Ajaleht Karjäärituul (37)

Praktiku sõnumitooja

2013

2/37

Karjäärinõustajate Ühingu uudised

Viis küsimust Karjäärivihiku kohta Kati Raudsaar SA Innove, karjääriinfo vanemspetsialist

Mis? Töövihik „Abimees Sinu tulevikuplaanide tegemisel” järgib tavapärast karjääri­ planeerimise protsessi, st koosneb neljast suuremast alateemast: „Kes ma olen”, „Õppima”, „Tööle” ning „Planeerin ja saavutan”. Töövihik on põnev ja mänguline, see sisaldab prakti­lisi harjutusi, suunavaid küsimusi, mõtteteri ja viiteid infoallikatele. Teksti on materjalis vähe, eelkõige peab noor ise täitma, joonistama ja mõtlema. Töövihiku koostamisel on arves­ tatud sellega, et õpilane saaks ülesannetega ise hakkama, st noor töötab karjäärivihikuga ise­seisvalt, ilma juhendamiseta. Vihikus on noorega kaasas sinine mehike, kes selgitab iga peatüki juures, miks see teema on oluline ja miks seda on vaja käsitleda.

Töövihik toetab küll karjääriõpetuse valikaine raames käsitletavaid teemasid, kuid ei ole selle tunni ainekava põhjal kokku pandud materjal. Loomulikult võivad kõik karjääri­ õpetuse valikaine ja ka teised aineõpetajad, sh klassijuhatajad, seda oma tundides kasu­ tada ning aeg-ajalt õpilastele meelde tuletada.

Kellele? Töövihik on mõeldud kõikidele eesti keele õppekeelega 9. klasside õpilastele. Kui õpilane on kõik harjutused teinud, saab ta selle põhjal kokku panna oma karjääriplaani järgmiseks perioodiks. Vihikut saab noor taas kasutada 12. klassis või kutsekooli viimasel kursusel, kui ta seisab jällegi valiku ees. Selleks on vihikus uued harjutused. Seega saab noor võrrelda ja vaadelda enda arengut kolme aasta jooksul – kas ta mõtleb samamoodi või on tema plaanides toimunud mingid muudatused.

Miks? Nii mastaapset, samas konkreetsele sihtrühmale ja otse igale noorele suunatud

karjääriplaneerimise toetamiseks mõeldud materjali pole Eestis varem välja antud.

Töövihik pakub võimalust toetada igat põhikooli lõpetajat individuaalselt esimese edasiõppimisvaliku tegemisel. Oluline on juba põhikooli astmes õpilasi suunata, et nad oleksid erinevatest võimalustest teadlikud ning oskaksid teha edasiõppimise valikuid lähtuvalt oma võimetest ja huvidest.

Kes? Karjäärivihiku on välja andnud SA Innove ning koostanud SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse töötajad Mare Väli ja Kati Raudsaar ning Rajaleidja karjäärikeskuste karjääri­spetsialistid Sirli Kriisa (Järvamaa), Marju Põld (Saaremaa), Eha Raav (Põlvamaa) ja Kaisa Tamkivi (Ida-Harjumaa).

Jätkub pöördel

»

Koolituspäev 6. detsembril Karjäärinõustajate ühingu koolituspäev toimub 6. detsembril 2013. a Tallinna Ülikooli ruumides. Seekordne koolitus pöörab tähelepanu tööle kandideerimisega seotud teemadele. Oma kogemusi jagab Ericssoni personali­juht Ülle Matt. Jätka­takse ka juba traditsiooniks saanud meeto­ dite laadaga, tutvustatakse karjäärinõustaja eetikat, tehakse kokkuvõte karjääri­ päeva töörühmade senisest tegevusest. Koolituspäev on taaskord kõigile huvilistele avatud (ühingusse mitte kuulu­vatele liikmetele osalus­ tasu). Koolituspäevale regist­ reerimine ja täpsem päevakord ilmub kodulehele novembris.

NB! Palun kirjutada aadressile liikmed@kny.ee või juhatus@ kny.ee, millist oma hästitöö­ tavat meetodit olete valmis ka teistele tutvustama.

Loomisel on Eesti karjäärinõustamise eetikakoodeks Oktoobri alguses toimus teine karjäärinõustamise eetikakoo­ deksi töörühma koosolek.

Karjäärinõustamise eetika­ koodeks väljendab Eesti Karjääri­nõustajate Ühingu seisukohti kvaliteetse karjääri­ teenuse osutamisega seon­ duvates professionaalsetes ja kõlbelistes küsimustes (nt teenuse osutaja kvalifikat­ sioon, konfidentsiaalsuse nõuete täitmine jne).

Peale eetikajuhendi lõplikku valmimist oodatakse kõigi ettepanekuid, kuidas juhend parimal viisil ellu viia. Lisainfo: kny.ee.

« Vihiku koostamisel tehti koostööd Eesti Õpilasesinduste Liiduga, kes kommen­ teeris ja andis tagasisidet noore pilguga. Vihiku valmimist toetas Euroopa sotsiaalfond ja elukestva õppe programm.

Kus? SA Innove saatis vihiku kõikidele eesti keele õppekeelega 9. klasside juha­ tajatele, kelle kaudu vihik õpilasteni jõudis. Selleks, et vihikust teaks võimali­ kult lai ringkond, saadeti see ka raamatukogudesse, sh külaraamatukogudesse, töötukassale, maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakondadesse ning kõrgkoolide karjääri­keskustesse. Kuna vihik sisaldab palju töölehti, harjutusi, teste ja üles­ andeid, saavad seda oma töös kasutada ka teised õpilastega tegelevad inimesed.

Elektroonilisel kujul vihiku leiate aadressilt rajaleidja.ee/karjaarivihik.

Karjääriteenused 15 Toimub Arenduskeskuse esimene seminar karjääri­ spetsialistidele. Seminari põhiteemaks on õppe- ja praktika­võimalusi haldava infosüsteemi loomine.

1998

Kinnitatakse esimene karjääri­­­ nõustaja kutsestandard, mis määrab kindlaks kutse­­kvali­ fikat­sioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumus­ tele, kogemustele, väärtus­ hinnangutele ja isikuomadustele.

1999

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse (edaspidi Arenduskeskus) eesmärgiks on karjääri- ja õppenõustamis­ teenuste süsteemi arendamine ning teenuste osutamise koordineerimine piir­ kondlikes keskustes.

2000

Karjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleidja saab sihtgrupipõhise disaini (noor, suunaja, täiskasvanu).

Toimub esmakordselt kooli­noortele suunatud karjääri­teemaline kirjandi- ja essee­­võistlus Minu elu kutse (endine kirjandivõistlus Tulevik ja karjäär). Võistluse ülesanne on suunata noorte tähele­panu oma elutee planeeri­ mise olulisusele tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.

Toimub esimene karjääri­ spetsialistide suvekool, kus spetsialistid jagavad kogemusi ja infot, peavad nõu päevakaja­listel teemadel ja täiendavad erialaseid teadmisi.

Asutatakse Õppe- ja Praktikateabekeskus.

Sihtasutuse Eesti Kutse­hariduse Reform juures tegutseva keskuse ülesandeks saab koguda, süstematiseerida ja levitada hariduse, tööhõive ja karjääri­planeerimisega seotud infot nii Eestis kui välismaal.

2

Ilmuvad esimesed tööraamatud õpetajatele karjääriteemade käsitlemiseks ainetundides: Vaatame koos tulevikku ja Saavutuste logiraamat.

Noorte infomessiks Teeviit valmib esimene disainiversioon portaalist Rajaleidja. Disain põhineb küsimustel, mis noorte peas keerlevad: Kes ma olen?

Kelleks saada? Mida õppida?

Jõustub Noorsootöö seadus, millega määratakse Haridus­ ministeeriumi noor­soo­töö alased ülesanded. Maavanem hakkab korraldama noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides vastava lepingu juriidilise või füüsilise isikuga. Nii asutatakse maakondlikud teavitamis- ja nõustamiskeskused ülesandega tagada noorele mitmekülgne info ja nõustamine.

Arenduskeskus alustab Euroopa Sotsiaal­fondist rahastatava projekti Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis ellu­ viimist. Projekti üldeesmärgiks on parendada karjääri­teenuste kvaliteeti, soodustades seeläbi ühiskonna­liikmete osalemist elukestvas õppes ja nende konkurentsivõime tõusu.

Kolm riiklikku ülikooli alustavad ühiselt karjääri­spetsialistide koolitamist. Toimub esimene laia­põhjaline koolitus, mille läbivad karjäärinõustajad ning -infospetsialistid ja koolide karjääri­koordinaatorid.

Töötatakse välja kutsestandardid kolmele karjääriteenuste valdkonna spetsialistile: karjääri­infospetsialist, kooli karjääri­ koordinaator ja karjäärinõustaja. Viimase puhul on tegu 2002. aastal loodud kutse­ standardi uuendusega.

Valmivad uued töövahendid Rajaleidjas: õppimist, töö­maailma ja toimetuleku­ oskusi käsitlevad soovituste nimekirjad, mõttearenduslehed ja küsimustikud.

2001

Arenduskeskus liitub Academia võrgustikuga võttes vastu kolm karjääri­ spetsialisti Prantsusmaalt. Kaks aastat hiljem saadame Euroopasse õppe­ visiidile esimesed Eesti karjäärispet­ sialistid. Käesolevaks hetkeks on Eestis käinud 112 Euroopa spetsialisti ning Eestist on välisriikides käinud kogemusi omandamas 100 Eesti spetsialisti.

Arenduskeskus arendab edasi KETE­ nimelist infosüsteemi. Eesmärk on luua laiapõhjaline karjääriplaneerimist toetav veebiportaal. Noorte infomessil Teeviit toimunud nimekonkursil valitakse portaali nimeks Rajaleidja.

2002

Karjäärinõustajate Ühing saab õiguse omistada karjäärinõustaja kutset.

2003

Ilmub esimene versioon trükisest Euroopasse õppima mille eesmärk on tutvustada välis­ maale õppima või praktikale minemisega seotud asjatoiminguid.

Asutatakse Karjääri­ nõustajate Ühing. Ühingu liikmeteks võivad olla kõik karjäärispetsialistid ja teised karjääriteenuste arendamisest huvitatud isikud. Hetkel on ühingus 79 liiget.

2004

2005

Alustab ilmumist ajaleht Karjäärituul.

Alustame Karjääriteenuste koostöökogu loomisega. Koostöökogu ühendab erinevaid osapooli, kes mõistavad karjääriteenuste süsteemi vajalikkust ning toetavad selle väljatöötamist ja edasi­ arendamist.

Riiklikus õppekavas uuendatakse koolide kohustust käsitleda üld­hariduse raames õppekavas läbivat teemat Tööalane karjäär ja selle kujundamine.

Riskioludes sirguvate Eesti laste ja noorte heaolu aitab parandada välisabiprogramm Tänavu veebruaris allkirjastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi „Riskilapsed ja noored” leping. Programmijuht Gerttu Aaviku sõnul on see Eesti jaoks erakordne, riiklikult heaks kiidetud välistoetusega programm, mis on mõeldud laste ja kuni 26aastaste noorte heaolu parandamiseks. „Heaolu määravad riskitegurid mõjutavad edaspidi laste sotsiaalset ja emotsionaalset kohanemist ning haridus- ja tööeluga toimetulekut,” selgitab Aavik, „samuti on neil riski­ tegureil oma roll laste hilisemas elus: riskilastel on paraku rohkem kokkupuudet kohtusüsteemiga. Kõige haavata­ vamad on hooletusse jäetud ja väärkoheldud lapsed, koolist puuduvad lapsed, õpiraskuste ja käitumis­ probleemidega Gerttu Aavik „Riskilapsed ja noored” programmijuht

Valmivad karjääriõpet toetavad raamatud põhikooli, gümnaasi­umi ja kutseõppe­ asutuse õpetajatele.

Valmib ideekogumik läbiva teema Tööalane karjäär ja selle kujundamine käsitlemiseks erinevates ainetundides.

Alustame Euroopa õpirände­ võrgustike koostöö korras­ tamisega. Koostöös valmib ühine teavitusmaterjal Euroopa Liidu programmidest ning infovõrgustikest.

Eesti liitub Euroopa Karjääri­ teenuste Poliitika võrgustikuga. Esindajad määratakse Haridus- ja teaduministeeriumist, Sotsiaal­ministeeriumist ning Innovest.

2006

2007

Tutvustatakse esimese üleriigilise karjääri­ teenuste valdkonna uuringu tulemusi, mis näitavad, et teadlikkuse loomine elukestvast õppest ja karjääriplaneerimisest on võtmetähtsusega, ka on oluline teenuse kätte­ saadavuse tagamine.

Valmib strateegiline kava Karjääriteenuste koostöökogu loomine Eestis.

Toimub esimene karjäärinõustajate kutseeksam.

Liis Ehavere vabakutseline ajakirjanik

õpilased, purunenud, vaeste ja nõrkade sotsiaalsete sideme­ tega perede lapsed ning kinnistes asutustes viibivad lapsed – need lapsed ja nende pered on selles programmis peamised otsesed abisaajad.”

Olulised on ennetustegevus ja valdkonnaülene koostöö Programmiettepanek koostati tihedas koostöös Norra Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Liidu kui doonor­ programmi partneri ning teiste Norra ametiasutustega.

Programmi elluviimisel Eestis teevad valdkonnaülest ja süsteemset koostööd kolm ministeeriumi. Programmi juhib haridus- ja teadusministeerium kui programmioperaator koostöös sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi kui programmipartneritega. Programmi rakendab Eesti Noorsootöö Keskus.

Jätkub pöördel

12. märtsil toimus esimene ametlik karjääri­teenuste koostöökogu kohtumine.

Toimus foto- ja jutuvõistlus „Ametimeeste aardejaht“.

Kõige noorem jahiline oli 8- ning kõige vanem 56aastane. Võistlusel osales 83 inimest.

Noorte infomessil Teeviit oli esmakordselt väljas uus maa­kondlike karjääri­keskuste ja Rajaleidja ühine messiboks Karjääri­kohvik.

Arenduskeskus valis programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ raames üle Eesti tegutsevate Rajaleidja keskuste hulgast parima partnerkeskuse.

2010. a parim keskus Rajaleidja Võrumaa keskus.

17 karjäärikeskust jätkasid teenuste osutamist ESF programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine“ partneritena.

Valmis karjääriteenuste süsteemi uuring – selgus, et Eesti elanike karjääriplaneerimise oskustes on arenguruumi.

2008

2009

Valmivad karjäärinõustamise ning karjääri­ info vahendamise teenusstandardite eelnõud. Standardite kasutuselevõtt tagab teenuse saajale kindluse, et Eesti erinevates piirkondades pakutakse talle vajalikku infot ja nõustamist samadel alustel.

Arenduskeskuse ning Töötukassa koostöös valmib Rajaleidja ameti- ja kutseala­ kirjelduste andmebaas AKAB. Haridus- ja teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium sõlmivad 12. märtsil koostööleppe aastateks 2008–2013.

10. juulil kinnitatakse Karjääriteenuste programm ning Arenduskeskus alustab selle elluviimist.

2010

2011

Valmisid esimesed versioonid karjääriteenuste kvaliteedi­ käsiraamatutest (karjääriteenuste, karjääriinfo vahenda­ mise ja karjäärinõusta­ mise, karjääriõppe).

Toimus esmakordselt konkurss „Aasta karjäärispetsialist“.

Valiti parim karjääri­ info spetsialist, karjääri­koordinaator ja karjääri­nõustaja.

»

Avati uus Rajaleidja ametite andmebaas. Lihtsa ülesehitusega andme­ baasist leiab 150 ametikirjeldust ja ameti­tundmise küsimustikku ning 124 kutsealakirjeldust.

Kinnitati karjääriteenuste valdkonna kompetentsipõhised kutsestandardid – karjääriinfo spetsialist (tase 5 ja 6); karjäärinõustaja (tase 6 ja 7) ning kooli karjäärikoordinaatori (tase 6).

Toimub esimene karjääriinfo spetsialisti kutseeksam.

Koostöökogu laiendab tegevusvaldkonda ja kannab edaspidi nime Karjääri- ja õppenõustamisteenuste koostöökogu.

2012

2013

Koostöös partneritega koostati karjääri­teenuste kontseptsioon aastani 2020, mis on aluseks koostööle karjääriteenuste valdkonna arendamisel ja annab teenuste tervikliku planeeri­ mise ja jätkusuutlikkuse tagamise suuniseid.

Arenduskeskus hakkas tegelema ka õppe­nõustamis­teenuste valdkonna arendamise ja koordineerimisega.

Oli juubelite aasta – Euroguidance koostöövõrgustik tähistas oma 20 tegevusaastat, Eesti Karjäärinõustajate Ühing ja tulevikuteemaline kirjandi- ja esseevõistlus noortele sai 10-aastaseks.

3

«

Et hoida ära laste ja noorte sattumine kuritegelikule teele, tuleb Eestil ületada hulk takistusi. Aaviku sõnul tuleb eelkõige edendada laste ja noorte heaolu. „Programmi „Riskilapsed ja -noored” eesmärk on näiteks lahendada tege­ vuse vähene kooskõlastamine riigi- ja kohalike asutuste vahel, aga ka spetsialistidele abi pakkumisel riskilaste kindlakstegemisel ja toetamisel. Valdkonnaülene koostöö on programmi üks peamisi suunitlusi,” kinnitab programmi­ juht. Lisaks peaks programm pakkuma leevendust järgmis­ tele küsimustele: mil moel vältida mitmekordsele kuritege­ likule käitumisele viivaid riskitegureid ja mis meetoditega tulemuslikult sekkuda, kuidas leevendada ebapiisavaid vanemlikke oskusi, mil moel toetada kinnistest asutustest vabanevaid lapsi ning kuidas vältida laste väljalangemist koolist.

Programmis on põhirõhk ennetustööl ja valdkonnaülesel koostööl. Keskendutakse laste ja perede toetussüsteemi väljaarendamisele, ametiasutuste spetsialistide koolitami­ sele ja toetamisele, et probleeme võimalikult vara märgataks ja oleks tagatud piisav reageerimine, ning lapsevanemate kasvatusoskuste parandamisele suunatud tõenduspõhiste sekkumismeetmete väljatöötamisele alaealiste kuritegevuse tõkestamiseks. „Valdkonnaüleses koostöös on oluline roll ka karjääri- ja õppenõustamiskeskustel ning neis töötavatel spetsialistidel,” selgitab Gerttu Aavik.

Programmi raames kuulutatakse välja neli avatud taotlus­ vooru ning rakendatakse justiitsministeeriumi eest­ vedamisel väiketoetusskeem.

Karjääri- ja õppenõustamiskeskusi puudutab eelkõige üldharidus­ valdkonna taotlusvoor „Kaasamine ja sekku­ mised haridussüsteemis”. Selle vooru eesmärk on toetada kooliarendust, kaasavat hariduskorraldust, et ennetada ja vähendada laste ja noorte väljalangemist koolist. „Selles taotlusvoorus saab muu hulgas taotleda toetust nõustamis­ keskuste spetsialistide koolitamiseks ja koostöömudelite arendamiseks töös riskirühma kuuluvate laste ja noortega,” ütleb Aavik ja usub, et keskused on valmis parema teenuse pakkumise nimel end arendama. Üldhariduse valdkonnas toetatakse järgnevat tegevust: • Kaasava hariduskorralduse arendamine ning riskis olevate laste toetamine – koolimeeskondade koolitused, tõenduspõhised sekkumised koolikiusamise ennetami­ seks ja vähendamiseks, koolide, nõustamiskeskuste, KOVi ja mittetulundusühenduste võrgustikutöö arendamine.

• Tugispetsialistide pädevuse suurendamine ning haridus­ like erivajaduste kindlakstegemiseks vajalike hindamis­ vahendite arendamine – koolitajate ja nõustamiskeskuste 4

spetsialistide koolitused näiteks ADHD, autismispektri­ häire, tõsiste psüühikahäiretega õpilaste ja kaasava hariduskorralduse toetamise alal; testide, pedagoogiliste hindamisvahendite ja juhendmaterjalide väljatöötamine Potentsiaalsed taotlejad on programmijuht Gerttu Aaviku sõnul riigiasutused, maavalitsused, kõrgkoolid, kohalikud oma­ valitsused ja mittetulundusühingud. „Tihedat koostööd tehakse Norra programmiga „Rahvatervis”, mis hõlmab peami­ selt vaimse tervise teenuste arendamist ning nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist,” sõnab Aavik. (Lisateave: sm.ee/ norra-programmi-uldleht/rahvatervise-programm.html) Programmi tutvustatakse teabepäevadel Eesti eri piir­ kondades. Taotlusvooru orienteeruv väljakuulutamisaeg on 2013. a detsember ning taotluste esitamise tähtaeg 2014. a märts. Lisateavet saab EMP programmi „Riskilapsed ja -noored” kodulehelt entk.ee/riskilapsedjanoored.

Avatud taotlusvoorud ja väiketoetusskeemid 1. „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”. Taotlusvooru kogu­ summa on 868 201 eurot. Ühele projektile eraldatav toetus on 170 000–868 201 eurot.

2. Üldhariduse valdkonnas avatakse hiljemalt järgmise aasta alguses taotlusvoor, mis puudutab kaasamist ja sekkumisi haridussüsteemis eesmärgiga toetada kaasavat hariduskorraldust, et ennetada noorte koolist väljalangemist. Taotlusvooru kogusumma on 1 991 372 eurot, minimaalne toetus ühe projekti kohta on 170 000, maksimaalne toetus 1 200 000 eurot.

3. Regionaalsete keskuste loomine lastele ja peredele erinevate valdkondade teenuste pakkumiseks ja koor­ dineerimiseks. Rõhuasetus on kohalike omavalitsuste toetamisel keerulisemate lastekaitsejuhtumite lahen­ damisel ning kompetentsi koondamisel sotsiaal-, hari­ duse ja rahvatervise alal. Taotlusvooru kogusumma on 752 428 eurot.

4. Tõrjutud noorte sotsiaalset kaasamist ja kuritegeliku käitumise kordumise ennetamist puudutava taotlusvooru eesmärk on suurendada selliste noorsootööasutuste arvu, mis aitaks õigusrikkumisi toime pannud noortel naasta tavaellu. Taotlusvooru kogusumma on 340 000 eurot.

Lisaks rakendatakse justiitsministeeriumi eestvedamisel väiketoetusskeeme, et luua kogukonnapõhise kuritegevuse ennetamise kava ning pakkuda järelhooldust erikoolidest ja vanglatest vabanenud noortele (entk.ee/riskilapsedjanoored/vaiketoetusskeemid).

Jobpics – mis see on?

Keiu Talve

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, EQUASS esindaja Eestis Jobpics on uus piltidel põhinev ametialaste huvide välja­ selgitamise töövahend spetsialistidele, kes tegelevad noorte ja täiskasvanute tööhõivealase toetamisega individuaalse või grupitöö kaudu.

Jobpics on alternatiivne töövahend tekstipõhistele nõustamisvormidele ja on abiks töös inimestega, kellele erinevatel põhjustel tekstipõhised huvide küsimustikud ei sobi, näiteks õpiraskustega, varasema töökogemuseta või keelebarjääriga inimestele.

Pildikaartidel põhinev töövahend on välja töötatud Norras, kus seda on alates 2009. aastast rakendatud nii koolides, karjääri­ nõustamiskeskustes, tööturuasutustes kui ka kutserehabili­ tatsiooni keskustes.

Jobpics põhineb John Hollandi loodud RIASECi süsteemil,

mis on üks tunnustatud teooria inimeste huvide ja ametite uurimisel ja tuvastamisel. RIASECi süsteem jagab huvid kuude kategooriasse: praktiline (R), uuriv (I), loominguline (A), sotsiaalne (S), ettevõtlik (E), harjumuspärane (C).

Iga ameti jaoks on moodustatud kahetäheline kood, mis seda kõige paremini iseloomustab, näiteks aednik RC, arst IS, keraamik AR jne.

Jobpicsi kohver koosneb 183-st ameteid tutvustavast pildi­ kaardist ja kajastab kokku rohkem kui 600 ametit. Jobpicsi pildid on tehtud Eestis, arvestades kohalikku tööturgu ja ameteid. Töö­vahend võimaldab väga loovat kasutust nii karjäärinõustamise abivahendina kui ka lihtsalt ametite tutvustamisel või selgitamisel erinevatele sihtrühmadele.

2013. a suvel said 18 SA Innove karjääri- ja õppenõustamis­ teenuste arenduskeskuse partnerkeskust Jobpicsi kohvri ja läbisid selle kasutamise koolituse.

Jobpicsi ametlik esindaja Eestis on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kus erinevad spetsialistid töövahendit iga päev aktiivselt kasutavad.

Loe rohkem ja vaata tutvustavaid videoid aadressil astangu.ee.

Uued tuuled kutsehariduses Meeli Murasov Haridus- ja teadusministeerium, kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert

Kutseharidussüsteemis võib 2013. aastat pidada suurte refor­ mide aastaks. Juunikuus kiitis Riigikogu heaks kaua oodatud uue kutseõppeasutuse seaduse, mis muudab märkimisväärselt senist kutse­haridussüsteemi korraldust. Augusti lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus uue kutseharidusstandardi, kus on sätestatud uued nõuded kutseõppe õppekavadele. Kutseõppeasutustes on käima lükatud õppekavade reform, et võimalikult kiiresti hakata rakendama õigusaktides sätestatud uuendusi õppekavades ja õppe korralduses. Kõigi nende muudatuste peaeesmärk on ajakohastada kutseharidussüsteemi ning muuta kutseõppe sisu ja korraldus rohkem tööturu vajadustele vastavaks ja veel paindlikumaks.

Suurim muudatus on uute kutseõppeliikide kehtestamine. Siiani toimus kutseõpe neljas õppeliigis: põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ja kutseõpe keskhariduse baasil. Liigitus oli n-ö sisendipõhine ehk lähtus sisseastumiseks vajalikust haridustasemest. Uue kutseõppeasutuse seaduse ideoloogia on aga väljundipõhine ja sellest lähtutakse ka kutseõppe tasemete liigitamisel. Kuigi eri kutseõppe­liikides on õpingute alustamiseks erinevad haridusnõuded, on olulisem siiski väljund ehk millise taseme spetsialisti kutse lõpetaja saab.

Uued kutseõppeliigid on otseselt seostatud Eesti kvalifikat­ siooniraamistikuga ja vastava taseme nimi kajastub nüüdsest ka kutseõppe liigituses. Kuna Eesti kvalifikatsiooniraamis­ tiku järgi antakse kutseõpet teisel kuni viiendal tasemel, siis selle kohaselt on ka kutseõppes neli taset: teise, kolmanda, neljanda ja viienda taseme kutseõpe. Eraldi tahan rõhutada viienda taseme kutseõppe ehk kutse­ eri­ hariduse juurutamist.

See on täiesti uus kutseõppeliik, mis siiani Eestis puudus.

Kutseharidusstandardis täpsustatakse iga kutseõppe taseme kohta: • millise ametiala rühma töötajaid õppeliigi raames üldjuhul koolitatakse; • esma- või ka jätkuõppe õppekavade kasutamine; • millised on õpingute alustamise nõuded, õpingute lõpetamise tingimused ja õpingute jätkamise võimalused; • milline on õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAPides; • millised on õpiväljundid ehk teadmised, oskused ja hoiakud, mis tuleb õpingute lõpetamiseks omandada.

Praegused kutseõppe õppekavad kehtivad kuni 2016. aasta lõpuni, pärast seda tärminit peavad kõik koolide õppekavad olema koostatud uusi nõudeid arvestades.

Uute kutseõppeliikide puhul on oluline teada, et teise ja kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustamiseks haridusnõue puudub, seega saavad neil õppekavadel õppima asuda ka ilma põhihariduseta isikud.

Jätkub pöördel

»

5

Suurim osa kutseõppe õppekavadest paigutub uues kutse­ õppeliikide süsteemis neljandale tasemele. Neljandal tasemel saab eristada omakorda kolme liiki õppekavasid: • kutsekeskhariduse õppekavad, kus lõpetaja omandab peale kutse ka keskhariduse; • esmaõppe õppekavad, kus lõpetaja omandab ainult kutset; • jätkuõppe õppekavad, kus õpingute alustamiseks on nõutud eelnev kutse või vastava kompetentsi olemasolu.

Neljandal tasemel õpingute alustamiseks nõutakse vähemalt põhi­ hariduse olemasolu. Erandiks on vähemalt 22-aastased põhihari­ duseta täiskasvanud, kellele on samuti antud õigus alustada kutse­ keskhariduse õpinguid, kui neil on olemas põhihariduse tasemele vastav kompetents.

Neljandal tasemel saavad õpinguid alustada ka varem kesk- või kõrghariduse omandanud õpilased. Koolil on õigus kohandada õpet sihtrühma järgi ning seega on edaspidi võimalik, et keskharidu­ sega õppijate õpperühmades läbitakse õpe kiiremini, kui on kesk­ mine arvestuslik õppeaja läbimise aeg.

Viienda taseme kutseõppes on õpingute alustamise tingimu-

seks keskhariduse olemasolu, aga see ei tähenda, et senised kesk­ haridusejärgsed õppekavad paigutuvad automaatselt viiendale tasemele. Õppekava aluseks olevast kutsestandardist ja selle tasemest kvalifikatsiooniraamistikus sõltub, millisel tasemel antakse kutse­ õppes selle eriala õpet.

Jätkuõppe õppekavade senisest laialdasema rakendamise eesmärk on luua töötajatele võimalus oma kvalifikatsiooni täiendada või spetsialiseeruda. Jätkuõppe õppekavasid saab kasutada neljanda ja viienda taseme kutseõppes ning õppeaja poolest on need palju lühemad kui esmaõppe õppekavad.

Kutsekeskhariduse tasemel toimub õpe ka edaspidi riiklike õppe­ kavade alusel, teiste kutseõppe tasemete puhul on õppekavade loomise ja uuendamise protsess senisest kiirem ja paindlikum, et kutseõpe suudaks paremini reageerida tööturul toimuvatele muutustele. Üleminek uutele kutseõppeliikidele tekitab esialgu kindlasti sega­ dust ja nendega harjumine võtab aega, kuid edaspidi muutub kutseõppe õppekavade süsteem oluliselt läbipaistvamaks ja selge­ maks, kuna õppekavad on otseselt seostatud ühe või teise vald­ konna kutsestandarditega.

Rajaleidja keskuste kaudu Õnneliku Õppimise Saatkonda Embassy of Educationi ehk Õnneliku Õppimise Saatkonna peauksest sisse astudes leiab õhkkonna, kus väärtustatakse enesejuhtimist, loomingulisust ning elukestvat teadlikku õppimist. Õnneliku õppimise juures koostatakse õppeülesanded õpilase vajadustest lähtuvalt, õpiprotsess on mänguline ning vaba aja- ja kohapiirangutest. Sellest, mida see täpsemalt tähendab ja kuidas Rajaleidja keskuste kaudu sellest osa saab, räägib Õnneliku Õppimise Saatkonna suursaadik Ott Ojamets.

Kuidas te saate karjäärispetsialistidele keskustes ja koolides kasulikud olla?

Meie koolitused keskenduvad sellistele märksõnadele nagu tead­ likkus ja enesejuhtimine, et karjäärispetsialistidel oleks enam tööriistu ja teadmisi, mille abil teadlikult noori suunata. Näiteks võib tuua meie koolituse „Õnnelik õpetaja”, mis annab igale õpeta­ jale ja karjäärispetsialistile terve hulga tööriistu, et edukalt ennast ja õppeprotsesse juhtida, või koolituse „Õpime mängult”, milles keskendutakse mängustamistehnikate kasutamisele, et äratada õppijate sisemist motivatsiooni.

Millega saate omalt poolt noorte elutee kujunemisel abiks olla?

Märksõnad on ka noorte puhul samad: teadlikkus ja enesejuhtimine.

Näiteks meie koolitus „Ennastjuhtiv keeleõppija” annab õppijatele – olgu noored või täiskasvanud – kõik vajalikud tööriistad ja tead­

Õnneliku Õppimise Saatkonna koolitus 6

Liis Ehavere vabakutseline ajakirjanik mised, et õppida ükskõik millist võõrkeelt lähtuvalt õppija enda huvidest, vajadustest ja eesmärkidest. Näiteks on kokaks õppival noormehel võimalik õppida soome keelt just enda eluala arvesse võttes ning tänu sellele saab ta head eeldused tööturul edukaks osalemiseks.

Tegelete keeleõpetamisega ja mitte väga tavapärasel moel. Mis teie pakutud õpimeetodites ja -materjalides teistmoodi on?

Meie keeleõpe lähtub eelkõige õppija individuaalsusest ning huvi­ dest, kuna see on ka võti soovitud tulemuste saavutamiseks. Nii meie keeleõppevahendid – raamat „Esimene meetod: keeled” ja õppemäng „Contact” – kui ka koolitused ja keeleõppelahendused on ehitatud üles selliselt, et läbivalt toetatakse ja võetakse arvesse õppija individuaalsust.

Enda õppevahendite ning koolitustega aitame muuta keeleõppe inimese elu loomulikuks osaks ning tänu sellele käivitub õppija sisemine motivatsioon ja õhin.

Education, 2013 autor: Embassy of

Mida peaks üks karjäärispetsialist tegema, kui ta näiteks nõustamise käigus suhtleb noore või täiskasvanuga, kellel tekib seetõttu, et ta mingit keelt ei oska, takistus oma haridusteel või tööelus?

Heaks esimeseks sammuks on soovitada meie keeleõppe­raamatut „Esimene meetod: keeled”. See on niisuguses olukorras hea lahendus, kuna annab õppijale kõik vajalikud tööriistad ja näpu­ näited selleks, et targalt vajalikku keelt omandada.

Tegelete keeleõppe kõrval ka koolitustega. Peate oluliseks väärtuskasvatust. Milline on selle valdkonna sisuline pool?

Kellele ja kus te koolitusvõimalusi pakute?

Pakume sisekoolitusi koolides ja organisatsioonides, aga ka avalikke

koolitusi Tallinna Ülikooli haridusinnovatsioonikeskuses, kes on meie koostööpartner uudsete ja õppijakesksete õppevahendite ja koolituste loomisel. Meie koolituste sihtrühm on üsna lai alustades õppealajuhatajatest ja õpetajatest ning lõpetades rahvusvaheliste ettevõtete töötajatega.

Milline on olnud senine tagasiside koolitustel osalenutelt?

Senine tagasiside koolituste kohta on olnud suurepärane: osale­ jate arvates on meie koolitused väga praktilised ja annavad konk­ reetseid tööriistu, mida elus rakendada saab. Kes soovib meie koolitustega lähemalt tutvuda, saab seda teha koduleheküljel embassyofeducation.eu.

E-nõustamisest Taanis: karjääriplaneerimise veebiteenus, mis aitab suuremat hulka inimesi hariduseni tuua Birtha Theut Euroguidance Taani, Taani ülikoolide ja rahvusvahelistumise agentuur

2011. aasta jaanuaris algatas Taani laste- ja haridusministeerium uue karjääri­ planeerimise veebiteenuse e-nõustamine (eGuidance), mis on osa Taani karjääri­ planeerimise portaalist ug.dk. Kõik Taani inimesed, kes otsivad teavet hariduse kohta, saavad erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu (telefon, kiirsuhtlus, meil, lühi­sõnumside ja Facebook) igal ajal nõu ja infot kogenud nõustajatelt.

E-nõustamise süsteem töötati välja selleks, et tugevdada ja täius­ tada olemasolevat Taani karjääriteenuste süsteemi. See on ka panus Taani valitsuse eesmärki julgustada noori õppima. Teenus pakub hõlpsat juurdepääsu hariduse ja tööturuga seotud teabele ja nõustamisele. Samuti pakub see toetust kodanikele, kes otsivad abi oma karjääri planeerimisel ja oskuste arendamisel.

Esialgu planeeriti teenust pakkuda kaks aastat, kuid hiljem piken­ dati tähtaega ühe aasta võrra. Praegu teenust hinnatakse, et tagada selle kvaliteet ja kindlustada püstitatud eesmärgid. Järg­ nevalt saate lugeda intervjuud e-nõustamise juhi Kirsten Hahn Larseniga, kes kommenteerib projekti esimese kahe ja poole tege­ vusaasta tulemusi.

Kristen Hahn Larsen E-nõustamise koordinaator Taanis

Kuidas on e-nõustamine Taanis korraldatud?

Kuulume Taani laste- ja haridusministeeriumi alla. Meil on 35 töötajat, kellest 14 töötab täiskohaga seoses e-nõustamisega.

Lisaks on meil suur hulk inimesi, kes töötavad osalise koormu­ sega. Nende põhitöökohad on teistes karjääriteenuste pakkujate üksustes (noorte nõustamiskeskused, regionaalsed nõustamis- või töökeskused). Nii säilitame tiheda koostöö mitme teise karjääri­ teenuse pakkujaga üle kogu Taani.

Mis meetodeid te kasutate ja kas mõni neist on populaarsem kui teised?

Kasutame kiirsuhtlust (chat), meili, telefoni, lühisõnumeid ja Facebooki.

Kiirsuhtlus on karjääriteenuste valdkonnas suhteliselt uus vahend.

Oma teenust pakume peaaegu 50% ulatuses kiirsuhtluse kaudu.

Saadud kogemuse põhjal töötame praegu välja kiirvestluse juhen­ damise metoodikat.

Oleme aru saanud, et kiirvestlus on karjääriteenuste pakkumisel unikaalne vahend. Selle toimimise tingimused kehtestab inimene, kes infot või nõustamist otsib. Inimesed saavad meie poole pöör­ duda täpselt sel ajal, kui nad seda soovivad, ning lahkuda vest­ lusest siis, kui nad ei soovi enam jätkata. Kiirvestlus pakub ka head võimalust nõustamisseansi ajal asjade üle järele mõelda. Kiir­ vestlus on eriti populaarne noorte hulgas. 2012. aastal sai meie spetsialistidelt tänu kiirvestlusele infot ja nõustamist 28 000 alg-, põhi- ja keskkooliõpilast. Võrreldes 2011. aastaga on seda 30% võrra rohkem.

Alates 2012. aastast kasutame ka Facebooki, kus kliendid saavad nõustajaga otse ühendust võtta ning näha, kes konkreetsel päeval meie Facebooki lehe eest vastutab. facebook.com/eVejledning.

E-nõustamise Facebooki lehel on noortel võimalik oma mõtteid ja kogemusi haridustee valimise teemal teistega jagada ning sel viisil saavad nad sotsiaalmeedia abil täiesti uue võimaluse langetada teadlikke otsuseid oma hariduse kohta. Facebooki kaudu jälgib meid juba 10 000 inimest, kellest üle 60% on põhikooliõpilased.

Jätkub pöördel

»

7

Karjääriteenuste pakkumine sotsiaalmeedias hõlmab proovikive ja kogemusi, mis on täiesti teistsugused võrreldes tavaliste töökanalitega.

Uut meedialiiki kasutama hakates tuleb luua nõustamis- ja info­ vahendamistavad just selle konkreetse keskkonna jaoks. Näiteks oleme töötanud välja karjääriteenuste pakkumise mudeli, mis on iga kord erinev sõltuvalt sellest, millist keskkonda me kasutame.

Alates e-nõustamise käivitamisest Taanis oleme toetanud rohkem kui 200 000 last, noort ja täiskasvanut (Taanis elab ligikaudu 5 miljonit inimest).

Kes on teie sihtrühmad ja kuidas nad teid üles leiavad?

Pakume haridusalast infot ja nõustamist kõigile. Sihtrühmad võib laias laastus jagada järgmiselt: • põhikoolinoored; • keskharidust omandavad noored; • täiskasvanud, kes otsivad täiendusõppe ja -koolituse võimalusi või kes soovivad õpinguid uuesti alustada või liituda mõne kõrgharidusprogrammiga.

Pakume infot ja nõustamist igas vanuses inimestele. See tähendab, et meie pakutavad nõustamisteenused on väga mitmekülgsed. See muudab meie töö äärmiselt huvitavaks ja keeruliseks, kuna peame oma teadmistega katma väga laia valdkonna. Need, kes vajavad karjääriteenuseid, leiavad meid leheküljelt UG.dk ja meie uue rakenduse vahendusel. Teave meie pakkumiste kohta on kätte­ saadav ka algkoolides ja noorte haridusasutustes.

Kust saite selleks projektiks inspiratsiooni? Kas ka mõnelt teiselt riigilt?

Karjääriplaneerimise veebiteenuse e-nõustamise käima lükkami­ seks Taanis oleme saanud inspiratsiooni teistelt riikidelt, näiteks projektilt Learn Direct Suurbritannias, samuti Rootsi kogemustest.

8

Oleme oma kogemusi jaganud karjäärispetsialistidele ja poliitika­ kujundajatele nii Taanis kui ka Euroopas laiemalt peetud koosole­ kutel, seminaridel ja konverentsidel. Oleme huvitatud kogemuste, meetodite ja praktikate vahetamisest teiste riikide kolleegidega, kes on asutanud e-nõustamisega sarnaseid süsteeme.

Mis on teie tulevikueesmärgid?

Tulevikus plaanime e-nõustamise süsteemi lõimida olemasolevate karjääriteenuste tegevustega, et karjääriteenuseid otsiv inimene tajuks kogu süsteemi kui ühte tervikut – sidusat karjääriteenuste pakkumist. Noored soovivad kindlasti kasutada digitaalmeediat, sest nad on sellega harjunud näiteks oma igapäevases suhtluses sõpradega, kuid see tuleb siduda karjääriinfo ja -nõustamisteenus­ tega, mida pakutakse nende enda koolis.

Töötame praegu välja täiendavaid infovahendamis- ja nõustamis­ kanaleid. Sel kevadel katsetasime digitaalset grupinõustamist ning meie esmased kogemused on väga positiivsed, nii et jätkame selle süsteemi väljatöötamist. Kui kandideerimistähtpäevad lähenevad, korraldame kandideerijatele veebiseminare, ning alg- ja põhikooli­ õpilaste nõustajad on toonud õpilaste gruppe meie IT-ruumidesse, et nad saaksid osaleda grupijuhendamisseansil koos nõustajaga.

Digitaalse nõustamisüksusena peame pidevalt leidma värskeid lahendusi. Peame olema uuendusmeelsed ja arendama uusi nõus­ tamisvaldkondi ja -kanaleid. Uute territooriumite avastamine on põnev, kuid paneb meid ka proovile.

Rohkem saate Taani eGuidance’i süsteemi kohta taani keeles lugeda siit: ug.dk/evejledning.aspx.

Lisateavet Taani e-nõustamissüsteemi kohta inglise keeles leiate siit: fivu.dk/en/publications/2012/guidance-in-education-2013-theeducational-guidance-system-in-denmark.

Fotograafid: Morten Bjerregaard ja Jakob Dall

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul