HOOAJA
INIMESED
Oleme saanud lähedasteks sõpradeks nii basseinis kui ka väljaspool basseini. praegusele treenerile ning sealt läks asi juba kiiresti paberite allkirjastamisele. Kui nüüd mõelda, kus ma oleks ilma selleta... ei teaks isegi, kui tõsiselt ma ujumisega praegu tegeleksin. Kas elu Ameerikas on teid muutnud?
Martti: Elu Ameerikas on õpetanud, et kõik on elus võimalik, kui sa oled pühendunud ja valmis selle nimel rasket tööd tegema. Olen kasvanud iseseisvaks ja tugevaks. Kõigele lisaks saan tipptasemel kõrghariduse ja uskumatu elukogemuse. Martin: Elu, ülikool ja ujumine Ameerikas on eelkõige õpetanud ellu natuke teistmoodi suhtuma. Kuigi päevagraafik on hooaja sees suhteliselt tihe ja kurnav, jääb alati aega, et pöörata tähelepanu tiimikaaslastele ja sõpradele. Nii kuidas sina neid toetad, toetavad nemad ka sind vastu. Ja see ei kehti ainult vees kõrvuti pingutades, vaid ka koolis ja väljaspool kooli, isiklikus elus. Sul on alati keegi, kelle peale loota ja kes sind vajaduse korral hädast välja aitab. Me oleme nagu üks suur võistkond või isegi perekond, kes tagasilöökidest õpivad ning selle läbi targemaks saavad. Igal hooajal on meil erinevad väljakutsed ning suurt rolli mängivad meie elus muidugi ka treenerid.
ujujaid, on treeningtase iseenesest palju kvaliteetsem ja kombinatsioon treeningutest mitmekülgsem. Martin: Treeningmeetodid Ameerikas on tõesti erinevad Eesti treeningutest. Kõik teavad, et see nii on, aga tihtipeale ei väljendu see just selles, mida me vees treeningu ajal teeme. Kindlasti mängib suurt rolli asjaolu, et pigem tehakse tööd hästi targalt meeskonnana ja kuigi meid on ligi 30 kutti, suudavad kaks treenerit meid väga hästi ära jaotada ja meiega hakkama saada. Kuigi treeningud ei ole väga personaalsed, arvan ma, et suurema rühmaga on lihtsalt see võitlemistunne, et ei saa kehvem olla, ja seega pingutatakse päevast päeva. Suur vahe Eestiga võrreldes tuleb sisse just siis, kui toimub võistlusettevalmistus. Ning ka teadmine, et meie jõusaalitreener, massöör, peatreener, abitreener ja vabatahtlik treener on kõik oma ala spetsialistid, annab kindlustunde, mida varem oli raske saavutada. Lisaks on meie kõigi seljataga suur toetajaskond, mis koosneb perekondadest, tuttavatest ja sõpradest ning see teeb ülikooli esindamise veelgi huvitavamaks.
EVELYN SEPP Eesti Ujumisliidu president: „2010 on Eesti ujumise jaoks juubeliaasta, kuid me ei pane rõhku mitte pidustustele, vaid just sellele, et süstida usku meie toetajatesse ja eneseusku ujumisinimestesse ning kõikidesse teistesse teadmist, kui oluline on elus püsimiseks hea ujumisoskus. Marttist ja Martinist on nende USA-aastatega kasvanud tõsised sportlased, mõistlikud inimesed ja lahedad kambajõmmid, kuid mis peamine – nad on igas mõttes, nii vaimses kui ka sportlikus, saanud Eesti ujumistiimi liidriks. Nende eeskuju innustab treenijaid Eestis ja nende kohalolek näitab kätte kindla kvaliteedi sellest, mida tähendab olla professionaalne sportlane. Seda kõrvalt vaadates hüppab süda rõõmust sees, nähes, kuidas nooremad ja vähem kogenud end salamisi just sellesse mõõduskaalasse seavad ning oma tegutsemisi Martti-Martini jälgedes korrigeerivad.”
Mida soovitaksite neile noortele, kes sooviksid samuti lennata kiiremini, kõrgemale, kaugemale, olgu siis ujumise või mõne muu alaga tegeledes?
kood, mis nüüd on keelatud. Mina olen üliõpilassportlane, seega on individuaalsed sponsorid keelatud. Tavaliselt saavad sportlased ujumisvarustuse oma riigi ujumisliidu käest, kellel on üldjuhul leping mingi suurema firmaga. Martin: 2010. aastal on asjad seoses trikoodega veidike kergemad. On ju lubatud vaid üks trikoomudel, mis ulatub meeste puhul põlvedeni ja sellega ei kaasne ka seda tunniajalist rabelemist enne starti, mis aasta aega tagasi veel oli, sest trikood peavad olema tekstiilist. Seega isegi kui praegu trikoo enne starti katki tõmmata, saab uue kahe minutiga ja ennast väsitamata selga tõmmata. Kindlad reeglid paneb alaliit ette, et mis sponsoriga leping on, ja sellega peab ka tiitlivõistlustel võistlema. Praegu on aga kõik ujumistrikoode firmad ühe pulga peal ja seega suurt erinevust ei ole, mis firma pükse keegi kannab. Kindlasti mängisid trikood suurt rolli paljudele – mõnele vähem, teistele rohkem. Eks nüüd tuleb lihtsalt ümber kohanduda ja eks paistab, mis tasemel keegi ilma eritrikoota on.
Martti: Julget pealehakkamist ja järjepidevust. Me kõik teeme vigu ja kõik ei lähe alati nii nagu loodad, kuid tähtis on mitte alla anda. „You miss 100% of the Shots You Never Take.” Martin: Neile noortele, kes soovivad maailma näha ja oma silmaringi avardada, on Ameerikasse või ükskõik kuhu mujale minek kas või üheks kursuseks kindlasti hädavajalik. Muidugi oleneb, mis alal edu soovitakse saavutada. Ka Eestis on ju haridus- ja sportimisvõimalused olemas, kuid välismaal õppides saad sellest omaette kogemuse ja tarkuse terveks eluks.
Mille poolest erinevad treeningud Ameerikas treeningutest Eestis?
Kõik me mäletame seda pisut piinlikku vahejuhtumit Indrek Sei ja tema katkise trikooga Sydney olümpiamängudel. Kas teie trikood on tugevad?
Martti: Paljuski! Kuna koos on suur grupp – üle 30 inimese – väga andekaid
Martti: Viimaste aastate jooksul on ujumisest läbi käinud väga võimsad tri-
SÜGIS 2010 I KAUBAMAJA HOOAEG I 159