Konverentsi "Noored tulevikus" märkmik by Mitteformaalne.ee

Konverentsi koduleht ja materjalid:

http://mitteformaalne.ee/nooredtulevikus

KONVERENTS

„NOORED TULEVIKUS“ 27.- 28. novembril 2012 Tallinna Lauluväljakul

„NOORED TULEVIKUS“

„Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu.“ / Platon /

KONVERENTSI KAVA

27.-28.11.2012, Tallinna Lauluväljak Konverentsi juhatab ajakirjanik ja koolitaja Märt Treier.

I päev - 27. november Aune Lillemets, konverentsi „Noored tulevikus“ sisujuht

Minu jaoks on „Noored tulevikus“ inspiratsioon: et on veel noori, kes otsivad, armastavad, loobuvad, leiavad, viivad edasi, kordavad vigu, loovad ja elavad. trikiga küsimus, millele ühest vastust ei ole. mineviku kaja: mida saame ennustada ja mida ei saa. kaasa mõtlemise ruum. Kolleegid, kellega arutada. Esinejad, kellelt saada inspiratsiooni. Aeg oma mõtete jaoks. riiul, kust võtta endale sobiv raamat ja laiekraan, kus vaade on mitmekülgne …

2 Mis on „Noored tulevikus“ Sinu jaoks?

10.00-10.30 Registreerumine 10.30-11.00 Konverentsi avamine 11.00-12.00 EUROOPA VAADE: professor Howard Williamson, Walesi Glamorgani Ülikoolist. 12.00-12.15 Kohvipaus 12.15-13.30 TULEVIKU NOORED: Marju Lauristin, sotsioloog ja Tartu Ülikooli professor. 13.30-14.30 Lõuna 14.30-15.30 MULTIKULTUURNE MAAILM: Paneeldiskussioon „Multikultuursuse võlu ja valu“. Aiki Arro, Henri Lempu, Madli Pindmaa, Marju Sokman ja Nele Sooväli. 15.30-16.00 Kohvipaus 16.00-17.30 E- ELU: Paralleelsed töötoad „Kuidas saab noorsootöötaja toetada noorte õppimist virtuaalelus?“ 17.30-18.30 PEEGELDUS: Tartu Spontaansusteater aitab luua mängulised kokkuvõtted päevast.

MODERAATORIST Millega Sulle meeldis noorena tegeleda ja mis või kes sellele kaasa aitas?

II päev - 28. november 09.00-09.30 09.30-11.00 11.00-11.30 11.30-13.00 13.00-14.00 14.00-15.30 15.30-16.00 15.15-16.00

Avang päevale TULEVIKUTÖÖ: “Tulevikutöö 10 võtmeoskust”. Kristjan Rebane, Eesti Arengufond. Kohvipaus MUUTUS: “Muutustega toimetuleku ABC - muutuste juhtimine”. Anu Virovere, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. Lõuna KOOSTÖÖ: Noored kui ressurss - noorsootöötajatele kogemuste vahetamise ruum. Lõpukohv Kokkuvõte

Meeldis kõik, millega sai tegeleda omaette: peamiselt mingite süsteemide-lahenduste väljamõtlemine, skeemide ja sõiduplaanide koostamine, lapsena klotsidega mängimine. Kuna noor olen ka praegu veel, siis kõiki oma tänaseid tegevusi rivistama ei hakka. Üksiolemise vajadus on sageli endiselt, see on vist veres. Märt Treier

„Minevikus pole kunagi midagi toimunud— kõik toimus olevikus. Tulevikus ei saa kunagi midagi toimuda— kõik juhtub vaid praeguses hetkes.“ / Eckhart Tolle, kanada vaimne õpetaja ja kirjanik /

I PÄEV EUROOPA VAADE

TULEVIKU NOORED

Konverentsi avaettekande teeb professor Howard Williamson Walesi Glamorgani Ülikoolist: Topic of my presentation is identifying youth work in the light of different national traditions and trends.

Oma tulevikunägemust noori puudutavatest trendidest jagab Marju Lauristin, sotsioloog ja Tartu Ülikooli professor: Ettekandes tahan rõhutada seda, et noored peaksid olema valmis võtma endale vastutuse mitte ainult isikliku, vaid ka Eesti tuleviku eest.

(Minu ettekande teemaks on noorsootöö mõtestamine erinevate rahvuslike traditsioonide ja trendide valguses).

Millega Sulle meeldis noorena tegeleda ja mis või kes sellele kaasa aitas?

Meeldis kõige rohkem lugeda. Aitas kaasa see, et kodus oli väga palju raamatuid.

Influences: mates down the road – football, then music. Time (and patience). (Mõjutasid eelkõige sõbrad – mängisin jalgpalli, siis muusikat. Kaasa aitasid aeg (ja kannatlikkus)). Howard Williamson

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

Marju Lauristin

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

MULTIKULTUURNE MAAILM Paneeldiskussioonis „Multikultuursuse võlu ja valu“ osalevad rahvusvahelise töötamise ja õppimise kogemusega noored Aiki Arro, Henri Lempu, Madli Pindmaa, Marju Sokman ja Nele Sooväli. Aiki Arro on neljandat aastat ülemaailmse tudengiorganisatsiooni AIESEC liige, mis on talle andnud võimaluse igapäevaselt töötada rahvusvahelistes meeskondades. Muuhulgas aitas ta läbi viia noorteprojekti, mille käigus valmistas Gruusiast, Poolast ja Venemaalt pärit noori ette tööks Eesti noortega ja oli vabatahtlikuks Ungaris, kus õpetas 8 nädala jooksul Waldorf-koolis inglise keelt. Henri Lempu oli YFU Rahvusvahelise Õpilasvahetuse raames 2009/10 õppeaastal vahetusõpilane Saksmaal, kus ta elas kohalikus peres, käis kohalikus koolis ehk siis elas põhimõtteliselt sama elu, mida iga teine sealne kohalik noor. Aasta jooksul õppis ta saksa keelt rääkima, sai endale uue pere ning palju tuttavaid ja sõpru. Madli Pindmaa on oma haridustee jooksul õppinud nii Riias, Kopenhaagenis kui ka Manilas Filipiinidel ning oli pool aastat Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu Ecuadori kohalikus koolis vabatahtlik. Lisaks sellele on ta osa võtnud erinevatest rahvusvahelistest üritustest ning aidanud neid korraldada üle-Euroopalise tudengiorganisatsiooni AEGEE aktiivse liikmena. Marju Sokman oli aastatel 2009-2010 ERASMUS programmi vahendusel Loode-Hispaanias Vigos õppimas ning kohalikku kultuuri kogemas. Tänu sellele eluperioodile on tal siiani palju rahvusvahelisi sõpru. Marju on ka olnud väga aktiivne liige AEGEE-s ja kasutanud Couchsurfingut, nii külastades teisi riike kui ka väliskülalisi oma kodus vastu võttes.

Nele Sooväli oli Euroopa Vabatahtlikus Teenistuses Kreekas, Thessalonikis 2010-2011, kus töötas MTÜ Kids in Action juures, aidates korraldada performanceid ja erinevaid üritusi, mille eesmärgiks oli õhutada noori olema aktiivsed kodanikud ning pakkuda ka erivajadustega noortele kaasalöömise võimalusi. Nele on ka olnud ka vahetusõpilane ERASMUS programmi raames Hispaanias, Salamanca Ülikoolis 2005/06 õppeaastal.

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

E- ELU Töötoad „Kuidas saab noorsootöötaja toetada noorte õppimist virtuaalelus?“ Osalejana on Sul võimalik valida viie töötoa vahel: 1) Õppimine virtuaalmaailmas ehk kuidas sotsiaalset tarkvara õppimiseks rakendada? Tallinna Ülikooli andragoogika eriala õppejõud Marin Gross. 2) Kuidas aidata noorel õppida seda, mida ma ise ei oska? Koolitaja ja koolituste disainer Toomas Roolaid. 3) Arvutimängudest õppimine. Level1- videomängude huviliste võrgustiku esindajad Ahto Ahas ja Andri Allas. 4) The Future of Learning. Professor Howard Williamson Walesi Glamorgani Ülikoolist (tõlge eesti keelde). 5) Targalt Internetis. Triin Kangur, Tiigrihüppe Sihtasutus.

1. Õppimine virtuaalmaailmas ehk kuidas sotsiaalset tarkvara õppimiseks rakendada?

Tallinna Ülikooli andragoogika eriala õppejõud Marin Gross: Töötuba püüab avardada perspektiive õppimisest ja vaadata, mis võimalusi sotsiaalne tarkvara pakub. Õppimine on muutunud meile kättesaadavamaks kui kunagi varem, vaja on seda vaid märgata.

Millega Sulle meeldis noorena tegeleda ja mis või kes sellele kaasa aitas? Usun, et olen jätkuvalt noor, kuid heites pilgu 1015 aasta tagusesse aega, siis olin aktiivne noorteühenduses 4H ja tegutsesin õpilasomavalitsuses. Pidasin ja pean siiani oluliseks aktiivset kaasatust erinevates organisatsioonides ning võimalust

Mõned täiendavad lugemissoovitused töötubade läbiviijatelt: SOTSIAALSEST TARKVARAST Sotsiaalne tarkvara on kiirelt muutuv ja arenev. See, mis täna on uus, on homme juba tavapärane. Seetõttu hoian end kursis e-maailmas toimuvaga eelkõige läbi Twitteri kasjutajate @C4LPT, @barrysampson, @elarningage / Marin Gross / VIDEOMÄNGUDEST Jane McGonigal “Reality is Broken” Videomängude statistikast: http://www.esrb.org/about/video-game-industry-statistics.jsp Mängudest endast: www.gametrailers.com / Andri Allas ja Ahto Ahas Põnev artikkel videomängude positiivsest mõjust viidetega uurimustele http://bit. ly/arvutimangude-positiivne-moju

OHUTUSEST INTERNETIS Soovitan külastada „Targalt internetis“ projekti veebilehte www.targaltinternetis.ee ning lugeda Pamela Withby raamatut „Turvalise internetikäitumise käsiraamat lapsevanemale“, 2012 Kirjastus Valgus. Raamatu on toimetanud „Targalt internetis“ projekti koolitaja Ando Urbas, kes kohandas tekstid eesti oludega sobivaks ja lisas meie noori puudutavat infot. / Triin Kangur /

Marin Gross

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

2. Kuidas aidata noorel õppida seda, mida ma ise ei oska?

3. Arvutimängudest õppimine.

Koolitaja ja koolituste disainer Toomas Roolaid (strateegialabor.ee):

Level1, videomängude huviliste võrgustiku (www.level1.ee) esindajad Ahto Ahas ja Andri Allas:

Õppimine ei vaja õpetajat, eriti tänapäeval ja see, millised õpetajad/juhendajad on noore ümber, ei tohi piirata tema õppimist. See on hea uudis, sest tänapäeval saab juhendaja olla õppimisel abiks ka siis, kui ise teemast midagi ei tea! Millega Sulle meeldis noorena tegeleda ja mis või kes sellele kaasa aitas?

Toomas Roolaid

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

Päris lapsena meeldis mulle kirjutada koos vennaga väääikesi arvutiprogramme ja sellele aitas kaasa see, et isa tõi koju väga lihtsa arvuti (aasta oli 1989) ja ka see, et vanemal vennal oli sama huvi. Temast saigi programmeerija :) Keskkooli ajal tegelesin väitlusega. Alguses kartsin esineda, kuid see, et suutsin seda väideldes teha järjest paremini, aitas kaasa. Ja ka sõprade ootus - kui oled lubanud meeskonnaliige olla, siis tuleb lubadust pidada.

Videomängude näol on tegemist lihtsalt ühe meediumiga teiste seas, millel on omad head ja halvad küljed. Videomängud on suured aja ja ressursi raiskajad, neid tuleb päris hästi tunda, et midagi head välja noppida.

Noortele tuleb õpetada motiive, milleks mingi mäng kätte võetakse, teadvustada endale ajakulu ning mida nad mängust ootavad. Ootus võib olla näiteks virtuaalne seiklemise huvi, mingi hea mängumehaanika, mängu lugu, sõprussuhted jne. Võib oletada, et videomängudest saab 21. sajandi üks tugevamaid vorme, mis hakkab endas hõlmama meelelahutust, kunsti ja haridust.

Millega Sulle meeldis noorena tegeleda ja mis või kes sellele kaasa aitas? Noorena tegelesin karate ning joonistamisega. Üldiselt meeldisid iseloomult mängulised tegevused. Valmistasime vendadega puidust relvi ning simuleerisime mingeid võistluslikke olukordi nähtamatute vaenlastega. Legod olid väga tähtsad vabaaja veetmise vahendid. Sõpradel ning sugulastel olid samuti Legod ning nii sai üksteist ehitiste ja uhkemate osadega üle trumbata. Lisaks ehitamisele oli tähtsal kohal ka valmistatuga mängimine. Hiljem hakkasid huvi pakkuma digitaalsed mängud, eelkõige mängu konsoolidel. KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

Ahto Ahas

Millega Sulle meeldis noorena tegeleda ja mis või kes sellele kaasa aitas? Noorena meeldis mulle asju ise teha, alates konstruktoritest lõpetades puldiga autodega. Omal kohal olid ka Legod, mis võimaldas kõik eelneva omavahel ühendada. Ema soovitusel läksin kunstikooli ning hakkasin süvenenult tegelema joonistamise, maalimise ja fotograafiaga. Umbes samal hetkel tulid mu ellu ka videomängud, mis pole sealt siiani lahkunud. Andri Allas

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

4. The Future of Learning

(Töötuba viiakse läbi inglise keeles, eestikeelse tõlkega). Professor Howard Williamson Walesist: Strength, politeness, skills or qualifications? Soft or hard skills? Formal or nonformal approaches? Initiative or compliance? Can we no longer teach young people anything, just create environments in which they can learn? Töötuba on täienduseks Howard Williamsoni avaettekandele. Koos osalejatega arutletakse tulevikus õppimise toetamise teemadel.

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

Üks konverentsil seni tekkinud hea mõte, mida ütleksid edasi oma kolleegile või sõbrale...

Mida tähenduslikku märkad võrreldes oma noorusaja ning tänaste noortega?

Millega Sulle tegeleda meeldis ja mis või kes sellele kaasa aitas?

Kelleks tahtsid lapsena saada?

Sinu nimi, kust tuled ja millega tegeled?

16 Kuna suhtlemisoskus ja võrgustikutöö on kaks olulist märksõna tulevikutöö kompetentsidest, siis kasuta konverentsi pausidel võimalust saada jutule vähemalt viie uue inimesega. Mine tea, mida huvitavat võid teada saada ja millal see info kasulikuks osutuda võib:)

Küsi naabrilt lõunalauas ja pausidel...

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

5. Targalt Internetis Triin Kangur Tiigrihüppe Sihtasutusest: Targalt internetis töötoas juhin osalejate tähelepanu eelkõige sellele, et lisaks nö. tavaelule peab vanem olema lapse/noore jaoks olemas ka internetis: kas siis virtuaalselt samades veebikeskkondades liikudes või füüsiliselt – lapse küsimustele vastates või ise oma abi pakkudes. Osalejad saavad kaasa lihtsad nõuanded, kuidas ära tunda küberkiusamist ja mismoodi noori antud teemas nõustada. Lisaks räägime laste interneti- ja arvutikasutusest ning targa veebisurfari käitumisreeglitest.

Millega Sulle meeldis noorena tegeleda ja mis või kes sellele kaasa aitas? Mulle meeldis juba üsna väikesest peale laval esineda – küll laulda, küll näidelda. Esimesed avaliku esinemise kogemused sain juba 4-aastaselt, kui osalesin ETV korraldatud konkursil „Laulumaias“. Näitlemise pisiku sain aga külge lastelavastuses „Kadekops“ kaasa tehes. Põhikooli ja gümnaasiumi ajal leidsin end igal teisipäeval ja neljapäeval Urmas Alliku juhendatud näiteringist.

Triin Kangur

Teiseks suureks armastuseks on senini muusika, eriti laulmine, millega olen tegelenud terve elu. Esialgu erinevad lauluringid, siis Tallinna Muusikakeskkool ja Evi Eespere ja hiljem Tallinna G. Otsa Muusikakoolis, õpetaja Marika Eensalu juures klassikalist laulu õppides. Huvi etenduskunsti ja teatri vastu viis mind Tallinna Ülikooli, kultuurikorralduse ja näitejuhtimise eriala juurde. Minu erialavalikule andis tõuke kindlasti praegu Euroopa ülikoolides lektori ning Eesti Lavastajate Liidu juhatuse liige Urmas Allik.

19 PEEGELDUS Mängulised kokkuvõtted konverentsi esimesest päevast aitab luua Tartu Spontaansusteater. Ühtlasi oleme lisanud ka mõned abistavad küsimused, mis aitavad konverentsi esimesele päevale tagasi mõelda:

EUROOPA VAADE · Millised on noorsootöö põhilised väljakutsed lähitulevikus? · Milliste pädevuste arendamine on noorsootöötajatele tulevkutrende silmas pidades kõige olulisem?

MULTIKULTUURNE MAAILM · Milliseid kasutamata kultuurilisi rikkusi oleks võimalik noorsootöös veel rakendada? Kuidas? · Mida toob endaga kaasa rahvastiku vananemine noorsootööle?

E- ELU · 3 nippi, kuidas noorte e-elu rakendada noorsootöö teenistusse? · Milline tehnoloogiline saavutus on noorsootöö kontekstis kõige olulisem/kasulikum? Miks? · Kuidas tasakaalustada e-elu ja muud elu?

II PÄEV

MUUTUS “Muutustega toimetuleku ABC: muutuste juhtimine”. Anu Virovere, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud:

TULEVIKUTÖÖ “Tulevikutöö 10 võtmeoskust”. Kristjan Rebane, Eesti Arengufond: Tööturul on raske ennustada tulevikuameteid, kuna paljusid neist pole veel täna olemas. Küll saame me end nendeks valmistada oskuste omandamise teel, mida tööandjad tulevikus aina enam hindavad. Paljud nendest oskustest on seotud inimese eelistega arvutite ees nähtusi mõtestada ja probleeme lahendada, ning vihjavad käsutäitmise ja faktiteadmiste vähenevale osale tööelus. Mis megatrendid aga nende oskuste esiletõusu tekitavad ning millised on kümme olulisemat, sellest oma esitluses räägingi.

Millega Sulle meeldis noorena tegeleda ja mis või kes sellele kaasa aitas?

Kristjan Rebane

KUULATES TEKKINUD MÕTTED:

Et see selline eneseleidmise aeg ole: siis sai proovitud palju hobisid, spordialasid ja muid vaba aja veetmise viise. Esmalt vanemate utsitusel ja hiljem sõprade eeskujul. Olulisena õppisingi neist eristama mulle meeldivat (keeled, maailmaavastamine, tehnoloogiavidinad). Seda on alati lihtsam teha, kui on proovitud ka vähemsümpaatseid alternatiive. Tähtis ongi uudishimu säilitamine, mis lubab sundimatult uusi asju õppida ka siis kui kool selja taga.

„Ettekande põhiidee on – Muutused on paratamatud, kuid tark võib neid ette näha.“

Anu Virovere

MINU SPIKKER MUUTUSTEGA TOIMETULEKUKS:

KOOSTÖÖ

TULEVIKU SUUNDUMUSED

Noored kui ressurss – kogemuste jagamise ruum osalejatele.

Küsisime noorsootöövaldkonna jaoks olulistelt inimestelt konverentsi eel:

OLULISEMAD MÕTTED:

Milline on teie hinnangul olulisim noori ja/või noorsootöötajaid puudutav suundumus ja mida peate käesoleva valguses oluliseks noorsootöötajatele öelda?

Valik tsitaate nende vastusest: „Siirdeaja negatiivne iive on lähiaastatel tekitamas ühiskonnas noortepuudust. Noorsootöö perspektiivist võiks see tähendada süvendatud demokraatia- ja kodanikuinitsiatiivi arendamist; noorte ettevõtlikkusele suunamist ja mitmekultuurilise noorsootöösuuna arendamist.“ / Lii Araste, Tartu Ülikooli Narva Kolledži noorsootöö lektor / / Katri Raik, Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor / „Mõned mõtted, mis võiksid tulevikunoorsootöötajat kirgastada: -noorsootööd võiks teha vaid inimene, kelle elu mõte on teiste elude paremaks muutmine; -noorsootöötaja tegutseb vaid tulenevalt mõtteist millel mõte sees; -noorsootöötaja on kui riigi inimkapitalisse investeerija, ühiskonna sotsiaalse kapitali kujundamisele kaasaaitaja“ / Luule Press, Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari noorsootöö osakonnajuhataja /

Just eestlaste truudus oma väärtushinnangutele ja meie sõprade poolehoid eesti jonnile lubavad meil täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt, aga tõhusamalt kui minevikus. / Lennart Meri, Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992–2001./

„Tulevikus on töö iseloom vaimsem, tööd rohkem projektipõhised: pole kindlat töökohta, samal ajal tegeletakse mitme erineva projektiga, pensioni asemele tuleb palk jne. Seetõttu peab hoidma end pidevas õppimise vormis ja nii kuni elu lõpuni. Loomulikult muutub koos vajadusega suhtumine ning sellega seoses ka õppimise olemus. Õppimine muutub huvitavaks! Ja mida varem sa seda ära tabad, seda suurem on sinu konkurentsieelis.“ / Kristjan Port, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, dotsent /

LUGEMISSOOVITUSED “Et maailm muutub pidevalt, siis ainus toimetulemise võimalus on ka ise muutuda ning mitte kaotada optimismi. Noor inimene omandab täna kehtivad tõed imekiiresti, kuid ta ei pruugi alati mõista, et ükskord omandatu kehtib vaid suhteliselt lühikest aega. Antud tõdemusest võiksid juhinduda nii noored kui ka need, kes nendega kas inimestena või töötajatena või ametnikena suhtlevad. Noortel õpivõimeta vanakestel puudub kindel tulevikuvaade.” / Andrus Saar, sotsioloog / „Mina ootaksin tuleviku noorsootöölt kodanikuhariduse olulist tõhustumist, noorte sotsiaalse kompetentsuse arendamist ja nende suurema ühistunde saavutamist ühiskonnaga. Lühidalt öeldes pean üheks suuremaks väljakutseks ühiskonna eelseisvas arengus (ja mitte vaid noorte puhul) suurema sotsiaalse sidususe tekitamist.“ / Juhan Kivirähk, sotsioloog /

Palusime esinejatel ja moderaatoril konverentsil osalejatele soovitada ka lisalugemist ja materjale tutvumiseks: „Soovitan lugeda igasuguseid tõsise sisuga raamatuid: nii ilukirjandust kui filosoofiat, sotsioloogiat, psühholoogiat. Oluline on mitte ainult lugeda, vaid loetut ka teistega arutada, oma ideid nende raamatute kaudu täpsemini sõnastada. / Marju Lauristin / „Usun, et meile kõigile kulub ära lai silmaring ja selleks tuleb ahmida sisse võimalikult palju. Inimesed, kes piirduvad vaid oma valdkonnas toimuva jälgimisega, muutuvad varem või hiljem eluvõõraks ja see ei ole meeldiv teadmine ei teistele ega neile endilegi.“ / Märt Treier /

„Kui meie endi hulgas jääb töökäsi väheks, siis ootab tänaseid noori tulevikus ees kooselu teiste kultuuride esindajatega. Kohanemine kultuurierinevustega, mis saavad tõenäoliselt oluliselt erinema sellest, millega praegu harjunud oleme, saab praeguste noorte elu üheks osaks.“ / Marti Tartu, noorte-uurija /

„Inspiratsiooni saamiseks soovitan vaadata Ken Robinsoni TED.com kõnet noorte loovusest“ Eestikeelsete subtiitritega variant: http://bit.ly/ken-robinson-noorte-loovusest / Toomas Roolaid /

„Noorsootöö oma mitteformaalses keskkonnas loob suurepärased eeldused noortele suurema sõnaõiguse andmiseks, kuid ka väärtuste ja hoiakute - ausus, lugupidamine enda ja teiste vastu, abivalmidus, keskkonnateadlikkus ja nii edasi kujundamiseks. Selleks aga peaksime selgemalt mõtestama, mida tähendab igale noorele tema mitmekülgseks arenguks võimaluste pakkumine. Mida tähendab mitmekülgne areng? Mis eesmärki me sellega sisuliselt teenime?“ / Katrin Pihor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Majanduspoliitika programmi direktori kt, Noorteseire projektijuht /

TULEVIKU TÖÖ

www.fututuba.ee – tulevikutrendidest eesti keeles www.wired.com – mittetehnoloogiline tehnoloogiaajakiri sellest kuidas IT täna ja homme igapäevaelu ja äri muudab www.gizmodo.com – igapäevased värsked IT-uudised

MUUTUSTE JUHTIMINE

Daniel H. Pink „Liikumapanev jõud: Mis meid tegelikult motiveerib?“ Äripäev 2011. M.Csikszentmihaly „ Kulgemine: Optimaalse kogemuse psühholoogia“. Pegasus, 2007.

KOKKUVÕTE Mõned küsimused, mis aitavad konverentsi teisele päevale tagasi mõelda:

Järgmistele lehtedele oleme jätnud vaba ruumi, et saaksid teha kahe päeva jooksul enda jaoks olulisi ülestähendusi, kasuta seda ruumi just nii nagu Sina soovid...

· Kuidas saan noorsootöötajana aidata noori karjäärivalikute tegemisel? · Milliseid kompetentse tasub noorel arendada, et olla tööturul konkurentsivõimeline?

MÕTTERUUM

Pane siia kirja üks kõige olulisem mõte, mille konverentsilt kaasa võtad...

Kõik, mis on juhtunud üks kord, ei juhtu enam kunagi. Aga kõik, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda. / Paulo Coelho, brasiilia lüürik ja romaanikirjanik /

Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta. / Sass Henno, eesti kirjanik /

Hea konverentsil osaleja! Loodame, et kaks töist päeva inspireerisid Sind ja pakkusid häid mõtteid tulevikuteemadel! Antud konverentsi kaudu soovisime pakkuda Sulle võimaluse võtta hetk ja otsida vastuseid küsimustele: kes on tänane noor, kus ja kuidas noored õpivad, millised on noori puudutavad tulevikutrendid, kuidas oma töö kaudu noori toetada ja milliste pädevuste arendamist see meilt eeldab? Loodetavasti aitasid konverentsil kuuldud ettekanded ja arutelud antud küsimustele vastuseid leida. Tulevik on paraku midagi sellist, mida täpselt ette ennustada ei saa ning puudub valem, mis tagab edu. Siiski on tuleviku teemadel tehtud palju kasulikke uuringuid, mis annavad meile väärtuslikku infot ja soovitusi juba täna, et teha teadlikke otsuseid ja mitte sattuda tulevikku „juhuslikult“. Tulevikuteemadest räägib ka 2013. aasta alguses ilmuv noorsootöö ajakirja „MIHUS“ 12. number, kuhu koondame info, mis konverentsi tihedasse programmi ei mahtunud, kutsume Teid kindlasti lugema! Täname kõiki osalejaid ning häid inimesi, kes konverentsi ettevalmistusse ja toimumisse panustasid! Konverentsi korraldajad SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroost

Antud konverents toimus Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” raames SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo eestvedamisel. Kõik noorsootöötajatele ja noortevaldkonna koolitajatele suunatud koolituspakkumised leiate www.mitteformaalne.ee portaalist.

Tulevik saabub üks päev korraga. / Dean (Gooderham) Acheson, ameerika riigimees /

Kuidas aitab www.mitteformaalne.ee arendada tulevikuoskusi? Mitteformaalne.ee on kasulik tööriist noortevaldkonnas, mis aitab tutvustada ja väärtustada mitteformaalset õpet. See on mõeldud eelkõige noortevaldkonna koolitajatele, noorsootöötajatele, noortejuhtidele ja noorsootöö tudengitele. Veebilehe arengut toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidavast programmist “Noorsootöö kvaliteedi arendamine”. Mõttekaardi aluseks on kasutatud Euroopa Komisjoni poolt väljaantud uuringut “Future of Learning” (Redecker jt, 2011).

Tulevikus on õppimine personaalsem (info on enam isikustatud, aktiviseerivam ja motiveerivam).

Kord kuus ilmub mitteformaalne.ee uudiskiri, mis kannab ette olulisematest täiendustest mitteformaalne.ee lehel.

Kord kuus ilmub uudiskiri, mis on mõeldud vaid noortevaldkonna koolitajatele. Telli endale www.mitteformaalne.ee/uudiskiri.html

Telli endale www.mitteformaalne.ee/uudiskiri.html

Lehel on hulgaliselt tunnustatud noortevaldkonda ja mitteformaalset õppimist käsitlevaid artikleid, uuringuid, videoid, koolitusraporteid ja teisi õppematerjale. Avasta rohkem www.mitteformaalne.ee/õppematerjalid

Igal nädalal on esilehel uus kaanevideo, mis leiab mitteformaalsele õppimisele värske vaatenurga. Pea meeles www. mitteformaalne.ee

Asu jälgima mitteformaalse õppe uudiseid Facebookis www.facebook. com/mitteformaalne

Tulevikus on õppimine informaalsem (igal pool, igal ajal, järjest enam segunevad reaalelulised ja virtuaalsed võimalused).

Koolituskalender hõlmab kõiki noortevaldkonna koolitusi. Lisa järjehoidjaks www.mitteformaalne.ee/ kalender

Kvaliteetse noortevaldkonna koolituse korraldamisel on abiks materjal “Mitteformaalse õppe lähtekohad”. Loe ja prindi www.mitteformaalne.ee/ mfo-lahtekohad.html

Tulevikus on õppimine koostööpõhisem (enam esineb üksteiselt õppimist ja ressursside jagamist).

Arvukad teised leheküljed mitteformaalse õppimise tutvustamiseks koonduvad lingikoguks. Lisa enda kasulikud lingid www. mitteformaalne. ee/lingikogu

Muljetavaldav õppemeetodite valik ei jäta ühtki koolitajat hätta. Jaga oma meetodeid ja leia oma lemmik www. mitteformaalne. ee/opimeetodid. html

Sobiva koolitaja leidmist hõlbustab koolitajate andmebaas. Leia hea koolitaja www.mitteformaalne. ee/andmebaasist.html

Hea koolitaja tunneb ära koolitaja pädevusmudeli abil. Vaata lähemalt www. mitteformaalne. ee/padevusmudel