Hotellide ja restoranide liit

Page 1

EESTi HOTELLiDE JA RESTORANiDE LiiT Hotellid, restoranid ja turism Oskused ja eeldused Haridus ja karj채채r


EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 1992. aastal loodud Eesti Hotellide ja Restoranide Liidul on 85 liiget, kelle hulgas on ka suurimad majutusteenust pakkuvad ettevõtted. Liidu hinnangul hõlmab liidu ettevõtete mahutavus 30–

K

ui mõtiskled, millist ametit valida ja kuhu

tavad noored ise, on rutiini puudumine ja

õppima minna, leiad võib-olla vastuse just

tööst saadavad positiivsed emotsioonid.

sellest trükisest. Hotellindus ja toitlustus koos

Hotellides vahelduvad kliendid iga päev,

restoranide tegevust puudutavat

kõige selle juurde kuuluvaga on vaheldusrikas

üldjuhul on nad rahul ja õnnelikud ning nende

teavet,

valdkond. Erialakoolide lõpetamine annab

positiivsed emotsioonid kanduvad üle ka

analüüsida omamaist hotelli- ja

võimaluse töötada kümnetes eri ametites nii

teenindajatele. Iga päev toob põnevaid välja-

restoraniturgu.

hotelli- kui ka toitlustussektoris.

kutseid, uusi tutvusi ja arenemisvõimalusi.

hankida ja levitada hotellide ja

35% kõigist majutustubadest Eestis. Kokku tegutseb Eestis 850–900 maju-

Kui uurisime hotelliteenindust õppivatelt

Hotellindus- ja toitlustusvaldkond on

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

noortelt, miks nad on valinud just selle eriala,

muutumas ka palgamaksjana üha atraktiivse-

tusettevõtet, suurimad tööandjad on

on Eesti Tööandjate Keskliidu asutaja-

rääkisid neiud ja noormehed ennekõike laiast

maks – Eesti keskmine palk on garanteeritud. Ja

Sokos Hotel Viru ja Reval Hotel

liikmeid ning kuulub ka Euroopa Liidu

perspektiivist. Mida see tähendab?

mis põhiline – sinu võime ja soov klientide ootusi

Olümpia.

hotellide ja restoranide assotsiatsioo-

Liidu eesmärk on:

Iga hotell on justkui omaette väike

ületada tagab sulle ka suurema sissetuleku.

nide liitu HOTREC (Confederation of

kuningriik, mille külalised eeldavad meelde-

the National Hotel and Restaurant

jäävat elamust: ootusi ületavat teenindust ja

mend aastat, sealhulgas juhtinud mitut Eesti

Olen hotellinduses töötanud ligi paarküm-

Associations in the European Union).

esindada oma liikmete huve,

maitsvaid toitusid. Just sellepärast on ka

suuremat hotelli. Julgen öelda, et see on kõige

osaleda liitu ja selle liikmeid puudu-

hotelliteeninduse erialal õppijatel unikaalne

põnevam töö, mida oskan endale ette kuju-

tavate seaduste väljatöötamisel,

võimalus saada selgeks kunst, millega muuta

tada. Ning mis on minu arvates väga tähtis –

esindada liikmeid suhtluses

klientide hotelli- ja restoranikülastused meel-

siin töötavad kümned ja kümned noored, kes

turismi- ja muude organisatsioo-

dejäävateks sündmusteks. See on kunst, mis

on alustanud uksehoidja või toateenijana ning

eeldab põhjalikke teadmisi teenindusest ja

kellest on nüüdseks saanud hotellijuhid. Sama

toiduvalmistamisest, head keelteoskust ja

tulevik võib vabalt oodata ka sind.

nide ja ühendustega, hotellide ja restoranide ning nende liitude ja ühendustega nii Eestis kui ka välismaal,

Kõige avaram tulevik

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Kiriku 6, 10130 Tallinn Tel: 641 1428 Faks: 641 1425 e-post: info@ehrl.ee

organiseerimisvõimet. Olulised argumendid hotellinduse kasuks otsustamisel, mida rõhu-

Feliks Mägus Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu president


EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

Hotellid, restoranid ja turism K

odumaises hotelli- ja restoraniäris töötab ligi 20 000 inimest. Majan-

dusministeeriumi prognoos aastateks 2007–2013 nägi ette sektori ja töökohtade arvu märgatava kasvu ning selle järgi tehti ka esialgsed koolituskavad. Loomulikult on üleüldine majandusolukord valdkonda oluliselt mõjutanud, klientide hulk on vähenenud ning seetõttu pole vajadus uute töötajate järele praegu nii suur. «Ülihäid spetsialiste on alati puudu, soovijaid on palju ja nüüd on hotellidel-restoranidel võimalik oma töötajaskonda hoolikamalt valida,» kirjeldab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektor Donald Visnapuu.

tades Eesti kaupade ja teenuste

oluliselt suurenenud ning see on toonud

tulenevalt vähenes Tallinna lennujaama

ekspordist 9,1%. Eesti majutusettevõ-

endaga kaasa ülepakkumise ja hindade

läbinud reisijate arv rahvusvahelistel

esialgsel hinnangul vähenes välisturism

tete klientidest moodustavad üle 60%

alanemise,» kommenteerib olukorda

regulaarlendudel I kvartalis 24%.

nii kogu maailmas kui ka Euroopas

välismaa turistid – nendegi kulutused on

Donald Visnapuu.

Samas saabub suurem osa väliskülas-

2009. aasta jaanuaris-veebruaris 8%.

panus Eesti eksporti. Kui näiteks soom-

See tähendab, et turistide arv kukkus

laste ja teiste välisturistide hulk on

vähendas reisimisaktiivsust, mõjutas

Sadama andmed olid märksa positiiv-

pärast tugevat tõusu 2008. aasta

võrreldes majanduslikult edukate

Eesti turismi negatiivselt ka lendude

semad. Tallinna Sadamat läbinud reisi-

esimesel poolel tagasi 2007. aasta

2006.–2007. aastaga vaid pisut kaha-

arvu vähendamine ja mitmete lennulii-

jate arv kasvas aasta algul 2,5%, sh

tasemele.

nenud, siis eestlastest turistide hulk on

nide sulgemine talvehooajal (näiteks

Tallinna-Helsingi liinil 1,7% ja Tallinna-

Maailma Turismiorganisatsiooni

Turismiteenused, sealhulgas suure

Peale selle, et majanduskriis

tajaid Eestisse laevaga ja Tallinna

sama perioodiga võrreldes vähenenud

ühendused Saksamaa, Suurbritannia,

Stockholmi liinil 12%. Sadama statis-

osakaaluga hotelli- ja restorani­äri, on

väga suurel määral. «Turistide arv on

Poola ja Norraga), mis omakorda

tika viitab, et tõenäoliselt suurenes

väga oluline ekspordiartikkel, moodus-

vähenenud, aga hotellikohtade arv on

mõjutas konverentsiturismi. Sellest

ühepäevakülastajate arv.


EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

Eesti majutusettevõtetes majutatud turistid ja nende ööbimised (elukohariigi järgi), I kvartal 2006–2009. Allikas: Statistikaamet. Majutatud turistid, I kv

Turistide ööbimised (veedetud ööd), I kv

Muutus võrreldes eelneva aastaga (I kv) 2008/07 2009/08

2007/06

2006

2008/07 2009/08

2007

2008

Muutus võrreldes eelneva aastaga (I kv) 2009

2007/06 2008/07

2009/08

2007/06 2008/07 2009/08

2006

2007

2008

2009

2007/06

kokku

366 503

395 158

416 627

359 237

8%

5%

-14%

28 655

21 469

-57 390

kokku

751 555

810 696 825 634

701 521

8%

2%

-15%

59

141

14 938

Eesti

170 557

195 547

205 193

165 221

15%

5%

-19%

24 990

9 646

-39 972

Eesti

300 002

351 835

361 337

289 972

17%

3%

-20%

51 833

9 502

-71 365

välisturistid

195 946

199 611

211 434

194 016

2%

6%

-8%

3 665

11 823

-17 418

välisturistid

451 553

458 861

464 297

411 549

2%

1%

-11%

7 308

5 436

-52 748

Soome

107 949

103 762

112 593

103 651

-4%

9%

-8%

-4 187

8 831

-8 942

Soome

236 925

225 587

226 282

202 396

-5%

0%

-11%

-11

338 695

-23 886

Venemaa

15 021

18 467

19 855

23 416

23%

8%

18%

3 446

1 388

3 561

Venemaa

44 164

55 503

53 931

62 340

26%

-3%

16%

11 339

-1 572

8 409

Läti

9 385

10 161

13 405

11 700

8%

32%

-13%

776

3 244

-1 705

Läti

15 650

17 661

22 963

18 425

13%

30%

-20%

2 011

5 302

-4 538

Rootsi

15 664

15 023

12 650

11 612

-4%

-16%

-8%

-641

-2 373

-1 038

Rootsi

36 907

31 164

26 732

23 777

-16%

-14%

-11%

-5 743

-4 432

-2 955

Norra

6 182

8 540

7 790

6 230

38%

-9%

-20%

2 358

-750

-1 560

Norra

14 884

22 162

20 517

15 559

49%

-7%

-24%

7 278

-1 645

-4 958

Suurbrit.

30 715

24 722

23 242

14 591

-20%

-6%

-37%

-5 993

-1 480

-8 651

Suurbrit.

11 912

9 732

8 903

5 811

-18%

-9%

-35%

-2 180

-829

-3 092

Leedu

4 276

5 134

5 605

5 331

20%

9%

-5%

858

471

-274

Saksamaa

5 806

5 761

6 019

4 193

-1%

4%

-30%

-45

258

-1 826

Leedu

7 920

9 017

10 168

9 285

14%

13%

-9%

1 097

1 151

-883

Saksamaa

14 333

14 523

15 821

10 683

1%

9%

-32%

190

1 298

-5 138

Itaalia

2 044

2 081

2 176

1 994

2%

5%

-8%

37

95

-182

Itaalia

5 496

6 040

5 792

5 387

10%

-4%

-7%

544

-248

-405

Taani

2 166

2 301

2 554

1 933

6%

11%

-24%

135

253

-621

Taani

4 293

4 726

5 750

4 198

10%

22%

-27%

433

1 024

-1 552

Poola

1 515

1 869

2 058

1 807

23%

10%

-12%

354

189

-251

Poola

4 200

6 344

7 575

4 028

51%

19%

-47%

2 144

1 231

-3 547

USA

1 694

1 763

2 186

1 697

4%

24%

-22%

69

423

-489

USA

4 542

4 867

6 110

4 956

7%

26%

-19%

325

1 243

-1 154

Prantsus­maa

1 377

1 711

1 895

1 558

24%

11%

-18%

334

184

-337

Prantsusmaa

3 530

4 074

4 111

3 775

15%

1%

-8%

544

37

-336

Holland

1 308

1 285

1 404

1 370

-2%

9%

-2%

-23

119

-34

Holland

2 922

2 920

3 357

3 340

0%

15%

-1%

-2

437

-17

Hispaania

655

1 050

1 315

879

60%

25%

-33%

395

265

-436

Hispaania

1 457

2 516

3 127

1 916

73%

24%

-39%

1 059

611

-1 211

Jaapan

329

442

464

440

34%

5%

-5%

113

22

-24

725

940

1 010

813

30%

7%

-20%

215

70

-197

Jaapan


EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

Oskused ja eeldused E

hkki lähiaastatel ei pruugi vajadus

võtulauas ning mõningad käelised

töötajaskonna järele hotelli- ja

oskused on hinnatavad nt toa- ja

restoraniettevõtetes suureneda, on

puhastusteeninduses või köögis, on

teenindussektor noorte hulgas popu-

põhilised eeldused siiski suhtlusoskus,

laarne. «Toitlustamine ja majutamine ei

distsipliin, töötahe ja soov ennast aren-

kao kunagi ära – inimene tahab alati

dada.

süüa ja magada, liiatigi on tegu

«Tiheneva konkurentsiga tööjõu-

rahvusvahelise erialaga,» arvab hotel-

turul tuleb olla ise hakkaja, paremini

lide ja restoranide liidu juht Donald

õppida ja rohkem pingutada,» rõhutab

Visnapuu.

Donald Visnapuu. Töö võib kohati olla

Teenindussektoris töötaval

ka füüsiliselt ja emotsionaalselt raske,

inimesel peavad olema valdkonnale

nõuda pühendumist ja valmisolekut

sobivad eeldused, kuid neid on

vahetustega tööks. Näiteks hotelli

võimalik töö käigus ka arendada. Ehkki

vastuvõtulaua töötaja või portjee peab

mõnele inimesele sobib rohkem

olema valmis töötama nii öötundidel,

aktiivset suhtlust nõudev töö vastu­

nädalavahetustel kui ka riigipühadel. EHRL on kinnitatud kutse

5 põhjust õppida hotellindus- ja toitlustuseriala: • turismil on Eesti majanduses oluline

andjaks hotelli- ja toitlustuse erialadel. Koostöös Kutsekojaga on alates 2003. aastast välja antud üle pooleteise tuhande koka, hotelliteenindaja ja kelneri kutsetunnistuse.

osatähtsus • avatakse uusi majutus- ja toitlustusasutusi, luuakse uusi töökohti • konkurentsivõimeline töötasu • laialdased karjäärivõimalused • rutiinivaba töö


EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

Haridus ja karjääri­ võimalused E

esti koolid koostöös Kutsekojaga

Jõul. Tema läks Tallinna Teenindus-

annavad välja baarmeni, hotellitee-

koolis õppides praktikale Reval Hotel

nindaja, hotelliteeninduse spetsialisti,

Olümpiasse ning jäi sinna tööle pikaks

kelneri ja koka kutsetunnistusi.

ajaks. Seejärel ootas töö restoranis Ö.

Edasiliikumise võimalused on näiteks töö peaadministraatori, vastu-

kui inimene ise on ametist huvitatud ja

võtujuhi, müügijuhi ja tellimiskeskuse

pühendunud. Pigem on headest kelne-

juhi, restorani- või kohvikujuhi, peakoka

ritest puudus, näiteks meilgi on praegu

või vanem- ja ülemkelnerina. «Hotelli-

üks kelner puudu, aga sobivat inimest

teenindaja standardõpe peab olema

ei leia kusagilt,» tunnistab mees.

laiapõhjaline, sest inimene peab olema

Ta lisab, et hoolas töö võimaldab

Liiduga teeb koostööd 13 kooli üle

võimeline orienteeruma võimalikult

tõusta ka ametiredelil: kelnerist võib

Eesti. «Koolide paiknemine üle Eesti

paljudes ametites, see on ka hea tipp-

saada vahetuse vanem, peakelner,

pole juhuslik, see on regionaalse

juhi tunnus,» lisab hotellide ja restora-

teenindusjuht, toitlustusjuht, võib

arengu seisukohast ülitähtis,» märgib

nide liidu tegevdirektor Donald

õppida ka sommeljeeks. «Arenemiseks

Visnapuu. Ühelt poolt on põhjus

Visnapuu.

on võimalusi küll: korraldatakse

selles, et paljudel inimestel pole rahali-

erialase keele kursusi (inglise, vene),

selt võimalik õppida suurlinnades,

kelneriametis on eelkõige vaja head

veinikoolitusi (sommeljeekursus),

teisalt aga selles, et haritud hotelli- ja

pingetaluvust, korrektsust, tasakaalu-

olenevalt firmast ka veinireise Prant-

restoranitöötajaid on vaja ka kohalikul

kust ja viisakust. «Teenindaja peab

susmaale ja mujale. Lisaks veel

tasandil.

olema tolerantne ehk teisisõnu – sul

igapäevane keelepraktika töö juures,»

tuleb hakkama saada igasuguste klien-

toob Jõul välja täiendusõppe võima-

tidega. Ja loomulikult on vaja positiiv-

lused.

Kelner Kaul Jõul tunnistab, et

sust, naeratus on kohustuslik,» loetleb

10

«Usun, et teenindusalal leiab tööd küll,

Ametid, kuhu kooli­ lõpetanuid oodatakse • vastuvõtu administraator/teenindaja • tervisekeskuse administraator/teenindaja • konverentsikeskuse administraator/teenindaja/ sekretär • tellimuskeskuse/müügiosakonna müügisekretär • concierge – lisateenuse korraldaja • kelner/ettekandja • kokk • kondiiter/pagar • baarmen/baaridaam

Eesti Hotellide ja Restoranide

11


EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

Pärnu

Tartu

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Tartu Kutse­ hariduskeskus

Erialad: hotelliteenindus, kelner/

tusteenindus, kokk

Kutseõpe koka ja toitlustustee-

ettekandja, kokk, pagar-kondiiter,

nindaja erialal toimub põhi- ja

puhastusteenindus

keskkooli baasil. Tallinn

Eesti Hotelli- Tallinna ja Turismi­ Teenindusmajanduse kool Erakool Kool töötab alates 1946.

Eesti Hotellikool Eesti Hotellikool loodi 1991.

aastast. Õppida saab hotel-

korraldada hotellitöötajate

hotellide ja restoranide liitu

liteenindaja, koka, kelneri-

väljaõpe vastavalt turuma-

kuuluvate majutus-, toit-

ettekandja, baarmeni, maju-

janduse tingimustele. Alates

lustus- ja turismiettevõte-

tusteenindaja, hotelliteenin-

sellest ajast on EHK korral-

tega kui ka liiduväliste

daja, pagari, kondiitri,

danud algväljaõppe- ja

teenindusettevõtetega, kus

puhastusteenindaja, toitlus-

täienduskursusi kõigil hotel-

toimub ka õppepraktika.

tusteenindaja ning müüja ja

limajanduse (sh toitlustuse)

Partneriteks on ka mitu

müügikorraldaja erialal.

erialadel. Väljaõppel on

Soome, Hollandi, Iirimaa ja

Vastu võetaks õpilasi nii

peetud oluliseks põhimõtet,

USA majutus- ja toitlustus-

põhi- kui ka keskkooli

et lektoritel oleksid eelkõige

ettevõtet, kus üliõpilased ja

baasil. Päevase õppevormi

praktilised kogemused.

õpilased on käinud õppe-

kõrval omandab üha

praktikal.

rohkem tähtsust töökoha-

Puuvilla 19, 10314 Tallinn Tel: 668 8707 Faks: 668 8706 e-post: ehte@ehte.ee www.ehte.ee

kavast läbitakse teoreetilistes ja praktilistes tundides koolis ja ülejäänud 70% töökohas. Majaka 2, 11412 Tallinn Tel: 605 3102 Faks: 638 1262 e-post: info@teeninduskool.ee www.teeninduskool.ee

Kooli 1, 79001 Kehtna Raplamaa Tel: 487 5246 Faks: 487 5260 e-post: kehtnamtk@kehtna.edu.ee www.kehtna.edu.ee

Pargi 1, 80010 Pärnu Tel: 442 7888 Faks: 442 7889 e-post: parnumaa@hariduskeskus. ee www.hariduskeskus.ee

Erialad: hotelliteenindus, toitlus-

Kopli 1, 50115 Tartu Tel: 736 1866 Faks: 736 1867 e-post: info@khk.tartu.ee www.khk.tartu.ee

aastal vajadusest ümber

Kool teeb koostööd nii

põhine õpe, kus 30% õppe-

12

Raplamaa

Ahtri 12, 10151 Tallinn Tel: 611 6106, 501 1159 Faks: 611 6106 e-post: info@hotellikool.ee www.hotellikool.ee

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž

Kutseõpe koka ja koduteenindaja

alla kuuluv akadeemiline õppe-,

erialal toimub põhi- ja lihtsustatud

teadus- ja arendusasutus. TÜ

põhihariduse baasil.

Pärnu kolledžis on võimalik

Pärnu kolledž on Tartu Ülikooli

omandada rakenduskõrgharidus 78003 Vana-Vigala Tel: 482 4545 Faks: 482 2450 e-post: kool@vigalattk.ee www.vigalattk.ee

turismi- ja hotelliettevõtluse erialal, magistrikraad turismigeograafias ning rahvusvahelises magistriõppes õppida heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimist (Wellness and Spa Service Design and Management). Ringi 35, 80010 Pärnu Tel: 445 0520 Faks: 445 0530 e-post: info@pc.ut.ee www.pc.ut.ee

13


EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT

Kesk-Eesti

Haapsalu ja saared

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Kuressaare Ametikool

Erialad: toitlustusteenindus, kokk

õppida koka, toitlustustee-

Soomes, Rootsis ja Itaalias.

Põhihariduse baasil saab ninduse, majutusteenin-

Tallinna 46, 72720 Paide Tel: 385 0738 Faks: 385 0738 e-post: kool@jkhk.ee www.jkhk.ee

praktikal käidud Küprosel,

duse ja pagari-kondiitri erialal. Keskhariduse baasil saab õppida turismikorral-

Kohtu 22, 93812 Kuressaare, Saaremaa Tel: 452 4600 Faks: 452 4616 e-post: kak@ametikool.ee www.ametikool.ee

dust, hotelliteenindust ja

mitmekülgsed kutse­

Haapsalu Kutse­ hariduskeskus

oskused. Esimesed prakti-

Erialad põhihariduse

lised kogemused

baasil: kokk, majutustee-

teenindus, turismi- ja toitlustus-

saadakse kooli kohvikus,

nindaja, loodusturismi

korraldus

restoranis Kass ning

korraldaja

toitlustusteenindust. Kooli Lõuna-Eesti

lõpetajad omandavad

Võrumaa Kutsehariduskeskus

majutus- ja toitlustustee-

Erialad: turismikorraldus, hotelli-

ninduse valdkonnas

hotellis Mardi. PraktikaVäimela, Võru vald, 65566 Võrumaa Tel: 785 0800 Faks: 785 0801 e-post: vkhk@vkhk.ee www.vkhk.ee/sisukord.html

Ida-Virumaa

Narva Kutseõppekeskus Erialad: hotelliteenindus, turismi-

baasideks on hotellide ja restoranide liidu ettevõtted, samuti on õpilastel võimalik käia välispraktikatel. Viimastel aastatel on

Ehitajate tee 3, 90401 Uuemõisa, Läänemaa Tel: 666 1740 Faks: 666 1750 e-post: kool@hkhk.edu.ee www.hkhk.edu.ee/news.php

Töötasu T

eenindussektori keskmine töötasu

jooksul muutunud. Kui vanasti suhtuti

on üks madalamaid. Statistikaameti

näiteks kokkadesse teatava üleole-

andmetel oli sektori keskmine kuutasu

kuga, siis nüüd on see meie sektori

2007. aastal ligikaudu 6000 krooni.

prestiižsemaid ameteid. Hea ja

Keskmist näitajat mõjutab see, et siia

hinnatud peakokk võib tihtipeale

kuulub ameteid, mis ei nõua kvalifikat-

rohkem teenida kui restorani või hotelli

siooni, nt abitöölise ja koristaja oma

direktor,» räägib Visnapuu.

(võõrsil tegutseb sel alal palju immigrante, eestlased töötavad nt Iirimaal ja

korraldus, toitlustusteenindus,

Soomes). Erialase väljaõppega oma

kokk, pagar-kondiiter.

ala spetsialistid on loomulikult hinnatumad. Palgatase oleneb ettevõtte

Kreenholmi 45, 20104 Narva Tel: 356 9341 Faks: 356 9370 e-post: nvtc@nvtc.ee www.nvtc.ee

14

suurusest ning asukohast – väljaspool Tallinna on palgatase madalam. «Suhtumine teenindussektoris töötavatesse inimestesse on aja

15


Väljaandja Tööandjate Keskliit www. tooandjad.ee Teostus Menu Kirjastus www.menuk.ee Fotod: Scanpix, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.