Põllumehe Teataja 2015 detsember

Page 1

nr 7 detsember 2015

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

ROHUMAALT PIIMAKLAASI ...


Kemppi Minarc Evo keevitisseadmed kuhu iganes töö sind ka ei viiks

Minarc EVO 180 elektroodkeevitus • sobib keevitamiseks kuni 4mm elektroodiga • toide 1- faas 220v • voolutugevuse näidikuga • distantsregulaatori valmidus • kaasa kõik vajalikud kaablid ja üks pakk elektroode Eripakkumisena anname kaasa automaatselt tumeneva keevitusmaski, sobiva värvitooni saate valida 4 maski vahel.

Komplekti hind: 590€ (ei sisalda käibemaksu 20%)

MinarcMig Evo 200 traadikeevitus • kaal 13kg • toide 1-faas 220v • komplekti kuuluvad ka keevituspüstol, maanduskaabel, gaasivoolik ja keevitustraat SG2 • vali materjal (Fe, SS,) materjali paksus ja keevita! • sobib ideaalselt ka generaatortoitega • tugev löögikindel plastikkorpus Eripakkumisena anname kaasa automaatselt tumeneva keevitusmaski, sobiva värvitooni saate valida 4 maski vahel.

Komplekti hind: 1050€ (ei sisalda käibemaksu 20%)

vaata ka www.rkrseadmed.ee


PÕLLUMEHE TEATAJA

Sisu: Roomet Sõrmus: ebaausatele kauplemisvõtetele tuleb piir panna lk 4 Metsaomanike puidumüügimahud ja -tulud kukuvad lk 6–7 Eesti metsandussektor on kriisis lk 8–9 Eestis toodetakse kvaliteetset metsatehnikat lk 10–13

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 511 5530 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 56688515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

ISSN 2382-8374

Aasta parim taimekasvataja Erki Oidermaa innustab kaera kasvatama lk 14–19 Eesti mahevili jõudis esmakordselt Ameerikasse lk 22–24 Põllumehed ja keskkonna saastatus lk 25 Pildigalerii: Põllumeeste Keskliit 25 lk 28–29 Probleem: ebaausad kauplemistavad nörritavad toidutootjaid lk 30–33 Kriisiabi hakatakse välja maksma lk 34–35 Raul Rebane: põllumajandus vajab oma müütilist lugu! lk 36–37 Biomassist tasub energiat toota lk 38–41 8 küsimust Romet Rässale lk 42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub veebruaris 2016.

3


KO L U M N

Ebaausad kaubandustavad ohustavad Eesti toidulauda leeme analüüsima. Erinevad EL-i liikmesriigid on ebaausate kaubandustavade probleeme mingil kujul reguleerinud, erandid on vaid Eesti, Taani ja Rootsi.

ROOMET SÕRMUS

L

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

epingupartnerit austav käitumine on eelduseks kodumaise tootmise arengu ja toiduainete tarneahela efektiivseks toimimiseks. Kuigi kirjandusklassikast tunneme Vestmanni ja Piibelehe või Andrese ja Pearu jõukatsumisi, mille sarnaseid leiame ka tänasest Eestist, on pikaajalist kasu silmas pidades ainuke lahendus koostöö. Toetusteta ei saa 2014. aasta majandusnäitajate analüüs näitab, et põllumajandusettevõtete kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse on alates 2012. aastast järk-järgult vähenenud ja ilma toetusteta pole tootmine kasumlik. Isegi kui arvestame kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused, oli see suhtarv mullu viimase viie aasta võrdluses kõige madalam. 2015. aastal langustrend ilmselgelt jätkub. Kuna ka toetused on vähenenud, siis on tarneahela hea toimimine üha kriitilisema tähtsusega. Kaubanduse kontsentreerumine viib põllumajandustootjate osa vähenemiseni väärtusahelas. Kui kaupmehed dikteerivad tööstustele kauba tarnimise tingimusi ja põllumehed ei suuda olla läbirääkimistel toidutööstustega võrdsel positsioonil, siis pikemas perspektiivis viib see tootmise kontsentreerumise ja väiksema valikuni. Keegi ei suuda lõputult jätkata tootmist, kui tootmiseks tehtavad kulutused ei saa kaetud. Soovitatakse, et toiduainete tarneahela osalised peaksid leidma kokkuleppeid heade kauplemista-

4

Ebaausaks kauplemistavaks võib pidada toote ebaõiglaselt madala hinnatasemega müümist, mida kaupmehed teevad selleks, et meelitada tarbijaid kauplusesse, kattes vastavad kahjud muude toodete arvelt.

vade juurutamiseks põllumeeste, toidutööstuste ja kaupmeeste osalusel. Partnerit austav dialoog on kahtlemata vajalik, kuid kogemus näitab, et iseregulatsioon ei suuda murda põhilisi probleeme. Peamiseks murekohaks on nn „hirmufaktor“ ehk ükski tootja ei julge äritegevusega riskides kaebust esitada. Põllumajandusvolinik Phil Hogan on asunud tarneahela prob-

Ebaausus väga levinud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring kinnitas ebaausate kaubandustavade probleemi Eestis – mullu puutus ebaausate kauplemistavadega kokku 79% suurematest ja 60% väiksematest toidutootjatest. Koja palvel tänavu sügisel tellitud analüüsist selgus, et Eesti viie suurema kaubandusketi lepingute tingimused on tootjate kahjuks tasakaalust väljas. Näiteid küsitavate sätete kohta on terve rida, mis viitab, et tootjatel puudub sisuliselt võimalus lepingute üle läbi rääkida. Suured jaekauplused konkureerivad omamärgitoodete abil tootjatega lõpptarbija pärast. Ilmeka näitena küsib Prisma omamärgitoote Pere piima eest 35 senti, Rimist saab Alpenrose ja Maximast Armas piima kätte 36 sendiga. Ebaausaks kauplemistavaks võib pidada toote ebaõiglaselt madala hinnaga müümist, mida kaupmehed teevad, et meelitada tarbijaid kauplusesse, kattes kahjud muude toodete arvelt. Nii luuakse tarbijale vale ettekujutus toote väärtusest ja tegelikust hinnast. Importkaup saab eelise Poolte turujõu ebavõrdsus viib selleni, et tugevam pool hakkab oma läbirääkimisjõudu kuritarvitama. On selge, et kui iseregulatsioon ei toimi, on vaja probleemid lahendada seaduste tasemel. Muidu raugeb Eesti toidutootjate jõud ja lettidel hakkab üha rohkem laiutama importkaup.


Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS www.metsaforest.ee

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 Võrumaa 5342 4232


PUIT

Metsaomanikud kaotavad TEKST: KRISTO RAIDNA

P

aberipuidu nõudluse kadumine ja sellega kaasnenud paberi- ja küttepuu hinnalangus on alla viinud metsaomanike puidumüügi mahud ja tulu. Puidumüügituru analüüse koostav Heiki Hepner OÜ-st Tark Mets ütles, et paberipuidu hinnad on olnud läbi aasta väga madalad. Küttepuidu hind on jõudnud Hepneri kinnitusel viimase viie aasta madalaimale tasemele. „Mõlema sortimendi (paberi- ja küttepuit) hinnad on jõudnud varumise omahinna tasemele väga lähedale või on mõnes kohas sellest juba allpool, juhul kui on kaugem autovedu. Metsaomanikule küttepuidu müügist sisuliselt mingit tulu ei jäägi,“ nentis Hepner. AS-i Woodwell juhataja Tiit Nilson tunnistas, et turusituatsioon, kus maailmaturul on nõudlus vähenenud, mõjutab kõiki, sh Woodwelli. „Metsaomanikud saavad vähem tulu, käibed ja kasumid kukuvad kõigil,“ lausus ta. Raieid vähendatakse Metsaomanike ühendava TÜ Eesti Puidumüügikeskus tegevjuht Einar Rannula on täpsem. Puidumüügikeskuse igakuisteks müügimahtudeks on keskmiselt 40 000– 60 000 tm kuus. Eelmisel aastal müüdi ümarmetsamaterjali kokku 571 000 tm, kuid tänavuse aasta number tuleb Rannula väitel ligi 10% väiksem. „Langus mahtudes on põhjustatud paberi- ja küttepuidu väga madalatest hindadest ja rasketest müügitingimustest, mis ei motiveeri metsaomanikku raiuma, ning mitmed meie liikmed on raieid vähendanud,“ ütles Rannula. Ta lisas, et ülepakkumine ei ole Eesti turu mure. Puidu ülepakku-

6

mine on tema sõnul pigem Soomes, Rootsis ja Norras, mis on vähendanud nende riikide importi ja mõjutab otseselt eksporti Eestist. „Oma osa on siin ka rubla kursi langusel, mis võimaldab soomlastel ja rootslastel importida odavat Vene puitu, mis omakorda vähendab importi Eestist,“ selgitas Rannula. „Meie liikmetele ehk metsaomanikele jääb tänu madalatele hindadele kännule oluliselt vähem raha,“ resümeeris ta. Paranemist pole näha Kuigi Tiit Nilson usub, et olukord järgmisel aastal puidumüügiturul paraneb, siis Rannula ja Hepner esimeseks poolaastaks midagi kergemat ei luba. „Tänase info põhjal julgen väita, et järgmise aasta I ja II teine kvartal saab paberipuidu turul oleme äärmiselt keeruline,” rääkis Rannula. „Hinnatase on ilmselt suhteliselt sama, mis täna, sest küttepuidu ja paberipuidu hindade erinevus on vaid

Metsaomanikule küttepuidu müügist sisuliselt mingit tulu ei jäägi. Heiki Hepner, OÜ Tark Mets mõned eurod ja väga kukkumise ruumi justkui olla ei tohiks,“ leidis ta. Tema sõnul saab probleeme olema paberipuidu realiseerimisega, sest Põhjamaade puidukontsernid suudavad laevadega välja saata heal juhul RMK kestvuslepingute alusel tarnitavad kogused ja erametsaomanikule enam väga palju ruumi ei jäeta. „Lisaks on

Hinnad langussuunal Jaanuar–november 2015, eurot/tm 35 30 25 20 15 10 5 0

MÄNNIPABERIPUIT

KUUSEPABERIPUIT

RMK järgmisel aastal raiemahtu suurendamas, mis ei tee erametsaomaniku olukorda kuidagi kergemaks,“ nentis ta. Kuuse- ja männipalgi hinnad on samuti kerges langustrendis. Palgi hinna langus on Rannula selgitusel põhjustatud saematerjali hinna langusest, mis omakorda on tingitud ületootmisest Soomes ja Rootsis ning sündmustest Lähis-Idas. Sealsed riigid on madalama kvaliteediga saematerjali tarbijad ja hinnasurve on just sellele kvaliteedile. I kvartalis võivad tekkida probleemid ka saeveskites vastuvõtuga. Kuna paberipuidul hinda ei ole, siis ollakse raiumas pigem metsa, kus tuleb palki rohkem ja muid sortimente vähem, leidis Rannula. Hepner ei näe, et RMK raiemahtude suurendamata jätmine olukorda parandaks. „Õige samm ei oleks mitte RMK-l kunstlikult raiemahtu vähendada, sest makroökonoomiliselt ei ole vahet, kelle metsas see puit ära mädaneb, vaid suurendada tarbimist, alustades selle kasutamist näiteks Narva elektrijaamades,“ pakkus Hepner.


müüki ja tulu

WWW.MOOS.EE Hääd firmajuhid, hea võimalus on tänada oma koostööpartnereid ja töötajaid KINKEMOOSIGA.

UUDIS! Funktsionaalsed vaarika- ja mustika-vaarika moosid. ETTETELLIMINE: AS BACULA TEL 767 9660, 5556 4125, E-POST: MOOS@MOOS.EE VALGAMAA, PUKA VALD, AAKRE

KASEPABERIPUIT

HAAVAPABERIPUI T

KÜTTEPUIT

Mis ootab ees järgmisel aastal? EINAR RANNULA,

O

TÜ EESTI PUIDUMÜÜGIKESKUS TEGEVJUHT

otame järgmisel aastal jätkuvat liikmete arvu kasvu. Meie jaoks tähendab see ka müügimahtude kasvu ja nõuab järjest suuremaid mahukokkuleppeid ostjatega, mis tänases turuolukorras ei tule just kergelt. Jätkame vaheladu.eu ja dokumendihalduse IT-lahenduste arendustega, mis raskel ajal hoiavad kokku metsaomaniku aega ja raha. Enamus Eesti Puidumüügikeskus TÜ müüdavast puidust on kas 100% PEFC-sertifitseeritud või FSC Controlled Wood sertifikaadiga ning järgmisest aastast saame pakkuda ka 100% FSC-sertifitseeritud puitu, mis kindlasti avardab meie müügivõimalusi ja toob väärtust metsaomanikule.

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A LT Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid

Metsa ülestöötamise hinnad surve all Seoses naftahinna langusega on ülestöötamise hinnasurve allapoole. 2015. aastal suurt hinnalangust ülestöötamise hindades ei ole veel olnud ja metsaomanikele see veel positiivset mõju avaldanud ei ole. Ülestöötajad prognoosivad 2016. aastal ligikaudu 10–15% hinnalangust. Allikas: Einar Rannula

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Kergaiad, -väravad ja - moodulid Farmiseadmete kinnitusvahendid Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner! Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee


METSANDUS

Metsandussektor vaevleb tõsises kriisis Paberipuu müümine muutub aina keerulisemaks ja nüüd ei räägita hinnast, vaid sellest, kas üldse müüa saab. Näiteks Stora Enso Eesti AS teatas novembris osadele partneritele, et ei osta sel kuul ühtegi tihumeetrit paberipuud. ANTS ERIK EESTI ERAMETSALIIDU JUHATUSE LIIGE

Altpoolt hakkab vastu tulema küttepuu hind, mis on omakorda kukkunud tänu paberipuu survele. Lisaks on enamikul küttepuu ostjatel laod täis ja füüsiliselt ei saa enam puitu juurde osta. Praegu saab heal juhul müüa kase paberipuud hinnaga 27–29 eurot/tm. 2014. aastal samal ajal oli võimalik müüa paberipuud hinnaga 35– 39 eurot/tm. Seega on hinnalangus metsaomanikule umbes 56%. Surve paberipuule hakkas tekkima 2014. aasta lõpus ja kriis aina süveneb. Kriis pole sugugi ainult metsaomanike mure Kõige hullem on see, et erametsast tuleb just neid kahte sortimenti (küttepuud ja paberipuud) kõige rohkem, üle 50% kogu sortimendist. Erasektor on oma raieid oluliselt vähendanud ja on sunnitud neid veelgi koomale tõmbama. 2016. aasta I ja II kvartal ei näita paranemise märke, vaid tundub, et olukord aina halveneb. Selle tulemusena raiemaht väheneb, kaovad töökohad, riigieelarvesse planeeritud maksulaekumine kukub oluliselt. Kaotavad kõik eestimaalased, nii et kriis pole ainult metsaoma-

8

nike mure. Lisaks on ka põllumajandus väga kehvas seisus ja paljud põllumehed, kes omavad metsamaad ja on lootnud rasketel aegadel metsamaterjali müügist käibevahendeid saada, on lõhkise küna ees. Kogu maamajandus on tervik ja kui mõlemas olulises sektoris on kriis, siis on asi päris hull. Ainuke võimalus on raskustesse sattunud metsa- ja põllumeestel saada raha oma kinnistute müügist. Kas see on aga õige? Eks me peame uusi turge otsima oma toorainele, aga see ei käi nii kiiresti. Paberipuu osas oleme ja jääme Skandinaaviale puhvermaaks – kui puitu on vaja, siis makstakse hästi ja kui ei ole vaja, siis ei osteta üldse. Selline olukord on kõige hullem. Metsaomanikud ja -tööstused otsivad stabiilsust, mis on kindlasti olulisem kui ülikõrge või madal hind. Olukorra lahendus seisab poliitilise otsuse taga Kriisile on olemas ka lahendus, mis kindlasti leevendaks oluliselt olukorda ning mille kasuks otsustamine on koalitsioonipoliitikute käes. Kehvadel aegadel tuleb hakata sõna otseses mõttes seda puitu põletama, millele ei ole nõudlust, aga mida tuleb metsast kõrvalsortimendina välja. Ärge arvake, et

puidu põletamine on taunitav. Vastupidi, tegu on taastuvenergiaga ja tänases olukorras on see kindlasti tervitatav nii majanduslikus kui ka loodussäästlikus mõttes. Eesti Energia ehk meie kõik oleme investeerinud efektiivsema elektritootmise projekti umbes 620 mln eurot, mis on kahtlemata üks suurimaid investeeringud Eestis. Uus Auvere elektrijaam on ehitatud nii, et suudab kasutada vähemalt 50% ulatuses biomassi ehk küttepuud. Narva elektrijaamad peavad saama vabaks poliitilisest otsusest, mis ei võimalda saada toetust küttepuu kasutamiseks elektri tootmisel. Hirmul on suured silmad – nii võib öelda tänase olukorra kohta, kus poliitikud kas kardavad või ei taha oma eelnevaid otsuseid muuta. Ka enda tehtud otsuseid tuleb aeg-ajalt muuta, kui selleks tekib vajadus. Täna on see aeg käes. Minult on metsaomanikud küsinud, millist kasu saavad sellest näiteks Viljandimaa, Pärnumaa või Põlvamaa metsaomanikud? Nii kaugelt ei hakata puitu Narva elektrijaamadesse viima, aga kasu seisneb selles, et suuremad metsaomanikud teevad oma raieplaanid ümber ja raiuma hakatakse just selles piirkonnas, kus saab materjali realiseerida. Kokkuvõttes tähendab see, et kindlasti suurendatakse raieid Ida-Virumaal ja sealsed metsaomanikud vähendavad raied teistes piirkondades. Seega väheneb kaugemates piirkondades surve paberipuu ja küttepuu müügile ja saab raiuda ka metsaomanik, kel on ainult üks kinnistu kaugemas piirkonnas.


Narva elektrijaamades tuleb hakata puitu põletama

P

raeguseks on enamus metsandussektoriga kokku puutuvaid inimesi jõudnud järeldusele, et olukord ei ole jätkusuutlik ja kriisi leevendamiseks tuleb riigil sekkuda. Narva elektrijaamades tuleks kohe hakata küttepuud ja paberipuud põletama, andes Narva elektrijaamadele õiguse saada toetust vähemalt 25 eurot/ MWh, mis on poole vähem kui teised turul olijad täna saavad. Selline toetuse maksmine ei ole riigilt otsene rahaküsimine, vaid võimaluse andmine, mis ei koorma riigieelarvet, vaid vastupidi, selle tulemusena taastuksid töökohad ja laekuksid oluliselt suuremal määral erinevad maksud, mis muidu saamata jääksid. Sellisel mää-

56%

Hea teada

on tänavu langenud paberipuidu hind võrreldes mullusega. ral toetuse saamine ei kahjusta kindlasti ka turumajandust ja ausat konkurentsi. Ka Eesti Energia sõnum on see, et nad ei taha eelist, vaid on nõus poole väiksema toetusega kui seda praegu saavad teised turuosalised. Sellest piisaks, et lahendada kiiresti nn surnud ringi olukord, mis praegu oluliselt pärsib Eesti majanduse arengut.

Miks puidu nõudlus vähenes? Soome ostab Venemaalt odavalt puitu sisse. Euroopas pole mitu aastat olnud külma talve, see on vähendanud nõudlust küttepuidu järele. Odav maagaas ja nafta ei pane pingutama taastuvenergia lahenduste arendamisesse. Eesti paberipuidu eksport on oluliselt vähenenud ning odavnenud paberipuit n-ö ujutab siseturu üle. Paberipuidu ülejääk survestab küttepuidu nõudlust ja hinda.

Lõuna Ehitus OÜ on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

Juhataja Jaago Roosmann: Starterid, generaatorid MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad Originaal- ja B-varuosad lääne traktoritele ja põllutehnikale Case, New Holland, John Deere, Massey Ferguson jt Kardaanid Akud, laagrid, kiilrihmad, õlid, määrdeained Heinapressinöör ja silorullivõrk Hüdrosilindrid, pikitõmmitsad Mullaharimistehnika varuosad Niidukite ja kombainide varuosad Rehvid Elektrikarjused ja -tarvikud Laudatarvikud AGROPARTS OÜ info@agroparts.ee, www.agroparts.ee TALLINN, Pärnu mnt 388A tel +372 670 1060 gsm +372 514 4065

RAKVERE, Rägavere tee 38

tel +372 325 8970 gsm +372 526 0545

“EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: • Loomakasvatushoonete ehitus • Tööstushoonete ehitus • Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine • Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine • Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus • Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid • Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa

Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee


TEHNIKA

Metsamees kodumaist tehnikat ei pelga 10

Eesti määratleb ennast metsariigina ja siinmail on asutatud mitmeid metsatehnika tootmise ettevõtteid, millest mõned juba aastakümneid edukalt tegutsenud. TEKST: MART PARTS


VASTUPIDAVAD JA KVALITEETSED KETID ERINEVAS MÕÕDUS JA JÄMEDUSES ERINEVATELE PINNASTELE metsamasinatele

põllumasinatele

veoautodele

SAMPO ROSENLEW HARVESTER HR46x optimaalne lahendus harvendus- ja hooldusraieks - ökonoomne ja töökindel - hea manööverdusvõimega - mugav, vaikne, ohutu kabiin - hüdrostaatiline ülekanne - mootori võimsus 124 kW - suurem kütusepaak ja õlipaak - hüdropump 140cc - Motomit mõõtesüsteem - uus rotaator - uus piduriga riputi

SAMPO ROSENLEW FORVARDER FR28 Sellisele tööstusele on Eestimaal olnud suurepärane tehniline baas nõukogudeaegsete põllumajandustehnika tootmise ja remondiasutuste (EPT) näol. Mitmest sellisest – Mõisakülas, Tamsalus, Koerus – on tänaseks välja kasvanud arvestatavad tööstusüksused, mille tootevalikusse kuulub üldjuhul ka selliseid seadmeid, mis ette nähtud eelkõige metsatöödel kasutamiseks. Olgu nendeks siis puiduhaaratsid, võsagiljotiinid, kännujuurijad, spetsiaalsed ekskavaatorikopad või muud riistad ning nende tarvikud. Ettevõtete seas on allhankijaid, pool-allhankijaid ning ka mitu lõpptoodangu valmistajat.

Võimsaim Metsise harvesteridest, mille Sisu turbodiiselmootor arendab 180 kW, hüdrosüsteemi tootlikkus on 210 l/ min ja harvesteri nool ulatub 11 meetri kaugusele. Foto: Hendrik Saarnak

- väike kerge harvendusraie forvarder - ei kahjusta metsapinnast - mootori võimsus 124 kW - pöördenurk kuni 45° - kandevõime 10 tonni - 10-meetrine tõstuk - max koorma pikkus 4,4m - ergonoomiline kabiin

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS MÕÕTESÜSTEEMID JA METSATARVIKUD HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT TS-HYDRAULIC OÜ Tel. 5303 1642 info@ts-hydraulic.ee www.ts-hydraulic.ee


TEHNIKA Selliseks lõpptoodanguks on näiteks Palmses ja Märjamaal toodetud tõstukitega varustatud palgiveokärud või meie metsatehnikatootjate lipulaev – Pärnumaal metsaveo ja langetustraktoreid tootev Metsis OÜ. Langetajad ja väljavedajad Väljakülast Võimukoridorides räägitakse lakkamatult vajadusest arendada kodumaist tööstust, majanduse alustala, ja mitte ainult allhanke suunal, vaid üha enam omatoodete väljatöötamisega, mida annab edukalt eksportida ja sellega riigi väliskaubandusbilanssi tasakaalu poole aidata. Metsis OÜ on siin suurepärane näide, sest selle ettevõtte töö tulemuseks on toodang, mis läheb kas kodumaa või Läti, Leedu jt ümberkaudsete riikide metsameeste käsutusse. Metsise klientide geograafiline baas üha laieneb, nii saadeti eelmisel aastal üks metsatraktor ka Valgevenesse. Metsis pannakse kokku Saarde vallas Väljakülas asuvas tootmishoones, mida omal ajal kasutati kohaliku kolhoosi juurviljahoidlana. Traktorite olulisemad tööorganid – mootorid, sillad, reduktorid, hüdropumbad ja käigukastid – pärinevad välismaa tipptootjatelt. Tegelikult töötati ettevõtte algusajal välja ka oma reduktorid ja käigukast, mõni neist jõudis ka tootmisse, kuid praegu peetakse otstarbekamaks need siiski Saksamaalt osta. Kabiini ja mootorikatte plekitööd tehakse kas ise või tellitakse Eesti allhanketööde tegijailt. Näiteks traktorite keskliigendeid valmistab Metsisele Haapsalu metallifirma OÜ H-Metall. Metsis hakkas puiduväljaveotraktoreid tootma 2005. aastal, metsalangetusmasinad lisandusid tootmisesse kolm aastat hiljem. Praeguseks on valminud üle pool-

12

Loomulikult

pead ise olema mees, kes toodab ja ka turustab. Kui teed seda hästi, saad ka konkurentsis eelise. Rein Loel, OÜ Oniar tegevjuht

esaja Metsise, peamiselt küll väljaveotraktorid, kuid harvesteride osakaalu plaanitakse suurendada. Kodumaine uute metsatraktorite müügiturg jaguneb laias laastus järgmiselt – kolmandik Metsiseid, kolmandik on Soome Ponsse päralt, ülejäänud kolmandik jääb teistele tootjatele. Kokku müüakse Eestis aastas keskeltläbi 30 uut metsatraktorit. Peamine müügiargument odavus OÜ Metsis juhataja Ivo Jürgensoni hinnangul läheb ettevõttel järjest paremini, sest ka metsafirmades loetakse raha järjest hoolikamalt. Metsise soetamise üks olulisi argumente on aga just selle soodsam hind võrreldes läänes toodetud analoogidega. Kui väljaveomasin maksab umbes 200 000 eurot ja langetaja 300 000 eurot, siis näiteks Ponsse või John Deere´i baastraktori hind ületab esimest vähemalt 50 000 ja teist 100 000 euro võrra. Kokkuhoid on saavutatud odavama tööjõu ja mõningasest mugavusvarustusest loobumise abil. „Metsise nišš on traktorite kokkupanek. Meil pole endal painutus- ja lõikuspinke, detailid tellime kas piiritagustest tehastest või kodumaistelt allhankijatelt,” selgitab Ivo Jürgenson.

Kuna kodumaine tehnikatootja peab konkureerima ka piiri tagant sissetoodava tehnikaga, siis tuleb rea peal püsimiseks ja edukaks majandamiseks leida ostjale argument, mille poolest just siin toodetud masin parem on. Eelkõige on argument lääne toodangust odavam hind, kuid ka tellimuste täitmise paindlikkus, kiirus, kvaliteet. Märjamaal metsaveohaagiseid ja palgitõstukeid tootva OÜ Oniar müügijuht Marko Saar märgib, et metsaomanikud, ettevõtte ühed olulisemad kliendid, on üldiselt kogu aeg tööd teinud, ka kriisiaastatel. Kui üks sihtturg on vähem müünud, siis teine on seda tasakaalustanud ja müünud jällegi rohkem. Laiapõhjaline kliendibaas ja nõudlus metsatehnika järele päästis tema hinnangul ka ettevõtte hääbumisest rasketel aegadel. Pigem läks vastupidi ja viimased aastad on ettevõtte jaoks olnud majanduslikult edukaimad. Oniari tegevjuht Rein Loel kinnitab, et metsatehnika valmistamine omatoodanguna on firma strateegiline valik – omatooteid turustades on võimalik rohkem ära teha, sest sa saad protsessi ise kontrollida. „See tähendab, et sul on ülevaade turust, infot sihtmaade kohta on enam,“ selgitab Loel. „Loomulikult pead ise olema mees, kes toodab ja ka turustab. Kui teed seda hästi, saad ka konkurentsis eelise.“ Omatoodang kaalub allhanke üles Oniar alustas omatoodanguga viis-kuus aastat tagasi, selleks tuli muuhulgas ka olemasolevale tootmishoonele lisaks üks tsehh ehitada. Praeguseks on Oniari kaubamärki kandvate metsaveohaagiste ja -tõstukite osakaal kogutoodangust 50% kandis. Rein Loeli sõnul ei tähenda omatoodangu kiire suurenemine seda, et allhankest täiesti loobutaks.


„Kõik sõltub turust ja tellimustest,“ räägib ta. „Allhanget ei jää iseenesest vähemaks, iseasi, kui palju omatoodang suureneb. Vastavalt suureneb ka selle osakaal kogutoodangust.“ Metsatõstukite tootearenduses tuleb Marko Saare jutu järgi keskenduda ennekõike toote lihtsale komplekteeritavusele, multifunktsionaalsusele ja efektiivsuse parandamisele, et kliendil oleks erinevaid valikuid ja tootja saaks igale soovijale pakkuda just temale vajalikku masinat. See kehtib just lihtsamat sorti metsatõstukite ja väljaveomasinate kohta, mida toodab ka Oniar, aga mõni ettevõte Eestis veel. OÜ Tamsalu EPT loobus eelmisel aastal maaparandustööde tegemisest, nüüd keskendutakse kaevetehnika tarvikute valmistamisele. Tootmine käib Tamsalus endisaegse EPT tootmishoones, mida ettevõttes tänini teatud mõttes hellitavalt töökojaks, mitte tsehhiks või tehaseks kutsutakse. Toodangus on kaks põhisuunda – lumekoristustehnika ja ekskavaatorikopad ning nende tarvikud. Toodangumahust langeb mõnevõrra suurem osa kaevetehnikale, vahekorras lumekoristustehnikaga umbes 60:40. Lisaks veel valik metsatehnikat, samuti remondib ettevõte võimalusel ka põllutehnikat. Vahelduva eduga toodetakse Tamsalu EPT-s ka kallurhaagiseid, kuid ka selles valdkonnas on Eestis tootjaid, kes juba aastaid haagisevaldkonnaga ja nende tootearendusega tegelenud ja seega ka turul ennast ehk kindlamalt tunnevad. Konkurents on kõva ja milleski järgi andmine on lubamatu, teisalt tuleb ka regulaarselt oma piiritaguste edasimüüjatega suhelda, kokku saada, mõtteid vahetada, turul toimuval silma peal hoida. Kõik see võib lõppeda näiteks ka sellega, et mõnda toodet on tarvis muuta, täiustada.

Eksport on eduka ma jandamise võti

E

estis toodetud metsamasinad ja muu tehnika leiavad turgu nii Põhjamaades kui ka sootuks eksootilisemates paikades, näiteks Singapuris ja Austraalias. Valdkonnas, kus tegelikult kodumainegi konkurents üsna tihe, rääkimata piiritagusest, on Tamsalu EPT suutnud oma toodetega Põhjamaade turul kanda kinnitada, peamised kliendid-edasimüüjad on Norras ja Soomes. Üldse läheb ekspordiks keskeltläbi 75–80% töökoja toodangust, sellest omakorda üle poole moodustab Norra osakaal. Tamsalu EPT toodangus on viimastel aastatel üha suurenenud võsagiljotiinide osakaal ning tegemist on ka ettevõtte tooteportfelli ühe tehniliselt keerulisema seadmega, mis muuseas otsast otsani omatoodang. Tamsalu võsagiljotiinid on mõeldud kasutamiseks

30

uut metsatraktorit müüakse Eestis aastas keskmiselt.

ekskavaatorite noole otsas, neil on kiirkinnitus nagu enamikul koppadestki. Ettevõtte tegevdirektor Valdo Simonlatser räägib, et võsagiljotiinid tõusid päevakorda pärast seda, kui ühiskonnas hakati üha rohkem tähelepanu pöörama bioenergia kasutuselevõtule, metsamaterjali paremale ärakasutamisele ja energiavõsa kasvatamisele. „Vanasti hekseldati alusmetsas kasvav võsa raielangil lihtsalt kohapeal ära, nüüd soovitakse metsast kõik, mis vähegi võimalik välja tuua,” nendib ta. OÜ Oniar Märjamaal toodetud metsaveohaagised ja palgitõstukid on jõudnud näiteks Kanadasse, Austraaliasse, Singapuri, Venemaale ja Lõuna-Ameerikasse. Suurimad eksporditurud on siiski natuke lähemal – Soomes, Austrias ning Saksamaal.

Hea teada Eesti uute metsatraktorite müügiturg jaguneb laias laastus järgmiselt – kolmandik Metsiseid, kolmandik on Soome Ponsse päralt, ülejäänud kolmandik jääb teistele tootjatele. Eestimaine Metsise väljaveomasin maksab umbes 200 000 eurot ja langetaja 300 000 eurot. Välismaised konkurendid on kümnete tuhandete eurode võrra kallimad. Tänaseks on valminud enam kui poolsada Metsist, peamiselt küll väljaveotraktorid, kuid harvesteride osakaalu plaanitakse suurendada. Kokku müüakse Eestis aastas keskeltläbi 30 uut metsatraktorit.

13


PERSOON Erki Oidermaale on tähtis, et tera oleks ilus ja pontsakas. Tuleb olla hoolikas ja teadlikult püüelda parima tulemuse poole.

ERKI OIDERMAA

Suure tööga Eesti seemneturu tippu Kuulates selle aasta parimaks taimekasvatajaks tunnistatud Erki Oidermaa seemnekeskuse arenemislugu ja lehitsedes juurde fotoalbumit, kus seesama ülesehitustöö on näha piltidel, hakkab peas keerlema mõte, mis võiks küll Eestist saada, kui nii pühendunud ja töökaid ettevõtjaid rohkem oleks. TEKST: KRISTINA TRAKS FOTOD: MARGUS AMEERIKAS, KRISTINA TRAKS

14

22 aastaga on Oidermaa nullist kasvanud Eesti suurimaks seemnekasvatajaks, kes tänavu haris 1500 hektarit põldu ning tootis ligi 6000 tonni sertifitseeritud seemet kokku paarikümnest eri sordist. See, et Oidermaast viljakasvataja sai, pole aga mingi ime, sest sisuliselt kasvas ta viljakuivatis üles: tema isa oli Vastse-Kuustes Rahu kolhoosis seemnekasvatusagronoom ja töö käis suuresti kuivati juures. Kui väiksel Erkil koolis tunnid läbi said, siis ei läinud ta peaaegu kunagi otse koju, vaid tegi ikka asja isa töö juurde kuivatis-


300

tonni vilja suudab Oidermaa kuivati ööpäevas vastu võtta ja varsti kasvab võimsus 400 tonnile. se. „Seal oli huvitav, mõnikord sain viljaautole sõitma. Või sain hoopis kombaini peale kaasa. 14–15aastaselt olin isal juba suviti abiks, tee-

nisin taskuraha. Eks ma seal kuivatis üles kasvasin ja algklassipoisina oli mul kindel vastus küsimusele „kelleks saada tahad“ – agronoomiks. Siis on hea kuivatis konjakit juua,“ räägib Oidermaa. Alustas õlleodraga Agronoomiks ta ka sai ja nimelt Räpina Kõrgemas Aianduskoolis. Kui kolhoos 1990ndate algul laiali läks, hakkas tegelema õlleodra kasvatusega. Rahu kolhoos varustas õlleodraga Tartu õlletehast ja Oidermaa sai tööd jätkata. „See oli päris hea äri,

kuid lõppes kohe, kui soomlased Tartu tehase ära ostsid. Siis müüsin õlleotra Rakvere linnasetehasele, kus aga asi lõppes nii, et peaaegu oleksin rahast ilma jäänud. Õlleotra kasvatasin 2000ndate aastate alguseni ja siis algas seemnekasvatus, alguses Eesti sortidega,“ räägib ta. Külvipinda on Oidermaa kogu aeg kasvatanud. Päris alguses oli hektareid vaid viis. „Kui 1994. aastal siia tulin, siis Erki ütles, et üle 100 hektari ta küll ei võta. Läks aasta mööda, juba käis jutt 200-st. Niimoodi on kogu aeg äri kasva15


PERSOON nud,“ meenutab Erki kaasa Karmen. Erki lisab, et eks praegugi muutub hektarite arv pidevalt – just päev varem käinud ta notaris ja ostnud jälle 17 hektarit juurde. „Teraviljaga on nii, et ära elamiseks peab olema palju maad. Soomes on 40–60 hektaril kasvatajad üsna hädas, lihtsalt ei tule omadega välja,“ selgitab ta. Eluolu oli 1990ndate alguses samuti nutune. „Mäletan, et kui Karmen siia tuli, siis saabus ta õde ka vaatama, et mis koht see on. Sosistas siis vaikselt Karmenile, et kuhu sa küll tulnud oled,“ räägib Oidermaa. Karmen lisab, et temal olnud väiksena kindel plaan traktoristile mitte ilmaski mehele minna. „Koolist tõi meid mõnikord sovhoosibuss koju ja seal istusid traktoristid oma õlist haisvate riietega. Siis ma mõtlesingi, et mina traktoristile ei lähe. Ja siin ma nüüd olen – terve hoov on traktoreid täis ja peres on kolm traktoristi,“ muigab ta. Täpsemalt on traktoreid seitse, kõik Valtrad. Masinahuvi on küljes ka Oidermaade kahel pojal – gümnaasiumi abituriendil Egertil ja põhikooli lõpetaval Eigol. Mõlemad löövad talutöödes rõõmuga kaasa ja nooremal pojal on ka plaan Olustveres põllumeheks õppida. Vanemat aga huvitab nii ehitamine kui ka põllupidamine. Talu fotoalbumist selgub, et aasta oli 1998, kui majapidamisse saabus esimene lääne traktor – ilus sinine Ford. Suurem läbimurre tuli 2001. aastal, kui avanes SAPARDi programm ja Oidermaa sai esimesena Ida-Euroopas toetust. 450 000 krooni (28 760 eurot) kulus uue kombaini ostmiseks. Kord majas Oidermaade majapidamises on kõik tipp-topp korras. Alates sellest, et seemnekeskuse hoovipealne ei laineta porist nagu maal ik-

16


ka novembrikuus tavaline, vaid on kaetud nii sileda asfaldiga, mis annab paljudele Tallinna tänavatele silmad ette. Kõige värskem ehitis kompleksis on uus viljahoidla, mille ehitamiseks Oidermaa küsis ka PRIAlt toetust, kuid ametnikud uurisid pabereid nii kaua, et enne sai juba uus hoidla oma rahadega valmis ehitatud. „Mul ei olnud võimalik oodata, sest mahtu oli juurde vaja,“ ütleb ta ja avab hoidla ukse. Viljakuhi ulatub peaaegu laeni, sest saak oli tänavu silmapaistvalt hea. „See on varajane oder Jyvä – minu talu Nokia. Soome sort, väga saagikas, valmib varakult – koristad ära ja jõuad sama maa peale veel talirapsi ka panna. Jyvä on Eestis väga suure levikuga sort ning põllumeeste seas tõeliselt hästi vastu võetud. Eks ta sobib meie oludesse väga hästi,“ räägib Oidermaa, kelle seemnekes-

kus on Soome sordiaretusfirma Boreal üks ametlikest esindajatest Eestis. Jyvät müüs ta eelmisel aastal 1300 tonni ning tänavu on varud suuremadki – 1500 tonni. „See on suur kogus, sest isegi suurfirmad nagu Baltic Agro AS ja Scandagra Eesti AS müüvad oma tippsorte 1000 tonni ringis aastas. Aga Jyvät ostavad mõlemad ettevõtted minu käest.“ Viljakuivatis käivad ehitustööd, sest natuke saab seda veel võimsamaks ehitada. „Meil oli enne kaks kombaini, aga sellest aastast on juba kolm ning kuivati ressurssi on ka juurde vaja,“ selgitab Oidermaa. Kui praegu suudab kuivati vastu võtta 300 tonni vilja ööpäevas, siis edaspidi hakkab võimsus olema 400 tonni. Ja sellestki jääb natuke väheks, sest kolm kombaini toovad 24 tunniga põllult ära 500-600 tonni vilja. Talu töökoda ja hoonetekompleksi kütab nutikas küttesüs-

teem, mis töötab vilja puhastamisest järele jääval prahil. „Töökoja ja talu kütame ilusti ära. Olen ikka mõelnud, et miks ma küll varem sellise lahenduse peale ei tulnud – viskasin prahi ära ja ise tegin endale kõvasti küttepuid,“ muigab Oidermaa. Oidermaa Talu Seemnekeskuses saab tööd kümmekond inimest, nii kohapealt kui ka ümberkaudsetest valdadest. „Meil on väga tore meeskond ja kuigi meie köögiaknast on otsevaade kuivatile, ei pea ma sugugi peale passima, et asjad saaks tehtud. Kui töö jääb pooleli, siis helistatakse kohe, mitte nii, et istutakse niisama ja jutustatakse,“ räägib Erki Oidermaa. Töö seemneviljaga nõuab täpsust, kasvõi vilja vedajalt – ta peab täpselt teadma, kust ta mida toob ning käru peab olema puhas, et erinevad sordid omavahel segi ei läheks.

Erki Oidermaa 22 aastaga töötanud end nullist üles Eesti suurimaks seemnekasvatajaks. Oidermaa Talu Seemnekeskus on sertifitseeritud seemneteravilja kasvatamisega tegelev ettevõte. Tänavu hariti 1500 hektarit põldu ja toodeti umbes 6000 tonni sertifitseeritud seemet. Oidermaa Talu Seemnekeskuses töötab kümmekond inimest, nii kohapealt kui ka ümerkaudsetest valdadest. Oidermaa Talu Seemnekeskus on Soome sordiaretusfirma Boreal üks ametlikest esindajatest Eestis. Praegu suudab kuivati vastu võtta 300 tonni vilja ööpäevas, edaspidi hakkab võimsus olema 400 tonni. Oidermaa Talu Seemnekeskuse 2014. aasta müügitulu oli ligi 1,5 miljonit eurot ja kasum veidi üle poole miljoni euro.

Erki ja Karmen Oidermaa rõõmustavad: Erki sai 2015. aasta parima taimekasvataja aunimetuse ja koos sellega Tauno Kangro skulptuuri “Kalevipoeg viljavihuga”.

www.sami.ee

MÜÜK HOOLDUS JA TÖÖVAHENDITE RENT

Harjumaa, SAUE, Tule 20. Tel 528 2732, 521 8462 Valgamaa, VALGA, Petseri 40. Tel 524 1759


PERSOON

Kaerakasvatusel võiks olla jumet

E

rki Oidermaa leiab, et kaerakasvatuse maine on Eestis teenimatult madal ja seda kultuuri võiks palju enam kasvatada. Jutt käib toidukaerast, kuna praegu kasvatatakse Eestis valdavalt söödakaera. „Mina kasvatan Soome sorte. Soomlased on kaerakasvatuses väga kõvad tegijad, sest see kasvab neil hästi ning seetõttu seda ka osatakse kasvatada. Kaer kasvab ka Eestis hästi, sest ta tahab pigem jahedamat kliimat,“ räägib Oidermaa. „Meie talumees käsitleb asja nii, et kui muud midagi maha pole külvata, siis visatakse sinna kaer. Ei väetata õigesti, ei tehta haigustõrjet ning siis pole ka imestada, et saagid on viletsad. Me võiks üritada kaerakasvatusele jalad alla saada ja panustada just toidukaerale.“ Oidermaa on paar aastat teinud koostööd Baltimaade suurima teraviljatöötleja Malsenaga (mis on ka Balti Veski AS omanik – toim) ning saatis neile tänavu kevadel 13 autokoormatäit kaeraseemet. Tera olgu pontsakas Mis on seemnekasvatuses Oidermaa peamine põhimõte? Tuleb olla hoolikas ja teadlikult püüelda parima tulemuse poole. “Sertifitseeritud seemne kasvatajaid kontrollitakse põhjalikult, kuid tegelikult on võimalik seeme ka ülenuka ära kasvatada. Mina ei saa seda endale lubada, mulle on tähtis, et tera oleks ilus ja pontsakas. Kui põllumees selle maha külvab, kasvab tal ka ilus vili, sest esimesed paar nädalat toitub taim vaid sellest, mis tal teras kaasas on,“ räägib Oidermaa. „Riiklik kvaliteedisüsteem ei taga seda, et tulemus oleks väga hea, vaid seda pead ise tagama. Paberi peal ei kirjutata ette tuhande seemne massi, ma ise tean, et mida

18

Läti

põllumajandus areneb praegu vägevalt ja viie aasta pärast oleme neist täiesti maas.

priskem tera, seda parem saak. Kui põllumees on seemneviljaga rahul, tuleb ta jälle minu käest ostma.“ Rusikareegel on see, et seemet tuleks uuendada iga 2–3 aasta tagant. Kuna nüüd on see ka toetuste tingimustesse kirjutatud, on põllumehed motiveeritud rohkem sertifitseeritud seemet külvama. Üldiselt kiidab Oidermaa Eesti põllupildi päris heaks – umbrohtu kasvanud põld on pigem harv nähtus. Ühtsed pindalatoetused kaotada Põllumehega rääkides ei saa üle ega ümber toetuste teemast. Siin on Oidermaa resoluutne – Euroopas tuleks kaotada ühtsed pindalatoetused. „Kui toetusi poleks, oleksime me ka tegijad. Praegu näeme tohutult vaeva, aga ei suuda ikkagi konkureerida, sest meie toetused on väiksemad,“ sõnab ta. „Või võtame investeeringutoetused – isegi Lätiga on meil väga suur erinevus. Läti põllumees saab tehnika ostmiseks kuni 700 000 eurot, meie ainult kuni 100 000, sama on ehitustega. Läti põllumajandus areneb praegu vägevalt ja viie aasta pärast oleme neist täiesti maas.“ Aastaid tagasi kartis Põlvamaa ajaleht Koit, et suurtootjal kaob side oma põlluga ära ja teda tiivustab vaid suurem kasuminumber. Kuidas sellega siis on? Oidermaa muigab: „Side on täitsa olemas – ma olen varajane ärkaja, juba kella kuuest üleval, ja teen tiiru põldudel. Õhtul sõidame tihti kogu perega ja vaatame üle. Põlvamaal on nii väikesed vallad, et meie põllud asuvad seitsmes eri vallas. Niimoodi aga põldu pidada ei saa, et sul puudub ülevaade, mis seal toimub. Ära tasuma peab tegevus muidugi ka, kuidas muidu saaks investeerida ja meestele palkagi maksta.“


Kommentaar

Raul Rosenberg: Oidermaa on eeskujulik ettevõtja, kelle talus valitseb kord

M

aaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhataja Raul Rosenberg ütleb, et Erki Oidermaa on eeskujulik ettevõtja, kelle teravilja ja rapsi saagikused on olnud kõrged läbi aastate. „Seemnevilja tootmine on keerulisem ja kulukam ning nõuab rohkem teadmisi ja hoolt võrreldes sööda- ja toiduvilja kasvatamisega,“ ütleb Rosenberg. Ta kiidab ka Oidermaa Talu Seemnekeskuses valitsevat korda ja puhtust ning töötajatele makstavaid korralikke palku. MES andis parima taimekasva-

taja aunimetust välja teist aastat. „Aastast 2000 oleme tunnustanud parimaid piimakarjakasvatajaid ja aastast 2001 parimaid maamajanduseriala õpetajaid ja õpilasi,“ sõnab Rosenberg. „Tunnustamine aitab esile tuua parimaid, näidata ühiskonnale nende tegemisi ning seeläbi teha valdkond inimeste jaoks arusaadavamaks ja seda just positiivse tooniga.“ Paljud sihtasutuse aunimetuse saanud põllumehed on hiljem pärjatud Aasta Põllumehe tiitliga, näiteks Ilmar Teevet, Tõnu Post, Avo Samarüütel jt.

Parima seemnekasvataja aunimetusega käib kaasas vahva pudel seemnetega.

-


Eduka robotlüpsi korraldamise alused

Lehmade vaba liikumine Lehmade vabapidamise ja vaba liikumise korral on lehmadel võimalik laudas takistusteta ringi liikuda, söödalava juurest lüpsiroboti, bokside ja veekünade juurde ilma, et neid seejuures takistaksid tarad või valikuväravad. Erinevate farmide poolt üle kogu maailma omandatud kogemused näitavad, et lehmade vaba liikumine on eduka robotlüpsi üks aluseid. See suurendab tänu optimaalse toodangu ja lehmade tervise tagamisele tasuvust. Lely poolt lehmade liikumise erinevate variantide osas läbi viidud uuringud näitavad, et vaba liikumise võimalusele on iseloomulik suurem

piimatoodang, väiksem töömaht ning vähenenud mastiidioht. Lehmadele vaba liikumist võimaldavad farmerid tagavad oma lehmadele viis põhivajadust ning saavad vastutasuks oma karjalt maksimumtoodangu. Lehmade poolvaba liikumise korral on lehmadel võimalik liikuda boksidest söödalava ja veekünade juurde. Oma boksi või lamamiskohale tagasi pöördumiseks tuleb neil läbida roboti juures asuv ühesuunaline värav, mille kaudu nad suunatakse roboti juurde, ootetsooni või bokside juurde. Lehmade poolvaba või kontrollitud liikumissüsteemide

korral saavad lehmad laudas erinevatesse kohtadesse liikuda üksnes ühesuunalisi või valikufunktsiooniga väravaid läbides. Standardne liikumisteekond on sageli selline: robot, veeküna, söötmislava, boksid ja tagasi roboti juurde. Lehmad pääsevad sööda juurde üksnes roboti kaudu ning sellise lähenemise puuduseks on kõrge toodanguga ja noortele, veidi arglikele loomade heaolule avaldatav surve, mille tagajärjeks on kuivainetarbimise ja mäletsemisaja lühenemine. Lehmade liikumise ja tarbitavate kuivainekoguste ning söö-

Kontor

3000

Eraldustsoon

7800

Lehmade vaba liikumise nelja Lely Astronaut lüpsirobotiga ja 3+3 realises laudas

Allikas: Lely Industries N.V


miskordade sageduse vahelised seosed Terve loom käib söödaküna juures 8 kuni 14 korda päevas. Päeva jooksul korduvalt tarbitavad väikesed söödakogused on olulised vatsa ja kokkuvõttes lehma enda tervise tagamiseks. Iga söödalava juures käimise korra kohta tarbib lehm poole tunni jooksul keskmiselt 2,2 kg (4,8 naela) kuivainet. Keskmiselt kulutab lehm söömisele 4 kuni 6 tundi päevas. pärast värske sööda etteandmist või pärast lüpsmist on kuivaine kogused sageli kõrgemad. Sööda sage pakkumine või loomadele ettelükkamine meelitab loomi sagedamini söödalava juurde. Lehmade kontrollitud liikumise korral sööb lehm, kellel puudub võimalus väiksemate söödakoguste sagedaseks tarbimiseks, igal söödaküna juurde jõudmise korral suurema koguse sööta. Sellest tingitult suureneb oht atsidoosi tekkimiseks vatsas ning lehm on mitme tunni jooksul pärast söömist väheaktiivne. Näide: päevas 45 kg (99 naela) piima tootva ja neli korda päevas lüpstava lehma igapäevane tarbitava sööda kogus peab vastama 22-25 kg (48-55 naela) kuivainele. See tähendab vähemalt 8 kuni 10 käiku söödaküna juurde. Lehmade kontrollitud liikumise korral käib lehm söödalava juures maksimaalselt 7 (keskmiselt 5) korda, mis omakorda tähendab, et tarbitav kuivainekogus ühe söögikorra kohta on liiga kõrge ning sellega kaasnevad kõik asjaomased riskid. Lehmade vaba liikumise ja töömahu suhe Võrreldes lehmade poolvaba ja kontrollitud liikumisega tähendab vaba liikumine farmi jaoks ühtlasi suuremat toodangut lehma kohta ja sellele vastanduvat

farmeri väiksemat töötundide arvu. Mullikate piimatoodang kasvab vaba liikumise korral 7% ja poegimisjärgseid lehmade puhul koguni 19% võrra. Lehmade koondamiseks tehtava töö maht omakorda väheneb enam kui 60% võrra; see tähendab koondatavate lehmade kolm korda väiksemat arvu. Uuringud on näidanud, et lehmade vaba liikumise korral vajavad mullikad vähem õpetamist. Kontrollitud süsteemiga harjumiseks läheb neil vaja umbes kümme päeva, sellal kui vabatahtliku liikumisega harjumiseks kulub üksnes kolm päeva. Üleminek kontrollitud liikumiselt vabale annab eeskätt hierarhias madalamal pulgal olevatele lehmadele suuremad võimalused lüpsiroboti juures käimiseks. Kontrollitud süsteemi puhul tuleb hierarhias madalamal positsioonil olevad lehmad lüpsi ajaks koondada ja/või on just nemad need, kes lüpsile pääsemist tunde ootavad.

Kümme põhjust lehmade vaba liikumise eelistamiseks

Lehmade liikumise ja lüpsiroboti juures antava jõusööda suhe Lehmade optimaalset liikumist mõjutavad neile lüpsiroboti juures söödetavad kvaliteetsed, maitsvad söödagraanulid. Roboti juures käimise kordade sageduse osas lehma kohta saavutatakse parimad tulemused siis, kui roboti juures antakse piisavas koguses sööta. Lüpsiroboti juures käimise kordade arvu vähenemise saab sageli panna probleemse söötmise, nt. põhisöödaratsiooni arvele. Kui söötade kiudainete sisaldus ei ole piisav või energiasisaldus on tootmistaset arvestades liiga kõrge, puudub lehmadel motivat-siooni lüpsiroboti juures käimiseks. Lehmad muutuvad laisaks ning pole lüpsiroboti juurde minekuks piisavalt aktiivsed.

8. Mastiidi esinemissageduse vähenemine (tänu madalamale stressitasemele ja sagedasemale lüpsmisele);

1. Suurem piimaväljalüps lehma kohta (pikem puhkeaeg ja suurem söödatarbimine); 2. Vähem laminiiti (lehmad lamavad rohkem); 3. Sobib hierarhias madalamal astmel olevatele lehmadele paremini (vähem stressi); 4. Parem rasva- ja proteiinisisalduse suhe (suurem koresööda tarbimine); 5. Parem söödaväärindus ja vatsa tervis (tänu sagedasemale sööda tarbimisele); 6. Suurem vabadus ja loomade paranenud heaolu; 7. Vähem tööd ja suurem piima väljalüps roboti kota;

9. Farmeri parem seltsielu; 10. Väiksemad kulud (investeeringud väravatesse), suurem kasum.

Lely Center Paide Linery OÜ Mäo, Paide vald, 72751, Järvamaa www.linery.ee www.lely.com


MAHEVILI Teravilja kasvupind ja saagikus kasvavad Mahepõllumajanduskultuuride kasvupind tuhat hektarit ja saak tuhat tonni teravilja kasvupind teravilja saak Saagina on näidatud ainult üleminekuaja läbinud pindadelt saadud sertifitseeritud mahepõllumajanduslik toodang.

7,3

11,1

14,7

17,1

14,2

5,6

6,7

9,3

10,6

11,2

2006

2007

2008

2009

2010

Allikas: Statistikaamet

Eesti mahevili jõudis Ameerikasse Mahetootjad said sel aastal julgustava signaali oma tootmise suurendamiseks – esimene laevatäis mahedalt kasvatatud Eesti kaera läks Ameerika turule. TEKST: MERIKE LEES

22

„Tänavune aasta oli meie jaoks märgilise tähendusega – saatsime esimest korda suure ookeani taha Ameerikasse laevatäie vilja,“ ütles tootjate ühistu Wiru Vili müügijuht Marti Kedder. Laevatäis mahutas 8000 tonni mahekaera. Tegu oli esmakordse saadetisega ning tulevikus loodetakse äri Ameerikaga jätkata. „See on signaal Eesti mahetootjatele, et nad võivad julgelt kaera külvata, selle turustamisega ei teki probleemi,“ lausus Marti Kedder kindlalt. Mahetarbimine on kasvav trend, inimesed üle maailma teadvustavad seda järjest rohkem ja turg

kasvab. Samamoodi tuleb juurde ka töötlejaid. Nii et potentsiaali on küll ja küll. Maheviljakasvatajad said tänavu korraliku saagi Kui tavaviljakasvatuses saadi tänavu rekordsaak, siis mahepõllunduses see asi päris samamoodi ei läinud, kuid korralik saak saadi ka maheviljeluses. „Saak oli pisut suurem, kuid vilja kvaliteet oli madalam,“ rääkis Marti Kedder ja lisas, et see on looduse poolt niimoodi seatud, et kui saak on suur, siis on kvaliteet seevastu madalam. Scandagra Eesti AS-i mahetera-


34,1

32,7

37,3

23,1

15,1 2011

20 2012

vilja ostujuhi Marek Varese sõnul oli tänavune saagiaasta selles mõttes soodne, et viljatera kasvas suureks ja ei olnud nii palju probleeme mahukaaludega. „Mahevilja saakidel ei olnud viga, saagikus jäi 2–3 tonni vahele hektarilt,“ ütles Tammistu Agro OÜ juhatuse liige Mait Nõmmsalu. Tammistu Agro kasvatab maherukist, -nisu, -kaera, -hernest ja -talirapsi. Neist vaid viimase saagikus jääb alla tonni hektarilt. Nimetatud kogused on aga alles esialgsed ja hinnangulised, täpne saagikus selgub siis, kui vili kaalutud ja müüdud. Neli viimast aastat on olnud meelepärased Nõmmsalu sõnul on viimased neli aastat olnud teraviljakasvatuses suhteliselt head. Saagikus on olnud stabiilne – halvematel aastatel jääb kahe tonni juurde hektarilt, parematel tõuseb kolme tonnini hektarilt. „Kui ikka kaks aastat ristikut vahekultuurina vahele kasvatad, siis see päästab päris korralikult, sest kui ainult teravilja külvata, siis saak langeb,“ ütles Mait Nõmmsalu. Eesti maheviljatootmises on põhiliseks kultuuriks kaer, mis moodustab poole kogu saagist. Teisel

23,1

2013

2–3

tonni mahevilja saadi tänavu hektarilt.

kohal on rukis ja kolmandal söödanisu. Kõigi ülejäänud kultuuride vahel ei ole enam märkimisväärseid vahesid. „Põhjaregioonis toodetakse kõige rohkem kaera, sest selle kasvtamiseks on siin soodsad tingimused. Kaer tahab kasvamiseks pikka valget perioodi ja see on talle siin tagatud,“ ütles Marek Vares Scandagra Eesti AS-ist. Suuremad kulud toovad kaasa kallima lõpphinna Mahevilja hind on tavaviljaga võrreldes pisut kallim, 50–100 eurot tonni kohta rohkem, kuid kallimast hinnast saadava võidu n-ö söövad ära mahevilja kasvatamisele tehtavad suuremad kulutused. “Mahetootmise taga on ikka maailmavaade, soov kasvatada pu-

27,2

2014

hast toodet ja hoida loodust,“ märkis Kedder. Kokkuostuhinnad on sel aastal küll paremad kui eelmisel aastal, kuid viie aasta lõikes on hind kordades kukkunud. Marek Varese sõnul on hinnatase langenud, kuna pakkujaid on juurde tulnud nii Eestis kui ka Euroopas. Kui 2010. aastal sai mahekaera tonni eest 350 eurot, siis eelmisel aastal vaid 165 eurot. Sel aastal on hind 180–200 eurot tonni kohta. Need on Eesti turul makstavad hinnad, kuid Mait Nõmmsalu sõnul teenivad mahetootjad Soomes või Saksamaal 100 eurot tonnist rohkem. Eestis söövad transpordikulud hinna ära, sest kohapeal turgu ei ole ning vili tuleb eksportida. „Meil oli tavakaera ja mahekaera hinna vahe 3,5 senti kilost – ei ole mingit vahet, kas valad veskis sisse tava- või mahevilja, kuid poes on hinnavahe juba kõva,“ selgitas Mait Nõmmsalu. Ta näeb maheviljeluses tulevikku, kuid külvipinna suurendamiseks neil maad ei ole. 1000hektarilisest külvipinnast on pool maad külvikorras ristiku all ja selle arvelt võib viljakasvatust mõnevõrra suurendada, kuid kuna vili tahab kasvamiseks lämmastikku ja toitaineid, siis on vaja külvikorrast kinni pidada. 23


MAHEVILI

Maheviljaterminal õigustab end

K

aks aastat tagasi avas Wiru Vili Avinurme külje all Baltimaade esimese maheviljaterminali, kus üle Eesti kasvatatud mahevili kuivatatakse ja ladustatakse. Toona avaldati lootust, et see võimaldab suurendada siseriiklikku mahevilja tarbimist, kuid endiselt läheb enamus viljast ekspordiks. Tammistu Agro juhatuse liige Mait Nõmmsalu sõnul oleks tarbimine Eestis suurem, kui juurdehindlus ei oleks nii suur. „Ma võiksin oma 650 hektaril kasvatatud viljaga 1,5 aastat tervet Eestit toita, kuid siinsel turul pole nii suure kogusega midagi peale hakata,“ ütles Mait Nõmmsalu, kelle sõnul on Eestis turgu vaid 20–40 hektari meestel. Wiru Vili müügijuht Marti Kedder kinnitas, et terminalist on väga

Ma võiksin oma 650 hektaril kasvatatud viljaga 1,5 aastat tervet Eestit toita, kuid siinsel turul pole nii suure kogusega midagi peale hakata. Mait Nõmmsalu, Tammistu Agro OÜ juhatuse liige palju kasu ja see on end juba õigustanud, eriti sellisel aastal nagu tänavu, mil kõik viljad valmisid ühel ajal. Pakkujaid oli palju, kuid terminalis sai kõik ilusti vastu võetud, kuivatatud ja sorteeritud,“ ütles Kedder. Kedderi sõnul kasvasid mahe-

vilja kogused algaastatel igal aastal kordades. Nüüd on stabiilne tase saavutatud ja sellist kordades kasvu enam ei saa loota, sest mahepõllumajanduses kasutatavaid hektareid ei tule nii palju juurde. „Meie sõnum on see, et mahetootjad võtaks rohkem mahemaad kasutusse, et nad julgeks seda teha,“ rääkis Kedder. „Eelnevatel aastatel on hinnad kukkunud ja see on tootjaid hirmutanud, kuid praegu pole seda ette näha.“ Samas ei saa keegi kunagi midagi garanteerida, sest kui mingit kaupa on turul liiga palju, avaldab see mõju hinnale. Wiru Vili on suutnud luua Eesti mahetootjatest maailmas usaldusväärse kuvandi, kelle toodang on puhas. Seda toodangut on eksporditud nii Soome, Rootsi, Taani, Saksamaale, Hispaaniasse kui ka Austriasse.

Teadlased ja praktikud otsivad uusi lahendusi tootlikkuse tõstmiseks

M

aheviljeluse konkurentsi tõstmiseks on vaja katsetada ja kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, kus lisaks teistsugustele teadmistele kasutatakse ka teistsuguseid masinaid, nenditakse Eesti teraviljasektori arengukavas aastateks 2014–2020. Maheteravilja saagikus on võrreldes tavatootmisega keskmiselt 30% madalam, kuid viljakamatel muldadel kasvatades võib saagikus küündida tavateraviljale lähedale. Üheks väljakutseks on sobiva kasvatustehnoloogia leidmine, kuna kasutatav kasvatustehnoloogia on sageli vaid tavatootmise lihtsustatud variant, milles on taimede kasvu toetavad mineraalväetised 24

ja keemilised taimekaitsevahendid ära jäetud, aga kõike muud tehakse samamoodi nagu tavaviljeluses. Lisaks teadlaste ja tootjate koostöö parandamisele oleks vaja ka investeerida, uued maheviljelusse sobivad tehnoloogiad vajavad teistsugust masinaparki, mille soetamiseks ja kasutamiseks oleks abi ühistulisest koostööst. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul jätkub koostöö ja teadusarendus mahepõllumajandusse sobivamate tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks. See ei saa aga arvatavasti kunagi valmis ja sestap ei saa öelda, et lahendus on x või y. „Õnneks saab öelda, et maheet-

tevõtjad on huvitatud oma valdkonna teadusarenduses osalemisest või lausa selle vedamisest,“ ütles Suu. „Küllap on üheks motivaatoriks eluline vajadus saada mahepõllumajanduse reeglitega vastuollu minemata paremaid saake ja kasu majandustegevusest.“ Parimaks koostöönäiteks on tänavu tootjate poolt mahetootjate teadusja tehnoloogiaarenduseks moodustatud MTÜ Mahetootjate Nõu- ja Jõukoda. Maaeluminister kehtestas innovatsiooniklastri toetusega üheks prioriteetseks tegevusvaldkonnaks 2015. aastal mahepõllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise. Selles valdkonnas esitati kaks klastrit.


K E S K KO N D

Teadlik põllumees hoiab keskkonda ANN RIISENBERG EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU

A

JUHATUSE LIIGE

valikkuses ilmuvad teated meie vete halvast keskkonnaseisundist, mille peamiseks süüdlaseks peetakse põllumajandust. Paljudes põllumeestes tekitab see õigustatud pahameelt, sest veereostuse probleemid on palju komplekssemad. Viimati põrutas Aleksei Lotman 27. novembri Lääne Elus, et mineraalväetised mürgitavad Läänemerd. Lotmani sõnul on „praegu selge, et suur osa Läänemerre jõudvast lämmastikust ja fosforist on pärit põllumajandusest. See on lihtsalt fakt, mis on tuvastatud pikaajalise seirega ja mida igaüks võib näha näiteks Läänemere keskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) aruannetega tutvudes, mitte põllumeeste põhjuseta süüdistamine, nagu aeg-ajalt arvatakse.“ Põllumees süüdi? Septembris veeseaduse arutelu sissejuhatades teatas keskkonnaministeerium, et põllumajandusreostust tuleb vähendada. Ministeerium viitab, et teadlaste hinnangul satub 60–80% lämmastikust ja 30% fosforist vette põllumajandustegevuse tagajärjel. Keskkonnainspektsioon teatas kevadel, et suur osa veeseaduse nõuete rikkumistest on seotud põllumajandusega. Kindlasti on põllumajan-

6

duses veel palju kitsaskohti, mis neid hinnanguid kinnitavad. Kas me aga saame kõiki põllumehi ühe vitsaga lüüa? Olen üsna veendunud, et suurem osa põllumeestest tegutseb keskkonnateadlikult, ka põllumehed on huvitatud puhtast loodusest. Kahjuks siiski leidub ka põllumehi, kes ei suuda või ei oska oma tootmist nii korraldada, et loodus oleks hoitud ja saak salves. Parem nõustamine vajalik Jääb küsimus, kas karmimad regulatsioonid ja nõuded iseenesest vähendavad reostust? Pigem tuleks rohkem tähelepanu pöörata põllumeeste keskkonnateadlikkuse tõstmisele ja keskkonnasõbralike investeeringute soodustamisele. Vajame põllumeestele paremat keskkonnaalast nõustamist ja personaalset nõu regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmise kohta, et nad suudaksid oma tegevusega hoida loodust ja ei peaks hirmu tundma sanktsioonide ees. Senisest enam peaks põllumehi koolitama väetamise tehnoloogiate ja viiside osas. Usun, et kaugel pole aeg, kui seadusega reguleeritakse taimetoitainete bilansi koostamise kohustus – seadusandlus peaks andma võimaluse sõnnikut laotada vastavalt kultuuri ja konkreetse põllu vajadusele, mitte karmilt kehtestatud piirnormide järgi. Tuleb luua tugivõrgustik, kust oleks võimalik ammutada sellekohast oskusteavet.

Uus projekt Green Agri Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda algatas koostöös Läti Põllumeeste Liiduga projekti Green Agri. Projekti eesmärk on otsida järgmise nelja aasta jooksul võimalusi uuenduslike ja efektiivsete praktikate juurutamiseks orgaaniliste väetiste kasutamisel, mille tulemusena on võimalik vähendada põllumajandusreostust Eestis ja Lätis. Põllumehed vajavad teavet sõnniku kasutamise kohta põldude ja rohumaade väetamisel, mis vähendaks toitainete leket veekogudesse, säilitades samal ajal saagikuse ning vältides ettevõtte tootmiskulude kasvu. Kutsumegi Eesti põllumajandustootjaid programmis osalema. Pakume kümnele programmis osalevale testettevõttele võimaluse saada uusi teadmisi orgaaniliste väetiste oskuslikuma kasutamise kohta. Koos ekspertidega otsitakse testettevõtetes võimalusi mullaviljakuse parandamiseks, tootlikkuse suurendamiseks ja toitainekadude vähendamiseks. Ettevõttes võetakse tasuta mulla- ja veeanalüüsid ning sõnnikuanalüüsid, testpõllumaa jaoks koostatakse taimetoitainete bilanss, külvikord ja sõnnikulaotusplaan. Ettevõtte esindajad saavad võimaluse koos teiste pilootprogrammis osalevate põllumajandustootjatega osaleda õppereisidel Taani, Soome ja Lätti ning osaleda erinevatel koolitustel. Projekti kohta leiab rohkem infot Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt.


MÜKOTOKSIINIDE KONTROLL Piimafarmide jaoks on oma teravili ja silo oluliseimad söödamaterjalid. Enamjaolt hinnatakse silo kvaliteeti keemilisfermentatiivsete parameetrite kaudu, kuid arvesse tuleb võtta ka bakterite, hallitusseente ja mükotoksiinide esinemist ning nende mõju sööda toiteväärtusele, loomade tervisele ja piimatoodangule. Uuringud mükotoksiinide esinemisest loomasöödas on keskendunud peamiselt teraviljadele, rapsikoogile, sojale ja kliidele. Täna aga teame, et silo osa söödasegu saastumisel mükotoksiinidega võib olla isegi suurem kui jõusöötadest tulev risk. Erinevad hallitusseente liigid mõjutavad silo kvaliteeti erinevates tootmisstaadiumites. .Fusarium spp levib peamiselt koristuseelselt, samas kui näiteks Penicillium ja Aspergillus spp tekivad pigem koristusjärgselt, säilitamise ajal. Silo ja teiste söötade saastumine hallitusseentega/ toksiinidega toob kaasa söömuse languse ja toitainete kao söödas, probleemid looma tervises, toodangus ja sigivuse languse ning suurenenud vastuvõtlikkuse haigustele. Üks hallitusseente liik toodab mitmeid erinevaid toksiine. Mükotoksiinidega segasaastumine on aga suurimaks probleemiks, sest selle mõju võib ulatuda söömuse langusest isutuseni kuid võib kaasa tuua ka neuroloogilised, östrogeensed, hepatotoksilised ja immuunotoksilised nähud. Vatsa mikrofloora suudab mükotoksiine osaliselt lõhustada ja kahjutuks teha. Prof. Fink Gremmels`i (Wagningeni Ülikool, Holland) poolt koostatud ülevaates mükotoksiinide ohust ja mõjust piimalehmade tervisele ja toodangule märgiti aga, et vatsa detoksifitseerimisvõime võib olla piiratud ja võib varieeruda seoses ratsiooni muutuste või ainevahetushaiguste esinemisega. Mäletsejatele on ohuks paljud erinevad mükotoksiinid TSR-s, mis võivad pärineda jõusöötadest, silost, heinast (koresöötades kokku leiduvad mükotoksiinid kujutavad laia toksiinide spektrit) MÜKOTOKSIINIDE NEGATIIVNE MÕJU PIIMALEHMADELE Sööda saastumisel mükotoksiinidega on tavaliselt esmalt märgata söömuse langust ja selle tagajärjel piimatoodangu vähenemist. Tänavune jahe suvi ja sellele järgnenud pikk, soe ja niiske sügis on ideaalne keskkond hallitus- ja pärmseente rohkeks levikuks. Peamiste piimatootmist mõjutavate mükotoksiinide hulka kuuluvad erinevad Fusarium spp mükotoksiinid ja silodest üha enam leitud Penicillium spp hallitusseened. Aflatoksiinid Aflatoksiini toodab hallitusseen Aspergillus flavus, troopikast või subtroopikast pärinev hallitusseen, mis vohab kõrgetel temperatuuridel nii kõrge niiskuse kui ka põua tingimustes. Baltimaades 2013-2015 aasta saagist võetud proovide analüüsimisel leidus aflatoksiini vaid 3 proovis ja seda sisaldusel alla EL Komisjoni soovitusliku taseme, seega võib seda pidada meie regioonis vähetõenäoliseks saasteallikaks. Fusarium mükotoksiinid- suurim risk Eestis Fusarium hallitusseened on levinud Põhja-Euroopas ning on võimelised tootma mitmeid erinevaid mükotoksiine, mille kahjulik toime avaldub piimaveistel väga erinevalt. 2013-2015 aasta silodest teostatud 37+® analüüside põhjal olid enamlevinud A ja B tüüpi trihhotetseenid, fumonisiinid, fusaarhape ja Penicillium (peamiselt silohoidlas tekkiv) mükotoksiinid. DON ja teised trihhotetseenid mõjutavad piimalehmi kolmel viisil. Esiteks langeb söömus, mille tagajärjeks on piimatoodangu vähenemine. Teiseks võib esineda veritsust ja haavandeid seedetraktis, mille tagajärjeks on toitainete imendumise vähenemine. Trihhotetseenide kolmas mõju on immuunosupressioon, mis toob kaasa suurenenud vastuvõtlikkuse haigustele - mastiit ja SOM rakkude arvu tõus. Hiljutistest uuringustest selgub, et Fusarium spp mükotoksiinid tekitavad lehmadel vähenenud proteiini omastatavust. Fumonisiinid on teine Fusarium mükotoksiinide perekond, mis võib piimalehmadel põhjustada maksakahjustusi ja sarnaselt trihhotetseenidele, pärsib immuunsüsteemi. Kolmas oluline Fusarium mükotoksiin on zearalenoon (ZEA), mida leiti 30 protsendil Baltikumist pärinevatest proovidest. See ühend on östrogeense toimega, mis kahjustab sigivust. MÜKOTOKSIINID SILOS Eestist pärinevad siloproovid sisaldavad peamiselt Fusarium spp, Penicillium spp ja Mucor spp hallitusseeni ja väiksemates kogustes Aspergillus spp. Silodes suurimaid probleeme tekitavate Penicillium spp mükotoksiinide hulka kuuluvad PR toksiin, patuliin, tsitriniin, ohratoksiin, mükofenoolhape ja rokfortiin C. Need ühendid tekivad tavaliselt aeroobsetes ja mikroaeroobsetes tingimustes, ebapiisavast tallamisest ja silo ettevedamisel mitmeks päevaks. Penicillium mükotoksiinidel on negatiivne mõju vatsa tööle (vatsabakterite arvu langus, LRH toodangu ja kiu seeduvuse langus), piimatoodangule ja immuunsusele. RISK JA ABINÕUD Võttes arvesse mükotoksiinide esinemise suurt riski on oluline määrata söötades leiduda võivad mükotoksiinid ja saastumise tase. Analüütiliste meetodite täienedes on saanud selgeks, et mükotoksiinide segasaaste on suureks probleemiks kuna nende kumulatiivsed ja sünergistlikud toimed suurendavad veelgi toksilist mõju.


ALLTECH 37+® Mükotoksiinide analüüs ALLTECH 37+® mükotoksiinide analüüs on terviklik käsitlus mükotoksiinide esinemise ja nende ohu välja selgitamiseks. See on osa Alltech`i Mükotoksiinide Programmist, mis annab tootjale vastuse proovist leitud toksiinide, nende koostoime ja sellest tingitud ohtude kohta koos soovitustega mükotoksiinidest tuleneva ohu vältimiseks/ kontrollimiseks. Kasutades kaasaegseimat mükotoksiinide avastamise tehnoloogiat, annab 37+® analüüs tootjale täpse pildi mükotoksiinide sisaldusest. Kasutades loomaliigil põhinevat riskianalüüsi ja soovitusi, aitab ALLTECH 37 + ® analüüs välja tuua mükotoksiinide mõju loomade tervisele ja toodangule.

ALLTECH 37+® Analüütiline Labor ALLTECH 37+® Analüütiline Labor Winchester`is, Kentucky`s kasutab analüüsiks kaasaegseimat LCMS/MS tehnoloogiat. Alltech`i Analüütiline Labor pälvis 2014 aastal ka ISO/ IEC 17025:2005 akrediteeringu- rahvusvahelise standardi, mis tagab teostatavate analüüside ja analüüsimeetodite täpsuse ja andmete tõese ning erapooletu käsitlemise.

Mükotoksiinide riski hindamine Lisaks Aspergillus ja Fusarium mükotoksiinidele võimaldab 37+® analüüs kindlaks teha ka veistele söödetavates koresöötades ja silodes väga laialdaselt esinevatePenicillium ja tungaltera- mükotoksiinide olemasolu. See kõik teeb võimalikuks põhjaliku riskihindamise, probleemiallika kindlakstegemise ja toimiva nõuande koostamise.

Mükotoksiinide esinemine siloproovides Asukoht: Eesti Periood: 2013-2015 Proovide arv: 39 ALLTECH 37+®

MYCOSORB® A+ Mükotoksiinide esinemise või kahtluse korral söödas on abi mükotoksiinde sidujast. MYCOSORB® A+ on enimkasutatud mükotoksiinide siduja Euroopas. Enam kii 20 aas ta jooksul yehtud teadustööd ja pikajaline kasutuskogemus ka eesti farmidesLaialdased teadustööd ning pikajaline kogemus ka Eesti farmides on tõestuseks selle efektiivsusest. MYCOSORB® A+ on laia toimespektriga, kiire toimega ja stabiilne nii temperatuuri kui pH muutustele.

Lisainformatsiooni 37+® analüüside teostamise ja riskihindamise osas loomakasvatuses: Pilleriin Puskar, tel +372 505 2846, ppuskar@alltech.com


GALERII

Põllumeeste Keskliit tähistas 25. sünnipäeva Tallinna Lauluväljaku sammassaalis lõid klaase kokku alati heatujulised Ivari Padar ja keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

23. oktoobril tähistas Eesti Põllumeeste Keskliit sisuka konverentsi ja meeleoluka vastuvõtuga oma veerandsajandat tegevusaastat. 22-le tublile inimesele anti üle Eesti Põllumeeste Keskliidu kõrgeim autasu, teenetemärk “EestiMAA Heaks”. PILDID: JAAK KADARIK

28

Peaminister Taavi Rõivast tervitab keskliidu president Juhan Särgava koos abikaasaga.


Aivar Alviste võtab vastu teenetemärki.

Viktor Sartakov pälvis “EestiMAA Heaks” teenetemärgi.

Juhan Särgava võttis vastu tunnustuse minister Urmas Kruuselt.

Toomas Uusmaa “EestiMAA Heaks” teenetemärki kätte saamas.

Soe käepigistus Are Selgele teenetemärgi üle andmisel.

29


K AU BAN DUS

Tootjaid r천huvad ebaausad kauplemistavad 30


Klient tõstab Prismas korvi Prisma omamärgipiima Pere, see on Tere ja Alma kaubamärki kandvast piimast 14 senti odavam. Foto: Julia-Maria Linna

Neli toiduainete müügiga seotud organisatsiooni koostavad heade kauplemistavade reeglistikku, kuid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul vaid iseregulatsioonist probleemide seljatamiseks ei piisa. TEKST: VIVIKA VESKI

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK), Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) alustasid tänavu kevadel toiduainete vertikaalse tarneahela heade tavade reeglistiku koostamisega. Seda ajendas märtsis avaldatud uuring, mille Eesti Konjunktuuriinstituut oli EPKK ja Eesti Piimaliidu tellimusel läbi viinud. Uuringust selgus, et kõikidest küsitlusele vastanud ettevõtetest 59% oli 2014. aasta jooksul kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega, seejuures suurematest toidutootjatest koguni 79%. Kõige rohkem kogeti ebasoodsate lepingutingimuste pealesurumist. Aus käitumine seaduse või kokkuleppe survel? Ettevõtjate esindusorganisatsiooni, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras tõdes, et esialgu on kauplemise heade tavade väljatöötamine veel algstaadiumis. „Oleme kokku saanud ja jõudsime ühele meelele, et peaksime probleemi lahendamisel tegema koostööd. Oleme paika pannud tegevuskava, milliste etappide kaupa me head tavad välja töötame. Oleme taotlenud selleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt toetust. Ministeerium teatas, et sel aastal neil raha eraldada ei ole, aga soovitati järgmisel aastal taotlus uuesti esitada,” rääkis Udras. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ütles, et dialoog põllumajandustootjate, toidutööstuste ja kaubandusettevõtete vahel on vajalik, ent iseregulatsioon ei suuda murda põhilisi probleeme. Ta tõi näite, et septembris teatasid Soome põllumehed, et nad loobuvad osalemast tarneahela osa-

79%

suurematest toidutootjatest puutusid 2014. aastal kokku ebaausate kauplemistavadega. liste töögrupis, kuigi nad ise olid 2014. aastal selle koostööplatvormi üheks asutajaks. „Vabatahtliku platvormiga liituti suurte lootustega, kuid vaatamata probleemide olemasolule pole ühtki rikkumisjuhtumit platvormi nõukogus reaalselt arutatud. Selle peamiseks põhjuseks on niinimetatud „hirmufaktor” ehk ükski tootja ei soovi riskida oma äritegevusega ega julge kaebust esitada,” kirjeldas Sõrmus. Mõnedes teistes Euroopa riikides kasutatakse ebaõiglaste kaubandustavade vastu võitlemiseks vabatahtlikke ja isereguleerimise mehhanisme, teistes on vastu võetud õigusaktid. Sõrmus on seda meelt, et vabatahtlikule kokkuleppele lisaks läheb vaja ka seaduse abi. Marko Udras leidis siiski, et esimese asjana ei peaks kohe hakkama seadust muutma. „Me oleme muude küsimuste juures näinud, et seaduse muutmine ei ole alati kõige parem lahendus – võib-olla reguleeritakse üle ja pahameel ettevõtjate seas on veelgi suurem,” ütles Udras. Probleeme leidub tootjatel kaupmeestega ridamisi Roomet Sõrmus rääkis, et nad tellisid sellel aastal täiendava analüüsi, milles tõdeti, et Eesti viie suurema kaubandusketi lepingute tingimused on tootjate kahjuks tasakaalust väljas. „Näiteks peavad kaupmehed le-

31


K AU BAN DUS pingute järgi kauba eest tasuma üldjuhul 30–45 päeva jooksul, samas kui paljude toiduainete realiseerimise aeg ulatub heal juhul nädalani. Näiteid küsitavate sätete kohta on terve rida, mis viitab, et tootjatel puudub sisuliselt võimalus lepingute üle läbi rääkida,“ mainis Sõrmus. Ta lisas, et ebaausaks kauplemistavaks võib pidada tootja toote ebaõiglaselt madala hinnatasemega müümist, mida kaupmehed teevad selleks, et meelitada tarbijaid kauplusesse, kattes vastavad kahjud muude toodete arvelt. „Nii luuakse tarbijatele vale ettekujutus näiteks piima väärtusest ja tegelikust hinnast,” kirjeldas Roomet Sõrmus probleemi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja lisas, et suured jaeettevõtjad ei tegele enam pelgalt tootja ning lõpptarbija vahendamisega, vaid osalevad ka ise jaekaupade müügi kaubaturul ning konkureerivad teatud toodete puhul tootjatega lõpptarbija pärast. Tekkinud olukorras sõltub tootja ning jaeettevõtja suhe paljuski sellest, missugune on kellegi turujõud ja sellest tulenev läbirääkimiste positsioon. Ka Euroopa tasemel tunnistatakse probleemi olemasolu Marko Udras tõdes, et loomulikult ei saa eelnimetatud neli organisatsiooni häid kauplemistavasid omapäi välja töötada, vaid peavad tegema koostööd erinevate asjaosalistega – nii tootjate, vahendajate kui ka jaekaubandusettevõtetega. Udras usub, et kõigil asjaosalistel on hea tahe need tavad välja töötada, sest koostöö tulemusel võidavad kõik. „Kaugem eesmärk on, et kogu tarneahel muutuks efektiivsemaks,” põhjendas Udras. Ta prognoosis, et kui järgmisel aastal õnnestuks ministeeriumilt

32

Head kauplemistavad

Tootja

ning jaeettevõtja suhe sõltub paljuski sellest, missugune on kellegi turujõud ja sellest tulenev läbirääkimiste positsioon. Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

tavade koostamiseks toetust saada, siis aasta lõpuks on need olemas. „Aga see on alles esimene etapp,” lisas Udras. „Seejärel tuleb hakata neid tavasid ka levitama, ettevõtjatele tutvustama ning soovitama, et nad hakkaksid neid järgima. Võib-olla kaugem etapp oleks luua ka vaidluste lahendamise mehhanism, mis oleks võimalikult kiire, läbipaistev ja õiglane. Et ettevõtted ei peaks iga kord kohtusse pöörduma, vaid oleks kohtueelne või kohut asendav vaidluste koht olemas.” Roomet Sõrmus loodab olukorra paranemist tulenevalt sellest, et ka suuremas pildis, Euroopa Parlamendis, on praegu valmimas raport ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas. See plaanitakse vastu võtta Euroopa Parlamendi täiskogul järgmise aasta jaanuaris.

Heade tavade hulka peaksid kuuluma muu hulgas järgmised põhimõtted: tarneahela kokkulepped fikseeritakse kirjalikult lepinguid tuleb järgida teist poolt ei tohi ähvardada, et saada endale sobivamaid lepingutingimusi vältida tuleb ebaausaid äririski ülekandmisi ehk iga ettevõtja peab ise oma äririskide eest vastutama lepingutingimused peavad olema selged lepingujärgsed sanktsioonid peavad olema proportsionaalsed tekkinud kahjuga arve maksmise tähtaeg peab olema mõistlik ning peab arvesse võtma kauba säilivusaega teiselt poolelt ei tohi küsida tasu, mis ilmselgelt ei vasta teenuse hinnale. Allikas: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda

Näiteid toidutootjate probleemidest kaupmeestega Lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool tahab lepingu üles öelda, siis peab ta kaks nädalat sellest ette teada andma. Praktikas aga sellest tähtajast kinni ei peeta. Jaekaubandusettevõtte esindaja tahab lepingus mingit punkti muuta ja ütleb, et kui teine sellega nõus ei ole, siis nende toodet ei võeta müüki või siis lubatakse võtta toode poeriiulist ära, nii et tootja ei saa seda enam müüa. Tootja on sunnitud maksma teenuste eest, mida tegelikult ei tarbi. Näiteks võtavad jaekaupmehed toote müügist teatud protsendi turunduskuludeks, kuid ei kasuta seda mitte konkreetse toote või tootja reklaamimiseks, vaid see läheb kaupluse üldisse reklaamieelarvesse. Allikas: Marko Udras, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda


Tootjad otsivad advokaatide abi

T

oiduainetetööstuse ettevõtted on kogenud jaekaupmeeste ebaausaid kauplemistavasid, põllumajandustootjad omakorda on sama kurtnud tööstuste ja vahendajatega kaubeldes. Põlvamaal tegutsev põllumajandusühistu Muhepiim pöördus Maria Mägi advokaadibüroo poole, et välja selgitada, kas on õiguspärane, et eelmisel aastal hakkasid tööstused piimatootjatele avaldama survet piima hinna alandamiseks. Muhepiima juhatuse liige Aivar Häelm lisas, et ta pole sugugi ainus põllumajandustootja, kes on juriidilist abi otsinud. Häelmi sõnul on täna piimaliitri omahind on tootja jaoks 27 senti. „Nüüd on juba rohkem kui aasta hind olnud alla omahinna.”

Ta meenutas, kuidas eelmise aasta keskel teatasid tööstused mõne päeva ette, et nüüd on uuest kuust uus hind. „Ei mingeid läbirääkimisi, ei mingeid alternatiive, sest korraga oli sama hind kõigil,” meenutas Häelm. Tookord põhjendasid tööstused Häelmi sõnul oma käiku väljapääsmatu olukorraga, ometi selgus hiljem, et tööstused said kasumit. Seda ei saa Häelmi sõnul pahaks panna, sest ettevõte peabki teenima kasumit. Tema jaoks on küsimus aga selles, et kui tema juhatuse liikmena on sunnitud tegema ettevõtte jaoks selgelt alla omahinna lepingu ehk ta läheb teadlikult ettevõttele kahjumit tekitama, siis ettevõtte osanikud võivad talle keerata n-ö paragrahvi kae-

la. „Sest olen teinud ettevõtte jaoks teadlikult kahjuliku otsuse,” arutles Häelm. Nüüd on ta näinud, et pakkumised järgmiseks aastaks on täpselt samal tasemel kui tänavu. Kohtuvaidlusele eelistab Häelm võimalusel kohtuvälist kokkulepet, sest kohtuskäimine on kulukas. Heade kauplemistavade koostamise kiidab Häelm heaks, kuid leiab, et sellest ei piisa. Tema hinnangul tuleks tootjate liidu eestvedamisel töötada välja lepinguvorm, nagu mitmetes teistes EL-i maades. See peaks olema juriidiliselt korralikult läbi analüüsitud ja kõigile ühtmoodi arusaadav. Selle lepinguvormiga tagatakse, et tugevamal poolel ei tekiks võimalust ega ka soovi seada nõrgemale poolele jõhkraid tingimusi, leidis Häelm.


KRIIS

Ministeerium ja PRIA Põllumajandusministeerium on lubanud maksta veel tänavu sea- ja piimakarjakasvatajatele kriisiabi 10,56 miljonit eurot, kuid enne raha tootja arvele laekumist on vaja läbi teha palju bürokraatlikke protseduure. TEKST: MERIKE LEES

Maaeluministeerium saatis 18. novembril kooskõlastamisele loomakasvatussektori põllumajandustootja erakorralise toetuse nõuded. Eelnõu kohaselt makstakse loomakasvatussektoris erakorralist toetust piimatootjale, kes tänavu 15. septembri seisuga pidas põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht piimatõugu lehma. Toetust makstakse lehma kohta. Seakasvatussektoris makstakse erakorralist toetust sealihatootjale, kes tänavu 15. septembri seisuga pidas seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud III piirangutsoonis siga või väljaspool III piirangutsooni emist. Loomapidaja peab olema teatanud põllumajandusloomade registrile 1. mai seisuga peetavate sigade või emiste arvu tegevuskohas. Toetust makstakse sea ja emise kohta. Lõviosa rahast piimatootjaile Maaeluminister Urmas Kruuse ütles pressiteate vahendusel, et kriisiolukorra leevendamiseks plaanitakse veel tänavu välja maksta Euroopa Liidu abipaketist Eestile määratud 7,56 miljonit eurot ning 3 miljonit riigieelarvest. 10,56 miljonist eurost 75% läheb piimatootjaile ja 25% seakasvatajatele. Jaotuse kehtestab maaeluminister oma käskkirjaga kohe peale 2015. aasta riigieelarve seaduse

34

Märt Riisenberg.

50 mln

euro ulatuses on piimakarjakasvatus kriisi tõttu kahjusid kandnud.

muutmise seaduse jõustumist. Tuleval aastal makstakse piimatootjatele erakorralist abi täiendavalt veel ligi 4 miljonit eurot. „See on ju naeruväärne,“ ütles Viru Lihaühistu juhatuse liige Aare Mölder. „12–12,50 eurot emi-

se kohta teeb meile kokku 6500 eurot. See ei aita midagi. Võib-olla kingiks selle riigikogulastele, kel on raha rohkem tarvis?“ Mölderi sõnul on raha eraldamine soovi, mitte raha küsimus. „Eesti Õhu jaoks on raha, seakasvatajate jaoks mitte,“ selgitas Mölder. Vaatamata sellele, et nende seakasvatus on I ehk kõige väiksemate piirangutega katkutsoonis, ei näe Mölder praegu ühtegi positiivset signaali. „Pigem on seis selline, et tuleks tootmine lõpetada, nii oleks kõige mõistlikum,“ sõnas ta ja lisas, et seakasvatajate ja ministeeriumide vahel ei ole kõige libedam suhtlus, sest 4 miljonist, mis järgmise aasta eelarvesse plaanitakse, on seakasvatajad välja jäänud. Kriisiabist osaline leevendus Piimatootja hindab riigi toetust märksa kõrgemalt vaatamata sellele, et see katab vaid väikese osa kahjudest, mida terve sektor on kandnud. „Loomulikult toob leevendust, sest kui seda raha ei oleks, siis oleks meie seis selle puudumise võrra halvem,“ ütles OÜ Kehtna Mõis juhataja Märt Riisenberg. Piimakarjakasvatus tervikuna on kandnud hinnanguliselt kahjusid enam kui 50 miljoni euro ulatuses. Seakasvatajatega jagatav 10,56 miljonit eurot kriisiabi leevendab seda vaid osaliselt. Ehkki PRIA ei olnud detsembri alguseks avaldanud, milline saab olema toetuse määr sea või lehma kohta, on OÜ Kehtna Mõis teinud arvutused ja saanud selleks summaks 88 eurot ühe lehma kohta. Kehtna Mõisas on 600 lüpsilehma. „See ikka midagi aitab, 1/3 ühe kuu piima raha tuleb kokku,“ sõ-


jooksevad a jaga võidu nas Riisenberg. „Kui piima hind on väga vilets, siis isegi rohkem kui kolmandik, hea hinnaga võrreldes vähem.“ Samas möönis Riisenberg, et kui ettevõtmine on suures hädas, siis selline raha ka enam ei päästa. „Suur kari, suured võlad ja suurem toetus, väike kari, väiksemad võlad ja toetused,“ lisas Riisenberg. Nullpunktiks 15. september Pärast 15. septembrit on kindlasti lehmi, kes on vahepeal tapale läinud. Samas peab Riisenberg seda kuupäeva piisavalt värskeks, et andmed oleksid adekvaatsed. „Euroopa Liidu referentsid tuginevad 2006. ja 2007. aasta andmetele. See on väga ammune aeg ja paljud tootmised on ammu lõpetatud.“ Tänavuse kriisiabi taustal peab Riisenberg oluliseks, et järgmisel aastal maksaks riik põllumeestele üleminekutoetust ehk top-up`i, mitte ei ajaks seda segi kriisiabiga, mida valitsus kipub tema sõnul tegema. „Top-up on reeglipärase toetuse maksmise võimalus, mida meie riik pole kaks aastat kasutanud ja ei kasuta ka kolmas aasta,“ rääkis Riisenberg. „Kriisiabi on kriisiabi, mida ei saa segi ajada top-up´iga. Top-up´i summa on oluliselt suurem kui kriisiabi – üle 20 miljoni euro.“ Maaeluministeeriumi andmetel on 2016. aasta riigieelarves põllumeestele ette nähtud 4,6 miljonit eurot ja üleminekutoetusteks vahendeid esialgu ette nähtud ei ole. Juhul, kui raha sel aastal tootjateni ei jõua, siis kannatavad kõige rohkem võlausaldajad ja mõni põllumajandusettevõte ka, märkis Riisenberg.

Hea teada Piima ja sealiha hind Eestis ja EL-is Eestis keskmine piima kokkuostuhind septembris oli 22,6 eurot/100 kg EL-i keskmine piima kokkuostuhind 29,91 eurot/100 kg Piimatootmise omahind Eestis keskmiselt 27 eurot/100 kg Piimalehmade arv on võrreldes mullu septembriga vähenenud 4900 võrra (-5%), piimatootjate arv aga 250 võrra (-10,2%) Eesti sealiha E klassi keskmine hind septembris oli 141,25 eurot/100 kg EL-i keskmine E klassi sealiha hind septembris oli 146,57 eurot/100 kg Võrreldes mullu septembriga on sigade arv vähenenud 12% Allikas: Põllumajandusministeerium Kuidas toetus tootjani jõuab? PRIA teeb põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need piimatõugu lehma pidanud piimatootjad ja nende peetavad piimatõugu lehmad, kes olid neil 15. septembri seisuga. Veterinaar- ja Toiduamet esitab toetuse määramise ja maksmise otsuse tegemiseks vajalikud riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutused ja otsused PRIA-le. Seakasvatajatele suunatud toetuse määramise otsuste kohta ootab PRIA infot MES-lt. Seejärel teeb PRIA toetuse määramise ja maksmise otsuse nii kiirelt, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 31. detsembriks 2015. Toetust ei maksta VTA ettekirjutuse alusel hukatud sea kohta, MES-lt seapidamise lõpetamise toetust taotlenud sealihatootjaile või kui toetussumma on väiksem kui 100 eurot.

Väljamakse tähtaeg on realistlik AHTI BLEIVE

T

PRIA PEADIREKTORI ASETÄITJA

oetuste väljamakse tähtajad on määruses kirjas, 31.12.2015 ja 30.06.2016. Viimane on tuleval aastal makstav piimasektori abi. PRIA on huvitatud toetuse võimalikult kiirest väljamaksmisest. Pärast Maaelu Edendamise Sihtasutusest ja Veterinaar- ja Toiduametist saadud andmete töötlemist saame teha arvutused ja alustada määramisi. PRIA peab toetuste väljamaksmist 31. detsembriks tegevuste eduka kulgemise korral realistlikuks. Üks väike probleem siiski on: nende registreeritud loomapidajate hulgas, kel on piimalehma või sigade ja emiste pidajana õigus käesolevat toetust saada, on ka selliseid, kes ei ole PRIA-lt varem toetusi saanud. Seetõttu ei ole meie registris andmeid nende pangakontode kohta ja nad ei ole veel registreeritud meie nn kliendiregistris. Võtsime nende loomapidajatega ühendust varem antud kontaktandmete põhjal, et küsida nende kontonumbrit. Teiseks palume neil täita kliendiregistris registreerimise avalduse vormi. Täidetud vormi olemasolu on eeldus, et saame toetuse määrata ja maksta. Nendel ettevõtjatel, kes on juba varem meie kliendiregistrile sellise vormi esitanud ning kelle kontoandmed on meil olemas, pole vaja käesoleva toetuse saamiseks PRIA-le midagi täiendavalt esitama hakata. 35


I M AG O

Põllumehed, looge oma lugu ja rääkige seda! Kui ligi sada aastat tagasi kinnistas Oskar Lutsu „Suvi“ Eesti põllumehe positiivset kuvandit – tõotas ju Raja Teele mehele minna ainult põllumehele–, siis sajand hiljem meie põllumajandusel enam sarnast tugevat müütilist lugu rääkida ei ole, nendib kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane. TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Just müütilise loo olemasolu ja selle avalikkusele jutustamine on üks imago kujundamise ja oma sõnumi eduka edastamise alustalasid. „Imago määrab ära meie olemuse ehk selle, mida meist selja taga ja pärast surma räägitakse. Selja taga rääkimine ehk kuvand, mille oled suutnud aja jooksul luua, määrab suuresti ära inimeste otsused sinu suhtes,“ tutvustab Raul Rebane avaliku arvamuse kujunemise ja kujundamise tagamaid. Põhjuseid, miks põllumeeste hääl avalikkusele ja otsustajatele oma sõnumi kohale viimisel nõrgapoolseks on jäänud, leidub Rebase sõnul lisaks müütilise loo puudumisele mitmeid. Esiteks on eestimaalastele maaelu kaugeks jäänud ning seetõttu ei teata selle rõõmudest ja muredest kuigi palju. Teadmatus on soodne pinnas ka eksiarvamuste kujunemisele. „Paljudel on ettekujutus põllumeestest kui külapoe taga Rocki joovatest meestest. Lisaks arva36

takse, et liha võiks sisse tuua Argentiinast ja Eestis pole mõtet veisekasvatusega tegeleda,“ vahendab Rebane maaelukaugete inimeste mõttemaailma. Sisu on olemas, nüüd on vaja sellest rääkida Hea uudis on tal põllumeestele ka. „Usun siiralt, et Eesti põllumajandus on palju parem kui tema lugu avalikkuses. Vastupidine oleks hullem, sest tunduvalt keerulisem on muuta iseennast kui oma lugu, sest lugu on õnneks kommunikatiivselt muudetav,“ teab Raul Rebane ning soovitab põllumeestel oma loo loomisega kohe pihta hakata. Kui lugu olemas, tuleb hoolitseda selle avalikkusesse jõudmise eest. Oma roll on siin loomulikult meedial, kuid Rebane rõhutab, et meedia on siiski vaid imagoehituse tehniline tööriist. „Põllumehed pööravad liiga palju tähelepanu meediaaktsioonidele ning arvatakse, et kui meedias midagi kirjutatakse, siis on see väga tähtis. Kuid meedia tähelepanu saavu-

tada on väga lihtne: pange pomm plahvatama ja kõik räägivad! Hoopis olulisem on see, kas kontakt, mis sellisel viisil saavutatakse, on mõjuv?“ küsib Rebane ja vastab ise: enamasti mitte. Sel põhjusel ei usu Raul Rebane ka streikide ja meeleavalduste positiivsesse mõjusse sõnumi kohale viimisel. „Meedia tähelepanu mingile üritusele ei sunni veel inimesi vastu võtma teistsugust otsust. Euroopa põllumeeste stiilis aktsioone saab teha, aga küsimus on, mida inimesed pärast sellest mõtlevad? Suurte riikide kogemuste ülekandmine väikeriikidele ei ole hea: suurriikides on demonstrant reeglina tundmatu, anonüümne. Kuid Eesti on nii väike, et kõik tunnevad kõiki ja osalemine/ mitteosalemine meeleavaldusel võib ini-


mestele tulevikus kehvasti mõjuda,“ viitab Rebane. Seega tuleks rõhku panna teistele imago kujundamise võimalustele, näiteks ürituste korraldamisele, kus tarbijatega vahetut kontakti luua. Rebane toob positiivse näitena avatud talude päeva, kus linnainimesed põllumajanduse ja maaeluga tutvusid ning sellest siiralt vaimustusid. Kes on Eesti põllumajanduse kõneisik? Väga oluline roll avaliku arvamuse kujundamisel on valdkonna eestkõnelejatel ehk imago kandjatel. Rebane leiab, et avalikkus ei tea, kes on põllumehe imago kandjad – on need suurtootjad, väiketalunikud või põllumeeste esindusorganisatsioonid? On need kaasaegsed põllumehed, kes kasutavad tipptehnoloogiat või inimesed, kes käivad Toompeal raha küsimas? „Kes on see nimi, kes on olulise ajakirjaniku jaoks esimese põllumajanduseksperdina tema märkmikus? Võitlus selle koha eest on tähtis,“ rõhutab Rebane ja lisab, et eestkõnelejaid ei pea olema sugugi üks. Veelgi enam – hea eestkõ-

Kuidas kujundada imagot? Imago kujundamisega tuleb teadlikult tegeleda. Luua tuleb müütline lugu, mis avalikkuses seostub eesti põllumehe ja põllumajandusega. Lugu peaks olema positiivne. Loo rääkimisel on oluline roll põllumajanduse valdkonna eestkõnelejatel, kes tuleks valida nii põllumeeste endi kui ka valdkonnaväliste arvamusliidrite seast.

3 mõtet Raul Rebaselt

Raul Rebane.

neleja ei pruugi ise üldse põllumajandusega seotud ollagi. Piisab, kui talle on põllumajandus südamelähedane ning tal on Eesti ühiskonnas tõsiseltvõetava arvamusliidri kuvand. „Põllumeestel on vaja tõsiseid liitlasi oma loo rääkimisel ning hea liitlane on kultuur. Kõikvõimalikud kultuurilised tõlgendused läbi teatri, kirjanduse, meelelahutuse aitavad põllumehe lugu rääkida,“ jutustab Rebane ja lisab, et oluline on leida just positiivse fooni loojaid, sest negatiivset on avalikus ruumis niigi liiga palju. Seega: inimesed, kes suudavad jutustada positiivset lugu, eristuvad tugevalt.

Otseteed avalikust arvamusest riigieelarvesse pole olemas. Eestis on vaid kaks valdkonda, kus hüvede jaotamine on käinud ühiskondliku kokkuleppe korras ja ilma järjekorrata: need on SKP-st 2% suunamine riigikaitsesse ning haridus. Kõigi ülejäänud valdkondade mured lahendatakse taktikaliselt ning ma ei näe ühtegi võluvitsa, mis suudaks põllumajanduse teemad poliitikas domineerivaks rääkida. Põllumajandusele oleks vaja riskifondi, mis pehmendaks kriiside mõju. Kui ühel aastal on ikaldus ja teisel Vene kriis ning kui need peaks veel ühele aastale sattuma, siis läheb olukord väga kehvaks. Selliste aegade üleelamiseks olekski riskifondi vaja. Kes selle kinni maksab, on juba teine küsimus. Olulistes üleriigilistes meediaväljaannetes peaks rohkem olema teadlaste ja ekspertide analüüse Eesti põllumajanduse olukorra ja selle probleemide põhjuste kohta.

Usun siiralt,

et Eesti põllumajandus on palju parem kui tema lugu avalikkuses. Raul Rebane

37


BIOENERGIA

Piimakarjakasvatusega tegelev OÜ Kohala SF toodab bioorgaanilisest jäätmest biogaasi. Farmi juht Mika Vehmanen tutvustas lastele karjalaskepäeva üritusel lauta. Foto: Scanpix

38


Biomassist energia tootmine tagab energeetilise sõltumatuse Põllumajandus- ja metsandusettevõtjad pööravad üha enam tähelepanu energiakasutuse arengusuundadele ja keskkonnasõbralikuma energiatootmise võimalustele, et leida uusi väljundeid oma ettevõtte tootmisprotsessist tulenevate jäätmete kasutuseks ja efektiivsemaks energiakasutuseks. JAANA PRANTS EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI ANALÜÜTIK

Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni hinnangul on põllumajandusliku tootmise energiakulud (kütuse-, gaasi- ja elektrikulud) aastatel 2000–2010 suurenenud umbkaudu 60%, samas kui tootjahinnad on kasvanud ainult 25%. Selleks, et põllumajandusettevõte oleks majanduslikult elujõuline, soovitatakse põllumajandusettevõtetel säästa energiat hoonetes, põllumajandustegevuses ja transpordis ning investeerida taastuvenergia tootmisse. Selleks, et hinnata, kuidas MAK 2007−2013 on investeeringutoetuste kaudu (mille abil toetati bioenergia valdkonna arengut) mõjutanud toetuse saajate biomassi toot-

60%

on suurenenud põllumajandusliku tootmise energiakulu aastatel 2000–2010.

mise ja töötlemise ahelat, energiakasutuse struktuuri ja selle muutust bioenergia ja biomassi tootmisel ning kasutamisel, viidi tänavu maaeluministeeriumi tellimusel läbi uuring „Energiakasutus ja bioenergia osakaalu muutused investeeringutoetuse saajate näitel“. Uuringusse kaasati 117 toetuse saajat, kellest vastasid 30. Põllumehed varusid biomassi ettevõtte tootmisprotsessist Biomassina varusid nii põllumajanduse kui ka metsanduse tegevusala ettevõtjad peamiselt metsaraie ja puidutööstuse jäätmeid. Põllumajandusettevõtjad eristusid metsandusettevõtjatest selle poolest, et varusid biomassi peamiselt oma ettevõtte tootmisprotsessist tulenevalt (84% ettevõtjatest) ning omatarbeks (73% ettevõtjatest). Metsandusettevõtjate varumise

39


BIOENERGIA võimalused jagunesid võrreldes põllumajanduse tegevusala ettevõtjatega võrdsemalt. Biomassi varuti pigem oma ettevõtte tootmisprotsessist (61% ettevõtjatest) tulenevalt, kuid peamiselt edasimüügi eesmärgil (83% ettevõtjatest). Biomassi varumise tasuvust mõjutas ettevõtjate hinnangul enim transpordikulu ja biomassi toorme hind. Mida kõrgemaks muutuvad transpordi- ja toormekulud, seda vähemtasuvaks bioenergia tootmine ja kasutamine muutub. Kuna transpordikulu on biomassi varumisel oluline kuluartikkel, määrab biomassi varumise asukoht biomassi kasutamise asukoha suhtes paljugi. Enamasti asusid biomassi varumise ning edasimüügi koht ettevõtte tegutsemiskohale suhteliselt lähedal. Biomassi liikide lõikes varusid ettevõtjad keskmisest kõige kaugemalt oma ettevõtte tegutsemise asukohast nii omatarbeks kui ka edasimüügi eesmärgil puidutööstuse jäätmeid ning kõige lähemalt põllumajandustootmise bioorgaanilisi jäätmeid (sõnnik, põhk). Bioenergia tootmise ja kasutamise pluss: energiasõltumatus Küsitlusest selgus, et rohkem kui poolte ettevõtjate investeerimisvajadus bioenergia tootmiseks ja kasutamiseks oli tingitud pigem majanduslikest aspektidest (konkurentsivõime säilitamine või selle parandamine ja tootmiskulude vähendamine). Oluline oli ettevõtjate jaoks olla energeetiliselt sõltumatu ehk toota energiat ise ning elavdada majandustegevust maapiirkonnas uute töökohtade loomise kaudu. Ligi poolte (48%) ettevõtjate hinnangul sõltus bioenergia tootmise ja kasutamise investeerimise otsus ka sellest, et bioenergia arendamist eelistatakse teiste taastuvate energialiikide arendamisele ning pool-

40

Kõige rohkem toetusi maksti seadmete ostmiseks Bioenergia tootmise investeeringutoetuse jagunemine toetatud tegevuste lõikes Tegevuse nimetus Energiakultuuri kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamine

Makstud toetuse summa, mln eurot

Tegevuste arv

6,2

85

Hoone või rajatise ehitamine

1,9

22

Lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamine

0,5

9

Hoone või rajatise rekonstrueerimine

0,1

2

Tootmishoonele juurdepääsuks eratee ehitamine või rekonstrueerimine

0,2

7

Muud tegevused (sh projekteerimistöö maksumus, omanikujärelvalve, elektripaigaldise ehitamine, ehitusgeoloogilise ja –geodeetilise uurimistöö maksumus)

0,02

14

KOKKU

8,92

139

Sõltuvalt tegevusest oli toetuse osakaal kogu investeeringu summast 40−58,2%.

te (50%) ettevõtjate hinnangul seisnes investeerimise põhjus riigi toetuse võimaluse kasutamisel. Kuna investeeringute mahukus ning tasuvus sõltub bioenergia tootmise tehnoloogia valikust, kasutasid suurem osa (77%) ettevõtjatest ootuspäraselt sellist energiaks muundamise viisi nagu biomassi põletamine biosoojuse tootmiseks. See biomassi muundamise viisi tehnoloogia on täna kättesaadav ning selle kasutamisel on olemas ka piisavad kogemused ning teadmised. Väiksem hulk metsanduse tegevusala ettevõtjaid kasutasid oma tootmisprotsessis ka sellist energiaks muundamise viisi nagu fermentatsioon (bioetanooli tootmiseks) ja pürolüüs (bioõli, söegaasi tootmiseks). Bioenergia tootmise ja kasutamise tasuvus sõltus ettevõtjate hinnangul peamiselt bioenergia omahinnast, mis on ka ekspertide hinnangul olnud bioener-

Biomassina

varusid ettevõtjad peamiselt metsaraie ja puidutööstuse jäätmeid.

giatoodete kogu olelustsükli keskseks majanduslikuks probleemiks. Hinnates energiakasutuse muutust ettevõtetes, selgus, et bioenergiat kasutavates ettevõtetes oli fossiilsest kütusest toodetud energia kasutamine vähenenud või ei kasutatud seda oma tootmisprotsessides üldse. Märkimisväärselt erinesid teistest küsimustikule vastajatest põllumajanduse tegevusala ettevõtjad, kelle puhul biomassist toodetud soojusenergia tarbe osa-


kaal suurenes ning fossiilsest kütusest toodetud soojusenergia tarbe vähenes. See oli ka oodatav tulemus, kuna enamus küsimustikule vastajaid kasutasid bioenergia tootmiseks just biomassi põletamise viisi soojusenergia tootmiseks. Metsanduse tegevusala ettevõtjatel suurenes bioenergia kasutuselevõtuga lisaks biomassist toodetud soojusenergia tarbele ka fossiilse transpordikütuse kasutamine toodangu ühiku kohta. Samas märkimisväärset bioenergia osatähtsuse suurenemist kogu tarbitavast energiast küsitlusele vastanud ettevõtjad tulevikus ei näe. Bioenergia tootmisel esineb ka takistusi Ettevõtjate hinnangul olid peamisteks takistusteks bioenergia tootmisel ja kasutamisel biomassi varumise liigne kulukus, biomassi ebapiisav turg ning biomassi ladustamise võimaluste puudumine. Biomassi varumise kulu võis seisneda nii biomassi transpordis kui ka ladustamises. Oluliselt takistas biomassi varumise kulu metsanduse tegevusala ettevõtjaid. Põllumajanduse tegevusala ettevõtjate biomassi varumist takistas pigem biomassi ladustamise võimaluste puudumine ning biomassi pakkumise hooajalisus. Erinevate bioenergia tootmise ja kasutamise takistuste vältimiseks on oluline ettevõtjate vaheline koostöö, mida suurem osa ettevõtjaid bioenergia tootjatega ning sarnase valdkonna ettevõtjatega ka teevad. Enam hindasid koostöö olemasolu oluliseks põllumajanduse tegevusala ettevõtjad. Keskkonna ja energia säästmine aina populaarsem Energiakasutuse tõhustamine põllumajanduse ja metsanduse (sh puidutöötlemise) ettevõtetes on kasvav trend, arvestades võima-

lust, et ettevõtjad saavad oma tootmistegevust ise (bio)energiaga varustada ja viimast ka säästa. Küsitlusele vastanud ettevõtjad olid oma ettevõtetes energiakasutust tõhustanud peamiselt energiasäästliku tehnoloogia valimisega. Metsanduse tegevusala ettevõtjad kasutasid enda ettevõtetes energiakasutuse tõhustamiseks peamiselt energiasäästliku tehnoloogia valimist ning kõige vähem või ei kasutanud üldse selliseid võimalusi nagu tootmisprotsessist tuleneva soojuse ärakasutamine oma tootmisprotsessis ning kaugküttesüsteemide kaasajastamine. Põllumajanduse tegevusala ettevõtjad kasutasid enda ettevõtetes energiakasutuse tõhustamiseks peamiselt lisaks energiasäästliku tehnoloogia valimisele ka fossiilse kütuse asendamist taastuvenergiaga. Taastuvate energiaallikate (sh bioenergia) ja vastavate tehnoloogiate kasutuselevõtt ning investeeringud nõuavad reeglina suuri rahalisi väljaminekuid. Ettevõtjad pidasid teistesse taastuvenergiaallika liikidesse investeerimist takistavateks teguriteks peamiselt investeeringute liigset mahukust ja liiga pikka investeeringu tasuvuse aega. Lisaks eelpool mainitule tunnetasid metsanduse tegevusala ettevõtjad enam võrreldes põllumajanduse tegevusala ettevõtjatega, et riik on loobunud senisest aktiivsest taastuvenergiapoliitikast, mis omakorda samuti pärsib investeeringuid teistesse taastuvenergia liikide kasutamisse. Kõige vähem takistavad ettevõtjate hinnangul investeeringuid teiste taastuvenergiaallika liikide kasutamiseks koostööst tingitud probleemid ning tehnoloogia kättesaadavus.

Hea teada Toetust 13,6 mln euro eest MAK 2007–2013 meetmetest 1.4.3 (bioenergia tootmise investee-

ringutoetus) ja 1.5.2 (metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus) oli PRIA 31.12.2014 seisuga bioenergia valdkonna edendamiseks ettevõtjatele toetust välja maksnud kokku 13,6 mln eurot. Meetmest 1.4.3 maksti välja 8,9 mln eurot. Suurem osa toetuse summast (52%) maksti energiakultuuri kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamiseks (muuhulgas katlad, põletid, ahjud, puiduhakkurid, laadurid, eriotstarbelised traktorid). Meetmest 1.5.2 maksti välja 4,7 mln eurot. Suurem osa toetuse summast (47%) maksti biokütuste tootmiseks vajalike nii uute kui ka kasutatud masinate ja seadmete ostmiseks (peamiselt puiduhakkurid ja halumasinad). Ülejäänud toetatud tegevused polnud otseselt bioenergia valdkonnaga seotud. Arvestades, et 2014. aasta lõpu seisuga maksti kogu MAK-ist toetust 521,8 mln eurot, moodustas bioenergia valdkonna arenguks väljamakstav toetuse summa sellest meetmest äärmiselt väikese osa (2,6%).

Huvitav fakt Tulevikku vaadates nägid ettevõtjad oma ettevõttes tootmise seisukohalt lähima viie aasta jooksul enim potentsiaali bioenergial ning metsanduse tegevusala ettevõtjad lisaks päikeseenergial. Potentsiaal oli ettevõtjate hinnangul madalaim tuule- ning hüdroenergial.

MAK püsihindamise tulemustega saab tutvuda Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi kodulehel ms.emu.ee/ uuringud.

41


TUNNUSTUS

KÜSIMUST

aasta põllumees

Romet Rässale

Romet Rässa peab Tartumaal Võnnu vallas Habemiku talu. Eesti PõllumajandusKaubanduskoda ja Maaleht kuulutasid ta Aasta Põllumees 2015 konkursi võitjaks.

1.Miks sai Teist põllumees? 2. Mis Teile töös kõige rohkem rõõmu pakub? Põllumeheks saamise lugu on varajasest Kui näen, et otsused, mida olen vastu võtnud, on õigeks osutulapsepõlvest alguse saanud. Elasime küll nud. Alati see ju nii ei ole. On mitmeid selliseid tegureid, mida ma perega Põlva korteris, aga kõik suved, ka parima tahtmise juures muuta ei suuda. Minu põllumehetee nädalavahetused ja koolivaheajad algusaastatel ei olnud piirid nii lahti kui praegu ja mu investeerinveetsin vanaema juures talus Põlva gud ladudesse tasusid kiiresti ära, sest kevadel olid hinnad ikka tüki lähedal. Tööd jätkus nii noorele kui maad paremad. Praegu kujuneb toodangu hind maailmaturul – see vanale. Masinad on mulle kogu aeg on hoopis teine olukord ja tuleb õppida parimaid lahendusi leidma. meeldinud, maaelu ka, ja nii see Aja jooksul tekivad kogemused – õpid tundma oma põldusid, hindaongi läinud. ma meeste ja masinate võimekust, ajastama oma töid ja tegemisi. 4. Milline on Teie suurim eesmärk Habemiku talus? 3. Mis aitab töös raskematest aegadest üle? Algul oli mõte, et teen 200 ha talu (ikkagi kaks korVäga mõnus, kui kogu aeg oleks stabiilne elu. Aga see da suurem kui vanaisal, aga masinad ka suuremad) oleks veidi igav. Põllumajandus on ju päris omapärane siis 500, siis 1000... Eesmärgid on pidevalt muutuja riskantne ettevõtluse vorm. Olen kogu elu keskmisest nud. Ei tohikski väga klammerduda, vaid vaadata ettevõtlikum ja riskialtim olnud. Kui tahad stabiilset ja julgelt, kuidas läheb. Praegu on haritavat pinda muretumat elu, saab seda palgatöölisena ja riigisektoris meie pereettevõtetel 1350 ha. Eesmärk on tuveel kindlamalt. Kuid on vana tõde: miski pole igavene. gev ja elujõuline ettevõte/ettevõtted. Ma pole Raskemad ajad saavad läbi – tulevad paremad. Saavad kunagi sundinud lapsi oma asja edasi ajama, paremad ajad läbi – tuleb jälle raskemaid. Kohustuste koorkuid kui neid see huvitab, siis on hea meel. mat ei tohiks headel aegadel lasta üle pea kasvada. 5. On ütlemine, et põllumees, põline rikas. Kas see kehtib ka 21. sajandi Eestis? 6. Mis hoiab Teid maaelu See ütlemine kehtib igal sajandil, tuleb ainult aru saada, mille poolest rikas. küljes kinni? Kui vaatame Eesti või ka teiste maade ajaloos tagasi, siis millal põllumees on Mulle lihtsalt meeldib. rahaliselt rikas olnud? Tavaliselt on põllumees rühmanud tööd teha varahomRohkem privaatsust, õhku, mikust hilisõhtuni ja ikka vaene olnud. Jõukus jõudis Eesti talumehe hoovile vabadust. Looduse keskel alles pärast Vabadussõda ja üürikeseks ajaks. Kui tööarmastus ja ettevõtlik elamine on nii põnev ja meel said ühes inimeses kokku, siis koos tehnoloogia arenguga tuli ka rikkus huvitav. Minu hinnangul on tasapisi. Põllumehe rikkus seisnes ja seisneb ka praegu pigem iseotsustamaal inimesed lihtsamad ja mise vabaduses. Ise tõusen, lähen ja teen, mis tuleb teha ja siis saan ka ise loomulikumad. Mul on hea teenida. Siis selgub ka, kas olen seda vabadust lihtsalt ära kasutanud või meel, et mul on võimalus elada jääb midagi rahakotti järele... Isetegemise tahe on ettevõtluse alus. ja töötada maal. 8. Aasta lõpp on käes: mida tahaksite soovida 7. Mis seostub sõnapaariga “Eesti põllumajandus”? teistele Eesti põllumeestele? Eesti põllumajanduse arengut võiks võrrelda kassipojaSoovin, et põllumehed ja -naised suudaksid ga, kes visati kartulikotis koos kividega tiiki. Kassipoeg oma tööd rõõmuga edasi teha. Nendele, kel on kotist välja pääsenud, kaldale ujunud ja temast on praegu rasked ajad, meenutan, et ka raskemad noor kass sirgunud. Seda hoolimata looduskaitsjate pinajad saavad kord otsa. Nendele, kel praegu gutusest, et tiigis piisavalt vett oleks ja valitsuste pingutunii raske pole, tuletaks meelde, et alati saab sest, et kotisõlm piisavalt tugev oleks. Ei teagi, on see õnn raskemaks minna. Poliitikutele väga ei tasuks või õnnetus, aga ellu on jäänud kõige kohanemisvõimeliselootma jääda. Tuleb rohkem endale loota ja mad ja tugevamad. Ühtepidi on see looduslik valik, kus ellu ühistegevuses on suurem jõud, kui esialgu jäävad tugevaimad, teisalt peaks rahva valitud saadikud ja arvatagi võib. valitsus kogu rahva hüvanguks töötama. Kahjuks see nii pole.

42


OSTAME

METSAKINNISTUID ja KASVAVAT METSA ning PÕLLUMAAD. Info tel 434 2330, 505 7355 | e-post apmets@apmets.ee

www.estre.ee | info@estre.ee | tel nr +372 5305 3333

TUGEVAD EESTIMAISED MASINAD

Puulõhkurid

Liivapuisturid

Söödarulli haaratsid

Lumesahad



Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.