduja staarikultust. Kõmulugusid tootes seatakse ohtu laste väärtushinnangud, turvalisus ning vanemate ja lastekaitsespetsialistide töö efektiivsus. Näiteks saates «Naistevahetus» osalenud perede lastel võis mõnel puhul tekkida koolis ja muus omavanuste keskkonnas probleeme – st võidi tajuda endid millegi poolest teistsugustena. Erialatekstides on käibel mõiste «riskilapsed ja -noored», pigem võiks rõhuasetus viidata nende kasvukeskkonnas peituvatele ohtudele: seega toodud näites ja sarnastel puhkudel – riskipered. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 3.6 annab vanematele õiguse otsustada laste meedias eksponeerimi-
Üle-eestiline noorsootöö nädal 5.–11. novembrini • 5.11. Elvas kohtumine luuletaja Contraga • 6.11 Kaarma noortekeskuses paintball’i lahing isadele ja poegadele •8 .11 Tartus seminar «Kohtumine kokkupõrkel» •9 .11 Noorte osaluskohvikud avavad uksed •9 .11 Rannu kooli poistepäev •9 .11 Põlvamaa noortekonverents •1 0.11 Kurtna noortekeskuse perepäev Nädala jooksul toimub palju põnevat, mille kohta saab infot noorsootöö nädala kalendrist www.entk.ee/kalender.
se üle, kuid ema-isa süüdivust võiks hinnata iga eetiline ajakirjanik enne seda, kui lapse avalikkusele nähtavaks teeb. Ühiskond ei ole lapsesõbralik. Lahti on rääkimata ühisvastutus laste väärtuskasvatuses. Ülepingutatud lastekaitse üks ilmekas näide on Risto Berendsoni poolt ajalehes Postimees (01.12.2008) kirjeldatud juhtum, kus teismelist poevarast tuuseldanud möödakäija sai kohtunikult 15 000 krooni trahvi. Oma piire kompavates varateismelistes süveneb karistamatuse tunne ning nii luuakse eeldused nende hilisemaks tõrjutuseks. Ohu märk on seegi, et seaduste ettevalmistamisel puudub prognoos nende võimaliku mõju kohta lastele ja peredele. Selle üheks tulemuseks on kasvav kihistumine ja ebavõrdsus, mis on olulised tõrjutuse tunde tekkimisele kaasaaitajad. Nn õhukese (ehk ükskõikse, mittesekkuva) riigi loomise nimel on alarahastatud lastekaitse, noorsootöö, huviharidus, avalik turvalisus, tugiteenused peredele jpm. Ohu üks allikaid on «tööjaotus»: seaduste harmoniseerijad ja rakendajad, kõmukanalid ja -reporterid, ühiskondlikud lastekaitsjad jt ju ei vastuta lõpptulemuse ehk noore viltukasvamise eest. Alaealiste alkoholipruukimise tagamaadest huvitudes küsitlesin eelmisel õppeaastal Pärnumaa mitme kooli õpilasi ja minu loetletud joomise põhjustest sai enim valikuid järgmine: «Konkurentsist, ebaedust, tõrjutusest, vaesusest, pereprobleemidest jms tingitud kestva pingeseisundi ajutiseks lõdvendamiseks, murede eest «põgenemiseks».» Noored olevat meie tulevik – kui nii on, siis võiksime oma tuleviku eest pisut enam hoolt kanda ja seda mitte ainult sõnades. Kui pered tajuvad, et mitte ainult sünnitamine,
Foto: ENTK erakogu
vaid ka noorte üleskasvatamine on ühiskonnale olulised, siis ehk on peredki suuremad. Eesti probleem nr 1 ei ole mitte madal sündimus, vaid juba olemasolevatest lastest suure osa kaotamine nende endi ja ka nende vanemate tõrjutuse tõttu ehk teisisõnu inimvara arutu raiskamine.
kommentaar Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse hankejuht
2012. aastal tegutseb Eestis 238 noortekeskust. 2010. aastast on noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja vähendamine muutunud noortekeskuse kui ühe noorsootööasutuse oluliseks osaks igapäevases töös. Noortekeskused jälgivad üldisi noorsootöö põhimõtteid, milleks on noorsootöö tegemine noorte jaoks ja koos noortega, nende kaasamine otsuste tegemisse; noorte vajadustest ja soovidest lähtuvate tingimuste loomine teadmiste ja oskuste omandamiseks; jälgimine, et noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel, ning noorsootöö toetab noorte omaalgatust. Praktikas avaldub see igale noorele turvalises keskkonnas soovitud tegevuse võimaldamises olemasolevate võimaluste piires. Kättesaadavaim on noortekeskustes avatud põhimõttel toimiv vaba aja veetmine, kus noorsootöötaja pideva järelevalve all on võimalik kasutada tasuta erinevaid tegevusva-
hendeid või osaleda käelises tegevuses. Noorsootöötaja peamine roll on noortega igapäevaprobleemide üle arutlemine, selgitustöö, tõrjutuse märkamine ning kaasamine tegevusse, mille tulemusena muutub mujal tõrjutust tajunud noor sageli noortekeskuse püsikülastajaks. Järgmise taseme näitajaks on noorte sageli individuaalsete soovide alusel ja noorte osalusel algatatud projektid, kus noor tajub uute kogemuste omandamisega oma võimet muuta valitsevat olukorda. Paraneb noorte eneseusk ja valmidus algatada uusi ettevõtmisi. Parimad tulemusnäitajad on noortekeskuse juurde tekkivad aktiivgrupid, kes sageli on algatuste eestvedajateks ka edaspidises elus. Viimastel aastatel on noortekeskuste teenuste nimekirja lisandunud mobiilne noorsootöö ehk MoNo, mille sisuline eesmärk on kõrvale jäänud noored üles leida, luua nendega kontakt, tuvastada nende vajadused ja kaasata või suunata neid individuaalsetest huvidest lähtuvalt konkreetsetesse tegevustesse. Noortekeskus pakub sotsiaalselt tõrjutud noortele võimalusi eduelamuseks ja enesehinnangu tõstmiseks, aitab teha positiivseid otsuseid ja õpetab oma otsuste eest vastutama.
LK
4
Noor tekeskused –
hüppel aud el lu
Noorte ettevalmistus tööturule sisenemiseks Tallinna Noorsootöö Keskuse kogemuse näitel
«Vaata ja muuda»: Doffi filmiklubi
Eneli Meresmaa
Velli Kivi
Tallinna Noorsootöö Keskus
Tallinna noorte infokeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus
N
oorte töötus on olnud tööturu üks suuremaid probleeme, sest noortel on raskem leida endale sobivat tööd ning selle saamiseks tuleb neil näha rohkem vaeva kui täiskasvanutel ja kogemustega töötajatel – see omakorda tähendab sotsiaalset probleemi nii üksikisikule kui ka kogu ühiskonnale tervikuna. Tingituna tööturule sisenemise raskustest nooruspõlves, viivad puudujäägid sellel eluetapil suuremate probleemideni edasises elus, raskendades tööturul konkurentsivõimelisena püsimist. Sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja selle mõju vähendamiseks on noorsootööl mitteformaalse hariduse valdkonnana kasutada suur hulk võimalusi ja meetodeid, mida teistes valdkondades on raskem või võimatu rakendada. («Noorsootööst ja noorte tööhõivest»). Noortekeskusesse tulevad noored ise, ilma suunamata. Nende valmisolek noorsootöötajaga suhtlemiseks on sageli suurem kui õpetajatega, nõustajatega või ka oma vanematega suhtlemiseks. Usalduse puhul on kõige suurem oht anda ebaadekvaatseid vastuseid ja sellega abivajaja eemale peletada. Tallinna Noorsootöö Keskus (TAN) on seni korraldanud tööelu tutvustavaid tegevusi nooremale vanusegrupile (12–16 a) ning on siinkohal välja töötanud tegevusplaani vanemate hõivamata noorte suunamiseks haridus- või tööellu. Septembris korraldas TAN noorsootöötajatele ettevalmistava koolituse «Noorte tööotsijate jõustamine», mille eesmärk oli:
Doff on noorte dokumentaalfilmiklubi, mis käib koos üle kahe nädala teisipäeviti Kopli noortekeskuses. Oodatud on kõik, kes soovivad silmaringi avardada ja koos põnevate külalistega nähtu üle arutleda. Järgmised Doffi linastused on: 13.11 «Tahan saada bossiks» 27.11 «Wandago pere krokodillid» 11.12 «Jõuluvana töötuba»
Sotsiaalse tsirkuse töötuba.
* noorsootöötajate sotsiaalsete oskuste parandamine läbi füüsiliste harjutuste – «sotsiaalne tsirkus» (MTÜ Tsirkusestuudio Folie), * noorsootöötajate teadlikkuse tõstmine tööturul valitsevast olukorrast (statistikaamet), teadlikkuse suu* noorsootöötajate rendamine noorte mina-pildi kujunemisest ja noorte karjääriplaanide tegemise osas (Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus). Koolitusel omandatud kogemused ja teadmised annavad hea võimaluse oma töösse noortekeskuses integree-
Foto: Tallinna Noorsootöö Keskuse erakogu
rida teadlikult neid teemasid ja lähenemisi, mis toetaksid noort tema enese ja tööelu avastamisel. Peale noorsootöötajatele mõeldud koolituse kutsus TAN koostöös tsirkusestuudio Foliega ellu juhtprojekti «Selge siht», mille eesmärk on hõlbustada ja toetada noorte üleminekut haridusest või koolitusest tööturule. Programm on mõeldud noortele vanuses 16–26 ning selle tegevused (nõustamine, sh individuaalne ja grupinõustamine, ning sotsiaalsete oskuste parandamine läbi füüsiliste harjutuste – «sotsiaalne tsirkus») on omavahel seotud ning seeläbi tugevdavad noorte
valmisolekut või soovi suunduda tööellu või tagasi haridusellu. Projekti tegevuste abil suureneb:
* enesest lugupidamine ja eneseväärikus, kuna noored kasutavad oma aega kasulikult, iseseisvus ja juhtimis* ettevõtlikkus, oskus, mis kaasneb projekti ellu viimisega, * meeskonnatöö ja vastutuse võtmine. «Selge siht» lõpeb novembri lõpus ning detsembri alguses teeb TAN kokkuvõtted ja edasise plaani, kuidas projektiga edasi minna.
Infokeskus pakub noortele tasuta infoseminare Marve Kadastik Tallinna noorte infokeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus
Tallinna noortenädala raames kutsub Tallinna noorte infokeskus kuulama infoseminare interneti ohtudest ning Austraalias töötamise võimalustest ja ohtudest. Osavõtt seminaridest on kõigile tasuta ning toimuvad Tallinna ja Harjumaa noorte teabe-ja nõustamiskes-
kuse ruumides aadressil Suur-Ameerika 35. 6. novembril kell 16–17.30 oodatakse noori alates 13.eluaastast seminarile «Interneti ohud». Seminaril räägitakse turvalisest interneti kasutamisest, interneti eetikast ja õigest kehahoiakust arvutiga töötamisel. Seminar toimub vene keeles. Kohtade arv on piiratud, mistõttu registreeri end eelnevalt telefonil 641 2271 või e-posti aadressil jelena@taninfo.ee.
7. novembril algusega kell 16 on huvilistel võimalus osaleda seminaril «Austraalia – ohud ja võimalused». Ülevaate välisriigis ohutult töötamisest annab Living for Tomorrow esindaja ning noored jagavad oma vahetuid kogemusi Austraalias töötamisest. Seminar annab suurepärase võimaluse saada vastused oma Austraalias töötamisega seotud küsimustele. Seminar on eesti keeles. Kohtade arv on
piiratud, mistõttu registreeri end eelnevalt e-posti aadressil velli@taninfo. ee või telefonidel 641 2271 või 5556 7782. Tallinna noorte infokeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mis tegeleb info selekteerimise, kogumise, töötlemise ja levitamisega Tallinnas ja selle lähiümbruses. Peamise sihtrühma moodustavad 7–26-aastased noored, lapsevanemad ja noortega töötajad.
Tallinna Noorsootöö Keskus korraldas noortele õdusaid filmiõhtuid Välikino idee sai Järve noortekeskuse noorsootöötaja ja ürituse eestvedaja Erko Sõrmuse sõnul alguse 2011. aastal noortekeskuse hoovis toimunud filmiõhtust, kus näidati noorte filmientusiastide loomingut. Toredast ja kordaläinud õhtust kasvas välja idee korraldada Tallinna noortekeskuste juures välikino. «Et filmiõhtuid nautida, valisime toimumisajaks septembri, mil sügisõhtud on juba piisavalt pimedad ning õhutemperatuur väljakannatatav,» kommenteeris Sõrmus ürituse toimumisaja valikut.
Marve Kadastik Tallinna noorte infokeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus
Septembris toimus Tallinna noortekeskuste juures kümme välikino linastust. Programm oli mitmekesine ning näha sai erineva sisuga maailmahariduslikke filme, noortefilme ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite lühifilme. Filmiõhtud leidsid aset kuues linnaosas ning üritust külastas 194 huvilist. Rahvarohkeimad filmivaatamised leidsid aset Haabersti ning Pääsküla noortekeskuste juures, kuid linastused toimusid veel ka Kopli, Järve, Mähe, Männiku, Lasnamäe ja Kose noortekeskuse hoovis. Välikino lõpuüritus toimus Järve noortekeskuses ja oli mõeldud Tallinna noorsootöötajatele. Õdusad filmiõhtud pikniku ja kuuma teega Filmiõhtud toimusid vabas ja õdusas õhkkonnas. Noored vedasid õue isegi diivaneid ja madratseid ning pidasid
Välikino jätkab tegevust Noor filmihuviline Järve noortekeskuse logoga.
murul piknikuid, et filmiseansside ajal end hästi tunda. Ühe filmiõhtu muutis eriliseks Kopli noortekeskusesse kutsutud külaline, kellega põhjalikult islamiusu teemadel vesteldi. Jahedateks õhtuteks olid noorsootöötajad varunud külalistele sooje tekke ning pakkusid kuuma teed. Neljal korral põge-
Foto: Tallinna Noorsootöö Keskus
neti halva ilma tõttu siiski keskuste ruumidesse. Vihmastest ja tuulistest ilmadest hoolimata toimusid aga Kopli ja Mähe noortekeskuses linastused siiski õues – üllatavalt kindlat kaitset andsid Kopli noortekeskuse hoovis kasvav kastanipuu ning Mähel varikatus.
Enne uut välikino üritust järgmisel aastal on kavas läbi viia ka mõned üllatusseansid. Nendega kursisolemiseks külasta aeg-ajalt Järve noortekeskuse kodulehekülge www.taninfo.ee/jarve. Välikino toimus koos toredate külaliste, Just Filmi, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli ning dokumentaalfilmiklubi Doffi abiga. Tallinna Noorsootöö Keskus tänab kõiki abilisi ja osavõtjaid.
Doffi filmiklubi sai alguse 2011. aasta novembris ning tegutseb praegu Kopli noortekeskuse ruumides (Kopli 98). Linastused toimuvad kaks korda kuus teisipäeviti algusega kell 18 ning aegajalt leiavad aset eriprogrammid üle linna erinevates kohtades, kuhu on ka teiste Tallinna piirkondade elanikel lihtsam ligi pääseda. Filmid laenutatakse MTÜ Mondo meediateegist ning filmide näitamine toimub «Vaata ja muuda» projekti raames. DFK liikumine algas Tšehhist, kus see kannab nime One World Film Clubs, mis on osa projektist nimega «One World in Schools» (Eestis «Vaata ja muuda»).
Osalemine on kõigile tasuta! Lisainfo www.taninfo.ee/dofik/ Kontakt: Velli Kivi, e-post: velli@taninfo.ee, tel 641 2271
Hakka ka Facebookis Doff Filmiklubi sõbraks!
Karjääripäev «Erialade degusteerimine» Kaire Karon Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus
7. novembril on Õpetajate majas ülelinnaline karjääripäev «Erialade degusteerimine», mis toimub juba kolmandat aastat järjest. Päeva eesmärgiks sel aastal on tutvustada noortele konkreetseid õppimisvõimalusi kutse- ja kõrgkoolides, jagada infot ja anda mõtlemisainet, milliseid vigu tehakse kõrgkooli astumisel, välismaale õppima minekul ning tutvustatakse muudki kasulikku. Karjääripäeva modereerib Märt Treier.
Päevakava 9.00 registreerimine 9.15 sissejuhatus karjääripäeva 9.20 paneeldiskussioon teemal «Kõrgja kutsehariduse head ja vead» 9.50 kutse- ja kõrgkoolide erialade tutvustus (sh Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – tegevusteraapia, Tallinna Majanduskool – keskkonnajuhtimine, TTÜ – soojusenergeetika, Eesti Maaülikool – maastikuarhitektuur) 11.30 paus 11.45 esinejad (sh Swedbanki ametite tutvustus, vead välismaale õppimaminekul ja kõrgkooliõpingute planeerimisel) 13.45 karjääripäeva kokkuvõte 13.50 lõunaeine
Osalemine on tasuta! Rohkem infot leiab kodulehelt www.tulevikuredel.ee Üritust korraldab Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus. Üritus on osa Tallinna noortenädala programmist.
Sinu võim a lused – vä liskogemus
LK
5
LK
6
Noorte tegemised
Noored ja noortemeelsed kavandavad valdkonna tulevikku Edvard Ljulko ENLi noortepoliitika nõunik
H
aridus- ja teadusministeerium on alustanud noortevaldkonna ja -poliitika arengu kavandamisega aastani 2020. Nüüd tehtavad otsused mõjutavad meid kõiki ja noored on valmis neis kaasa rääkima. 19. oktoobril hommikul kogunes just sellel eesmärgil Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) korraldatud «NOVO! Noored ja valitsejad otsustavad» konverentsile kaasa rääkima pea 200 noort ja noortemeelset inimest. Konverentsilt jäi selgelt kõlama, et nii enda kui riigi oleviku ja tuleviku kujundamisel on suur roll noorte endi tegudel ja valikutel. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler kutsus noori üles kodukohas initsiatiiv haarama, luues noortevolikogusid ja neis osaledes. Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri arvates peaks noored rohkem iseseisvalt ja analüütiliselt mõtlema ning olema heas mõttes mässumeelsed. Võimekust noori puudutavatel teemadel asjalikult kaasa rääkida näitasid aga konverentsil osalenud noored juba ise konverentsi pärastlõunal toimunud töögruppides, kus käsitleti mitmeid konkreetseid teemasid alates vajaliku info noorteni viimisest kuni alaealiste õigusrikkujate ja riskinoorte abistamiseni. Töögruppides loodud ja riigile mõeldud ettepanekutest said osalejad e-hääletamise teel valida päeva lõpuks ka kõige populaarsemad. Huvitavana tasuks esile tõsta näiteks ideed viia sisse «mentorite» või «tõlkide» ametikohad, kes aitaks ehitada usaldust noorte ja omavalitsuste, ministeeriumide ja ühingute vahel. Mõnikord tekib tõesti tunne, et me räägime eri keeltes. Ja mis seal salata – hoolimata päris pikast kogemusest avastan ka mina end aeg-ajalt (õnneks üha vähem)
Konverentsi panelistid (vasakult) Erki Kaikkonen, Kristjan Pomm, Ilona-Evelyn Rannala, Edgar Schlümmer.
olukorrast, kus tekibki tunne, nagu takistaks keelebarjäär meil mõne ametnikuga teineteist mõistmast. Selliseks tõlgiks saab aga olla suuremal või vähemal määral meist igaüks, kes seda artiklit praegu loeb – kuulates erinevaid pooli avatud meeltega, võttes initsiatiivi ühisosa ja lahenduste leidmisel ja arendades enda diplomaadioskusi. Näiteks idee mitteformaalse hariduse võrdväärsena arvestamisest on juba jõudsalt edasi liikunud ja «mitteformaalsed» kogemused on näiteks varasema õpi- ja töökogemuse (VÕTA) süsteemi kaudu tänapäeval enamasti «tõlgitavad» formaalsesse haridusse. Konverentsi tulemustest valmib peatselt internetist vabalt kättesaadav digikogumik ja võin öelda – otsustajad on juba konverentsi tulemuste vastu huvi näidanud. Seda mitte ainult noortevaldkonnas, vaid ka näiteks järgmises lõimumiskavas noortele mõeldud tegevuste planeerimiseks. Kümnest kolm
Esimene samm Hollywoodi saab alguse Järve noortekeskuse sketšiklubis «Toida luike!» Eero Kiipli Järve noortekeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus
S
ketšiklubi on noortele vanuses 13–26, kellel on huvi filmikunsti vastu. Klubi raames õpitakse kasutama erinevaid kaameraid, filmimontaažiga seotud programme ning tutvutakse mitmete võtetega, mis käivad filmitegemise juurde. Lisaks tavalise kaameraga filmimisele katsetame ka teisi filmitegemise võimalusi, näiteks pikselatsiooni. Klubi juhendajad on pärit Eestist ja Hispaaniast. Hispaanlanna Paloma Perez Sanchez on tegutsenud pika aega erinevates multimeedia projektides ja töötanud Hispaanias televisioonis. Ta valdab erinevaid filmitöötluse programme ja tehnilisi võtteid kaamera kasutamisel. Samuti juhendavad klubi Järve noortekeskuse noorsootöötajad Kristiina Herkül ja Erko Sõrmus, kel on pikaajaline töökogemus noorsootöötajana ja kes on osalenud mitmetes noortele suunatud filmiprojektides nii Eestis kui välismaal. Sketšiklubist huvitatuid ootame Järve noortekeskuses 7. novembril kell 16, kui moodustame 2–4-liikmelised grupid – gruppide kokkupanekul on
noortel endal sõnaõigus. Iga grupiga lepitakse kokku edasised individuaalsed kohtumised. Klubi hakkab toimuma igale grupile sobival ajal. Sketšiklubi on hea võimalus arendada oma multimeediaalaseid teadmisi, pakub suurepäraseid võimalusi eneseväljendamiseks ja -arenguks ning enese nähtavaks tegemisel. Lühifilmide formaat annab noortele filmitegijatele võimaluse end mitmest küljest näidata. Ka mitmed tänapäeva noored režissöörid on avastatud läbi Youtube’i või Vimeo, kus on nähtud nende valmistatud lühisketše. Esimese tööna täispika filmiga alustamine võib alguses tunduda põnev ja prestiižikas, kuid tööprotsess on mahukam kui arvatakse ning tihti jäävad filmid lõpetamata. Nii läheb palju suurt tööd kaduma ja tulemust ei näe keegi. Samuti pakuvad lühisketšid võimalust näidata oma arengut ja mitmekülgsust. Seega olen veendunud, et esimene samm Hollywoodi saab alguse lühifilmidest ning Järve noortekeskuse sketšiklubis. Tulge kohale ja äratage endas Tarantino! Oma soovist klubiga liituda anna teada e-posti aadressil jarve@taninfo.ee. Osalemine on tasuta. Lisainfo tel 5551 2819.
töögruppi lubasid omavahelist suhtlust jätkata ka pärast konverentsi. Samas vaimus edasi minnes on tõesti lootust, et noorte tulevikku puudutavaid otsuseid teevad noored koos noortega ja noorte jaoks. Tulemas on väga huvitavad üheksa kuud, mille jooksul haridusja teadusministeerium veab koos partneritega noortevaldkonna ja -poliitika kavandamist kuni 2020. aastani. Eesti Noorteühenduste Liit panustab noortenädala programmi. Neljapäev, 8. november – Eesti Noorteühenduste Liidu meediakonverents (www.enl.ee/organisatsioonist/meediakonverents2012) Reede, 9. november – osaluskohvik kohvikus Wabadus (koostöös Tallinna noortevolikoguga) Lisainfo ka Facebookis: facebook.com/ noortenadal
Foto: Eesti Noorteühenduste Liidu erakogu
Osalejate poolt populaarseimaks hääletatud ettepanekud • Noorteinfo korrastamine, rahastuse ja töökorralduse struktureerimine ning finantseerimise järjepidevuse tagamine. • Riiklikud õppimis- ja töötoetused puuetega inimestele ja riiklik (huviharidus)süsteem, mis aitab puuetega inimestel lüüa kaasa ühiskondlikus tegevuses. • Tõrjutuse ja sallivuse alast pädevust tagav kohustuslik baas- ja täiendusõpe kõigile noortega tegelevatele inimestele. • Julgustada noori oma noorteühingute kogemusi CVsse kirja panema ning koolitada noori, et nad oskaks kogemusi atraktiivselt esitleda. • Pakkuda koolides rohkem valik- ja vabaaineid (k.a suhtlemisõpetus), et leida oma kirg. • Suurendada koolihariduses kodanikuhariduse ja osalusdemokraatia võimaluste tutvustamist, näiteks õpilasesinduse valimiste edendamisega. • Sisse viia «mentori», «tõlgi», «vahendaja» ametikoht/roll, kes aitab ehitada usaldust noorte ja omavalitsuste, ministeeriumide ja ühingute vahel. • Riiklikul tasandil mitteformaalse õppe tunnustamine võrdselt formaalharidusega. • Alaealiste õigusrikkujate ja riskinoorte abistamine läbi ennetustöö vanemate ja kooliga – tuleks luua toimivad koostöövõrgustikud.
Apelsinist Kakuke ja porgandist Rebane Jelena Škenjova Tallinna noorte infokeskus, Tallinna Noorsootöö Keskus
T
allinna Noorsootöö Keskuse noortekeskustes peeti sügiskoolivaheaega retroteemalisena. Ühe tegevusena külastasid Männiku noortekeskuse vabatahtlikud lasteaedasid. 3–5-aastastele tutvustati köögiviljade lõiketehnikat carving’ut, näidati, mida kõike on võimalik köögiviljadest meisterdada, ning esitati lastele etendust muinasjutust «Kakuke». Männiku noortekeskuse koordinaatori Irina Keveli juhendamisel tegid keskuse vabatahtlikud kolme päeva jooksul etenduse jaoks puu- ja juurviljadest tegelasi, et 25. ja 26. oktoobril lavastada eralasteaias Edu Valem ning Raku lasteaias vene muinasjuttu «Kakuke». Tegelane Eit meisterdati kartulist, Taat suvikõrvitsast, Kakuke apelsinist, Rebane porgandist, Jänes paprikast, Hunt ingverist, Karu kartulist ja Maja melonist. Kõik tegelased olid omamoodi toredad, mistõttu lastelgi tekkisid erinevad lemmikud. Näiteks 4-aastasele Mariale meeldis Jänes, sest ta ei söönud kakukest ära. Seevastu 4-aastase Dina lemmik oli Kakuke kui lapse arvates kõige huvitavam tegelane. Neljaaastane Sasha aga leidis, et porgandist kaelkirjak on kõige toredam, sest tema saab ära süüa. Etendus kestis 15 minutit, millele
Männiku noortekeskuse vabatahtlikud etendamas muinasjuttu «Kakuke». Foto: Tallinna Noorsootöö Keskuse erakogu
järgnes lõiketehnika tutvustamise töötuba. Vabatahtlikud näitasid koolieelikutele, kuidas saab porgandist kaelkirjakut meisterdada, õuntest ja viinamarjadest autosid ja redisest kärbseseeni. Töötoas meisterdatud tegelastest tuli seejärel lastel endal muinasjutt väl-
ja mõelda ning see siis teistele ette kanda. Valmis jutuke ühest lõbusast Aafrika kaelkirjakust, kes rändas mööda maailma ringi ning siis otsustas lõplikult Eestisse elama jääda. «Tulge uuesti meie külla,» hüüdis üks laps meile järele.
Noortenädal Noortenädala esimesel päeval toimub «Tallinna Ülikooli Öö»
LK
7. –13. nov ember
Olari Oja kultuuriklubi juhataja Tallinna Ülikooli üliõpilaskond
7. novembril leiab Tallinna Ülikoolis esmakordselt aset «Tallinna Ülikooli Öö», mille eestvedajaks on Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna kultuuriklubi ning mis toimub Tallinna noortenädala raames. Öö raames toimuvad erinevad kultuuri- ja spordisündmused kuni teemaloengute ja sotsiaalsete eksperimentideni välja. Kultuurivaldkonnas leiab aset Balti Filmi-ja Meediakooli filmiöö. Teatrit esindab Tallinna Ülikooli tudengite teatrigrupp Üllar, kes viib õhtu jooksul läbi workshop’i ning esitab ka oma näitemängu. Spordisündmusena leiab aset Tallinna Ülikooli igaaastane karikaturniir korvpallis. Teemaloenguid peavad ja viivad läbi Jaan Lahe, Rein Veidemann, Linnar Priimägi jt. Osalejatel on võimalik loengutest aktiivselt osa võtta ja jutuks võetud teemadel ka pikemalt diskuteerida. «Tallinna Ülikooli Öö» jooksul pannakse nägijad inimesed nägemispuudega inimeste olukorda ning koostöös Ahhaa teaduskeskuse ja Kehrwiederi kohvikuga korraldab Tallinna Ülikooli üliõpilaskond õhtusöögi, mis saab olema täielikus pimeduses. Õhtusööki juhendavad Ahhaa teaduskeskuse giidid. «Tallinna Ülikooli Öö» on mõeldud nii koolinoortele kui ka tudengitele, keda huvitavad Tallinna Ülikooli ning
eesti kultuuris ja sotsiaaltöös toimuvad tegevused. Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna peamine funktsioon on olla Tallinna Ülikooli tudengite eestkosteorgan, mis esindab ja kaitseb meie ülikooli tudengite huve nii ülikooli, linna kui ka riigi tasandil. Aja jooksul on välja kujunenud ja ellu kutsutud erinevad organid ja allüksused, milles tegutsevad Tallinna Ülikooli tudengid, ning selgi üritusel võib nende tegemisi näha. Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna kultuuriklubi tegeleb Tallinna Ülikooli kultuurielu arendamisega. Kultuuriklubi prioriteetideks on üliõpilaselu traditsioonide edendamine, suurendades kaasatust ja koostööd üliõpilaste ja ülikooli vahel. Kultuuriklubi peamisteks väärtusteks on tekitada kultuurihuvi igas Tallinnas Ülikooli tudengis.
Karolin Mäe
10. novembril vallutavad linna tantsijad. Noortenädal kutsub kõiki tantsuhuvilisi – breikareid, moderntantsuhuvilisi, latiinotare, show-tüdrukuid, baleriine, hiphoppareid – ja teisi hingelt loomingulisi poisse ja tüdrukuid, noormehi ja neidusid üheks pärastlõunaks Tallinna Tantsuakadeemiasse, et levitada tantsupisikut. Et olukord liialt kontrolli alt ei väljuks, oleme kohale kutsunud Eesti ühed parimad tantsutreenerid: Jene Walker (Dance Act), Märt Agu (Tallinna Tantsuakadeemia), Oliver Soome (BOE12-Battle of EST) ja Rammy (P.I.P.E stuudio / Tallinna Tantsuakadeemia). Meeled hoiavad ärksad särtsakas ladina-jam, street- ja videoclip dance ja modernne eesti tants. Päev algab kell 15 erinevate õpikodadega. Igal huvilisel on võimalus osaleda kolme erineva tantsustiili treeningus ja sellega oma senist käekirja veidi vürtsitada. Ei ole vahet, kas oled elupõline hiphoppar või baleriin, erinevad tantsustiilid mitmekesistavad sinu stiili ja arendavad tantsuoskust. Kui sa ei ole sa ole varem tantsuga kokku puutunud, siis tule kindlasti kohale, tantsulaupäevaku õpikojad on õige koht alustamiseks. Nii võid avastada just oma lemmikstiili ja -treeneri ja boonusena leiad endale hulganisti uusi lahedaid sõpru. Tantsulaupäevaku treenerid on väga erineva taustaga, kuid neid kõiki ühendab kirg tantsu vastu ja soov seda teistega jagada. Märt Agu ja Oliver Soome on teada telesaadetest «Tantsud tähtedega» ning «Tantsi tagumik trimmi». Märt oli viimase noorte laulu- ja tantsupeo kunstiline juht ja lavastaja ning Oliver on kolmekordne Eesti meister võistlustantsus ja Eesti breiktantsu liidu president. Rammy on osalenud mitmetes muusikavideotes ning astunud üles erinevate artistide, näiteks Rhianna ja Sean Kingstoni soojendusesinejana. Jene on töötanud erinevate maailmakuulsate artistidega, nagu Destinys Child, Pink ja Brandy, ning osalenud mitmetes teleshow’des, kaasa arvatud «So You Think You Can Dance». Päeva lõpus saab tantsuakadeemiast klubisaal, taustaks kõlavad hetke kuumimad peohitid ja kogu tantsupõrand on teie päralt. Esinevad Dance Acti, Tantsugeeni ja Tantsuakadeemia esindusgrupid. Samuti on kavas üllatusesinejad. Kohal on kõik noortenädala fännid ja tantsulaupäevaku tantsijad! Oodatud on kõik noored, vanuses 12–22 ja varem registreerima ei pea. Tallinna Tantsuakadeemia uksed avatakse kell 14.45. Ära sõpra koju unusta!
Lindakivi kultuurikeskus – noorte kultuurimeka
Katrin Siska Lindakivi kultuurikeskuse direktor
L
Lisainformatsioon: Aneth Rosen Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna kommunikatsioonijuht pr@esindus.ee tel 5663 0395 www.esindus.ee või www.facebook. com/noortenadal
Tallinn tantsib!
7
1. ÖÖLOENGUD – ruum M-213 2. BFM FILMIÖÖ – N-113 3. ÕHTUSÖÖK PIMEDUSES – Mare maja 1. korruse Kehrwiederi kohvik, koostöös Ahhaa Teaduskeskusega ja Kehrwiederi kohvikuga saavad 50 inimest kogeda pimeda inimese maailma. Kohapeal juhendavad Ahhaa Teaduskeskuse giidid. Eelregistreerimine klubi@esindus.ee 4. TUDENGITEATER ÜLLAR WORKSHOP – N-109 5. TLÜ KARIKATURNIIRI KORVPALL – pallimängude saalis
TOIMUMISAEG: 19:00–23:00 LISAINFO: www.esindus.ee/tluoo Facebook ÜRITUST TOETAB: TSNA KÕIK ÜRITUSED ON TASUTA!
indakivi on hea hüppelaud loometegevusse, sest siin on igas vanuses ja eri rahvusest noortel võimalik harrastada kõike alates kunstist ja lõpetades kaasaegse laulu ja tantsuga. Lisaks meeldib lastele õppida tsirkusestuudios jõu- ja ilunumbreid, vanemad õpilased on aga tõestanud end amatöörfilmistuudios operaatoriks, režissööriks või saatejuhiks harides – mitmed vilistlased leidnud edukalt tööd Inglismaal, Saksamaal ning teistes välisriikides. Olen ka ise väiksena peaaegu kõiki olemasolevaid spordialasid ja harrastusringe proovinud, saanud juba pisikesena hea esinemiskogemuse, ületanud lavahirmu ning sõlminud palju põnevaid tutvusi, reisinud mööda Eestimaad ja ka väljaspool Eestit. Aktiivne vaba aja sisustamine hoiab lapse vaimu erksana ja arendab tohutult. Magus uudis on ka filmisõpradele – septembris alustas meil tööd uusimate Vene, Euroopa ja USA filmidega kino (hea tehnika ja mugavate istmetega Lindakivi kontserdisaalis), mille piletihinnad soodsad ning seansid näiteks novembris peaaegu iga päev eri aegadel. Nautida saab nii romantilisi draamasid, tempokaid action-põnevikke, verdtarretavaid õudukaid kui ka lõbusaid komöödiaid. Tulge vaadake järele! Lisainfo kino, harrastusringide ja ajakava kohta kultuurikeskuse kodulehel www.lindakivi.ee või infotelefonil 632 1062.
Lindakivi Filmiprogramm Lindakivi kultuurikeskuse filmiprogramm noortenädala raames • 7.11 kell 17 «Luba mind sisse» (USA, Suurbritannia) 2010. a õudus-, thriller-film on inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega • 7.11 kell 19 «Karje 4» (USA) 2011. a õudus-, thriller-, detektiivfilm on inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega • 8.11 kell 18 Noorteõhtu kohvikus. «Ida kultuuride õhtu Mahabbat». Pilet 2 eurot. • 11.11 kell 12 Isadepäeva kontsert «Lasna Battle». Tasuta • 11.11 kell 14 «Ivan Tsarevitš ja hall hunt» (Venemaa) 2011. a animatsioon, komöödiafilm on vene keelde dubleeritud, eestikeelsete subtiitritega • 12.11 kell 19 «Tappev vaheaeg» (Kanada) 2010. a komöödia-, õudusfilm on inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega
Koorti 22, tel 632 1062, www.lindakivi.ee
LK
8
7.–13. november l a d ä Noorten
Õudne – mida need noored jälle teevad? Kolmapäev, 7. november Linnaosavalitsuste ümarlauad
* Kristiine LOV kell 14 (Tulika 33b) * Kesklinna valitsus kell 14 (Hopneri maja, Raekoja plats 18)
•K arjääripäev «Erialade degusteerimine» Õpetajate majas (www.tulevikuredel.ee) •S eminar «Lapse õigused meedias», Vene 5 (Lastekaitse Liit ja Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet)
* Lasnamäe LOV kell 14 (Pallasti 54) * Mustamäe LOV kell 14 (Tammsaare tee
Neljapäev, 8. november
• Tallinna Ülikooli ÖÖ • Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi seminar «Turvaliselt koju» Tallinna Nõmme põhikoolis
• Seminar «Loomad linnas» keskkonnaametis • Seminar «Avatud kaartidega» linnaplaneerimisametis • CREATIVITY WORKOUT: loov koosolekute juhtimine! Tallinna spordi- ja noorsooameti toetatav koolitus noorteühendustele ja teistele vabaühendustele • BMX PlayGround Jam Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) • Eesti Noorteühenduste Liidu meediakonverents 2012 (www.enl.ee/organisatsioonist/meediakonverents2012)
135) * Pirita LOV kell 14 (Merivälja tee 24) * Põhja-Tallinna valitsus kell 14 (Niine 2) * Nõmme LOV kell 15 (Pääsküla noortekeskus, Rännaku pst 1) * Haabersti LOV kell 14 (Haabersti vaba aja keskus, Ehitajate tee 109a/2, III korrus, väike saal)
•T egusate Eesti Noorte I minisessioon Tallinna Ülikoolis •P liiats Kätte õpituba «Objekt FUTURA» (lisainfo Facebookist) •P liiats Kätte ehete meisterdamise õpituba (lisainfo Facebookist) •E esti Punase Risti Tallinna Seltsi seminar «Turvaliselt koju» Lasnamäe gümnaasiumis
• Rahvusvahelise Kriminaalkohtu simulatsioon – 1. päev kella 12–15 Okupatsioonide muuseumis • Noortebänd 2012 poolfinaal klubis Casablanca (www.noorteband.ee) • Tantsulaupäevak Tallinna Tantsu akadeemias • Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi seminar «Turvaliselt koju» Tallinna Kanutiaia noortemajas
Reede, 9. november
Pühapäev, 11. november
• Osaluskohvik 2012 kohvikus Wabadus • Noortebänd 2012 poolfinaal klubis Casablanca (www.noorteband.ee)
Laupäev, 10. november • «Sinu võimalused: väliskogemus» haridus- ja karjäärikonverents Nokia kontserdimajas
Teisipäev, 13. november • Väitlus «Noortevolikogu vs volikogu» Tallinna linnavolikogus • Pliiats Kätte lambivarju valmistamise õpituba (lisainfo Facebookist) • Pliiats Kätte õpituba «Kehamuster ehk tattoo» (lisainfo Facebookist) • Muutuste labor noorsootöötajatele (Klubi Shahmatt, Pikk 39, II korrus)
• Rahvusvahelise Kriminaalkohtu simulatsioon – 2. päev kella 12–15 Okupatsioonide muuseumis
Lisainfo: www.facebook.com/noortenadal
Esmaspäev, 12. november • Osalussimulatsioonid Tallinna koolides • Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi seminar «Turvaliselt koju» Mustamäe laste loomingu majas
Tallinna linn otsib SUURI TEGUSID suunatud noortele või noori, kes on teinud SUURI TEGUSID linna jaoks.
Ootame sinu vihjeid! Tähtaeg 12. november
Lisainfo: www.tallinn.ee/suuredteod telefon: 640 4647
Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Peatoimetaja Robert Lang robert.lang@tallinnlv.ee
tallinna noorsootoo keskus
Põhja-Tallinna linnaosa VALITSUS
Haabersti LINNAOSA VALITSUS
Mustamäe Linnaosa Valitsus
Kristiine LINNAOSA VALITSUS
Pirita Linnaosa Valitsus