Näituse pealkirjas on väl ja toodud, et tegemist on noorte Saaremaa kunstni ke ühisnäitusega. Ilmselt viitab see eelkõige muidu gi vanusele, aga kas tea tud moel kannab eristus “noored kunstnikud” endas ka mingit sümboolsemat sõ numit? Kas te mingil moel kunstilises mõttes eristu te Saaremaa vanadest tegi jatest, mille poolest? Maria: Ususn, et kui kõr vutada meid praegu Rae galeriis üleval oleva Saaremaa Kunstiklubi ühis näitusega või näiteks Fer rumi II-l korrusel oleva Saaremaa kunstni ke müügiks oleva te tööde välja panekuga, siis eristumine on tuntav. Vä hem klassika list natuu ri, võib-olla rohkem eks perimentaalust ja sürreaalsust. Aga eks iga vaata ja saab teha omad võrdlu sed. Lennart: Kui aus olla, siis puutusin alles hil juti kokku sõnaga “noor kunstnik”. Minu jaoks on
sõna “kunstnik” olnud mi dagi mis kirjeldab loov inimest olenemata meediu mist, teemast või tema vanusest või muust säära sest. Aga mis seal sala ta - eks need noored nagad kipuvad ikka veidi ulja mad olema ning nende tööd paistavad selle tõttu ka tihti välja. 2. Teid ühendab Kures saare Ametikooli taust - kas Saaremaa kontekstis võiks olla juttu teatud mõttes justkui uuest kunstnike koolkonnast? Kes olid teie olulisemad õpetajad ameti koolis ja mis te arva te, millest see tuleb, et ameti koolist päris mitmeid (“palju” oleks vist
liialdus öelda?) uusi kunstnikke peale tuleb? Maria: Uuest põlvkonnast küll, eks selle kool konnaga veel paistab. Ot sest rühmitust me ei ole loonud, aga kavatsus on,
et Kontraste, muutuvas koosseisus, tuleb tule vikus veelgi. Põhiline karakter ame tikooli õpetajate seast, kes oli ja on siiani väga toetav on õpetaja ja disaini osakonna pea Maila Juns-Veldre, aga peamised mõjutajad on ikka kooli kaaslased ja kunsti õppi mine ja loomine kui elu stiil ise. Lennart: Ametikoolist pärit tegelased on minu arust alati ühte hoid nud. Neid ühendab sarna ne kogemus väga olulisel ajal nende elus. Aga sel list kunstilist kuuluvust mina isiklikult hetkel ei tunne - ehk see teebki minust “noorkunstni ku”? Mul oli rüh majuhata nimega Maila tänu kel lele meie rühm üldse koos pü sis. Ilma temata oleks väga pal judel see kooli kogemus kole lühi keseks jäänud. Ja ma arvan, et tema koos teiste toredate õpetajate ga loovad soodsa keskkon na õpilastele, et need ise leiaks oma tee.
Sander: Koolkond, rühmitus on hetkel liiga suur sõna, rohkem sõprusringkond. Kuressaare Ametikool on siinjuures toiminud oma moodi tutvumisplatvormina. Enamik meist ei käi nud isegi ühel kursusel, Dekoori vibe on kõike ühendav jõud!
Kaie: Minu puhul on tõukeks olnud see, et mitmed õpe tajad on rõhutanud seda, et tuleb end vabaks lasta ja minna piiridest välja, lasta fantaasial lennata!
3. Näitusele tulevad teo sed on tehnika poolest eksperimentaalsed - milles teie jaoks seisneb ekspe rimentaalsus kunstis? Maria: Eksperimenteerin tehnika ja narratiiviga. Proovin iga tööga enda jaoks midagi uut avasta da. Lõikan, kleebin, la kin, maalin, trükin, män gin kihi lisusega nii sisus kui vormis.
Lennart: Eksperimentaalsus sõnana ütleb juba ise ära, et tegemist on uute lähe nemiste proovimisega mil le puhul võib lõpp tulemust ainult teoreetiliselt ette kujutada. Kunsti pu hul sama - proovi, vaatle, kohane ja korda. Sander: Eksperimentaal sust saab siin mitmeti mõista ning siinkohal saan rääkida vaid enda eest. Maalide puhul olen ehk rohkem eksperimenteerinud vormikeelega ning erineva te meediumitega. Kaie: Mul on koguaeg ol nud soov katsetada igasugu asju, nüüd mõtlen tihti, millist tulemust ma ta haks, kuidas seda saavu tada, mida kõike kasutada ja siis proovin, kui ei õnnestu siis hakkan otsast peale. Kes ei proovi, see ei õpi!
4. Kahe kunstniku tutvus tavas tekstis on välja toodud, et tööd on valmi nud lühikese aja jooksul. Mida võib kunsti loomisel pidada lühikeseks ajaks? Lennart: Minu puhul on te
gemist ajavahemikuga 2 kuud vist. See protsess kogus küll hoogu mingi aja, aga kui kork sai maha, siis kuu aega oli non-stop maali misti. Iga vaba moment sai ära kasutatud. See on lü hike aeg minu jaoks, sest kunagi tegin ühte õlimaali kuus kuud näiteks. Kaie: Minu puhul on ka te gemist umbes 2 kuuga. Kuu aega sellist tihedamat tööd, millal iganes tuli inspiratsioon peale.
5. Mis on teie eesmärgid kunstnikuna? Kadi: Üritan vabaneda elu jooksul ette seatud piiri dest ja leida enda tee. Maria: Esitlen ennast visuaalse jutuvestjana. Kasutan armsaid tuttavaid sümboleid muinaslugudest, müütidest, popkultuurist kui esimese, kutsuva, võib-olla ka uinutava dekoratiivse pealiskihina. Sügavamate kihtide arv sõltub vaatajast. Lennart: Ma ei ole enda le eesmärke seadnud. Minu eesmärk oli ennast välja
elada ja see mul õnnestus. Siis tekkis näituse soov, mis on ka tegelikult juba iidne unistus. Eks me näe kuhu me nii, titesammul sõrkides jõuame! Sander: Vormistada ideed oma peas mateeriasse . Kaie: Minu eesmärk oli hoopis end vabaks las ta, teha midagi, mida ei ole seni igapäevaselt teinud, saada ee male igapäevastest mõtetest ja “upu tada” mured ning üleliigsed mõtted värvidesse!
6. Kuidas ja millest sün dis ühisnäituse idee? Maria: Kui Len selle või malusega lagedale tuli haarasin kohe mõttest kin ni - mulle väga meeldib näitustel osaleda, neid korraldada ja avada. Algu ses oli mõte üsna lihtne ja tagasihoidlik aga iga päevaga konseptsioon are nes, saime omale ka disai neri (madisvaher.ee), il mub kataloog ja nüüd juba kaalume üritusest ürituste seeria teha... Eks näis, igatahes on tore, et see
üritus saab praegu teoks sellisel kujul. Lennart: Eks kõigil ole oma vaatenurk, aga siin on minu oma: minu tung maalima hakata sundis mind inimesi kokku ajama ja korraldasi me ühise maalimise. Kuna see oli lõbus, siis tegime neid kogunemisi veel. Lõ puks kogunes hunnik töid ja algne plaan oli need sinna samasse riputada, aga siis tekkis võimalus Ajamajja näitus üles panna. Loomu likult pole kõik tööd nen de kogunemiste viljad, aga see sünergia meid siia on toonud. Sander: Ühisnäituse idee algatajaks oli Herr Lennart Pihl! Saarte Hääl (toimetamata kujul) küsis Raido Kahm
Kadi Grass (s. 1986): “Näitusele olen üles riputanud paar port reed ning mõned läbi aja valminud iseendale tehtud tööd. Enamik neist on spontaan selt loodud sürreaal sed teosed, lemmik vahendeiks airbrush, pastakad, markerid ja õlivärvid.” www.fb.com/8kala8
Kadi Grass Linnast Ära 2 õlimaal 2013-15 70 x 50 cm erakogus
Kadi Grass Lesja aerograaf 2015 73 x 63 cm erakogus
Kadi Grass Enekas aerograaf 2014 57 x 43 cm erakogus
Kadi Grass Rain pastakad 2008 A5 erakogus
Kadi Grass Linnast Ă„ra 1 markerid 2011 75 x 45 cm erakogus
Kadi Grass Komm Ăľlimaal 2006 43 x 61 cm erakogus
korraga nii naiivselt kui elutargalt, ko hati lapsikult armsa fassaadi taga on pei dus midagi palju tu medamat ja iidsemat. Evestuse loomingut leidub mitmetes era kogudes Eestis, Soo mes ja Inglismaal. Osa kataloogis ole vaid teoseid on saa daval müügiks pea le näituse lõppu, huvi korral kirjuta evestusm@gmail.com Vaata lisa: mariaevestus.com facebook.com/ mariaevestusart
M Av ari s a a 14 ega ldu Ev 0 te mi es x hn ne tu s 14 ik 0 a cm 20 15
Maria Evestus (s. 1986) on tänaseks kor raldanud kaheksa isik näitust ning osalenud enam kui kahekümnel ühisnäitusel Eestis ja Soomes. Stiili liselt liigitub ku hugi popsürrealismi, lowbrow, popkunsti, kitši ning esotee rilise kunsti lähe dusse, proovides oma kihistatud loomingu läbi sünteesida mi dagi palju enamat ja unikaalsemat kui pel galt ülalmainitud de finitsioonide summa. Evestuse teosed on inspireeritud kesk aegsest sakraal kunstist, müstitsis mist, muinasjuttudest ja popkultuurist. Tema looming mõjub
Foto: Sigrid Osa
Maria Evestus Vormi P端hak segatehnika 2015 99 x 55 cm Maria Evestus Kakk segatehnika 2014 87 x 98 cm m端端gil NOAR.eu-s
Maria Evestus Vaikelu Kolme K端端nlaga segatehnika 2015 49 x 67 cm
Maria Evestus Joone P端hak segatehnika 2015 99 x 55 cm
Maria Evestus Istuv T체druk 천limaal 2011 70 x 90 cm
Maria Evestus T천rv segatehnika 2015 67 x 49 cm
Maria Evestus V辰rvi P端hak segatehnika 2015 99 x 55 cm
Maria Evestus Merineitsi akr端端lmaal 2015 70 x 100 cm
Lennart Pihl Sündinud 3. november 1988 (27) Sündinud Nõukogude Liidu lõpusirgel Pel gulinna sünnitusvab rikus, veetis Lennart esimesed eluaastad pe rega Sauel. Kui rubla vahetus krooni vastu sättis pesakond end sisse pereisa sünni kohas Saaremaal kus ta teismeea lõpuni ka elas ja õppis kunsti liseks kujundajaks. Kolmandaks koduks korteri ja bändi ruumi kõrvalt sai talle Kuressaare Ametikooli kunstiruumid, kohali kele Dekoor. Elektrooni ka insenerist isa ja kultuuriharidusega
ema mõjutasid poega piisavalt, et viima sel tekkis juba vara jases eas huvi selle vastu kuidas asjad töötavad, kaotamata nendes peituvat võlu ja hingelist väär tust. Esivanematega metsas mütatest ja maalähedast tööd har rastades tekkis eri line, animistlik side loodusega. Tatist peale pintsleid ja pliiatseid vastu pa berit hõõrunud kesk mine laps vaimustus nii ulmelistest teh noloogilistest võima lustest mis just sel ajal olid Maarjamaale randumas ning kujut les kuidas see kõik Lego klotsidena teda ümbritseva loodusega
kokku istub. See kirg ei ole siiani kuski le kadunud vaid pigem võimendunud ja nüüd on see leidnud tee lõuenditele. “Kontrast” ei ole Lennart jaoks esime ne näitus. Varemgi on üksikud taiesed siinseal nähtaval olnud, aga neid ei anna võr relda maalidega, mil lest suur osa on loo dud väga lühikese aja vältel, pigem tera peutilistel eesmärki del Saaremaal. Enda sõnadega: “Kui peale viite või nii aastat Tallinnast ikka korraliku kopa ette viskas, otsustasin naasta ettemääratle mata ajaks kodukohta.
Eesmärk oli ühendada meeldiv vajalikuga ja käesolev näitus tä histab selle perioo di lõppu. Kuna mo ema on kunstikuraator ja olen maast madalast galeriides abistamas käinud, siis on alati olnud selline salaja ne soov kunagi enda näitus korraldada. Juhuslikult lubasin pealinnast lahkudes sõpradele ja tuttava tele, et peale perele maja ehitamise tege len ka maalimisega. Nii need kaks asja kuidagi kokku sattu sid ja siin me nüüd oleme”
Lennart Pihl Võim segatehnika 2015 50 x 30 cm 230 €
Lennart Pihl Mäed segatehnika 2015 30 x 36 cm 170 €
Lennart Pihl Kükloop segatehnika 2015 51 x 38 cm 410 €
Lennart Pihl Kivikuningas segatehnika 2015 45 x 32 cm erakogus Lennart Pihl Kivi segatehnika 2015 30 x 29 cm 100 â‚Ź
Lennart Pihl Rebendid segatehnika 2015 61 x 81 cm 410 €
Lennart Pihl Linn õlimaal 2015 30 x 43 cm 230 €
Lennart Pihl Külm segatehnika 2015 63 x 43 cm 410 €
Lennart Pihl Sügaval segatehnika 2015 30 x 21 cm 170 €
Lennart Pihl Loomine 2015 61 x 61 cm 410 € Lennart Pihl Redeye akvarell 2009 30 x 21 cm 170 €
Lennart Pihl BPM-101 segatehnika 2015 24 x 18 cm 170 â‚Ź
Lennart Pihl IFW-86 segatehnika 2015 30 x 20 cm erakogus
Sander Raudsepp - (s. 1988) Professioonilt keraamik, kuid ega pintsel mullegi võõ ras ei ole! Näitusel nähtav väljapanek on suuremas osas pil guheit peeglisse tegu peamiselt auto portreedega, mis kõik valminud väga eri ae gadel. Mängima hak kab siin idee, kuidas inimene ennast ise läbi aja näeb.
Sander Raudsepp Sass und Ziggy õlivärvid, akrüül 2010 94 x 57 cm
Sander Raudsepp AcidDreams segatehnika 2016 82 x 61 cm
Sander Raudsepp 3TEE segatehnika 2014 50 x 100 cm erakogus
Sander Raudsepp autoportree 천limaal 2009 86 x 42 cm
Sander Raudsepp autoportree 천limaal 2009 86 x 57 cm
Sander Raudsepp RedStar akr체체l, marker 2016 86 x 57 cm
Sander Raudsepp autoportree segatehnika 2010 (2016) 45 x 30 cm
Sander Raudsepp autoportree 천limaal 2010 65 x 56 cm
Kaie Kiil (s.1993) Grupi pesamuna. Kunsti pisik on hinges olnud sünnist saa ti, kuid alati jäänud varju. Nüüd on lõpuks väga lühikese ajaga valminud mõned tööd, mille inspiratsioo ni allikaks on teised ülesastuvad kunstni kud.
Kaie Kiil Pareidolia segatehnika 2015 22 x 27 cm
Kaie Kiil Kosmos segatehnika 2015 22 x 27 cm
Kaie Kiil Universe segatehnika 2015 50 x 61 cm
Kaie Kiil R채ndamine akr체체lmaal 2015 22 x 27 cm
Kaie Kiil Kotkas segatehnika 2016 24 x 30 cm
Kontrast 2016 Kadi Grass Maria Evestus Lennart Pihl Sander Raudsepp Kaie Kiil kataloogi veebiversioon issuu.com/kontrast1 kataloogi kujundus ja teostus madisvaher.ee