Lühikokkuvõte esitlusest konverentsil.
Kuidas aidata tõsiste käitumisprobleemidega noori läbi süsteemse ennetustöö ning tulemusliku võrgustikutöö. Näiteid Norrast. Airiin Demir, MSc Kliiniline lastepsühholoog Tallinn 2011 Konverents ”Mobiilne noorsootöö”
ENNETAMINE
PALS: positiivne käitumine, toetav õpikeskkond ja koostöö koolis
Välja töötatud laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja probleemkäitumise ennetamiseks. Kus kasutatakse?
Millel põhineb?
Miks on sotsiaalsed oskused olulised käitumisprobleemidest rääkides?
SOTSIAALSED OSKUSED Elliott & Grasham, 2002
.
Sotsiaalsed oskused Enesekehtestamine Koostöö Enesekontroll
Empaatia
Vastutus
Kooli areenad
Õppeklassid Õueala Toaletid Koridorid Garderoob Ûhisüritused Pikapäevarühma ala
Reeglid ja ootused
Fookus oodatud käitumisel. Väljendatud positiivsel moel. Regulaarselt õpetatud. Pidevalt julgustatud ja tunnustatud. Kasutatud positiivset kaasamist ja tunnustamist.
Tunnustamine
PALS Individuaalne käitumist toetav plaan. Intesiivne sotsiaalsete oskuste treening. PMTO, MST. Teiste süsteemide kaasamine.
Sotsiaalsete oskuste intensiivsem õpe. Ôppetöö intensiivsem jälgimine. Vanematega koosöö tihendamine.
Tervet kooli hõlmav prosotsiaalste oskkuste ja õpioskuste õpetamine.
SEKKUMISPROGRAMM: MST.
PROGRAMMI ÜLESEHITUS
Esimene nädal Lastekaitse spetsialist
Arutelud Maakonna MST-meeskonnaga
S E K K U M I S E d
Vastuvõtt MST-programmi
Kestvus 3-5- kuud Kontakt Kaardistamine Iganädalased (ravi)plaanid Igapäevane/iganädalane kontakt Iganädalane tulemuste hindamine Sekkumiste vähendamine Lõppraport ja soovitused Lõpetamine Kontakt ja olude hindamine 6, 12 ja 18 kuud Peale programmi lõppu
Kes on klient?
Probleemne Probleemne käitumine käitumine
MST Analüütiline Soovitud Soovitudravitulemused ravitulemused võrgustiku võrgustikupoolt pooltdefineerituna defineerituna Protsess
Ûldised Ûldised eesmärgid eesmärgid
Võtmeisikute kaasamine koostöösse
Multisüsteemne Multisüsteemne käitumisanalüüs käitumisanalüüs
Uus mõõtmine /hindamine Edusammude Edusammudejajatagasilöökide tagasilöökide hindamine hindamine soovitud eesmärkidest soovitud eesmärkidestlähtuvalt lähtuvalt
Mõõtmine/ hindamine
Vali prioriteedid
Alaeesmärgid Alaeesmärgid
Sekkumiste Sekkumiste Elluviimine Sekkumiste väljatöötamine Sekkumiste väljatöötamine läbiviimine läbiviimine
Kuidas sekkumistega õnnestuda?
Loogilised, hästi defineeritud, eesmärgistatud. Nõuavad igapäevast tegevust kaasosalistelt. Intensiivsus ja osaliste involveeritus! Tehniliselt head protseduurid: kõik teavad, mis neilt oodatakse.
MST põhised praktilised näpunäited käitumisraskustega noorte aitamisel Leia konkreetsed probleemid ja faktorid, mis neid alal hoiavad.
Leia noore ja lapsevanemate ressursid ja toetu nendele abi kavandades. Ainult siis, kui parandatakse noore ja vanemate suhteid, luuakse püsivad muutused.
Õpeta vanemad ühtemoodi probleeme lahendama.
Õpeta vanematele, kuidas oma last kiita.On lapsevanemaid, kes on selle unustanud, kuna nad on aastaid vaid probleemidega võidelnud.
Kaasa noore võrgustik (perekond, naabrid, sõbrad, õpetajad), kes võtavad vastutuse aidata probleemide lahendamisel. Kasuta sekkumisi, mis nõuavad igapäevast pingutust.
…
Koosta leping, mis kirjeldab täpselt, mida noorelt oodatakse ja mis pole lubatud.
Koosta leping, mis kirjeldab konkreetselt, milline boonus ootab noort reeglite täitmisel ja millised tagajärjed ootavad reeglite eiramisel. MST’s on ”karistus” alati tagajärg, millest on ette teatatud (nt.et noor kaotab järgmiseks õhtuks arvutikasutamise võimaluse).
Järgi lepinguid VÄGA täpselt! Lepingute üheks eesmärgiks on võimaldada kaoses juhtnööridest kinni hoida, luua kontroll. Koostöö noore ja vanemate vahel on õnnestumise eelduseks. MST-meeskonnad teevad kõik selleks, et vanemad ei peaks kasutama füüsilist jõudu probleemide lahendamiseks.
SUURED TÄNUD!
Airiin Demir, MSc kliiniline psühholoog IV kliiniline lastepsühholoog V airiino@hotmail.com 56 45 33 57