KROONLEHT 2012

Page 1

INFOLEHT 2012

MIS VÕI KES ON

IRMELI KARJA keskkonnaameti pressiesindaja

foto: jarek jõepera

Kroonleht? E

elmisel aastal tekkis mõte anda välja keskkonnaameti aastaraamat, aga üsna pea sai selgeks, et suur ja paks aastraamat, mille vaid vähesed otsast lõpuni läbi loeksid, pole otstarbekas. Tahame hoopis jagada oma tegemisi kõigiga. Nii saab Kroonlehte lugeda paberversioonil iga eestlane ja kuna elu kulgeb ikka omasoodu ning moodsa ajaga tuleb kaasas käia, on Kroonleht loetav ka tahvelarvutis ja veebilehel. Kroonlehest leiab suvist ja harivat lugemist kindlasti iga looduse- ja keskkonnahuviline. Julgen öelda, et mina sain Kroonlehte toimetades kohe väga palju teadlikumaks ja soovitan seda soojalt. Oskan nüüd tavalise loodusehuvilisena meie loodust ja keskkonda vaadata ning hinnata hoopis avarama pilguga. Laias laastus võtab Kroonleht kokku viimase aasta tegevused ja saavutused. Üheks suuremaks eduks võib lugeda keskkonnaameti aasta tegu – e-teenused, mis säästab loodust ja toob kodanikule juurde mugavust, paljud load saab kätte kodust lahkumata. Hästi põnevad on lood tasakaalust looduses. On ju looduskaitse eesmärgiks hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. Vastused või mõtteainest saab näiteks seireteemadel. Kuidas üldse seiratakse elusloodust või hoopiski külastajaid kaitsealadel – kas sina oled ka loendatud? Või kas saab öelda, et lammas on parem kui hunt? Tänuväärt ettevõtmised on keskkonnahariduse osakonnal, kelle eesmärgiks on tutvustada koolides ja lasteaedades jäätmekäitlust, maavarade kaevandamist, veekaitset, õhukaitset jne. Välja on töötatud programmid, mida saab läbi viia koolides, kooli läheduses või keskkonnakasutusega seotud ettevõttes:

Sisukord Kvaliteetse elukeskkonna eest peame seisma kõik. Aasta tegu – teenused paberilt internetti.

LK

2

Keskkonnaharidus õpetab loodusest hoolima.

LK

3

Eestlased, nii erilised ja tavalised.

LK

4

LK

5

LK

6

LK

7

Hunt, lammas, inimene – looduskaitse kui suhtekorraldus.

LK

8

Karuputk hammustab valusasti

LK

9

Eesti vesi on Euroopas eeskujuks. Hoidkem ja kaitskem seda.

LK

10

Kiirgus on nähtamatu ja lõhnatu.

LK

11

Eesti tulevik on 2000-Vati-Ühiskond.

LK

12

Keskkonnajuhtimissüsteem LK annab head eeskuju.

13

Rohemajandus: Eesti arengu uued võimalused. Öösiti võid looduses sõpru kohata. Eluslooduse seire toimub järjepidevalt. Seemnematerjal – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

jäätmejaamas, prügilas, veepuhastusjaamas, looduses. Mis on üldse keskkonnaharidus? Kas järjekordne igav loeng? Kindlasti mitte! Rohemajandus ja säästev areng on viimase aja märksõnadeks. Need on teemad, mis puudutavad kõiki siin maamunal – igaüks meist saab anda panuse, et maailm oleks parem paik. Mitte ainult täna, vaid ka homme ja ülehomme. Kas Sina, hea lugeja, oled oma tegemistes keskkonnasäästlik?

Oleme käeulatuses kõigile – 6 regiooni ja 18 kontorit üle Eesti. Euroopa Liidu suplusvee direktiivis kehtestatud suplusvee hindamise tulemuste järgi vastab meie randade suplusvesi valdavalt kvaliteedinõuetele hea ja väga hea ning maikuus Brüsselis toimunud veekonverentsil tõdeti, et Eesti vete seisund on heas looduslikus seisundis. Kuidas saavutada head taset? Või kas tead, kuidas sirgub üks kvaliteetne metsapuu meie metsas meie oma seemnest ja kui valusasti hammustab karuputk?

Kuuldes jutte kiirguseteemadel, ei oska paljud suurt pilti ette kujutada. Oluline on aga teadmine, et igasugune info keskkonna kiirgustaseme tõusu kohta ei tähenda kohe ohtu, vaid võib näidata, kuivõrd tundlikud ja head on meie mõõteseadmed. Kui rääkida veidi suurest naabrist Venemaast, siis kas tead, et Pihkva ja Rdeiski riiklike looduskaitsealade kaitse alla võtmise ettepaneku tegi 1973. aastal Eesti sooteaduse grand old man professor Viktor Masing, kuigi kaitsealad võeti kaitse alla alles 1994. aastal. Polistovski kaitsealal käisid seiklemas keskkonnameti viis töötajat ja tõdesid naastes – Venemaa on imedemaa! Võib öelda, et Kroonleht ei olegi mis, vaid kes – iga lugu peegeldab osakest meie ligi 450 töötajast, meie partneritest, igast eestlasest. Oleme käeulatuses kõigile – 6 regiooni ja 18 kontorit üle Eesti. Infot ja nõu saab looduskaitse, metsanduse, keskkonnahariduse, keskkonnakasutuse ja keskkonnavastutuse ning kiirguse teemadel. Head lugemist ja kaasamõtlemist!

Rahvuspark on looduskaitse lipulaevaks.

LK

14

Eraldi ja koos. Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.

LK

15

Viis kanget Polistovski kaitsealal.

LK

16


2 juhtkiri l tunnustus

KVALITEETSE ELUKESKKONNA TAGAME ME ISE

K

eskkonna kaitsmine ei ole juba ammu seadusest tulenevate piirangute kogum, vaid inimeste ja ettevõtjate tegevuse teadmistepõhine suunamine eesmärgiga kaitsta meie elukeskkonda ja meid ümbritsevat elu. Just seepärast oleme keskkonnaametis üha enam ja enam töötanud selle nimel, et olla oma valdkonnas pädev kompetentsikeskus. Kaitsta ja hoida saab seda, mida mõistad. Eriti oluline on suutlikkus näha tegevuste mõju kogu selle ulatuses, ka pikaajaliselt. Igapäevaelus näeme, et mida rohkem teame, seda kirjumaks läheb pilt ja seda suurema hulga infoga tuleb arvestada otsuste tegemisel. Paralleeli võib tõmmata toiduga. Ikka ja jälle kuuleme üha uutest teadusuuringutest, kus meile antakse teada killuke mõne toiduaine kasulikust või kahjulikust mõjust. Inimesel on oma tavateadmistele tuginedes raske otsust teha, mis siis on lõpuks tervislik ja mis mitte. Lõpuks lööb ta käega ja kui ei ole just mürgiga tegu, siis sööb kõike, mis meeldib — kui toit ei ole organismile vastuvõetav, hakkab tervis peagi streikima ja avaldub milleski ebameeldivas. Ja organism reageerib tavaliselt kiiresti. Keskkonna ja loodusega laiemalt on asi suures pildis sama — kui teed vale liigutuse või otsuse, on tagajärjed kehvad, vahel lausa katastroofilised. Sügavuti vaadates on aga tagajärjed näha tihti alles aastate pärast ja algpõhjuse või põhjuste kompleksi leidmine on oluliselt keerukam, samas kriitilise tähtsusega. Selge on ka see, et mida hiljem kahju avastad, seda ressursimahukam on taastamine. Elukeskkonna halvendamise või hävitamise korral võtame endalt ja ümbritsevalt hea elukvaliteedi võimaluse. Seega on keskkonnaametile oluline omada võimekust hinnata meie tegevuse mõju ümbritsevale ja seda mõõta ning suunata arengut kvaliteetse elukeskkonna raamidesse. Seista hea selle eest, et me siin Eestis kasutaks kõiki ressursse mõistlikult ja rakendaks kõige säästlikumat, usaldusväärsemat ja samas kaasaegset tehnoloogiat.

Impressum Väljaandja: Keskkonnaamet Toimetajad: Kristiina Viiron, Raivo Murde, Irmeli Karja Kujundus: Profimeedia OÜ Trükk: Printall www.keskkonnaamet.ee/kroonleht

Aasta tegu: TEENUSED PABERILT INTERNETTI

Loodusressurside kasutamise eest, mille tagajärjel on oht mõjutada keskkonda, tuleb sageli maksta keskkonnatasu. Keskkonnaamet peab kasutatud ressursi üle täpset arvestust ja arvutab selle põhjal tasu suuruse. Nüüd saab seda aruandlust teha paberivabalt internetis.

foto: jarek jõepera

ANDRED ONEMAR keskkonnaameti peadirektor

TAIMAR ALA Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal

K

eskkonnatasu eesmärgiks on suunata rahaliste mõjutusvahendite kaudu loodusressursi kasutajat otsima oma tegevusele keskkonda säästvamat lahendust. Eelmisel aastal muutusid keskkonnakasutaja jaoks oluliselt keskkonnatasude arvestamise üldpõhimõtted ja tehnilised lahendused. Teostus Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti koostööprojekt, mida edaspidi keskkonnatasude projektiks nimetan. Selle tulemusena ühtlustati tasusüsteemi haldamispõhimõtted riigis kehtiva maksusüsteemiga, sh võeti keskkonnatasude arvestamise juures kasutusele maksude haldamiseks kasutatavad IT-vahendid ja -süsteemid. See võimaldab kliendil hallata ühest infokanalist kõike riigi ees tekkinud kohustusi.

TEEB ELU LIHTSAMAKS Ühe põhimõttelise muudatusena vastutab keskkonnakasutaja nüüd ise enda esitatud andmete õigsuse eest. Kuid üks olulisemaid muudatusi on selle projekti raames keskkonnatasudega seotud asjaajamise minek paberilt internetikeskkonda. Veel mõni aasta tagasi laekusid kliendilt arvestusandmed keskkonnaametile paberipakkidena, mida ametnik tembeldas, korrigeeris ja kuhu liitis veel oma sõnumid uute paberite lisamise teel. Tänu Keskkonnaameti loodud e-teenuste portaalile, mille esimeseks avalikkusele suunatud teenuseks oligi keskkonnatasu deklareerimine, on

asjaajamine muutunud sisuliselt paberivabaks. Kliendid on selle muudatuse hästi vastuvõtnud ning nüüdseks kasutab e-teenuste portaali ligi 90% keskkonnatasu kohustuslastest. Peale kulude kokkuhoiu aitab selline tegevus loodust säästa. Ainuüksi Keskkonnaamet hoiab sedasi aastas kokku enam kui tonni paberit. Miks rääkida aga keskkonnatasude projektist kui aasta teost? Mis teeb selle nii eriliseks? Kindlasti keskkonnatasude haldamisega seotud korralduslik muudatus ise, mille algne idee pärineb juba enam kui kümmekonna aasta tagusest ajast, kuid mida seni polnud suudetud ellu viia. Kuid mitte ainult see. Projekti raames tehti palju asju teistmoodi, kui ehk seni harjutud ning pilootprojekti mõjul tekkisid Keskkonnaametis kliendi huve teenivad uued algatused. Näiteks süsteemne klienditugi ja pakutavate teenuste selge kirjeldus

n Koprad puude säästmise vastu huvi ei tunne, keskkonnaamet aga küll.

Tänu e-keskkonda viidud aruandlusele hoiab ainuüksi Keskkonnaamet aastas kokku enam kui tonni paberit. teenusstandarditena. Lisaks tekkis sundimatult koostöö kahe ministeeriumi haldusala riigiasutuse vahel. Koos tegutseti nii kliendi- kui ka ühishuve väärtustava lahenduse nimel, oldi paindlik ning jõuti eesmärgini. Võimaluste piires üritasime projekti lahenduste väljatöötamisse kaasata ka kliente. Mui-

dugi oleks võinu veelgi rohkem arvestada klientide huvidega. Paraku olime sunnitud oma rahalisi võimalusi arvestades veidi vähendama süsteemi funktsionaalsust ja mugavuslahendusi, mida kliendid juurde soovis.

USALDAME KLIENTI Ajastule ja oludele kohaselt ei suurendanud projekt riigiaparaati. Vastupidi. Kõik peale ITarenduste korraldasime omade jõududega ning projekti lõpptulemina vähendasime ja profileerisime ümber ametikohti. Andmesisestuse, -edastuse ja aritmeetikatööd jäi masina hooleks ja ametniku ülesandeks jäeti masinavärgi töös hoidmine ja järeltoimingud. Viimase all mõtleme eelkõige keskkonnatasude arvestamise järelkontrolli, mis on regulaarne, kuid klienti võimalikult vähe tema igapäevatoimingute korrektsel sooritamisel segav. Olgu siinkohal öeldud, et usaldame klienti ja oleme veendunud, et mõtlev inimene hoolib ega raja oma äritegevuse kasumlikkust looduskeskkonna väärkasutamisele. Teades aga loodusvarade kasutamise ahvatluse suurust, peame vajalikuks keskkonnakasutajate tegevuse süvendatud ning riskivalimil põhinevat kontrolli ja vastutuse seadmist. Usun, et e-teenuste projektis olid olemas kõik olulised komponendid, mis peaksid olema tänastel-homsetel riigisüsteemi arendustel. Loodan, et koostöös kliendiga suudame sellelaadseid tegevusi juba lähiajal uuesti ette võtta.


haridus 3

Keskkonnaharidus ÕPETAB LOODUSEST HOOLIMA

• Keskkonnaameti õppeprogrammides osales aastal 2011 üle 27 000 õpilase. • Keskkonnaameti korraldatud teavitusüritustel osales aastal 2011 üle 8000 täiskasvanu. • Infot keskkonnahariduse valdkonna kohta saad www.keskkonnaharidus.ee

Keskkonnahariduse osakonnas on üle Eesti ametis 20 spetsialisti, kes tutvustavad loodus- ja keskkonnakaitset ning kujundavad kodanike hoiakuid keskkonda säästvamaks. MARIS KIVISTIK keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja energiasäästu teemadel. Et koolidel ei ole sageli võimalik väljasõite korraldada, siis tuleme ka koolidesse ja lasteaedadesse. Nüüdisaegne keskkonnaharidus peab peale looduse tundmise üha enam andma teavet, kuidas igaüks saab anda panuse elukeskkonna hoidmisse. Aitame keskkonnaameti tegevusvaldkondi tutvustada eri sihtrühmadele arusaadavas keeles. Paremaks teavitamiseks korraldavad keskkonnahariduse spetsialistid seminare, infopäevi ja kampaaniaid ning koostavad infomaterjale. Pakume ka muid keskkonnahariduslikke tegevusi, näiteks korraldame konkursse, näitusi, õppepäevi, laagreid ja talguid. Hästi vastu võetud eelkõige täiskasvanutele suunatud loodusõhtute sari,

mis toimub üheksas maakonnas: Ida-Virus, Järvas, Viljandis, Põlvas, Valgas, Pärnus, Saares, Lääne-Virus ja Hiiumaal.

KOOSTÖÖ TEEB KÄTTESAADAVAMAKS

K

adrina Keskkooli õpilased osalesid 2011/2012. õppeaastal koos 43 Eesti kooliga Keskkonnaameti korraldatud integreeritud uurimusliku õppe projektis „Minu kodukoha veekogu bioloogilised, kultuurilised ja majanduslikud väärtused“. Kadrina alevikust läbivoolav Loobu jõgi pakub häid võimalusi põhjalikumaks uurimistööks nii loodusainetes kui ka kultuuri ja majanduse valdkonna teemade käsitlemiseks.

Projektiga olid seotud põhiliselt 10. klassi, eriti loodusteaduste õppesuuna õpilased, aga ka õpilasi 9. a klassist. Uurimuste juhendajateks ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anneli Särg ning ajalooõpetaja Evelin Tiiter. Projekti eesmärgiks oli uurida kodukoha veekogu ning selle osa inimeste elus minevikus, olevikus ja tulevikus. Vee-elustiku ja vee kvaliteedi uuringud toimusid 2011. aasta kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant, eriti huvitavad olid suvised retked jõe äärde. Põnev on ka Loobu jõega seotud ajalugu ja kultuuri valdkond: legendid, nimed, muistendid, luuletused, mõisad, vesiveskid, allikad, pühapaigad, koolmekohad, sillad, paisjärved, talud, ettevõtted, põllumajandus, turism, vee-

Euroopa Sotsiaalfond toetab aastatel 2011–2015 Eesti keskkonnahariduse arendamist 3,19 miljoni euroga.

Koostöö tõhustamiseks kutsusime kaks aastat tagasi kokku maakondlikud keskkonnahariduse ümarlauad, kuhu kaasasime kõik asjast huvitatud. Koostöövõrgustiku tekkimist on toetanud mullu sügisel toimunud kuus regionaalset keskkonnahariduse konverentsi, kus said kokku keskkonnahariduse kujundajad nii koolidest, lasteaedadest kui ka koolivälistest organisatsioonidest. Tänavu sügisel on plaanis konverentsidega jätkata.

KODUKOHA RIKKUS LOOBU JÕGI SIRET PUNG kadrina keskkooli bioloogiaõpetaja, projekti koordinaator

n Karula rahvuspargis on õppimist küllaga - silmapiir on kaugel.

puhastusjaam jpm. Loobu jõgi on Eesti üks olulisemaid lõhe kudemise jõgesid, mistõttu on tähtis vee kvaliteedi parandamine ja seire. Vaatlustest on selgunud, et jõevesi on hapnikurikas ja küllaltki hea kvaliteediga, kuid probleemiks ongi paisjärvedega seoses lõhe rändeteede olukord. Õpilaste ja täiskasvanute seas korraldati küsitlus jõe kohta – saadi huvitavaid teadmisi, kuid tõdeti ka, et teadlikkus kodukoha väärtuste kohta on küllaltki vähene, mistõttu aitabki see projekt kodujõge ja sellega seonduvat paremini teadvustada. Õpilastele annab projekt head materjali uurimistööde koostamiseks. Minu kodukoha veekogu projektiga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel

Keskkonnaametit on volitatud juhtima programmi „Keskkonnahariduse arendamine”, mida rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi samanimelise programmi kaudu. Programmi maht on 3,2 miljonit eurot ja kestab 2011-2015. Peaeesmärgiks on koolitada ja varustada metoodiliste materjalidega õpetajaid ja koolivälise keskkonnahariduse spetsialiste, sest neil on kasvava põlvkonna keskkonda väärtustavate hoiakute kujundamisel täita võtmetähtsusega roll. Programm teavitab ka avalikkust keskkonna ja säästva arengu teemal tele- ja raadiosaadete ning koostöövõrgustike kaudu. Infovahetuse parandamiseks antakse kaks korda aastas välja keskkonnahariduse teabelehte ja käesoleva aasta septembriks läbib uuenduskuuri portaal www.keskkonnaharidus.ee

Septembris korraldame õpetajatele suunatud maakondlikke infopäevi, kus koolivälise keskkonnahariduse pakkujad tutvustavad oma võimalusi uuel õppeaastal.

foto: siret pung

E

t loodust hoida, peab teda tundma ja mõistma. Selleks on vaja vahetut kokkupuudet loodusega, mis on tänapäeva linnastunud inimestel aga vähene. Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond tuleb siin appi oma spetsialistidega ja võimalusi loodusele lähemale minna on mitmu. Teeme tihedat koostööd koolide ja lasteaedadega, pakkudes õpilastele põnevaid ja õpetlikke retki looduses, et viia kokku koolitunnis õpitud teadmised tegeliku eluga. Ettevõtetega koostöös saavad õpilased külastada jäätme- ja veepuhastusjaamu. Välja on töötatud ligi sada õppekavakohast programmi looduskaitse, maastike, koosluste, jäätmekäitluse, veekaitse ning maavarade ja

KAS TEAD, ET:

n Konnakullese määramine polegi nii lihtne.


Eestlased NII ERILISED JA TAVALISED

Kui palju meie maailmavaadet mõjutab keskkond, kust me oleme tulnud, kus me igapäevaselt toimetame ja kus peame edasi toimetama? Kas me oleme üldse midagi erilist? Kas Eesti ja tema loodus on üldse midagi erilist?

T

avaliselt vaevleb selliste eneseleidmiste küsimustega teismeline, kes soovib olla mingil moel parem ning kes ei ole veel iseennast lõplikult leidnud ja endaga rahu teinud. Vahel tundub, et meil ühiskonnas on teismelise probleemid meid ümbritsevas looduses. Tahaks ju midagi veidi paremat-suuremat-võimsamat! Miks meil ei ole suurt kanjonit, miks meil ei ole korallsaarestikke, miks meil ei ole… Eesti on igav! Meil ei ole ei kõrgeid mägesid ega suuri orge, kõik on äärmiselt keskpärane! Ainult lõputud metsad ja laukasood. Aga võib-olla olemegi siin elava rahvana alles teismeeas? Eriti kui mõelda sellele, et saime siia elama asuda alles 10 000–11 000 aastat tagasi pärast seda, kui 1,5-kilomeetrine jääkiht oli sulanud ja maa puhtaks lihvinud. Alguses oli maa tundrailmeline, hiljem metsasem, siis hakkas maa kerkima ja omandas meile tänapäeval tuntud vormid. Protsess ei toimunud väga kiiresti. Näiteks kui mõelda, et kuuse levik Eesti kaguosast loodesse võttis aega 5000–6000 aastat. Juba 4000 aastat oleme seda maad usinasti meile sobilikuks kujundanud. Ehkki meie looduse koosluse arengu lõppjärk on mets,

olime suutnud möödunud sajandi vahetuseks Eesti metsast peaaegu lagedaks võtta ja praeguse 50% asemel oli seda vaid alla 20% pindalast. See näitab, et juba ilma erilise tehnikata suudab inimene päris palju olemasolevat keskkonda muuta. Praegusest ajast ja tehnikast rääkimata. Niisiis, oleme loodusesse suhtumises teismeeas. Ebakindlad. Vajame enesekindluse tõstmiseks mõnda toetavat sõna. Kõige lihtsam on seda teha millegagi võrdluses. Vaatleks vaid mõnda kõigile teada-tuntud objekti.

METEORIIDIKRAATRID Pärast jääaega on Eestit tabanud neli meteoriidisadu, mille kraatrid on kenasti meile kõigile vaadata: Tsõõrikmäe, Ilumetsa, Kaali, Simuna. Lisaks neile varemalt kärgatanud Kärdla ja Neugrund. Mõned on olnud hoomatavas minevikus ja aidanud kaasa üleeuroopaliste muistendite ning legendide tekkele. Arvestades kui suur (või väike) on Eesti ja et maailmas on üldse kokku teada 178 meteoriidikraatrit, siis Eesti kandideerib kindlale esikohale meteoriidikraater per capita.

maa muumiad on just rabadest pärit. Ajalisust aitab mõista ka mõni jändrik mänd rabas, tema kasvust ei võiks aimatagi, et ta on näinud oma elu jooksul rohkem kui sadat aastat.

n Karusid ei kohta Eesti vaid muinasjuttudes, vaid ka metsas.

RABAD

LINNUD

Selle elupaiga erakordsus oma tüünuses ja salapärasuses suudeti rikastes riikides väga suures ulatuses „viljakandvaks” maaks ja kütuseks muuta, enne kui taibati nende alade tegelikku väärtust nii liikide, atmosfääri kui ka veevarustuse tasandil. Kuigi ka Eesti jõudis üht-teist rikkuda, on meil suurem osa väärtusest alles. Raba on heaks näiteks mõistmaks, kui tühine on tegelikult mõni tuhat või mõnisada aastat – raba ilme on säilinud muutumatuna tuhandeid aastaid. Rabas paari meetri sügavusele kaevates jõuame tegelikult tänapäevase ajaarvamise algusesse – paar tuhat aastat tagasi. Väga põnev on mõelda, milline oli sellel ajal elu rabas ja selle ümbruses. Raba on oma konserveerivate omaduste kaudu seda pilti meile ka teistmoodi avanud – nn põhja-

Eesti on tänu oma asukohale rändekoridor lõuna ning põhja vahel. Mitte väga paljud riigid ei saa kiidelda, et nende rannikult võib päevas läbi rännata kuni veerand miljonit veelindu päevas ning nii kevaditi kui ka sügiseti kosutavad tuhanded ja tuhanded linnud enne edasi lendamist ennast Eestis.

HUNDID JA KARUD

Arvestades kui suur (või väike) on Eesti ja et maailmas on üldse kokku teada 178 meteoriidikraatrit, siis Eesti kandideerib kindlale esikohale meteoriidikraater per capita.

RÄNDRAHNUD Ehkki Eestit ei ole õnnistatud kõrgete kiviste kaljudega, siis on meile jäänud jääajast ohtrasti rändrahne ja just kõige suuremad. Need suured kaljutükid mõjuvad hoopis imposantsemana täiesti ebaharilikus keskkonnas. Vaevalt keegi ahhetaks Soomes Majakivi-suurust kaljurünka nähes, kuid Eestis, kus selline mü-

foto: kadri paomees

LEELO KUKK keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse alal

rakas järsku metsast vastu vaatab, on asjal hoopis teine jume. Just sellised näited aitavad mõista jää liikumise mastaapsust.

foto: kaili viilma

foto: siim veski

4 looduskaitse

Paljudes Euroopa riikides on hundid ja karud jäänud vaid muinasjuttudesse. Neid ümbritseb müstiline ning paraku ka negatiivne oreool. Eestis on nad aga siinsamas, meie läheduses ning enamasti ei pane me seda tähelegi. Kuid tänu nendele toimib meie loodus tervikuna ja ma usun, et Eesti näitel võivad nii mitmedki teised riigid mõista, et suurkiskjatega koos on võimalik elada. Lihtsalt paljud on selle ära unustanud ja arvamus kujundatakse tänapäevaste PR-vahenditega üksikute erijuhtumite baasil. Kuid siin, nagu paljude teistegi elu juhtumite puhul – eemalt vaadates tunduvad meile tundmatud olukorrad hirmutavad. Aga selle asemel, et oma hirmusid lasta teistel toita, tuleb minna metsa ning tajuda, kui naeruväärsed need hirmud on. Need kõige lihtsamad näited panevad meid vahel lihtsalt õlgu kehitama – nii tavaline! Kuid maailma mastaabis on see tegelikult hoopis eriline. Ma usun, et seda lühikest loetelu vaadates võib aru saada, et hoolimata sellest, et mõnel hommikul on n-ö vistrik tekkinud täiesti valele kohale, oleme me tegelikult väga ilusad ja me oleme erilised, sest meis on sisu, tuleb seda vaid ise uskuda ning siis näevad seda ka teised.


visioon 5

Rohemajandus: Rohelise majandusteooria põhiolemus on tagada majanduskasv ja ühiskonna areng loodust kahjustamata. Selle paarkümmend aastat vana teooria põhjal tuleb majandus korraldada nii, et looduskapital ei väheneks ja ettevõtjatel on huvi sellesse investeerida. ERIK KOSENKRANIUS keskkonnaameti peadirektori asetäitja tugiteenuste alal

P

aljud peavad sellist majandusmudelit meile ainuvõimalikuks – kahjuks teavad vähesed head retsepti, et kuidas selleni kiiresti jõuda. See teadmine on karmis konkurentsis üks tuleviku edu pant. Üleminek rohelisele majandusele eeldab tingimuste loomist poliitika, seadusandluse, toetuste ja tehnilise nõuande näol. Oluline on riiklikul tasemel otsustada, millistele majandussektoritele keskenduda. Eestis võib kõne alla tulla eelkõige põllumajandus, metsandus, energeetika, ehitussektor, transport, turism ja ka finantssektor. Allpool mõned mõttekillud ja faktid, mis aitavad mõista selle ülesande suurust.

HARIME PÕLDU JA MAJANDAME METSA LÄBIMÕELDULT Maailmas on ligi 32 miljonit hektarit põllumaad, mida majandatakse mahedalt. Ökotoiduturg on viimasel kümnendil kasvanud üle 10%. Sama puudutab ka ökokiu ja -kosmeetika tarbimist. Põllumajandus vajab aga investeeringuid arendustegevusse, mis aitaks tõsta mahepõllumajanduse tulusust. Eelkõige on siin teemadeks ökoloogiline taimekaitse ja selliste põllumajanduskultuuride aretus, mis on haiguskindlamad ja paremate kasvuomadustega. Väikeste investeeringutega oleks võimalik vähendada ka juba toodetud toiduainete „kadu”, parendades säilitustingimusi ja logistikat. Praegused põllumajanduse toetusmeetmeid tuleks suunata just eelmainitud küsimuste lahendamisse ja põllumajanduse pakutavate ökosüsteemsete teenuste eest tasumisele. Iga inimene saab mõjutada rohelisele majandusele üleminekut oma valikutega, tarbides ja nõudes kaupmeestelt eelkõige kohalikku mahetoitu. Metsandus on üks suurema potentsiaaliga sektoreid rohemajanduses. Arvestades, et Eestis on üle poole maast metsaga kaetud, on see meile veelgi olulisem. Ökoteenuste kõrval

foto: siim veski

EESTI ARENGU UUED VÕIMALUSED (puhas õhk, vesi, liigirikkus) pakub metsandus keskkonnasõbralikku toorainet energia- ja materjalitööstuse tarvis. Kui mujal maailmas on investeerimiskohaks just uute metsaistanduste rajamine, siis Eesti jaoks on oluline aktiviseerida metsaomanikke enda omandit teadlikult majandama ja tõsta ühise majandamise kaudu (nt riigi ja erasektori koostöö) tootmise efektiivsust ja investeeringute tulusust. Kodumaine puidukasutus, eelkõige ehitussektoris, võiks oluliselt kasvada. Nagu põllumajanduses on ka metsanduse töökohad seotud eelkõige maapiirkondadega, mis on oluline regionaalarengu seisukohast.

EDASIVIIV JÕUD Rohelise majanduse üks alustala on energeetika ümberkorraldamine taastuvenergiale ja energiatõhususe suurendamine. Fossiilsete kütuste kasutamine hävitab paratamatult meie looduskapitali. Üleminek on siin vajalik nii majanduslikel põhjustel (energia hinna kasv) kui ka energiaturvalisuse kaalutlusel. Eestile oleks perspektiivne – arvestades metsandussektori potentsiaali – eelisarendada bioenergeetika klastrit (sh biovedelkütuste ja -kemikaalide tootmist). Sektor on investoritele juba praegu atraktiivne – investeeringute maht on globaalselt kasvanud mitukümmend protsenti aastas. Sektor on seotud tihedalt ka prügimajandusega – hulk jäätmeid, mida ei saa taaskasutada, aga on energeetilise väärtusega. Uute tehnoloogiate edendamisel on vaja aga teadustööd, pilootprojekte ja rahastamisskeeme nende kommertskasutusse võtmiseks. Üsna tihti tuleb üle vaadata ka vananenud regulatsioonid. Väikese suurusega ettevõtetele, kellel puudub endal laiem võimekus teadus- ja arendustegevuseks, tuleb luua võimalused parima tehnoloogia siirdeks (sh töötajate täiendusõppeks). Ka tavatarbijad saavad sellesse sektorisse oluliselt panustada – seda eelkõige eelistades kodudes n-ö intelligentseid kütte-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteeme ning nõudes taastuvenergia tarnimist energiafirmadelt. Transpordisektor on pidevalt kasvav majandusharu. Kogu maailmas kasutatakse vedudeks pool vedelatest fossiilsetest kütustest. Prognoositakse, et lähikümnenditel 97% lisan-

n Kui suure jalajälje jätad sina endast maha?

duvast naftatoodangust põletatakse sõidukite mootorites. Strateegia sektori roheliseks muutmisel on kolmeosaline: • vältida transporti (mida saab korraldada eelkõige infotehnoloogia intensiivsema kasutuselevõtu ja asustuste/tootmise teadlikuma plaanimisega); • võtta kasutusele keskkonnasõbralikumad transpordiviisid (sh ühistranspordi edendamine); • võtta kasutusele keskkonnasõbralikumad transpordivahendid ja -kütused. Eksperdid on leidnud, et kõige kriitilisem on linnaplaneerimine. Üksikisiku tasemel on valikute kohaks ühissõidukite eelistamine, ökonoomsem isiklik auto ja nn ökosõiduos-

Iga inimene saab mõjutada rohelisele majandusele üleminekut oma valikutega, tarbides ja nõudes kaupmeestelt eelkõige kohalikku mahetoitu. kuste omandamine. Mainigem, et viimasena märgitu võib anda kütuse kokkuhoidu kuni 10% (vt www.ecodrive.org).

FINANTSSEKTOR OLULINE Majanduse hapnik on raha. Rohelisele majandusele üleminekul mängib seega olulist rolli ka finantssektor (nii riigi rahandus, erapangad kui ka kindlustusettevõtted). Neist sõltub,

millised arendusprojektid ja uued tehnoloogiad saavad rahastuse – kuidas väärtustatakse äriprojektides keskkonnahoidlikkust ja kuidas hinnatakse riske, mis seonduvad tavatehnoloogiaid kasutamisega muutuvas keskkonnas. Tähelepanuväärse näitena rohemajanduse edendamisest finantssektoris võib tuua Suurbritannia valitsuse initsiatiivi luua selle aasta sügisel maailma esimene roheline investeerimispank (Green Investment Bank) algkapitaliga 3 miljardit naela. Panga ülesanne on toetada erainvesteeringuid rohelise infrastruktuuri projektidesse. Riik saab ka kaudsemalt finantssektorit selles valdkonnas mõjutada, eelistades raha hoiustamisel neid finantsinstitutsioone, mille keskkonnapoliitika on enam suunatud rohelise majanduse edendamisele. Ka kodanikul peaks siin tulevikus valikuvõimalus olema – kas või näiteks pensionifondide näol, kus suurem kaal on rohelistel ettevõtetel. Ainult riigilt panustamist oodata oleks viga. Kuigi riik mängib majandusest olulist rolli (nii regulaatori kui ka tarbijana), on põhimängijad siiski ettevõtjad ja tarbijad. Eri sektorite esindusorganisatsioonid saaksid protsessi toetada, kujundades enda valdkonnas välja rohelisele majandusele ülemineku strateegiad ja toetades oma liikmeid nende rakendamisel. Tarbija eelistused on aga lõpuks lakmuspaberiks neile strateegiatele – siin on meil kõigil tulevikus oma roll täita.


ÖÖSITI VÕID LOODUSES

sõpru kohata

foto: andres hendrikson

6 seire

Inimestega on alailma üks häda: kord on neid looduse jaoks liiga palju, siis jälle maaelu edendamiseks napilt. Looduskaitse seisukohast vaadatuna on suurim mure hoopis inimeste liikumisviisid, trajektoorid ja käitumine loodusmaastikel. KAILI VIILMA keskkonnaameti järvatartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist

P

idevalt peab nuputama, kui palju külastajaid oleks paras ning kuhu ja kuidas neid suunata, et võimalikud kahjud oleks minimaalsed, aga kasu looduse kogemisest ja tundmaõppimisest maksimaalne. Kuidas kaitsealustel maadel külastajaid kokku lugeda? Maailmas on alates 1920. aastast rohkesti metoodikaid ja uurimusi, kuidas välja selgitada külastajate optimaalset arvu ja võimalikke mõjusid loodusväärtustele. Ka Eestis on alates kaheksakümnendatest astutud esimesi samme külastajate looduses liikumise uurimiseks ja nende mõjude hindamiseks. Proovitud on nii mobiil-positsioneerimist, raadiokiir-, infrapuna- ja mattloendureid kui ka külastajate kokkulugemist rajal valvavate intervjueerijatega. Kõikjale sobivat universaalset lahendust külastajate loendamiseks leitud ei ole, kuid välja on selgitatud loendusmeetodite plussid

ja miinused. Alles pärast külastajate arvu selgumist eri ajaperioodidel ja kohtades saab hakata külastuskoormusi mudeldama ning mõtlema külastustaristu arenduse peale. Loendamisega paralleelselt on püütud hinnatud ka külastusmõjusid – eeskätt tallamise ulatust ja sellega seotud muudatusi. j Mattloendur kaevatakse matkarajal mulla alla ja tema ülesanne on loendada rajal liikujate hulka.

ÖÖS ON KÜLALISI 2009. aastal alustas keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisel kaitsealade külastuskoormuse hindamise projektiga, mille väljundiks oli juhend seiremetoodika arendamiseks ja rakendamiseks kaitsealadel. Sobivaimate loendurite väljaselgitamiseks rajati kaitsealadele ka 15 loenduspunkti, kus püüti erinevate loenduritega 10 kuu vältel objektide külastatavust jälgida. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) senised külastajate loendused ei anna ülevaadet külastuste päeva- ega nädaladünaamikast, kuna kasutatakse talveperioodil „puhkavaid” loendusmatte, mis ei salvesta ka külastuse täpset aega. Seega sõltub loendatud inimeste arvu sidumine mingi ajaga vaid andmete mahalaadimise sagedusest. Keskkonnaametil oli aga vaja teada, millal inimesed täpsemalt looduses käivad. Seepärast kasutati eri

j Kahesuunaline infrapunaloendur kinnitatakse puu külge ja reageerib soojuskiirgusele.

seirepunktides nii erineva suurusega loendusmatte kui ka raadiokiir- või infrapunaloendureid. Loenduse tulemused olid kohati kaunis lõbusad. Näiteks selgus Tartumaal Elva lähedal asuval Vapramäe kaitsealal, et suveperioodil hämaruse saabudes külastuskoormus tõuseb ja sellist aega öösel, kui radadel ei kohtaks ühtegi hingelist, peaaegu polegi. Samuti joonistusid välja Lahemaal toimunud kultuuriürituste kõrvalmõjud, sest kodust kaugemale

tulnud inimesed võtsid nõuks ka loodusest läbi astuda. Seega peaks aastal 2011 ilmavalgust näinud külastuskoormuse hindamise juhendi järgi olema tulevikus kõigil suurema ja sihipärase külastusega kaitsealustel objektidel sobivad loendurid, mis eristavad inimesi või sõidukeid muudest loomariigi esindajatest. Loenduse tulemuste järgi saab ka loodusele võimalikke mõjutegureid prognoosida, andes näiteks kaitseala valitsejale võimaluse objektide külastuskoormusi hajutada ja kutsuda külastajaid teadaolevalt madalaima külastuskoormusega ajaks. Samuti saab kavandada külastusobjektide investeeringuvajadusi, korrastustööde maksumust, hoolduste aega nädalate ja kuude lõikes. Radade lähedusse rajatud eluslooduse seirepunktidega saab ka uurida, kas ja kui suurest arvust külastajatest loodus ennast häirida laseb.

ELUSLOODUSE SEIRE TOIMUB JÄRJEPIDEVALT AGU LEIVITS keskkonnaameti looduskaitse bioloog

E

lurikkuse kaitse tõhusa korraldamise eelduseks on teadmistepõhine lähenemine, mille alusel saab tegevusi kavandada ja edukust hinnata. Ohustatud liikide ja elupaigatüüpide seisundi välja selgitamine ning andmete perioodiline uuendamine on üheks elurikkuse säilimise põhieelduseks. Loodusandmeid kogutakse Eestis süsteemse riikliku seirega, vajaduse korral täiendavate liigi- ja alapõhiste inventuuride käigus. Seire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning

vaatlusandmete töötlemist. Seireprogrammid koostatakse rahvusvahelistest ja siseriiklikest kohustustest lähtuvalt, sh liikide kaitseks ja ohjamiseks väljatöötatud tegevuskavadest, kaitsekorralduskavadest, Punasest nimestikust, aga ka vajadusest ajakohastada liikide, koosluste ja maastike seisundit iseloomustavaid andmeid. Seirega kogutav andmestik peab olema usaldatav ja sihtrühmadele kättesaadav ning kasutatav. Põhimääruse järgi on keskkonnaameti ülesanneteks muu hulgas loodusobjektide seire. Amet korraldab uurimistöid ja on ühtlasi riikliku seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike allprogrammi vastutav täitja. Allprogramm koosneb praegu rohkem kui 40 maastikke, kooslusi ja liike hõlmavast seiretööst, millest osa tellitakse väljastpoolt asutust ja osa teevad keskkonnaameti looduskaitse bioloogid. Keskkonnaameti ülesandeks on anda ka hinnang kaitstavate loodusobjektide kaitse tule-

KAS TEAD, ET: • 2011. aastal esitati keskkonnaregistrisse 5791 uut liigi leiukohta ja 1953 olemasoleva leiukoha muutust/täpsustust.

muslikkusele ning hooldatavate, taastatavate ja ohjavate (näiteks võõrliigid) tegevuste mõjususele. Hästi kavandatud eluslooduse seire on oluliseks eelduseks teaduspõhiste otsuste langetamisel, tulemuslike tegevuste kavandamisel ja põhiliseks allikaks rahvusvaheliste aruandluskohustuste täitmisel, nt linnu- ja loodusdirektiivist tuleneva elupaigatüüpide ja liikide seisundi aruandluseks. Samas on eluslooduse seire osas veel palju olulisi vajakajäämisi ning lähiaastate ülesandeks on luua sidus ja optimaalne seiresüsteem, mis ühest küljest tagab väärtuslike pikaajaliste andmeridade jätkumise, kuid teisalt on avatud muutusteks. Näiteks muutusteks, mis võimaldavad saada vastuseid üles kerkinud kaitsekorralduslikele küsimustele ja täita riigi rahvusvahelisi kohustusi, kasutades tänapäevaseid metoodikaid ja tehnoloogiaid (modelleerimine ja kaugseire).


mets 7

Seemnematerjal Metsa kultiveerimine on kaugeleulatuva mõjuga otsus. Seega on väga oluline uuendamiseks kasutatavate seemnete taimede sobivust hinnata.

foto: jarek jõepera

ÜHEKSA KORDA MÕÕDA, ÜKS KORD LÕIKA

P

KAS TEAD, ET: • Eesti on metsasuse järgi Euroopa riikide seas viiendal kohal - mets katab 49 % riigi pindalast. Kokku üle 2,2 miljoni hektari ja iga elaniku kohta keskmiselt 1,7 ha metsamaad ja 340 m3 puitu. Sellise mahu juures on metsal oluline roll meie majanduses. • 2011. aastal istutati uut metsa 6330 hektarit. • Metsa uuenemisel aitavad uut metsapõlve saada ka langile jäetavad seemnepuud või naabermetsast lenduv seeme. • Puidu ja uue metsapõlve saamise eesmärgil tehakse lageraieid. Lageraietega saadi 2011. aastal ca 8 miljonit m3 puitu. Metsaseaduse nõuete kohaselt tuleb metsaomanikul enne raieid ja kultiveerimistöid esitada keskkonnaametile metsateatis. • Eelmisel aastal esitasid metsaomanikud keskkonnaametile 32 964 metsateatist, millega kavandati 151 572 tegevust. Seega võib tõdeda, et metsaomanikud on metsade majandamisel üpris aktiivsed. • Puuliigiti on seemneaastate kordus erinev - harilikul männil 4 kuni 5 aasta, harilikul kuusel 5 kuni 6 aasta tagant (ka 3-9, eriolukorras isegi 12 aastat), kasel 2 aastat. • Seemnelaboris analüüsiti 2011. aastal 216 metsaseemnepartiid (602 analüüsi).

Meie metsapuu uueneb seemnest või vegetatiivselt Tavaliselt kogutakse metsapuude seemneid väärtuslikelt üksikpuudelt, puistutest või seemnevarumiseks rajatud istandikest ehk seemlatest. Puuliigiti on erinev seemnete valmimine ja seetõttu ka nende kogumise aeg. Kui näiteks kaseseemned valmivad hilissuvel, siis kuuse ja männiseemnete küpsusest annab märku käbide muutunud värvus oktoobris-novembris. Erinevad on ka toimetamisviisid seemnete kättesaamiseks. Okaspuudel nimetatakse käbidest seemnete kättesaamist lüdimiseks. Lüdimise käigus käbid avanevad ja saadud lennutiibadega seemnetel murtakse puhastamise käigus tiivad ning saadud seeme puhastatakse prahist. Kinnitatud seemnepartii kohta koostatakse päritolutunnistus. Igal aastal seemet ei saa Et puud ei kanna seemet igal aastal, tuleb soetada tagavara seemnekandvuse vaheaastate külvide tarbeks. Külvajat huvitavad nii metsapuude seemnete tehnilised näitajad kui ka see, kust on seemned kogutud. Neile küsimustele vastamisel aitab keskkonnaameti metsapuude seemnekontrollilabor.

EDA TETLOV keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

õllumehel on võimalik järgmisel aastal teha parem valik, kui eelmisel aastal sai valitud ebasobiv viljasort. Metsamehel võib tehtule hinnangu andmiseks minna aastaid või aastakümneid. Nii tulebki metsa kultiveerimisel hoolikalt kaaluda, mida külvata või istutada. Algmaterjali omadustest lähtudes jagatakse kultiveerimismaterjal kolme kategooriasse. Kategoorias “algallikas tuntud” võib algmaterjal pärineda puistust, puude rühmast või ka üksikpuult, millele on sõltuvalt puuliigist kehtestatud miinimumnõuded. Enamik meil kasutatavast kultiveerimismaterjalist kuulub just sellesse kategooriasse.

KUIDAS SIRGUB METSAPUU

Teise kategooria ehk “valitud” materjali puhul on tegemist algmaterjaliga, mis pärineb esimese kategooriaga võrreldes rangemate kriteeriumite (ühtlus, tagavara juurdekasv, tüvevorm, võrakuju, kohastumus jms) alusel välja valitud puistutest. Et see pärineb valitud puistutest, siis on ka nendest saadav kultiveerimismaterjal enamasti paremate omadustega kui esimese kategooria puistust saadu. Eestis on vaid hariliku männi puhul välja valitud rangematele nõuetele vastavaid valikseemnepuistuid, teiste puuliikide osas seda tehtud ei ole. Kolmandasse kategooriasse “kvalifitseeritud” liigitub kultiveerimismaterjal, mis pärineb seemlatest. Siia arvatakse ka testimata kloonide päritolu algmaterjal ning ristamisel saadud algmaterjal. Seemlad on meil valdavalt rajatud plusspuude vegetatiivsete järglaste ehk kloonidega.

HEA ALGMATERJAL ANNAB PARIMA PUU Kõrgema kategooria kultiveerimismaterjali kultiveerides ning õigeid majandamisvõtteid kasutades on loodud eeldused paremate omadustega uue metsapõlve saamisele. Esimese ja teise kategooria kultiveerimismaterjali kasutamisel tuleb meil kahe puuliigi, hariliku männi ja hariliku kuuse puhul järgida, millisest Eesti piirkonnast see pärineb. Hariliku kuuse puhul on Eesti jagatud kaheks, hari-

liku männi puhul neljaks päritolupiirkonnaks. Hariliku kuuse sisemaa päritolupiirkonnast pärinevat kultiveerimismaterjali tohib kasutada nii sisemaa kui ka rannikupoolses päritolupiirkonnas, rannikuvööndist ei ole kultiveerimismaterjali sisemaale lubatud tuua. Hariliku männi puhul võib kasutada lisaks oma piirkonna materjalile Kagu-Eestist pärinevat kultiveerimismaterjali.

PARIM SEEME ON KOHALIK Kultiveerimismaterjali valikul tuleks lähtuda põhimõttest, et parim seeme on kohalik seeme (ja ka sellest kasvatatud taim). Kui Eestist pärinevat kultiveerimismaterjali ei ole võimalik hankida, siis on võimalik väljastpoolt Eestit teatud piirkondadest (Läti-Leedu) pärinevat hariliku kuuse ja männi kultiveerimismaterjali metsakultiveerimiseks kasutada. Kolmandate riikide puhul on antud võimalus Keskkonnaameti loal kasutada Valgevene hariliku kuuse puistutest või üksikpuudelt pärinevat algmaterjali, mis peab olema võrdväärne meil kasutatava esimese kategooria kultiveerimismaterjaliga. Lehtpuuliikide kultiveerimismaterjalile ei ole päritolupiirkondasid kehtestatud ning seega on lehtpuude kultiveerimismaterjali ümberpaigutamine Eesti-siseselt vaba. Metsaomanik võib ise otsustada, kuhu ja mida ta soovib kultiveerida.

Tehnilised näitajad tähtsad Seemnepartiist võetakse proov seemnete tehniliste näitajate, nagu puhtuse 1000 seemne massi ja idanevuse määramiseks ning hinnatakse seemnete pärinemist dokumentide alusel. Nõudlikumad külvajad on suletud juurekavaga taimede kasvatajad, kes panevad kasvatuskasti potti vaid ühe seemne. Puhas, kõrge idanevusega (üle 95%) okaspuuseeme ei ummista külvimasinat ja kasvatuskastides jääb tühjaks üksik pott. Raiesmikule külvajat huvitab ka idanemisenergia ehk see, kui kiiresti on lootust külvi tärkamisele. Laboris uuritakse puu kasvamist Laboris pannakse idandamiseks seemned saja seemne kaupa idandamisalusele ja see omakorda idandamisvannile. Idanevatele seemnetele luuakse parimad keskkonnatingimused: sobiv niiskus-, valgus- ja soojusrežiim. Värsked, äsjavarutud okaspuuseemned on enamikus idanenud juba 7.-10. päevaks. Idandatakse seemneid vannil kuni 21 päeva. Idanemata jäänud seemnete puhul püütakse jõuda selgusele, miks need normaalselt ei arenenud – kas nad olid tühjad, haiged või ebanormaalse arenguga. Tehniliste näitajate määramise tulemusel koostatakse seemnepartii analüüsiprotokoll. Sertifitseerimisel hinnatakse lisaks seemnete ja viljade tehnilistele näitajatele kogumiskoha sobivust, kategoriat ja esitatud dokumentide tõesust. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse sertifitseerimisele kuuluvate liikide loetelus oleval puuliigi seemnepartiile asjakohane põhitunnistus.


8 looduskaitse foto: jarek jõepera

Hunt, lammas, inimene LOODUSKAITSE KUI SUHTEKORRALDUS

TÕNU TALVI keskkonnaameti looduskaitsebioloog

I

nimese ja looduse vahelisi suhteid on aegade vältel reguleeritud näiteks olelusvõitluse, seaduste, peremeheõiguse ja majanduslike huvide suunamise kaudu. Enamasti on mõjureid mitmeid ja nad on omavahel põimunud. Ilmselgelt on hea, kui valdavaks ei saa vaid mõni üksik suhteid määrav tegur. Eesti elustik on väga rikas ja looduskaitse tegeleb kogu tema mitmekesisusega. Teame, et suur osa elurikkusest on sadu (aga mõnes piirkonnas kindlasti ka tuhandeid) aastaid ennast jätkusuutlikult looduse seaduspärasid ja varusid arvestades elatanud maarahva tegutsemise tulemus. Praeguseks oleme naabrite kogemuse ja iseenda tarkuse najal traditsioonilist maakasutust, nagu seda on niitmine ja karjatamine, hakanud lausa teadlikult suunama ja toetama. Pärandkooslused on meie loodusliku mitmekesisuse oluline allikas. Samal ajal oleme me põhjendatult uhked Eesti hõreda asustustiheduse ja veel säilinud ürglooduse üle. Euroopas ei ole palju

foto: toomas kalda

Inimese suhted loodusega, näiteks eluviis, väärtushinnangud, majandamismeetodid ja isiklik kontakt on pidevas muutumises. Looduskaitsel on oluline roll olla nende suhete suunajaks ja mõistlikuks korraldajaks.

KAS TEAD, ET: • Keskkonnaamet rahuldas 2011. aastal looma tekitatud kahju ja kahju ennetamise kohta esitatud 202 taotlust kogumahus 235 376 €. • Pool-looduslikke alasid taastati 1500 hektaril ja ehitati 102 945 meetrit tara.

maid, kus tavainimene võib väikelinna tänaval kõndides taevas merikotka liuglemist, maanteel autoaknast karupere askeldamist või matkarajale kostvat hüljeste laulu nautida. Ka see külg meie loodusest on erakordne.

ELU MUUTUB Me peame omaks pidama ja hoidma oma maa kõiki väärtusi. Nii neid, mis vajavad püsimiseks pidevat hoolitsust ja kujundamist, kui ka neid, mille säilimine sõltub meie oskusest võimalikult vähe sekkuda. Samal ajal muutub ja areneb maailm pidevalt ning veel eile uudsena toiminud põhimõtted ja lahendused ei pruugi homme enam kuidagi sobida. Ei ole võimalik nõuda vaid vikatiga heinaniitmist või jalgrattaga edasiliikumist. Täna süütuna tunduv looduse kollektsioneerimine võib homsete olude taustal osutuda taunitavaks. Pool-looduslikud kooslused ja neil majandatavad kariloomad on meie traditsiooniliste maastike ja elurikkuse oluliseks osaks. Sajanditagusest maarahvastiku, kariloomade ja majandatavate rohumaade mosaiiksuse ja pindala kõrgarvust lähtudes oleme läbi XX sajandi teise poole kollektiviseerimise ja tsentraliseerimise survel jõudnud tänapäeva, kus põllumajandusloomade arv ja haritavate maade

pindala on taas lähenemas endisele kõrgajale. Samal ajal on majandushuvid ja -viisid väga palju muutunud. Ja mis kõige olulisem, muutunud on inimene.

INIMENE SUUNAB Inimene ei ela enam oma liigestatud põllumaade ja kariloomade lähedal, ta on sageli kolinud suurematesse keskustesse või sootuks linna. Üha suuremate karjadena peetavad kariloomad ja suuremate põllumassiividena haritavad viljapõllud paiknevad aga oma

Meie inimesena saame mõtlemist ja teguviise muuta, saame teadlikult kanda vara eest hoolt ja vastutust loomulikus keskkonnas. Seepärast peavad hundid lambaid, karud mesitarusid või rändlinnud teraviljaorast oma loomulikuks saagiks. Loodus kohaneb muutustega. Me peame hunte-karusid-ilveseid, nagu ka hülgeid, kot-

kaid, hanesid-kurgi ja paljusid teisi liike, põlislooduse lahutamatuks osaks. Looduskaitse püüab inimesega sama saagi (ja sageli inimese kasvatatud) pärast konkureerivate liikide vahelisi suhteid suunata ja tekkivaid tülisid leevendada. Seda tehakse teavitamise ja harimise, aga ka tekkinud kahjude hüvitamise ja kahjude ennetuskulude kompenseerimise kaudu. Vajaduse korral kasutatakse ka jahimeeste abi. Mõistlikum ja jätkusuutlikum tee on siiski suunata inimest ja kujundada tema väärtushinnanguid. Meie inimesena saame mõtlemist ja teguviise muuta, saame teadlikult kanda vara eest hoolt ja vastutust ning anda ümbritsevale looduskeskkonnale kindlaid signaale oma huvide ja vastutusala piiridest. Siin toimib inimene kui üks paljudest liikidest, kes oma huvide selge piiritlemise järel saab teiselt osapoolelt nõuda nende piiride järgimist. Looduskaitse osa on olla nende eripalgeliste suhete juures tasakaalustajaks ja harijaks. Eesti loodusele on ühtviisi omased nii laukarabad kui ka puiskarjamaad, siin on koduja eluõigus nii inimesel, lambal kui ka hundil.


fotod: kadri paomees

looduskaitse 9

Karuputk HAMMUSTAB VALUSASTI

Karuputke tulnukliikide leviku kontrolli all hoidmiseks ja kodumaise looduse kaitseks on vaja võidelda inimesel, sest tõhusaid looduslikke vaenlasi karuputke võõrliikidel pole. MADLI LINDER keskkonnaameti looduskaitse osakonna looduskaitse bioloog

K

aruputke võõrliigid on otseselt ohtlikud inimese tervisele. Kokkupuutel taime mahlaga tekivad valguse käes nahale raskesti paranevad villid ja pikaaegsed armid, sest taime mahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele. Villid võivad tekkida samadesse kohtadesse veel hiljemgi, ilma uuesti taime mahlaga kokku puutumata.

Silmatorkavate, kuni 4 meetri kõrguste kogumikena kasvavad, välimuselt ja omadustelt sarnased karuputke võõrliigid Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) ja hiid-karuputk (H. mantegazzianum) on Euroopa suurimad rohttaimed – õitsevate taimede varre läbimõõt võib maapinna lähedal suve lõpul olla üle 10 cm, lehelaba pikkus võib ulatuda meetrini. Taimed on kiire kasvuga ja suudavad juba varakevadel vallutada oma kasvuala, varjutades maapinna ja tõrjudes välja pärismaised liigid. Lisaks kaob putketaimede alt rohukamar, mis suurendab erosiooniohtu ning võib põhjustada muutusi nt vee-ökosüsteemides.

MUSTAS NIMEKIRJAS Sosnovski ja hiid-karuputk pärinevad Kaukaasiast ning neid on alates 20. sajandi keskpai-

gast Eestisse toodud ilu- ning silo- ja meetaimena. Praeguseks on karuputke võõrliigid naturaliseerunud ja suudavad ilma inimese kaasabita looduslikesse kooslustesse levida. Nad paljunevad ja levivad eriti edukalt inimese mõjutatud kooslustes (teeservades, prahistes ja mahajäetud paikades, söötis põllumaadel jne) ja vooluveekogude ääres. Mõlemad liigid kuuluvad Eestis nn musta nimekirja ehk looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide

nn Kui karuputke tõrjumisega hilja peale jääd, tasub vähemasti seemnetega õisikud enne seemnete valmimist ära niita. n Kuigi karuputke võõrliigid on inimesele ohtlikud, siis linnud mürgist taime ei karda.

KAS TEAD, ET: • Euroopa Regionaalfondi vahenditest rahastatav tõrje moodustab keskkonnaameti hallatavas karuputke võõrliikide andmebaasis registreeritud kolooniate pindalast enam kui 99%. • 2011. aastal korraldas keskkonnaamet invasiivsete karuputke liikide tõrjet 1477 hektaril, selleks kulus ERFi vahendeid ligi 353 000 eurot. • Karuputke leiukohast saab teada anda keskkonnaameti kodulehe kaudu.

hulka. Looduskaitseseaduse kohaselt on nende loodusesse viimine ja Eestisse toomine keelatud.

KUIDAS KURJAST LAHTI SAADA Karuputkest vabanemiseks tuleb taim enne seemnete valmimist hävitada – seemnete valmimisel võib seemnete levik hoopis laieneda. Karuputke võõrliike tõrjutakse juurte purustamise, niitmise, karjatamise, mürgitamise ja õisikute eemaldamisega. Mürgitatakse glüfosaadil põhinevate mürkidega, mis tapavad kõik taimed (mitteselektiivsed herbitsiidid). Vahetult veekogu ääres ja mahemajandusalade, mesilate, puuvilja- ja marjaaedade jms läheduses tuleks mürgitamise asemel valida muu tõrjemeetod. Kuna mullas olevate seemnete idanemisvõime võib säilida aastaid, siis tuleb tõrjuda järjest 4–10 aasta jooksul. Oluline on olenemata maaomandist tõrjuda kõiki teadaolevaid kolooniaid, et pidurdada seemnete edasist levikut. Kui taimedel lastakse tõrjeperioodil uuesti seemneid levitada, on senised jõupingutused luhtunud.


10 tasub teada MIS MÕJUTAB VEE KVALITEETI?

HOIDKEM JA KAITSKEM SEDA

Eesti vete olukord on 2010. aasta andmete põhjal 70% osas hea, tõdeti maikuus Brüsselis toimunud veekonverentsil. Seda eelkõige ökoloogiliste kvaliteedinäitajate, nagu veetaimestik, kalastik, toitainete sisaldus jm põhjal. MILVI AUN keskkonnaameti veemajanduse koordinaator

H

innangu andmisel on lähtutud suuremate kui 50 ha järvede ja üle 10 km2 jõgede seisundist. Mida on tehtud selle saavutamiseks? Küllalt palju on investeeritud nii riigi kui ka Euroopa Liidu toetusfondidest saadud rahalisi vahendeid kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisse või laiendamisse. Siinkohal võib tuua näitena Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve piirkondliku ja teiste suuremate asulate puhastid, mis on viidud vastavusse keskkonnanõuetega. Kogu suure töö tulemusena on paranenud oluliselt puhastussüsteemide eesvooludeks olevate jõgede, ojade, jär-

vede ja rannikumerevete seisund. Loomulikult ei toimu selline protsess üleöö, kuid kõik eeldused seisundi paranemiseks on loodud.

ROHKESTI ALLIKAID Samuti aitab veekeskkonna seisundi parandamisele kaasa vooluveekogude tervendamine, mille käigus parandatakse merre suubuvate lõhejõgede ökoloogilist seisundit, rajatakse kaladele rändeteid (läbipääsusid), likvideeritakse paisusid ja puhastatakse jõesänge sinna varisenud puudest. Ka neid projekte on rahastatud nii Euroopa Liidu kui ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus veeprogrammi vahenditest. Siinkohal tooks hea näitena kohaliku kogukonna algatatud Vööla mere seisundi parandamise projekti, mille esimeses etapis taastati ühendus merega. Eestis on üle 7000 vooluveekogu kogupikkusega ligikaudu 31 000 kilomeetrit, neist pikimad on Võhandu, Põltsamaa, Pärnu, Pedja ja

mitmed teised. Kõige veerohkem on Narva jõgi. Oluline on tagada ka allikate vee kvaliteet. Erinevatel andmetel on Eestis 5000 kuni 15 000 allikat. Enamik suurematest allikatest avaneb kõrgustike nõlvadel, näiteks Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul. Eesti sügavaim Sopa allikas (4,8 m) jääb Pandivere kõrgustiku jalamile.

KAS TEADSID ET: • Puhastustehnoloogia valik reovee puhul sõltub reostusnäitajatest ja kuhu vesi juhitakse. Joogiveeks kasutatava põhjavee puhastamisel lähtutakse maapinnast ammutatava vee kvaliteedist. Nt kõrgendatud fluorisisalduse korral võib lahenduseks olla kas uue madalama puurkaevu rajamine; olemasoleva kõrge fluorisisaldusega kaevuvee segamine teise puurkaevu veega või hoopis puhastussüsteemi rajamine. Puhastustehnoloogia valik sõltub konkreetsest olukorrast. • SA KIK keskkonnaprogrammi veemajandusprogrammi kaudu investeeriti 2011. aastal veeprojektidesse ligikaudu 15,1 miljonit € siseriiklikke vahendeid. Suuremates projektides kasutati EL Ühtekuuluvusfondi vahendeid (SA KIK vahendusel) ligikaudu 81,4 miljonit €, millest suurem osa (93%) läks veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks.

foto: toomas kalda foto: aimar rakko

Eesti veed:

Eelkõige meie ise kõigi oma tegemistega: • heit- ja sademevee kogumine linnadest: asulatest, samuti tööstusaladelt ja keskkonda juhtimine • põllumajanduslik punkt- ja hajukoormus • veekogude füüsilised muutmised, sh kuivendus, paisud, laevateede süvendamine, veekogudest pinnase kaevandamine • mõjud veekogudele seoses maavarade kaevandamisega, sh kuivendus, veeheide, põhjaveetaseme alanemine, veekogude kadumine, tehisveekogude teke • saastunud alad ehk nn jääkreostusobjektid, mis pärinevad nõukogude ajast, sh endised NL-i sõjaväeobjektid, vanad maa-alused kütusemahutid, saastunud pinnas, milliseid pole veel jõutud likvideerida või korrastada, on otseseks ohuks nii põhja- kui ka pinnaveele.

Enamik jõgedest ja ojadest saavad alguse allikatest, mistõttu allikavee kvaliteet mõjutab otseselt jõgede ülemjooksude vee seisundit. Kui allika vesi on puhas, on ka jõe vesi vähemalt ülemjooksul kvaliteetne. Seetõttu on väga oluline järgida allikate lähiümbruses veekaitsenõudeid. Pandivere kõrgustikku nimetatakse ka põhjavee reservuaariks. Seal on parimad tingimused põhjavee kujunemiseks: rohkesti sademeid, olematu või väga hõre vooluveekogude võrk, lõheline lubjakivi, mis soodustab sademete kiiret imbumist põhjavette. Samas annab kõrgustikul ja selle lähiümbruses toimuv põllumajanduslik tegevus olulise panuse meie toidulauale: piirkonnas on intensiivne põllumajanduslik tootmine (suurfarmid ja suured põllumassiivid), mille eelduseks on viljakad mullad, samuti ajalooliselt välja kujunenud traditsioonid piirkonnas põllumajanduslikku tegevust viljeleda. Seega vastanduvadki soov toota põllumajandussaadusi meie toidulauale ja teisalt soov kaitsta põhjavett kui meie joogivett võimaliku reostusohu eest. Püüame teha ise kõik selleks, et vähem vett raisata ja saastata ning teha seda iga päev. Meil on piisavalt puhast vett, kui sellega mõistlikult ringi käime.


kiirgus 11

Kiirgusoht

AVASTAMISE VÕIMALUSED PARANEVAD Sündmused maailmas näitavad, et kiirguskaitsele peab pöörama jätkuvalt tõsist tähelepanu. Peame olema valmis väga ulatuslikuks, kuigi vähetõenäoliseks kiirgushädaolukorraks. MONIKA LEPASSON keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo juhataja

K

una me kiirgust meeltega ei taju, nõuab radioaktiivsete ainetega seotud õnnetusele reageerimine väga spetsiifilist valmisolekut, sh tundlikke mõõteseadmeid, treenitud spetsialiste ja head koostööd nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Keskkonnaameti kiirgusosakond töötab selle nimel, et kaitsta inimest ja elusloodust ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest ja tagada parim valmisolek õnnetustele reageerimiseks. Aastal 2011 toimus selles valdkonnas palju positiivseid uuendusi, mis loodetavasti tõstavad kõigi turvatunnet. Augustis 2011 kehtestas valitsus kiirgushädaolukorra lahendamise plaani. Kõike, mis pandi kirja paberile, testiti kohe praktikas Eestis toimunud rahvusvahelisel keemia- ja kiirgusõnnetuse suurõppusel CREMEX. Punkti sellele pani aasta lõpus keskkonnaameti algatusel Eestisse kutsutud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ekspertgrupp, kes auditeeris riigi kiirgushädaolukorra lahendamise korraldust, hinnates vastavust rahvusvahelistele nõuetele ja praktikale ning Eesti vajadusele. IAEA positiivne tagasiside ja CREMEX tõestasid, et viimastel aastatel tehtud töö on kandnud vilja.

UUED SEIREJAAMAD Veel oli põhjust rõõmustamiseks novembris, kui sõlmiti Eesti-Šveitsi koostööprogrammi leping, mille raames sai rahastuse ka keskkonnaameti projekt. Kavas on soetada ligi 20 uut seirejaamavõrku, mis hakkavad tööle 2013. aasta lõpuks. Šveitsi toetusel vahetatakse välja Eesti piirialadel ja suuremate linnade ümbruses olevad kümme gammakiirguse seirejaa-

n Kiirgusosakonna laboratooriumi gammaspektromeetria ruum ja labori personal.

ma ja ligi kümme ülejäänud jaama paigutatakse uutesse asukohtadesse. Eesti on siis seirejaamadega varasemast paremini kaetud, suureneb oluliselt seirevõrgu töökindlus ja muutub tänapäevasemaks andmeedastus, kindlustades elanikele õigeaegse ja asjakohase teabe kiirgusolukorra kohta riigis. Uuendatakse ka üks kolmest õhufilterjaamast. Filtrite laboratoorne analüüs võimaldab avastada väga väikeseid radionukliidide kontsentratsioone õhus. Näiteks oli võimalik tuvastada (sarnaselt teiste Euroopa riikidega) Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetuse järgsel perioodil kunstlike radionukliidide 131I ja 134Cs jälgede esinemine õhus. Tegemist oli väga väikese kogusega, mis inimeste tervisele mitte mingit ohtu ei kujutanud.

VALMISOLEK ÕNNETUSEKS PARANEB Õnnetuste korral ongi oluline silmas pidada, et igasugune info keskkonna kiirgustaseme tõusu kohta ei tähenda kohe ohtu, vaid võib näidata seda, kuivõrd tundlikud ja head on meie mõõteseadmed. Kiirgus on teema, mis meedias müüb ja seega leiavad radioaktiivsete ainetega seotud õnnetused palju kajastust. Küll aga ei pruugi kogu kajastatud info vastata tõele. Oluline on usaldada meie enda spetsialiste, kel on ametlikku infot, kes oskavad hinnata sündmust ja selle võimalikke tagajärgi. Keskkonnaameti kiirgusosakond on kontaktpunktiks rahvusvahelistes infosüsteemides, mille kaudu saadetakse hoiatavat informatsiooni ja ametlikku infot välisriigis toimunud õnnetuste ja nende kulgemise kohta. Teate saavad kiirgusosakonna 24/7 valveisikud, kes

r Narva-Jõesuus paiknev ajakohane suure võimsusega filterseade, milletaoline plaanitakse soetada ka Harkusse.

analüüsivad infot ja käivitavad vajaduse korral tegevused. Kõiki sündmusi jälgitakse erilise tähelepanuga ja ohu korral teavitatakse sellest kohe ka elanikke. Eesti lähiriikides asuvates tuumaelektrijaamades juhtunud avarii korral saab keskkonnaamet kasutada ka spetsiaalset arvutiprogrammi (ARGOS), mis kasutab reaalaja ilmastikuandmeid ja võimaldab modelleerida radioaktiivse saaste liikumist ja levimist ajas ning hinnata inimeste saadavaid kiiritusdoose. Praeguseks on kiirgusosakonnal välja arenenud ka hea käsimõõtseadmete park kiirgusliikide mõõtmiseks erinevates olukordades ja

n 1997. aastal Taanist tehnilise abi korras saadud mobiillabor, mille asemele plaanitakse lähiajal soetada uus.

KAS TEAD, ET: • 2011. aastal väljastati 152 kiirgustegevusluba ja loa muutmist, peamiselt hambaravis röntgeniseadmete kasutajatele ja haiglatele. • Tehti siseõhu radoonitasemete uuring 29 lastekodus; • Jõustus uus kiirgusseadus. • Radioaktiivsust analüüsitakse ka inimese päevases toidunormis, toiduainetes, joogivees, merekeskkonna proovides, jõgede vees, metsaseentes- ja marjades.

jn Vasakul Taani päritolu täisautomaatne gammakiirguse seirejaam, mis on kasutusel praegu töös olevas seirevõrgus. Paremal näide tänapäevasest seirejaamast, milletaoliseid plaanitakse soetada käimasoleva Šveitsi koostööprogrammi projekti raames.

laboris on kasutuses keskkonnaproovide analüüsiks tänapäevane mõõteaparatuur. Plaanis on soetada 2013. aastaks ka mobiillabor ehk spetsiaalsete kiirgusmõõteriistade ja proovivõtuvahenditega varustatud sõiduk, mis vahetab välja 1997. aastal Taanist tehnilise abi korras saadud amortiseerinud mobiillabori. Mobiillabor võimaldab mõõta sõidu pealt kiirgustaset ja identifitseerida radionukliide, teha sündmuskohal keskkonnaproovide laboratoorseid analüüse ja otsida kaotatud, varastatud või pahatahtlikult paigaldatud kiirgusallikaid. Palju on juba ära tehtud, kuid ees ootab meid kõikide projektide elluviimine ja pidev enesetäiendamine. Väga suure kogemuse andis juba mainitud Fukushima tuumaõnnetus - reaalselt oli näha, kuidas rahvusvahelisel tasandil ülesehitatud infosüsteemid ja koostöö nii tõsise õnnetuse korral toimisid. Järgmisel aastal korraldatakse Soomes suurõppus, mille stsenaariumi järgi toimub õnnetus Eestile kõige lähemal asuvas Loviisa tuumajaamas. Keskkonnaamet osaleb samuti õppusel, et parandada veelgi valmisolekut Eestit mõjutada võivatele õnnetustele reageerimiseks.


Eesti tulevik

foto: jarek jõepera

12 energiasääst

ON 2OOO-VATI ÜHISKOND

Looduskeskkond ei ole maailma ajaloos veel kunagi nii tasakaalust väljas olnud kui praegu. Ilmselt suureneb tasakaalutus veel mõne aastakümne jooksul nii, et tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile võimaldada saaks. MADIS ORG Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert

S

ellele, et piiridega maailmas on piiritu kasv võimatu, viitas esimeste seas Rooma Klubi juba 1972. aasta väljaandes „Kasvupiirid” („Limits to Growth”, loe selle kohta ka H. Vitsuri hiljutist postitust Fututoa foorumis). 40 aastat tagasi oli kasvupiiride teema laiemalt vastuvõtmatu ja seetõttu sattus ka mainitud Rooma Klubi teos suure kriitika alla. Eelkõige selle tõttu, et looduskeskkonna muutustest on näha, kuidas liigne tarbimine mõjub (kliima soojenemine, eutrofeerumine, hapestumine jne), ja et oskame mõjusid paremini tähele panna ja üksteisele edasi anda, pole kasvupiiridest rääkimine tänapäeval enam tabu.

RIKKAD RIIGID EESKUJUKS Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi rahvusvahelised keskkonnakokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse etteantud piire. Üheks heaks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud 2000-Vati-Ühiskonna (2000 Watt Gesellschaft) mudelit. (Vt. joonis 1) Keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2000 džauli primaarenergiat sekundis (ehk 2000 vatti, sest 1W=1J/s) ühe inimese kohta. Arv koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab: transport, infrastruktuurid, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Maailma riikide vahel erineb see arv üle 200 korra (näiteks Bangladeshi keskmise elaniku primaarenergiatarve on 200 vatti, USA-s seevastu üle 10 000 vati). Šveitsi (ka Eesti) vastav arv on 6000 vati lähedal ja 2000-Vati-Ühiskonna eesmärgiks ongi seatud viia šveitslaste primaarenergiatarve aastaks 2100 mõistlikule, 2000 vati tasemele. Seejuures pööratakse tähelepanu ka sellele, et ena-

JOONIS 1: 2000-Ühiskonna eesmärk aastani 2150 Vatti inimese kohta 7000 Seis aastal 2005 6000 5000 4000

2050 vaheeesmärk Eesmärgid: 2000 Vatti ja 1 tonn CO2 inimese kohta

3000 2000 1000 500 0 1900

1950

2000

2050

2100

2150 allikas: novatlantis.ch

mik energiatarbimisest tuleks taastuvatest allikatest ja oleks vähese süsinikusisaldusega (alla 1 tonni CO2 ühe inimese kohta aastas). Mudeli peamine eelis peitub selles, et see kõnetab kõiki riigis elavaid inimesi – igal kodanikul on võimalik enda kaudset energiatarbimist võrrelda ambitsioonika tulevikueesmärgiga. Zürichi Tehnilise Kõrgkooli (ETHZ) eestvedamisel töötati välja teekaart, mis jagab koondeesmärgi 2000 vatti eri sektorite vahel. Nii on inimestel (ja ka ettevõtetel) võimalik saada täpsem ettekujutus, millistes elu- või tegutsemisvaldkondades suurim energiasääs-

Energiatarbimise viimine 2000 vati tasemele on võimalik saavutada ka praegust elukvaliteedi taset säilitades. tupotentsiaal nende jaoks on. Nii on inimestel võimalik teha teadlikumaid valikuid, eelistades näiteks oma laual kohaliku päritoluga ja hooajalisi toiduaineid, ehitades oma maja soojapidavaks ja kasutades kütmisel taastuvaid energiaallikaid ning valides elukoha nii, et iga päev enam autoga sõitma ei pea.

KAS EESTIS OLEKS MÕELDAV 2000-Vati-Ühiskonna kontsepti realiseerimisel on suur roll ka tehnoloogia arengus. ETHZ teadlased tõdesid oma töös, et energiatarbimise viimine 2000 vati tasemele on tehniliselt võimalik saavutada ka praegust elukvaliteedi

JOONIS 2: Sveitsi primaarenegia tarbimine 7000 vatti

Hetkeseis

6000 vatti

Eluase

5000 vatti

Transport

4000 vatti

3000 vatti Eesmärk 2000 vatti

Toit

2000 vatti

1000 vatti

Tarbimine Taristu

taset säilitades, kuid vaja on kõikide sektorite ühistegevust rindel. See akadeemikute väljakutse ei jäänud tähelepanuta ja 2008. aastal korraldaski Zürichi linn esimese kohaliku omavalitsusena maailmas referendumi 2000 Vati-Ühiskonna eesmärkide integreerimiseks linna arengukavaga. Hääletustulemused olid

positiivselt üllatavad – ligi 70% elanikest hääletas 2000-Vati-Ühiskonna poolt. Zürichile on järgnenud teised kohalikud omavalitsused ning teatavaid samme 2000-Vati-Ühiskonna suunas on astunud ka Šveitsi riik. Nii nagu Šveitsis, annaks sarnase kontsepti välja arendamine ka Eestis positiivse tõuke rahvastiku keskkonnateadlikkuse tõusu, teatud tööstus- ja teenindussektorite suurema tähelepanu rohetehnoloogiatele, võimaluse saavutada valitsusteülene kokkulepe seoses pikaajaliste keskkonnaeesmärkidega ning Eesti toodete ja teenuste mainele rahvusvahelistel cleantech-turgudel. Väljakutseteks sellise kontseptsiooni juurutamisel Eestis võib pidada aga eelkõige esiteks valitsemise suhteliselt lühikest planeerimishorisonti, teiseks inimeste kohati väikest valmidust panustada eesmärkidesse, mille mõju on nii ajaliselt kui ka ruumiliselt endast kaugemal, ja kolmandaks elukaareanalüüsiks vajaminevate andmete suhteliselt halba kättesaadavust. Järjest karmimaks muutuvas Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika kontekstis tundub siseriikliku pikaajalise visiooni ja laiemalt aktsepteeritud arusaama omamine energiavaldkonnas piisavalt tähtis, et eelpoolmainitud väljakutsed ületada. Iseasi, kas Eestis võiks 2000-Vati-Ühiskonna asemel olla näiteks 3000-Vati-ühiskond, sest talvel peame me elamisväärsete tingimuste loomiseks võrreldes Šveitsiga palju rohkem vaeva nägema.


keskkonnajuhtimine 13

KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEM ANNAB

Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem (Eco-Management and Audit Scheme ehk EMAS) on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. Ülevaate asjast annab keskkonnaameti PärnuViljandi regiooni juhataja Sulev Vare.

Millal idee Euroopas arutlust leidis? Euroopa Parlament ja Nõukogu kehtestasid süsteemi aastal 1993 ja see oli algul mõeldud vaid tööstussektori ettevõtetele. 2001 said ühineda teistegi sektorite organisatsioonid (sh ülikoolid, kohalikud omavalitsused, ametkonnad jne). 2009. aastal lihtsustati omakorda osalemist EMAS-i süsteemis ja nii on võimalik kõigil organisatsioonidel taotleda EMAS-i registreeringut. Euroopas on ligikaudu 300 avaliku halduse organisatsiooni, kes on saanud EMAS-i sertifitseeringu, sh keskkonna valdkonna riiklikud organisatsioonid Taanis, Austrias ja Inglismaal. Sama aasta septembris võttis keskkonnaameti juhtkond vastu otsuse juurutada keskkonnaametis EMAS-i nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem, mille eesmärgiks on soodustada keskkonnaameti keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidevat täiustamist. Mis on keskkonnajuhtimissüsteemi eesmärk? Tegelikult on eesmärke mitu. Kuna tööstussektori ettevõtetega võrreldes on avaliku halduse asutuste põhjustatud negatiivne keskkonnamõju üsna väike, on eesmärkideks anda keskkonnakäitumises eeskuju, kujundada keskkonnasõbralikku mainet ning töötajate

foto: toomas kalda

head eeskuju

keskkonnavastutuse tunnetamist, suhtumist ja hoiakuid. Loomulikult ei puudu eesmärkidest ressursside kokkuhoid.

Kuidas keskkonnajuhtimissüsteemi idee keskkonnaametis sündis? Protsess algas 2010. aasta lõpus partneri leidmise ja keskkonnajuhtimissüsteemi üldise juurutamise ajakava koostamisega. 2011. aasta jaanuaris sõnastas keskkonnaamet keskkonnapoliitika. Veebruaris-märtsis

Meie inimesena saame mõtlemist ja teguviise muuta, saame teadlikult kanda vara eest hoolt ja vastutust toimusid EMAS-i keskkonnajuhtimise koolitused ning kaardistati keskkonnaaspektid regioonides ja Tallinna kontoris. Aprillis sai valmis esimene keskkonnakava, mis on praeguseks integreeritud keskkonnaameti tööplaani ja on muutunud iga-aastaseks tööplaani osaks. Septembris koolitati siseaudiito-

rid – 24 keskkonnaameti töötajat sai keskkonnaaudiitori väljaõppe ning kõigis regioonides ja peakontoris korraldati keskkonnajuhtimissüsteemi siseaudit. Novembris-detsembris koostati EMAS-i keskkonnajuhtimise käsiraamatu esimene versioon.

Milles seisneb keskkonnajuhtimissüsteem? Oleme vastutavad säästliku keskkonnajuhtimise ees. 2012. aasta alguses sai valmis esimene keskkonnaaruanne, mis sai äsja ka avalikustatud. Keskkonnaaruande numbriline osa näitab, et keskkonnaametis vähenes 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga elektrienergia tarbimine 12,7%, soojusenergia tarbimine 29,6%, keskkonnaametil on 14% sõidukitest CO2 näitajaga alla 150 g/km, 11 kontoris sorditakse jäätmeid. Oleme fikseerinud paberi ja autokütuse kasutamise kogused, et neid 2012. aasta andmetega võrrelda. Samuti oleme eesrindlik riigiasutus e-riigihangetes. Alates 1. aprillist 2011 on keskkonnaametis e-riigihangete osakaal avalikest han-

KAS TEAD, ET: • 2011. aastal väljastati 244 välisõhu saasteluba; 210 jäätmeluba ja menetleti Ametis 50 riikidevahelise jäätmeveoloa taotlust. • Ladustuskohtade korrastustöödel suunati jäätmekäitlusesse 3 tonni ohtlikke ja 277 tonni tavajäätmeid, sh 224 tonni rehve. • Keskkonnaamet on paigaldanud prügi mahapanekut keelavaid märke ameti korrastatud objektidele teavitamaks.

getest 100% (viimase aasta jooksul). Neid suurepäraseid tulemusi ei saa kõiki kanda keskkonnajuhtimise juurutamise tulemuseks, aga oma osa on kindlasti ka sellel. 2012. aasta põhieesmärk on hoida keskkonnajuhtimissüsteem toimivana ning kindlasti taotleda ja saada EMAS-i sertifikaat.


14 rahvuspargid DEVEPARK: parkide ja huviliste heaks Kaitsealuste parkide väärtuste säilitamiseks käivitati 2010 Interregi rahastuse toel Soome-Eesti koostööprojekt DEVEPARK, mille raames koostatakse juhend- ja abimaterjale parkide kaitse korraldamiseks ja väärtuste tutvustamiseks, valitud parkides tehakse kaitsekorralduslikke töid. Nagu kõik elusolendid, vajavad pargidki säilimiseks hooldust, vahel ka ravi. Parkide ravi kavandamise aluseks on projekt, milles kirjeldatakse, kuidas asendada või taastada hävinevaid objekte, vaateid, puid jm. Näidisena koostati DP toetusel Rõngu pargi rekonstrueerimise projekt. Mingem kõik parki − loodust nautima ja õppima, kuid ärgem unustagem parki korras hoida!

INGE KIISLER, projektijuht

foto: jarek jõepera

SOOMAA ja PAN PARKS

Rahvuspark

ON LOODUSKAITSE LIPULAEVAKS Eestis on viis rahvusparki, millest igaüks esindab oma regionaalset eripära ja ainulaadset maastikku. Suurte kaitsealade kaitsekorraldus on paljudes riikides olnud looduskaitse keerulisemaid küsimusi. KAJA LOTMAN keskkonnaameti hiiu-lääne-saare juhataja

Ü

hest küljest suhtlemine paljude maaomanike ja riigiasutuste ning mitmete huvirühmadega, kellel on erinevad eesmärgid ja vajadused, väljakujunenud traditsioonid või soovid arenguks, teisest küljest tundlikud

liigid, hooldust vajavad niidud ja unikaalsed maastikud. Keerulise kommunikatsiooniülesande lahendamiseks töötas keskkonnaameti rahvusparkide töörühm välja koostöökogu mudeli, et kaasata huvigruppe – avalikkust kaasatakse juba kaitsekorralduskava koostamise protsessis. Kaitsekorralduskava on dokument, kus kirjeldatakse kaitseala väärtusi, neid ohustavaid tegureid ja kavandatakse kümneks aastaks tegevused, mis on vajalikud kaitse rakendamiseks. Mudeli prototüübiks võib lugeda Soomaa koostöökogu, mille on kokku kutsunud huvi-

tatud maavanemad, kuid selles osalevad aktiivselt nii keskkonnaamet, teised riigiasutused kui ka omavalitsused ja kodanike esindajad. Eelmisel aastal formeerus ka Lahemaa koostöökogu, mis kujunes üsna keerulise struktuuriga moodustiseks, sest Lahemaal on juba ainuüksi maaomanikke üle 4000, lisaks mitmeid piirkondlikke huvirühmi. Koostöökogu on kujunemas ka Vilsandi, Matsalu ja Karula rahvuspargis. Rahvusparkides kaitstakse looduspärandi kõrval ka kultuuripärandit. Rahvuspargid on märgilise tähendusega rahvusvahelises looduskaitseliikumises ja loodusturismi mõistes. Rahvuspargid on iga riigi looduse lipulaevad. Sellise keeruka kompleksi heas seisundis säilitamist ei ole võimalik tagada ainult riiklike piirangutega, vaid kõigi huvirühmade tiheda koostööga.

PAN Parks on Euroopa rahvusparkide ühendus, mis tegeleb põlislooduse kaitse ja tutvustamisega. 2011. aasta lõpu seisuga kuulub võrgustikku 12 rahvusparki. Soomaa rahvuspark on võrgustiku liige alates 2009. aastast. Kui algul olime võrgustikus uustulnukad, kes pingutasid selle nimel, et kvalifitseerumise nõudeid täita, siis praeguseks on meist saanud teistele eeskuju. Soomaa näidet on kajastatud paljudes põlislooduse kaitsekorralduse juhistes ja meie kogemustest on käinud õppimas Polistovski kaitseala, kes soovib samuti saada PAN Parksi võrgustiku liikmeks. Ühenduse pakutud professionaalne kaitseala tutvustamine on toonud Soomaa ettevõtjatele kindlasti mõne uue kliendi.

MUREL MERIVEE, projekti koordinaator

Ramsari konventsioon ühendab MÄRGALAD Ramsari märgalade sekretariaat on valinud välja ja toonud teistele riikidele eeskujuks paari aastat tagust Vormsi- ja Osmussaare maastikukaitsealal Silma looduskaitsealal käivitunud projekti, millega taastati liigirikkad märjad niidud ja arendati loodusturismi. Hinnatakse eestlaste võimekust siduda säästvalt inimene, loodus ja keskkonnaharidus. Nende väärtuste eduka kaitsmisega arvati Haapsalu-Noarootsi märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja. Ramsari eesmärgiks on keskenduda kvaliteedile ja näidata, hoida ning jagada märgalade ilu ja unikaalsust parimal viisil, tegeleda turismiga vastutustundlikult. Konventsiooniga on liitunud 160 liiget maailmas. Kinnitatud on üle 2000 rahvusvahelise tähtsusega märgala, mis hõlmavad ligi 200 000 000 ha maad, moodustades suurima kaitsealade võrgustiku maailmas. Eestis on 17 Ramsari ala kogupindalaga 304 778 ha.


partnerid 15

Eraldi ja koos KESKKONNAAMET JA KESKKONNAINSPEKTSIOON

Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon (KI) nimetused kõlavad pisut sarnaselt ja tihtipeale ei tehta vahet, kumb on kumb ja millega nad tegelevad. Tegelikult on need siiski kaks erinevat asutust, millel on selgelt eristatavad ülesanded. LEILI TUUL keskkonnaispektsiooni avalike suhete juht

S

egadust võib tekitada seegi, et mõlemad asutused kuuluvad Keskkonnaminiseeriumi valitsemisalasse. Mõnikord arvatakse isegi, et tegemist on ühe ja sama asutusega. Nimelt koosneb keskkonnakaitse kahest osast: keskkonna korralduslikust poolest ja keskkonnajärelevalvest ning meil Eestis on need institutsionaalselt lahutatud.

KESKKONNALOAD JA -MÕJUD Tõenäoliselt teavad kõik, et põdra või muu uluki küttimiseks peab olema jahiluba ja kalastamiseks kalapüügiluba. Selleks, et loodusressursse kasutataks säästlikult ja keskkonda pääseks võimalikult vähe saasteaineid, seatakse ka tööstus- ja põllumajandusettevõtete

tegevusele kindlad nõuded. Keskkonnalubades pannakse kirja, kui palju tohib ettevõte näiteks saasteaineid välisõhku paisata, kui suures mahus mingit maavara kaevandada, kuidas ta peab tootmisel tekkivaid jäätmeid käitlema jne. Kõiki taolisi lube annabki välja keskkonnaamet.

LUBADE VÄLJAANDMINE JA KONTROLL Loas kirjapandud tingimuste ja üldiste, seadustest tulenevate nõuete täitmist kontrollib aga Keskkonnainspektsioon (KI). Lubade väljaandmine ja kontroll on omavahel tihedalt seotud: mida täpsemad on loa nõuded, seda tõhusam on kontroll. Samas on kontrolli tulemused ja kontrolli käigus tehtud tähelepanekud sisendiks loa nõuete määramisel. Seega tuleb loa andjatel ja kontrollijatel pidevalt infot vahetada. Kui kontrolli käigus ilmneb õiguserikkumisi, alustab KI menetluse – rikkumise suuruse järgi kas väärteo- või kriminaalmenetluse. Inspek-

toritel tuleb menetlusel tihtipeale keskkonnaameti arvamust küsida, kas üks või teine tegevus on keskkonna seisukohalt lubatud või mitte. Mõlemal ametkonnal on kindel roll ka reostuste puhul: keskkonnaamet korraldab eluslooduse päästet, Keskkonnainspektsiooni ülesanne on selgitada välja reostaja ja hinnata keskkonnale tekitatud kahju.

1313 SUUNAB Lisaks on keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon seotud valvetelefoni 1313 kaudu. KI valvetelefon 1313 on ainuke Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ööpäev läbi toimiv telefon, millele tuleb väga erinevaid keskkonnateateid, sealhulgas abitus olukorras olevate loomade kohta. 1313 edastab loomade teated keskkonnaametile, kes hakkab vajadusel koos teiste asutustega (päästjad, veterinaarid) olukorrale lahendust leidma. 2011. aastal vaatas 1313 arendamise töörühm teabe edastuse ja reageerimise juhendid üle ning tegi abitus olukorras olevate metsloomade aitamise osas põhjalikke täiendusi. Suure panuse andis sealjuures keskkonnaamet. Möödunud aastal täpsustasid inspektsioon ja amet ka rollijaotust keskkonnareostuste likvideerimisel ning keskkonnakahju heastamise korraldamisel.

Keskkonnateabe Keskus Üks olulisemaid Keskkonnateabe Keskus (KTK) partnereid on Keskkonnaamet (KA), kes kogub ja kontrollib algandmeid, KTK analüüsib neid ja koostab aruandeid Euroopa Keskkonnaametile, Euroopa Komisjonile, Eesti Statistikaametile jpt. Kuna andmeid kogutakse infosüsteemidesse, teevad KA ja KTK infosüsteemide arendamisel tihedat koostööd. Infosüsteemides olevaid andmeid kasutab KTK ka keskkonnavaldkonna trükiste koostamisel. Näiteks ilmus sel aastal “Eesti looduse kaitse aastal 2011”, nii koostajate kui ka konsultantide hulgas oli KA eksperte. Tõhus on koostöö ka metsanduses, kus KTK on metsaregistri arendaja-pidaja ja KA metsaregistri igapäevane kasutaja, andes registriandmete alusel välja metsateatisi.

TIINA DISLIS, ktk juhataja kohusetäitja

Keskkonnainvesteeringute Keskus KA ja KIKi koostöö on seotud keskkonnavaldkonna arendusprojektidega. KA viib ellu keskkonnapoliitikat: elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamine või konkreetsed investeeringud keskkonnaseisundi parendamisse või keskkonnakaitserajatistesse. KIK osaleb arendustegevustes rahaliste vahendite vahendajana. KIK on ka arendusprojektidele eraldatud vahendite kasutamise järelevalvajaks. Keskkonnaameti projekte iseloomustab asjaolu, et projektid hõlmavad üldjuhul kogu Eestit alates lasteaialastest kuni täiskasvanuteni. Mõlemal asutusel on ka sarnased eesmärgid – tervem elukeskkond ja puhtam loodus.

ANNI UMBLEJA, kik kommunikatsioonispetsialist

EESTI JA SOOME MITMEKESINE KOOSTÖÖ RAUNO VÄISÄNEN soome metsavalitsuse loodskaitse direktor

S

oome Metsavalitsuse (Metsähallitus) avalikud teenused ehk loodusteenused on teinud aktiivset ja tulemuslikku koostööd Eesti looduskaitseasutustega juba tubli paarkümmend aastat. Kui keskkonnaamet aastal 2009 loodi, oli koostöö jätkumine uue organisatsiooniga meile iseenesestmõistetav. Koostöö sai ametliku kinnituse, kui 2009. aasta sügisel kirjutati alla keskkonnaameti ja Metsavalitsuse koostöölepingule. Koostöö on osa keskkonnakaitsest, kuhu on olnud kaasatud ka muid valdkonnas tegutsejaid mõlemast riigist. Koostööd tehakse mitmel tasandil nii prak-

tilistest asjades kui ka mitmesugustes rahvusvahelistes ühendustes. Kogemusi ja looduskaitse parimaid praktikaid on vahetatud spetsialistide kohtumistel, seminaridel, õppereisidel ja väikeste projektide kaudu. Koostöö on katnud hästi mitmekesiselt paljusid teemavaldkondi, näiteks Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade kaitse ja kasutamine, pärandmaastike kaitse, metsade kaitse ja taastamine, probleemsete võõrliikide, liigirühmade (sh soontaimede, metsise, Läänemere hüljeste) kaitse, kultuuripärandi hooldamine, loodusõpe ja looduslikku mitmekesisust puudutav kommunikatsioon. Euroopa Liidu eeldatavad tegevused, eriti loodus- ja linnudirektiivist tulenevad liikide ja elupaikade seire ja aruandlus, samuti Naturaalade seisundi jälgimine peegelduvad tihti ühel või teisel moel vastu ka koostöö temaatikast ja sisust. Eesti ja Soome Euroopa PAN Parks võr-

n Keskkonnaameti ja Soome Metsavalitsuse traditsiooniline kohtumine Suomeenlinnas 2011. aasta maikuus. Selle aasta augustis on oodata soomlaste vastuvisiiti.

gustikku kuuluvate rahvusparkide (Soomaa, Saaristomeri ja Oulanka) koostöö on olnud kasulik ja tõuganud tagant nii rahvusparkide kui ka turismiettevõtjate tegevuse arengut. Rahvusvahelisel tasandil on abistatud ja toetatud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) ja Euroopa Looduskaitsealade Liidu (EUROPARC) tegevust, samuti Ramsari rahvusvaheliste märgalade konventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamist. Keskkonnaametil ja Soome Metsavalitsusel on kaunis sarnased ülesanded Soome lahe mõlemal kaldal, kaitstes kummagi maa väärtuslikku loodust. Kuigi maade looduskeskkonnas on palju huvitavaid erinevusi (sh geoloogilisi ja klimaatilisi), on meil palju sarnastki, kus teineteise kogemustest saab õppida. Soome ja Eesti geograafiline asukoht Euroopa Liidu põhjaosas Läänemere kaldail toob ühesuguseid väljakutseid mõlemale.


16 piiri taga f Kaitsealaga tutvumine inspektori valvsa pilgu all.

r Varsakabjaväli Polisto järve ääres.

Viis kanget POLISTOVSKI KAITSEALAL MIS, KUS, KES? MUREL MERIVEE keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist

P

olistovski riikliku looduskaitseala ehk zapovedniku direktori Mihhail Sergejevitš Jablokoviga sai tutvusime juba mitmed aastad tagasi Ramsari Põhja-Balti sektsiooni kokkusaamisel. Kui Mihhail külastas eelmisel aastal Soomaal toimuvat PAN Parksi aastakonverentsi, said tutvused värskendatud ja tekkis hulk koostöömõtteid – ühel Euroopa suurimal rabal on ju teiselt (veel suuremalt) Euroopa suurimalt rabalt kindlasti nii mõndagi õppida. Üksteise kogemustest õppides on võimalus vigu vältida. Saigi kokku lepitud, et Mihhail tuleb oma kolleegidega Soomaad vaatama ja meie lähme pärast vastuvisiidile. Aprilli viimasel nädalal külastasidki Soomaad ennekõike loodusturismist ja külastuskorraldusest huvitatud delegatsioon. Ühes RMK-ga tutvustasime külalistele külastustaristut ja ettevõttekoostööd. Lisaks Soomaale tutvustasime Pärnumaa edelaosa külastusobjekte Nigulas, Luitemaal ja Kablis. Kui visiidil Soomaale oli peamiseks teemaks külastuskorraldus, siis meie vastukülaskäigu eesmärgina leppisime kokku seire- ja teadustöö temaatika. Külaskäik ise lepiti kokku mai teiseks nädalaks.

Pihkva ja Novgorodi oblastite piiril asuva Polistovski kaitseala peamine väärtus on Polisto-Lovati rabakompleks, mille pindala ulatub enam kui 90 000 hektarini! Võrdluseks võiks ehk öelda, et ainuüksi rabamassiivi pindala on sama suur kui Hiiumaa, aga rabasse jõudmiseks tuleb läbida ikka päris pikk maa. Seejuures on ehk huvitav teada, et pikka aega räägiti, et Euroopa suurim raba on Storamosse (7740 ha) Rootsis, siis hakkas ilma tegema Eesti oma Kuresooga (11 530 ha), aga täna on jõutud arusaamisele, et Polisto-Lovatile pole ei rootslastel ega eestlased midagi vastu panna. Polistovski riikliku looduskaitseala administratsiooni haldusala on kokku 55 280 ha, sellest 37 983 ha on siis otseselt reservaadi reziimis olev ala ja 17 297 ha on rangelt kaitstava ala puhvertsoon. Rabaala, mida aga Polistovskis kaitstakse, ei lõpe sugugi ainuüksi selle kaitseala piirides. Polistovski kaitsealale jääb rabakompleksist vaid Pihkva oblastisse jääv ala, Novgorodi oblasti osa kaitstakse Rdeiski riiklikul looduskaitsealal, mille pindala omakorda on 36 914 ha. Mõlemad kaitsealad loodi 1994. aastal, kusjuures tuleb märkida, et kaitse alla võtmise ettepaneku tegi juba 1973. aastal Eesti sooteaduse grand old man professor Viktor Masing. Mõlema tööd korraldab administratsioon, aga asjaajamises jäi mulje, nagu administratsioonid asuks erinevates riikides. Isegi andmevahetust ei toimu, rääkimata ühistest

seiretest või järelevalve koostööst. Polistovski kaitseala administratsioonis töötab 32 inimest, neist 8 on järelvalvetöötajad.

n Militaarset päritolu looduskaitse eritehnika.

MIDA ME KÕIKE NÄGIME Esimesel päeval külastasime kaitseala metsarada. Tutvusime metsade loodusliku uuenemisega, aga seal on sellega üsnagi kehvad lood. Kui Polistovski kolleegide külaskäigust Eestisse jäi neile peamise muljena meelde Eesti mets, siis Polistovskis kohapeal olles sai ka selgeks, miks. Peaagu kõikjal nägime ainult üheealisi puhtpuistuid, valdavalt kaasikuid. Polistovskis on metsad jäetud looduslikule arengule, kuid kiireid muutusi seal oodata pole.

Üksteise kogemustest õppides on võimalus vigu vältida. Metsarada ise oli lihtsalt maastikku maha märgitud tee, kus infrat rajatud polnud. Oleks ka kummaline — rada külastab aastas ligi tosin turisti. Meie oma seitsmeliikmelise grupiga täitsime poole aastanormist. Kaitsealal on plaanis rada paremini välja ehitada, sest praegune olukord ei kannata kriitikat. Igatahes on kaitseala avamine külastajatele väga prioriteetne valdkond, mille nimel kõvasti pingutatakse. Teisel päeval nägime rada, kus juba pingutused vilja olid kandnud. Külastasime väljaehitatud loodusrada, kus ka külastajaid rohkem — sadakond aastas. Nägime nii avatud

lageraba kui ka erinevaid servakooslusi ja läbisime kaht rabasaart. Väga suurt muljet avaldasid raja infostendid, rikkalikult illustreeritud jooniste ja piltidega oli antud edasi raba olemus, sealjuures ilma pikkade tekstideta. Meil oleks küll põhjust õppust võtta. Päeva teisel poolel tutvusime seire ja teadustööga. Kolmandal päeval liikusime kaitseala veeteid pidi, külastasime üht kordonit ja meil avanes võimalus külastada administratsiooni varustusbaasi, kus olid muljetavaldavad maastikumasinad ja roomikud, mida kaitseala valitsemise töös tarvis läheb.

PLAANID TULEVIKUKS Arvestades, et Polistovski raba on inimtegevusest (sh kuivendusest) puutumata, on ta väga heaks võrdlusalaks rabade kaitse korraldamisel. PAN Parks võrgustiku vahendusel on Soomaa-Polistovski teaduskoostöö koordineerimisest huvitatud ka Leedsi ülikool. Õhus on ka üks Interregi projekti idee, mille algataja on Maaülikool. Projektis plaanitakse inventeerida Polistovski, Remeda ja Emajõe-Suursoo soostike linnustik. Projekt on esitatud praegu alles algidee tasandil, kui see peaks heaks kiidetama, on võimalus projektiga liituda ka keskkonnaametil. Nagu näitasid meie esimesed külaskäigud, infovahetust saab teha ka projektideta, järgmiseks lihtsamaks koostöösammuks kutsume Polistovski ornitoloogid rabade haudelinnustiku riikliku seire raames mõnele välitööekspeditsioonile.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.