Kaitse Kodu! nr 3 2012. a by Kaitse Kodu!

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE XII

KAITSE

KODU! NR 3/2012 (111/557)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Kus me laskmas käime? Aasta kaitseliitlane otsib vabanduste asemel lahendusi

NR 3/2012 (111/557)

Maailmapilk: Õhtumaa koerad

Kaitseliidu välilasketiirude arendamise konarlik tee

Rapla maleva katsumused harjutusväljade asjus

Kindla sõnaga Võru maavanem Andres Kõiv astus Kaitseliitu

Nursi harjutusväli: kui kaugel me sellega oleme?

Aasta kaitseliitlane otsib vabanduste asemel lahendusi

Muutuste ajajärk Vene armees

Juhid — kas geeniused või talendid?

Läänerindel mõnuga

Koolitusplaanid 2009—2011

Vändra Sprint treenib talvist rännakut

Mõeldes maailmameistrile

Sisukord

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE XII

KAITSE

KODU! NR 3/2012 (111/557)

KAITSELIIDU AJAKIRI

Kus me laskmas käime? Aasta kaitseliitlane otsib vabanduste asemel lahendusi KAANEFOTO: ERIK REINHOLD

NAISKODUKAITSE

Naised pole nannipunnid

NOORTEORGANISATSIOONID

Hargla laagris igavleda ei saanud

Oandus naeratavad isegi kivid

VAHEVIHIK Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate identifitseerimine XII

47 Kaitse Kodu! 3/2012

54 3

Peatoimetaja veerg

Ära saa valesti aru

õni aeg tagasi võis uudistesaates näha lõiku, mis demonstreeris ütlemata valusalt vääritimõistmise diskreetset võlu. Pilkuse küla seltsimajas torises pahane külaelanik Tõikamäele plaanitava radarijaama vastu. „Te ütlete, et see on riigi huvides. Aga riik, see oleme ju meie,“ protesteeris külamees. „Jah!“ kinnitas õhuväe esindaja lootusrikkalt. Mõlemad kuulsid sama lauset, aga mõistsid seda risti vastupidiselt. „Riik, see oleme meie,“ ütles külamees ja mõtles, et järelikult on tema huvid ka riigi huvid — ja sellest tulenevalt ei saa olla riigi huvides tema koduidülli kuidagi kõigutada. „Riik, see oleme meie,“ kuulis kaitseväelane ja pidas enesestmõistetavaks, et järelikult on riigi huvid ka meie — minu, sinu ja tolle külamehe — huvides. Eks mine nüüd ja ole kohtumõistja: kummal siis õigus on? Sama küsimus väreleb elektrina õhus Nursipalus ja veel õige mitmes paigas, kus kaitseministeeriumi arvates võiks olla harjutusväli või lasketiir, sest nii kaitseväelased kui ka kaitseliitlased peaksid seal oma oskusi lihvima. Aga kohalike vastuseisu tõttu on sõjalisteks harjutusteks mõeldud paikade arendamine nii siin kui ka seal põhjalikult toppama jäänud. Kaitse Kodu! tonksab selles numbris õrnalt ja ettevaatlikult konnasilma, mille nimi on Kaitseliidu lasketiirud. Sest kevad on käes ja lume alt sulavad välja mättad, metsaalused ja väljakud. Tubased kaitseliitlased hakkavad nihelema. Muidugi ei istunud nad ka talvel üksnes tares, aga kevadel saab õueminek ikka kohe teise hoo ja tunde sisse. Mingem välja harjutama. Harjutusväljale. Oot... aga kuhu siis ikkagi? Lehkülgedel 16 ja 17 olevalt kaardilt võib vaadata, kuhu ja milliseid teekondi mõned malevlased peavad ette võtma, et laskmist harjutada. Küllap teeb meele mõruks, kui laskeharjutusele kulub pika sõidu pärast terve päev ja viimase lihvi harjutuspäevale annab kümnete kilomeetrite kaupa tagumikku vormiv puupink. Kas sama mõruks kui külamehel, kes peab pühapäeval koduse grillpeo kõrvale peale Elmari raadio taluma ka naabruses asuvast lasketiirust kostvaid mütse ja mürinat? Newtoni kolmas seadus ütleb, et igale jõule leidub vastasjõud. Riigi vajadusele kaitsta oma piire ja iseseisvust vastandub ootamatult vajadus kaitsta oma väärtuslikku looduskeskkonda ja haruldasi liike. Külamehe õigustatud ootusele oma kodus rahu ja vaikust nautida vastandub riigi vajadus ja kaitseliitlase soov harjutada püssiga ümberkäimist ilma rekordilise aja-, närvi- ja diislikütusekuluta. Selle numbri põgus sissevaade malevate „laskekilomeetritesse“ ei ole mõeldud kellelegi näpuga näitamiseks ega puuduste demonstreerimiseks. Selle asemel püüame mõista, miks asjad on nii, nagu nad on. Vahest aitab arusaamine ühelt poolt kilomeetreid neelata ja teiselt poolt — kannatada koduküla välilasketiirust kostvat „vabaduse mürinat“.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliit

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925

Kaitse Kodu! internetis kaitsekodu.kaitseliit.ee www.facebook.com/kaitsekodu

Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Liikmemaksu tasunud kaitseliitlased saavad ajakirja tasuta koju tellida maleva personalispetsialisti juures Kõik teised saavad tellimuse vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 15.34 eurot; tellimisindeks 78226

Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Noored Kotkad

Toimetus: Toompea 8, Tallinn 10142 Telefon 717 9106 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 16. aprill, 28. mai, 30. juuli, 10. september, 22. oktoober, 10. detsember

Kodutütred

Kaitse Kodu! 3/2012

Uudised WIKIPEDIA

Kaitseliidu seadus jõudis Riigikokku

alitsus kiitis vabariigi aastapäeva eelõhtul heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks uue Kaitseliidu seaduse eelnõu, mis korrastab selle organisatsiooni tegevust ning annab kaitseliitlastele senisest selgemad õigused ja tagatised. Uus seadus ei muuda Kaitseliidu põhiolemust, Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba. Küll aga on võrreldes 1999. aastast pärineva eelmise Kaitseliidu seadusega muutunud vahepeal nii ühiskond, Eesti õigusruum kui ka Kaitseliit ise. Seetõttu saavad kaitseliitlased endale uue ja värske seaduse, mis paneb selgelt paika nii nende ülesanded, õigused kui ka sotsiaalsed tagatised. Seaduseelnõu ja selle seletuskirjaga saab tutvust teha Kaitseliidu kodulehel www.kaitseliit.ee, valides avalehel „Kaitseliit“ ja seejärel parempoolsest rippmenüüst „Õigusaktid“. Seal ripuvad kehtivad ja Kaitseliidu tegevust puudutavad seadused ning leidub ka uue Kaitseliidu seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Uus Kaitseliidu seadus paneb selgelt paika Kaitseliidu ülesanded, milleks on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine, riigikaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine. Samuti kehtestatakse

Kaitse Kodu! 3/2012

uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada, kusjuures need tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste omadega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui ka Kaitseliidu seadusest. Uue Kaitseliidu seadusega antakse kõikidele Kaitseliidu tegevliikmetele võimalus saada kuni kümme vaba päeva aastas, et osaleda Kaitseliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid riieaduseelnõu ja giametis töötavatel kaitselle seletuskirjaga seliitlastel, mis oli aga saab tutvust teha ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste Kaitseliidu kodulehel suhtes. Samuti korrastab www.kaitseliit.ee. uus seadus Kaitseliidu käsuliine ning sätestab Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – selgemalt Kaitseliidu osana.

Uue Kaitseliidu seaduse valmistas ette kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp. Seaduseelnõu projekti tutvustati 2011. aasta jooksul kõikides Kaitseliidu malevates, milles käigus saadi tagasisidet seaduse täiendamiseks. Küsimused ja kommentaarid eelnõu kohta on oodatud e-posti aadressil seadus@kaitseliit.ee. 5

Uudised

Laskesuusavõistlus Avinurmes LIA REKS Kaitseliidu Alutaguse maleva Avinurme malevkond korraldas 26. veebruaril Muru lasketiirus laskesuusavõistluse. Distantsiks oli kolm 2,5 km pikkust ringi, mille jooksul tuli läbida ka kolm lasketiiru. Pärast iga ringi läbimist tuli võistlejail lasta erinevast asenditest (lamades, püsti või põlvelt) seitse lasku automaatrelvast distantsilt umbes 175 m. Iga möödalask tõi kaasa trahviminuti, mis lisati suusatamise üldajale, trahviringe ei olnud vaja läbida. Laskesuusahuvilisi saabus starti suisa 27 — seega üheksa kolmeliikmelise võistkonna jagu. Parim laskja oli Ivar Tallermann, kes tabas 21 võimalikust 16 lasku. Märkimist väärib ainukese naisena raja läbinud Jekaterina Tihhomirova, kes tabas 21st lasust 15. Individuaalarvestuses tuli võitjaks Marko Rooden ajaga 37.50, teise koha saavutas Rasmus Rooden (40.35) ja kolmandale kohale jäi napilt Ivar Tallermann lõpuajaga 40.38. Üheksast kolmeliikmelisest võistkonnast oli kiireim ja viis tänu sellele koju esimest korda välja antud rändkarika võistkond Nõmme Lüganuse malevkonnast ajaga 2.06.02. Teisele kohale jõudis võistkond Staap ajaga 2.14.05 ja kolmandaks tuli võistkond Sonda (2.14.40). Külma ja lumist ilma aitasid trotsida nii meisterlikult ettevalmistatud suusarada, mille eest hoolitses Avinurme malevkonna Iisaku rühm eesotsas Sander Sabalotniga, kui ka ﬁnišis ootavad soe hernesupp ja värsked saiakesed. Avinurme malevkond annab igal juhul endast parima, et see võistlus saaks traditsiooniks ja vahelduseks tavalistele õppustele. Järgmisel talvel ootame veelgi aktiivset osavõttu ka teistest malevatest.

Eesti laskjad Lätis kolmandad Riias 1. ja 2. märtsil korraldatud Zemessardze rahvusvahelistel laskmisvõistlustel sai Eesti võistkond koosseisus n-ltn Tõnu Teder ja n-vbl Vahur Toomas Kaitseliidu Lääne malevast ning mlv Dein-Tom Tõnsing Tallinna malevast meeskonnaarvestuses Läti ja Poola esinduse järel ning Ühendkuningriigi ees kolmanda koha. Meeskonnaarvestuses arvestati sõjalist kiirlaskmist Margolini püstolist. Kokku osales võistlusetel üle 30 võistkonna Lätist, Poolast, Ühendkuningriigist ja Eestist. Läti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Zemessardze korraldab rahvusvahelisi Oskars Kalpaksi laksevõistlusi Riias alates aastast 1993. Tuleval aastal võrreldakse kätt ja silma juba kahekümnendat korda.

Naistepäev lasketiirus Märtsi teisel nädalavahetusel peeti Kelli lasketiirus Naiskodukaitse Valga ringkonna ja kodutütarde naistepäeva laskevõistlus, mille eesmärgiks oli propageerida laskmist naiste seas ja arendada jõustruktuuride koostööd. Võistlus oli individuaal-võistkondlik. Lasti spordipüstolist Margolin 5+5 lasku 25 meetri kaugusel olevasse märklehte. Laskevõistluse võitis Naiskodukaitse Valga jaoskonna võistkond koosseisus Heili Mets, Piret Vahtra ja Janne Salumäe. Teiseks tuli sama jaoskonna naiskond koosseisus Merily Sinisalu, Kersti Oksaar ja Viivika Sinisalu ning kolmanda koha pälvisid Tõrva jaoskonna naiskodukaitsjad Sirli Matvei, Mahta Palumets ja Evelyn Tamm. Individuaalarvestuses saavutas esimese koha Heili Mets ning teist ja kolmandat kohta jäid jagama Piret Vahtra ja Janne Salumäe. Naistepäeva laskevõistlust peeti kuuendat aastat. Kui varasematel aastatel on üritust korraldanud naiskodukaitsjad, siis seekord tehti koostööd kodutütardega. Korraldamisel pakkusid abi ka noorkotkad, kes muutsid ürituse pidulikumaks. Osalema olid oodatud politsei- ja piirivalveameti, laskurklubi ja kõikide jaoskondade võistkonnad.

Kaitse Kodu! 3/2012

Uudised

Helme rahvas peab kindral Sootsi sünniaastapäeva meeles VELLO JASKA Vabadussõja kangelase ja ühiskonnategelase kindralmajor Jaan Sootsi sünnist möödus 12. märtsil 132 aastat. Mis teeb aga juba 1940. aastal Helme valla aukodanikuks valitud Helme kihelkonnas sündinud kindral Sootsi nii suureks, et Kaitseliidu Valgamaa malev ka Helme vallavalitsus ei ole tema teeneid tänini unustanud?

1940. aastal arreteerisid Nõukogude okupandid Sootsi Tallinnas ja saatsid Venemaale Solikamski vangilaagrisse, kus ta 6. veebruaril 1942 suri.

WIKIPEDIA

Soots oli üks neid tsaariarmee koolitatud ohvitsere, kes naasis Eesti riigi sünni eelõhtul kodumaale ja andis oma panuse Vabadussõja võiduks. Tema suurimaks panuseks oli aga osalemine Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimistel. Rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartus. Tartu rahulepinguga tunnustas punase idanaabri valitsus tingimusteta Eesti riigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Just rahulepingu nende tingimuste esitamisel ja kaitsmisel osutus määravaks Jaan Sootsi kindlameelsus ja järeleandmatus.

Valgamaa maleva teavituspealik pälvis kodumaakonna teenetemärgi

Lõõla õppekeskuses lõppes 18. märtsil järjekordne Järva maleva sõdurioskuste baaskursus, kus omandas tarkusi 20 Järva maleva kaitseliitlast. Seitsme nädalavahetuse jooksul said uutest ja peamiselt noortest Järva maleva liikmeist kursuslased baasteadmisi ja üksikvõitleja oskusi, mida on vaja nii Kaitseliidus kui ka kaitseväes. „Kursusel oli pearõhk just üksikvõitleja oskustel, et õppurid mõistaksid sõjaväelise organisatsiooni juhtimist ja oskaksid täita nii jao- kui ka rühmaülema käske,“ lausus Järva maleva nooreminstruktor n-vbl Raimo Merilo. „Läbitud baaskursus on kui lävepakk, kust igaüks saab ise huvidele vastavalt edasi liikuda ja teisi kursusi läbida.“ N-vbl Merilo sõnul väärib märkimist tänavuaastase kursuse läbinud õppurite erakordne motiveeritus. „Oli hea meel tõdeda, et need, kes tulid kursusele, ei tulnud siia üksnes linnukese kirjasaamise, vaid tõsise huvi pärast,“ lausus n-vbl Merilo, kelle sõnul väärib eraldi väljatoomist noormeestega võrdväärselt katsumustele vastu astunud naiste ja noorematest enam kui kaks korda vanemate malevlaste panus.

Valgamaa teenetemärgiga autasustatakse inimesi, kes on oma töö ja tegevusega kaasa aidanud Valgamaa arengule, samuti neid, kes on silma paistnud mõne maakonnale olulise saavutusega. ARVO MEEKS/VALGAMAALANE

Järvas lõppes sõdurioskuste baaskursus

Valga maavanem andis 23. veebruaril Otepääl Eesti vabariigi 94. aastapäeva kontsertaktusel üle maakonna vapi- ja teenetemärgid. Teiste hulgas pälvis Valgamaa teenetemärgi Kaitseliidu Valgamaa maleva vabatahtlik teavituspealik v-vbl Vello Jaska, kes on tegutsenud selles ametis alates Kaitseliitu astumisest 2001. aastal. V-vbl Jaska on vabakutseline kirjanik ja ajakirjanik, kes on andnud panuse Valgamaa, eriti Tõrva kandi kultuuriürituste korraldamisel ja kajastamisel. Tema näidendeid on ette kantud Tõrva jt kultuurimajade lavadel. Lisaks mängib ta aastast 1983 rahvamuusikaansamblis Jauram.

Järva malev korraldas uutele maleva liikmetele mõeldud sõdurioskuste baaskursust üksnes oma jõududega kolmandat aastat. Varasematel aastatel on koostööd tehtud naabermalevatega, kuid malevaliikmete viimaste aastate suur huvi kursuse vastu on võimaldanud seda terves ulatuses läbi viia kodumaakonnas ja malevas sirgunud instruktorite juhendamisel.

Kaitse Kodu! 3/2012

Uudised

Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad väed Ööjooks ja Kaitseliidu Viru malev lõid teist aastat käed koostööks, et tagada 8. juunil Rakvere linnapäevade tippürituse Ööjooksu rajajulgestus, meditsiiniline toetus ja side. „Ööjooks on Lääne-Virumaa suur rahvaspordipidu ja Kaitseliidu Viru maleval on au antud ettevõtmist toetada, sest see annab võimaluse osaleda meie kogukonna väe ja vaimu kasvatamisel,“ sõnas Viru maleva pealik kpt Rein Luhaväli. Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm pidas Kaitseliidu panust vabatahtlike ja tehnikana Ööjooksu korraldajatele suureks abiks ning lisas, et partnerlus Viru malevaga oli eelmisel aastal sedavõrd tulemuslik, et malevapealikule tehti ettepanek koostööd tänavu laiendada. „Ööjooks on muutumas Viru malevale olulisimaks spordiürituseks ja me oleme valmis selle nimel kõvasti pingutama,“ rääkis Torm. Ööjooksul tegutsevad Viru maleva distsiplineeritud vabatahtlikud rajajulgestamises ja joogipunktides. Viru malev toob Ööjooksule ka sidevahendid ja tagab nende toimimise, Järva malev toetab ürituse meditsiinilist teenindust. Ööjooks on Rakveres korraldatav rahvajooks, mis hõlmab poolmaratoni ning 10 ja 5 km distantsi, lisaks Mõmmi lastejooksud. Ööjooksul saavad osaleda nii jooksjad, sörkijad, kepikõndijad kui ka käijad. Eelmisel aastal startis Ööjooksule 2274 täiskasvanut ja 249 last.

ENN KERGE

Läänemaa 2012. aasta naiste võrkpalli meistrivõistlused võitis Kaitseliidu Lääne maleva naiskond, kogudes 18st võimalikust 17 punkti. Teine oli Ridala spordiklubi ja kolmas Ridala Säde. Lääne maleva naised loovutasid vaid ühe geimi Ridala Välgu naiskonnale, geimivõidule oli väga lähedal ka Oru kool. Võistlused olid kaheetapilised ja kõik võistkonnad kohtusid omavahel kaks korda. Paremuse määramisel võeti arvesse kogutud punktid, mida arvestati nn Itaalia süsteemi kasutades: mängiti kahe geimi võiduni ja 2:0 võidu eest anti 3, 2:1 paremuse eest 2 punkti, 1:2 kaotus andis kaotajale ühe punkti, 0:2 kaotus kaotajale punktilisa ei toonud. Naiskondade parimateks mängijateks valiti Ivika Raudsepp (Kaitseliit), Kaidi Talts (Ridala spordiklubi), Ly Märss (Ridala Säde) ja Johanna Nõupuu (Oru kool).

Tallinna malev taastas baretikandmistava Kaitseliidu Tallinna maleva aastapäeval, 20. jaanuaril kuulutas malevapealik mjr Eduard Nikkari pidulikult taastatuks maleva baretikandmistraditsiooni. Kaitseliidu Tallinna maleva baretivärviks on traditsiooniliselt must ja baretti võivad kanda ainult vastava statuudi alusel selle õiguse saanud Tallinna maleva kaitseliitlased, kes on omandanud sõduri baaskoolituse Kaitseliidus, kaitseväes või mõnes muus sõjaväestatud üksuses, on vähemalt kolm aastat on olnud maleva liikmed, selle aja jooksul aktiivselt osa võtnud väljaõppest, täitnud kohusetundlikult neile pandud ülesandeid ja sooritanud viimase aasta jooksul positiivselt lasketesti oma teenistusrelvast. Lisaks võib baretimärgi kandmise õiguse anda maleva toetajaliikmetele, kes on andnud suure panuse maleva arengusse viimase viie aasta jooksul, või teistest Kaitseliidu üksustest üle tulnud liikmetele, kes on osutanud erilisi teeneid malevale, vaatamata malevas oldud ajale. KL TALLINNA MALEV KODULEHT

Läänemaa võrkpallimeister on Kaitseliidu naiskond

Kaitseliitlaste baretikandmisel on ajaloolised juured ja tänapäeval reguleerib seda vabariigi valitsuse 25. septembri 2008 määrus nr 142 „Kaitseliidu vormiriietuse kirjeldus“. Tallinna malev on Kaitseliidu suurim malev, kuhu 2011. aasta seisuga kuulub koos naiskodukaitsjatega üle 2200 liikme.

Kaitse Kodu! 3/2012

äletan varasest lapsepõlvest Mulgimaa taluõuel vurrina keerelnud musta koera, kes ajas vihaselt lõrisedes oma saba taga. Ema selgitas: koer ei saa aru, et see on tema enda saba, ta peab seda võõra koera omaks. See õpetlik lugu tuli mulle meelde nüüd, mil Eestis ja kogu Euroopas — õieti tervel õhtumaal — räägitakse palju majanduse ja kogu elukorralduse kinnijooksmisest. Ja muidugi püütakse süüdlane üles leida. Saksamaal arvatakse: süüdi on Kreeka. Kreekas arvatakse: süüdi on Saksamaa. Ent Kreeka ja Saksamaa on euroopluse alustalad: üks on Euroopa ajalooline häll, teine aga Euroopa nüüdismootor.

Maailmapilk

Õhtumaa koerad

Hiljuti lugesin ühe Hamburgi lasteaiatöötaja kurtmist, et elu on muutunud talumatult vaeseks: enam ei saa endale korraga lubada uut autoliisingut ja iga-aastast Vahemere-reisi. See viis mu mõtted teada-tuntud tõsiasjale, et saksa rahvastik vananeb, sest noored saksa naised ei taha eriti sünnitada. Majandusime aastail kutsuti riiki ohtrasti türklasi, nüüd on Gastarbeiter’id osutunud suureks tülinaks. Nad on milleski justkui süüdi. Eesti on teel Saksamaa poole. On veel pikk tee minna. Aga kas peakski lõpuni minema? Üks eestlasest tööandja kinnitas hiljuti: tema kogemusel tahavad meie noored head tasuvat tööd, väga vähesed aga soovivad veidi enamat — sedasama tööpõldu ka arendada, et see looks teistelegi uusi ja häid võimalusi. Nõrk on arusaam mina-meie-suhte tähendusest ja tähtsusest. Eestit peetakse väljendusvabaduse poolest maailma tippu kuuluvaks riigiks. Siin võib igaüks ütelda või kirjutada, mida ta iganes tahab — olgu ajalehes või ilmavõrgus (internetis). Eneseväljendus on eneseteostuse alus. Vabadus on eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. Mõtlen vabaduse piiride üle iga kord, kui näen hilisõhtuse linna bussipeatuses pooliku viinapudeliga noortekampa. Kas vabadus on kõikelubatavus? Palju laaberdamist tekib siis, kui pole enam valvsat silma. Kes või mis peaks olema see silm tänapäeva Eestis? Või üldsegi — tänasel õhtumaal? Hommikumaast ma siinkohal ei räägi — seal võivad olla omad mured, ent laaberdamisega on idamaal lood teisiti. Tasub mõtiskleda selle üle, miks 20. sajandil jaapanlased, hiinlased, hindud jpt on kippunud joonduma ameeriklaste järgi. Miks on ameerika elulaad ja hollywoodi kultuur paljudele nõnda kütkestav? Noorusihalusest pakatav tarbijamaailm on jõudmas uue hulluseni — kasvuhormoonideni. Nendesamadeni, mis väidetavalt muutsid Andrus Veerpalu naha nõnda siledaks. Nüüd unistavad sellisest nahast juba tuhanded naised — noored ja pisut vähem noored —, sest see pidavat suurendama nende konkurentsivõimet, st turuväärtust. Millal hakatakse avaldama daamide konkurentsivõime edetabeleid? Kaubamajade hullud päevad on levimas ilmavõrku – ostjail on aina suurem võim. Aga mida nad selle võimuga peale hakkavad? Mida nad ostavad? Ja milleks? Kui kaubamaja ukse ette mahuvad rüselema vaid sajad, siis küberruumi kiirteele miljonid. Nemad otsustavad. Otsustavad selle üle, kuhu me oleme teel. Ühe värske uuringu kohaselt on meile eeskuju pakkuva Rootsi üheksast miljonist elanikust juba neli miljonit iga päev Facebookis. Suur osa neist siseneb sinna mitu korda päevas. Kuid üllatuslikult kinnitab tervelt miljon (st veerand) nendest, et nad on Facebookis viibides õnnetud. Kõik see tuletab meelde ühe tuntud ameeriklase paari aastakümne tagust ennustust tuleviku internetist ja sellega kaasnevaist „ääretuist võimalusist“. Märkimisväärne on see, et kirjelduse tehniline pool on osutunud vägagi täpseks — just selline tänane ilmavõrk ongi. Mis aga osutus täiesti eluvõõraks, oli sellega seondunud usk „inimeste murede kõikehõlmavast lahendamisest“. Küllap olid inimesed telegraaﬁ leiutamise ajastul sama õnnelikud kui e-posti leiutamise ajal. Ja vist olid nad sama õnnelikud-õnnetud koguni kiilkirja väljamõtlemise hallil ajal. Õnne valem ei ole kunagi olnud „tehniline“. Isegi kui uus tehniline avastus meile korraks rõõmu valmistab. Öeldud on: õnne järele ei tohi kihutada, sest kihutamine ajab õnne minema. Õhtumaal on pentsikul kombel — sajand sajandi järel aina enam — hakatud õnne otsima iseendast väljaspool. Õhtumaa koerad ei tunne enam oma saba.

TRIVIMI VELLISTE, Kaitseliidu Toompea malevkonna liige

Kaitse Kodu! 3/2012

Põhiteema

Kaitseliidu välilasketiirude arendamise konarlik tee KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

öödunud aasta 4. märtsil allkirjastasid kaitseminister, rahandusminister, keskkonnaminister, kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülem Kaitseliidu lasketiirude arendamise heade kavatsuste kokkuleppe, mille alusel kavatsetakse rekonstrueerida või rajada uusehitistena Kaitseliidule esmase laskeväljaõppe läbiviimiseks 16 nõuetele vastavat lasketiiru. Lepingu elluviimiseks moodustati kaitseministri käskkirjaga asjaga seotud ametkondade esindajatest ajutine töörühm, kuhu kuuluvad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), keskkonnaameti, rahandusministeeriumi, kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu ametnikud ning mille ülesandeks on välja selgitada lasketiirude ehitamisega kaasnevad probleemid ja pakkuda neile lahendusi.

Kaitseliidu harjutusväljade teemat aitab lahti harutada peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna juhataja Toomas Kuningas

Eesmärk rajada 2018. aasta lõpuks Kaitseliidule 16 nõuetele vastavat lasketiiru lähtub vabariigi valitsuses 2009. aasta jaanuaris heaks kiidetud sõjalise kaitse arengukavast aastateks 2009–2018 ja paistab praegu, 2012. aastal juba ebareaalsena. Tõenäoliselt kohendatakse eesmärki tänavu valmivas sõjalise riigikaitse arengukavas aastateks 2013–2022. Ka lepiti kokku põhimõte, et Kaitseliidule lahinglaskmisteks eraldi harjutusvälja ei rajata, selleks kasutavad kaitseliitlased kaitseväe keskpolügooni, Nursipalu, Sirgala, Klooga, Männiku ja Kikepera harjutusväljasid. Samuti ei rajata (mõne erandiga) lasketiire nendesse maakondades, kus kaitseväe lasketiirud juba olemas (eranditeks on Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja Harjumaa). Ilmselt ei tule enam kellelegi üllatusena, et lasketiirude arendamisega on seotud ohtralt muresid, mis vajavad tähelepanu. Sellest hoolimata pole olukord nii lootusetu, nagu esmapilgul tundub.

Kaitse Kodu! 3/2012

Põhiteema Potsepa karjääri omanik Henn Rääk suhtub Kaitseliidu tegemistesse oma maadel igati sõbralikult

Vajadused paika „Lasketiir on koht käsitulirelvade õppelaskmisteks: automaadid kaliibriga kuni 7,62 mm ning kaliibripiiranguta püstolid ja revolvrid,“ alustab Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinäiteks veidi enam nisvarajaoskonna kui kahe miljoni juhataja Toomas eest, mis kulub Kuningas olukorra selgitamist deﬁ- Tsiatsungõlmaa lasketiiru nitsiooniga, mida ehitamiseks, saaksime tegelikult tähendab umbes kaks värskelt sõna „lasketiir“. rekonstrueeritud Tallinna „Paljudele kaitsemaleva staabihoonet. liitlastele võib tulla üllatusena, et igas lasketiirus ei tohigi näiteks granaadiheitjaga lasta. Küsimus on selles, kas peakski,“ arutleb Kuningas ja vastab ise: ei peaks.

Tema väidet toetab väga praktiline mõttekäik: „Praegu ehitatakse Võrumaal kaitseministeeriumi tellimusel Tsiatsungõlmaale kaitseväe ja Kaitseliitu tarbeks sisuliselt esimest nüüdisaegset ja tehnilistele nõuetele vastavat lasketiiru. See on poolkinnine, praktiliselt ohualata lasketiir: põrkeplaatide, otsa- ja külgmiste ohutusvallidega. Selle hinnaks on koos käibemaksuga natuke üle 2 miljoni euro. Kui mehed laseksid näiteks lahingugranaatidega taustvalli ette kuulipüüdjasse, läheks see lugu lasketiiru omanikule – või ka laskjale – kokkuvõttes üsna kalliks maksma.“ Sellepärast tulebki esmalt selgeks teha, milliseid lasketiire, miks ja kuhu vaja on. Selle juures tuleb lähtuda ka kainest talupojamõistusest. Kaitse Kodu! 3/2012

Näiteks ei ole praegu isegi plaanis ehitada tiire täpsuslaskuritele. „Kuigi Kaitseliit on juba arvestatavas mahus täpsuslaskureid välja koolitanud, pole eriti reaalne, et iga malev saaks endale nende vajadusi rahuldava tiiru. See läheks liiga kulukaks. Lähtuda tuleb ikkagi olemasolevatest võimalustest ja neid täiel määral ära kasutada,“ kinnitab Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna staabiohvitser major Joe Lepp. Et täpsuslaskurite väljaõppes on oluline imiteerida võimalikult usutavalt reaalset olukorda, sobib nende laskeharjutuseks kõige paremini harjutusväljal asuv laskeväli, lasketiirus on tingimused liiga tehislikud. Harjutusväljad on olemas ja planeeritud välja ehitada, aga kaitseväele ja nende kasutamiseks tulebki täpsuslaskurite väljaõppe korraldamisel teha tihedat koostööd kaitseväega. Arvesse tuleb võtta ka asju, mis on märksa pakilisemad ja mõjutavad igapäevaselt malevate eluolu. „Kui seni on malevate staabi- ja tagalakeskused välja ehitamata, ei saa lasketiirud kuidagi olla prioriteet. Lasketiirude arendamine on prioriteet eelkõige malevatele, kellel on muud objektid korras. Neil malevatel, kus on olukord staabikomplekside osas kriitiline, on eelkõige vaja töökeskkond korda saada,“ on Kuningal kindlalt selge, mille ehitamist eraldatud eelarverahast eelistada. „Näiteks veidi enam kui kahe miljoni eest, mis kulub Tsiatsungõlmaa lasketiiru ehitamiseks, saaksime umbes kaks värskelt rekonstrueeritud Tallinna maleva staabihoonet,“ ütleb ta. Need ongi paralleelid, millega peab kinnisvarajaoskond opereerima. „Kui seada malevapealik küsimuse ette, mida ta eelistab, kas tagalakeskust või lasketiiru – need on hinnalt võrreldavad –, siis ma aiman, mida ta eelistab,“ pakub Kuningas ühe selgi11

Põhiteema Pildikesi Nursipalu harjutusväljalt

tuse, miks lasketiirude arendamine seni nii visalt on kulgenud. „Meie investeeringute maht on üsna piiratud. Sellepärast olemegi seda meelt, et poolkinnised tiirud käivad Kaitseliidule lihtsalt üle jõu. Peame leidma odavamaid lahendusi.“ Odavamate lahendustega kaasnevad omakorda uued probleemid.

Karmid nõudmised Esimesed tagasilöögid ilmnesid juba Kaitseliidu lasketiirude arendamise heade kavatsuste kokkuleppe allkirjastamise koordineerimisel keskkonnaministeeriumiga. Kuus lasketiiru kooskõlastati märkusteta, kaheksa märkusega ja kaks jäeti üldse kooskõlastamata. Peamised märkused seisnesid keskkonnamõjude hindamise või liigieksperdi hinnangu tellimise vajaduses. „Meil pole endal tõendatud ja pädevaid näiteid, millist mõju lasketiirud avaldavad. Kui legaliseerime praegu olemasolevaid laskekohti, kus on lastud juba aastakümneid, selgub tihti, et seal elutseb näiteks metsis. Tegelikult ei ole laskmine neid mõjutanud, aga seda väidet on väga keeruline

tõendada, kui pädev ekspert ei ole seiret läbi viinud ja seda ei ole dokumenteeritud,“ selgitab Kuningas tiirude arendamise keskkonnamõjulisi külgi. Plaan selle murekoha lahendamiseks on olemas: „Kohtades, mida saame praegu kasutada metsisele tundlikul ajal kuni kord kuus, tekib Kaitseliidul seirekohustus ja seda hakataksegi Kaitseliidu kulul korraldama. Kui seire näitab mõne aasta jooksul negatiivse mõju puudumist, saame taotleda juba kindlatele faktidele toetudes kasutuskoormuse suurendamist.“ Lisaks keskkonnapiirangutele raskendab lasketiirude arendamist tiiru kasutamisega kaasnev müra, mis häirib tugevalt kohalikke elanikke: näiteks Põlvamaal on lasketiiru rajamise protsess kohalike vastuseisu tõttu pidurdunud. Raplamaale pole aga keskkonnakaitseliste piirangute tõttu lasketiirude rajamiseks sobilikke kohti veel leitud. „Paradoks on selles, et kui on palju inimesi, siis ei ole reeglina ka looduskaitselisi piiranguid, kui on vähe inimesi, siis on jällegi looduskaitselised piirangud,“ toob Kuningas näite laskekohtade rajamist pärssivast olukorrast, kus klassikaliselt nokk kinni, saba lahti. „Inimeste arvates on kõik kohad polügoonid: harjutusväli, laskeväli, lasketiir, laskepaik, laskekoht. Ometi on need kõik erinevad mõisted. Selles suhtes on vaja veel kõvasti selgitustööd teha, sest kohaliku kogukonna toetus on protsessi sujumiseks hädavajalik.“ Tasub aga küsida, kas lasketiirude arendamine teenib ainult Kaitseliidu huve või saavad sellest kasu ka teised, nagu laskesportlased, jahimehed ja ka kohalikud inimesed. „Kui protsess kuhugi toppama jääb, siis kindlasti ei avaldu selle mõju ainult Kaitseliidu tegevusele,“ on Kuningas veen-

Kaitse Kodu! 3/2012

Inimesed tiiruteema taga Lasketiirude arendamisele seab ka omad kitsendused saadaoleva pädeva personali nappus. Ainult mõne üksiku inimesega pole puhtfüüsiliselt võimalik kümne inimese tööd ära teha. Peaaegu kõik objektid on küll korraga töös, kuid keskenduui on palju takse esmajärjekorras inimesi, siis ei neile, mille potentsiaal ole reeglina on suurem. „Reaalsus on praegu selline, et ka looduskaitselisi meil on kaks inimest, piiranguid, kui on kes selle valdkonnaga vähe inimesi, siis on Kaitseliidu peastaabis jällegi looduskaitseigapäevaselt tegelevad. Kui probleeme pole, lised piirangud. kulgeb kõik kiiresti. Kui ilmneb mõni probleem, jääb protsess toppama või kulub sama tempo juures oluliselt rohkem tööjõudu,“ paljastab kinnisvarajaoskonna juhataja lihtsa tõe.

praeguseks on tehtud, on kokkulepete saavutamine RMKga, sest lasketiirude ohualad on suures osas nende maadel,“ tutvustab Kuningas juba astutud samme. „Teine oluline punkt, mis on lahenduse leidnud, on kaitseministeeriumi tellimusel valminud lasketiirude tüüpprojektid.“ Sõlmitud kokkulepped aga kajastuvad reaalsetes tegudes ja on lootust, et Kaitseliidu esimesed tänapäevased 300-meetrised lahtised lasketiirud Välustes ja Metsnikul valmivad juba aasta jooksul. Seejärel saab arendustes keskenduda prioriteetsuselt järgmistele objektidele. Juba valminud lasketiirude osas algab uus etapp: lasketiiru säilimise tagamine ehk nii korrashoiutegevuste korraldamine kui ka kasutamise koordineerimine.

Põhiteema

dunud. „Sellepärast tasukski seljad kokku panna.“ Tähtis pole mitte ainult materiaalne abi, vaid ka moraalne.

Väluste ja Metsniku ehitusprojektid valmivad juba aprillis ja seejärel, pärast ehitushangete läbiviimist mais-juunis selguvad ka objektide maksumused. „Kõik sõltub ehitusmaksumusest. Võib isegi juhtuda, et üldse ei lähe ehituseks, sest ehitamine läheb ebamõistlikult kalliks. Kõige optimistlikuma plaani järgi saavad mõlemad tiirud valmis juba sel aastal,“ lõpetab Kuningas siiski lootusrikkalt.

Lasketiirude temaatika on spetsiiﬁline valdkond ja vajaliku oskusteabega pädevaid konsultante, eksperte või projekteerijaid tuleb taga otsida tikutulega. Praegu töötab peastaabi kinnisvarajaoskonnas kolm inimest, kes on tegelenud lasketiirude või harjutusväljade arendamise temaatikaga kaitseministeeriumi valitsemisalas enam kui kuus aastat. Umbes kaks aastat tagasi hakkas kinnisvarajaoskonnas lasketiirude valdkonna arengut keskselt koordineerima kaks inimest: Liina Allikas ja v-vbl Imre Õim. Varem seda Kaitseliidus ei tehtudki.

Valgus tunneli lõpus Kuigi lasketiirude arendamine on keeruline protsess, mille juures tuleb arvesse võtta väga paljusid aspekte, pole see lootusetu ülesanne. Muidugi kulub iga eesmärgi saavutamiseks aega, raha ja inimtööjõudu. Aga algatuseks on vaja vaid kindlat plaani ja tahet ning juba avalduvadki esimesed tulemused. „Meil on detailne plaan olemas. Kaitseliidu lasketiirude arengukava, mida koostame, sisaldab lisaks välilasketiirudele ka siselasketiire. Lähema paari-kolme kuu pärast toome selle lauale,“ teatab Kuningas, et tegevuskava taha asi seisma ei jää. „Väga keeruline on kritiseerida asja, mida ei ole. Kui midagi on aga tehtud, saavad inimesed öelda, mis on valesti ja mis on väga hea või mida meil ei ole vaja ja mida on vaja.“ Peale selle on lahenduse leidnud ka mitmed märksa praktilisema väärtusega probleemid. „Suur asi, mis Kaitse Kodu! 3/2012

Põhiteema

Kriteeriumid ja nõuded Järgnev loetelu ei ole n-ö ametlikult kehtestatud dokument, vaid töömaterjal, mis kajastab lasketiiru rajamise eelduseks olevat ideaalilähedast olukorda. Päriselus tuleb aga tihti teha kompromisse ja seega mõnestki kirjeldatud tingimusest loobuda. 1. Ohuala: a) ohuala peab jääma riigimaale. Ohualasse ei tohi jääda püsielanikke ega suuremaid teid; b) ohuala jääb nii riigi- kui ka eramaa(de)le, kui on olemas eraomaniku või eraomanike nõusolek ja maakasutustingimused on Kaitseliidule vastuvõetavad. Enne lasketiiru ehitamist tuleb eramaa(de)le seada isiklik kasutusõigus Kaitseliidu kasuks vähemalt 30 aastaks. 2. Lähedus maakonnakeskusele: a) lasketiir peaks jääma maakonnakeskusest kuni 30 km kaugusele. 3. Kaugus elamutest: a) vältimaks müraprobleeme, peab lasketiir asuma lähimatest majapidamistest ja asulatest võimalikult kaugel, soovitatavalt vähemalt 2 km kaugusel. 4. Keskkonnapiirangud: a) ideaaljuhul ei tohiks lasketiiru vahetusse lähedusse ja ohualasse jääda kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavate liikide elupaiku/leiukohti jt kaitstavaid objekte, mida lasketiiru rajamine ja kasutamine mõjutaks; b) kui kõigi kaitstavate objektide välistamine lasketiiru läheduses ja ohualas on võimatu, tuleb arvestada, et I ja II kaitsekategooria kaitsealuste loomade elupaigad jääksid lasketiiru mõjualast võimalikult kaugele. 5. Juurdepääsutee: a) lasketiiru asukohavalikul tuleb arvestada, et maa-alale oleks olemas juurdepääsutee; b) kui juurdepääsuteed ei ole, peab asukohavalikul arvestama, et lasketiiru toetava infrastruktuuri (tee, parkla) rajamise kulud oleksid mõistlikud. 6. Elektrivajadus: a) võimalus elektrivõrguga liitumiseks. Kindlasti kaaluda ka mobiilse generaatori kasutamise võimalusi. 7. Muud nõuded: a) võimalusel lage ala (vähem metsa raadamist); b) võimalusel kõrgem pinnas, sest lasketiir eeldab pinnasetöid kuni 3 m sügavuseni; c) võimalusel laskesuund põhja, kuid aktsepteeritavad on ka suund kirdesse või loodesse. Sellise asendiplaani puhul häirib päike laskjaid kõige vähem; d) võimalusel pinnase (liiva) olemasolu samal kinnistul või selle lähedal (karjäär vms), mida on võimalik lasketiiru ehitamisel kasutada, sest lasketiir eeldab suurt pinnasetöömahtu, mis omakorda mõjutab oluliselt lasketiiru ehitusmaksumust. 8. Väljaõppealased vajadused: a) maksimaalne laskedistants; b) tulejoonte arv ja kaugus; c) sihtmärgisüsteemid; d) kasutuskoormus; e) kasutatavad relvad; f) muud väljaõppealased vajadused. 9. Ehitusmaksumus. 10. Maa-ala suurus: a) laskeala ja ohuala nõuavad minimaalselt 5—6 ha; b) Kaitseliidule sobivad laskeväljeõppeehitiste puhul tuleb rääkida suurusjärgust 200—350 ha.

LASKEVÄLJAÕPPEEHITISTE PÕHITÜÜBID 1. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga, kus korraldatakse kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi ja õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Laskeväli on osa harjutusväljast (maa- või mereala), mis vastab ohutusnõuetele ja on kohandatud laskeharjutuste sooritamiseks laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest ja laevade pardarelvadest. 2. Lasketiir on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav ohutuseeskirjades sätestatud nõuetele vastav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest. Lasketiirud jagunevad: lahtine, poolkinnine ja kinnine lasketiir.

Kaitse Kodu! 3/2012

Põhiteema

Rapla maleva katsumused harjutusväljade asjus Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

iimased paar aastat on Kaitseliidu Rapla malevat vaevanud küsimus, kus viia läbi vabatahtlike väljaõppes ette nähtud laskmisi. Sõbralikud naabrid on neile vajadusel alati abikäe ulatanud ja oma harjutusvälju kasutada lubanud, kuid pikemas perspektiivis ei ole selline rändamine mööda Eestit jätkusuutlik.

Ajakulu pärsib aktiivsust „Praegu Rapla maakonnas lasketiiru pole ja meie malev käib laskeharjutusi läbi viimas Männikul, Tapal, Piirsalus, keskpolügoonil või...“ loetleb Kaitseliidu Rapla maleva tagalapealik kapten Eduard Meresmäe üles kohti, kus nende vabatahtlikud laskmas käivad, jättes meelega nimistu lõpetamata, sest kunagi ei saa päris kindel olla, kuhu järgmiseks tuleb siirduda. „Peame sõitma. Männikul käimisele kulub päevas oma paar tundi.“ Ajakulu pole paraku ainus probleem, millega arvestada tuleb. Harvad pole juhused, kui lasketiir on vajalikul ajal juba hõivatud. „Männiku on tihti ülebroneeritud ja kui kaks üksust peavad laskevälja jagama, eelistatakse loomulikult kodumalevat,“ räägib kapten Meresmäe. ui saime

perele vajalikku, valib enamik tõenäoliselt viimase variandi.“

Malev vajab uut tiiru Otsest süüd tekkinud olukorras kellelgi pole. Maleva tiirud Kuusikul ja Pahklas tuli sulgeda, sest need ei vastanud enam kehtivatele nõuetele ja neid polnud ohutu kasutada. Raskustest hoolimata ei ole Rapla maleva kaitseliitlased veel lõplikult meelt heitnud ega käed rüpes istuma jäänud, vaid tegelevad aktiivselt väljapääsu otsimisega. Lahenduse leidmine on aga osutunud ootatust märksa keerulisemaks. „Praegu otsime maakonnas sobivat kinnistut, kuhu 300 m tiir peale mahuks, kuid kahjuks on senised otsingud liiva jooksnud,“ räägib kapten Meresmäe olukorrast. Ta lisab: „Praegu välja pakutud kinnisRAPLA MALEV

KARRI KAAS

kasutada oma harjutusvälju – Kuusiku ja Pahkla lasketiiru –, käis rohkem mehi laskmas.

Keeruline olukord on tekitanud lisaprobleeme, mille hulgast kõige suuremat mõju nii malevale kui ka Kaitseliidule tervikuna avaldab vabatahtlike aktiivsuse pidev vähenemine. „Eelkõige kajastub see meie vabatahtlike osalusprotsendis. Kui saime kasutada oma harjutusvälju – Kuusiku ja Pahkla lasketiiru –, käis rohkem mehi laskmas. Otseselt õppusi ära jätma pole veel pidanud, kuid kindlasti oleksid meie allüksused laskmiste korraldamisel aktiivsemad, kui nad ei peaks pidevalt nii pikka teekonda ette võtma,“ selgitab kapten Meresmäe oma harjutusvälja puudumise kõige negatiivsemat aspekti. „Eks sel asjal ole ka oma psühholoogiline pool. Mida lähedal on tiir, seda varem saame ju ka õhtule. Kui meestel on valida, kas loksuda mitu tundi autokastis või teha kodus sama kaua midagi

Rapla kaitseliitlane unistab laskeharjutusest

Kaitse Kodu! 3/2012

Põhiteema

Tallinna malev Tallinna malev kasutab Männiku harjutus-välja, Kloogat/ Paldiski poolsaart, kaitseväe keskpolügooni, Piirsalu, Kirde KRK Tapa vana linnakut, Jägalat. On käidud ka Sirgalas.

Kus me laskmas käime?

Klooga/ Paldiski poolsaar

Tallinn Männiku

Harju malev Harju malev kasutab laskmiste läbiviimiseks Männiku laskevälja ja tiiru.

Lääne malev Lääne malev kasutab Piirsalu lasketiiru ja Hiiumaal Kapasto karjääris asuvat lasketiiru.

Kärdlaa

Kapasto

Piirsalu

Haapsalu

Rapla Rapla Rapla malev käib laskmas Männikul.

Saaremaa malev Saaremaa malev kasutab suuremateks laskeharjutusteks Dejevo laskevälja Karujärve lähedal.

Pärnu

Dejevo Potsepa

Kikepera

Kuressaare Pärnumaa Malev Pärnumaa malev kasutab laskeharjutuste läbiviimiseks Potsepa ja Lauri karjääri ning Kikepera harjutusvälja.

tutest pole ükski sobinud. Üks ala on liiga soine ja teine asub kaitse all oleva linnuraba lähedal. Sellistesse kohtadesse raegu otsime lasketiiru rajada ei saa.“ maakonnas so-

bivat kinnistut,

Ometi pole kõik veel päris lootusetu. kuhu 300 m tiir peale „Üks maa-ala meil mahuks, kuid kahjuks siiski silmapiiril on senised otsingud on, kuid see ulatub liiva jooksnud. eravaldusesse, mille üks omanik on harjutusvälja rajamisele kindlalt vastu. Võib-olla tema suhtumine muutub, kui autoriteetsemad inimesed talle natuke rohkem selgitustööd teevad,“ võtab 16

Rapla maleva tagalapealik kapten Meresmäe teema lootusrikkalt kokku.

Rapla pole üksi Sarnane seis Rapla malevaga on ka Põlvas, kus kohalikel kaitseliitlastel puudub oma laskealase väljaõppe läbiviimiseks sobilik koht. Mooste aleviku lähedale Hullumäe karjääri, mida Kaitseliit on laskeharjutuste läbiviimiseks kasutanud varemgi, planeeritud lasketiiru arendamine jäi soiku kohalike elanike aktiivse vastuseisu tõttu. Alternatiivset ala pole aga seni leida suudetud ja pidev sõitmine kaugemal asuvatesse tiirudesse on Kaitse Kodu! 3/2012

Lauri

Jägala

Rakvere

Kaitseväe keskpolügoon

Kirde KRK Tapa

Jõhvi õhvi õh

Viru pataljon

Sirgala

Põhiteema

Rutja

Viru malev Viru malev käib laskmas Tapal ja Rutjal.

Alutaguse malev Alutaguse malev kasutab Viru pataljoni lasketiire ja võimalusel ka Sirgalat.

Paide P Nurmsi

Jõgeva

Järva malev Järva malev kasutab laskmiste ja taktikaliste harjutuste läbiviimiseks kaitseväe kesk-polügooni, Nurmsi õppevälja, Kirde KRK Tapa lasketiiru ja Kirna õppekeskuse lasketiiru. Järvamaal laskeharjutuste läbiviimiseks lasketiir/laskeväli praegu puudub.

Jõgeva malev kasutab Kirde KRK Tapa ja Kirna õppekeskuse lasketiiru.

Kirna õppekeskus

Tartu malev

Viljandi Väluste

Sakala malev

Jõgeva malev

Tartu malev käib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse harjutusväljal ja Sakala maleva Väluste laskeväljal.

Tartu

Sakala käib põhiliselt laskmas Välustes ja Lillis.

Põlva

Lilli

Valgamaa malev Valgamaa malev kasutab suuremateks laskeharjutusteks Metsniku tiiru ja väiksemateks Uniküla. Püstolit käiakse laskmas Jaanikese OÜ siselasketiirus Valgas.

Uniküla Metsniku Nursi

Valga

Põlva malev Põlva malev kasutab tavaliste laskeharjutuste läbiviimiseks Nursipalu harjutusvälja, lahinglaskmisi tehakse põhiliselt Kirde KRK Tapa laskeväljal. On käidud ka Välustes.

Võru

Võrumaa malev Võrumaa malev kasutab oma väljaõppe läbiviimiseks kaitseväe Nursi harjutusvälja ja lasketiire.

vaikselt hakanud mõju avaldama ka laskeväljaõppele. Suurenenud transpordikulust rääkimata. „Põhiline kulu läheb transpordile, kuid eks see mõjuta ka väljaõpet,“ ütleb Põlva maleva tagalapealik leitnant Riho Nool. „Kui on vaja sõita Nursipallu või Tapale, ikka väga ei taheta tulla küll. Eriti kui on vaja oma autoga sõita, järgulaskmisele näiteks.“ Kaitse Kodu! 3/2012

Põhiteema

Kindla sõnaga Võru maavanem Andres Kõiv astus Kaitseliitu UNO MINKA Kaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik

iimati rääkisime Võrumaa maavanema Andres Kõivuga Kaitseliitu astumisest 2011. aasta maakaitsepäeval. Siis andis ta lubaduse organisatsiooniga liituda. Nüüd on maavanem oma lubaduse täitnud. Tere tulemast Kaitseliitu! Mis ajendas sind liituma suurima vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga? Riigikaitse peab olema meie kõigi ühine tahe. Liitumine selle organisatsiooniga on loomulik samm, mille astusin, lähtudes oma tõekspidamistest. Eesti inimesed peavad oma riigi eest hoolt kandma ja seda kaitsma. Võrumaal on palju mehi ja naisi, kes töötavad kaitseväes või on tegevteenistuses, seega on kaitsevägi aidanud vähendada ka tööpuudust.

sel vahemees ja sidemees, et aidata mõistlikke ja pooli rahuldavaid kokkuleppeid sõlmida. Maakonnas on omavalitsusi, mille eesotsas on väga töökad ja tublid vallavanemad või volikogu juhid, kes on liitunud Kaitseliiduga, olles sellega suureks eeskujuks. Nimetan eelkõige Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhti, Antsla vallavanemat Tiit Tõntsu, kes on Kaitseliidu Antsla üksikkompanii pealik, Vastseliina vallavanemat Raul Tohvi ja vallavolikogu aseesimeest Urmas Juhkamit. Naabervallas Missos töötab vallavanemana reservkapten Urmas Peegel, kes on Kaitseliidu aktivist ja teeb väga tänuväärset tööd, et aidata noortel tegeleda rallispordiga. Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares on samuti staažikas kaitseliitlane. Nii Urma

Mida saaks teha, et veelgi parandada maavalitsuse koostööd jõustruktuuridega? Praegust koostööd hindan väga heaks. Kord kuus istume kõigi jõustruktuuride esindajatega koos, et anda üksteisele informatsiooni ja arutada probleeme. Üheks keeruliseks probleemiks on Nursipalu harjutusväljaga seonduv. Kompromissi leidmine on keerukas ja ülesanne on raske. Kuidas edeneb selle probleemi lahendamine? Siin on mitu aspekti, millega peab arvestama. Esiteks on relvadest laskmine väljaõppeks reaalselt vajalik, see pole pelgalt kellegi väljamõeldud tegevus aja sisustamiseks. esti inimeHarjutamine hõlmab olulist osa välsed peajaõppest ja tagab maksimaalse kogevad oma mustepagasi. Teiseks tuleb harjutusriigi eest hoolt välja arendamisel leida kõiki pooli kandma ja seda rahuldav lahendus. Pole mõeldav, et kompromissi ei püütagi leida ja arvakaitsma. takse, et riigikaitsega tuleb tegeleda kusagil kaugel või kusagil mujal.

Miks on elanike ja kaitseministeeriumi vastasseis püsinud nii äge ja terav viimsed kaheksa aastat? Peamine põhjus on minu hinnangul selles, et maavalitsuse ja maakonna tasandil pole selle asjaga sisuliselt tegeletud. Sellistes küsimustes peab kohalik maavalitsus olema juhtivas rollis, vajadu18

Kaitse Kodu! 3/2012

Kas sinu arvates võiks omavalitsusjuhtide rivis olla veelgi enam Kaitseliidu liikmeid? Millega ja kuidas neid meelitada? Jah, võiks olla küll. Et tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga, siis kedagi sundida ei saa. Sellest vajadusest peab igaüks ise aru saama. Mida saaksid maavanemana teha selleks, et maakonnas tegutseks veelgi tugevam Kaitseliidu malev, sh Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid? Hea eeskujuna astusin Kaitseliidu ridadesse, et panustada selle organisatsiooni töösse. MTÜ Võrumaa Jahimeeste Seltsi liikmete arv on tublilt üle 600. Selle organisatsiooni kauaaegne aktiivne liige on ka sinu isa Ülo Kõiv. Kas isa eeskuju on üks põhjustest, miks sa tallad jahiradu? Jahipisiku olen pärinud tõesti isalt, kuigi ka minu vanaisa ja vanavanaisa olid kirglikud jahimehed.

Sinu kodumaja õuest avaneb vaade Tamula järvele. Kas kaunis järv kutsub sind ka kala püüdma? Kalastusega on nii, et tõsisemad ii Urma kui ka ettevõtmised jäid poisipõlve. Arnoga julgen Siis sai igal vabal momendil ma igal ajal järve ääres oldud. Et enamiku vabast ajast veetsin vanavane- luurele minna, sest mate kodus Rõuges, püüdsime olime möödunud koos tädipoeg Unoga selle aasta maikuus koos kandi järvedelt kala nii suvekui ka talvekuudel. Senini olen suurõppusel Kevadpüüdnud leida igal aastal aega torm. vähilkäimiseks. Ka see ettevõtmine on kuni söömiseni välja võrratu ja omamoodi elamus. Püük ise on suurepäraseks puhkuseks ja tagab mõnusa enesetunde.

Kes on kes

Kas oled nõus väitega, et puhkepäevadel looduses viibimine, eriti kauni Võrumaa kuppel-

maastikul heas jahiseltskonnas aitab meestel laadida tühjaksläinud patareisid? Nii see on. Olen küll pigem sedalaadi inimene, kellele meeldib üksinda metsas käia, loodust vaadata ja kuulata. Esmaseks eesmärgiks pole kaugeltki saagi saamine, vaid just see „akude laadimine“. Võin oma kogemustele tuginedes ütelda, et üks õhtu metsas jalutades ja loodust kuulates-vaadeldes võrdub nädalavahetuse puhkusega.

Põhiteema

kui ka Arnoga julgen ma igal ajal luurele minna, sest olime möödunud aasta maikuus koos suurõppusel Kevadtorm.

VÕRU MAAVANEM

ANDRES KÕIV Sündinud 22. märtsil 1972 Kaitseliitlane 9. detsembrist 2012 Haridus: lõpetas 1998. aastal Eesti Põllumajandusülikooli ökonoomika ja ettevõtluse eriala magistriõppe Perekond: abielus, peres kolm last

Andres Kõiv (vasakul) möödunud aasta maakaitsepäeval

Kaitse Kodu! 3/2012

Põhiteema

Nursi harjutusväli: kui kaugel me sellega oleme? Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade rajamise ja laiendamise plaanid on kütnud pidevalt kirgi juba taasiseseisvumisaja algusest saati. Asjaosaliste reaktsioone on olnud seinast seina, väga positiivsetest ülimalt negatiivseteni välja. Seda nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, mis on ka igati loomulik, sest teema on tundlik ja mõjutab kõiki osapooli, sõltumata nende hoiakutest. KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

robleemi olemasolu jätkuvaks kinnituseks on Võrumaal asuva Nursipalu harjutusvälja ümber keerlev poleemika, mis lisaks Kuperjanovi pataljonile ja Kaitseväe Lahingukoolile ning teistele jõustruktuuridele puudutab suures osas ka kõiki Lõuna-Eestis paiknevaid Kaitseliidu üksusi. Kuiva trenni saab ju teha igal pool, kuid see ei asenda ealeski reaalset kogemust. Eriti kehtib see Kaitseliidu vabatahtlike kohta, kelle väljaõpe sõltub tihti kohapealsetest võimalustest. Nursipalu harjutusvälja laiendamine parandaks oluliselt Võrumaa, Põlva, Valgamaa ja Tartu maleva väljaõppe võimalusi ja selle kaudu ka ettevalmistuse taset. Kahjuks pole see kõigile nii üksüheselt selge ning teekond sobiva tulemuseni on osutunud ootatust kordades pikemaks ja käänulisemaks. Õnneks mitte päris lootusetuks.

kaitseministri määrusega „Harjutusväljadele esitatavad nõuded ja kasutamise kord“. Et päevakorras oli ka küsimus Võrumaal paiknevate kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste väljaõppetingimuste ning efektiivsuse parandamisest, otsustati ühtlasi ette võtta Nursipalu laiendamine. Lisaks taristu renoveerimisele ja väljaehitamisele kavatseti harjutusvälja territooriumile rajada rida uusi lasketiire, kus oleks võimalik lisaks kõigele muule ka ohutult harjutada 80 ja 120 mm miinipildujatest ning tankitõrjerelvadest laskmist. See plaan aga leidis tänaseni vaibumata vastuseisu Rõuge valla kodanikes, kes on aktiivselt Nursipalu harjutusvälja laiendamise vastu. Pigem on teema praegu isegi aktuaalsem kui kunagi varem.

Probleem Põhiline mure, mis kohalikke elanikke vaevab, on raskerelvade kasutamisest tulenev tugev müra.

Võru kaitseliitlased tänavu märtsis Nursipalus laskeharjutustel

Probleemi juured Nursipalu harjutusväli paikneb alal, kus kunagi asus Nõukogude armee Nursi baasi Višnevski sõjaväemetskond, kuhu kuulusid ka raketibaas ja dessantväe polügoon. Territooriumi pindala hõlmab 3703 ha, millest enamik jääb Rõuge valda, väike osa ka Sõmerpalu valda. Kaitsevägi kasutab Nursipalu harjutusvälja alates Kuperjanovi pataljoni taasloomisest 1992. aastal. Sõltuvalt kehtestatud piirangutest on alal lubatud läbi viia laskmisi erinevatest kergerelvadest, sooritada käsigranaadiviskeharjutusi ja teostada lõhkamisi. Harjutusvälja arendamise plaanide juured ulatuvad eelmise aastakümne keskpaika, kui hakati ellu viima vabariigi valitsuse 20. novembri 2003 protokollilist otsust, millega kehtestati harjutusväljadel vajalikud toimingud nende vastavusse viimiseks 20

Kaitse Kodu! 3/2012

robleemi ole-

Sellepärast on kaitseminismasolu jätkuteerium lasknud korduvalt vaks kinnituhinnata mürataset erinevate laskeharjutuste korral ja seks on Võrumaal üritanud kaardistada selle asuva Nursipalu mõju valla edasisele arenharjutusvälja ümber gule. Uuritud on ka harjutusvälja taluvuskoormust, keerlev poleemika. selle kasutamisest tulenevaid keskkonnamõjusid ja muid looduskaitselisi aspekte, mille tulemusi on kohapeal selgitamas käinud lisaks igasugustele komisjonidele ja kolleegiumidele ka kaks kaitseministrit isiklikult. Et tegemist on siiski tähtsa küsimusega, otsustas Rõuge vallavalitsus, erinevalt Sõmerpalust, mis lahendas asja suhteliselt kiiresti, Nursipalu harjutusvälja tuleviku lahendada valla üldplaneeringuga, mis pidi vastu võetama juba 2007. aastal. Paraku seda ei tehtud ja protsess on jäänud venima. Kui mullu tundus, et probleem leiab varsti lahenduse, siis praegu see enam nii kindel ei ole. Rõuge vallavalitsus teatas veebruari alguses kirjas kaitseministeeriumile, et ei pea võimalikuks harjutus-

välja küsimust valla üldplaneeringuga lahendada. Vähemalt mitte enne, kui teatud nõudmised täidetud on. Kadunud õnneks pole midagi, sest kompromissiks on valmis kõik osapooled. Iseasi, millises ulatuses.

Mis edasi saab?

Põhiteema

Inimesed tunnevad hirmu nii oma vara kui ka tervise pärast ning pole seetõttu lubanud ehitusmeestel koppa maasse lüüa. Inimeste mure on ka igati mõistetav, sest kui küsimus on ohutuses, tuleb lähtuda printsiibist, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika.

„Rõuge vald menetleb endiselt üldplaneeringut. Volikogu toetab kaitseministeeriumi soovi kajastada Nursipalut riigikaitsemaana, vallavalitsus ei toeta. Teeme praegu volikoguga konstruktiivset koostööd ja loodetavasti leiame lahenduse, mis on mõlemale poolele sobiv,“ selgitab olukorra tagamaid kaitseministri nõunik Rauno Veri. Kuigi tema sõnul on läbirääkimisteks uks lahti, ei kavatse kaitseministeerium oma plaanidest taganeda. „Kaitseministeeriumi ülesanne on selgelt kaitsta riigikaitse huve ja sellest me ei tagane.“ Koostöö jätkumise osas on positiivselt meelestatud ka Võru maavanem Andres Kõiv, lubades ise vajadusel vahekohtuniku rolli asuda. „Olukorras, kus riik peab enda eksisteerimiseks realiseerima teatud strateegilised huvid ja vallavalitsus tegelema oma valla arengu küsimustega, peab keegi olema nn arbiitriks. Tõenäoliselt on maavanemal võimalus seda rolli täita,“ ütleb maavanem. „Inimestel on rida muresid, mis on seotud harjutusvälja suvise, puhkepäevase ja tööpäevajärgse kasutamisega. Lisaks on mure seotud kasutusintensiivsusega. Nendes küsimustes saavad mõlemad osapooled astuda kompromisside saavutamiseks teineteisele sammu lähemale,“ jätkab Kõiv harjutusväljaga seotud probleemide lahtiharutamist. „Täna on vallavolikogu enamus arusaamisel, et nimetatud ala sihtotstarve on vaja muuta riigikaitsemaaks. Miks vallavalitsus pole arvestanud vallavolikogu seisukohaga, on iseküsimus. Sellest hoolimata ootame lahendust, kus kõik osapooled on võitjad ja saavad oma oluliste tegevustega edasi liikuda.“ Huvi probleemi lahendamise vastu kinnitab ka Rõuge vallavanem Tiit Toots. „Planeering kehtestatakse. Praegu peab vallavolikogu otsustama, kas Nursipalu küsimus lahendatakse üldplaneeringuga või peame tegema sellele eraldi planeerigu,“ räägib Toots. „Peame dialoogi abil jõudma lahenduseni. Kindlalt peame kokku leppima tingimustes ja piirangutes ning alles siis asja edasi arutama. Rõuge on turismipiirkond ja me pole seni selgusele jõudnud, mis mõju harjutusvälja laiendamine meile avaldab, sest uuringud selle kohta on olnud liiga ühekülgsed.“ „Et üldplaneeringu kehtestamiseni kulub veel üsna palju aega, pole seisukohtade paljususes mõtet pead kaotada,“ soovitab nõunik Veri rahulikuks jääda ja kannatlik olla. „Erinevatest kokkulepetest ja kompromissidest saame rääkida siis, kui need on sõlmitud.“

Kaitse Kodu! 3/2012

Persoon

Aasta kaitseliitlane otsib vabanduste asemel lahendusi KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

eebruaris tunnustati taas kord aasta vabatahtlikke. Aasta kaitseliitlaseks valiti Kaitseliidu Pärnumaa maleva vabatahtlik rühmaülem nooremleitnant Kaupo Varik, kes on Kaitseliidu liige juba aastast 1998.

Sind valiti äsja aasta kaitseliitlaseks. Kui oluline sulle selline tunnustus on? Ma arvan, et see tunnustus ei ole minule. See on meeskonnale, üksusele, mida ma juhin. Aasta kaitseliitlaseks ei saa kindlasti üksikvõitleja ega üksikisikuna, see on kollektiivne auhind. See tunnustus on oluline, kuid me len saakeegi ei täida oma vabatahtlikke nud kokku kohustusi ainult tunnustuse nimel. sellise Ma ei ole kohanud ühtegi meest, kes harjutaks sellepärast, et saada medameeskonna, kes on ühe asja eest lit või tänukirja. Igapäevategemistes ei ole meil aega mingi tunnustuse väljas. peale isegi mõelda, vaid oleme pidevalt hõivatud oma eesmärkide saavutamisega.

Mul on tõsiselt hea meel, et ma olen saanud kokku sellise meeskonna, kes on ühe asja eest väljas. Ma ei ole kordagi pidanud ühelgi väliharjutustel lahendama olmelisi muresid. Kõik on hästi iseseisvad ja meeskondlikud. Ja väga motiveeritud, mida on tunda ka nende igas liigutuses ja tegevuses. Minu allüksuste ülemate laskesektor on lai: nad näevad paljusid asju ja oskavad selle informatsiooniga ka midagi teha. Tunnustus, mille pälvisin, on tänu heale meeskonnatööle. Seda ma ka meestele ütlesin, et see ei ole kindlasti tunnustus minule, see on tunnustus meile. Mida kaitseliitlaseks olemine sulle annab? Mis sind selle juures motiveerib? Meil on halb naaber ja ta on oma kurjust ka korduvalt tõestanud. Olen veendunud, et kui elaksime kuskil Kesk-Euroopas, tegeleksin ma muude asjadega – näiteks purjetamisega –, aga me ei ela. Kaitseliit on andnud mulle võimaluse näidata sellelesamale naabrile, et oleme arvestatavad vastased. Kaitseliit on teinud selles osas väga suure arengu. Kui vaadata selle taasloomist ja tänapäeva, on need kui öö ja päev. Täna hakkab juba moodustuma kogu ühiskonnas tõsiselt võetav organisatsioon. 22

Enam ei kajasta meedia Kaitseliitu ja kaitseliitlasi negatiivses võtmes. Kaitseliitu kuulumine on täna see, mida öeldakse julgelt välja. Näiteks tööintervjuul – enam ei tõmba tööandja selle inimese nime taha ankeedil sellepärast miinust, vaid teeb hoopis plussi. Kui inimene toob hobide kohal välja, et ta on Kaitseliidus, on selle mõju nüüdseks positiivne. Ka see motiveerib mind. Millised on sinu eesmärgid? Üksuse ülemana on minu eesmärgiks arendada erinevate koolituste kaudu välja toimiv ja võitlusvõimeline üksus, mis suudab nii sõja- kui ka rahuajal täita erineva raskusastmega, ka väga raskeid ülesandeid. Kaitseliit pakub täisväärtuslikku väljaõpet alates ködikeetmisest ja lõpetades snaiprikursusega. Kõik on võimalik. Küsimus on kaitseliitlase enda tahtes: kui see on olemas, on kõik võimalik. Ülem peab siin olema alluvatele eeskujuks. Kui ülema motivatsioon on madal, kui ta võtab lõdvalt, kui tema suhtumine on selline, et no tehke ära, pole tema üksuse eluiga kuigi pikk. Sind on iseloomustatud kui väga, kohati isegi natuke liiga distsiplineeritud ülemat. Palju sulle teiste inimeste arvamus korda läheb? Siin võib tsiteerida klassikuid, et kõik ei saagi kõigile meeldida. Kui tahad mängida korvpalli, ei saa sa seda teha jalgpalli reeglite järgi. Kas seda saab pidada ahistamiseks? Selge see, et mõnel inimesel ongi ui inimene soov mängida korvpalli jalgpalli toob hobide reeglite järgi, kuid siis ei ole kohal välja, tegu enam korvpalliga. Siis on et ta on Kaitselii- see midagi muud. Kaitseliit on dus, on selle mõju vabatahtlik organisatsioon. Kui inimesele ei sobi juhi stiil, võib nüüdseks posita alati lahkuda. Et Kaitseliidu tiivne. puhul on tegemist jõustruktuuriga, on oluline ka see, kuidas me välja paistame. Selge see, et üle pingutada ei maksa, kuid selle kuvandi, mis Kaitseliit on tänaseks päevaks endale loonud, säilitamine on minu arust oluline.

Mida sa oma alluvates hindad? Eelkõige lahtist mõistust, leidlikkust, algatusvõimet, aktiivsust. Õpitud abitusega – ei saa, ei taha, ei viitsi – ei jõua kuskile. Hindan seda, et inimene on orienteeritud lahendustele, mitte probleemidele. Kaitse Kodu! 3/2012

Persoon Niisuguses rõivas ja asendis näevad Kaupo Variku juhitud vabatahtlikud oma ülemat haruharva

Millega sa vabal ajal tegeled. Millised on su hobid? Loen. Mind huvitab sõjaajalugu. Kuigi mul ei ole töö, kodu ja Kaitseliidu kõrval vaba aega kuigi palju, üritan ma päevas ikka vähemalt mõne lehekülje lugeda. Mul on hästi toredad kaksikutest lapsed, suvel saavad nelja-aastaseks, ja mul on väga hea abikaasa. Kogu mu aeg kulubki kodule, perele, Kaitseliidule ja tööle. Kuidas pere sinu Kaitseliidu tegemistesse suhtub? Mul on eriliselt mõistev abikaasa, et ma ei pea midagi selgitama. Minu Kaitseliitu kuulumise põhjus on talle teada ja ta aktsepteerib seda ning toetab mind. aitseliit Ilma tema toetuseta ei oleks ma pakub täiskindlasti seal, kus ma olen. Mul on selline tunne, et tihti ei saa väärtuslikku naised hästi aru, miks mees väljaõpet alates Kaitseliiduga tegeleb. Mida ta ködikeetmisest ja seal võsas teeb? Miks ta nädalavahetustel metsas on? Miks ta lõpetades snaiprikursusega. õppusteks ettevalmistusi teeb?

Elu on näidanud, et palju pingeid ja tülisid tekib just sellest, et üks pool ei toeta teise tegevust, sest ta ei saa sellest aru. See on mõttekoht, millele peaks Kaitseliidus rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks Kaitse Kodu! 3/2012

võimaldama ka abikaasadel rohkem osaleda Kaitseliidu tegemistes. Siis tekiks ka mõistmine ja jääks ära valik, kas kodu ja perekond või Kaitseliit. Kesktee on olemas ja seda on võimalik ka leida. See lihtsalt nõuab natuke planeerimist. Olen kindel, et kui mul ei oleks nii mõistvat abikaasat, ei saaks ma nii palju ka Kaitseliidule anda. Abikaasa toetus on väga oluline. Oled sa üritanud ka oma lapsi kuidagi Kaitseliidu tegemistesse kaasata? Kaksikute puhul on veel vara, aga mul on ka täiskasvanud tütar, kes õpib praegu piiri taga ülikoolis. Teda olen küll proovinud selle eluga kurssi viia. Huvi on tal kindlasti olemas, aga paraku on tal ka teised huvid, mis tunduvad olulisemad. Samas tuluke tema silmis on olemas, kui ma räägin nendest asjadest. Seda ma olen näinud. Sa oled Ergo Kindlustuse ASi Lääne regiooni juht. Oled sa töö juures saanud ka kuidagi oma Kaitseliidu kogemust rakendada? Vähe, aga kogemuse rakendamine ei ole ühesuunaline protsess. Pigem ikka kahesuunaline. Tekib sümbioos Kaitseliidust tsiviilellu ja vastupidi. Panustamine käib mitmel suunal. Sa saad tavaelus seda kogemust rakendada, mida oled omandanud Kaitseliidus, ja vastupidi. See toimib mõlemalt moodi. 23

VITALY V. KUZMIN

Haritud sõdur

Muutuste ajajärk Vene armees Alates 1990. aastate keskpaigast on tehtud mitmeid Vene sõjaväe reformimise ja moderniseerimise katseid. Kõik need jõupingutused on aga jäänud kas paberile, raugenud või päädinud marginaalsete ümberkorraldustega, nagu erinevate relvaliikide ühendamine ja ümberallutamine, eksisteerivate sõjaväeringkondade vastutusalade muutmine või püüe suurendada kutseliste sõjaväelaste hulka. Põhjapanevate ja põhimõtteliste muudatusteni pole jõutud kunagi ning nõnda kujutasid Vene relvajõud endast kuni 2008. aasta sügiseni Nõukogude armee vähendatud koosseisudega koopiat. KAAREL KAAS Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur

ene kaitseministri Anatoli Serdjukovi 2008. aasta oktoobris välja kuulutatud armeereform on senist olukorda aga põhjalikult muutnud ja alates sellest on Vene relvajõud elanud radikaalsete ja reaalsete muutuste keerises. Nn Serdjukovi sõjaväereformi olulisimateks raskuspunktideks on struktuur, käsuliin ja isikkoosseis.

Otsustav pööre relvajõudude kontseptsioonis Kuni 2008. aasta sügiseni kehtinud Vene relvajõudude struktuur ja ülesehitus pärinesid põhimõtteliselt Teisele maailmasõjale järgnenud kümnendist. 24

Armeedel, diviisidel ja polkudel põhinev süsteem nüüd likvideeriti ning Serdjukovi reformiplaani kohaselt hakkab Vene relvajõudude maavägi koosnema 85 brigaadist (neist 39 on üldvägede ehk motolaskur- ja tankibrigaadid). Brigaadide lõplik struktuur on veel lahtine, küll kehtestati 2009. aastal aga „ajutine“, üleminekuperioodiks mõeldud maaväe üldvägede brigaadi struktuur. Selle kohaselt on motolaskurbrigaadi isikkoosseisuks 4200–4300, tankibrigaadis 2200–2300 meest. Kõik maavägede brigaadid peaksid olema alalises lahinguvalmiduses ja iseseisvaks lahingutegevuseks suutelised üksused. Taktikalisel tasandil peaks nüüdsest peamiseks manööverüksuseks olema pataljoni lahingugrupp. Siinkohal tasub märkida, et Vene militaarvõimude leksikas tähistab termin „alaline lahinguvalmidus“ Kaitse Kodu! 3/2012

Õhuvägi on kavas organiseerida varasema 340 üksuse asemel ümber 180 üksuseks ja endine struktuur (armee-diviis-polk) asendada ühendatud õhuväebaasidega. Vahepeal õhuväe alluvusse antud armeelennuvägi (transpordi- ja ründekopterid) on praeguseks uuesti viidud maaväe koosseisu. Mereväeüksuste arvu on kavas vähendada 240-lt 123-le. Vana struktuur peaks säilima (küll mõningate väiksemate muudatustega) õhudessantväe, strateegilise raketiväe ja kosmosekaitse üksustes. Struktuurimuudatustest ja erinevate üksuste arvu suurest vähendamistest koorub välja ka nn Serdjukovi reformi kõige olulisem ja peamine tähendus: selleks on otsustav seljakeeramine massilisel mobilisatsioonil põhinevale, kõikehõlmavaks ja mastaapseks nn külma sõja stiilis konventsionaalseks konﬂiktiks mõeldud relvajõudude kontseptsioonile. Valdav enamik reformi käigus likvideeritud ja likvideeritavatest üksustest olid/on nimelt osaliselt mehitatud, n-ö kadreeritud üksused (ingl k cadre units). Selliste üksuste koosseisus teenis rahuajal reaalselt ainult 10–40% ettenähtud sõjaajakoosseisust, nii võis paljude polkude rahuaegne isikkoosseis piirduda vaid sajakonna ohvitseri ja vanemallohvitseriga. Need osaliselt mehitatud üksused pidid täielikult mehitatama ja relvastatama alles mobilisatsiooni läbiviimise järel. Massilisel mobilisatsioonil põhineva mitmemiljonilise sõjaaegse armee loomine on olnud Vene ja hiljem Nõukogude sõjalise mõtte ning doktriini aluseks alates 19. sajandi teisest poolest. Sellest kontseptsioonist loobumine on fundamentaalse tähendusega. Juhtimisreformi käigus asendati senine neljatasandiline juhtimisahel (sõjaväeringkond – armee – diviis – polk) uue, kolmetasandilise juhtimisahelaga (strateegiline väejuhatus – operatiivtasandi staap/armee – brigaad). See muudab vägede kasutamise kiiremaks, paindlikumaks ja efektiivsemaks, kaotades reaalselt maastikul tegutsevate üksuste ja lahingutegevuse üldjuhtimisega tegeleva staabi vahelisest käsuahelast mitu ebavajalikku tasandit. Kaitse Kodu! 3/2012

RAHA JA INIMESED KAAREL KAAS Alates kirjutise „Muutuste aeg Vene armees“ valmimisest eelmise aasta alguses on Venemaa kaitsevaldkonnas toimunud kaks põhimõttelisema tähtsusega muudatust. Neist esimene puudutab Vene relvajõudude komplekteerimise mudelit. 2012. aasta Venemaa presidendivalimiste eel avaldatud programmilises artiklis teatas kolmandaks ametiajaks riigipea kohale asunud Vladimir Putin, et Venemaa võtab suuna üksnes elukutseliste sõdurite ja allohvitseridega mehitatud relvajõudude loomisele. Suurema osa läinud aastast kõneles Vene sõjalis-poliitiline juhtkond veel komplekteerimise segamudelist, mille puhul elukutseliste kaadrisõdurite kõrval säilib ka ajateenistus. Ametlike plaanide kohaselt on selle aasta lõpuks kavas elukutseliste sõdurite ja allohvitseride arv relvajõududes viia 180 000 inimeseni ning aastaks 2017 värvata ligi 425 000 kaadrisõdurit.

Haritud sõdur

Avalike allikate kohaselt peaks Vene maavägedes moodustatama tulevikus aga kolme liiki üldvägede brigaadid: nn rasked (relvastatud jalaväe lahingumasinate ja tankidega), keskmised (relvastuses ratassoomukid ja tankid) ning kerged (kergelt soomustatud maasturid ja veokid). 2012. aastaks, mil ametlike kavade kohaselt peaks reform olema lõppenud, peaks Vene maavägi varasema 1980 üksuse ja formeeringu asemel koosnema 172 üksusest ja formeeringust.

Kommentaar

eelkõige olukorda, kus brigaadid on isikkoosseisuga mehitatud ja varustatud-relvastatud vähemalt 95% ulatuses ettenähtud sõjaajakoosseisust. See määratlus ei kattu täielikult alalise lahinguvalmiduse mõistega NATO liikmesriikides käibivas tähenduses.

Teiseks muudatuseks oli aastaid vaid lubaduste tasemele jäänud ohvitseride massiivne palgatõus. 2012. aasta jaanuarist kasvasid Vene ohvitseride palgad ametlikult ligi kaks korda ja nooremleitnandi keskmiseks töötasuks peaks nüüdseks olema ligikaudu 50 000 rubla kuus (ca 1300 eurot). Palgatõus peaks vähendama korruptsiooni ning suurendama ohvitseride motivatsiooni ja võimalusi kvaliteetse kaadri värbamiseks.

Juhtimisreformi teine tahk puudutab seniste sõjaväeringkondade asendamist strateegiliste ühendväejuhatustega (joint strategic commands). Alates 1998. aastast on Venemaal eksisteerinud kuus sõjaväeringkonda ja Kaliningradi erikaitsepiirkond. Nende asemel moodustati alates 2010. aasta detsembrist neli strateegilist ühendväejuhatust: Lääs (staabiga Sankt-Peteburgis), Lõuna (staabiga Doni-äärses Rostovis), Kesk (staabiga Jekaterinburgis) ja Ida (staabiga Habarovskis). Neist suuelleks on otsus- rima sõjalise potentsiaaliga tav seljakeeraon väejuhatus Lääs, mis mine massilisel moodustati Leningradi ja mobilisatsioonil põhi- Moskva sõjaväeringkonna ning Kaliningradi erikaitsenevale, kõikehõlmapiirkonna baasil ja millele vaks ja mastaapseks alluvad nii Balti mere kui ka nn külma sõja stiilis Põhjalaevastik.

konventsionaalseks konfliktiks mõeldud relvajõudude kontseptsioonile.

Erinevalt ajalukku kadunud sõjaväeringkondadest alluvad uutele strateegilistele väejuhatustele kõik nende territooriumil paiknevad konventsionaalsed jõud: nii maaväe, mereväe, õhuväe kui ka õhudessantvägede üksused ja erivägede (spetsnaz) brigaadid. Erivägede brigaadide arvu on seejuures juba kärbitud reformieelselt üheksalt seitsmeni, Vene militaarpressis oli aastakümne algul aga üha enam juttu võimalusest viia spetsnaz’i üksused ühendväejuhatuste alluvusest välja ja allutada nad taas otse Vene 25

Haritud sõdur

kindralstaabi luure peavalitsusele (Generalnoje razvedovatelnoje upravlenije, GRU). Väeliikide staapide pädevusse Moskvas jäävad ainult väljaõppe, varustamise, tehnikaarenduse jms küsimused. Kriisi- või sõjaolukorras allutatakse strateegilisele ühendväejuhatusele ka tema vastutusalal paiknevad piirivalveüksused, Föderaalse Julgeolekuteenistuse (Federalnaja služba besopasnosti, FSB) ja siseministeeriumi üksused, erakorraliste olukordade ministeeriumi jõud jne.

Valdav osa personalikärbetest on tehtud Personali osas kavatseti kärpida Vene relvajõudude üldist suurust aastaks 2012 ühe miljoni inimeseni (2008. aastal oli relvajõudude ametlikuks suuruseks 1,13 miljonit inimest). Personalikärped olid kavas peamiselt ohvitseride arvelt: ohvitseride hulka vähendada 350 000 inimeselt (aastal 2008) ligikaudu 150 000ni (aastal 2012). Ohvitserkoosseisu vähendamine oli kavas saavutada ennekõike osaliselt mehitatud väeosade likvideerimise abil, lisaks kärpida tunduvalt kindralstaabi ja kaitseministeeriumi keskaparaadi koosseise. Enim oli kavas vähendada polkovnikute ja alampolkovnikute auastmes ohvitseride arvu, suurad kärped pidid tabama ka kindralkoosseisu. Valdav osa personalikärbetest on praeguseks väidetavalt teostatud.

2011. aasta märtsis peetud Vene sõjaväekolleegiumi1 istungil räägiti aga taas võimalusest järsult suurendada lepinguliste sõdurite arvu relvajõududes – seekord isegi 425 000 meheni.

Lahinguvõimes murrangut näha ei ole Vastavalt Venemaa 2011.–2013. aasta eelarvele, mis kinnitati oktoobris 2010, pidid Venemaa kulutused riigikaitsele suurenema 2010. aastal 1276,8 miljardilt rublalt (30,2 miljardit eurot, 2,84% sisemaisest kogutoodangust (SKT)) 1517,1 miljardile rublale 2011. aastal (35,8 miljardit eurot, 3,07% SKTst). 2013. aastal peaksid riigikaitsele tehtavad kulutused suurenema juba 2098,6 miljardi rublani (49,65 miljardit eurot, 3,39% SKTst). Sõjaväelaste palgad pidid 2011. aasta aprillist tõusma 6,5%, mis enam-vähem katab inﬂatsioonist tekkiva vahe.

Samas teatas kaitseminister Serdjukov 2011. aasta märtsis varasemate reformiplaanide revideerimisest: ohvitseride uueks ülempiiriks ja koguarvuks Vene relvajõududes pidi tema sõnutsi saama 220 000. Serdjukovi väitel tulenes vajalike ohvitseride piirarvu suurendamine 70 000 võrra plaanidest formeerida uusi väeliike ja üksusi. Seejuures ei võetavat kaitseministri sõnutsi teenistusse tagasi vahepeal juba vallandatud inimesi, vaid palgatavat ja õpetatatavat välja uued, professionaalsemad ohvitserid. VENE KAITSEMINISTEERIUM

Vene Föderatsiooni kaitseminister Anatoli Serdjukov Hiina-visiidil 2010. aasta sügisel

Teise olulise personali ja isikkoosseisu puudutava muudatusena on reformi käigus loobutud katsetest Vene relvajõude n-ö professionaliseerida ehk komplekteerida teatav hulk üksusi alaliselt lepinguliste sõduritega (nn kontraktniki). 2002. aastal käivitatud relvajõudude professionaliseerimise föderaalse sihtprogrammi raames eesmärgiks võetud ca 150 000 lepingulise ii kaitsekaadrisõduri värbamiseni pole minister tegelikkuses kunagi jõutud. Praeguste kavade kohaselt jääb Serdjukov kui kindral Makarov lepinguliste kaadrisõdurite ja -seersantide arv relvajõududes on relvajõududes vahemikku 90 000–105 000. ülimalt ebapopulaar- Kõik nn alalises valmisolekus sed. olevad brigaadid (ka elitaarseks peetavad õhudessantvägede diviisid) on praegu 60–70% ulatuses mehitatud ajateenijatega, kelle teenistusaja pikkuseks on alates 2008. aasta algusest 12 kuud.

Üldise elatustasemega võrreldes endiselt madalad palgad, reformiga kaasnenud massilised vallandamised ning väeosade kolimiste ja ümberpaiknemistega kaasnenud kaadrisõjaväelaste elu segipaiskamine (paljudel ohvitseridel on tulnud lühikese etteteatamistähtajaga kolida väeosa uude teenistuskohta – viimased on aga reeglina suurtest asulatest eemal, mistõttu ohvitseride abikaasadele ei leidu tihti tööd ega lastele lasteaia- ja koolikohti) tekitasid Vene relvajõududes üleüldise rahulolematuse ja ebastabiilsuse õhkkonna. Viimane omakorda viis moraali languseni väeosades ning kaitseministri ja kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi vastu suunatud avalike väljaastumisteni. Nii kaitseminister Serdjukov kui kindral Makarov on relvajõududes ülimalt ebapopulaarsed. Sestap võib olla tõenäoline, et vahetatakse välja nii Serdjukov kui ka kindral Makarov. Venemaal 2011. aasta lõpul Riigiduuma valimised ja 2012. aasta kevadel

Kõrgetasemeline ametlik aruteluformaat, mis koondab nii kindralstaabi, presidendi, kaitseministeeriumi kui ka Riigiduuma esindajaid.

Kaitse Kodu! 3/2012

X motolaskurbrigaad brigaadi staap juhtimiskompanii

tankipataljon

4x tankikompanii motolaskurpataljon 3x motolaskurkompanii miinipildujapatarei motolaskurpataljon 3x motolaskurkompanii miinipildujapatarei motolaskurpataljon 3x motolaskurkompanii

juhtimis- ja luurepatarei (suurtükiväe ülem)

juhtimis- ja radarirühm (õhukaitse ülem)

liikursuurtükipataljon

õhukaitseraketipataljon

sapöörikompanii

5x logistikakompanii

3x õhukaitseraketipatarei

ehituskompanii

materjaliteenistuspataljon

maaväe õhukaitseraketipatarei

tehnokompanii

3x transpordikompanii

silla(ehitus)kompanii

toetuskompanii

3x liikursuurtükipatarei liikursuurtükipataljon 3x liikursuurtükipatarei raketiheitjapataljon

2x õhukaitseraketipatarei maaväe õhukaitseraketipatarei

3x raketiheitjapatarei tankitõrjepataljon tankitõrjepatarei (tankitõrjeraketid) tankitõrjepatarei (tankitõrjekahurid)

miinipildujapatarei

pioneeripataljon

logistikapataljon

sidepataljon

luurekompanii

staabi- ja sidekompanii sidekompanii

Haritud sõdur

Vene brigaadide lõplik struktuur on veel lahtine ja muutub enam kui tõenäoliselt. Skeemil on 2009. aastal kehtestatud Vene maavägede motolaskurbrigaadide „vahepealne“ standardstruktuur

TBK-kaitse kompanii EW

sidekeskus

elektoonilise sõja kompanii meditsiinikompanii

juhtimisrühm (luureülem) snaiprirühm

Allikas: www.armyrecognition.com

presidendivalimised mõjutavad Venemaal peaaegu kõiki olulisi otsuseid. Serdjukovi ja Makarovi ebapopulaarsuses võib Putini-Medvedevi tandem näha potentsiaalset poliitilist ja maineprobleemi ning nendest vabanemine aitaks seega vältida riski, mille kohaselt a jätkub praeguste ja erusõjaväelaste frustVene ratsioon kanaliseerub poliitilisse maaväaktiivsusesse.

gede ööoperatVõimalikud muudatused riigikaitse sioonide võime tippjuhtkonnas aga ei mõjuta ega parendamine. pööra tagasi 2008. aastal alanud armeereformi. 2011. aastal ei olnud ette näha murrangulisi muutusi Vene relvajõudude üldises lahinguvõimes, tulenevalt põhjalikest struktuurimuudatustest ja ümberkorraldustest pidi see jääma endiselt veidi madalam reformieelse perioodi omast. Jätkuma pidi uue, brigaadipõhise struktuuri ja strateegilistel väejuhatustel põhineva juhtimissüsteemi (command and control) sissetöötamine ja nn peenhäälestamine. Tõenäoliselt järgneb presidendivalimistele aga sõjaväereformi uus etapp, mille käigus üritatakse korrigeerida seni reformiplaanides ilmnenud puudujääke. Kaitse Kodu! 3/2012

Maavägi sai 2011. aastal uut varustust ja relvastust viimase kolme-nelja aasta mahtudega suuresti kattuvas tempos: neli-viis pataljonikomplekti soomukeid ja tanke aastas. Nii said näiteks Vene maaväed 2010. aastal 61 uut tanki T-90 ja 78 jalaväe lahingumasinat BMP-3. Tõsi, viimaseid oli sõjatööstuselt tellitud ja plaanitud relvastusse võtta 151. Ka jätkub Vene maavägede ööoperatsioonide võime parendamine: sel eesmärgil jätkatakse tankidele ja soomukitele moodsate öönägemisseadmete-soojuskaamerate Catherine FC paigaldamist. Viimased on toodetud Venemaal Prantsuse ﬁrma Thales litsentsi alusel ja prantslastega koostöös. Venemaal alustatakse ka Itaalia ﬁrma Iveco litsentsi alusel kergete soomusmasinate Iveco LMV tootmist. Ühtlasi hakkasid maaväkke jõudma digitaalsete side- ja juhtimissüsteemide proovipartiid, sest Vene relvajõudude ametlikuks eesmärgiks on minna 2012. aasta lõpuks täielikult üle digitaalsele sidele, vastava riikliku programmi maksumuseks hinnatakse ca 10 miljardit USA dollarit. Õhuvägi saab kokku vähemalt 16 uut lahingulennukit: kaks hävitajat Su-35S, kuus ründepommitajat Su-34 ning kaheksa hävitajat Su-27SM3. 27

Ligikaudu sama palju uusi lahingulennukeid jõudis Vene õhuväkke ka aasta varem. 2011. aastal pidi valmima järjekorras kolmas uue, nn viienda põlvkonna hävitaja PAK FA (T-50) katseeksemplar. Märgatavat lisa uue varustuse ja relvastuse kujul pidi aga saama 2011. aastal armeelennuvägi: relvastusse pidi lisanduma 15 ründekopterit Mi-28N, kümme ründekopterit Ka-52, kaks ründekopterit Mi-35M ning enam kui 60 transpordikopteri Mi-8 erinevat versiooni. Ligilähedaselt samas tempos saabus armeelennuväkke uut tehnikat ka aasta varem: 15 ründekopterit Mi-28N, neli ründekopterit Ka-52 ja 34 transpordikopterit Mi-8. Valdav osa uutest ründekopteritest on seni saadetud täienduseks Põhja-Kaukaasia piirkonnas asuvatesse õhuväebaasidesse. Mereväe puhul on alanud ene sõjavägi Musta mere laevastiku tugevdamine. Musta mere astus seega laevastiku koosseisu on 2011.— 2012. kavas anda Balti mere laeaastal stabiliseeruvastiku ridades teenivad Neustrašimõi-klassi (projekt mise, hingetõmbe ja 11540) fregatid Neustraši- senitehtu hindamise mõi ja Jaroslav Mudrõi. Et ajajärku. Balti mere laevastik esialgu asendusaluseid ei saa, nõrgeneb ajutiselt selle lahinguvõime. Kaliningradi laevatehas valmistab Musta mere laevastiku tarbeks kolm Talwar-klassi fregatti (projekt 1135.6), laevad peaksid rivvi asuma alates aastast 2013.

Balti laevastik saab lisaks praegusele ühele Stereguštši-klassi korvetile (projekt 20380) ka teise sama klassi aluse. Musta mere ja Balti laevastikule ehitatakse ka kolm Kilo-klassi (projekt 636.3) diiselallveelaeva. Alused peaksid relvastusse võetama aastatel 2013–2014. Põhjalaevastik tugevneb uue põlvkonna Jasen-klassi (projekt 885) tuumakütusel ründeallveelaeva Severodvinsk võrra. Tõenäoliselt võetakse ametlikult relvastusse ka uue põlvkonna Borõi-klassi (projekt 955) strateegiline tuumaallveelaev Juri Dolgoruki ja algavad teise selle klassi aluse Aleksandr Nevski käigukatsetused. 2011. aasta sügisel või lõpus pidid katsetuste eduka kulgemise korral jõudma lõpuks relvastusse ka Borõi-klassi aluste relvastamiseks mõeldud uued kontinentidevahelised tuumaraketid Bulava. Kui Moskval ja Pariisil õnnestub tehingu tingimustes kokkuleppele jõuda, algab Prantsusmaal Vene 28

ARMY RECOGNITION

Haritud sõdur

Viimase kahe aasta jooksul on Vene relvajõudude reforme läbi viidud jõuliselt ja järsult, piltlikult öeldes šokiteraapia vormis

mereväele mõeldud suure Mistral-klassi dessantlaeva ehitus. Vene strateegiliste tuumajõudude lahingupotentsiaal jätkab kahanemist tulenevalt oma ekspluatatsiooniaja ära elanud maismaal baseeruvate strateegiliste tuumarakettide mahakandmisest. Samas algab Vene strateegiliste tuumavägede ümberrelvastamine kontinentidevaheliste ballistiliste tuumarakettidega RS-24 Jars (raketi RS-12M2 Topol-M variant mitme eralduva ja isesihituva lõhkepeaga). 2011. aastal pidid Vene relvajõud saama tõenäoliselt 8–12 raketti RS-24 Jars. Viimased aastad on olnud Venemaa relvajõududele drastiliste kõikehõlmavate muutuste aeg. Kuigi reforme on osalt läbi viidud katse-eksituse meetodil ning muudatusi on jõustatud järsult ja jõuliselt, piltlikult öeldes šokiteraapia vormis, on nende peamine eesmärk – uus struktuur, uus käsuliin, isikkoosseisu vähendamine ja ümberkorraldamine – suures osas saavutatud. Vene sõjavägi astus seega 2011.–2012. aastal stabiliseerumise, hingetõmbe ja senitehtu hindamise ajajärku, kindlustades, lihvides ja kohandades reformi tulemusi. Põhirõhk on lahinguvõime kindlustamisel ning uue struktuuri ja strateegilise vähejuhatuse süsteemi reaalsel ja tõhusal toimimisel. Kuid Vene armeereform pole veel kaugeltki läbi. Aastaid 2008–2011 võib tinglikult pidada reformi esimeseks faasiks. Teine faas on algamas ilmselt 2012. aasta kevadel või suvel, st pärast presidendivalimisi ja uute poliitiliste jõuvahekordade selgitamist. Käesolev kirjutis põhineb Kaarel Kaasi artiklil „Russian Military“ (ilmunud: Tüür, Karmo (ed.). Russian Federation 2011: Short-term Prognosis. Politica: Publications of the Department of Political Science, vol. 10. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2011, lk 38–44; võrguaadress http://www.ut.ee/ABVKeskus/sisu/ prognoosid/2011/en/pdf/RF2011.pdf). Kaitse Kodu! 3/2012

Haritud sõdur

kas geeniused või talendid? Kui geeniused sünnivad ja tippspetsialistiks õpitakse, siis talendid — nagu ütleb Navarra deklaratsioon — kasvavad. KRISTJAN KASKMAN

leksander Suur, Gaius Julius Caesar, Karl Suur, Napoleon I Bonaparte ja Carl von Clausewitz on ainult vähesed suuri tegusid teinud ja ajalukku läinud väejuhtidest. Kahjuks pole kõik lood suurtest juhtidest olnud õnneliku lõpuga, kuid neis alati leidnud midagi, mis on toonud edu ja aidanud kaasa sõjateaduse ja sõjapidamise arengule. Neid ühendab silmapaistev ajastule mittekohane taktikaline lähenemine ülesandele ja strateegilise pildi nägemine. See on

Kaitse Kodu! 3/2012

PAUL DELAROCHE’I MAAL “NAPOLEON ALPE ÜLETAMAS”

Juhid — ka tõestuseks, et igaüks ei sobi kandma marssalikepikest, kuigi ta seda võib-olla väga tahab. Ajalugu on kohanud ka marssalikepikesega juhte, kes strateegilist olukorda nägemata või mõistmata on üritanud võita sõda taktikalisel tasandil juhtides. Milliseid juhte vajab tänapäeva sõjavägi muutunud vaenlasepildiga maailmas? Kas sõjaväelised juhid on ikka nii erinevad tsiviilvaldkonna juhtidest? Võib-olla on erinevus ainult keskkonnas, mitte juhtimises eneses?

Aeg nõuab spetsialiseerumist Juhtide aastakümneid püsinud tähendus ja roll organisatsioonis on hakanud varisema nagu 33

Haritud sõdur

Rooma riigi alustalad meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Tehnoloogia ja keskkond üleilmses mõttes mõjutavad järjest rohkem juhtide ülesandeid ja rolli. Kui Leonardo da Vinci võis omas ajas olla mitmes valdkonnas hiilgav teadlane ja seda kahtlemata ka oli, siis tänapäeval tuleb tipus püsimiseks kas keskenduda väga kitsale valdkonnale või vallata midagi erakordset. Universaalse sõduri etalon, kes suudab kõike ja kõikjal, on tehnoloogia arenguga muutumas ulmekangelaseks, kes pakub leiba ennekõike meelelahutustööstusele. Inimese infotöötlemisvõime on piiratud ja järjest rohkem küünitatakse tehnoloogia poole, mis peaks raskest olukorrast välja aitama. Ajalugu on näidanud ka suure ja toore jõu võidukäiku, kuid kõiki on köitnud olukorrad, kus situatsiooni eeliste ärakasutamine on toonud võidu arvukuselt märkimisväärselt allajäävale osapoolele. Miks ei suutnud kuulsad Rooma leegionid impeeriumi lõpuaastatel panna vastu barbaritele? Miks sai võimas Preisi armee 19. sajandil lüüa arvukuselt väiksemalt Napoleoni sõjaväelt? Ajalugu on näidanud, et suurearvulisel ja hästi relvastatud armeel ei ole alati eeliseid mobiilse, keskkonna ja olukorraga kohaneva vähemuses oleva üksuse ees.

jalugu on näidanud ka suure ja toore jõu võidukäiku, kuid kõiki on köitnud olukorrad, kus situatsiooni eeliste ärakasutamine on toonud võidu arvukuselt märkimisväärselt allajäävale osapoolele.

Eesti kaitseväe varustus hakkab tasemelt järele jõudma maailma parimatele sõjavägedele ning kohati on meie sõduritel käes paremgi relvastus ja tehnika, millest suurriigid võivad mõnedki aastad veel unistada. Siiski ei võida lahinguid varustus, vaid inimene, kelle oskused leiavad kasutust olukorrast lähtuvalt. Järjest rohkem vajab juht

erialaspetsialistide tuge ja nõu, et tulla toime nüüdisaegsete relvade ja relvasüsteemide eelistega ülesannete täitmisel. Kui paarkümmend aastat tagasi võis jalaväekompanii ülem kergesti toime tulla sideseadmete käsitsemise (ka seadistamise) ja kaudtuletoetuse korraldamisega ning samas edukalt juhtida kompaniid, siis tänapäeval pole see kaugeltki mõeldav tehniliste abivahendite ja vastava valdkonna spetsialistideta. Ülesandekeskne juhtimine (Auftragstaktik) juba iseenesest nõuab, et kompaniile korraldab tuletoetuse tuletoetusvõimekusega allüksus ja sideseadmetega kantseldab sideväelane. Uuenenud varustus nõuab kuudepikkust õppimist ja praktikat. Universaalse sõduri koolitamiseks ei pruugi tõenäoliselt olla aega ega tegelikult võimalustki, sest inimvõimetel on piir. Seega tuleb teha valik kvaliteedi ja kvantiteedi vahel: kas sõdur oskab kõike natuke või oskab ta vähemaid asju, ent põhjalikumalt? Juba Aleksander Suur mõistis, et edu saladus on paindlik ja oma valdkonna tundjatest kokku pandud armee. Oma võidukäikudel oli tema ülesandeks need „spetsialistid“ ainult koos tööle panna – lahingusse viia ning kasutada taktikaliselt ja strateegiliselt eesmärgipäraselt. Kogu eelneva ja järgneva jutu aluseks on üks minu kätte sattunud dokument, mis pani mind mõtlema ja küsima: „Kas selline juht ei peaks ma ise olema?“

Talenti saab arendada 2009. aastal vastu võetud Navarra talentide deklaratsioon (The Navarra Declaration on Talent) deﬁneerib talendi olemuse ja vajaduse hoopis

Kas piits või präänik? Mõtteainet pakub näiteks seersant Hartmani tegelaskuju Stanley Kubricu ﬁlmist „Full Metal Jacket“

Kaitse Kodu! 3/2012

Haritud sõdur

SXC.HU, THERMOS

uuest vaatenurgast, millisena see võiks pakkuda huvi ka sõjaväelistele juhtidele. Loomulikult on talendil mitmeid definitsioone, kuid see dokument keskendub õppimisele ja ühiskonnale, tuues välja need omadused, mida on võimalik õppida ja eneses arendada. Mille poolest erineb talent tänapäevases mõistes geeniusest ja kvalifitseeritud spetsialistist? Võib-olla vajab kaitsevägigi talendi kirjeldusega juhte, mitte suurt hulka geeniusi ja spetsialiste? Deklaratsiooni kohaselt on talendil järgmised tahud: tehniline – matemaatiline ja keeleline intelligentsus, probleemi lahendamise (metoodiline) suutlikkus, sh võime näha suurt pilti; innovaatiline – loovus ja koostöövalmidus; ettevõtlik – soodumus ette näha ja juhtida riske; sotsiaalne – omada võimet lõimuda ühiskonda ning suhelda ja tegutseda koos kaaskodanikega; eetiline – humanistlike väärtushinnangute edendamine ja sallivus teiste kultuuride suhtes; emotsionaalne – võime suunata enda ja kaasinimeste tundeid ning samas säilitada seaduskuulekas käitumine. Esmapilgul ei seostu sõjaväeline juht küll millegi poolest talendiga, kuid siin tulevadki mängu talendi määratlus ja sissejuhatuses loetletu roll. Tõelised juhid suudavad mõelda ja näha olukorda väljaspool traditsioonilist mõttemaailma ja arusaamu (thinking out of box), tuginedes kogemusele. Kõik suured juhid ei ole saanud kuulsaks traditsioonilisi põhimõtteid efektiivselt kasutades, vaid uudsete lahenduste leidmisega nüüd ja praegu ning nende kasutamisega lahingus kindlas olukorras, eirates traditsioonilisi käitumismudeleid. Küsimus pole mitte märksõnas, vaid selle definitsioonis. Igal sõjaväelisel juhil peab olema tehniline anne Navarra deklaratsiooni mõistes. Ta peab suutma lugeda ja koostada käske, leidma endale olulise informatsiooni kõrgema ülema käsust. Allüksuse või üksuse ülem leiab sealt väga palju informatsiooni: mis on otseselt suunatud talle ja tema allüksusele või üksusele ning on talle oluline; mis on otseselt suunatud teistele ja temale ebaoluline; mis on otseselt suunatud teistele ja võib mõjutada tema tegevust. Kõige selle leidmine ehk terade eraldamine sõkaldest on sõjaväelise juhi igapäevane ülesanne. Kui ta sellega toime ei tule, kaotab ta lahingu. Juba käsku Kaitse Kodu! 3/2012

Juhtimine looduses: haned rännul

saades üritab juht selekteerida välja endale olulise info ja peamise ülesande (probleemi), mis tuleb täita (lahendada). Hiljem teeb ta loomulikult saadud käsu põhjalikuma analüüsi ja planeerib täitmise. Kuid mis juhtub siis, kui juht ei näe tegelikku ülesannet, vaid hakkab tegelema teisejärguliste probleemide lahendamisega? Parimal juhul näeb vastav allüksus suuri raskusi lahingus ja näruseid päevi koos suurte kaotustega. Kehvimal juhul kannatab terve üksus, mille koosseisus allüksus tegutseb, ning olukord leksander päädib kogu üksuse langemisega. Samas peab iga probleemi lahendus olema taktikalist olukorda arvestav. Lahinguplaani ei hinnata mitte selle geniaalsuse, vaid lahingu tulemuse järgi. Kui pärast lahingut on kompanii isikkoosseisust alles 10%, polnud see võidust hoolimata geniaalne plaan.

Suur mõistis, et edu saladus on paindlik ja oma valdkonna tundjatest kokku pandud armee.

Sõjaväeline juht peab olema suuteline oma tahet käsuna väljendama, et ka teised teda mõistaksid. Eks igaüks meist ole vähemalt korra puutunud kokku lohakalt sõnastatud käsuga, mille sisu on mitmeti mõistetav või lausa arusaamatu. Sellise käsu alusel lahingusse minek ei tõota head. Kõike seda ei õpita koolipingis faktiteadmiste baasil ega omandata nn emapiimaga. Seoste nägemine ja leidmine on õpitav ja heaks näiteks on reaalained, kus tihti pole oluline tulemus, vaid ratsionaalne teekond läbi valemite rägastiku tulemuseni.

Väiksed trikid, väiksed nipid Taktika ainetes räägitakse alati teatud teguritest, mis tagavad edu või annavad vähemalt olulise eelise lahingus. Tipptehnoloogia ega arvuline ülekaal pole olnud alati edu garantiiks. Üllatusmoment, keskkonna eeliste ärakasutamine ja initsiatiivi haaramine lahingus on klassikalised tegurid, mis aitavad kaasa edu saavutamisele. See on ka põhjus, miks peaks sõjaväeline juht olema innovaatiline. 35

Haritud sõdur

Väga harva lähevad üksused lahingusse tabelstruktuuri ja -varustusega. Alati teevad ülesanne ja reaalne lahing juurdeantud allüksuste ning kaotustega oma korrektuuri, mistõttu ei saa kunagi mitut ülesannet täita ühe ja sama mudeli järgi. Alati tuleb leida midagi uut ja kordumatut, et oma võimalusi optimaalselt ära kasutada. Innovatiivsus ei tähenda ainult uute lahenduste leidmist probleemile, tihti tuleb leida „komm“, et inimesed kiiresti koos tööle panna. Pärast pikki lahinguid, mille ajal sõduritel pole olnud võimalik korralikult puhata, tekib alati tagasilööke, mis võivad kätte maksta vigade või suure ajakuluga. Sellises olukorras peab juht leidma innustava mehhanismi, et kannustada inimesi viimaseks, tihti otsustavaks lahinguks, mis võib tuua pikalt oodatud puhkuse. Selleks ei pea olema isamaaline kõne ega ähvardused. Piisab väikesest taktikalisest trikist, mille abil reakoosseis mõistab, et „me suudame“.

Julius Caesar Suuri juhte on kunstnikud sageli kujutanud ühesugusel viisil: näol ülev ilme, pilk suunatud kaugusesse. Carl von Clausewitzit on jäädvustanud Karl Wilhelm Wach, Aleksander Suure portree pärineb mosaiikpildilt Pompeis, Julius Caesarit maalis Peter Paul Rubens

Juht peab olema lootustandev tuluke kogu oma tegevuses. Vaevalt motiveerib alluvaid virisev ja probleemidest halav ülem. Võtame kas või igapäevateenistuse, kus kohati kipuvad ülesanded kuhjuma ja tähtajad lähenema. Nüüd tuleb esile juhi roll, kes peab muutma (struktuuri)üksuse tegevust, et inimesed suudaksid keskenduda olulisimale ja ülesanded täita. Tihti ongi probleemide tekkimise taga rutiin, millest ei suudeta vabaneda. Uute ja mittestandardsete lahendusvõimaluste leidmine ning rakendamine

Aleksander Suur

Kaitse Kodu! 3/2012

Haritud sõdur

loovad eeldused edukaks juhtimiseks kriisisituatsioonides. Juht ei pea alati teed ette näitama, vaid piisab juhiste andmisest, et alluval tekiks ahhaaefekt iseseisvalt lahenduse leidmiseks.

Algatus on seotud riskidega Innovatiivsust ei saa vaadelda lahus ettevõtlikkusest. Ettevõtlikkus ei tähenda ande ja sõjaväe mõistes ärivaistu ega ﬁrma asutamise soovi. Lahingud on tihti ootamatud ja ettearvamatud. Igapäevases teenistuseski kohtab olukordi, mis segavad teisi tegevusi. Üks variant on konstateerida probleemi, kanda sellest kellelegi ette, lootes et keegi leiab lahenduse. Kui lahendust ei tule, siis on hea kellelegi näpuga näidata: „Me tegime ettekande, kuid vastust ei saanud.“ Mida tähendab selline näpuga näitamine lahinguväljal? Paneb mõtlema. Ülesande täitmisele minekul katkise silla juurde jõudes peab juht langetama otsuse, mida ta edasi teeb, sest üleanne ja tähtaeg suruvad peale. Kõige lihtsam on kanda ette ja oodata juhiseid, mis ei pruugigi tulla, sest seda õnnetut silda ei peeta ülesande täitmisel piisavaks takistuseks. Nii venib aeg ja ülesanne jääb täitmata. Veelgi kurioossem, kui seetõttu surevad inimesed, kes ootasid toetust. Teisel juhul leitakse probleemile lahendus silla parandamise, ajutise ülemineku rajamise või uue marsruudi valimisega ning kõrgemale poole kantakse lihtsalt ette, et sild pole kasutatav, ja teatatakse oma otsus edasise tegevuse kohta. Algatusvõime aitab tihti kokku hoida aega, mida on niigi vähe. Samas toob iga algatus kaasa ka teatavad riskid. Silla parandamine nõuab aega, mida ei pruugi olla piisavalt. Uue marsruudi kasuks otsustamine ilma teeolusid tundmata võib saata üksuse uue takistuse juurde, mille ületamine või kõrvaldamine nõuab taas lisaaega. Risk ei tähenda alati kaotust, vaid vajadust teatud tingimustel rohkem panustada ja eesmärgi saavutamise nimel kiiresti tegutseda. Taktika üheks põhitõeks ja võidu aluseks on üllatusmoment ja initsiatiiv lahingus. Iga lahing on seotud riskidega, kuid need peavad olema õigustatud. Ilma ettevõtlikkuseta ei täida juht oma tegevuses neid nõudeid, vaid ta on lihtsalt käsu täitja, kes üritab minimaalse pingutusega (ajakulu) ülesannet täita, arvestamata kaotusi. Lihtsalt vaenlase tegevusele reageerides ninani kaevikus istudes lahingut ei võideta. Siiski tähendab ettevõtlikkus teatavat vastutust ja julgust võtta vastu otsuseid, mis ei pruugi antud olukorras olla populaarsed ja näida ratsionaalsetena, kuid on pikemas perspektiivis hädavajalikud. Talendist juht ei istu tänases ega eilses päevas, tema eesmärgiks on võtta olukorrast maksimum, et homme oleks parem. Kaitse Kodu! 3/2012

Carl von Clausewitz

Mis tagab talendile ettevõtlikkuse? Kabinetis või telgis istudes käske jagades ja nende täitmise ettekandeid oodates ei pruugi saada loodetud tulemusi. Ei tohi segamini ajada kahte mõistet: käsutamine ja juhtimine. Juhid ei käsuta, vaid juhivad allüksusi maastikul siin ja praegu. See on sotsiaalse aspekti mõju. Allüksus peab nägema, et juht on nende jaoks olemas, mitte vastupidi. Juht ei ole pelgalt käsu andja, vaid len veentema käsk peab olema alluvale dunud, et ellujäämise garantii lahingus. Mida kõik sõjavähemate kaotustega üksus lahinguid võidab, seda efektiivsemalt seda väelised juhid on juhitakse. Efektiivselt juhib ainult teataval määral see juht, kes näeb ennast üksuse talendid. liikmena, mõistab selgelt oma rolli ja mõju üksusele. Kabinetis või telgis vihaselt käske jagav ja tegelikust olukorrast ainult kaardipilti omav juht ei ole osa üksusest, sest teda ei nähta. Juht ei ole pelgalt käskude andja, ta on midagi enamat. Juht määrab üksuse näo.

Kui juht distantseerub alluvatest, siis distantseeruvad alluvad ka juhist. Sellises olukorras on need juhid, kes arvavad, et üksus on olemas tänu temale ja tema peamiseks ülesandeks on käsutada. Just nimelt käsutada. Juhtimisest saab rääkida alles siis, kui juht mõistab, et tema on oma ametipostil ainult tänu üksusele. Tema ülesandeks on luua eeldused (ressursid, käsud, toetused jne), et üksus saaks oma ülesannet täita. Need juhid mõistavad oma rolli ja mõju üksuses tervikuna ning nende üksused tunneb enamasti ära just tulemuste poolest. Nemad mõistavad, et üksus on täpselt oma juhi nägu. 37

Haritud sõdur

Kui üksus tuleb toime saadud ülesannetega, on juhi tegevus efektiivne. Kui tulemused on vastupidised, tuleb otsida probleemi ennekõike juhis, kes ei mõista oma rolli üksuses. Teine maailmasõda nägi palju „juhte“, kes leiti lahinguväljalt, kuul kuklas, ja laskemoon klappis oma üksuste omaga. Kui juht ei austa alluvaid, ei saa ta nõuda ka alluvatelt lugupidamist ja lojaalsust. Sõdur võib jaoülema korraldustele käsuõigusest tulenevalt alluda, kuid ta ei ole valmis jaoülema eest surema, kui olukord seda nõuab.

väärtushinnanguid, kuid saab neid mõjutama hakata, kui selleks peaks tekkima vajadus (kui need on vastuolus organisatsiooni üldiste väärtushinnangutega). Küsimus on ennekõike eetilises, mitte juriidilises korrektsuses. Juhina võib mul olla õigus midagi teha, kuid inimlikust seisukohast ei saa ma teha seda kohustuseks. Mitte kõik ei ole lahendatav terminiga JOKK (juriidiliselt on kõik korrektne).

Altvedamine on eetika küsimus Juhil peab olema alati aega alluva vastuvõtmiseks ning tema probleemide ja ettepanekute ärakuulamiseks. Ülem on juht alles siis, kui alluv on saanud tema juurest ära minnes kindlustunde, et ta saab ise probleemi lahendatud või aitab teda ülem.

Piits või präänik? Nüüd olen otsapidi jõudnud juhtimises tihti kasutatavat väljendini: „Juhtida tuleb piitsa ja präänikuga.“ Kas see ikka on alati nii? Piitsa ja prääniku metafoori võib kasutada ja tõlgendada erinevalt. Juhtimisteooriadki lähevad siinkohal lahku, kui hakatakse äga arutlema piitsa ja prääniku harva efektiivsuse üle. Sama lugu lähevad on juhtidega. Mõned motiveerivad alluvaid karistuste, üksused lahinprobleemide või lisaülesanne- gusse tabeltega hirmutades. Teised juhid struktuuri ja püüavad alluvaid toetada ja -varustusega. iga tulemust vääriliselt tunnustada. Lõppkokkuvõttes taandub kõik väärtushinnangutele, mida talendi konventsioon võtab kokku eetilisusena.

Ma ei taha hakata lahkama väärtushinnanguid, nende deﬁnitsiooni ja mõju. Siiski pean märkima, et väärtushinnangud on igas kogukonnas kokkuleppelised väärtused, kuid mitte alati ei ole need kõigil kogukonna liikmetel ühesugused. Juhtide puhul tuleb rääkida juhi enda väärtushinnangutest ja allüksuse sotsiaalsetest väärtushinnangutest. Meeskonnas töötades, mida juhtimine sisuliselt on, tuleb omaks võtta meeskonnas aktsepteeritud või väljakujunenud väärtushinnangud. Piitsa ja prääniku juurde tagasi tulles tekib alati konﬂikt, kui juhil ja üksusel on täiesti erinev väärtushinnangute kogum. Kui uus juht on viljelnud piitsa metoodikat ja allüksus on saavutanud häid tulemusi ainult tänu präänikule, tekivad lahknevused. Esimese puhul rõhutakse hirmule ja teisel juhul tugineb tegevus eduelamusele (ka tagasilöök on eduelamus, kui sellest õppust võetakse). Nüüd peab juht langetama otsuse, kas ta seab isiklikud väärtushinnangud kõrgemaks allüksuses levinud väärtushinnangutest või kohaneb. Sõltumata oma otsusest peab ta aktsepteerima üksuse 38

Kui vaadata väejuhtide portreesid ja fotosid, on nad alati tõsised ja nende pilk on kaugusesse suunatud. Ei ühtegi üleliigset emotsiooni, kuigi nemadki on inimesed. Kes sooviks igal hommikul näha tööle tulles ja õhtul koju minnes morni, räsitud ja vihapunaste silmadega ülemat? Palju meeldivam on kuulda rõõmsalt ülemalt hommikutervitust. Emotsionaalsus ja sellega manipuleerimine teeb ülemast juhi, seades teda ennastki raskesse olukorda. Emotsionaalsus on otseselt seotud eetilisusega. Kriitiline olukord toob esile juhi tegelikud väärtushinnangud ja emotsionaalsuse. Ebaedu korral alluvaid sõimama ja hädaldama hakkav juht pole juht, sest kogu süü veeretatakse alluvatele väljendeid valimata. Tulemuse võib igaüks endale ise silme ette manada. Mis oleks aga olukorras, kus probleemist ja tagajärgedest räägib rahulikult ja tasakaalukalt juht, kes üritab leida tegelikke põhjusi ja teha nendest ka positiivseid järeldusi? See pole vaid oma tunnete ja emotsioonide kontrollimine, siin on tegemist juba empaatiavõimega. Empaatiavõime nõuab rohkem pingutust, seda ei omandata üleöö. Juhina tean ise, kui raske on toibuda ja minna edasi raskest tagasilöögist. Sama olukord on alluvalgi, keda juht peab soojade sõnadega viima sellisele emotsionaalsele tasemele, et ta suudaks edasi ülesandeid täita. Kui jätan juhina alluvad emotsioonide keerisesse, ei tule ka tulemusi, mida vajan. Muidugi on olukordi, kus pai tegemine ja naeratus enam ei aita. Palju efektiivsemaks võib osutuda kuri sõna või valjem kõnetoon, kuid… Piiravateks teguriteks on eetilisus ja juriidiline õigus. Juhina ei tohi ma kunagi alluvat solvata, veel vähem füüsiliselt karistada, kui alluv ei saanud ülesandega korrektselt hakkama, sest tal puudusid vajalikud teadmised ja oskused. Selles pole süüdi tema. Mina juhina pean teadma, mida alluv teab ja oskab, ning selle alusel jagama ülesandeid. Siingi on erandeid. Kui alluv teadis, et tal puuduvad vajalikud oskused ja võimed, juba ülesannet saades, ent vaikis selle maha, ei ole tegemist mitte emotsioonide, vaid eetika küsimusega. Altvedamine, ärapanemine jne on eetika küsimus, sest need peegeldavad väärtushinnanguid. Kaitse Kodu! 3/2012

Kõnealuses artiklis on autor puudutanud huvitavat teemat. Tulebki uskuma jääda, et juhi puhul on tegemist tõesti nii talendi kui ka geeniusega. Nagu Kristjan, nii on ka paljud selle uurimisvaldkonnaga tegelevad teadlased (näiteks Soome kolonelleitnant Vesa Nissinen ja militaarpedagoog Jarmo Toiskallio) toonud välja, et tänapäevane sõjapidamine vajab nn uut tüüpi juhte, kes ei opereeri mitte niivõrd eksperdi, kuivõrd juhi rollis. Selleks aga tuleb tõesti juhtide õppel keskenduda ekspertteadmiste ja -oskuste kõrval üha enam põhikompetentside arendamisele. Viimaseid aga, nagu Kristjan Kaskman mainib, ei saa õpetada, keskendudes ainult sisule. Määravaks on siinkohal õpetamisviis, metoodika ja põhimõtted. Austraallane kolonel Bill (William) Monfries on käsitlenud sama küsimust ja rõhutanud, et lisaks konkreetsete oskuste drillimisele on vaja tegeleda kaasnevate väärtuste ja kompetentside arendamisega, selleks tuleb aga muuta õppimisprotsess õppijakeskseks (grupitööd, juhtumianalüüsid, treeningud jms).

Haritud sõdur

Kommentaar

KAITSELIIDU KOOLI INIMRESSURSI ARENDAMISE ÕPPESUUNA JUHATAJA KOHUSETÄITJA JUHAN AUS:

Mulle isiklikult tundub alati selliseid artikleid ja uuringuid lugedes, et ma ju tean ja rakendan seda kõike, kuid kõrvaltvaatajaid kuulates tuleb tihti välja, et arenguruumi on kõvasti. Seega lisaks hoidmisele ja toetamisele kutsun ma ennast ja teisi veel õppima ja lugema. Aitäh Kristjanile mõtteavalduse eest!

Lisalugemist Toiskallio, Jarmo 2003. Ethics, Military Pedagogy, and Action Competence, lk 97—119 (http://www.bmlv.gv.at/wissenforschung/publikationen/beitrag.php?id=563). Monfries, William 2007. Initial Officer Training in the Australian Army. In: Pedagogy for the Long War: Teaching Irregular Warfare, lk 84—85 (http://www.airforce.forces.gc.ca/CFAWC/Contemporary_Studies/2008/2008-Mar/2008-0305_Pedagogy_for_the_Long_War-Teaching_Irregular_Warfare.pdf). Nissinen, Vesa 2006. Deep Leadership. Helsinki: Talentum.

Olen veendunud, et kõik sõjaväelised juhid on teataval määral talendid ja seda kas looduse poolt või arenenud selleks õppides. Juhi pilt on küll sajandite jooksul muutunud, kuid edukaimad väejuhid läbi ajaloo on vastanud just nendele kriteeriumidele. Suured, kuid põrunud väejuhid on ebaõnnestunud just sellepärast, et üks või enam annetest on puudu olnud. Kui geeniused sünnivad ja tippspetsialistiks õpitakse, siis talendid – nagu ütleb Navarra deklaratsioon – kasvavad. Kasvavad nagu kõik juhid koos oma allüksusega raskusi ületades ja rõõme jagades. Ka sõjaväelised juhid saab talentideks kasvatada ilma suurema kunstita. Selleks tuleb õpetada probleemi nägemist ja käskude mõistmist, arendada innovaatilist mõtlemist ja ettevõtlikkust, näidata neile, kuidas tulla toime sotsiaalses keskkonnas, ja neist saavad juhid, mitte lihtsalt ülemad. Olulised pole ained ja nende sisu, määravaks on protsess, kuidas õpetatakse. Küsimus on ka inimeste suhtumises ja julguses. Tuleb lihtsalt lahti öelda vanadest metafooridest ja väljakujunenud stampidest. Vaevalt oleks Eesti vabariik 1918. aastal välja kuulutatud, kui toonastel poliitikutel poleks olnud algatusvõimet. Vaevalt oleks Eesti lapsekingades sõjavägi suutnud vastu astuda Nõukogude Venemaa arvukale sõjaväele, kui kõrged ohvitserid oleksid kabinettides hädaldanud kehva varustuse ja rahapuuduse üle ning teinud lõputuid analüüse, kuidas olukorrast Kaitse Kodu! 3/2012

välja tulla. Oli vaja võtta vastu otsuseid ja leida lahendusi nüüd ja praegu just sellise isikkoosseisu, varustuse ja võimetega. Nad tegid seda ja tulemusi võime nautida meie. Ajaloolased on spekuleerinud palju ka Eesti okupeerimise teemal, kui eestlastel jäi puudu otsustavusest. Kui 20 aastat hiljem oleksid juhtivad poliitikud ja ohvitserid olnud sama otsusekindlad kui vabariigi loomisel ja Vabadussõjas, oleks ajalugu olnud võib-olla teistsugune. Kuid talendid ei spekuleeri, vaid lähevad vastu katsumustele olemasoleva isikkoosseisu, varustuse ja toetusega, et saavutada edu. Edu, mille saavutamise tagab suure pildi nägemine, innovaatilisus, algatusvõime, alluvate nägemine ja (õige) tunnustamine, eetilisus ja emotsionaalsus. Juht jääb juhiks igas olukorras, sest ta on inimene ja tema eesmärgiks ei ole isiklik heaolu, vaid kogukonna heaolu. Kui allüksusel läheb hästi, läheb hästi ka juhil. Hoidkem ja toetagem oma alluvaid, sest nendest sõltub meie – juhtide – edu.

Allikad Skills and Human Capital. In: The Lisbon Counsil (http://www. lisboncouncil.com/initiatives/human-capital.html). Viik, Linnar. Talendid ja haridussüsteem. Ettekanne Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskuse konverentsil „E-õpe — tõsine mäng“ 14.—16. aprillil 2010 Tallinnas (http://conference2010.e-uni.ee/ve_data/File/ 2010%20konverents/15.aprill/Viik_talendid.pdf).

Kaitsetahe

Näidissooritus tehti paukmoonaga ja tempokalt

Jagu harjutab liikumisviise

Läänerindel mõnuga 40

Lääne maleva vabatahtlik fotograaf Madis Mintel püüdis kinni hetked õppuselt Kiltsi lennuväljal. Kahepäevase õppuse teemadeks olid jao liikumisviisid ja käemärgid ning ettevalmistamata rünnak. Õppuse läbiviimisele aitas palju kaasa missioonikogemusega vabatahtlik veebel Jaanus Tameri. Kaitse Kodu! 3/2012

Kaitsetahe Jagu hakkab liikuma

Pärast näidissooritust läks kõht tühjaks

Jagu harjutab liikumist oma tule toel

Kaitse Kodu! 3/2012

Väljaõpe

Koolitusplaanid 2009—2011 Koolitusplaanide kasulikkuse mõistmine on igal aastal kasvanud ja üha enam on leitud selle juures häid aspekte. RIINA PILLAI Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna spetsialist

rendamine ja karjääri planeerimine on mitme osapoole koostöö, kuid kõige suurem roll on vahetul juhil, kes suunab ja julgustab erinevatest võimalustest kinni haarama. Arendades pealikku, areneb terve üksus. Malevatest saadud kommentaare kokku võttes võib öelda, et koolitusvestlusi peetakse vabatahtlike pealike heaks töövahendiks. Koolitusvestlused annavad võimaluse arutada vabas õhkkonnas ning pingevabalt läbi pealiku arenguplaanid. Pealikud on endale teadvustanud koolitusplaanide koostamise vajalikkust ja näinud, et kõrgemal tasemel olev pealik motiveerib oma eeskujuga ka teisi koolitusi planeerima ja vestlema. Koolitusvestlused annavad kiire ülevaate oma malevlaste koolitamise seisust ja hõlbustavad personalipealikul suunata Kaitseliidu Kooli kursuste pakkumised õigele sihtgrupile.

Üle-eelmise aasta (2010) aruandes toodi vestluse vormis välja koolitusplaanide täitmise lisaväärtustena mitmed nüansid: vabatahtlikele pealikele selge ülevaate andmine nende ametikohal tegutsemiseks vajalikust väljaõppest ja võimalustest saada vastavat väljaõpet; vabatahtlikele karjäärivõimaluste selgitamise kaudu ülevaate andmine järgnevatele, kõrgemate pealike ametikohtadele kehtestatud koolitusmudelitest; vabatahtlike pealike motivatsiooni ja tulevikuplaanide väljaselgitamine, sellest tulenevalt võimalus vajadusel pealikele järelkasvu planeerida. „Arendus- ja koolitusjaoskond on alati valmis teemakohastele küsimustele vastama ning malevatele ja/või allüksustele soovi korral külla minema,“ kinnitab Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna arendus- ja koolitusjaoskonna juhataja Triin Tõnsing. Kõikide kaitseliitlaste ettepanekud protsessi ladusamaks korraldamiseks on oodatud e-posti aadressil koolitus@kaitseliit.ee.

Koolitusplaanide koostamine aastatel 2009—2011 JAOPEALIK 2009

2010

RÜHMAPEALIK

2011

2009

2010

2011

KOMPANIIPEALIK 2009

2010

2011

MALEVKONNA/ÜKSIKKOMPANII/ÜKSIKRÜHMA PEALIK 2009

2010

PEALIKE ABID

2011

2009

2010

KOKKU

2011

2009

2010

2011

Alutaguse

Harju

Jõgeva

Järva

Lääne

Pärnumaa

Põlva

Rapla

Sakala

Saaremaa

2 2

Tartu

Tallinna

Valgamaa

Viru

Võrumaa

KOKKU

150

244

349

104

129

186

63%

43%

24%

44%

Protsent

111

383

12%

-19%

58%

66%

511

730

33%

43%

Koolitusplaanide esitamise võrdlustabel on koostatud kolme aasta kohta, mille jooksul on Kaitseliidus vabatahtlike pealikega vestlusi läbi viidud. Tabelist on näha tulemused nii aastate kui ka erinevate tasemete pealike kaupa. Kolme aasta jooksul on ainsana kahanenud kompaniipealike ja kõige rohkem on kasvanud malevkonna, üksikkompanii ja üksikrühma pealike abide koolitusplaanide esitamise hulk. Üldine suund on kasv, st igal aastal on suurenenud planeeringute hulk

Kaitse Kodu! 3/2012

„Meie ettevõtte kõik eksperdid on lõpetanud Sisekaitse Akadeemia Päästekolledži ja olnud kaitseväe päästekompaniides üleajateenijad,“ tutvustas Kahjuennetuse tuleohutuse ekspert Aivar Põdra oma ﬁrma töötajaid. „Kui inimene on juba päästeeriala valinud, ei loe ta ainult raha, vaid tahab anda natuke rohkem, kui ise vastu saab. Sama kehtib ka Kaitseliidus olemise kohta. Tänapäeval on levinud arusaam, et küll NATO tuleb ja kaitseb meid, kui meil peaks abi vaja minema. Selge on see, et peame ise tegema esimesed sammud ja näitama eeskuju oma kodumaa – Eesti – iseseisvuse kaitsmisel,“ jätkas Põdra selgitamist, miks nad toetavad Kaitseliitu, lisades: „Kahjuennetus aitab tagada tuleohutust.“

Tuleohutus, evakuatsioon, kemikaaliohutus, kontroll ja hooldus. Lisaks veel palju tooteid ja teenuseid. Kaitseliitlastele tulekustutite kontroll -30%, tulekustutid -20% letihinnast. Ülejäänu kokkuleppel. Täpsem info www.kahjuennetus.ee

teenuseid ning teeb tulekustutite, voolikute ja hüdrantide kontrolli. Nende kaudu saab soetada muud tuleohutuse tagamisega seotud varustust, nagu suitsuandurid, tuletekid ja esmaabikomplektid. Seda kõike mõistliku hinna eest. „Loomulikult on meil parimad hinnad ja soodustused Kaitseliidule,“ lubab Põdra lahkelt ning täpsustab, kuidas soodustust küsida: „Parool on Kaitseliit.“ Meie usume, et kui inimene ütleb selle parooli, siis ta ei valeta. Liikmepiletit pole vaja.“ NAISKODUKAITSE

Peale tuleohutusalase nõu pakub Kahjuennetus evakuatsiooni- ja keemikaaliohutusega seotud

KAHJUENNETUSE OÜ

Kaitseliidu sõbrad

ärast pikka ja külma talve on alati mõistlik üle vaadata kõik küttekolded ja -kehad, sest õnnetus ei hüüa tulles. Kaitseliitlasi abistab selle juures tuleohutusalase nõuga Kahjuennetuse OÜ.

Faktid

Tuleõnnetus ei hüüa tulles

Kaitse Kodu! 3/2012

Naiskodukaitse

Naised pole nannipunnid Mõtteid Jõgeva naiskodukaitjate ellujäämiskursuselt LIINA LAURIKAINEN naiskodukaitsja

erve sügisese ellujäämiskursuse tiksus mu peas mõte: „Naised pole nannipunnid.“ Ja nüüd, sõites autokastis mööda lumist teed metsade vahel juba talvisele ellujäämiskursusele, surus see mõte end järjest tugevamalt mu kõrvade vahele.

Katsumused tulevalves Märtsi esimesel nädalavahetusel osales seitse Jõgeva ringkonna naist talvisel ellujäämiskursusel. Et olime juba ühe ellujäämiskursuse sügisel läbi teinud, võisime aimata, mis meid ees ootab. Kui kogunemiskohta jõudsime, oli väljas juba pime ja piisavalt külm, et esitada endale küsimus, kas ma olen ikka ilmastikule vastavalt riides. Pikema jututa olime jaotatud kaheks grupiks ja meid juhatati laagripaikadesse, kus pidime ehitama varjualuse, süütama tulepulgaga tule ja hoolitsema küttepuude varumise eest. Sügisest oli meeles, kuidas varjualuse ehitamine käib, ning see läks meil seetõttu üllatavalt kiiresti, kuigi lumises metsas on ehitus- ja küttematerjali märksa raskem koguda. Ka tule saime kergesti üles. Tule elus hoidmine enam nii lihtne ei olnud: puud olid õhuniiskusest läbi vettinud ning hakkasid lõkkes vinduma. Tuul keerutas vänget halli tossu nii silma kui ka kurku. Et me esimesel õhtul lausa nälga ei sureks, saime kehakinnituseks veidi aedvilju, mõru šokolaadi, sidruneid ja konserve. Jaotasime öised valvekorrad lõkke passimiseks ja kes sai, see magas. Enne laagrisse tulekut unistasin, kuidas istun üksinda lõkkevalves, olen fredjüssilikult ﬁlosooﬁline ja panen kokku mitu raamatutäit maailmatarku mõtteid. Kuid kogu oma tulevalve aja pidin pingutama, et mitte tukkuma jääda. Ja mõtlema, et kui see juhtuma peaks, kuidas vältida siis nägupidi lõkkesse kukkumist. Fred Jüssi on ilmselgelt vintskem sell kui mina.

Lusikavestmise saladused Hommikul pikka pidu ei olnud: kell kuus oli äratus. Enne toimetama asumist jõime kuuma teed ja sõime. Hommikusel kogunemisel anti meile toores loomasüda, mida võisime toiduks tarvitada. 44

Minul, jahimehe tütrel, hüppas mu hing liha nähes rõõmust, kuid kapsast ja porgandit vaadates jättis paar lööki vahele. Meie rühma oli aga õnnistatud suurepärase kokaga, kes suutis kätteantud toorainest teha roa, mis maitses hästi nii taimetoitlastele kui ka lihasööjatele. Külm, magamatus ja niiskus tegid vahepeal oma töö – meie laagriplats meenutas külateatrit, kus tõsist sõna kuulda ei olnud ja naerda sai kõige üle. Laagri mõte oli ju ellu jääda ja naer on peaaegu llujäämise kõige vastu parim ravim. kriitilisimad Seda saab ilma retseptita hetked poja üledoos teeb halvimal legi nälg ja magajuhul vaid kõhulihased valusaks. Nii et tarbisime matus, vaid need, julgelt suurtes kogustes. kui oled vastamisi

iseendaga.

Sel päeval oli kavas põnev õpituba, kus katsetasime instruktori juhendamisel puulusika meisterdamist. Saime selgeks noateritamise ja puuvestmise põhitõed. Poole voolimise ajal hakkas mu puuhalg kangesti setude viljakusjumalat Pekot meenutama. Tuli langetada otsus, kas teen Peko, kes mulle suvel head viljaõnne annaks, või lusika, millega ma ennast kohe reaalselt toita saan. Valisin siiski lusika, kuigi lõpptulemus meenutas väikest kulpi, millega sai mugavalt õhtusööki segada. Peko oleks ehk kuumas pajas veidi pahandanud.

Hetked iseendaga Lõuna ajal üllatati meid veel ühe lihatükiga, mida lõkke ääres vinnutama pidime. Ja tunnistan ausalt, et pole tükil ajal saanud midagi nii head kui need õhukesed lõkkesuitsused ja mõnusalt soolased liharibad. Sellist rooga võib olenemata aastaajast lõkke ääres valmistada, ja mitte ainult ellujäämiskursusel. Päev saigi õhtusse ja kuu tõusis, läbi puuvõrade oli näha tähti ja kui metsast välja jõudsime, nägime, kuidas lumi kuupaistel sädeles. Sel ööl tuli külma. Sellised hetked panevad mõtlema, kui väeti inimene ikkagi looduse kõrval on. Ellujäämise kriitilisimad hetked polegi nälg ja magamatus, vaid need, kui oled vastamisi iseendaga. Pead analüüsima oma kohanemis-, empaatia- ja ellujäämisvõimet. Kuidas olla parem kaaslane raskes olukorras, kuidas neelata alla kibe sõna, mis pingest tingituna Kaitse Kodu! 3/2012

Naiskodukaitse

ehk liiga lihtsalt üle huulte võib lipsata? Ja möödus ka see pikk öö, millele järgnesid hommikusöök, laagri kokkupanek, platsi koristamine ja jalgsimatk. Tagasiteel autokastis istudes tõstsin nina päikese poole ja vaatasin praegusel aastaajal nii sinimustvalget Eestit. Ilus oli olla ja tuul tõmbas. Hoolimata külmast, niiskusest ja pisukesest ebamugavusest jõudis juba tekkida mõte, et homme läheksin jälle.

Liina soovitab ka ellujäämisolukorras parima ravimina naeru: seda saab ilma retseptita ja üledoos teeb halvimal juhul vaid kõhulihased valusaks

Kaitse Kodu! 3/2012

LIINA LAURIKAINEN

Ellujäämiskursus on minu silmis nagu hambaarstil käimine. Enne reaalset sündmust jõuan ette kujutada kõikvõimalikke õudusi ja astun üle kabineti läve, hirmuhigi otsaees. Kohal olles võib olla ju veidi ebamugav, vahel isegi valus. Kuid lahkudes on hea tunne: ära tegin. Paari tunni pärast on valu unustatud ja tekib mõte, et mida ma kartsin. Miks ma kartsin? Ma jäin ju ellu! Meil olid suurepärased instruktorid ja täiuslikud kaaslased. Tänan kõiki jagatud naeru ja hoolivuse eest! Teiega oli tore. Me oleme ellujääjad..

Naiskodukaitse

Torditegu täies hoos

Tordivalmistamise õpituba: tõeliselt magus päev KÜLLIKI TREPP Harju ringkonna Keila jaoskonna naiskodukaitsja

Harju ringkonna kaheksa magusasõpra said kokku 18. märtsil, et õppida valmistama kooke, mis kõditaksid nii maitsmis- kui ka nägemismeelt. Õpitoa juhendajaks oli meie toitlustusgrupi liige Heli Jürisson. Heli juhendamisel valmistasime seﬁiri ja suhkrumassi, voolisime suhkrumassist lilleõisi ja küpsetasime kolme sorti kooki. Et kõik osalejad kookide tegemisel kätt proovida saaksid ja seda kätetööd pärast nautimiseks jaguks, küpsetati kokku kuus kooki, igast sordist kaks. Küpsetamise ajal oli kogu maja sellist hõrgutavat lõhna täis, et mõnigi metsast õppustelt tulnud kaitseliitlane oli huvitatud, kuidas oleks võimalik magusameistrite õpitoaga liituda. Enamikul naistest oli söödavate lillede valmistamine esmakordne, kuid hoolimata sellest tulid õied väga ilusad ja nendega kaunistatud koogid olid isuäratavad. Tänu õpitoale hakkavad nüüd nii mõnegi kodu peolaudu kaunistama ahvatlevad tordid, mis on otsast lõpuni tehtud oma kätega.

Ka doonor on riigikaitsja HELEN ALLAS Harju ringkonna Viimsi jaoskonna naiskodukaitsja

Viimsi ja Männiku jaoskonna naiskodukaitsjad käisid 15. märtsil doonorina verd andmas. Oli neid, kes on seda juba mõned aastad teinud, kuid ka neid, kes esimest korda verd loovutasid. „Doonorlus sai minu silmis uue tähenduse. Ma polnud kunagi mõelnud, et see on ju täiesti hädapärane asi. See on ju odavaim heategevus,“ kirjeldas Reinika Tatter oma esmakordset vereloovutuse kogemust. Esimest korda verd andnule antakse selle eest tänukiri ja iga doonor saab valida endale tänutäheks meene. Reinika valis kruusi, millel oli kiri: „Doonor on riigikaitsja.“ Kas pole tabav? Doonorlus on ohutu ja lihtne ega võta palju aega, samas on see nii hädavajalik ja elutähtis. Verd ei saa toota kunstlikult. Tasub mõelda, et verd võib vajada ootamatult ka meie lähedane. Või koguni keegi meist endist. Jään lootma, et kunagi elame ühiskonnas, kus kõik terved ja doonoriks sobivad inimesed käivad verd loovutamas. Viimsi ja Männiku naiskodukaitsjate järgmine ühine vereloovutus on kavas juunis.

Kaitse Kodu! 3/2012

Noored

ANNELI LEHT

Tarkuste kogumise vahel sai laagris ka nalja, kõige lõbusam mäng oli „Krokodill püüab oma saba“

Kadrina talilaager pakkus nii õpetlikku kui ka pidulikku JANELY PAPPE, REELIKA TALPAS, SIIM VIDEVIK, MARIO PRINS Veebruari lõpul õppis Kadrina rühm Neeruti talvelaagris metsatarkusi. Laagripaika Neeruti mägedesse tuli jõuda matkates. Kohale jõudsime juba kell 10, kui oli paras aeg süüa hommikust ja juua kuuma teed. Et ka lõunasöök välja teenida, panime üles suure, 20 inimesele mõeldud telgi, ka telgiplatsi tegime ise puhtaks. Meid jagati kolme rühma. Esimese ülesandena õpetas Lembit, kuidas valmistada metsas varjualune, kui peaksime metsa eksima ja seal öö üle elama. Varjualustega ühele poole jõudnud, pani Anneli meid mängima. Kõige lõbusam mäng oli „Krokodill püüab oma saba“. Seejärel algas Aleksei korraldatud pildijaht koos orienteerumisega. Metsas pidime kas kaardi või fotode järgi üles leidma kohad, kus asub järgmine vihje. Kui ﬁnišisse jõudsime, ootas veel aardejaht. Õhtul istusime lõkke ääres, grillisime, ajasime juttu ja tegime ettevalmistusi öövalveks. Kõik järgimööda valvasid tund aega öösel nii lõket kui ka telgiahju. Järgmisel päeval võistlesime kelgutõmbamises ja vaatasime, kellel õnnestus saada kõige pikem liug. Sõitsime suure kelguga, kuhu mahtus mitu sõitjat korraga. Lõpurivistus oli pidulik: võtsime organisatsiooni vastu kolm uut kodutütart ja aktiivsed noored said tänukirja.

Hiiumaa kaitseliitlike noorte read täienesid HERGO TASUJA Noorte Kotkaste Hiiumaa malevkonna pealik

Veebruaris kogunes 73 Hiiumaa nooremat noorkotkast ja kodutütart Käina koolimajja traditsioonilisse talvisesse spordilaagrisse. Et osalejate seas oli neidki, kes ööbisid esmakordselt kaitseliitlikus laagris, tuletasid noored muude põhiliste teadmiste seas meelde sõlmede tegemist, morsekoodi ja salakirja, aga õppisid ka toiduaineid tundma. Et väljas paukus vali pakane, tuli hommikul võimelda koolimajas sees. Õnneks on Käina gümnaasiumi hoone nii suur, et seitsmekümnekesigi pole probleem rivis joosta. Ikka trepist üles ja alla, ühest hoone otsast teise, nii et terve koolimaja oli justkui lõppematu lastekolonniga täidetud. Seejärel korrati üle esimesel päeval õpitu ja hakati valmistuma kõige pidulikumaks osaks — uute liikmete vastuvõtuks. Malevkonna noorteorganisatsioonid said juurde 13 uut liiget. Kui aasta alguses vaadati liikmete read kriitilise pilguga üle ning mitteaktiivsed, kohe-kohe täisealised ja noorkaitseliitlased arvati välja, siis nüüd liigume liikmete lisandumisega taas kord sinnapoole, et meil oleks sada kodutütart ja sama palju noorkotkaid.

Kaitse Kodu! 3/2012

Noored Fotojahi ajal hakkasid noored autode läheduses väga kummaliselt käituma

Hargla laagris igavleda ei saanud Märtsikuu esimesel nädalavahetusel korraldati Valgamaal Harglas kodutütarde ja noorkotkaste talilaager, kus eelkõige omandati teadmisi, kuid ei puudunud ka meelelahutus. EGLE KÕVASK

agu enamik laagreid, sai ka seekordne alguse juba reede õhtul. Esimene õhtu oli laagripaigaks olevas Hargla koolimajas tutvumisõhtu, sest sel korral oli laagrist võimalus osa võtta ka organisatsiooni mittekuuluvatel noortel. Tutvumisele aitas kaasa avadisko.

Julgelt uutele olukordadele vastu Järgmine päev sai aga usina alguse. Kohe pärast hommikusööki algasid õpitoad. Tegevust leidus nii koolimajas sees kui ka õues. Valikuvõimalusi jagus. Üks populaarseimaid õpitube oli peotantsuõpe, mis on noortele juba varasematel kordadel meeldinud ja mida ikka uuesti oodatakse. Seekord lisandus sellele võimlemiskava. Morset said noored aga laagris esmakordselt õppida, lisatud olid ka noorkotkaste ja kodutütarde järgukatsed. Mis aga samaks jäi, oli esmaabiõpe. See on noortele alati meelekohane olnud. „Sain uskumatult 48

palju uusi kogemusi. Positiivne oli see, et toodi väga loomutruid näiteid. Saadud teadmisi kasutades tuli praktilise õppusena abistada metsas „kannatanuid“, kellel oli peavigastus ja käeluumurd. Huvitavad oli meeskonnakaaslaste õige raskem mõtted ja olukord, oli grupikuidas kõik välja nägi. kaaslasi ühtKõige raskem oli grupikaaslasi ühtse mees- se meeskonnana konnana tööle panna. tööle panna. Leidus neid, kes olid vastu ja ei tahtnud koostööd teha. Esmaabiülesanne tundus mulle väga vajalik, sest alati võin elus samasugusesse olukorda sattuda ja nüüd on vähemalt mõningaid kogemusi, mida sel juhul teha,“ jutustas viiendat korda laagrist osa võtnud Pille-Riin Vessin.

Kõigel on seos Palju põnevust pakkusid ka ajakirjandustund ja fotojaht. Seekordses ajakirjandustunnis olid noored nii intervjueerijad kui ka intervjueeritavad. Kõige paremini said intervjuu koostamisega hakkama Madli Lehes ja Pille-Riin Vessin, neile järgnes Sander Ööbik. Noorem vanuseaste aga jutustas kaaslasele enda omadustest ja teine pidi jutustaKaitse Kodu! 3/2012

Noored

Õhtusesse programmi kuulusid kolmeminutilised tantsukavad

jast samal ajal võimalikult täpse pildi joonistama. Ka see pakkus palju põnevust. Hiljem suunduti välja fotojahile. Noortele anti kätte umbkaudsed vihjed, kuidas tuleb midagi teha. Väljendusviis jäi aga juba tegija otsustada. Ülesandeks oli teha inimpüramiid Eesti lipu taustal, mängida autovargaid autoparklas, jäljendada suusamaratoni, teha pilt direktoriga, samuti kokapilt köögis, mõelda, mida tähendab vanaisa grupikallipilt, ning pilt kiisuga mängimisest. lesandeks oli Kõigel oli mingi seos.

teha inimpüramiid Eesti lipu taustal, mängida autovargaid autoparklas, jäljendada suusamaratoni, teha pilt direktoriga.

Nende tegevuste kõrval õpiti sõlmi. Poistel oli kavas ka riviõpe. Õpiti rühmas marssimist ja rütmist kinnipidamist. Seda tuli korduvalt uuesti ja uuesti harjutada, et rütmis mitte eksida. See on noormeestele kaitseväeteenistuses vajalik oskus. Õpiti ka, kuidas sammudega asukohta määrata. Pärast lühikest puhkust algas esmaabi ja sammudega asukoha määramise praktiline harjutus, et kontrollida, kui palju õpetatust kasu oli. Laagrilistele anti teada umbkaudne kannatanu asukoht, kust nad pidid kannatanu tagasi alguspunkti toimetama.

Mõttelend, kiirus ja teadmised Õhtuse vaba aja jooksul tuli õppida ka tantsu. Rühmajuhid loosisid laulu ja hakkasid selle järgi rühmaga ette valmistama kolmeminutilist tantsukava, mille nad õhtul ette kandsid. Noored esitasid kuus kava ning lisaks neile astusid üles ka laagri läbiviijad, kelle esitlus osutus paljude lemmikuks ja keda kordushüüete saatel uuesti lavale paluti.

Esmaabi ei saa kunagi liiga palju harjutada

Viimane päev kujunes samuti tegevusrohkeks. Hommikupoolikul sai alguse umbes kolm tundi kestnud matkamäng, milles läbiti rajal olles võimalikult palju erinevaid ja põnevaid punkte. See osutus ka laagri viimaseks tegevusülesandeks. Lõpurivistusel jagati kätte järgukatsete tunnustused ja matkamängu võitjad sai auhinnaks maiuspala.

Sõlmesidumise töötuba

Kaitse Kodu! 3/2012

Noored

Oandus naeratavad isegi kivid RIINA TIIMUS, REET TRUSS Vasta rühma kodutütred

ärtsi esimesel nädalavahetusel võtsid Viru-Nigula kaitseliitlased, kodutütred, noorkotkad ja naiskodukaitsjad teist korda osa Võsu-Oandu talvematkast, mille korraldasid riigimetsa majandamise keskus (RMK) ja Võsu vabatahtlik tuletõrjeühing. Valida oli kolme raja vahel. Meie valisime pärandkultuuriraja, mis sai alguse Oandu looduskeskuse juurest. Igas punktis oli pärandkultuuriline objekt, mille kohta saime täpsemat infot nii giidilt kui ka objekti juures olevalt infopostilt. Kõige silmapaistvamad olid hundiaed, naeratav kivi ja 9,5-kilomeetrine kiviaed, mis kulgeb Oandult läbi metsa Sagadi suunas. Kiviaed rajati selleks, et pudulojused metsa noori puuvõsusid näksima ei pääseks. Metsarajal näidati meile ka vaigutatud kuusepuid, mille mustrid olid kaunid ja tüved üsna kandiliseks vormunud.

„Oandu matk oli tore. Mina tahaksin sinna veel minna. Sellel rajal, kus meie käisime, meeldisid mulle naeratav kivi ja hundiaed,“ ütles viienda klassi tüdruk Renate. „Järgmine kord võiksime ka koprarajal ära käia,“ lisas ta. Finišis sai igaüks raja läbimise kohta käiva tunnistuse ja viktoriinilehe. Täidetud lehed läksid loosikasti. Saime kõvasti rõõmustada ja plaksutada, sest meie matkagrupp sai väga palju auhindu. Tuju püsis hea ka neil, kes loosiga ei võitnud. „Seal oli väga vahva! Metsas oli hea jalutada. Kahju, et ma loosiga ei võitnud, aga sellegipoolest oli tore. Tahaksin uuesti minna,“ kinnitas viienda klassi poiss Brian. Traditsiooniliselt oli ka tänavustel matkajatel võimalik ise endale puumedal meisterdada. Sel korral küll veidi teistmoodi – puuketas tuli ise oksa küljest saagida. Viru ringkonna naiskodukaitsjad toitsid matkajaid hernesupi, tee ja moosisaiadega. Korraldati ka moosikonkurss, kus valiti parimad keedised. Kõige

Kaitse Kodu! 3/2012

Noored

Männitüved, millele vaigutamisest on tekkinud kaunis muster

rohkem hääli said lõpuks metsmaasika toormoos ja muraka toormoos.

3X ANU LAIDINEN

Tore on looduses aega veeta, meisterdada ja silmaringi laiendada. Suured tänud giid Tiinale ning RMK ja Võsu vabatahtliku tuletõrjeühingu tegusatele inimestele. Matkarajast saab lähemalt lugeda internetist (http://www. rmk.ee/loodusegakoos/ uritus#550).

Pikk kiviaed hoidis varemalt pudulojused metsast eemal

Matka lõpul sai igaüks endale ise medali teha: see tuli puuoksast saagida

Kaitse Kodu! 3/2012

Väljaõpe

Vändra Sprint treenib talvist rännakut Veebruari lõpul korraldati teist aastat talvine suusarännak nimega Vändra Sprint. Eelmisel aastal oli see vaid Vändra sisekaitsekompanii ettevõtmine, kuid tänavu sai korraldatud ülemalevaline jõukatsumine. Kohale tuli viis võistkonda. „Vändra Sprint on korraldatud selleks, et saaksime kogeda talvist rännakut suuskadel, võistlusmomendi kõrval on tähtis ka niisuguse rännaku plaanimise õpetlik pool,“ selgitas Vändra Sprindi peakorraldaja Kristo Sinivee. Start anti südaöösel ja võistkonnad läksid teele pooletunnise vahega. Kümnest kontrollpunktist koosneva raja pikkuseks oli linnulennult 30–40 km, kuid aktiivse vastutegevuse tõttu venis distants paljudele võistkondadele kindlasti pikemaks. Et suusatamine väga igavaks ei kujuneks, tuli võistlejatel kontrollpunktides lahendada ülesandeid, nagu sõlmede sidumine, mälutreening, köisraja läbimine, lõkke tegemine, laskmine, majutuse ettevalmistamine, söömine, leidlikkuse ilmutamine, jõe ületamine ja esmaabi. Ülesanded põhinesid tavateadmistel, militaarseid oskusi lahendused suurt ei nõudnud. Eelmise aasta võitjanaiskond Vändra Tüdrukud pidi seekord rändkarika üle andma meestele, kuid õnneks jäi see kodualevisse. Võitjameeskonda kuulusid Mait Tiitus, Henri Noormets, Peedu Perner ja Kristen Sempelson. 52

Kaitse Kodu! 3/2012

5 X KRISTJAN PRII

V채lja천pe

Ajalugu

Mõeldes maailmameistrile Sõjaeelse Sakala maleva ja kogu Kaitseliidu üks tipplaskureid, laskmise maailmameister Jaak Kärner sündis 22. märtsil 1892 Viljandimaal Õisu vallas Liiva talus. Tänavu möödus tema sünnist 120 aastat, mis kohustab mehe teenetele tagasi vaatama. PRIIT SILLA Kaitseliidu Sakala malev

oor Jaak Kärner võttis sunniviisil osa Esimesest maailmasõjast ja seejärel vabatahtlikuna Vabadussõjast. Pärast sõja võitmist ei jõudnudki ta astuda sotside ja vasakpoolsete survel hääbunud Kaitseliitu, kuid ühines Õisu kütisalgaga, tõustes selle ülemaks. Teatavasti olid kütisalgad Kaitseliidu maskeeritud tegutsemisvormiks, kus sai korraldada laskeharjutusi, käia jahil, hoolitseda ulukite eest ja säilitada võitlusvõimeliste meeste organisatsioon. Pärast kommunistide

Kaitseliitlasest maailmameistri kohta pole mõtet otsida teavet Eesti Nõukogude Entsüklopeedia lehekülgedelt

mässukatset 1. detsembril 1924 taastatud Kaitseliitu astus kohe ka Jaak Kärner koos enda asutatud Õisu kompaniiga. Sellest ajast peale sai Paistu malevkond tema teiseks koduks, esimene kodu – Liiva talu – nõudis Jaagu ja tema venna Märdi tööd ja hoolt ning andis leiba. Malevas arenesid kiiresti Kärneri laskeoskused. Ta oli mitmekordne meister nii sõjaväepüssist, väikesekaliibrilisest püssist kui ka sõjaväepüstolist laskmises. Tollal leidus Sakala malevas palju häid a oli mitlaskureid. Nii sai üleriigimekordne listel Kaitseliidu meistmeister nii rivõistlustel viis meistritiitlit Jaak Kärner, kaks sõjaväepüssist, Aleksander Hüva, ühe väikesekaliibriliHugo Tedersoo, K. Lott, sest püssist kui ka A. Torim ja J. Õunapuu. sõjaväepüstolist Samad mehed tõid kodumalevale hulga esikohti laskmises. mitmesugustelt võistlustelt, nt 1931. aastal sai malev kolm meistrikohta: Kärner esiküti, Lott esilaskuri ja Hüva püstoliklassis. 1932. aastal jõudis Sakala malev Tallinna ja Järva maleva järel laskmises kolmandale kohale. Korduvalt võisteldi kohaliku garnisoni ning Järva ja Pärnu malevaga. Jaak Kärneril oli, kellega koos treenida ja end võrrelda.

Vabapüssi maailmarekord Kohapeal saavutatud heade tulemuste kõrvale kerkis ka välisvõite, näiteks 1931. aastal esinesid Sakala laskurid edukalt Poola küttide liidu ja Eesti Kaitseliidu korrespondentsvõistlusel. Tulemuste põhjal luges Poola küttide liit klassilaskureiks ekstraklassis Jaak Kärneri (221 silma) ja I klassis A. Järvekülje (204 silma). Kärnerile annetati kuldrinnamärk pärjaga, Järveküljele kuldrinnamärk. 1932. aastal tuli Kärner parimaks Eesti laskuriks võistluses Läti Aizsargi 10. polgu laskuritega. Lätlastega peetud võistlused kujunesid nii Cēsises kui ka Viljandis suureks naabrite sõpruse avalduseks. Mõlema maa Vabadussõja sammastele viidi lilli, peeti kõnesid ja vahetati meenekinke. Sakala malev võitis lätlasi tavaliselt ülekaalukalt. Lätlased arvasid eestlaste edu põhjuse peituvat sõjaväe täpsuspüssides, sest nemad lasksid harilikest sõjaväepüssidest. Lätlaste soovi kohaselt võisteldi mõni aasta hiljem harilike sõjaväepüssidega. Tulemused 54

Kaitse Kodu! 3/2012

Ajalugu

Lisateave

SXC.HU

Sakala malev tahab oma kuulsa laskuri mälestuse raiuda kivisse. Mälestuskivi püstitatakse Paistu keskusse tänavu juulis-augustis. Kõik Kaitseliidu laskurid ja kütid, samuti Eesti Laskurliit on teretulnud osalema selle rajamisel ja avamisel. Lisateavet saab telefonil 528 4734 või e-postiga priit.silla@mail.ee.

umbes sama tagajärje oli ta saanud enne Roomat ka Tallinnas. Üldse oli Kärneril laskespordis üle saja auhinna ja kõik Eesti laskurklassi märgid, lisaks sellele veel välismaa omi – kokku üle paarikümne. Teda oli autasustatud ka Kotkaristi ja Valgeristi ning mõnede välismaiste aumärkidega. Ent tema saavutused ei tulnud tuulest, vaid visa ja püsiva treeningu Jaak Kärneri tähetund saabus 1935. aasta septembris Rooma ülemaailmsetel laskevõistlustel, kus ta laskis vabapüssist tulemusel. Looduse poolt olid talle kaasa antud välja maailmarekordi ja tuli maailmameistriks kindel käsi ja selge silm, samuti tugev tahtejõud. Ilma harjutamata ei möödunud naljalt päevagi. Isatalus, kus tuli päevast päeva teha põllutööd, oli olid tasavägisemad, kuid lõppesid siiski Sakala ta endale rajanud väikese lasketiiru, kus harjutas meeste võiduga. peaaegu iga päev mitu tundi. Sihtimist harjutas ta isegi toas. 1934. ja 1935. aasta karikavõistlused selgitasid, et Sakala maleva üldine keskmine lasketase oli Eesti Jaak Kärner kuulus peale kõige muu Kaitseliidu malevate peres kõrgeim – oli jõutud esimesele Saksala maleva Paistu malevkonna juhatusse. Ta kohale. oli saanud ka relvasepa ehk relvuri väljaõppe ja hoidis silma peal maleva relvadel. Ta oli tuntud Jaak Kärneri tähetund ätlased arvasid tegija, sõnapidaja ja tõsise mehena. saabus 1935. aasta septembris Rooma ülemaaeestlaste edu ilmsetel laskevõistlustel. põhjuse peituvat Ootamatu kaotus Ta tuli maailmameistsõjaväe täpsuspüssiriks, lastes vabapüssist põlvelt 377 silma 400 des, sest nemad lasksid Nagu välk selgest taevast tabas Sakala malevat ja Eesti laskurite peret valus kaotus: 22. juulil 1937 võimalikust. Ühtlasi oli harilikest sõjaväepüssuri Jaak Kärner lühikese raske haiguse tagajärjel, see tulemus ka vabapüs- sidest. olles kõigest 45-aastane. Tema põrmuga jäeti hüvasti sist laskmisel 300 meetri maleva staabi esindussaalis. Maailmameister maeti distantsi maailmarekord. Paistu surnuaiale perekonna hauaplatsile. Peale selle sai Kärner samadelt suurvõistlustelt veel neli auhinda. Kolmest asendist laskmise Tubli nädal pärast Kärneri surma saavutas Eesti keskmises jäi ta kolmandaks. Eesti meeskond laskevõistkond, kuhu seekord ei kuulunud ühtegi tuli täiskaliibrilisest vabapüssist laskmises teiSakala maleva laskurit (võistkonda oli arvatud küll sele kohale. Kokku sai meeskond üle veerandsaja Alfons Rebane, tollane Sakala maleva instruktor, auhinna. kes ei saanud aga minna juhusliku viirushaiguse tõttu), Helsingi suurvõistlustel hiigelvõidu, tuues Tallinna tagasi saabunud võitjaid võeti jaamas ära üle 50% kõigist auhindadest, sh Argentina vastu orkestriga. Peeti vaimustavaid tervituskõkarika. Võistkonna vastuvõtt Tallinnas oli torminesid ja naiskodukaitsjad kinkisid lilli. Järgnes line, sadamas andis sõjalaev Sulev kahurist kümme vastuvõtt sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoaupauku, tähistamaks kümmet võidetud maailmaneri juures. Viljandiski oli vastuvõtjaid rohkesti. meistritiitlit. Nende paukude kõmin meenutas Järgnes pidulik õhtu maleva kodus, kus ootasid kuulajatele, et osa sellest aust saanuks kindlasti ka ees kuulsad seltskonnategelased ja ajakirjanikud. Jaak Kärner. Kärner oli Rooma muljete kirjeldamisel temale omaselt napisõnaline, mainides vaid, et võistJaak Kärneril kui poissmehel ei olnud järeltulijaid. luste avapäeval ei teatud seal Eestist midagi. Tema õed Anna ja Ella ning vend Märt küüditati Alles nende võidud panid rahva küsima, kus see 1949. aastal Siberisse. Jaak Kärnerist kui maaEesti on. Itaalia kuningas surunud Kärneril kätt, ilmameistrist laskmises ei ole kirjutatud Eesti kuid Mussolini tervitanud paari sammu kauguselt Nõukogude Entsüklopeedias ega hiljem ka Eesti fašistliku käetõstmisega. Ajakirjanike küsimuEntsüklopeedias sõnagi. sele, kas võit tuli ootamatult, vastanud Kärner, et

Kaitse Kodu! 3/2012

Kas sa teadsid?

Tanel Lääne muuseuminurk Aita talletada Kaitseliidu ajalugu! Jaga oma teadmisi museoloogiga telefonil 717 9109 või meili teel tanel.laan@kaitseliit.ee

Kaitseliidu Valga malev oli 1925. aastast jagunenud neljaks malevkonnaks: Valga linna, Helme, Sangaste ja Hargla. Tänapäeval on malevas Helme, Otepää ja Valga üksikkompanii. 1930. aastate Valga linna malevkonna juhtivkoosseisu kuulusid malevkonnapealik kpt Maurus Vahtrik, vaneminstruktor kpt Juhan Peterson, 1. kompanii pealik ja hilisem malevapealiku abi kpt Henrik Leiur (pildil), suurtükipatarei pealik ja Valga tuletõrjedivisjoni pealik Hugo Kruustük, raudteekompanii pealik Richard Mitt, ratsarühma pealik Friedrich Maasik, siderühma pealik Leo Reimann, gaasikaitserühma pealik Otto Arvilo ja propagandapealik Ants Meerits. Väljaõppele pandi Valga maleva pealiku kol-ltn Joann Hiobi juhtimisel tugev alus. Sporditegevust juhtis esimene eestlasest olümpiavõitja ja üheksakordne maailmameister tõstmises Alfred Neuland. Valga linna malevkonnast on võrsunud tuntud sportlased Arnold Viiding (kuulitõuge) ja Koit Annamaa (kuulitõuge ja kettaheide). Silmapaistvaid tulemusi laskmises saavutas Hugo Kruustük. Valga linna seltskondlikel üritustel esines aga alati malevkonna orkester Rudolf Kivimäe juhatamisel.

Naiskodukaitse esimesed ülemaalised suvepäevad peeti 1939. aastal Viljandis. Sellel üritusel osales ligikaudu poolteist tuhat naist, kes kahe päeva jooksul nautisid Naiskodukaitse laulukooride, rahvatantsu- ja võimlemisrühmade esinemist ning ühiseid istumisi lõkke ääres. Koidu seltsimajas oli üleval Naiskodukaitse näitus, mis esmakordselt andis ülevaate erialaosakondade tegevusest. Varustusala tähtsus oli aja jooksul aina kasvanud: naised valmistasid riideesemeid malevlastele, hankisid Kaitseliidu üksustele käesidemeid ja spordirõivaid, orkestriliikmeile vorme ja ratsaüksustele sadulatekke. Ka enamiku Kaitseliidu üksuste lippudest valmistasid naiskodukaitsjad. Viljandi suvepäevi valmistas ette Sakalamaa ringkond (esinaine Alide Tassa, 1939. aastast Minni Koik), eelkõige selle Viljandi linna jaoskond, mille eesotsas oli Rosalie Moks (pildil), kes oli olnud üks esimesi õpilasi Mari Raamoti (Naiskodukaitse esinaine 1927—1936) 1911. aastal Tartu lähedale Sahkapuu suurtallu rajatud tütarlaste kodumajanduskoolis. Seal omandatud tarkusi rakendas Moks edukalt Naiskodukaitses.

Esimese tegevusaasta (1931) lõpuks oli noorkotkaid juba kõigis Kaitseliidu malevates: vanemaid juhte oli 370 ja liikmete koguarv küündis 1667ni. Tallinna maleva Põhja malevkonnas oli noorkotkaste vanemaks Aleksander Lellep, vanema abiks August-Andreas Pitka (Johan Pitka poeg) ja pealikuks Viktor Neggo. Noorte Kotkaste Tallinna maleva vanem oli aastatel 1930—1940 linnapea Anton Uesson (pildil). 1931. aasta alguses kinnitati noorkotka vormikavand ja märgid, kindlaks olid määratud ka malevkondade lippude värvid: Nõmmel roheline, Koplil tumesinine, Lõunal oranž, Põhjal violett ja Ida malevkonnal Poola punane. Maleva 1932. aasta tähtsaimaks ettevõtmiseks kujunes laager, millest võttis osa 93 noorkotkast. Muljetavaldav oli juba kogu selle noortepere energiline sammumine mööda Paldiski maanteed Rannamõisa poole. Järgmisel suvel Viimsis korraldatud õppelaagrit külastas ka Noorte Kotkaste peavanem kindral Laidoner. Sel aastal oli Nõmme noorkotkastel õnnestunud lendama panna kirjatuvid, keda nad olid ise kasvatanud ja hooldanud.

Kaitse Kodu! 3/2012

Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna instruktormatkajuht ja koolitaja (tonyjurgenson@gmail.com)

len mitmetelt lugejatelt saanud kirju küsimustega telkide kohta. Nüüd ongi järjekord selle teema juures. Suure tõenäosusega ei raiska keegi meist puhkust kodus passides, vaid teeb ikka mõne käigu miljööväärtuslikku keskkonda vaatega veesilmale. Telk pole küll asi, milleta looduses olles Eestis hakkama ei saaks, aga mugavamaks ja võimalusterohkemaks ähete spordi- või muudab see olemise matkatarvete poodi, kindlasti.

küsite müüjalt nõu ja Telgid jagunevad lahkute juba mõne minuti peamiselt kolme suu- pärast, telk kaenlas. remasse gruppi: profisari, harrastajate sari ja suvepäeva- ehk piknikusari. Võib tunduda veider, aga ühtviisi teatavas mõttes ebamugavaks pean ise nii profitelke kui ka suvepäevatelke. Profitelgid on tihti pööraselt kallid, nende hind võib olla isegi üle tuhande euro. Nende puhul tuleb arvestada spetsiifikaga, milleks need loodud on. Arktilised telgid ja kõrgmäestikutelgid on väga spetsiifilised ning nende potentsiaali ei kasuta Eesti tingimustes mitte kunagi ära. Ka võivad nad kaaluda ühe kasutaja kohta ülearu palju. Selliste telkide puhul on arvestatud võimalusega, et ilmastikuolude tõttu

Kaitse Kodu! 3/2012

peavad kasutajad mõnikord pikka aega, st mitmeid päevi järjest telgis viibima. Teine profitelkide omapära võib olla hoopis selles, et nende kaal on viidud miinimumini ja telgis on ruumi ainult hädapäraseks ööbimiseks, tihti mahuvad telgi serva alla ainult saapad, seljakoti aga peab lageda taeva alla jätma. Selliseid telke kasutavad tavaliselt pikamaamatkajad, kes viibivad rännakutel nädala või isegi mitu. Selline telk võib aga osutuda askeetlikkuse tõttu ebamugavaks. Kõige äärmuslikum näide on 690 g kaaluv kahekohaline telk. Kergtelk võib sobida siiski ka kaitseliitlasele, sest sest püstitamine on lihtne ja kiire ning seda on mugav kaasas kanda. Suvepäevatelgid on halvad seetõttu, et nende väliskatte veepidavus on nadi, aga põhja oma üsna hea. Sademed kogunevad kiiresti telgi põhja ja peagi selgub, et magatakse lombis. Üsna tavalised on ka probleemid telki koguneva kondensaadiga, sest selliste telkide ventilatsioon jätab tihti soovida. Sageli on häda lukkude, õmbluste teipide, kaartega. Selge on see, et odavalt asjalt ei tasu kvaliteeti oodata. Kõige levinumad on harrastajatele mõeldud telgid. Needki jaotuvad vastavalt spetsiifikale nagu profitelgid. Õnneks on nende hinna ja kvaliteedi suhe enamasti paigas. Enne telgi soetamist tuleb endale selgeks teha, millistes tingimustes te telki enamasti kasutate. Kui kasutusaeg on ainult suvi ja te ei pea telki jalgsimatkal kaasas tassima, on valimine väga kerge: lähete spordi- või matkatarvete poodi, küsite müüjalt nõu ja lahkute juba mõne minuti pärast, telk kaenlas. Kui tahate telki kasutada kolmel hooajal ehk kevadel, suvel ja sügisel või koguni aasta läbi, on vaja telgi konstruktsioonide ja muu spetsiifikaga kaasnevat infot. Siin tulevad mängu küsimused telgi kõrgusest, kõrvalruumidest, lumepõlledest, vaiadest jne.

SXC.HU

TÕNU JÜRGENSON

Matka aabits

Kuidas valida telki

Kaitse Kodu! 3/2012

TÄHELEPANU! SCOUTSPATALJON PAKUB TÖÖD ALLOHVITSERIDELE JA SÕDURITELE HUVITAV AMET JA KINDEL SISSETULEK TAGATUD. MUID SOODUSTUSI NING KANDIDEERIMISE TINGIMUSI VAATA WWW.VK.KRA.EE SAADA OMA CV E-KIRJAGA: VKINFO@KRA.EE VÕI HELISTA 717 0800