Poska akadeemia II teeside kogumik by Merike Hein

POSKA AKADEEMIA II Scientia potestas est! Õpilaskonverents

26.-27. märts 2015 Tartu

TARTU RAHU MAJA Tartu Jaan Poska Gümnaasium asub ajaloolise tähtsusega majas Vanemuise tänaval, kus 2. veebruaril 1920. aastal kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahu lepingule, mille põhjal Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki iseseisva riigina. Eesti Vabariigi president Lennart Meri on nimetanud seda Eesti Vabariigi sünnitunnistusele alla kirjutamiseks. Ajalooline ruum, kus leping alla kirjutati, asub koolimaja teisel korrusel ja seda nimetatakse Tartu rahu toaks. Ruum on iga päev kasutusel kooli raamatukogu lugemissaalina ja avatud linnarahvale igal Tartu rahu aastapäeval. Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi tunnuslause on „Määrame ise oma tuleviku!“, mille Eesti riigi üks rajajatest, Jaan Poska, ütles pärast rahulepingu sõlmimist: „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust.“

Rahutuba Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis (foto: Lembi Loigu)

Jaan Poska Gümnaasium on tegutsenud neli aastat ja hetkel õpib koolis üle 400 õpilase, kes kujundavad enda vabade valikute kaudu ise oma hariduse, kas humanitaar- ja kunstisuunal, reaal- ja loodussuunal või ühiskonna- ja keskkonnasuunal. Õppetöö toimub perioodõppe vormis, iga seitsmenädalase tsükli lõpus on arvestuste nädal. Koolis väärtustatakse 2

innovaatilisust ja digitaliseeritust, mida toetab õpilaste nutivahendite kasutamine õppetöös. JPG pakub õppimise toetamiseks palju erinevaid valikaineid, näiteks erinevad kunstikursused, riigikaitse, bioloogia ja ökoloogia välipraktikumid, loogika, retoorika, fotograafia, veebidisain, erinevad võõrkeeled (saksa, vene, prantsuse, hispaania, rootsi, soome, hiina, ladina) jne. Õpilaste vajaduste, huvide ja võimete realiseerimiseks tehakse koostööd Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tartu Lastekunstikooli, Tartu Tervishoiukõrgkooli, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Tartu teiste gümnaasiumite ning huvikoolidega.

Kuigi Jaan Poska Gümnaasium on tegutsenud üsna lühikest aega, on selle aja vältel loodud hulk traditsioone. Traditsiooniks on kujunenud näiteks e-õppepäevad, „Vaiksemuusikaõhtu“, kevadkontsert, kevadball ning sügisene rebaste nädal. Kooli sünnipäeva tähistatakse 2. veebruaril Tartu rahulepingu allakirjutamise aastapäeval. Õppetöövälisel ajal ollakse samuti väga aktiivsed – koolis tegutsevad koor, mitu rahvatantsuringi, antakse välja kooli ajalehte „Poska Sõnumid“ ning osaletakse erinevates projektides vabatahtlikuna.

Tartu Jaan Poska Gümnaasium Tartu rahu majas, Vanemuise 35 (foto: Lembi Loigu)

„POSKA AKADEEMIA II“ KONVERENTSI KAVA Neljapäev 26. märts Avamine, üldloeng ja õpilasseminarid toimuvad Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi auditooriumis (Vanemuise 35, II korrus)

9.00

Saabumine, tervituskohv (Rahutuba)

10.00 Avamine 10.15 Üldloeng – Henn Voolaid „Füüsika meie ümber“ 11.00 I õpilasseminar 12.10 Lõuna (Jaan Poska Gümnaasiumi söökla) 13.00 II õpilasseminar 14.30 Kohvipaus (Rahutuba) 15.30–17.00 Töötoad / paralleelselt juhendajatele mõeldud seminar (täpsem info lk 7–8) 17.00–19.00 Ettetellijatele õhtusöök kohvikus Shakespeare (Vanemuise 6), ööbijatele õhtusöök Tartu Kutsehariduskeskuse hotellis (Kopli 1c). Hotelli viib kell 17.15 tellitud buss JPG juurest. 19.00 Õhtune meelelahutusprogramm (täpsem info lk 8)

Reede 27. märts Üldloeng,

õpilasseminarid

lõpetamine

toimuvad

Tartu

Ülikooli

konverentsisaalis (Wilhelm Struve 1)

9.00

Hommikusöök ööbijatele Tartu Kutsehariduskeskuse hotellis (Kopli 1c)

10.00 Üldloeng – Contra alias Margus Konnula „Kirjandusest“ 10.45 III õpilasseminar 12.15 Kohvipaus 12.30 IV õpilasseminar 13.30 Konverentsi lõpetamine 14.00 Lõuna (Jaan Poska Gümnaasiumi söökla) 15.00 Teaduskeskuse AHHAA külastus (Sadama 1) (täpsem info lk 8)

raamatukogu

ESINEJAD Õpilasseminaride superviisorid on teatriteaduse professor Anneli Saro (Tartu Ülikool), vähibioloogia teadur Pille Säälik (Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut), Tormi Kotkas (Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond), Erle Tüür (Tartu Keskkonnahariduse Keskus), Indrek Peil (Saarema Ühisgümnaasium) ja kolonelleitnant Tõnis Asson.

I õpilasseminar (26. märtsil kell 11.00) Kristin Raudla „Õppefilmide tõlkimine“ (Nõo Reaalgümnaasium) Kristiine Miilen ja Kadri Puu „E-ainete mitmekesisus saiatoodetes ja seos riknevusega“ (Viljandi Gümnaasium) Heli Parašin „Mehed 17. sajandi Prantsuse kunstmuinasjuttudes“ (Gustav Adolfi Gümnaasium) Evelin Kondratjeva „Tahvelarvutite rakenduse mõju Tartu Annelinna Gümnaasiumi 6. klassi õpilaste rabateemaliste teadmiste arengule“ (Tartu Annelinna Gümnaasium) Rika Tapper „Võnnu kihelkonna hiied“ (Tartu Tamme Gümnaasium) Maria Aarnis „Saksa lambakoer – eelarvamused ja tegelikkus“ (Saaremaa Ühisgümnaasium) Melani Hanna Britt Laas ja Kätlin-Carolin Noormägi „Jõulunädal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonnale“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium)

II õpilasseminar (26. märtsil kell 13.00) Sandra Zimmermann „Minu isa, Kalev Zimmermanni sõjaväeaastad BAM-il“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) Raul Rinken „Teivashüppe biomehaaniline analüüs“ (Hugo Treffneri Gümnaasium) Brita Lodi „Kaardimängu „Errita“ koostamine“ (Nõo Reaalgümnaasium) Helena Õunapuu „Soostereotüübid ja nende esinemine seriaalis „Kättemaksukontor““ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) Rait Bessonov „Intertekstuaalsus Agatha Christie kriminaalromaanides“ (Gustav Adolfi Gümnaasium) Brita Siimon „Kes ma päriselt olen?“ (Viljandi Gümnaasium) Jaanika Unt „Voorema maastikukaitsealalt 2013. ja 2014. aastal püütud liblikate kollektsioon“ (Hugo Treffneri Gümnaasium) Maksim Ševtšenko „Vene keele tegusõnu seletava veebilehe koostamine“ (Nõo Reaalgümnaasium) Mirja Säre „Muinassaabaste rekonstrueerimine tänapäeva tingimustes“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium)

III õpilasseminar (27. märtsil kell 10.45) Joel-Markus Noorem „Evald Laidvere teekond läbi sõja“ (Räpina Ühisgümnaasium) Ago Ambur „Mängudes kasutatavate anti-cheat meetodite efektiivsus“ (Rapla Ühisgümnaasium) Agnes Äkke „Väetamise mõju dilämmastikoksiidi emissioonile Porijõe valgla lammiservadel“ (Saaremaa Ühisgümnaasium) Helen Õunapuu „Bakterite arvukus kätel ja kontaktpindadel“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium)

Siim Sams „Turismifirmale veebisaidi tegemine“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) Alina Karpova ja Karina Mikulina „LSAMP-puudulike ja metsiktüüpi hiirte võrdlemine Porsoldi testi abil“ (Tartu Annelinna Gümnaasium) Kertu Tuuling „Elu polüskleroosiga“ (Saaremaa Ühisgümnaasium) Mattias Mölder „Kuulmispuudega inimeste suhtumine kuulmisimplantaatidesse“ (Miina Härma Gümnaasium) Mirjam Aan „Koeru legend Uno Aan“ (Koeru Keskkool)

IV õpilasseminar (27. märtsil kell 12.30) Henrika Trave „Henrika Trave suguvõsa neli haru“ (Saaremaa Ühisgümnaasium) Silver Reinaas „Mobiilirakenduse loomine ja turustamine „Matemaatika abilise“ näitel“ (Rapla Ühisgümnaasium) Liina Kudu „Kehakeele alateadlik tõlgendamine“ (Miina Härma Gümnaasium) Rebekka-Maria Remmelgas „Koeru haigla ja ambulatooriumi ajalugu“ (Koeru Keskkool) Anett Treier „Tartu viie veekogu võrdlus bakterite suhtelise hulga (CFU), BHT7 ja peamiste toitainete hulga alusel“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) Karmel Ritson „Lood ühest nõiast – Vormsi enn“ (Viljandi Gümnaasium)

Osalevad koolid Gustav Adolfi Gümnaasium Hugo Treffneri Gümnaasium Koeru Keskkool Kose Gümnaasium Lähte Ühisgümnaasium Miina Härma Gümnaasium Nõo Reaalgümnaasium Puhja Gümnaasium Põlva Ühisgümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Räpina Ühisgümnaasium Saaremaa Ühisgümnaasium Tartu Annelinna Gümnaasium Tartu Jaan Poska Gümnaasium Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Tartu Tamme Gümnaasium Viljandi Gümnaasium

TÖÖTUBADE LÜHIKIRJELDUSED Improteater, läbiviijad Kristiina Elisa Adson, Markus Koidu, Kelli Riim ja Liis Tammjärv (Jaan Poska Gümnaasium, IV korrus, ruum 405), kogunemine IV korrusel kell 15.00. Töötoas õpime improteatri põhitõdesid, läbiviijateks on entusiastlikud improteatriga tegelevad õpilased, kes soovivad oma oskusi ja teadmisi teistega jagada. Mikrobioloogia labor, läbiviijad Merike Jõesaar ja Signe Viggor (Tartu Ülikooli mikrobioloogia labor, Riia 23), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00. Töötoas värvime ja vaatleme mikroskoobis erinevaid baktereid. Sugurakulabor, läbiviija Monika Nõmm (Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Kreutzwaldi 62), kell 15.00 viib töötuppa tellitud buss JPG eest, buss toob osalejad pärast töötoa lõppu tagasi JPG juurde. Veterinaarlaboris eraldame veise munasarjadest munarakke ja vaatleme sugurakke mikroskoobis. Lisaks antakse lihtne ülevaade kloonimisest, millega EMÜ tegeleb. Veregrupi õpituba, läbiviijad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid (Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Nooruse 5), kell 15.00 viib töötuppa tellitud buss JPG eest, buss toob osalejad pärast töötoa lõppu tagasi JPG juurde. Õpitoas osalejad omandavad algteadmised veregruppidest ja määravad üksteisel veregruppi. Säästliku eluviisi töötuba, läbiviija Eva-Liisa Orula (Tartu Ülikooli loodusmuuseumi õppeklass, Vanemuise 46-247), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00. Töötoas analüüsime ja avastame nelja pere näitel energia ja ressursside tarbimist ning kuidas säästlikumalt elada. Mängime mängu „Kus on elu säästlikum ja mõistlikum?" Krimi töötuba, läbiviija Katrin Vaino (Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Vanemuise 46), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00. Kohtuteaduste töötoas tutvume mõningate kohtuteadustes kasutatavate analüüsimeetoditega (paberkromatograafiline analüüs, DNA elektroforees jm) ning lahendame „mõrvalugu“, põhinedes asitõenditele ning läbiviidud analüüsile. Nahastuudio õpituba, läbiviija Tiina Andron (Antoniuse õue Meistrite maja, nahadisainer Tiina Androni ateljee, Lutsu 5), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00. Valmistame trendika ja isikupärase käevõru või randmeehte, kasutades erinevaid värvilisi nahkasid, neete ja trukke. Kuidas olla edukas esineja? Läbiviija Anna Gramberg (Rajaleidja keskus, Tähe 4, IV korrus), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00. Töötoas jagatakse praktilisi näpunäiteid, kuidas esinemiseks valmistuda, kuidas avalikult esineda nii, et sõnum kõnetaks kuulajaid ja arutatakse, kuidas toime tulla esinemisärevusega. Kuidas kasutada otstarbekalt aega? Läbiviija Kristel Paal (Rajaleidja keskus, Tähe 4, IV korrus), kogunemine JPG I korrusel kell 15.00. Töötoas arutatakse, mis on aja planeerimine, miks on vajalik aega planeerida, millised on tüüpilised ajaraiskajad. Jagatakse ka praktilisi nippe aja planeerimiseks.

Juhendajatele mõeldud seminar 26. märtsil kell 15.30–17.00 Jaan Poska Gümnaasiumi IV korrusel ruumis 411 Mario Mäeots Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast räägib andmeanalüüsist programmis Microsoft Excel, kirjeldavast ja võrdlevast statistikast ning korrelatsioonanalüüsist. Meelelahutusprogramm 26. märtsil kell 19.00 (etteostetud pileti omanikele) 1) Jaak Joala laulude kontsert „Päike ikka paistma jääb“ (Vanemuise kontserdimaja, Vanemuise 6) 2) Vanemuise teatri „Fanny ja Alexander“ (Vanemuise väike maja, Vanemuise 45a) 3) Vanemuise teatri „Armastan, armastan, armastan“ (Sadamateater, Soola 5) Teaduskeskuse AHHAA külastus 27. märtsil pärast konverentsi lõpetamist (eelregistreerunutele) Eelregistreerunud saavad AHHAA keskust külastada 27. märtsil neile sobival pealelõunasel ajal. AHHAA keskuse tasuta pääsme saamiseks tuleb kassas esitada „Poska Akadeemial“ osalemise flaier ja panna kirja oma nimi.

ETTEKANNETE TEESID KONVERENTSI I PÄEV Üldloeng – Tartu Ülikooli füüsika didaktika lektor Henn Voolaid „Füüsika meie ümber“ Räägime sellest, mis on füüsika ja mis on loodus ning ka sellest, kuidas füüsika loodust uurib. Lahendame probleeme, mis on seotud jõgede ja järvedega, loomade ja lindudega, toiduvalmistamise ja koduste töödega. Teeme ka katseid.

I ÕPILASSEMINAR Kristin Raudla „Õppefilmide tõlkimine“ (Nõo Reaalgümnaasium, juhendaja Meeli Lepisk) Minu töö eesmärgiks oli tõlkida ingliskeelseid ajalooalaseid õppefilme eesti keelde. Samuti anda oma panus Eestis tegutseva KAE Kooli arendamiseks. KAE Koolis on saadaval paljude vabatahtlike poolt tõlgitud õppevideod, mida saab kasutada nii õppe-eesmärgil kui ka enesearendamiseks. Mina olin esimene, kes soovis ajalooalaseid videosid tõlkida. Seega pidin ka ise humanitaarsüsteemi looma, kasutades Google Docs programmi. Antud süsteemis on näha kõik videod, mida on võimalik tõlkida, tõlkijate nimed ning samuti ka videote lingid. Kokku oli tõlgitud videote pikkus natuke üle tunni, mille teemadeks olid Esimese maailmasõja algus, Hiina ajalugu aastatel 1911–1949 ja USA ajalugu. Lisaks tõlketööle on minu uurimistöös ka kolme suurema ajalooperioodi kohta sissejuhatav materjal ning iga filmi kohta ingliskeelsed lisaülesanded. Mul on väga hea meel, et sain ise tõlketööd proovida ning seeläbi mõista, kui raske on tegelikult professionaalsete tõlkijate töö ning kui suur vastutus neil on. Tänu tehtud tööle suurenes kindlasti mu erialane sõnavara ja oskus moodustada eesti keeles korrektseid ning ladusaid lauseid. Kristiine Miilen ja Kadri Puu „E-ainete mitmekesisus saiatoodetes ja seos riknevusega“ (Viljandi Gümnaasium, juhendaja Ave Vitsut) Tänapäeval globaalsel infoajastul on üheks suurimaks inimeste arvamuste kujundajaks ja mõjutajaks meedia, eriti internet. Üks tundlikumaid teemasid kindlasti on tervis ning selle üks põhikomponent – toitumine. Palju räägitakse tervislikust ja ebatervislikust toitumisest, mis võivad laastavalt mõjuda nii kehakaalule kui ka üldiselt kogu immuunsussüsteemile. Väga aktuaalne teema on E-ained ehk toidulisaained, mis parandavad toiduaine lõhna, värvust jms omadusi. Palju räägitakse nende kahjulikkusest ning inimesed kipuvadki ostma enamasti neid tooteid, mille pakenditel on kirjas „E-ainete vaba“ või tooteid, mida telereklaamides häälekalt tervisele 100% ohutuks kutsutakse. Nii otsustasimegi vaatluse alla võtta 9 erinevat saiatoodet, uurides eelnevalt nende koostises olevate E-ainete hulka ja toimet. Saiakestega viisime ühe kuu jooksul läbi katse, muutes vahepeal keskkonnatingimusi, kus saiakesed viibisid. Nii katse jooksul kui ka pärast katset tegime analüüse ja proovisime jõuda järeldusele, kas meie eelnevalt seatud hüpotees pidas paika või mitte.

Heli Parašin „Mehed 17. sajandi Prantsuse kunstmuinasjuttudes“ (Gustav Adolfi Gümnaasium) Uurimistöö „Mehed 17. sajandi Prantsuse kunstmuinasjuttudes“ koostati 2012.–2013. õppeaastal Gustav Adolfi Gümnaasiumis, lähtudes teemavalikul suurest huvist prantsuse keele, kirjanduse ja ajaloo vastu. See pälvis üleriiklikul konkursil II preemia. Töös uuriti meestegelaste kujutamist ning selle erinevusi naiste ja meeste loomingus, analüüsides nelja autori – Madame d’Aulnoy’, Charles Perrault’, Mademoiselle l’Héritier’ ja Sieur de Préchaci – kaheksa muinasjutu prantsuskeelseid originaalvariante. Konteksti andmiseks hõlmab töö ülevaadet autorite elulugudest, kirjandus- ja ühiskonnaelust ning mõlema soo esindajate võimalustest 17. sajandi Prantsusmaal. Üks püstitatud hüpotees osutus valeks, teine leidis kinnitust. Nimelt areneb tegevus tihemini naise kui mehe kaudu ning ootuspäraselt on naistegelastel rohkem otsustusõigust naisautorite loomingus. Soorollid tekitasid 17. sajandi Prantsusmaal elavat arutelu ja neid hakati nägema uue nurga alt. Oma vaateid levitati ka pealtnäha tähtsusetute muinasjuttude kaudu. Just ridadevahelised mõtted teevadki need nii mitmekihiliseks ja köitvaks, eriti arvesse võttes, et mitu sajandit hiljem on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning feminismi teemad endiselt aktuaalsed. Evelin Kondratjeva „Tahvelarvutite rakenduse mõju Tartu Annelinna Gümnaasiumi 6. klassi õpilaste rabateemaliste teadmiste arengule“ (Tartu Annelinna Gümnaasium, juhendajad Evald Sepp ja Igor Bitov) Tänapäeva õpilased elavad maailmas, kus digitaalseadmed on osa igapäevaelust. Õpilased ei ole näinud elu tehnoloogiata ja seega ootavad selle kasutamist ka koolis. Oluline on, et õpilane oskab tehnoloogilisi vahendeid kasutada eesmärgipäraselt õppimise tõhustamiseks, koostööoskuse ja loovuse arendamiseks ning projektitööks. Püstitati järgmised hüpoteesid: 1) tahvelarvutite kasutamine loodusainete õppimisel tõstab õpilaste huvi loodusteaduste vastu ning ühtlasi arenevad õpilastel sidusad teadmised õpitava teema osas; 2) paljud õpilased ei analüüsi looduskooslustevahelisi seoseid. Uurimistöö eesmärgid: 1) uurida, kuidas mõjutab tahvelarvutite kasutamine õpilaste õpimotivatsiooni; 2) leida erinevusi õpilaste tulemustes õppides tahvelarvutiga ning ilma tahvelarvutita. Uurimistöö metoodika Uurimuses osales 46 õpilast (23 õpilast mõlemas klassis). 1) Eeltesti sooritamine (I ja II rühm n-46). 2) Rabamatk I rühmale, Alam-Pedjal, Selli-Sillaotsa matkarajal. Õpilased läbisid looduses liikudes tahvelarvutites GPS’i abil avanevad ülesanded. Õpilased õppisid teemat lisaks ka ainetunnis (n-23). 3) Võrreldav II rühm läbis õpitava raba teema traditsioonilist meetodit kasutades (n-23). 4) Järeltesti sooritamine (I ja II rühm, n-46). 5) Kontrolltöö sooritamine (I ja II rühm, n-46). 6) Tulemuste analüüs ja järeldused.

Saadud tulemused näitavad, et tahvelarvutitega õppides on õpilaste teadmised loodusteaduslike mõistete osas sidusamad. Õpilased kasutavad nähtuste kirjeldamisel suuremat hulka erinevaid mõisteid. Traditsioonilist õpet kasutades avaldus samuti õpilaste teadmiste areng. Tulemused näitavad küll tahvelarvutite eeliseid traditsioonilise õppe ees, kuid ei avaldu statistiliselt olulist erinevust eelistamaks ühte meetodit teisele. Rika Tapper „Võnnu kihelkonna hiied“ (Tartu Tamme Gümnaasium, juhendaja Piibe Leiger) Käesolevas ettekandes on käsitletud pühapaikade olemust, hiiepaikadega seotud uskumusi ja tavasid ning nende kaitsmise vajadust. Lähemalt on kirjeldatud Võnnu kihelkonnas asuvaid Mäesuitsu, Kiigeoru ja Pähnialuse hiisi. Mäesuitsu hiies ohverdati nii loomi kui ka sõjavange, Pähnialuse hiies käidi neljapäeviti tervist parandamas. Kiigeoru hiies käisid inimesed kiikumas, laulmas, ohverdamas ja vahel ka varandust otsimas. Eiseni andmetel ohverdati hiites ka tähtpäevadel ja nõupidamispäevadel ning korraldati matusetalitlusi. Ohvreid toodi nii kaitsevaimule, äikesele, tuulele, päikesele, madudele, nurmejumalatele, Tõnnile, Pekole, Jürile kui ka maa- ja veehaldjatele. Ohvritena toodi meekärgi, vahast inimesekujusid või kehaosi, kanamune, raha, viljateri, kord aastas ohverdati ka loomaverd. Ettekandes on tähelepanu pööratud ka hiiepaikade hävitamisele ja nende kaitsmise vajadusele. Miski pole püsiv pideva survestamise ja võõrvõimu vastu. Nii juhtus ka paljude eestlaste pühapaikadega, mida hakati kirikuõpetajate poolt hävitama juba 13. sajandil. Hiite hävitamise eesmärgil rajasid ristiusu toojad hiitesse kirikuid ja kabeleid, kus eestlased käisid edasi oma rituaale tegemas. Kiriklik paik ei saanud neile siiski nii lähedaseks, kui seda oli hiis. Tänapäeval on hiied ohus majandusliku jõukuse suurendamise tähtsustamise tõttu pühade paikade ja hiiepuude arvelt. Hiie müstikat ja väge seostatakse tänapäeval ka energiasammastega. Usutakse, et hiiest on võimalik saada abi vaimsete ja kehaliste probleemide korral. Uue vaimsuse praktikate kohaselt on muutunud eestlaste minapilt vastuvõtlikumaks kõige müstilise suhtes. Suhtumine pühasse ja pühapaikadesse on aegade jooksul muutunud, kuid õnneks pole need paigad päris unustusse jäänud. Rahvas mõistab, kui olulised on kohamälu ja kohapärimus. Püüe loodusega kooskõlas elada aitab eestlastel meie looduspärandit ka tulevikus rohkem väärtustada. Maria Aarnis „Saksa lambakoer – eelarvamused Ühisgümnaasium, juhendaja Anni Väli)

tegelikkus“

(Saaremaa

Töö teemat ajendas uurima asjaolu, et kodus kasvab kaks saksa lambakoera ning tekkis soov võrrelda inimeste eelarvamusi ja tegelikkust oma kogemuse põhjal. Saksa lambakoer on koeratõug, kelle loojaks peetakse Max Emil Friedrich von Stephanitzit. Koer, kellest tõug alguse sai, oli kiire, jõuline, valvas ning oma tööeesmärgiks väga hästi kohanenud. Konkreetne loom tundus olevat ideaalne kehastus töö- ja valvekoerast. Varjamatu arukus ja teenimissoov vastandusid tema metsikule hundilikule väljanägemisele. Töö eesmärgiks oli välja selgitada teadlikkus saksa lambakoera tõust ning kuidas ühtivad tulemused tegelikkusega.

Püstitati hüpoteesid: • arvatakse, et saksa lambakoer on suur loom ning ta vajab koolitamist ja tähelepanu; • saksa lambakoera pidamine on kulukam kui teiste koerte pidamine. Töö meetodiks oli valitud küsitlus. Uuring viidi läbi Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturientide seas nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Uurimiseesmärk täideti. Uuringust tuli välja, et saksa lambakoera pidamine on küll kulukas, kuid see ei ole kulukam kui teiste koerte oma. Saksa lambakoera plussidena toodi esile tõu intelligentsus, väline ilu, ustavus, lojaalsus ja sõbralikkus. Põhjused, miks inimesed ei valiks saksa lambakoera omale koju, olid tõu suurus, agressiivsus ning ruumi ja tähelepanu vajadus. Melani Hanna Britt Laas ja Kätlin-Carolin Noormägi „Jõulunädal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia osakonnale“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Mari Roostik) Autorid korraldasid oma praktilise töö raames SA Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogiaonkoloogia osakonna lastele jõulunädala nimega „Pakume rõõmu“. Üritus toimus kokku viis päeva vahemikus 15.–19.12.2014. Heategevuse raames pakkusid rõõmu laulja Joosep Eendra, omaloomingulise näidendiga tõi hingerõõmu teatritrupp Silmast Silma, haridusprogrammi viis läbi teadusteater Kolm Põrsakest ning jõulunädala kulminatsiooni eest vastutas Lõuna-Eesti Jõuluvanade Ühendus, kes tõi lastele projekti autorite poolt soetatud kingitusi. Lisaks meisterdati koos lastega jõulukaarte, tehti ise jõuluehteid ja unenäopüüdjaid. Osalejaid kostitas piparkookidega Valga mudilasring ning lisaks tänati neid tänukirja ning mandariinidega. Töö teoreetilises osas räägitakse lähemalt vähist kui haigusest, heategevusest ja projektist ,,Pakume rõõmu”.

II ÕPILASSEMINAR Sandra Zimmermann „Minu isa, Kalev Zimmermanni sõjaväeaastad BAM-il“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendajad Elle Reisenbuk ja Kalev Zimmermann) Oma uurimistöö teemaks valisin oma isa, Kalev Zimmermanni sõjaväeaastad BAM-il. Töös selgub, kuidas minu isa BAM-ile sattus, millised olid tema suhted teiste sõjaväelastega, milles seisnes Kalevi töö BAM-il ning kuidas seal veedetud kaks aastat on mõjutanud tema edaspidist elu. Raul Rinken „Teivashüppe biomehaaniline analüüs“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, juhendaja Madis Reemann) Teivashüpe on kergejõustiku ala, kus sportlased peavad teiba abiga hüppama nii kõrgele kui võimalik. Teivashüpe oli tuntud juba Vana-Kreekas, kuid uuesti hakati selle alaga tegelema alles 19. sajandi keskpaigas, kui Inglismaal ja Saksamaal toimusid esimesed võistlused. Hüpati jäikade ning raskete puuteivastega ja maanduti tavaliselt liivakasti. Tulemused olid enamasti 3 ja 3,5 meetri vahel. Teadmiste ning tehnika arenedes võeti kasutusele kerged bambusest teibad, 12

mis võimaldas oluliselt kiiremat hoojooksu ning paremat tehnilist kontrolli hüppe üle. Nii viidi maailmarekord 1942. aastaks juba 4,77ni. Järgnes alumiinium- ning terasteivaste ajastu, kus 15 aasta jooksul paranes maailmarekord kõigest 3 sentimeetrit. Kuna metallist teibad olid võrreldes bambusteivastega ülimalt jäigad, ei andnud nende suhteline tugevus ning vastupidavus efekti. 1960. aastad olid teivashüppe jaoks murdelise tähtsusega, kuna kasutusele võeti painduvad fiiberteibad, mis võimaldas oluliselt kõrgemat haaret ning efektiivsemat tehnikat. Tulemused hakkasid kiiresti paranema ning 1985. aastal hüpati esimest korda juba üle kuue meetri. 1994. aastast pärinev endine maailmarekord 6,14 suudeti aga ületada alles 2014. aasta talvel, kui uued rekordnumbrid viidi 6,16ni. Materjalide ning tehnika areng on käinud käsikäes tulemuste paranemisega teivashüppes. Praegusel ajal hakatakse jõudma või on juba peaaegu jõutud punkti, kus kõrgemale hüppamist takistavad füsioloogilised tegurid, st. inimvõimete piirid. Seda näitab ka asjaolu, et viimase 20 aasta jooksul on maailmarekord paranenud vaid 2 sentimeetri võrra, kuigi teibad on muutunud kergemaks ning vastupidavamaks. Selleks, et realiseerida enda füüsiline potentsiaal maksimaalselt ning hüpata parim võimalik tulemus, tuleb vallata efektiivseimat tehnikat. Kuna teivashüpe on oma olemuse poolest keerukas ala, on parimaks soorituseks tarvilik tehnika keeruline. Tegeledes ise aktiivselt teivashüppega, on minu nagu tõenäoliselt iga teise sportlase soov teada saada, kuidas saavutada paremaid tulemusi väikseima vaevaga, st. kus asub suurim potentsiaal arenguks. Selle leidmiseks tuleb hüppeprotsess esmalt modelleerida ning seejärel saadud mudelit analüüsida. Käesolev töö otsiski vastuseid küsimustele, kuidas teivashüpe toimub, millised faktorid mõjutavad tulemust ning kuidas hüpata võimalikult kõrgele. Selleks modelleeriti teivashüpe ning jagati see erinevateks hüppefaasideks. Seejärel analüüsiti saadud faase ja leiti, milline on efektiivne tehnika ning millised tegurid antud hüppefaase mõjutavad. Pärast teoreetilise osa kirjeldamist toimus sellest lähtuvalt enda isikliku rekordi hüppe analüüs video põhjal. Selle käigus toodi välja erinevad tehtud vead ning nende mõju hüppele tervikuna. Saadud tulemusi võrreldi parimate hüppajatega ning lähtuvalt tehtud vigadest leiti, kus asuvad suurimad paranduskohad ning mida teha, et hüpata kõrgemale. Brita Lodi „Kaardimängu „Errita“ koostamine“ (Nõo Reaalgümnaasium, juhendaja Kaja Kasak) Minu eesmärk töö autorina oli luua lõbus seltskonnamäng ning ühtlasi arendada end arvutigraafika valdkonnas. Idee luua mäng tekkis Nõo Reaalgümnaasiumi seinte vahel muusikaõpetuse klassis, kuuldes küsimust, kas Gustav Ernesaksa kooriloo „Hakkame mehed minema” sõnades puudub r-täht või s-täht. Teadsin selgelt, et loos puudub s-täht, ja et see fakt paremini meelde jääks, mõtlesin, et r-tähte on palju kergem vältida. Selle tõestuseks üritasin rääkida sõbraga nii, et ei kasuta rtähte sisaldavaid sõnu. Sealt tekkiski mõte luua mäng, kus ei tohi r-tähte kasutada. Lõppversioonis on „Errita” ehk seleta ilma r-täheta, mäng, mida mängitakse vähemalt kaheliikmelistes võistkondades. Mäng käib aja peale. Mängu põhieesmärk on seletada enda võistkonna liikmetele kolmesõnalist lauset, mille kõikides sõnades on r-täht, nii, et ei kasuta seletamise ajal r-tähte. Iga ära arvatud lause eest saab võistkond kaardi. Ülejäänud võistkonnad peavad olema tähelepanelikud ning, kui keegi kasutab seletamise ajal r-tähega sõna, siis

hüütakse „Errita” ja mängujärg läheb üle järgmisele võistkonnale. Võitjaks tuleb võistkond, kes on kogunud enim kaarte. Mängu autorina olen õnnelik, et viisin esialgu hullumeelsena tundunud idee ellu ning julgustan ka teisi tegema julgeid otsuseid. Helena Õunapuu „Soostereotüübid ja nende esinemine seriaalis „Kättemaksukontor““ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Anneli Sigus) Viimastel aastatel on hakatud tähelepanu pöörama mitmetele sotsioloogilistele teemadele, mis seotud eelkõige naistega. Võrdõiguslikkus, naiste positsioon ühiskonnas ja enesehinnang on vaid mõned neist. Lähemalt probleeme uurides leiame, et suuresti kujundavad naiste rolli ühiskonnas ja eraelus soorollid, soostereotüübid ja meedia. Uurimistöö teoreetilises osas uuriti soostereotüüpide ajalugu, tähtsust ühiskonnas ja nende mõju noortele. Praktilises osas kasutati saadud teadmisi, et leida tõestust soostereotüüpide kasutamisest meedias populaarse seriaali „Kättemaksukontor” peategelasi analüüsides. Uurimise tulemusena leiti, et seriaali põhitegelaskujude tegevus ei piirdu vaid soostereotüüpse käitumisega. Seega võib „Kättemaksukontorit“ lugeda seriaaliks, milles soostereotüüpide taastootmist ei esine ning mis üldlevinud soostereotüüpe ja soorolle ei kinnista. Rait Bessonov „Intertekstuaalsus Agatha Christie kriminaalromaanides“ (Gustav Adolfi Gümnaasium) Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida kriminaalromaanide grand old lady Agatha Christie teostes esinevat intertekstuaalsust. Lisaks sooviti uurida lähemalt Christie elu ja loomingu seoseid ning ka seda, kust on Christie ammutanud intertekstuaalsust oma aegumatutesse teostesse. Eesti Keele Instituudi andmeil on intertekstuaalsus defineeritav semiootilise käsitlusena, mis tegeleb märkide ja tekstiosiste kandumisega ühest tekstist teise, väljendades kirjandusteose eriomast seotust teise teose ja tekstidega. Kaja Vodi selgitab magistritöös „Intertekstuaalsus gümnaasiumiõpilaste kirjandites“ mõistet intertekstuaalsus „tekstidevahelise dialoogina“. Antud uurimistöö puhul on tegemist kvantitatiivse empiirilise uurimusega, mille teostamiseks loeti läbi 37 Agatha Christie kriminaalromaani, kriminaaljuttude kuninganna autobiograafia ning mitmeid originaaltekste, millele Christie on viidanud. Töö autori eesmärgiks oli leida vastused kolmele uurimisküsimusele. Esimene uurimisküsimus oli, millistest allikatest pärinevad Agatha Christie teostes esinevad intertekstuaalsuse näited ja kas neid saab teemade põhjal rühmitada. Teiseks soovib autor teada, kui laialdaselt esineb intertekstuaalsust keskmiselt ühe teose lõikes ning kolmandaks uuritakse kasutatud intertekstuaalsuse konkreetset seost kirjaniku enda eluga. Brita Siimon „Kes ma päriselt olen?“ (Viljandi Gümnaasium, juhendaja Aili Kiin) Moesolevad eesnimed muutuvad pidevalt koos riigi majanduslike, kultuuriliste ja ühiskondlike muutustega. Uurimistöö eesnimedest valmis rahvaluuleolümpiaadi eelvoorutööna ning teema on välja valitud etteantud uurimisteemade hulgast. Töö kirjeldab Eesti praeguse nimevara kujunemist ja seletab lahti nii üksik- kui ka kaksiknimede panemise põhimõtted tänapäeval. 14

Tähtsaim osa tööst on eesnimede mõju uurimine isiksusele nii teoreetilise kui ka statistilise materjali põhjal. Vastused uurimisküsimustele on kombineeritud, kasutades erinevate nimeteadlaste varem ilmunud uurimusi ja artikleid, samuti on individuaalselt pöördutud levinud ja vähem levinud eesnimedega Viljandi Gümnaasiumi 10.–12. klassi õpilaste poole. Õpilaste vastused kinnitavad ning ka täiendavad uurimuse teoreetilist osa. Jaanika Unt „Voorema maastikukaitsealalt 2013. ja 2014. aastal püütud liblikate kollektsioon“ (Hugo Treffneri Gümnaasium, juhendajad Saima Kaarna ja Tiiu Annuk) Kollektsiooni valmistamise idee sai alguse varasuvisest Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppekavas olevast zooloogia praktikumist. Kahjuks polnud antud praktikumis piisavalt aega ega vahendeid, et süvendatult läbida kõiki etappe putukakogu koostamisel. Tekkis soov iseseisvalt sooritada kõik punktid kogu moodustamisel – alates putukate püüdmisest kuni isendite süstematiseerimise ja kogu tervikuks vormistamiseni. Seejuures täpsustaks, et iga käeline osa on tehtud ise, isegi putukate paigutamiseks mõeldud karbid. Paljud teadlased, eelkõige bioloogid, on alustanud oma teadustöid just kollektsioonide valmistamisega. See innustas mindki looma endale kogu, et omandada suuremat täpsust ja korrektsust. Just neid omadusi hinnatakse teadustöödes kõige enam. Kogude koostamine on oluline seetõttu, et välitingimustes pole tihti võimalik indiviide korrektselt määrata ja uurida. Prepareeritult saab seda tõhusamalt teha, näiteks kasutades mikroskoopi. Mõningaid liike saab just ainult niiviisi üksteisest eristada. Kuigi uue liigi leidmine on vähetõenäoline, siis mõnikord jõutaksegi jälile uuele seni avastamata liigile just kasutades elektronmikroskoopi ja DNA sekveneerimist. Valminud liblikakollektsioonis on toodud ära 67 erinevat liblikaliiki, kusjuures paljudest esineb mitu eksemplari, kas siis emas- ja isasisendid või erinevate põlvkondade esindajad. Võib väita, et antud piirkonnas on liikide mitmekesisus küllaltki madal. Peamiselt esinevad siin ka mujal Eestis väga levinud liigid ning kaitsealuseid liike antud piirkonnas ei leidu. Aastatel 2004–2013 kogutud andmete põhjal on Eesti kümme kõige levinumat liblikaliiki rohusilmik, naeriliblikas, helmika-aasasilmik, harilik viirgpunnpea, luhatäpik, lapsuliblikas, kesasilmik, ristikheina-taevastiib, koerliblikas ja harilik taevastiib. Vooremaa maastikukaitsealalt leidsin nendest koguni kaheksa. Liblikate mitmekesisuse vähesust saab eelkõige seostada maastikustruktuuriga. Liblikad eelistavad liigendatud maastikuga elupaikasid, kus varje- ja toitumispaigad oleksid võimalikult lähedal. Samas kui metsades ja suurtel kultuurmaastikega aladel on liblikate liigirohkus eriti väike, sest ka taimede liigirohkus on väiksem. Vooremaal valdab aga maakattes just põllumajandus, mille all on 48 % maast ning sellele järgneb metsaala 38 %. Seega paiknevadki neil aladel vaid vähenõudlikud putukaliigid ja liigirikkus on kesine. Maksim Ševtšenko „Vene keele tegusõnu seletava veebilehe koostamine“ (Nõo Reaalgümnaasium, juhendaja Natalya Šhornikova) Praktilise tööna on valminud veebileht http://russianforestonian.weebly.com Eesmärgiks oli luua õpilastele eestikeelne õpikeskkond, kus on kõik reeglid kirjutatud eesti keeles ning sõnad on samuti tõlgitud.

Tänapäeva maailmas on võõrkeelte oskus väga vajalik ning kindlasti tuleb kasuks keele korrektne valdamine. Vene keel on grammatiliselt keeruline, mistõttu seda on sageli üsna raske omandada inimestel, kelle emakeel on eesti keel. Töö autor arvab, et tema loodud veebileht aitab kaasa vene keele tegusõnade omandamisele. Autor on püüdnud lihtsalt ja kokkuvõtlikult kirja panna grammatikareeglid ja koostanud iga alateema juurde harjutused reeglite kinnistamiseks st on seostanud teoreetilisi teadmisi praktiliste harjutustega. Autor soovib praktilise tööga: 1. teha reeglite põhjal selgeks, kuidas tegusõnad vene keeles pöörduvad; 2. anda võimalus teadmiste kontrollimiseks ja harjutamiseks. Mirja Säre „Muinassaabaste rekonstrueerimine tänapäeva tingimustes“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Jüri Jekimov) Ettekandes räägin lühidalt oma praktilist tööd, mille käigus valmisid muinassaapad. Kirjeldan ka eksperimenti küünlavalgel, mille viisin läbi praktilise töö käigus. Lisaks kirjeldan ka veidi muinasaegsete saabaste erinevaid tüüpe.

KONVERENTSI II PÄEV Üldloeng – kirjanik Contra alias Margus Konnula „Kirjandusest“ Luuletaja eesmärk on kirjutada tekste, mis talle endale meeldivad. Ka siis, kui ta kirjutab tekste, mis peavad teistele meeldima.

III ÕPILASSEMINAR Joel-Markus Noorem „Evald Laidvere teekond läbi sõja“ (Räpina Ühisgümnaasium, juhendaja Tiiu Viljalo) 1927. aastal Tartumaal Peipsi äärses Meerapalus sündinud Evald Laidvere sõjatee algas Saksa okupatsiooni ajal. Omakaitse kaastöölise ja hiljem täisliikmena oli ta tegev Meerapalu õhuvaatluspostis. Sõjatee jätkus Peipsi läänekalda piirikaitserügemendi koosseisus. 1944. aasta augustis tuli pealetungiva Punaarmee ees taanduda. Evald oli 20. Eesti diviisi koosseisus sõjalisel väljaõppel algul Paldiskis, hiljem Saksamaal Neuhammeri õppelaagris. Sõja lõpukuudel võitles Evald Alam-Sileesia rindel Oppelni piirkonnas. Karbischau all jäi diviis piiramisrõngasse, kust siiski lõpuks välja murti. Saksamaa kaotus ja lahingutegevuse lõpp Euroopas ei tähendanud Evaldi ja tema kaaslaste jaoks siiski veel sõja lõppu. Sõjamehed püüdsid jõuda Ameerika okupatsioonivõimudeni, sattusid aga hoopis nn Tšehhi põrgusse, kust vabanesid tänu Punaarmee võitlejatele. Sellele järgnes pikk ekslemine nüüd juba Nõukogude Liidu sõjavangina mööda sõjas purustatud Saksamaad ja Poolat.

1946. aasta jaanuaris saadeti vangid Baikali äärde Kemerovo oblastisse kaevandustöödele. Aasta möödudes suunati Evald Eestisse, kus ta töötas peaaegu 5 aastat Sillamäe tööpataljonis. Sõda ja vangistus said läbi alles 1951. aastal. Ago Ambur „Mängudes kasutatavate anti-cheat meetodite efektiivsus“ (Rapla Ühisgümnaasium) Anti-cheat on erinevates arvutimängudes rakendatava tarkvara tüüp. Anti-cheat’i eesmärk on tuvastada ning keelata mängust mängijaid, kes kasutavad keelatud tarkvara või muudavad mängu käitamist enda kasuks, saavutades ebaausaid eeliseid teiste mängijate ees. Üldjoontes toimivad anti-cheat’id erinevate proaktiivsete või reaktiivsete tehnikate rakendamisel. Antud uurimistöös uurisin erinevate kommerts anti-cheat’ide poolt rakendatud reaktiivseid meetodeid. Töö eesmärgiks oli uuritavate meetodite efektiivsuse välja toomine pahatahtliku mängija perspektiivist ning üldisemalt teemale tähelepanu juhtimine. Kuna anti-cheat’e rakendatakse pea kõigis populaarsetes mitmikmängudes, on nende tööstus suurem kui pealtnäha tunduda võib. Töö hõlmab levinumaid reaktiivseid meetodeid, mida kasutatakse mängija arvutist keelatud tarkvara kasutamise tuvastamiseks. Töö koostamise protsessil tuginesin antud valdkonnas üle kolme aastaga kogunenud kogemustele ning analüüsisin spetsiaalselt ka erinevaid kommerts anti-cheat’e. Antud uurimistöö on struktureeritud rakendatavate meetodite tüüpide alusel koos kirjeldusega nende toimimisest ning haavatavusest pahatahtliku mängija jaoks. Erinevatele meetoditele hinnangu andmisel põhinesin sellele, kui lihtne on pahatahtlikul mängijal neid haavata või neist mööda pääseda. Töös selgus, et enim rakendatavad meetodid põhinesid antiviiruste maailmast tuttavatel signatuuridel ja räsidel ning kõik neist olid mingil viisil haavatavad. Töö kokkuvõtteks tegin ettepanekuid, kuidas analüüsitud meetodite efektiivsust tõsta. Töös selgub, et anti-cheat’i arendaja ei saa jääda lootma vaid standardsetele ning üldlevinud tarkvara tuvastusmeetoditele. Anti-cheat’i arendaja jaoks peaks olema oluline avatud mõtlemine ning vajadus keelatud tarkvara tuvastamisel luua oma unikaalseid meetodeid. Antud töösse koondatud teave tuleb kindlasti kasuks inimestele, kes alles sukelduvad mängude (anti)cheat’imise valdkonda. Agnes Äkke „Väetamise mõju dilämmastikoksiidi emissioonile Porijõe valgla lammiservadel“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Jaan Pärn) Dilämmastikoksiid (N2O) on kasvuhoonegaas, mis eraldub pinnasest mikroobide elutegevuse tulemusena. Väetatud põllumuldadest eraldub ca 60% kogu inimtegevuse tagajärjel tekkinud dilämmastikoksiidist. Gaasi heitkogus on võrreldes süsinikdioksiidiga küll väike, aga soojust neelab ligi 300 korda tõhusamalt. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas põldude dilämmastikoksiidi emissiooni Porijõe valgla lammiservadel.

väetamine

mõjutab

Püstitati hüpoteesid: • Porijõe valgla lammiservadel asuvad väetatavad põllumullad emiteerivad rohkem dilämmastikoksiidi kui sealsed mahepõllud; • vegetatsiooniperioodil eraldub haritava põllu servast atmosfääri rohkem dilämmastikoksiidi kui mitteharitavalt maa-alalt.

Dilämmastikoksiidi voogude mõõtmiseks kasutati suletud kambri meetodit. Uurimiseesmärk täideti ja hüpoteesid leidsid kinnitust. Keskmiselt eraldus väetatavatest põllumuldadest rohkem dilämmastikoksiidi kui mahepõldudelt. Juulis ja augustis emiteerus küll ühelt mahepõllult atmosfääri samas koguses kasvuhoonegaasi kui väetavatest põllumuldadest, kuid enamikel kuudel oli gaasi emissioon mahepõldudelt siiski väike. Vegetatsiooniperioodil emiteerus kõige vähem dilämmastikoksiidi harimisest väljas olevalt maa-alalt. Detsembris, mil mulla temperatuur oli alla 5ºC ning mikroobide elutegevus minimaalne, olid emissioonid ühtlaselt madalad nii haritavatelt kui harimata uurimisaladelt. Helen Õunapuu „Bakterite arvukus kätel ja kontaktpindadel“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Lauri Mällo) Uurimistöö eesmärgiks oli hinnata käte pesemise ja ukselinkide desinfitseerimise efektiivsust ning bakterite ülekannet WC ukselinkidelt inimeste kätele. Samuti uuriti inimeste kätel elutsevate bakterite resistentsust kuuele tänapäeval laialdaselt kasutatavale antibiootikumile. Uurimistöö vaatluste käigus selgus, et inimeste kätel tõesti leidub baktereid, kes on mõnedele antibiootikumidele resistentsed. Vaatluste käigus selgus aga, et käte pesemisel ilma seebita bakterite arv kasvab, mitte ei kahane nagu arvati enne uurimistöö vaatluste läbiviimist. Vaatluste tulemused näitasid ka seda, et peale käe kontakti ukselingiga vähenes bakterite arv käel. Ukselinkide desinfitseerimine on alkoholi baasil toodetud puhastusvahendiga efektiivne – bakterite arv langes peale desinfitseerimist enamasti nulli. Siim Sams „Turismifirmale veebisaidi tegemine“ (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, juhendaja Tõnis Eelma) Koostasin praktilise tööna turismifirmale Sankton OÜ veebilehe, kust saab infot firma poolt pakutavate teenuste kohta ja ka neid tellida. Valisin selle teema, sest mulle pakub huvi programmeerimine ja see firma kuulub minu isale, kes arvas, et firma veebisait vajab uuendamist. Töö käigus üritasin teada saada, mis on sellist sorti veebisaidi loomisel rasked küljed ja mis kerged. Sain teada, et kõige raskem osa sellise veebisaidi loomisel on sisu koostamine. Kõige kergem on programmeerimine, sest selle kohta on materjale küllaga. Praktilise töö raames valminud veebisait on kättesaadav aadressil http://www.test.tori.ee/. Alina Karpova ja Karina Mikulina „LSAMP-puudulike ja metsiktüüpi hiirte võrdlemine Porsoldi testi abil“ (Tartu Annelinna Gümnaasium, juhendajad Aleksander Bregin ja Igor Bitov) Inimeste ja hiirte geenid on väga sarnased, mistõttu hiiri kasutatakse tihti erinevates uuringutes. Käesolevas töös kasutati Porsoldi testi, mis võimaldab uurida hiirte depressioonilaadset seisundit. Töös võrreldi tavalisi ehk metsiktüüpi ja LSAMP-puudulikke hiiri Porsoldi testi abil. Varem seda testi LSAMP-puudulike hiirtega tehtud ei ole. LSAMP (limbilise süsteemiga seotud membraanne valk) on oluline neuronite väljakasvu suunamisel. Püstitati järgmised hüpoteesid:  autorid eeldavad, et nii aeg esimese hiire tardumiseni kui ka tardumise pikkus erinevad LSAMP-puudulike ja metsiktüüpi hiirte vahel; 18



autorid eeldavad, et LSAMP-puudulikud ja metsiktüüpi hiired erinevad kaalu poolest.

Uurimistöö eesmärgid:  uurida, kuidas LSAMP-valk mõjutab hiiri;  leida erinevusi hiirte käitumises Porsoldi testi abil. Uurimistöö metoodika:  katse toimus Tartus biomeedikumis: nii transgeensed kui ka metsiktüüpi hiired on kasvanud ja elanud seal;  Porsoldi testi jaoks kasutati silindrikujulist anumat, mis oli täidetud toatemperatuuril oleva veega;  iga hiir asetati anumasse ning taimeri abil määrati aeg ning selle pikkus esimese tardumiseni;  katse lõpus olid kõik loomad tagasi enda puurides;  sellele järgnes tulemuste analüüs. Tulemused näitasid, et LSAMP-puudulikel hiirtel läheb keskmiselt rohkem, kuid mitte oluliselt, aega, et jääda tarduma. Seevastu tardumise kestvus oli statistiliselt oluliselt pikem LSAMPpuudulikel hiirtel. Kaalu osas erinevusi ei olnud. Need tulemused viitavad sellele, et LSAMPvalgul on oluline roll depressioonilaadse seisundi reguleerimisel hiirtes. Kertu Tuuling „Elu polüskleroosiga“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Indrek Peil) Autor huvitus teemast siis, kui tal endal hiljuti sclerosis multiplex (SM) diagnoositi. Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas selle haigusega elus kõige paremini hakkama saada. Töös antakse ülevaade SM olemusest ja mõjust elukvaliteedile ning otsitakse teid haigusele vaatamata täisväärtuslikku elu elada. Informatsiooni koguti erialakirjandusest, ajalehtedest ja meedikutelt. Intervjueeriti 10 ja küsitleti 40 haiget vahemikus 14–56 aastat ning kasutati autori isiklikke kogemusi. Uurimuse tulemusena sõnastati 21 soovitust, mida järgides äsjadiagnoositud haiged saavad oma olukorda parandada. Uurimistöös püstitati ja leidsid kinnitust järgmised hüpoteesid: • kõige raskem on SM-iga toime tulla esimesel aastal; • haigus mõjutab haigete igapäevaelu ja elukvaliteeti oluliselt; • kõige suuremat tuge saavad haiged teistelt haigetelt. Haigus muudab igapäevaelu tavainimestega võrreldes märgatavalt keerulisemaks. Enim tuge saavad haiged teistelt haigetelt, kes oskavad kogemustele tuginedes head nõu anda. Uurimistöö tulemusena tehti SM Eesti Ühingule ettepanek välja töötada värsketele SM haigetele tugiisikute süsteem. Töö koostamine mõjus autorile positiivselt ning parandas tema suhtumist ning läbisaamist polüskleroosiga märgatavalt.

Mattias Mölder „Kuulmispuudega inimeste suhtumine kuulmisimplantaatidesse“ (Miina Härma Gümnaasium) Uurimistöös otsiti vastust kahele uurimisküsimusele. Sooviti teada saada, kuidas kuulmispuudega inimesed suhtuvad suhtlusmeetoditesse ehk suhtlusviisidesse, mida nad hetkel kasutavad, ning kuidas suhtuvad kuulmispuudega inimesed kuulmisimplantaatidesse. Suhtumine kuulmisimplantaatidesse on kuulmispuudega inimestel väga erinev. On neid, kes seda ise kasutavad ja on väga rahul ning ütlevad, et see täidab oma eesmärki suurepäraselt, kuid märgatavalt rohkem on neid, kes erinevatel põhjustel kuulmisimplantaati väga negatiivselt suhtuvad (kardeti näiteks selle paigaldamist ja kasutamisega kaasnevaid tervisehädasid, toodi välja ebapraktilisust). Suhtlusviiside osas märgiti, et huultelt lugemine, kirjutamine ja kehakeel on üldiselt kõik väga head viisid kuuljatega suhtlemiseks. Viipekeelt nii heaks meetodiks ei peetud, kuid seda tõenäoliselt vaid olukorras kui vestluspartner viipekeelt ei valda. Mirjam Aan „Koeru legend Uno Aan“ (Koeru Keskkool, juhendaja Siret Pärtel) Uno Aan on tuntud Koeru spordi- ja kultuuriedendaja. Ta sündis Koeru valla Vao külas 1936. aastal. Enamuse aja oma elust on ta pühendanud oma kodukohale. Tema lapsepõlv oli keeruline, kuna oli sõjaaeg. Huvitavamad mälestused pärinevad lapsepõlvekodust, sõjaajast ja koolis käimisest. Uno teenis sõjaväes Tallinnas, kus ta tegeles tõsiselt spordiga. Peale sõjaväge asus ta tööle Paide Lastespordikooli suusatreeneriks. Tema eestvedamisel ehitati Türi valda esimene Eesti suusahüppemägi. 1961. aastal sai temast Koeru kooli kehalise kasvatuse õpetaja. Ta oli õpetaja, keda kõik austasid ja kelle õpilased olid rajooni ja vabariigi tublimad. Töötades hiljem kolhoosi spordimetoodik-bussijuhina, Koeru Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna ja Koeru Kultuurimaja direktorina said alguse paljud ettevõtmised: laste töö- ja puhkelaagrid, sõpruskohtumised naaberliiduvabariikidega, Koeru suve- ja talimängud, Väinjärve veepidu ja küladepäevad. Tema algatusel on Koeru valda rajatud mitmeid spordirajatisi: kooli staadion, suusa- ja terviserajad ning spordiväljakud küladesse. Ta oli mõttealgatajaks mitmete ülevallaliste suurürituste korraldamisel: „killavoorid“ läbi külade, külade kokkutulekud, Koeru laatade korraldamine, ajalookonverentsid, küüditatute kokkutulekud jne. Uno algatusel loodi Koeru Pensionäride Selts ja Koeru Maameeste Ühistu. Ta kuulus aastaid Koeru Vallavolikogu ja Vallavalitsuse koosseisu. Uno on olnud abielus 53 aastat. Tal on kaks poega ja viis lapselast. Pojad on läinud elukutse valikul Uno jälgedes. Neile kõigile on ta alati olnud abiks, toeks ja suureks eeskujuks. Elu jooksul on Unol välja kujunenud mitmeid hobisid: näitlemine, jõuluvana mängimine, muuseumi pidamine, Koeru valla külade raamatute koostamine ja isamees pulmades. Uno Aani on tunnustatud valla-, maakonna- ja riiklikul tasandil. Talle on antud Koeru ja Järvamaa kõrgeimad autasud ning Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärk. Talle on omistatud Eesti Vabariigi kõige imelisema vanaisa ja vabatahtliku tiitel.

IV ÕPILASSEMINAR Henrika Trave „Henrika Trave suguvõsa neli haru“ (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Viire Pors) Uurimistöö eesmärgiks oli autori suguvõsa perearhiivi talletamine ning info saamine oma esivanemate kohta. Eesmärk oli ka vaadata, kui kaugele on võimalik sugupuu uurimisega minna. Töö tegemisel kasutati intervjuumeetodit, mille käigus küsitleti nelja inimest, kes kõik olid töö koostajaga suguluses. Intervjuusid ei salvestatud, vaid tehti küsija-vastaja meetodil kirjalikult. Andmete kontrollimiseks kasutati rahvusarhiivi digitaliseeritud allikaid. Samuti kasutati töö täiendamiseks perearhiivi fotosid ning intervjueeritavate mälestusi. Uurimisega jõuti välja autori vanavanemate vanemateni. Töö tulemustest selgus, et paljud autori vanavanemad on pärit kasuperedest ning nende bioloogiliste vanemate andmeid ei teata täpselt. Andmete põhjal valmis ka sugupuu, kus on kajastatud ainult autori veresugulasi. Silver Reinaas „Mobiilirakenduse loomine ja turustamine „Matemaatika abilise“ näitel“ (Rapla Ühisgümnaasium) Tänapäeval on enamusel inimestest nutitelefonid. Nende kasutusvõimalused on lõputud. Helistamine ja sõnumite saatmine on saanud väga väikeseks osaks telefoni kasutamises. Erinevate tegevuste jaoks on mobiilis rakendused, mis on mõeldud kas mängimiseks, suhtlemiseks, piltide sirvimiseks vms. Selle uurimistöö eesmärgiks oli välja uurida, milline näeb välja mobiilirakenduse loomise protsess ning kuidas rakendust Eestis turustada. Uurimistöö teoreetilises osas on selgitatud mis on mobiilirakendus, selle ajalugu ja kuidas käib tavaliselt arendamise ja turustamise protsess. Samuti on välja toodud arendusmeeskonna liikmete ülesanded ja koostöö. Uurimistöö praktilise osa käigus loodi mobiilirakendus nimega „Matemaatika Abiline“. Tegemist on androidile mõeldud rakendusega, mis lahendab kasutaja sisestatud matemaatilisi ülesandeid ning õpetab kuidas vastavat ülesannet lahendada. Töös on kirjeldatud selle programmi loomist prototüübist turustamiskõlbliku rakenduseni. Tulemusena saadakse teada, kui lihtne on valmis mobiilirakendust Eestis turustada ning kui suurt tulu sellega teenida saab. Samuti tuuakse välja nõuandeid ja järeldusi erinevate turustamis- ja arendamisvõtete kohta. Uurimistöö jooksul selgitatakse erinevaid probleeme ja valikuid, mis võivad mobiilirakenduse arendamisel, müümisel ja reklaamimisel esineda. Liina Kudu „Kehakeele alateadlik tõlgendamine“ (Miina Härma Gümnaasium) Töö eesmärgiks oli kontrollida hüpoteesi: naised tõlgendavad kehakeelt alateadlikult õigemini kui mehed. Uuriti, kui suur protsent naistest ja meestest tõlgendab eelteadmiste olemasoluta kehakeele põhjal õigesti inimeste emotsioone, mõtteid ning enesehinnangut. Uurimus põhines ankeetküsitlusel, mis viidi läbi 18–25 aastaste noorte täiskasvanute seas, kellel paluti tõlgendada piltidel kujutatud kehakeelt. Küsitluse koostamise aluseks olid erinevad kehakeeleteemalised kirjandusallikad.

Uurimistöös selgus, et noorte kehakeele tõlgendamise oskused on üsna heal tasemel, kuna enamus uurimuses osalenutest tõlgendas suuremat osa asenditest ning žestidest õigesti. Kõige suuremaid probleeme valmistas vastajatele jalgade kehakeele tõlgendamine, nagu töö autorgi oli arvanud. Töös püstitatud hüpotees sai kinnitust, kuna 64% küsimustest vastasid naised sagedamini õigesti kui mehed ning 36% küsimustest vastasid mehed sagedamini õigesti kui naised. Siiski tuli ette ka üllatusi ning leidus üksikuid žeste, mida mehed konkreetses küsitluses naistest paremini tõlgendasid, ning žeste, mida nii mehed kui ka naised üsna võrdselt sageli õigesti tõlgendasid. Uurimistöö on hetkel kasutusel Miina Härma Gümnaasiumi perekonnaõpetuse tundides õppematerjalina. Rebekka-Maria Remmelgas „Koeru haigla ja ambulatooriumi ajalugu“ (Koeru Keskkool, juhendaja Siret Pärtel) Esimene haigla Koerus avati 1890. aastal. Kuna tingimused olid kasinad, siis koliti peagi ümber Sandhofi karjamõisa. 1936. aastal see lammutati ja asemele ehitati uus kivist jaoskonnahaigla. Uurimistöös on antud ülevaade 20. sajandi alguses Koerus töötanud arstidest, kes olid tuntud ka väljaspool Koerut. Pikemalt on kirjeldatud Koeru esimese arsti ja haigla rajaja doktor Paul Waldneri tegemisi. Koeru haigla oli Paide Keskhaigla filiaal, mistõttu tuli iga-aastaselt esitada aruanded Keskhaiglale. Töös on välja toodud momendid 1966. aasta aruandlusest – külastuste ja koduvisiitide arvud, laboratoorsed analüüsid, protseduuride ja haigestumiste arvud, elanike arv teeninduspiirkonnas jne. Eraldi peeti arvestust tähtsamate ettevõtete kohta ja lisaks oli kohustus ära mainida ka töövälised ettevõtmised personaliga. Esimene ambulatoorium Koerus avati arvatavasti 1958. aastal. Kõikide seal töötanute meenutustes on mainitud, et üldine olukord oli vilets. Seetõttu unistati palju aastaid uuest hoonest. Uus ja kaasaaegne ambulatoorium avati 1991. aastal. Aastate jooksul on ka sealne olukord muutunud – käinud ajaga kaasas. Parima ülevaate saamiseks viimaste aastakümnete tööst ambulatooriumis viidi läbi mitmeid intervjuusid seal töötanud arstide, õdede ja teiste töötajatega. Kõikide sõnul on aastate jooksul töötingimustes toimunud suured muudatused. Kiideti kollektiivis valitsenud sõbralikku õhkkonda ja tuletati meelde ühiseid ettevõtmisi. Räägiti huvitavatest tegemistest-juhtumistest, mis tunduvad tänapäeval uskumatud. Tänasel päeval on Koeru Arstikeskusest võimalik saada heal tasemel maapiirkonnale vastavat arstiabi. Anett Treier „Tartu viie veekogu võrdlus bakterite suhtelise hulga (CFU), BHT7 ja peamiste toitainete hulga alusel“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Lauri Mällo) Töö käigus hinnati Tartu viie veekogu orgaaniliste ainete hulka biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) alusel, et saada ülevaade võimalikust reostustest. Vaadeldi ka keemilis-füüsikalisi näitajaid ja bakterite üldhulka. Töö alguses püstitatud eesmärkide ja hüpoteeside kinnitamiseks korraldati Tartu viies veekogus – Vanemuise tiigis, Tamme Gümnaasiumi tiigis, Ihaste ojas, 22

Emajões ja Anne kanalis kolm vaatlust vastavalt 4. novembril, 6. detsembril ja 4. jaanuaril. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) alusel on orgaaniliste ainete hulk suurem Vanemuise ja Tamme Gümnaasiumi tiigis. Ihaste kraavis oli orgaanika hulk BHT7 alusel pidevalt madal. Väikestes suletud veekogudes (Tamme Gümnaasiumi tiik ja Vanemuise tiik) on bakterite üldhulk suurem kui Anne kanalis. Ilmselt on see tingitud tiikide väikesest veemahust ning vähesest veevahetusest. Käesoleval aastal mängis ka oma rolli tiikidele tekkinud jääkate. Suure voolava veekoguna vaadeldud Emajões oli bakterite üldhulk suurem kui väikese voolava veekoguna vaadeldud Ihaste ojas. Anne kanalis oli bakterite üldhulk kolme vaatluse käigus madalaim. Väikestes kinnistes veekogudes on bakterite üldhulk suurem kui suures kinnises veekogus. Suures voolavas veekogus oli bakterite üldhulk suurem kui väikses voolavas veekogus. Vaadeldi ka BHT7 ja bakterite üldhulga omavahelisi seoseid vaadelduna kahes tiigis ja kõigis veekogudes. Antud vaatluste puhul ei ole BHT7 ja bakterite üldhulga korrelatsioon kuigi tugev ning antud töö andmete põhjal ei leia kindlalt kinnitust väide, et kõrgem mikroobide üldhulk annab ka kõrgema BHT7 väärtuse. Seega tuleks BHT7 ja CFU omavahelisi seoseid uurida ühes kindlas veekogus pikema aja jooksul. Keemilistest näitajatest hinnati lämmastikühendite ja fosfaatide hulka vees. Suurem on nitritite reostus Emajões ja Ihaste kraavis. Reostus tuleneb ilmselt jõgede lähedal asuvatest põldudest. Üldiselt võib öelda, et lämmastik- ja fosforühendite osas ei ületa ükski vaadeldud veekogu lubatud piirnorme, mis viitab sellele, et otsestelt reovett neisse ei voola. Edaspidi võiks antud teema uurimiseks korraldada aastaringselt tihedamaid vaatlusi, et saaks parema ülevaate veekogude seisundist. Karmel Ritson „Lood ühest nõiast – Vormsi enn“ (Viljandi Gümnaasium, juhendaja Aili Kiin) Tänapäeva maailm tugineb suuresti füüsikaseadustel ning kõik, mis ei ole kokkusattumus on teadlaste poolt selgitatav. Endisaegses maailmas aga füüsikaseadustest teavet polnud, kuid siiski oli inimesi, kes julgesid erinevaid nähtusi kirjeldada ning kõik üleloomulik polnud kokkusattumus. Nendeks inimesteks olid nõiad. Tartu Ülikooli rahvaluuleolümpiaadi raames uurisin nõidade käsitlust endisaegsete eestlaste seas, tänapäevani välja. Selleks töötasin läbi eestlaste rahvaluuležanrid ja viited nõidade olemasolule ning samuti viisin läbi küsitluse Viljandi Gümnaasiumi noorte seas, saades teavet nõidadesse suhtumisest tänapäeval. Eelkõige soovisin teada, kuidas on uskumine nõidade võimetesse teisenenud aegade muutuste käigus. Uurimistöö kõige tähtsamaks osaks sai aga tõelise nõia – Vormsi ennu uurimine. Milline on tema pidevalt kulgev nõiarada ning kuidas „toimida toimimata ning ei ole nii, et ei oleks juhtimist“ ehk nõiaks olemisest tänapäeva maailmas Vormsi ennu pilgu läbi.

TOETAJAD

Kontakt

Tartu Jaan Poska G端mnaasium Aadress: Vanemuise 35, Tartu 51014 Registrikood: 75037400 E-post: kool@jpg.tartu.ee Telefon: 7361 950