peenar sinu aias

Reti Randoja-Muts

Õ Õ `> ÃiÊ«ª ªÌÌi`ÊUÊ B ` ëii À>`ÊUÊÌ> iÃ Û ÌÕÃi`

SISUKORD 10 sammu peenrajooniseni Sissejuhatus aiakujundaja mõttemaailma 1. Leiame peenrale asukoha 2. Hakkame komponeerima 3. Kuidas saavutada ühtsust 4. Vormikompositsioon ehk mäng läheb kolmemõõtmeliseks 5. Kontrastid ja kooskõlad 6. Lisame peenrasse rütmi 7. Tasakaal on tähtis

9 11 14 28 44 63 68 78 82

8. Lemmiktöö: värvuste valik 9. Peenar kui õueruumi osa 10. Võtame ette paberi Mõned näidispeenrad Abiks taimede valikul Valgus ja vari peenra kujundajana Valik lehtpõõsaid Valik okaspuid ja -põõsaid Valik püsililli

94 119 123 131 137 138 142 148 154

S

6

ee raamat sündis soovist jagada oma mõtteid ja kogemusi, kuidas lihtsate võtetega kujundada ilupeenar ükskõik kuhu: kas väikesse linnaaeda, avarale taluõuele või asutuse paraadplatsile.

Olen täheldanud, et tihti ostavad inimesed puukoolist või laadalt taimi hetketuju ajel ja pärast käivad nõutult aias ringi, otsides uuele lemmikule kohta. Tulemuseks on pahatihti taimede juhuslik paigutus.

Aiakujundaja seevastu ostab taimed peenrasse viimases järjekorras.

Sobiliku taime otsingutele eelneb asukoha, vormikompositsiooni, värvuslahenduse ja valgustingimuste analüüs. Raamatus kirjeldangi ilupeenra kujundamise kõiki vajalikke etappe, alustades peenrale asukoha ja õigete proportsioonide leidmisest ning lõpetades sobivate liikide otsinguga. Selgitan lühidalt kompositsiooni kunstilisi põhimõtteid, mis taimekompositsioonide loomisel rohkem tähelepanu nõuavad: mastaap, proportsioon, ühtsus, tasakaal, kontrastsus ja kooskõlalisus ning ruumilisus.

Kindlasti pole minu eesmärk mõjutada tulevasi peenrakujundajaid sedavõrd, et kaoks koduaedade omanäolisus ja kõigi tulevaste kujundajate peenraid eristaks üksteisest vaid nimi projekti kirjanurgas. Kaugel sellest.

Küll aga on minu siiras soov aidata isehakanud kujundaja samale teele õppinud kujundajatega. Aednik, kes saabub laadalt, juhuslik taim kaenlas, ei suuda üldjuhul leida sellele aias õiget kohta, mistõttu tuleb see aastate pärast ümber istutada. Õpetust saanud kujundaja teab, et tee õige liigi ja sordini viib läbi kujundusprotsessi.

Teen sügava kummarduse Reet Palusalu ja Andres Vaasa ees, kes jagasid raamatu soovituslike tabelite tarbeks ajakohast infot taimede parameetrite kohta Eesti oludes. Ka nii mõnedki siin esitletud fotod on pärit nende erakogudest.

Samuti ei oleks ma kindlasti jõudnud raamatus käsitletud kujundusmetoodika lahtikirjutamiseni, kui poleks Räpina Aianduskooli ja Luua Metsanduskooli särasilmseid ja kujundushuvilisi õpilasi ning minu ema, kes on hoidnud teose kirjutamise ajal pere aardeid enda läheduses.

Head lugemist ja pealehakkamist soovides

-<1 )6,72) =<;

7

8

9

10 sammu peenrajooniseni

10

Sissejuhatus aiakujundaja mõttemaailma Peenar on aia- ja maastikukujunduse lahutamatu osa. Asjatundjad nimetavad seda tänapäeval küll istutusalaks, kuid rahvasuus jääb peenar siiski peenraks. Ilupeenrast rääkides kujutame tihti ette midagi eriti toredat ja värviküllast, vahest ülemääragi. Käesolevas raamatus püüame jõuda selgusele, kuidas kujundada lihtsate materjalide ja klassikaliste kujundusvõtetega kaunis ilupeenar ning teha seda nii, et peenar ei muutuks ka liig toredaks.

Selleks lähtume nii kujunduse põhiprintsiipidest – funktsionaalsus, ökonoomsus ja esteetilisus – kui ka kompositsiooni kunstilistest põhiprintsiipidest.

Klassikalise koduaia kujundamisel lähtume kuldlõike seadusest. See ütleb, et nii nagu väike osa suhtub suuremasse, nii peab suurem osa suhtuma tervikusse. Kui see väiksem osa on lill ja suurem osa peenar, siis tähendab kuldlõike seadus lahti seletatuna, et nii nagu lilleke sobib peenrasse, peab ka peenar sobima kogu aia kujundusse tervikuna. Seega peaks esimene samm kujundusprotsessis olema aia eelkujundus. Alles sellele järgneb peenra kui terviku osa kujundamine, millest kõneleb siinne raamatuke.

Tänapäeval soovitatakse peenra kujunduses üheskoos kasutada nii elusmaterjali ehk taimi kui ka eluta materjali (nt kivi, metalli, betooni) ja vett.

Kui veel 20 aastat tagasi usuti, et õige peenar koosneb vaid lilledest, siis nüüd on sellest usust lahti öeldud ja peenrasse on hakatud mahutama kõike, millel on mingigi ühisosa. Nii näiteks on ühes “õiges” peenras rohttaimede, peamiselt lillede kõrval koht ka puittaimedel ehk puudel-põõsastel. Küsite, miks?

Kui lilled rõõmustavad meid kõige rohkem 6 kuud aastas, siis okaspuud, -põõsad ja teised igihaljad liigid suudavad silmailu pakkuda 12 kuud. Mis puudutab lehtpuid ja -põõsaid, siis viimaste puhul saame tinglikult rää-

11

12

kida 6 + 6 kuust aastas, sest nende võrad on maalilised lehtedetagi.

Aiakujundaja üks kavalusi on, et soovides kujundada kaunist peenart, peaks kasutama ka väärtuslikku materjali. Väärtusliku all mõtlen ma taimi, mille dekoratiivsed omadused püsivad suhteliselt kaua aega, mille kauni välimuse hoidmiseks pole vaja teha tavapärasest rohkem hooldustöid ja millel ei ole erilisi nõudeid kasvukohale. Sellised taimed lisavad peenrale väärtust ja võimaldavad selle ilu nautida vähema hooldusega.

Taimede valikuni jõuame aga alles siis, kui peenrale on leitud vormikompositsioon ja värvuslahendus. Õige kujundaja mitte ei kõnni, pojeng kaenlas, ega otsi sellele aias kohta, vaid leiab taimele sobivaima paiga pärast vormikompositsiooni, värvuslahenduse, ökoloogiliste tingimuste ja muu uurimist. Taim peaks peenrasse paigutuma nii, et iga taim ja taimerühm oleks märgatav ning saaks samas korralikult areneda ja kasvada. Unustada ei tohi, et aasta-aastalt omandab iga taim uue ilme, mistõttu peab peenrakujundaja olema justkui maletaja, kes suudab ette näha mitu käiku ehk taimede uut nägu igal aastal ja sobitada taimed peenrasse sellele vastavalt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie tulevane ilupeenar algab kõigest sellest, mis meil aias praegu on. Olemasoleva taimestiku paigutuse, kasvu, tervise ja muu põhjal saame järeldada, milliste mahtudega peaks uue peenra puhul arvestama, mis stiili järgima, missugused uued taimed sobivad praegustega jne. Et taimed pidevalt kasvavad ja arenevad, on ilmselge, et kujundatava peenra puhul mõtleme läbi tema paarkümmend aastaringi.

See on juba väärikas iga, mis lubab peenart taas uuendama hakata. Muidugi on ka vahepeal võimalik teha asendusistutusi ja üksikuid täiendusi.

Järgnevates peatükkides püüamegi samm-sammult otsida vastust küsimusele: kuidas kujundada kaunis peenar?

13

1. Leiame peenrale asukoha

14

Miks planeerida taimed just peenrasse ja mitte üksikuna muru sisse?

Seda küsimust esitan aiandusõpilastele tihti. Küsimus on tingitud sellest, et sageli näeme aedades üksikult murualasse pikitud taimi, mis esmapilgul ei häiri ega tekita seega kõhklusi. Kui aga järele mõelda – teades, et kujundamise üks põhiprintsiipe on ökonoomsus –, tekib kohe küsimus, kas taimi üksikult murus kasvatada on ikka säästlik või on mõistlikum neid rühmitada peenrasse.

Peenar annab võimaluse hooldada taimi väiksema vaevaga. Kujutleme end kummardamas iga üksikult kasvava taime juurde, et niitmata jäänud muru kääridega tagasi lõigata. Kui peaksime seda tegema kord või paar aastas, poleks muret. Paraku tuleb sellist hooldustööd teha pärast iga niitmist, umbes viie päeva tagant. On aga taimed peenrasse istutatud, võime niidukiga otse peenra servas muru lõigata ja lisatöö vajadus langeb ära (vt joonist 1).

Kui olete minuga ühte meelt, et peenrast on rohkem kasu kui üksikust taimest, kutsun teid liikuma edasi teel kauni peenra poole. Jätkates peaksime leidma peenrale sobivaima asukoha.

Peenra vaadeldavus. Kirjandus soovitab tavaliselt alustada valgusja mullastikutingimuste uurimisest, et neist lähtuvalt leida peenrale asukoht. Mina soovitan sellest nõuandest esialgu kõrvale hiilida. Otsige oma tulevasele peenrale hoopis ala, kus sel on kindel ülesanne. Tihti eraldab peenar erinevaid aiaruumi osi või täidab ala, kus sillutis oleks kulukas või kuhu muru mahuks vaid kitsas siil, ent istutusala aitab ehitist ümbritsevaga siduda.

Sissepääsult avanev maaliline vaade lubab arvata kogu aia meeleolu ja stiili.

Ühtlasi peaks peenar moodustama osa igapäevasest kaunist vaatest.

Eestimaal on palju ilusaid aedu, kus leidub ohtralt kauneid peenraid – kuid kas need on alati kohas, kus neil on peale silmailu täita ka kindel ülesanne ja neile avaneb igapäevane vaade? Võite küll väita, et peenar ei peagi olema iga päev silme ees, kuid kas te kauni kostüümi ostate kapi või enda tarbeks? Ka peenrasse võiks suhtuda nii, et kuna selle soetamine ja hooldus on nõudnud kalleid ressursse – aega ja raha –, peaks vastutasuks saama iga-

Tagaaeda sobiv ilupeenar, mis on kombinatsioon dekoratiivsest tarbeaiast ja klassikalisest lillepeenrast.

päevast silmailu. Ei ole ju inimlik, et aiapidajale jääb vaid rohimise ja teiste hooldustööde rõõm! Mina leian, et igast asjast siin elus peab kasu saama.

Kasu aga ei tähenda ainult materiaalseid väärtusi, vaid esteetiliselt nauditav aed ongi vääriline tasu kulutatud aja ja raha eest.

Igapäevased liikumissuunad. Kui olete nõustunud asjaoluga, et peenar võiks olla silma all iga päev, siis minu järgmine soovitus kõlab: mõelge enda ja pere peamistele liikumissuundadele ning neilt avanevatele vaa-

detele oma aias. Üsna pea on teile selge, kus võiks paikneda kaunis peenar.

Tihti kujuneb enim vaadeldavaks alaks tänava ja hoone vahele jääv eesaed, mis on kasutusel vähemalt kaks korda päevas. Esiteks siis, kui lahkute kodust kooli, lasteaeda, tööle või spordisaali, ning teist korda koju naastes.

Seega leiate sobivamad alad oma ilupeenrale kas peasissepääsult või väravast avanevates vaadetes (vt joonist 2). Ühtsus väljendub taaskasutatavas materjalis. Ilu on vaataja Loomulikult on sarnased silmades. alad ka tagaaias, kuid seda tavaliselt vaid taimede kasvuperioodil. Näiteks kasutate kevadest sügiseni terrassi ja väligrilli vahelist ala, terrassi ja laste mängunurga vahelist ala ning miks mitte ka peenramaa, kasvuhoone ja majandusõue vahelist ala.

Järelikult võiksite nendelt käikudelt avanevatesse vaadetesse kujundada peenraid, mis omavahel moodustavad terviku. Viimase loomisele aitab kaasa ühtsuse leidmine kõigi peenarde vahel.

Samuti ei saa unustada siseruumidest aeda avanevaid vaateid. Peenrale on sobilik asukoht ka köögist või söögitoast avanevas vaates. Seega peaks kujundaja välja joonistama kõik igapäevased liikumissuunad ja istekohad, et jõuda peenrale sobilike paikadeni.

20

Hariliku elupuu hekk pakub varju naabrite pilkude eest ja on sobivaks taustaks k천rvalaia ette kujundatud peenrale.

Praktilised kaalutlused.

Peenart kavandades võib lähtuda ka vajadusest naabrite eest varjuda. Tähistage aiaplaanil alad, kust naaber näeb teie toimetamist, ja jälle olete leidnud peenrale hea asukoha (vt joonist 3).

Veel võib peenrale anda hoolduskulude kokkuhoidja rolli. Üsna tihti on tänavalt eesaeda kaks sissepääsu: sõidu- ja jalgvärav. Sellise planeeringu oluliseks puuduseks on asjaolu, et sageli jääb väravast hooneni viiva sõidu- ja jalgtee vahele kitsas mururiba (vt joonist 4), mis teeb hooldustöö märkimisväärselt kulukamaks. Iga viie päeva tagant, kui muru niidetakse, peab niidukit korduvalt käivitama, et vahepeal mööda kiviparketti minna kitsa murusiiluni. Seega on kaval kujundada kahe tee vahele mururiba asemel peenar, mida pidevalt niitma ei pea. Võib küsida, kas kogu ala katmine kivisillutisega

21

le. Sama halb variant on istutada Ăźksik kaunis taim vraki ette. Sel juhul on vaade kĂźll Ăźhest suunast varjatud, ent mujalt eksponeeritud (vt joonist 5).

Minu soovitus kþlab: kujundage peenar sammu vþrra kþrvale vþi ettepoole ja tähelepanu koondub sellele.

Tihti on eesaia â&#x20AC;&#x153;vaenlaseksâ&#x20AC;? number Ăźks kaevurake. Selle soovitan peita Ăźmbritsevasse peenrasse nii, et see Ăźhelgi aastaajal välja ei paista (vt joonist 6). Ei tohi siiski unustada, et kujundatud istutus peab vĂľimaldama teha lihtsaid kaevuhooldustĂśid.

Olemasolevate taimede sidumine.

Sageli on koduĂľue muru puid-pþþsaid täis pikitud, nii et pilk hĂźpleb Ăźhelt aktsendilt teisele. Ka siin tuleb appi peenar. Hinnake taimmaterjali hetkepaigutust ning pßßdke olukorda arvestades luua samadest ja täiendavatest materjalidest Ăźks terviklik peenar (vt joonist 7). Ă&#x2022;igesti valitud asukoht on suureks abiks kauni peenra kujundamisel.

Kui peenral on kindel ßlesanne ja selle kujundus vþimaldab säästlikku hooldust, siis on peenar suure tþenäosusega ka kaunis.

Â?Ă&#x2022;ÂŤiiÂ&#x2DC;Ă&#x20AC;>Ă&#x160;Ă&#x192;Â&#x153;LÂ&#x2C6;Ă&#x203A;>Â&#x201C;>`Ă&#x160;>Ă&#x192;Ă&#x2022;Â&#x17D;Â&#x153;Â&#x2026;>`\ s KĂ&#x153;NNITEEDELT JA LIIKUMISSUUNDADELT AVANEVATES VAADETES s AIA SULETUD JA POOLAVATUD RUUMIDE hSEINANAv s ALAL KUS SEE TĂ&#x153;MBAB INETULT OBJEKTILT TĂ&#x160;HELEPANU ENDALE s ALAL KUS SEE HOIAB Ă&#x160;RA MAHUKAID HOOLDUSTĂ&#x161;ID

25