Kaitse Kodu! nr 2 2014. a by Kaitse Kodu!

JUHID VÕTAVAD KOKKU MÖÖDUNUD AASTA JA HEIDAVAD PILGU ETTEPOOLE

KAITSE

KODU! NR 2/2014 (126/572)

KAITSELIIDU AJAKIRI

August Puuste sada aastat seiklusi

PARIMAD MEIE SEAST: AASTA KAITSELIITLASE JA NAISKODUKAITSJA NOMINENDID

NR 2/2014 (126/572) JUHID VÕTAVAD KOKKU MÖÖDUNUD AASTA JA HEIDAVAD PILGU ETTEPOOLE

KAITSE

KODU! NR 2/2014 (126/572)

KAITSELIIDU AJAKIRI

August Puuste sada aastat seiklusi

PARIMAD MEIE SEAST: AASTA KAITSELIITLASE JA NAISKODUKAITSJA NOMINENDID

KAANEFOTO: URMAS LUIK

Kaitseliit tunnustab

Kaitseliidu suusatamismeistrid on tänavu Võrumaa malevast

12 16 19

Vaade uude aastasse

Parimad meie seast: aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja nominendid

29 34 36 40 42

Eestlaste kaitsetahe annab Ungarile eeskuju

Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ja pärast seda (IV)

51 53 58 59 64 74

„Leegionärid“ — monoloogid teispoolsusest

Sisukord

Kappides ja parklates August Puuste sada aastat seiklusi

Utrial võidutsesid pärnakad Tankitõrjest I Kaitseliidu kooli aastaplaan Metsavendade jälgedes Lääne-Virumaal

Ka sõnasõjas võib langeda Lahingueeskirjade baastekst sai eesti keelde Austria liiduväe püstolid 1955. aastast tänapäevani Tosin aastat Kaitseliidu laskespordiklubi MäLK Põlva malev peab sõprust Mesimummi lasteaiaga

NAISKODUKAITSE

Väliköögi neli vaatust

NOORTEORGANISATSIOONID

Kodutütred võistlesid vabaõhumuuseumis

36 Kaitse Kodu! 2/2014

65 3

Peatoimetaja veerg

Värske vaatenurk

as teie oskate vee peal kõndida? Muidugi. Kõik põhjamaalased teevad seda koguni regulaarselt. Nad mitte ainult ei kõnni vee peal, vaid ka istuvad seal kala püüdes, sõidavad autode ja traktoritega, suusatavad ja peavad rattarallisid.

Midagi erilist selles ju pole, sest talvel tuleb veele jää peale, kui on vähegi külma. Ja see võimalus kasutatakse ära ka. Aga te oleksite pidanud nägema neid nägusid, mis vaatasid natuke nõututele võõrustajatele vastu õhukeselt merejäält, kui seltskond lõunamaadest pärit noori ühe noortevahetusprogrammi raames kõledal ja trööstitul ajal Eestit juhtus külastama. „Me kõnnime vee peal? Me kõnnime vee peal!!!“ Oh seda maailmaavastamisrõõmu! Aga mererand tundub pärast seda lugu just talvisel ajal pisut huvitavam ja omapärasem. Ma ei mõtle, et keegi peaks tulema meile õpetama, mida oma kodus väärtuseks pidada, aga seda, et kõrvalpilk või värske vaatenurk aitab tavalist halli eluümbrust värviliseks vaadata, olen märganud küll. Kui oma Ungari kolleegi Orkaanile külla kutsusime, mõtlesime üksnes, et Kaitseliitu seletada on keerulisem kui näidata. Seletasime ja seletasime ja lõpuks lõime käega ning ütlesime: meil tuleb varsti suur õppus, tulge vaatama. Seda mõtet ei tulnud üldse pähe, et võimsa armee sõjandusajakirjanik satub siinnähtust lapsikusse vaimustusse ja kiidab meid näiteks AK4 kasutamise eest, mis isegi s e l l i s e külma ilmaga (Orkaani ajal oli tõesti miinuskraade) ei tõrgu. Alati ei pea värske vaatenurk erinema meie omast geograaﬁliselt, abiks võib olla ka ajaline distants: 100-aastase kaitseliitlase August Puuste lausa ilukirjanduslikult seikluslik elulugu tuletab meelde, kui ettearvamatu võib olla järgmine või ülejärgmine aasta. Ja kui pagana hästi me siin praegu elame.

LIIVI REINHOLD, peatoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Kaitseliit

Naiskodukaitse

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastis

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.post.ee)

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu

Noored Kotkad

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Kodutütred

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta. Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13—15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtajad: 4. märts, 14. aprill, 26. mai

Kaitse Kodu! 2/2014

Kalender 1. jaanuar

Kaitseliidu Tallinna maleva aastapäev (malev asutati 1925. aastal) 1998. aastal loodi Õhuseiredivisjon 2004. aastal loodi Tapa väljaõppekeskus

3. jaanuar

1920. aastal lõppes Vabadussõda

4. jaanuar

1919. aastal algasid Vabadussõja murdelahingud

9. jaanuar

1919. aastal vabastati Tapa ja Jõgeva Punaarmeest

11. jaanuar

Vahipataljoni aastapäev (pataljon asutati 1928. aastal)

12. jaanuar

1919. aastal vabastati Rakvere Punaarmeest

14. jaanuar

1919. aastal vabastati Tartu Punaarmeest

16. jaanuar

Suurtükiväepataljoni aastapäev (pataljon asutati 1918. aastal)

17. jaanuar

1919. aastal algas Utria dessant

KAITSELIIT

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

1991. aastal asutati Leedu KASP

Eesti spordiselts (ESS) Kalev pidas 12. jaanuaril Viru hotelli konverentsikeskuses erakorralise üldkogu, kus üksmeelse hääletuse tulemusena valiti spordiseltsi presidendiks Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili. Brigkin Meelis Kiili tänas kõiki kalevlasi talle osutatud au ja usalduse eest ning lubas anda olulise panuse ESS Kalevi hea nime, käekäigu, hiilguse ja arengu hoidmiseks ja edendamiseks. Kin Kiili sõnul saab tema presidentuuri ajal olema fookuses inimene, täpsemalt töö noortega ja laialdane järelkasv, sest organisatsiooni jätkusuutlikkuse kandja on eelkõige tubli eesti inimene. Aasta 2014 on kultuuriministeeriumi poolt väljakuulutatud sportliku liikumise aasta ning sel ajal on nii kalevlastel kui ka kaitseliitlastel võimalik hinnata oma panust Eesti ühiskonda. Parimaks näiteks sellest on meie kõigi eeskuju, mille abil kaasame ühiskonda ja inimesi. Samal üldkogul kirjutasid ESS Kalevi tegevjuht Aleksander Tammert ja Kaitseliidu ülem brig-kin Meelis Kiili pidulikult alla ESS Kalevi ja Kaitseliidu ühiste kavatsuste raamleppe, mis sätestab edasise koostöö edendamise põhiprintsiibid. Nende alusel töötavad mõlemad välja koostöökokkulepe organisatsioonide sünergia parimaks rakendamiseks ühiste eesmärkide saavutamisel. Eesti spordiselts Kalev on Eesti vanimaid ja auväärseimaid üleriigilisi spordiühendusi. Oma rohkem kui 112aastase ajaloo jooksul on ESS Kalev pidanud spordi- ja liikumisharrastuse edendamisel silmas ka eestluse säilitamist ja arendamist.

19. jaanuar

1919. aastal vabastati Narva Punaarmeest Kodutütarde aastapäev (organisatsioon asutati 1932. aastal)

22. jaanuar

1993. aastal taasloodi Vahipataljon

23. jaanuar

1997. aastal algas Meegomäel esimene reservohvitseride kursus

31. jaanuar

1919. aastal peeti Paju lahing

1. veebruar

1919. aastal vabastati Valga ja Võru Punaarmeest

2. veebruar

Tartu rahulepingu aastapäev (lepingule kirjutati alla 1920. aastal)

1993. aastal taasloodi kaitseväe orkester

1919. aastal suri Julius Kuperjanov 7. veebruar

1994. aastal taasloodi õhuvägi

10. veebruar

1879. aastal sündis kindral Ernst Põdder

12. veebruar

1884. aastal sündis kindral Johan Laidoner

13. veebruar

1919. aastal saabusid Eestisse Rootsi vabatahtlikud

17. veebruar

1990. aastal taasloodi Järvakandis Kaitseliit

19. veebruar

1872. aastal sündis kontraadmiral Johan Pitka

22. veebruar

2002. aastal avati kaitseväe peastaabi uus hoone Juhkentali 58

23. veebruar

1874. aastal sündis Konstantin Päts

24. veebruar

Eesti iseseisvuspäev (Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aastal)

25. veebruar

1999. aastal asutati Balti Kaitsekolledž

3. märts

2000. aastal loodi Kaitseliidu jalgpalliklubi Kalev

5. märts

1879. aastal sündis kindral Andres Larka

6 6. märts

1944. aastal lauspommitas Punaarmee Narvat

9 9. märts

1944. aastal lauspommitas Punaarmee Tallinna

1 12. märts

1880. aastal sündis kindral Jaan Soots

1 13. märts

1998. aastal taasloodi Luurepataljon

2010. aastal saabus Kosovost koju viimane riviüksus ESTRIF-6

1944. aastal algas Meerapalu lahing

WIKIPEDIA.ORG

Kaitseliidu ülem valiti spordiseltsi Kalev presidendiks

1919. aastal loodi Meredessantpataljon

KOMMENTEERI ARTIKLEID, VAATA PILTE, HOIA SILM PEAL AJAKIRJA ILMUMISGRAAFIKUL

1998. aastal taasloodi Suurtükiväegrupp

www.facebook.com/kaitsekodu

1998. aastal taasloodi Miinilaevade Divisjon 1998. aastal moodustati kaitseringkonnad ja nende staabid 2003. aastal lendas operatsioonile Afganistanis esimene EOD-üksus

Kaitse Kodu! 2/2014

Uudised NATO küberkaitsekoostöö keskus ja Kaitseliit sõlmisid koostööleppe NATO küberkaitsekoostöö keskus ja Kaitseliit sõlmisid koostöökokkuleppe, millega põlistatakse juba senist partnerlust eeskätt küberkaitsekoostöö keskuse iga-aastase õppuse Locked Shields ettevalmistamisel ja läbiviimisel. „Kaitseliit ja eriti selle küberkaitseüksus on olnud meile viimaste aastate jooksul väga hea partner,“ sõnas NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor kol Artur Suzik. „Nad on toetanud meie küberkaitseõppusi alates 2010. aastast ja meil on väga hea meel, et saame senist koostööd veelgi süvenenumalt jätkata,“ lisas kol Suzik.

KAITSEVÄGI

„Meie koostöö on olnud tihe ja üha tihedamaks läheb. Kaitseliidul on olnud suurepärane võimalus toetada NATO küberkaitsekoostöö keskust oma liikmete oskustega, keskus omakorda aitab arendada meie vabatahtlike tehnilisi oskusi kursuste ja seminaride abil,“ lausus Kaitseliidu küberkaitseüksuse pealik Andrus Padar. „Ühtlasi on küberkaitsekoostöö keskuse partnerid heaks kanaliks, mille kaudu tutvustada meie kogemust vabatahtlike kaasamisest erinevatesse küberturvalisuse ja küberkaitse tegevustesse,“ lisas Padar. NATO küberkaitsekoostöö keskuse ja Kaitseliidu koostegevus sai alguse 2010. aastal keskuse korraldatud tehnilise küberkaitse õppusest Baltic Cyber Shield ja jätkus küberkaitseõppusega Locked Shields 2012. aastal. Tänavu on kavas kolmas viimatinimetatud sarja õppus. Allkirjastatud koostöökokkuleppe kohaselt jätkab Kaitseliidu küberkaitseüksus Locked Shields’i toetamist ka 2014. aastal vabatahtlike küberkaitsespetsialistidega nii õppuse planeerimise kui ka läbiviimise faasis. Kaitseliidu küberkaitseüksus on vabatahtlik organiseeritud ühendus Eesti küberruumi kaitseks. Selle liikmeskonda kuuluvad küberkaitse seisukohalt olulistel positsioonidel töötavad spetsialistid, IT-oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed, sh noored, kes on valmis andma oma panuse riigi küberkaitsesse, ning küberkaitseks vajalike erialade spetsialistid. 2008. aastal asutatud NATO küberkaitsekoostöö keskus on Tallinnas paiknev rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille missiooniks on parendada NATO liikmesriikide ja oma partnerite suutlikkust, koostööd ja teabevahetust küberkaitse valdkonnas.

Kaitseliit tunnustab Läinud aasta novembris tunnustas Kaitseliit oma 95. aastapäeva puhul keskjuhatuse 16. ja 24. oktoobri otsuste alusel organisatsiooni liikmeid ja koostööpartnereid teenetemärkidega. Valgeristi II klass Tallinna malev Raivo AEG 912 Mati RAIDMA 913 Kalev ADER 914 Tartu malev Ivo INGEL 915 Peeter TULVISTE 916 Viru malev Sven NEUDORF 917 Endine kaitseväe juhataja Aleksander Einseln 933 Valgeristi III klass Harju malev Andres OTS Pärnumaa malev Andrus ÕNNIK

918 919

Põlva malev Raivo PEHK Vello EESMAA Heiki RAMMO Taivo MÖLLER Andres PÕLLU Tartu malev Ivar UNIVER Valgamaa malev Andrus SUMBERG Jaanis VESKIMETS Viru malev Ants GRUNO Heino KÄRDI Jaanus KRUUSMANN Kaitseliidu peastaap Lea VAINULT

920 921 922 923 924 925 926 927 928 929 930 932

Koostööpartner Finn WINKLER Teenetemedali I klass Alutaguse malev Jüri UUDEKÜLL Konstantin ILMENSKI Nikolai VOINSKI Leo TOOM Gennadi SERAKOV Harju malev Aivar RIISALU Aare ENNOK Harald ERNESAKS Jüri KERNER Mati NAPPUS Pärnumaa malev Mehis BORN

931

426 427 428 429 430 431 432 433 434 435 436

Elmar LAUR Ervin HANSALU Heimar RIVIMETS Tarmo EESNURM Aivar LÄTT Põlva malev Toomas BIRJUK Enno AUSTA Enno KALLASTU Anti RUSSING Tiido TALIVÄTSING Raigo TALV Tiit KALA Vahur OJAMETS Tallinna malev Leho JÕEORG Jaak JÕEMAA Margus HERGAUK

437 438 439 440 441 442 443 444 445 446 447 448 449 450 451 452

Kaitse Kodu! 2/2014

Pärnumaa maleva pealikuks sai major Tõnu Miil

KAITSEVÄGI

Kaitseliidu Pärnumaa maleva juhtimise ja lipu võttis 3. jaanuaril üle major Tõnu Miil. Pidulikul tseremoonial Pärnu raekoja saalis meenutas Pärnumaa maleva senine pealik major Mehis Born lühidalt oma peaaegu kaheksa aasta pikkust teenistust sellel ametikohal ning tänas kõiki kaitseliitlasi ja koostööpartnereid, kes talle selle töö juures abiks on olnud. „See on olnud tõeline privileeg juhtida malevat kõik need aastad,“ ütles major Born, kes jätkab teenistust Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja planeerimisosakonna maakaitsejaoskonna ülema ametikohal. Uue pealikuna ametisse astunud major Tõnu Miil lootis, et tema teenistus malevas saab olema vähemalt sama pikk ja sisutihe, kui see oli major Bornil. Peamiseks ülesandeks nimetas major Miil väljaõppe arendamist, millele lubas pöörata erilist tähelepanu. Pärnumaalt pärit major Miil on teeninud kaitseväes Pärnu üksik-jalaväepataljonis, Kuperjanovi üksikjalaväepataljonis, Lääne kaitseringkonna staabis ja viimased seitse aastat Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse ülemana. Ta on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia ja Balti Kaitsekolledži nii brigaadi taseme (AICSC) kui ka ühendstaabi kursused (JCGSC). 2003/2004. aastal osales major Miil rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas logistikaohvitserina. Major Tõnu Miil elab Pärnumaal Paikuse vallas, on abielus ja tema peres kasvab kaks last.

„Sõjakooli sõnastik“ toob sõjandussõnavara nutitelefoni 9. jaanuarist võivad operatsioonisüsteemiga Android varustatud nutiseadmete kasutajad laadida alla Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis loodud eesti-inglise-eesti militaarsõnastiku, mis võimaldab kerge vaevaga tõlkida sõjandusalast sõnavara. „Rakendus „Sõjakooli sõnastik“ sisaldab kaitseväes olulisi termineid, üldkeelesõnu ja –väljendeid, täiendades sõjandusterminoloogia andmebaasi MILITERM,“ ütles rakenduse projektijuht Epp Leete. Leete sõnul seisneb sõnastiku peamine erinevus MILITERMist selles, et siia on koondatud lisaks terminitele ka üldkeelesõnu ja -väljendeid, mis on kaitseväelastele olulised. „Üldjuhul ei hakata sõnastikku lisama termineid, mis leiduvad juba MILITERMis,” sõnas Leete.

HEIKI MAGNUS

Nutirakenduse saab tasuta alla laadida Google Play’ist ja see kasutab Google’i otsingut, mis tähendab, et ta otsib kõiki kirjeid, kus sõna või täheühend esineb. Lisaks vastetele eesti ja inglise keeles on rakenduses ka terminitega seotud muud infot, lühendeid, selgitavaid märkusi ja deﬁnitsioone.

Toomas TAMLA Jaan REINHOLD Tartu malev Heino HARJU Aare NURM Valgamaa malev Aare ÕISPUU Andrus POOLA Hannes VANATOA Viru malev Valdur KALDAS Lääne malev Mati LAANES Tallinna malev Johannes KERT Järva malev Arvi NIGLAS Kaitseliidu kool Erik REINHOLD

453 454 455 456 457 458 459 460 461 462 463 464

Teenetemedali II klass Alutaguse malev Rein VÕIP 1475 Aleksander KLOREN 1476 Kalev ZILINSKI 1477

Kaitse Kodu! 2/2014

Siim LINNARD Aivar JUNDAS Kaido KALDMA Virve KALDMA Harju malev Ingrid KUNINGAS Raivo KÜTT Meelis OJA Andres RÜÜBERG Eino SELTER Riho TEREPING Elmar VELTERMANN Raivo VÄLJAOTS Jõgeva malev Indrek VARUŠKIN Andi PÜKKENEN Pärnumaa malev Dmitri IVANNIKOV Vallo GUSTAVSON Riivo LIIN Sulev SAARNA Raimo TOMSON Urmas KOSENKRANIUS Tauno MITT

1478 1479 1480 1481 1482 1483 1484 1485 1486 1487 1488 1489 1490 1491 1492 1493 1494 1495 1496 1497 1498

Rakendus uueneb automaatselt kaks korda kuus ja kõigil kasutajail on võimalik teha sõnastiku täiendamise ettepanekuid. Sõnastik põhineb peamiselt tõlgitud tekstidel ja sisaldab keelendeid, mille kogumisega on kaitseväe keelekeskus tegelnud mitu aastat.

Marko KEEMAN Tanel MITT Jüri KAARMA Mait REIDAK Peeter VELLET Põlva malev Aaro HALLAP Aivar KARPSON Valeri LABE Peeter PAU Aimar PEEPSON Vladislav TAŠKINOV Albert TILK Aigar KONSAP Rivo REBANE Janar SAARNIIT Jaanus PAEKIVI Rudolf TIGASING Saaremaa malev Matti KALJUSTE Sakala malev Meelis EELMAA Tallinna malev Mart VINT Elvis PAAT

1499 1500 1501 1502 1503 1504 1505 1506 1507 1508 1509 1510 1511 1512 1513 1514 1515 1516 1517 1518 1519

Indrek KUUSIK Karin MURU Anti KAPREI Peeter LORENTS Tartu malev Ivar SIBUL Teet SEENE Toivo MAIMETS Arvo VÄLLO Marge LIPPUR Tanel ROSENTHAL Martin KOVALIK Margus KLAIS Valgamaa malev Toomas DUVIN Viru malev Urmas HIIRE Riivo MASING Lääne malev Ivar LEPP Aivar SCHMIDT Kaitseliidu peastaap (Naiskodukaitse) Airi Tooming

1520 1521 1522 1536 1523 1524 1525 1526 1527 1528 1529 1530 1531 1532 1533 1534 1535

1537

Uudised

Kaitseliidu suusatamismeistrid on tänavu Võrumaa malevast

aitsejõudude ja Kaitseliidu suusatamismeistrivõistlustel särasid Võrumaa kaitseliitlased. Haanjas 27.–29. jaanuarini korraldatud kaitsejõudude suusatamismeistrivõistlustel osales allüksusi nii kaitseväest kui ka Kaitseliidust, suurima osalejaskonnaga olid esindatud Lõuna kaitseringkond ja Kaitseliidu Võrumaa malev. Kokku osales murdmaa- ja patrullsuusatamises 111 võistlejat. Allüksuste arvestuses saavutas parima koha Lõuna kaitseringkond 2058 punktiga, teiseks tuli Kaitseliidu Võrumaa malev 1592 ja kolmandaks pälvis mereväe võistkond 1220 punktiga.

KRISTJAN SAAR/KAITSEVÄGI

Kaitseliidu peastaap (Noored Kotkad) Silver Tamm

1538

Teenetemedali III klass Alutaguse malev Pille PIHELGAS 3746 Rein STEINFELD 3747 Vladimir DEMENTJEV 3748 Tanel OJA 3749 Rando KALAUS 3750 Ivar OLESK 3751 Aivar ROOSALU 3752 Konstantin SVJÄTSKI 3753 Jaak SAAR 3754 Kadre MAALMA 3755 Harju malev Ainar AASRAND 3768 Joosep-Georg JÄRVEMAA 3769 Sten-Patric KREEK 3770 Tõnu LAGLE 3771 Andre LIPPMAA 3772

Võrumaa malev noppis esikohti nii võistkondlikus kui ka individuaalarvestuses. Murdmaasuusatamise üldarvestuses võitis rms Uku Visnapuu Kaitseliidu Võrumaa malevast, teise koha saavutas n-vbl Priit Narusk Kuperjanovi jalaväepataljonist ja kolmandale kohale jõudis n-srs Sander Linnus Kuperjanovi jalaväepataljonist. Naiste võitlusklassides osutusid parimateks Kaitseliidu Võrumaa maleva naised, kellest vanuseklassis 21+ võitis Sirli Anni ja vanuseklassis 35+ Silja Suija.

Madis LISTAK Tanel OTS Marko PILLER Ago PUKK Ülo SÕNAJALG Jüri TAMMIK Heiki TIIKOJA Villu UETT Rivo VIILOP Kristo VIKSI Siim VILLIDO Ülo VINNI Pirjo VÄLJAOTS Ilmar ÕIGUS Alri ÜKSVÄRAV Rainer ÜKSVÄRAV Rene TOOMSE Kaupo KASKLA Kristian TÄNAVSUU Carlos NIITSOO Ingvar EHA Urmas METS

3773 3774 3775 3776 3777 3778 3779 3780 3781 3782 3783 3784 3785 3786 3787 3788 3789 3790 3791 3792 3793 3794

Patrullsuusatamises sai esikoha Kaitseliidu Võrumaa malev, teiseks jäi merevägi ning kolmandaks staabija sidepataljon. Patrullsuusatamine on meeskondlik spordiala, kus rajal on korraga kõik võistkonna neli liiget, kelle ajavahe peab mahtuma 30 sekundi sisse, st et liigutakse koos nagu patrull. Patrullsuusatamise seitsme ja poole kilomeetri distantsil tuli võistlejatel lisaks raja läbimisele sooritada sarnaselt laskesuusatamisele spordipüssidest lasud märklauda. Võistluste üldjuhi, Lõuna kaitseringkonna spordiinstruktori kpt Henn Antsoni sõnul sujus võistlus kenasti, tuli ette vaid üks suusakepi murdumine ja mõned kergemad kukkumised. „Võistluse tegi raskeks ilm, sest õhutemperatuur oli kogu aeg –15 ja –18 kraadi vahel,“ sõnas kpt Antson. Mõned päevad hiljem näitasid Võrumaa malevlased taas oma taset, seekord Kaitseliidu 2014. aasta murdmaasuusatamise meistrivõistlustel. 1. veebruaril Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses peetud võistlustel osutusid parimateks Võrumaa kaitseliitlased 1563 punktiga. Teise koha pälvis võistkondlikus arvestuses Järva malev 639 punkti ja kolmanda Jõgeva malev 587 punktiga. Võistlused olid individuaal-võistkondlikud ja igast malevast osales ühes võistlusklassis kuni viis inimest. Võistlusklasse oli üheksa. Parimad suusatajad selgitati välja muu hulgas nii kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate kui ka kodutütarde ja noorkotkaste seas. Võistkonna oli välja pannud 14 malevat viieteistkümnest. Tulemusi saad vaadata Kaitseliidu kodulehelt.

Martin LINTS Tanel ÕISMETS Henri KASELO Tarmo LAKS Aivar NARUSK Kristjan PIHUS Ragnis TOPKIN Sander KIVILOO Jõgeva malev Mariana MAASIK Raimo LUST Kalle OSOKIN Lääne malev Angela VÕSUR Pärnumaa malev Sven TAAL Kristjan PAHK Siim TALTS Henry OLDE Allar VAET Andres SINIVEE Kristo SINIVEE

3795 3796 3797 3798 3799 3800 3801 3802 3803 3804 3805 3762 3806 3807 3808 3809 3810 3811 3812

Hannes REINUP Avo METSAOTS Margo JAANSON Jaanus OTS Ralf MITT Priit REIDAK Põlva malev Tõnis KROSMANN Toomas MÕTS Raul TIIRIK Vambola TIMMUSK Alar LÕOKE Pelle-Siim VATTER Hillar JÕESALU Avo HELK Rainer SIITOJA Karin KÕIVUTALU Janel SÄKK Rein VIST Leili MIISNA Maive TÕEMÄE Merike KLEMMER

3813 3814 3815 3816 3817 3818 3819 3820 3821 3822 3823 3824 3825 3826 3827 3828 3829 3830 3831 3832 3833

Kaitse Kodu! 2/2014

Uudised SIIM TEDER/KAITSEVÄGI

Tapa vallutamine 95 aastat hiljem Kirde kaitseringkonna kaitseväelased ja Viru maleva kaitseliitlased taaselustasid 9. jaanuaril Vabadussõja lahingu, millega Eesti rahvaarmee vabastas 1919. aastal enamlastest Tapa linna. Maximillian Maksolly õlimaalist „Tapa vallutamine“ inspireeritud näidislahing korraldati esimest korda viis aastat tagasi. Võrreldes toonasega oli tänavune lahing intensiivsem, soomusrongi imiteerisid AS EVR Cargo Tapa depoode vedur ja suurtükiplatvorm. Kirde kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Enno Mõtsa sõnul ei olnud näidislahingu eesmärk täpselt taasesitada 95 aastat tagasi peetud ajaloolist võitlust, vaid pigem äratada laste ja noorte huvi kodumaa ajaloo vastu. Eesti rahvaväe soomusrongid ja dessantgrupid vallutasid 95 aastat tagasi vastupealetungi käigus Tapa raudteesõlme. Operatsioon algas kell 5 hommikul, kell 9 oli tollane Tapa alev Eesti vägede valduses. Tapa vallutamisega avanesid soomusrongide ees kaks järgmist löögisuunda: Narva ja Tartu peale. Lahingu 95. aastapäeval pidas Tapa vaksali juures mälestusteenistuse Kirde kaitseringkonna kaplan kapten Endel Apsalon. Pärast näidislahingut said huvilised tutvuda ajalooliste relvadega, maitsta sõdurisuppi ja vaadata ﬁlmi „Nimed marmortahvlil“.

Anu KLEMMER Rapla malev Alari IVA Saaremaa malev Leo REIMAN Kristjan MOORA Sakala malev Andres LAPP Varje TOOMAST Olev KOOKLA Kalle KÖHLER Tallinna malev Marius METS Tarmo LOORAND Mario MARS Roland RANDMAA Siim RINGINEN Andre UIBOS Priidu LEPP Herki KUUSMAA Marten KIRSIPUU Tõnu KOPPEL

3834 3835 3836 3766 3837 3838 3839 3765 3840 3841 3842 3843 3844 3845 3846 3847 3848 3849

Kaitse Kodu! 2/2014

Jorgan VÖÖRMANN Rait KAPP Viljar MEE Martin KIRK Sander LAASIK Ilmar RAAG Janek KIVIRAND Rene VÄRK Eero KULLERKANN Lauri INNO Harri TRUUSTE Matti KORP Kaupo MAASING Anneliis KONKS Raivo KÜÜT Tartu malev Enno TUBLI Janek RIIVES Eero ALAMAA Tanel PEDARU Toomas SPRIVUL Marika RAUD

3850 3851 3852 3853 3854 3855 3856 3857 3858 3859 3860 3861 3862 3863 3764 3864 3865 3866 3867 3868 3869

Tartu rahu aastapäeva tähistati kogu Eestis Tänavu 2. veebruaril tähistati Tartu rahu 94. aastapäeva, mille puhul asetati lilli ja süüdati küünlaid Vabadussõja mälestusmärkide jalamitel kõikjal üle terve Eesti. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahulepingu alusel tunnustas Venemaa SFNV: „[…] ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.“ „Meil ei ole võimalik ignoreerida ajaloo õppetunde. Ka praegu leidub jõude, kellele on Eesti iseseisvus vastumeelne. Seetõttu on meie kõigi kohus olla valvel ja olla valmis kaitsma oma isamaad ja meie rahva vabadust. Ja seda me teeme kui relvastatud vaba ja kaitsetahtega rahvas,“ ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili oma pöördumises Tartu rahu aastapäeval.

Toomas TOBRO Eiko HAABU Janno OJAKÕIV Kalev TIMBERG Valgamaa malev Ain NURMLA Siim ROHUMETS Viru malev Aavo SEIL Leho KOOV Aare LANNUSALU Raavo VASK Alar KONIST Kristo KUUSMA Veiko PAKKAS Mati VÄLI Kaitseliidu peastaap Taavi OTSALAINEN Kaitseliidu peastaap (Kodutütred) Angelika Naris

3870 3871 3872 3763 3873 3874 3875 3876 3756 3757 3758 3759 3760 3761 3767

Eriteenetemedal Tallinna malev Kajari KLETTENBERG Alutaguse malev Anžela VORONOVA Jõgeva malev Jüri ALANDI Pärnumaa malev Imre VEBER Kalev KONT Lääne malev Rainer PUHAKKA Rapla malev Tiit TAMMSAAR Kaitseliidu peastaap Anu PARTS Koostööpartner Aavo ERMEL

747 748 749 750 751 752 754 755 753

3877

In memoriam

Erukapten Harald Nugiseks 22. oktoober 1921 — 2. jaanuar 2014 2. jaanuaril lahkus meie seast legendaarne sõjamees, Noorte Kotkaste ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva auliige erukapten Harald Nugiseks. 1921. aastal Järvamaal sündinud Harald Nugiseks oli sõjaeelses Eesti Vabariigis Noorte Kotkaste Järva maleva liige. Hoidunud 1941. aasta juulis kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse, läks ta juba sama aasta augustis vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke, kus võttis kapten Artur Asu pataljoni koosseisus osa Tallinna vabastamisest. Pärast seda teenis ta lühikest aega Omakaitses. 1943. aasta mais astus Nugiseks Eesti SS-leegioni. Õppinud maist septembrini Lauenburgi SS-allohvitseride koolis, lõpetas ta selle SSUnterscharführer’ina (kapralina). Nugiseks võttis osa 1943. aasta lõpul Eesti vabatahtlike SS-brigaadi koosseisus lahingutest Neveli lähedal, kus ta sai granaadiplahvatuses haavata. 21. detsembril anti talle must haavatumärk ja jalaväe rünnakumärk. Alates 19. veebruarist 1944 oli Nugiseks Narva rindel, seal sai ta 27. veebruaril kätte II klassi Raudristi osalemise eest lahingutes Neveli all. 7. märtsil lisandus sellele I klassi Raudrist Narva rindel üles näidatud sõdurivapruse eest. Pärast lahinguid kodus puhkusel viibides haigestus Nugiseks raskelt ja toimetati haiglaravile Türile, kus talle 20. aprillil anti üle Raudristi Rüütlirist Siivertsi-Vaasa-Vepsküla all peetud lahingute juhtimise eest. Selle sai ta teise eestlase ja esimese sõdurina. Pärast tervise paranemist teenis Nugiseks natuke aega tagavarapataljonis Kloogal, kust ta saadeti taastusravile Lõuna-Tirooli piirkonnas asuvasse Merani. Alles 1944. aasta oktoobris naasis ta oma diviisi Neuhammeris. 5. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklaus ohvitseride koolis. 7. mail 1945 sattus ta Tšehhi põrgus Nõukogude sõjavangi ja saadeti sama aasta detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabadusekaotus. 17. septembril 1953 amnesteeritud, jäi Nugiseks esialgu Siberisse elama, tulles Eestisse tagasi alles 1958. aastal. Seejärel asus ta oma elu uuesti üles ehitama, jäädes viimaks pidama Pärnumaal. 21. veebruaril 1994 andis taastatud Eesti Vabariigi kaitseväe juhataja kindralmajor Aleksander Einseln Harald Nugiseksile erukapteni auastme. 2001. aastal anti Nugiseksile Kaitseliidu Valgeristi III klass ja Eesti Reservohvitseride Kogu Kuldrist. Lisaks on ta pälvinud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teeneteristi ning Eesti Rahva Tänumedali. Harald Nugiseks saadeti viimsele teekonnale kaitseväelise matusetseremooniaga 10. jaanuaril Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust Toris.

Vabadussõja relvarahu aastapäeval mälestati Eesti eest võidelnuid 3. jaanuaril kell 10.30 tähistati vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu aastapäeva ja mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid. Mälestuspäeva tähistamiseks korraldati Vabadussõja võidusamba jalamil tseremoonia, kus kõnelesid kaitseminister Urmas Reinsalu ja Tallinna Reaalkooli õpilane Kaarel Allemann ning palvuse pidas Eesti Evangeelse Luteriliku Kiriku peapiiskop Andres Põder. Kaitseminister Reinsalu ütles: „Just Vabadussõja sõdurid andsid võimaluse Eesti riigi ülesehitamiseks ja arenguks nii Vabadussõja järel 94 aastat tagasi kui ka iseseisvuse taastamise järel 22 aastat tagasi. Ilma Vabadussõja võiduta ei oleks meil täna sellist Eestit.“ Kaarel Allemanni sõnul on meie rahvuse, eelkõige aga noorte kanda olev vastutus sama oluline, kui oli 94 aastat tagasi tehtud otsus kaitsta Eestit relva jõul. Lisaks Vabadussõja võidusamba juures korraldatud tseremooniale asetasid kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Relvarahu aastapäeva tähistati ka kirikukellade helinaga kogu Eestis ja vaikuseminutiga raadioprogrammides. 31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest. 1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. KAITSEVÄGI

Kaitse Kodu! 2/2014

15. veebruar 1924 — 2. jaanuar 2014 Lahkunud on Alutaguse maleva auliige vanemseersant Lembit Samel. Ta sündis 15. veebruaril 1924 aastal Lääne-Virumaal Mahu valla Lahe küla Samuli talu esimese lapsena. Kaheksa-aastaselt alustas ta õppimist Mahu algkoolis, hiljem Unukse algkoolis ning jätkas seejärel haridusteed Rakvere Reaalkoolis ja Rakvere Humanitaargümnaasiumis, mille lõpetas 1943. aastal kiitusega.

In memoriam

Alutaguse maleva auliige vanemseersant Lembit Samel

Teises maailmasõjas sõdis Samel Saksa vormis, kuuludes Eesti diviisi ja diviisi Wiking ridadesse. Oma sõjamehetee ägedaimaid lahingud pidas ta Narva all ja Sinimägedes, kus langes sõjavangi. Pärast vabanemist 1947. aastal alustas ta õppimist kõrgkoolis. 1949. aastal taheti Lembit Samel Siberisse saata, kuid tal õnnestus põgeneda. Pärast kõrgkooli lõpetamist alustas Lembit Samel tööd füüsika- ja matemaatikaõpetajana Püssi koolis Virumaal. Aastatel 1977—1993 oli ta Lüganuse keskkooli direktor. Pärast pensionile jäämist töötas Samel aastatel 1993—2005 Lüganuse kooli raamatukogu juhatajana. Kaitseliitu astus Lembit Samel juba enne Teist maailmasõda. Eesti Vabariigi taastamise järel astus ta taas 1993. aastal Kaitseliidu Alutaguse maleva Lüganuse malevkonda ja oli Alutaguse maleva tegus liige surmani. Hoolimata kõrgest east osales ta aktiivselt Kaitseliidu töös ning andis suure panuse Kaitseliidu arengusse. Muu hulgas oli ta aastatel 1993—2012 Lüganuse noorkotkaste ja kodutütarde rühmajuht. Lembit Samelit on tunnustatud Kaitseliidu ülema ja malevapealiku tänukirjadega, talle on antud Kaitseliidu hoolsusmärgi Valgerist II ja III klass, Kaitseliidu teenetemedali II ja III klass, Alutaguse maleva teenetemärk ning Lüganuse malevkonna teenetemärk. Ka on teda autasustatud Noorte Kotkaste teenetemärgi ja Lembitu ristiga ning Kodutütarde tunnustusristiga. Eesti iseseisvumisele kaasaaitamise eest tunnustas president Toomas Hendrik Ilves 2010. aastal Lembit Samelit Kotkaristi teenetemärgiga. Lembit Samel oli abielus, ühe tütre isa ja kahe lapselapse vanaisa.

Rapla maleva asutajaliige reamees Avo Kadarik 16. september 1928 — 11. jaanuar 2014 Meie seast on lahkunud Kaitseliidu Rapla maleva asutajaliige Avo Kadarik. Tema elu oli väga mitmekesine: ta sündis 16. septembril 1928 Tallinnas, lõpetas Rapla keskkooli, õppis Tallinna Elektromehaanika Tehnikumis raadio erialal ja teenis sundaega Nõukogude armees. Ta töötas Tallinnas ja Raplamaal erinevatel ametikohtadel nii sidemehe, elektriku, peamehaaniku, tööõpetuse õpetaja, peainseneri, mootorispordikooli instruktor-metoodiku, autojuhi ja Mahtra talurahvamuuseumi majandusjuhatajana. Töö kõrvalt tegutses ta harrastusnäitleja ja ﬁlmiamatöörina. Kaitseliitu astus Avo Kadarik ametliku avalduse alusel 1993. aastal, kuid juba enne seda näitas ta üles aktiivsust Kaitseliidu tegemistes. Ta on olnud Juuru kompanii pealik. Viimastel aastatel ei lubanud Kadariku auväärne iga kahjuks enam Kaitseliidu tegemistes osaleda. Avo Kadarik oli isamaaliselt meelestatud ning Kaitseliidu eesmärgid ja tegevus olid talle südamelähedased. Avo Kadarik oli abielus ja kahe lapse isa.

Pärnumaa maleva kaitseliitlane nooremleitnant Jüri Kleimola 13. aprill 1964 — 17. detsember 2013 Vahetult enne jõulupühi, 17. detsembril 2013 lahkus meie hulgast Pärnumaa maleva kaitseliitlane, ajaloolane ja arheoloog nooremleitnant Jüri Kleimola. Jüri Kleimola astus Kaitseliitu 1992. aasta veebruaris. Ta on kuulunud Pärnumaa maleva juhatusse, olnud propagandapealik, rühmapealik, osalenud maleva ajaloo jäädvustamisel ning keskendunud oma tegevuses maleva algusaastatel mh sellele, et Pärnumaa malevasse astuksid ka need noored, kes ei räägi eesti keelt emakeelena. Kaitseliidus on ta töötanud ka korrapidajana. Jüri Kleimolat on lisaks mitmetele tänukirjadele tunnustatud ka Kaitseliidu teenetemedali I, II ja III klassiga ning Kaitseliidu hoolsusmärgi Valgerist III klassiga.

Kaitse Kodu! 2/2014

Vaade uude aastasse 2013. aasta kolmanda kvartali lõpuks oli Kaitseliidul 22 842 liiget. Üheksa kuuga liitus 335 inimest, neist 78 astusid Naiskodukaitsesse või noorteorganisatsiooni. Sel aastal peaksime uusi liikmeid koguma veelgi enam.

tuleb väljaõpet ja pakkuda vabatahtlikele uusi võimalusi ning muuta tegevused neile huvitavaks.“ Kardinaalseid muutusi siiski oodata ei ole, pigem on rõhk olemasolevate süsteemide täiustamisel.

Kõikehõlmav riigikaitse mudel LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! peatoimetaja

ks selleks aastaks Kaitseliidu peastaabile seatud ülesannetest on värbamiskontseptsiooni väljatöötamine. Oma panuse saab sellesse anda iga kaitseliitlane, kes vastab selleks välja töötatud veebiküsimustikule. Siiski ei mõtle Kaitseliit vaid uutele liikmetele. „Uuel aastal püüame täiustada kommunikatsiooni ja inforvahetust nii, et vabatahtlikud saaksid operatiivselt neile vajalikku teavet,“ kirjeldab Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili plaane aastaks 2014. „Samal ajal on vajalik edendada tagasisidet, et Kaitseliidu juhtkond saaks juhtimiseks ja analüüsiks vajalikku informatsiooni ka tegevliikmetelt. Intensiivistada

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 12

„Eelmine aasta oli keeruline ja mõneti vastuoluline,“ ütleb kindral Kiili. „Kogu riigikaitse sõjaline osa on läbi tegemas arengukavast tingitud muutusi, kus Kaitseliidule on antud maakaitse teostamise ülesanne. Maakaitse lahtimõtestamine laiapindse riigikaitse kontekstis on olnud keeruline, sest mitte kõik riigikaitse korraldajad ei ole valmis ega võimelised nägema riigikaitset süsteemide süsteemina. Seetõttu pean oluliseks kordaminekuks Kaitseliidus kirjutatud „Laiapindse riigikaitse sõjalise doktriini“ projekti valmimist. See on väike, kuid oluline panus riigikaitsega tegelevate inimeste mõttemaailma kujundamisel ja ühtsete printsiipide kehtestamisel.“ Kaitseliidu ülem kinnitab, et heameelt ja rahuldust on talle pakkunud osalemine Kaitseliidu õppustel ja üritusel. „Suhtlemine kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorkotkaste ja kodutütardega on andnud mulle kindluse, et vaba tahe ja isamaalisus on jätkuvalt au sees,“ ütleb kindral Kiili. Kaitse Kodu! 2/2014

KAITSEVÄGI/ARDI HALLISMAA

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili võidupüha paraadil Haapsalus

Kaitseliidu ülem nimetab käesoleva aasta kõige olulisemaks ülesandeks vajadust selgitada riigikaitse üle otsustajatele Kaitseliidu olemust. „Kaitseliit tervikorganisatsioonina on suur jõud, mida saab ja tuleb rakendada kogu organisatsiooni potentsiaali – sõjaliste, lahingutegevust tagavate ja kodanikukaitse ülesannete – ulatuses, nende meelevaldne lahutamine mõjub pärssivalt terviklikule laiapindsele riigikaitsele,“ ütleb kindral Kiili. „Meil tuleb tunnistada, et mitte kõik kaitseväelased ja ametnikud ei ole suutnud aduda Kaitseliidu olemust ja tugevusi ning hindavad organisatsiooni oma piiratud maailmavaatest lähtuvalt. Õnneks on nende hulk väike ja kahanev, mistõttu hindan selle ülesande positiivse lahendi saavutamise tõenäosust suureks,“ lisab ta.

Robotid ja droonid Küberkaitseüksus tuleb sel aastal oma kaaskaitseliitlastele lähemale ja külastab aasta jooksul õpetliku loenguga küberturvalisusest kõiki malevaid. „Kasutaja on küberkaitse valdkonnas kõige nõrgem lüli ja siin näeme endal asutaja on potentsiaali midagi muuta,“ ütleb möödunud aastal küberkaitseükküberkaitse suse juhiks tõusnud Andrus Padar. valdkonnas Neil loengutel ei räägita ainsastki kõige nõrgem lüli. ohust ilma lahendust pakkumata. „Ilma lahendusteta hirmutamise aeg on läbi, kui räägime ohtudest, siis pakume alati sinna juurde ka lahenduse,“ lubab Padar.

Turvateadlikkuse kasvatamist on küberkaitseüksus harjutanud juba kahel Kevadtormil. Edukat osalust Kevadtormil peabki Padar möödunud aasta suurimaks õnnestumiseks. „Meil õnnestus juhtida tähelepanu tegelikele vigadele ja näidata inimestele reaalseid ohtusid,“ jääb Padar õppusel kogetuga rahule. Veelgi kaugemale tulevikku vaadates tahab küberkaitseüksus alustada droonide ja robootika huviringidega. „Robootika mõte on õhus olnud juba pikalt, aga sel aastal on plaan minna konkreetsemaks,“ ütleb Andrus Padar. Esialgu jääb tegevus siiski huviringi tasandile. Ent miks mitte pakkuda huvitegevust noorliikmetele? Kunagi võivad neist huvilistest kasvada inimesed, kes suudavad arendada juba riigikaitseliselt kasulikke roboteid, mõtiskleb Padar. Kaitse Kodu! 2/2014

SUUREMAD ÕPPUSED Tallinna, Harju ja Rapla kaitseliitlasi ning küberkaitseüksuse liikmeid võis möödunud aastal kohata kaitseväe õppusel Kevadtorm, Tallinna ja Rapla maleva baasil moodustatud miinipildujarühm sõitis koguni Poolasse, et osaleda NATO kiirreageerimisõppusel SteadFast Jazz.

Põhiteema

Lisainfo

Kaitseliidu ülema arvates tuleb rakendada kõikehõlmav riigikaitse mudel. Selleks tuleb kindral Kiili hinnangul võtta kasutusele kogu organisatsiooni ja liikmeskonna potentsiaal, et saavutada mittesõjalise ja sõjalise tegevuse kombinatsioonist sündiv sünergia. „Võitlusvõime loomist tuleb planeerida tervikuna ning pöörata tähelepanu kõigi selle komponentide – kontseptuaalse, moraalse ja füüsilise – väljaarendamisele,“ seisab kirjas Kaitseliidu ülema aastakäsus.

Tänavu lähevad Kevadtormile Tartu, Sakala, Põlva, Võrumaa ja Valgamaa maleva kaitseliitlased. Kõige suurem aur läheb tänavu kaitseväe õppusel Siil 2015 osalevate Kaitseliidu üksuste ettevalmistamisele, Kaitseliidu enda õppustest avaldavad massiga muljet Kaitseliidu kooli tasemekursuste lõpuharjutus Kotkalend ja Orkaan 9 Saaremaal. Esimene neist koodas möödunud aastal ligi pool tuhat ja teine tuhatkond osalist.

Naiskodukaitset ootab stabiilne aasta Naiskodukaitse uuendas muutunud Kaitseliidu seaduse alusel oma põhikirja, lükkas käima mentorprogrammi ja tegevust alustasid vabatahtlikel põhinevad kesksed ajaloo- ja sümboolikakomisjonid. Mõlemad komisjonid on mürinal töösse rakendatud ka tänavu: ajalookomisjoni ootab Naiskodukaitse virtuaalmuuseumi plaan, sümboolikakomisjon jätkab tööd sümboolikakontseptsiooniga. Selles valdkonnas oli eelmisel aastal üks suurimaid ettevõtmisi hüüdlause „Väärtustades kodumaad – Naiskodukaitse“ valimine. Vahest kõige tuntum selle komisjoni algatustest on Naiskodukaitse sõrmuse projekt, mis sel aastal ka hõbedaseks reaalsuseks peaks saama. „Sõrmus saab sel aastal teoks,“ kinnitab Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. Praegu ootab veebiküsitlusel elavat tagasisidet saanud kavand Naiskodukaitse keskkogul kinnitamist. Üks aasta prioriteetidest on Naiskodukaitse mentorprogrammi rakendamine. „Ma ootan, et igas ringkonnas oleksid inimesed, kes oskaksid toetada uute liikmete sisseelamist organisatsiooni,“ selgitab Tooming programmi mõtet. See ei tähenda, et igale uuele liikmele käsu korras mentor määrataks, kes teda ööl ja päeval jälitab. „See ei ole mingi kohustus, et kõik uued n päris uhke, liikmed peavad mentori saama,“ kinnitab Tooming. „Mentor on et kolmmõeldud neile, kellel pole Naisveerand kodukaitsesse tulles loomulikku liikmetest on igal võrgustikku ees. Neilgi on vaja kedagi, kes vastaks kõigile orga- aastal tegevusse nisatsiooni puudutavatele küsi- kaasatud. mustele,“ kirjeldab Tooming. Ka võiks mentor aidata tagasi tegevuse juurde tuua neid, kes on viis-kuus aastat mingil põhjusel organisatsioonist kõrvale jäänud ja kaotanud osalemiseks vajalikud kontaktid ja siseinfo.

Erialagruppide väljaõppe arendamises pole penikoormasaabastega hüppeid plaanis, pigem iseloomustab järgmist aastat stabiilne areng. Ringkonda13

Et iga liige leiaks endale soovi- ja jõukohase tegevuse, on üks aasta prioriteetidest arenguvestluste pidamine nii vabatahtlike juhtide kui ka tegevliikmetega. „See on väga tähtis asi ja viib ka sihile,“ kinnitab Airi Tooming juba aastaid tasapisi tuure kogunud arenguvestluste pidamise kogemuse põhjal. Ehkki esialgu tekitab ülesanne palju küsimusi, on juba kuulda ka seda, kuidas liikmed liikmetele arenguvestluste tulemusel tõepoolest sobivamat rakendust leiavad.

Enam kui 2000 naiskodukaitsjat Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming nimetab möödunud aasta kõige olulisema saavutusena 2000 liikme piiri ületamist. Viis aastat tagasi 1150-liikmelises organisatsioonis võetud eesmärk oli kasvuprotsenti vaadeldes ütlemata ambitsioonikas ja kergelt 2011 liikme suurune personaliaruanne möödunud aasta lõpuks kätte ei tulnud. „See oli märgilise tähendusega saavutus ja nõudis ka ringkondadelt lisapingutust,“ ütleb Airi Tooming. Järgmiseks aastaks on liikmeskonna juurdekasvu eesmärgid pisut tagasihoidlikumad: 2014. aasta lõpuks peaks liiliamärgi kandjaid olema 2100. „Loomulikult võtame rõõmuga kõik liituda soovijad vastu, aga nii suurt jõupingutust me järgmisel aastal enam juurdekasvule ei suuna. Pigem püüame

varasemast veelgi rohkem vaadata liikmeskonna sisse, et parandada sisemist kvaliteeti.“ Osalt andis selliseks fookusenihkeks alust liikmeskonna suurest kasvust tulenev statistika: liikmemaksude laekumise protsent pole uute liikmete lisandumisega kasvanud ja üsna endastmõistetavalt on kahanenud nende osa, kellel baasväljaõpe täies mahus läbitud. Liikmete aktiivsus on vähenenud vaid üksiku protsendipunkti võrra, kuid allapoole suunatud aktiivsusnäitajad ei meeldi esinaisele põhimõtteliselt. „Vaatame jälle ringkondades oma liikmeskonna üle ja vajadusel tuleb arvata välja need, kes on lootusetult passiivsed ja enam Naiskodukaitse tegevuses osaleda ei soovi,“ ei hakka Naiskodukaitse Toomingu sõnul kedagi pelgalt ilusa liikmeskonna arvu pärast kinni hoidma. Tooming loodab, et näeb selle aasta jooksul liikmete aktiivsuse kasvu ja täiesti passiivsete liikmete osa vähenemist. „Tegelikult on päris uhke, et kolmveerand liikmetest on igal aastal tegevusse kaasatud. Aga väike arenguruum on ikkagi olemas,“ lisab Tooming.

Segaduste aasta sai mööda „Möödunud aastal sai ümber eelmise arengukava periood ja ma arvan, et meie eesmärk – olla kvaliteetset tegevust pakkuv noorteorganisatsioon ja arvestatav koostööpartner teistele – sai täidetud,“ on Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm eelmise perioodiga kokkuvõttes rahul. Tema sõnadele kirjutab alla ka Kodutütarde peavanem Angelika Naris, sest noortel on ühised nii arengukava kui ka sellest tulenevad suuremad ettevõtmised.

Naiskodukaitsjaid oli 2013. aasta lõpuks 2011

Kaitse Kodu! 2/2014

KAITSEVÄGI/ARDI HALLISMAA

Põhiteema

des peaks käima erialagruppide väljaõpe ja näiteks toitlustuse, meditsiini ja staabiassistentide täiendõpe. „Siin kehtib põhimõte, et teeme nii palju, kui jõuame – kõigel ringkondadel ei ole otstarbekas näiteks igal erialal täiendõpet korraldada,“ selgitab Airi Tooming.

Põhiteema

Kirsina tordil meenutab Tamm Kaitseliidu noorte osalemist eelmisel aastal esmakordselt korraldatud Eesti suuremate noorteühenduste suurlaagris. „Kui meid sinna laagrisse kutsuti, tundus, et see võib olla üks märkidest, mis näitab, kuivõrd olulised me noorsootöös oleme, sest meid märgatakse ja kutsutakse partneriks,“ ütleb Tamm.

Noortel Kotkastel ilmus möödunud aastal taasloodud organisatsiooni ajalugu kokku võttev raamat. „25 aastat organisatsiooni taasloomisest sai kaante vahele ja selle üle tunnen suurt uhkust,“ ütleb Tamm tajutava rõõmuvarjundiga hääles. Ajalugu polnud aga ainus, mis kaante vahele sai: uus Kaitseliidu seadus tõi just noorteorganisatsioonidele kaasa väga palju muutusi. „Sisult ei ole midagi muutunud, aga struktuurides ja protseduurides tuleb muutusi teha,“ kirjeldab Tamm uue seaduse, kodukorra ja põhikirja kehtima hakkamise aastat. „Õnneks saavad rutiinid paika ja noortetöö võib malevates jälle tuurid üles võtta,“ selgitab Tamm. Ka Kodutütarde peavanem kirjeldab möödunud aastat suure segaduste aastana ja lisab suure ridade puhastamise, sest uue seaduse kehtima hakkamise järel tuli allkirja saamiseks jõuda iga viimase kui lapsevanemani, aga lapsi on noorteorganiänavu peame satsioonides kahepeale suutma luua umbes 7000. Sellest selguse ja hoolimata peaaegu kõikindluse selle kohta, gini ka jõuti ja liikmeskonna vähenemine all- kuidas asjad uute kirjade kogumise järel õigusaktide valguoli tingitud passiivsete ses käivad. liikmete loobumisest. „Neid, keda me tõesti üldse üles ei leidnud, oli väga vähe,“ ütles Narib. „Umbes 20% oli neid, kes ei soovinud enam organisatsioonis olla, aga seda võis meie aktiivsusaruannete põhjal aimata.“

KAITSEVÄGI/ARDI HALLISMAA

Päris kõike noorkotkad ja kodutütred siiski koos ei tee. Tänavu on näiteks tüdrukutel suur olümpiaaasta, mis on inspireeritud kooliolümpiast. Tippsporti seal ei tehta, pigem on vaja lustlikku meelt, meeskonnavaimu ja tahet lüüa kaasa muudes tervistedendavates tegevustes. „Sa ei pea olema ülihea sportlane, et seal osaleda,“ selgitab Naris võistluse filosoofiat. „See ei ole mitte ainult spordiüritus, vaid koosneb ka viktoriinidest, plakatikonkurssidest ja muust,“ tutvustab Naris septembris lõpule jõudvat ettevõtmiste sarja.

Noorteorganisatsioone ootab reeglimuutuste selgitamise ja settimise aasta

„Tänavu peame suutma luua selguse ja kindluse selle kohta, kuidas asjad uute õigusaktide valguses käivad,“ ütleb Noorte Kotkaste peavanem. Selleks on Tammel plaanis võimalikult palju ise malevates kohal käia. „Eelmisel aastal instruktoritega peetud arenguvestlused osutusid väga kasulikuks ja tänavu kavatsen sellest tulenevalt rääkida ka noortejuhtidega,“ ütleb Tamm, kes plaanib võimalikult palju isiklikult kohapeal kerkinud küsimustele vastata. 2014. aasta on Noorte Kotkaste arengukava järgi noortejuhtide koolitamise ja motiveerimise aasta, nii ootavad head ja kasulikud koolitused ees iga malevat, et tunnustada ja tänada juba töötavaid noortejuhte.

Kus on hea, sinna tuleb juurde

Silver Tamm loodab, et projekt toimib ka värbamismootorina. „Kuhu inimene tuleb?“ küsib noorkotkaste peavanem ja vastab ise: „Sinna, kus ta tunneb ennast hästi ja saab olla meeskonna liige. Kui malevas pole sõbralikku, lahket ja rõõmsameelset meeskonda, inimesi juurde ei tule. Meie asi on luua see keskkond, kuhu tahab tulla rohkem ja rohkem inimesi.“

Tänavu on noortejuhid nii Noorte Kotkaste kui ka Kodutütarde tähelepanu keskmes. Püütakse luua neile vajalik motivatsioonipakett, pakkuda rohkem väljaõpet ja ennekõike saada korda vahepeal uute seaduste, määruste ja põhikirjade tohuvabohus keeruliseks muutunud liikmestaatuse küsimused.

Värvata tuleb Kaitseliidu noorteorganisatsioonidel sel aastal nii noortejuhte kui ka liikmeid, sest üks aasta eesmärkidest on taastada 2013. aasta alguse ehk allkirjade kogumise eelne liikmete hulk. „Kõik võivad tulla, meil on nüüd vabu kohti!“ naljatab Kodutütarde peavanem Angelika Naris.

Kaitse Kodu! 2/2014

Põhiteema

Kappides ja parklates Kaitseliidu peastaabi tagalaplaanid 2014. aastaks Uus aasta toob täiendust nii laskevõimalustesse kui ka võitleja varustustusse, juurde tuleb nii uusi kui ka vanu sõidukeid. ALEKSANDER GRIGORJEV, leitnant ÜLLE RUSSE, nooremleitnant TOOMAS KUNINGAS STEN BERGLUND Kaitseliidu peastaabi tagalakeskus

elmisel aastal õnnestus pidulikult avada Kaitseliidu Sakala maleva 300 meetri välilasketiir Välustes, anda malevatele üle meditsiinisõidukid ja alustada Valgamaa maleva uue staabija tagalakeskuse ehitust. Plaanis oli põhjalikult täiendada nii talviste kui ka suviste välivormide varusid koos kõige selle juurde kuuluvaga. Kuid isegi kõige paremad plaanid ei pruugi alati täide minna. Nii tuli ka Kaitseliidu tagalameeskonnal aasta lõpul tõdeda, et kõik kokkulepped ei pea ja kõik lootused teoks ei saa, nt kauaoodatud täiendus välivormidele jäi kait-

seväelt saamata. Aastat 2014 võtab tagalakeskus vastu uute plaanide ja töödega.

Kiivreid tuleb juurde 2013. aastal hankis Kaitseliit riide- ja erivarustuse ning üksusevarustuse täiendamiseks olulisi varustuselemente, mille hulgas on poolsaapad, suvised kiivrialused mütsid, sooja voodriga Šveitsi armee labakindad, t-särgid, patrullseljakotid, telkmantlid, põlvekaitsmed, jalaväelabidad, joogipudelid, alusmatid, pruugitud 12 inimese telgid ja telgiahjud läbipõlenud ahjude väljavahetamiseks. Põlvekaitsmeid hangiti 12 000 paari ja sellest kogusest peaks Kaitseliidu vajadusi arvestades jätkuma pikaks ajaks. Šveitsi armee soojad labakindad on mõeldud kandmiseks sõrmikute peal. 2014. aasta alguses jõuavad kohale möödunud aastal sõlmitud lepingute alusel soetatud Saksa päritolu 826B tüüpi kiivrid, millest on eriti suur

Savotta telk

Kaitse Kodu! 2/2014

KARRI KAAS

Saksa kiiver 826B

puudus, meedikute seljakotid, 13-liitrised termosed ja uued Soomes Savotta tehases valmistatud 10 ja 20 inimese telgid. Käesoleva aasta suuremahuliste hangetena on kinnitatud poolsaabaste, kiivrikatete, telkmantlite, kiivrialuste mütside, magamiskottide ning uute 12 ja 20 inimese telkide, samuti staabitelkide soetamine. Ka on kavas täiendada erinevaid varustuskomplekte puuduvate ja purunenud varustuselementidega ning täita rühmaparameediku kotid ja jaosanitari paunad tegevuseks vajaliku sisuga.

Põhiteema

Saksa päritolu 826B tüüpi kiivreid hangiti 18 jalaväekompanii vajadusi arvestades. Kiivreid on saadaval kolmes suuruses. 10 ja 20 inimese telke hangiti Kaitseliidule 10 jalaväekompanii jagu, samalaadse lahendusega kvaliteetsed Savotta telgid on kasutusel ka Soome kaitseväes. Savotta telgi headeks omadusteks on kergus ning kattematerjali infrapunakaitse, seni kasutusel olnud Rootsi telkidest erinevad need veel selle poolest, et telki on võimalik püstitada ka ilma ahju ja korstnata. Kahjuks jäid kaitseväelt saamata 2013. aasta hangete kavasse kinnitatud varustuse loetelust suvised ja talvised välivormikomplektid, talvised maskeerimisülikonna komplektid, saapad, magamiskotid, seljakotid ja varustuskotid. Positiivsena saab esile tõsta, et kaitseväe hangitud vormihoolduskomplekte ja hügieenitarvete kotte saime esmakordselt väljastada ka tegevliikmetele.

Kaitseväelt 38 Mercedese maasturit Eelmisel aastal hankis Kaitseliit Saksamaalt 95 veoautot MB 1017A. Hollandist saime 13 meditsiinisõidukit MB 290GD MED ja nüüd on igas malevas üks meditsiinisõiduk olemas. Kõik malevad said ka ühe Hollandist hangitud 15 veehaagisest Kögel. Kaitsevägi võõrandas Kaitseliidule erinevaid rivisõidukeid, sealhulgas liikuvaid töökodasid ZIL-131 MTO, üheksa sideautot Volvo LTGBL 941 ja 11 Mercedes-Benz GD MED maasturit. Detsembris saime kätte 30 Škoda Octaviat, mille liisisime 2013. suvel alustatud hankega viieks aastaks. Augustis täienes meie majandussõidukite park, sest ostsime välja 19 Škoda Octaviat, mille kasutusrent lõppes. 2014. aasta kevadel hangime Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste ringkondadele ja malevatele 15 uut sõiduautot,

KAITSEVÄGI

MB GD 250

Kaitse Kodu! 2/2014

Lisainfo

Põhiteema

INSTALAZA TEHNILISED ANDMED Tootja: Instalaza (Hispaania) Pürotehnilise süütesüsteemiga Kumulatiivgranaat (HEAT) Pikkus 940 mm Läbistab 400 mm soomust (300 m kauguselt) Läbistab 1000 mm betooni (300 m kauguselt) Lisavarustusena võimalik kasutada öövaatlusseadet ja elektrilisi distantssütikuid

40 mm õppegranaat SIR-X

lisaks on plaanitud osta üheksa majandussõidukit valveteenistusele. Novembris 2014 lõpeb praegu malevates kasutuses olevate busside liisinguleping ja käesoleva aasta teises kvartalis saab alustada 34 uue bussi kasutusrendi hankeprotsessi. Uuendusena on sel aastal planeeritud igale malevale rentida ühe bussi asemel kaks. Rivisõidukite park täieneb kevadel maasturitega Mercedes-Benz GD. Neid võõrandatakse Kaitseliidule kaitseväega sõlmitud kokkuleppe kohaselt 38.

Uus ühekordne tankitõrjelask Ühekordseid tankitõrjelaske hakati kaitseväele hankima juba alates 2009. aastast. Ühekordne tankitõrjelask on mõeldud üksuse väljaõppe parandamiseks ning Kaitseliidu tankitõrjevõimekuse suurendamiseks. Kaitseväes eda 90 mm kasutusele võetud 90 mm tankitõrjegragranaadiheitjaid C90 Instalaza, millel on erinevate lõhnaadiheitjat kepeatüüpidega versioone saab kanda üks nii raskema kui ka kergema soomustehnika, punkrite või võitleja ja see on jalaväe vastu, hakati alates mõeldud lasu soori2014. aastast eraldama ka tamiseks õlalt. Kaitseliidu üksustele. Seda 90 mm tankitõrjegranaadiheitjat saab kanda üks võitleja ja see on mõeldud lasu sooritamiseks õlalt. Samas sobib C90-CR (M3) ka tehnikavastaseks külgmiiniks, sest tootja pakub tankitõrjegranaadiheitjale elektrilisi distantssütikuid.

Alates 2013. aasta teisest poolaastast on Kaitseliidu väljaõppes kasutusel 40x46 mm õppegranaadid SIR-X ning 40x46 mm õppegranaadid TP. Loomulikult on 40 mm granaadiheitjale saadaval ka kild-kumulatiivgranaadid. 40x46 mm õppegranaat SIR-X on korduvkasutatav ja pärast lasu sooritamist spetsiaalse rakisega ümberlaetav. 18

Kaitseliit plaanib hankida 2014. aasta eelarveliste vahendite eest muu hulgas 5,6 mm ja 7,65 mm spordimoona, seda nii laskeväljaõppe kui ka laskespordivõistluste tarbeks. Laskemoona ostmise peamiseks põhjuseks on 75 uue spordipüssi Walter KK300 Alutec ja 15 spordipüstoli GSP22 Expert soetamine 2013. aastal ning kaitseliitlaste aktiivne osavõtt rahvusvahelistest laskespordivõistlustest.

Narva tuleb malevkonna maja Tänavu valmib Valgamaa maleva staabija tagalakeskus ning alustatakse Jõgeva maleva staabija tagalakeskuse ning Alutaguse maleva Narva malevkonna staabihoone ehitust. Suures osas Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeringu abil lammutatakse lagunenud ehitisi Jõgevamaal Kirnas, Tartumaal Kardlas ja Läänemaal Kiltsis. Jätkuks 2013. aastal valminud esimese nõuetele vastava välilasketiiru valmimisele Viljandimaal Tarvastu vallas Välustes tehakse 2014. aastal projekteerimistööd Valgamaa maleva Metsniku ja Järva maleva Eivere 300 meetri lasketiiru tarbeks, mille ehitustööd on planeeritud vastavalt 2015.–2016. aastaks. Tänavu algab ka Sakala maleva staabija tagalakeskuse ehitusprojekti koostamine, ehitustöödeni jõutakse seal 2015/2016. aastal. Kaitse Kodu! 2/2014

Inimene

August Puuste sada aastat seiklusi Kui Eesti Vabariik tähistab tänavu veebruaris oma 95. aastapäeva, siis August Puuste pidas möödunud sügisel juba oma 100. sünnipäeva. PRIIT SILLA Sakala maleva kaitseliitlane

eg-ajalt oleme näinud teleris vanavanaemasid ja -isasid, kes kõrge ea tõttu on naelutatud tugitooli. Sügisel 100-aastaseks saanud August Puuste on aga Pärnu väärikate ülikooli üliõpilane. Ta ütleb, et üks asi on vaadata maailma mätta otsast, teine asi – mäe otsast. Viimane tähendab haridust. „Ega ma enam kaasa teha ei suuda, ainult vaadelda võin. Mul pole ju eakaaslasi, mõttekaaslasi veel jätkub,“ võtab Puuste kokku oma juubelimõtted. Ta elab juba ammu üksi, saab ise kõigega hakkama, käib iga päev linnas, sest on seltskondlik inimene. Pärast õnnestunud silmaravi näeb vanahärra lugeda prillideta, mida ta ka rohkesti teeb. Teler ja ajalehed hoiavad teda ilmaeluga kursis. Oma elust räägib ta olulisi seiku, mille teadmisest on kuulajal kasu. Pisiasjad ja oma isiku kirjeldamise jätab ta ära.

August Puuste on sündinud 28. novembril 1913 Viljandimaal Polli vallas taluperes, kus tööd jätkus igale hingele, aga kooliharidust ei suudetud anda nii palju, kui August oleks tahtnud. Ta õppis neli aastat Polli-Peraküla vallakoolis ja seejärel Karksi-Nuia 6-klassilises koolis ning püüdis ennast harida omal käel, saavutades nõnda umbes kihelkonnakooli taseme. Sellele lisandus Tallinnas kaitseväes teenides allohvitseride kursus. Pärast kaitseväge töötas ta Polli metskonnas metsavahina ning pidas 15 hektari suurust n-ö palgatalu.

ul pole ju eakaaslasi, mõttekaaslasi veel jätkub.

Lilli metsade Robin Hood Vabadussõjas olid võidelnud Augusti kolm vanemat venda, kellest üks langes. August Puuste moodustas Lillis Kaitseliidu jao ja tõusis hiljem Polli rühma pealikuks. Saksa ajal oli ta Omakaitse Lilli rühma pealik. Kui venelased 1939. aastal sisse marssisid, pandi kaitseliitlased neid julgestama. August Puuste sai Kaitse Kodu! 2/2014

ülesandeks kolonnid Nuiast edasi suunata. Ta seisis tänavanurgal trepil ja imestas, miks venelased talle au annavad. Põhjus selgus hiljem: August oli just kätte saanud oma metsaametniku vormi koos ilusa karusnahkse mütsiga. Niisugune võis Nõukogude sõjaväes olla peas ohvitseril alates polkovnikust. Metsaametniku vorm oli samas ka Kaitseliidu vorm, millele oli lisatud vaid Kaitseliidu käeside. Sissemarssivad kolonnid seevastu olid määrdunud ja haisvais mundrites, mehed nälginud ja hämmeldunud nägudega. Ega nad ka teadnud, kus nad on või kuhu neid viiakse.

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 19

Inimene

Kui Kaitseliidult relvad ära korjati, õnnestus Augustil maha matta kast padruneid. Peagi läks neid tarvis. Otse kohale jõudvate sakslaste ees liikusid taganevate punaväelaste jälgedes hävituspataljonide riismed, röövides ja põletades, nagu käskis Stalini põletatud maa taktika. Lillile lähenes niisugune voor Läti punastega. Augusti jaol polnud muid relvi kui nagaan ja jahipüss. August kamandas nagaani ähvardusel voori seisma, misugust peale tema mehed metsast välja kargasid. Läbiotsimisel kamanleidsid nad ühest vankrist 14 das tuliuut vintpüssi – seega sai nagaani ähjagu jälle relvad ja padrunid kaevati üles. Taasrelvastumine vardusel voori tekitas ümbruskonnas kõmu, seisma. mistõttu kohalikud hävituspataljonlased loobusid Lillit ründamast. Üks asi on röövida ja põletada, hoopis teine asi aga relvastatud meestele vastu astuda. Puuste „armee“ suutis küla päästa ilma ühegi pauguta.

ei olnud neil vormirõivaid ega ka nimetamisväärseid relvi. Midagi poleks ilmas muutunud, kui Lilli rühma polekski moodustatud. Või siiski. Sakslased olid vahistanud kaks kommunistide „aktivisti“ ja toonud need metsapunkti, kus August töötas. Ohvitser kärkis ja ähvardas kinnipeetuid mahalaskmisega. „Mitte ilma kohtuta!“ hüüdis August kuidagi loomusunniliselt. „Kas tunnete neid?“ päris ohvitser. „Ühte ma ei tunne, teine on debiil Juhan Mägi, minu koolivend. Seepeale vabastas sakslane debiili ja saatis teise vangi püssimehe saatel ära. Oma tollast tegu on August hiljem mitu korda kahetsenud, siis on jälle inimlikkus kättemaksuhimu tasakaalustanud ja lasknud mehel rahus edasi elada. Koolivend Juhanist sai pärast venelaste tagasitulekut nimelt Viljandi julgeolekuülem, kelle tobedaid, aga seda verisemaid tegusid said tunda paljud viljandimaalased. Ka August Puuste ise puutus Juhaniga hiljem kokku. Kaug-Põhja krahv Monte Cristo

Saksaaegsel Omakaitse rühmal polnud õieti mingeid ülesandeid. See oli rohkem nagu kombe pärast, 28. novembril tähistati Pärnu Linnakodaniku Majas Sakala maleva auliikme, Eesti vabaduse eest võidelnud August Puuste 100. sünnipäeva. Kohal oli ülimalt auväärne seltskond: Pärnu Sõjameeste Ühingu laulukoor, juubilari võitlus- ja laagrikaaslased, kaitseväe ohvitserid, kaitseliitlased, Pärnu linnapea, sugulased, lähedased ja paljude organisatsioonide esindajad. Tervituskõnedes nimetati August Puustet Eestimaa uhkuseks, eestluse etaloniks, Euroopa vanimaks üliõpilaseks ja vingeks meheks, kelle lugu on Eesti Vabariigi lugu. Juubilarile üle antud autasude hulgas paistis silma Kaitseliidu ülema isiklik mälestusplaat. Mehine koorilaul kõlas vaheldumisi eakate solistidega. Harva võib ette tulla nii harrast ühtekuuluvustunnet, mis valitses tollel peol. Lahkudes arutlesid vanahärrad: „Palju sul veel Augustini on jäänud? Mul on kümme.“— „Mul seitse.“ — „Mul viis“

1944. aasta sügisel mõistis „vabastajate“ võim Puustele 15+5 aastat, millest suurema osa suutis ta vastu pidada kurikuulsates Norilski laagrites. Norilsk paikneb Kaug-Põhjas teisel pool polaarjoont Taimõri poolsaarel, kuhu juba 1935. aastal rajati NKVD-le alluv mäekombinaat. Selle tööliskonna moodustasid vangid, teiste seas paljud eestlased. Rasketes laagrioludes kaevandustes ja välitöödel hukkus talvel kuni 60-kraadises külmas, lasti maha või sandistus seni veel teadmata arv inimesi. Norilski piirkonnas asus üle 40 vangilaagri. Tänu senisele töökale ja karskele eluviisile pidas Augusti tervis hulk aega vastu. Vilets toit ja raske töö aga põhjustasid temalgi kurnatuse, mis viis ta 6. laagripunkti – surmaeelsete vangide lesilasse (haig-

Kaitse Kodu! 2/2014

laks oleks niisugust asutust palju nimetada). Ühel hommikul tulid kaks väljakandjat Augusti aseme juurde ja imestasid, et mees polegi veel surnud. Nende käes olnud kott, kuhu laipu, pea ees, sisse tõmmati ja jalutsisse vangi numbriga vineertahvlike kinnitati, jäi seekord tühjaks. Norilski tavasid eirates August tervenes. Tema eest hoolitses vist eestlaste jumal, sest ka Stalini surmale järgnenud Norilski mässu elas ta üle. Sõjavägi tulistas vangide massi ning paljud said pihta, kuid Augustit kuulid ei tabanud. Esimeses veresaunas 6. juunil 1953 lasti 3. laagris, kus Augustit hoiti, maha kuus ja haavati 18 vangi. See täiesti põhjuseta julmus kutsus ka selles laagris esile ülestõusu. Keelduti tööle minemast. Juhiks sai poliitvang, endine lendur major Morozov, kes võttis laagris juhtimise üle. Vangid nõudsid laagriülemalt kapten Tarhovilt seletust, miks tulistati ja tapeti rahulikke relvituid inimesi ja kes andis tulistamiskäsu. Nõuti ka väljastpoolt erapooletut komisjoni, kes asja uuriks ja süüdlased välja selgitaks. Mingit komisjoni muidugi ei tulnud, selle asemel hakati taas nõudma tööleminekut, vastasel korral ähvardati jätta laager ilma toidu ja joogiveeta. Nüüd valmistati lendlehtede trükkimiseks matriits, mille tähed lõikas eestlane Arnold Kõrgessaar.

Pokkerimäng Beriaga

Jätkus vangide võim laagri üle. Sai päevitada, sest ilmad olid ilusad, korraldati valveteenistus ja kindlustati väravatagune, et konvoisõdurid sisse ei pääseks. Need üritasidki mitmel korral laagrisse tungida, kuid löödi kivirahega tagasi. Tuulelohed viisid endiselt välja mitmesuguse sisuga lendlehti. Endine Viljandimaa kooliõpetaja Ilmar Praks moodustas laulukoori, mis esines sageli klubis. Kõlasid laulud „Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad“, „Sääl, kus Emajõgi voolab“, „Ma tahaksin kodus olla“ ja mitmed teised, mis võtsid kuulajail silmad märjaks. Järjekordsele üleskutsele laagrist välja tulla järgnes umbes 400 araverelist. Töötsoonis püüti tehaseid töös hoida teistest laagritest toodud meestega. Juuni lõpul täiendati konvoid ja valvemeeskonda mujalt toodud sõjaväelastega ning rivistati need Kaitse Kodu! 2/2014

URMAS LUIK

Lendlehtedes anti teada, et 3. laagris tapetakse ja ähvardatakse näljutamisega. Olukorrast paluti teatada Moskvasse. Lendlehed saadeti tuulelohega laagrist välja, kus need tõusid õhuvoolude ja tuule mõjul kõrgele ning langesid kõikjale laiali nagu lumehelbed. Toitlustamine jätkus, kuigi vangid tööle ei läinud – kas kardeti tõepoolest, et mõni lendleht jõuab Moskvasse või oli mingi muu põhjus, ei ole teada. Et vangid ootasid komisjoni, hoiti tapetute laipasid kirstudega polikliiniku terrassil. Suvine aeg aga ei võimaldanud matuseid üle nädala edasi lükata. Kirstud kanti õlgadel ümber laagri traataia ja sängitati leinatalituse saatel klubi juurde kaevatud ühishauda.

vangide hirmutamiseks traataia taha pikka kolonni. Valjuhäälditest kõlasid jälle üleskutsed laagrist välja tulla ja keeldujaid ähvardati karistada. Mitte keegi välja ei läinud. Vangide suureks üllatuseks marssis minema hoopis sõjavägi. Hiljem saadi teada, et Nõukogude Liidu julgeolekuülem Lavrenti Beria oli Moskvas arreteeritud ja seetõttu ei juletud täita tema käsku laager relvade abil vallutada. Elu laagris jätkus endistviisi. Tuulelohede abil lennutatud palvetele vaatamata ei saabunud 6. juuni veretööd uurima ükski volitatud komisjon. Laagrisse püüdis tulla küll mitu isehakanud komisjoni, mille liikmeskonnas oli isegi keegi kindral, kuid 21

Inimene

4. augusti tapatalgutel sai surma 79 ja haavata 200 vangi. Tapetuid oli kokku tassimas ka Pärnumaa mees Jüri Põldur, kes seetõttu teadis nende täpset arvu. Pärast ülestõusu ja kaht veresauna muutus spetslaagri olme tunduvalt: akendelt võeti ära trellid, uksi ei lukustatud, numbrid riietel tuli riidelapiga kinni katta või üle värvida. Töö eest hakati tasu maksma, millest pärast mitmesuguseid mahaarvamisi küll suurt järele ei jäänud, kuid laagri poest lisaleiva ostmiseks siiski jätkus. Iga heategu saab karistatud 25. mail 1955 peeti laagris Krasnojarski krai kohtu väljasõiduistung. Vaadati läbi laagriülema esitatud nimekirjas olevate vangide toimikud ja langetati otsused. August vabastati enne tähtaega, kuid alles jäi viis aastat asumist. Asumiselt Krasnojarski linnas saatis ta vabastamistaotluse NSV Liidu peaprokurörile. Vabastamisotsus saabus 9. aprillil 1956. August hakkas kojusõiduks raha teenima, sest Norilski aastatepikkusest „teenistusest“ polnud midagi üle jäänud. 6. augustil 1956 jõudis mees Tartusse, kus elas tema ema.

Väärika härrasmehe sajandat sünnipäeva jääb Pärnu Linnakodaniku Majas meenutama Kaitseliidu vormis noore August Puuste portree. Samasuguse portree sai Puuste ka sünnipäevakingiks

need sunniti lahkuma. Nähtavasti otsustati juhtunu kas hoopis maha vaikida või mõnel muul süüdlastele kasulikul viisil lahendada, vange ära kuulamata.

Tuli ja leib ehk viimased laagripäevad Jõudis kätte 4. august. Paistis, et midagi tõsisemat on kavas, sest divisjonis algas elav sagimine. Rivistuti jälle traataia taha. Valjuhääldite kaudu esitati nõudmine kõigil 15 minuti jooksul laagrist lahkuda. Loeti minuteid. Kui 15 minutit oli täis saanud, algas tõeline põrgu. Veoautoga, mis oli sõdureid täis, purustati laagri puidust väravad. Automaatidest inimeste pihta tulistades sõideti laagrisse. Kammiti läbi kogu laagri maa-ala ja barakid. Kes leiti, see käsutati laagri taha tundraväljale, kus tuli heita kõhuli üksteise kõrvale. Kui kõik ellujäänud olid laagrist välja aetud, juhiti nad lähedalasuvate laudade juurde, kus kontrolliti kartoteegikaartide järgi vangide isiklikke andmeid ja jagati mehed kolme gruppi. August sattus nende hulka, kes senisesse laagrisse tagasi viidi. Ülejäänud kaks gruppi jaotati arvatavasti teistesse laagritesse. Ülestõusnute juht koos oma aktiiviga viidi ära nn Mustade Ronkadega – nii kutsuti NKVD kasutada olnud autosid GAZ M1 (Emka). Laagrisse tagasi läinud vangid koondati aianurka ja hoiti seal paar tundi valve all. Samal ajal korjati kokku tapetud ja asetati nad üksteise kõrvale veemaja juures olevale platsile. 22

Endise poliitvangi elukohaks sai aga Pärnu. Algul otsustas ta hakata leiba teenima autojuhina, läks autokooli ja sai kutselise juhi tunnistuse. Vana armastus – mets – aga võitis. August lõpetas keskkooli, seejärel metsandustehnikumi, misjärel töötas aastakümneid Pärnu metsamajandis, lõpuks metsapunkti juhatajana, kuni jäi pensionile.

Ta meenutab, kuidas kohtus veel kord koolivend Juhaniga, kelle elu ta korra päästnud oli ja kes vastutasuks aitas teda saata külmale maale. Kord tuli metsapunkti uksest sisse mees, kes tundus Augustile kuidagi angide tuttav. Kuuldes tulija häält ja märsuureks gates tema tähtsustavat kõneviisi, üllatuseks kahtlus süvenes. Et veenduda oletuse õigsuses, laskis August marssis minema kui metsaametnik tulijal mingile hoopis sõjavägi. kviitungile allkirja anda. Kui too oli paberile maalinud Mägi, ei jäänud kahtlust: koolivend, toonane julgeolekumees, debiil. Allakirjutanu umbusklikku pilku nähes ütles metsaametnik, et tema on August Puuste. Võimutsev toon Juhan Mägi häälest kadus: „Jah, toona olid niisugused ajad.“ „Ka mehed olid n i i s u g u s e d !“ kostis Puuste.

Allikad • Puuste, August 1997. Minu elulugu. Karksi Sõna, nr 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. • Puuste, August 2001. Kaks kuud poliitvangide omavalitsust. Oma Maa, september. • Puuste, August 2003. Miks me1939/40 a vastu ei hakanud. Oma Maa, juuni. • Silla, Priit 2001. August Puuste meenutab. Oma Maa, jaanuar. • Silla, Priit 2003. August Puuste — 90. Oma Maa, november.

Kaitse Kodu! 2/2014

aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja nominendid

eljandat aastat selguvad Kaitseliidu taasasutamise aastapäeval, 16. veebruaril aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja tiitli saajad. See konkurss võimaldab tunnustada vabatahtlikke, kes innukalt annavad oma panuse Eesti riigikaitsesse Kaitseliidus ja Naiskodukaitses tegutsemise kaudu. Aasta kaitseliitlase 2013 ja aasta naiskodukaitsja 2013 valivad Kaitseliidu ülema ja Naiskodukaitse esinaise moodustatud komisjonid peastaabi personaliosakonda saadetud ankeetide ja nominentide tutvustamiseks kirjutatud esseede põhjal. Väärikad rändauhinnad, naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast kujutavad pronkskujud, antakse uutele tiitliomanikele üle Kaitseliidu taasasutamise 23. aastapäeva tähistamisel veebruaris 2014.

Varem valitud aasta naiskodukaitsjad 2010 — Kristiina Abel Tartu ringkonnast 2011 — Nele Pernits Rapla ringkonnast 2012 — Lembe Lahtmaa Sakala ringkonnast

Varem valitud aasta kaitseliitlased 2010 — Madis Mintel Lääne malevast 2011 — Kaupo Varik Pärnumaa malevast 2012 — Kristjan Bachman Tartu malevast

ANDREAS KANGUR (Jõgeva malev) Andreas on isiksusena tõeline pärl: alati rõõmus, algatusvõimeline, pealehakkaja, täis üllatusi ja oskust näha „kastist“ väljapoole. Ta on täpne, käib sõnadega hoolikalt ringi, ennastkehtestav, otsekohene, aus ja alati valmis õigluse eest seisma. Kui ta midagi lubab, siis ta selle lubaduse kindlasti ka täidab. Inimesed on tema jaoks kõige tähtsamad. Eraelus töötab Andreas Tartu Ülikoolis kriminaalprotsessi lektorina, on Glasgow’ Ülikooli doktorant ja Tartu Budoklubi instruktor.

DEIV BOGENS

MEELIS TINNO (Alutaguse malev) Leitnant Meelis Tinno on konkreetse jutuga, asjalik ja sõnapidaja mees, kelle sõnad ja teod kokku langevad. Ta on ka mõnusa huumorimeelega. Alati on ta valmis teisi abistama ega hoia oma rikkalikke oskusi, teadmisi ja kogemusi vaka all. Leitnant Meelis Tinnole võib alati loota. Ta on inimene, kellega võib kindlalt luurele minna — ja seda sõna otseses mõttes.

Inimene

Parimad meie seast:

RIINU URBAN

Juba 2012. aasta sõduri baaskursusel Harju malevas kirjutas üks osalenu tagasisidelehele: „N-vbl Kütt on suurepärane instruktor — peale selle, et tal on suurepärased teadmised antud valdkonnas, on tal ka väga head pedagoogilised oskused omandatud teemad õppuritele edasi anda. Tund ei lõpe enne, kui ka viimane sõdur on asjad selgeks saanud.“

VELLO LAPRIK (Järva malev)

MARKO REISEL (Lääne malev) Kahe aastakümne jooksul on veebel Reiseli silmapaistvaimaks ametikohaks Lihula malevkonna pealik. Tema panus kohaliku allüksuse arendamisse on silmapaistev, eelkõige mitmekesiste koolituste korraldamise ja kohaliku kogukonna kaasamise kaudu. Just tema vedas populaarset patrullvõistlust Sügistorm. Lihula keskkooli riigikaitseõpetajana on ta toonud Kaitseliidu ridadesse mõnegi teotahtelise noore. Kaitseliidu kõrval leiab ta võimalusi osaleda kogukondlikel ettevõtmistel, nagu heakorraüritused, ja ka oma kutsumuse tutvustamiseks.

HEINO REBANE

Vellot iseloomustavad suur õpihimu ja kohusetunne. Tema põhitegevus Kaitseliidus on peale jaoülema abiks olemise autojuhi roll, kuid pole harv juhus, kui Vello toimetab hoopis tegevusjuhina noortega või on köögis naistele abiks. Enne iga õppust tuleb Vello päev varem malevasse, et endale kõik vajalik korralikult selgeks teha. Kui öeldakse, et relv on sõdurile nagu pruut, siis Vello pruutideks on masinad, millega ta sõidus käib.

ERAKOGU

RAIVO KÜTT (Harju malev)

KÄRT OJALA

Kaitse Kodu! 2/2014

KRISTJAN PRII

TOOMAS NIGOLA

Inimene AINER RAHASEPP (Põlva malev) Politseis on Rainer Rahasepp töötanud 1995. aastast ja on praegu Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna Põlva konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Kaitseliitlasena on Rahasepp osalenud aktiivselt väljaõppel, löönud kaasa riigikaitselaagrite korraldamisel, tutvustanud ja õpetanud kriminaalpreventiivsel eesmärgil maleva noorliikmetele Eesti seadusi. Ka on Rainer aktiivne kaasalööja maleva seltsitegevuses, maleva ja malevkonna suvepäevade korraldamisel. Vabad õhtupoolikud sisustab Rainer ajaloo uurimisega või pühendub oma hobile — numismaatikale.

SALMAR SAAR (Pärnumaa malev) Eduka üksuse tõmbab käima karismaatiline juht, seda ei saa teha käsu korras, ilma särata. Oma oskusega inimesi kaasa tõmmata ja juhtida on Salmar olnud see katalüsaator, kes on toonud noored tänavalt ja kodudest arvutite tagant Kaitseliidu ridadesse metsalaagritesse, varitsustesse ja rännakutele. Salmari üksuse kaudu on aastaid enim uusi liikmeid tulnud. Nüüdseks on mitmed neist juba missioonimehed, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Kõrgema Sõjakooli kadetid või kaitseväe väeosade allohvitserid. Noor isa on ka kirglik kalamees, pildil tukub Salmar talvisel kalapüügivõistlusel.

MARI SEPP (Rapla malev) Mari on näidanud ennast suurepärase koolitajana, näiteks instruktorina tegevliikme sõdurioskuste baaskursusel. Tema eriala on meditsiin, praegu omandab ta Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemanda eriala. Möödunud aastal lõpetas Mari rühmaparameediku erialakursuse, nooremallohvitseride kursuse Tartu malevas ja jõudis osaleda ka Kevadtormil.

LIIVI REINHOLD

EHA JAKOBSON

SAKALA MALE

EERO TAKK (Sakala malev) Eero ei paista silma mõne üksiku õnnestumise või aastateoga, selle asemel on ta kaitseliitlane, kes seab alati allüksuse saavutused enda omadest kõrgemale. Ka kõrvalseisja näeb tema tööd. Kogu möödunud aasta paistis Eero juhitud jagu silma osavõtliku ja aktiivse meeskonnana. Ta on suutnud oma jaost teha koha, millega tahetakse liituda ja mille kaudu tullakse Kaitseliitu.

TOOMAS KASK (Saaremaa malev) Lisaks Kuressaare malevkonna taastamisele ja maleva rahuaegse struktuuri arendamisele võib eraldi esile tuua lipnik Kase tegevuse maleva väljaõppeürituste ja näiteks Orkaani korraldamisel. Möödunud detsembris juhtis Toomas Kask Orkaanil kompaniipealikuna Hiiumaa vabastanud lahingukompaniid. 2013. aastal läbis Toomas Kaitseliidu koolis kompaniiülema kursuse, kaks aastat varem lõppenud rühmaülema kursusel valiti Toomas parimaks.

Kaitse Kodu! 2/2014

Tanel on aegamisi, ent kindlalt kasvatanud üksikkompanii liikmeskonda, osalenud ise või treeninud sõjalis-sportlikel võistlustel Põhja üksikkompanii võistlejaid ja viinud läbi mitmeid väljaõppeüritusi. Seejuures ootab vabatahtlikke ikka mingi rosin: näiteks lõpeb suusarännak Nõmmel laskmisega Männiku tiirus või sisekaitserühma õppus eksootilisel Murru vangla territooriumil.

ERAKOGU

AARE ÕISPUU (Valgamaa malev)

ERAKOGU

Tartu maleva akadeemilise malevkonna pealiku aktiivsusstatistika on lausa ehmatav: möödunud septembris 84 ja oktoobris 85 töötundi vabatahtlikku panust. Ta on loonud malevkonna juhtimiseks hästi toimiva meeskonna ja malevkonna liikmeskonda tublisti kasvatanud, tööd hoolega süstematiseerinud ja jõudnud äratada ellu ka vanu traditsioone. Pildil võõrustab Viljar Tartu Ülikooli tähetorni juhatajana külastajaid, kes on tulnud vaatama Veenuse üleminekut Päikesest 2012. aasta suvel.

AARE HÕRN (Võrumaa malev)

AIVAR KROONMÄE

Aare on Kaitseliidu taasasutajaliige ning olnud kõik 23 aastat kohusetruu ja aktiivne tegevliige. Ta on jõudnud pidada Helme malevkonna pealiku ametit, on pika staažiga laskeinstruktor ja täpsuslaskur ning vaatamata vanusele usaldusväärne igiliikur, kellele võib alati ja igas olukorras kindel olla. 2012. aastal sai ta Valgamaal asuva Linna küla aukodaniku tiitli, mis annab tunnistust tema aktiivsusest ja pühendumisest ka väljaspool Kaitseliitu.

VILJAR VALDER (Tartu malev)

Inimene

TANEL JÄRVET (Tallinna malev)

Võrumaal Aare Hõrna nimi küll tutvustamist ei vaja: igaüks teab teda kui tulihingelist setu kultuuri edendajat ja metsavendluse huvilist. Tema korraldas Vastseliinas üle-eestilist kõlapinda kogunud konverentsi „Kagu-Eesti metsavendade viimane vastupanu“ ja 13 metsavenna säilmete ümbermatmise detsembris. 14 aastat on Aare olnud Kaitseliidu Rõuge-Vastseliina üksikkompanii kandvaks jõuks. AIVAR KROONMÄE

URMAS LINDMA (Viru malev)

ERAKOGU

Urmas on rühmavanem, kes on kogu nelja liikmeaasta jooksul plaaninud ja viinud läbi rühma laskeväljaõpet, üksikvõitleja väljaõpet ja taktikaharjutusi. Urmase initsiatiivil ja toetusel hooldavad ja remondivad vabatahtlikud maleva sõidukeid. Selle kõige kõrvalt jõuab Urmas tegelda ka Tamsalu noorkotkastega. Urmas on töötanud kolm aastat kriminaaljälituse operatiivvolinikuna, praegu on ta aga tegev eraettevõtluses. Kaitseliidu kõrval on Urmasel teinegi hobi — ta on kirglik rallisportlane.

Kaitse Kodu! 2/2014

Inimene

KRISTI GOLDBERG (Alutaguse ringkond) Oma kadestamisväärse organiseerimisoskusega on Kristi teinud head tööd Naiskodukaitse tutvustamisel avalikkusele. Ta on väga mõistev ja toetav kaaslane. Ükski ülesanne pole talle liiga raske ja tema kindla käe all ei saa teisedki põnnama lüüa. Seda, et ta julgeb võtta vastutust suurte ürituste organiseerimisel ja korraldamisel, tõestab Kaitseliidu 95. aastapäeva tähistamine Narvas. Väikese lapse kõrvalt käib Kristi osaajaga tööl: õpetab inglise keelt Toila koolis ja lasteaias ning on edukas Tupperware grupijuht.

ERAKOGU

AVE NAEL (Harju ringkond)

RIINU URBAN

LIINA LAURIKAINEN

Alates 2006. aastast, mil kodutütrest sirgus naiskodukaitsja, on Ave kulutanud suure osa oma vabast ajast organisatsiooni arendamisele. Ta on täpselt selline, nagu üks naiskodukaitsja peab olema: särav, tegus, eeskujulik ja kohusetundlik. Ave eestvedamisel on läbi viidud mitmeid avalike suhete alaseid koolitusi. Lisaks avalike ürituste korraldamisele on ta võtnud oma ülesandeks ringkonna kodulehe haldamise. Ave töötab kaitseministeeriumi hangete osakonna peaspetsialistina.

MERJE MIHKELSAAR (Järva ringkond)

HILJA KAPTEIN

Janika haaras Naiskodukaitsega liitudes lennult organisatsiooni põhitõed ja hakkas neid arendama. Ta kuulub avalike suhete gruppi, aga saab hakkama absoluutselt kõigega. Oma südameasjaks on Janika võtnud maleva aastapäevapeol loterii korraldamise. Janika kuulub organisatsiooni terve perega — sealt on esindaja igas Kaitseliidu struktuuriüksuses.

Merje põhitegevus on seotud toitlustamisega. Tänuväärne on ka see, et Merje väärtustab enesetäiendamist ning jagab aja jooksul kogutud teadmisi ja oskusi lahkelt algajatele. Nii on tema eestvedamisel korraldatud koostöös Noorte Kotkaste ja Kodutütardega toitlustamisteemalisi üritusi ja tagatud toitlustusgrupi järelkasv. Merje on ka Naiskodukaitse Järva ringkonna rahvatantsurühma Kõver Küünarnukk liige. Igapäevaselt hoolitseb Merje põngerjate eest lasteaias.

MERLE RÜÜTEL

JANIKA LÄÄNESAAR (Jõgeva ringkond)

ANU SAUE (Lääne ringkond) Anu on pikki aastaid tegelnud Kärdla linna noortega, ergutanud neid tervislikkusele ja süstinud neisse isamaalisust. Tal on alati aega minna noortega metsa orienteerumistrenni, võistlustele või lihtsalt ära kuulata nende rõõmud ja mured. Anu ütleb ürituste ettevalmistamisel kohe, kuidas tema seda ette kujutab, arendab lõbusat vestlust ja viib asja põneva teostuseni. Ta on julgustav, aktiivne ja kaasab ka teisi liikmed uusi ülesandeid proovima. Anu töötab keskkonnaametis.

Kaitse Kodu! 2/2014

Inimene

SILLE KINGLA (Põlva ringkond)

ERAKOGU

TOOMAS NIGOLA

Sillele on tundmatud väljendid „ma ei jaksa“, „ei taha“, „ei jõua“. Tema poolt läbi viidud esmaabitöötoad laagrites ja tegevuspunktid noortevõistlustel on alati põnevalt ja sütitavalt üles ehitatud. Sille kohta on ringkonnakaaslased öelnud: ta on kohusetundlik, võlub oma armsa naeratusega kõiki ja koputab armsalt meie kõikide südametunnistusele. Sille on Põlva ringkonna päike! Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötas Sille Naiskodukaitse Põlva ringkonna instruktorina.

Maretit kui naiskodukaitsjat iseloomustavad kõrge vastutus- ja kohusetunne, eneseteostustahe, isamaa-armastus ja positiivses mõttes patriootlik mure Eesti rahva vaimse ja füüsilise tervise parast. Mareti auks tuleks korraldada konkurss „Kakskümmend aastat naiskodukaitsjana“, sest just nii pikka aega ehk pool oma elust on Maret olnud aktiivne ja silmapaistev naiskodukaitsja. Pole vist ringkonda ega malevat, kus Maretit ei teata. Maret ei ole aktiivne ainult oma ringkonnas, vaid kogu Eesti mastaabis, viies läbi esmaabikoolitusi erinevates ringkondades ja koolitajana Kaitseliidu kooli kursustel. Maretit tuntakse kui patriootlikku naiskodukaitsjat, kes kannab isamaalisi aateid nii Naiskodukaitses tegutsedes kui ka teistes eluvaldkondades. Praegu töötab Maret päästeameti ridades.

ANGELA AU (Saaremaa ringkond) Angela, kes tavaelus töötab Valjala põhikooli abikokana, kuulub ringkonna toitlustusgruppi ja on aktiivne staabiassistent. Tema puhul on Naiskodukaitses vaiksest inimesest saanud väga paljudele suur eeskuju oma teadmiste, kohusetunde ja õpihimuga. Angelast on saanud kogemustega toitlustusinstruktor. Ta on alati valmis õppima ning huvitatud sellest, et kõik asjad oleksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud. Angelat võib nimetada lausa ringkonna südametunnistuseks.

FACEBOOK

MARKO ŠORIN

MARET KOMMER (Pärnumaa ringkond)

MIIDI PINDUS (Rapla ringkond) Kui on vaja midagi korraldada, on Miidi alati olemas: koormusmatkal kohtunik, laskevõistlustel toitlustaja, jaoskonna ürituste ideede väljapakkuja. Ta on Kaiu jaoskonna alustala. Jaoskond on toiminud tänu tema positiivsele ellusuhtumisele ja tahtele edendada Naiskodukaitset mitte ainult Kaiu jaoskonnas, vaid kogu Rapla ringkonnas.

URVE LOIT (Sakala ringkond) Urve aatelisus ja austus Eesti vastu on innustanud paljusid ning ta on oma pühendumisega kõigile eeskujuks. Märkimisväärne on Urve roll organisatsioonikultuuri süvendamisel sisekommunikatsiooni parendamise ning tegevuste kajastamise kaudu. Ta on läbinud esmaabikursused, alguses ise osaledes ja viimased neli aastat instruktorina pühendunult meditsiinirühma täiendõpet korraldades.

Kaitse Kodu! 2/2014

Inimene

KRISTI TREUFELDT (Tallinna ringkond)

ERAKOGU

Kristi on alates 2012. aastast juhtinud Tallinna ringkonna formeerimisgruppi ja saanud selle üliedukalt toimima. Tema juhtimisel on saavutatud olukord, et kõik grupiliikmed on leidnud soovi korral rakendust maleva õppustel ja ligi kolmandik neist on paigutatud ametlikult väljaõppestruktuuri formeerimispunktidesse. Ka on ta olnud noortejuhtide erialagrupi liige ning korraldanud tihti üritusi koos kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütardega. Kristi töötab kaitseväe peastaabis.

EHA JAKOBSON

PIRET VAHTRA (Valga ringkond)

AIVAR KROONMÄE

Ringkonna ainsa laskeinstruktorina on Eva Tartu naiskodukaitsjatele tagasi toonud vahepeal kaduma läinud võimaluse spordi- ja tulirelvade õppeks ning praktilisteks laskeharjutusteks. Iseloomuomadustelt on piiril töötav Eva kohusetundlik ja sirgeselgne. Ta ei karda murekohtadest avalikult rääkida ja samas on tal alati varuks konstruktiivsed lahendused.

VAIKE PORVAL (Viru ringkond) Vaike on aktiivselt tegelnud laskespordiga ja saavutanud märkimisväärseid kohti nii Viru maleva kui ka Viru ringkonna võistkondade koosseisus. Kauaaegse naiskodukaitsjana on ta alati nõu ja jõuga teistele abiks ja toeks. Vaike on Tapa jaoskonna asutaja ja alustala ning tulihingeline Kodutütarde tegevuse toetaja.

HANNES REINOMÄGI

EVA NESSLER (Tartu ringkond)

Piret on vaikne ja tema kohalolekut nagu ei märkagi, aga samas võib teda leida kõikjalt. Nii võib Piret olla maitsvaid toite valmistamas, Grillfestil ringkonda esindamas, lastele ehete või liivakaartide tegemist õpetamas või hoopis ringkonnakaaslastele või noortele õmblemas. Piretist kiirgab südamlikkust, ta on hea huumorimeelega ja hea juhendaja.

ENELY JAANI (Võrumaa ringkond) Enely paistab oma tööde ja tegemistega alati silma, olgu siis ringkonna juhatuses või jaoskonna eesotsas. Ta on endise Lääne ringkonna liikmena ehe näide sellest, et kui on soov Naiskodukaitses tegutseda, siis ringkonnavahetus seda huvi ei vähenda. Enely töötab Kaitseliidus valvurina ja õpib Räpina aianduskoolis. Selle kõrval jõuab ta käia Aila näpustuudios lapsi õpetamas. Ta on heatahtlik, temast õhkub positiivsust ja ta suudab seda ka teistele juurde anda. Võrumaa ringkonna juhatuse liikmed on öelnud, et kui Enely on koosolekul, on õhkkond sellest päikeselisem.

Kaitse Kodu! 2/2014

Väljaõpe

KOIT KÜNNAPUU

Eestlaste kaitsetahe annab Ungarile eeskuju Kes oleks suutnud keelduda pakkumisest veeta detsembri esimene nädalavahetus Eesti maapiirkonnas koos sõbralike võõrustajatega? Kuigi ööbida tuli vaatamata tosinale külmapügalale hotellitoa asemel telgis, ei kahetse ma oma otsust põrmugi. BALAZS TRAUTMANN ajakirja Magyar Honvéd (Ungari Sõdur) toimetaja

oma igapäevatööd. Seetõttu algas ka Orkaan 8 reede pärastlõunal. Kaitseliitlased saabusid pärast tööpäeva kokkulepitud kogunemispaika oma transpordiga, mis näis minule lihtsa ja mõistliku lahendusena. Kogunemispaigast viisid Kaitseliidu sõidukid osalejad õppuse asukohta. Pärast relvade kättesaamist jõudsid üksused esimesse ööbimiskohta. Laagri ülespanek ei olnud lihtne, sest Eestis läheb talvel juba kella 16 paiku pimedaks.

Mind aidanud kohtunik ütles, et tema mitmeaastase kogemuse põhjal kestab esimeste tundide kaos ainult seni, kuni kohale saabuvad väed „kokku saavad“ ja käsuliin paika pannakse. Lõpuks rajati köök ja sidesüsteem jäises öös üpris kiiresti. Telgid seati üles ja ka eespool nimetatud endine koolimaja avas uksed.

ul oli võimalus näha, kui ebatavaliselt veetis Kaitseliit detsembri esimese nädalavahetuse, kihutades vanalt lennuväljalt, läheduses asuvalt lahelt ja endisest raketibaasist „punaste“ vägesid välja. Ja selle kõige eest tasusid nad oma ressurssidest. See on tavatu, kuid teades riigi ajalugu ja asukohta, on seda lihtne mõista.

aitseliidu õppusi korraldatakse tavaliselt nädalavahetustel, sest nädala sees teevad kaitseliitlased oma igapäevatööd.

Nende kolme detsembripäeva eelsed korraldustööd kestsid neli kuud ja mu võõrustajate sõnade kohaselt oli see nädalavahetus detsembrikuu kohta harukordselt soe. Harukordselt soe? Seda oli keeruline mõista, kui ärkasin endises koolimajas ja väljas oli 14 külmakraadi. Kuulusin Ungari kaitseministeeriumi alluvuses tegutseva ettevõtte HM Zrínyi LTd kaheliikmelisse delegatsiooni ja mul õnnestus osaleda Haapsalu lähistel korraldatud Kaitseliidu õppusel Orkaan 8, millest võttis osa ligi 1100 inimest.

Kohtunikud, kes sõitsid ringi hiiglasliku valge Xtähega tähistatud sõidukites, jälgisid sündmusi pidevalt. Iga rühma eest vastutas üks või kaks kohtunikku ning kõrvalt vaadates oli ilmselge, et nad võtsid kontrollimis- ja hindamiskohustusi väga tõsiselt.

Laager püsti pimenevas pakases Kaitseliidu õppusi korraldatakse tavaliselt nädalavahetustel, sest nädala sees teevad kaitseliitlased Kaitse Kodu! 2/2014

Ilusa ilma tõttu saabusid lätlased lennukitega An-2 õppusealale planeeritust märksa varem

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 29

Väljaõpe

Ungari militaarajakirja Magyar Honvéd toimetaja Balazs Trautmann nautis iga Orkaanil veedetud hetke

MARET KOMMER

Pilkane pimedus külmunud soos Järgmisel hommikul selgus, et kohale tuli 85% õppusel osalema kutsutud kaitseliitlastest. See tähendab, et õppust oli valmis alustama ligi 1100 inimest, mis minu kui ungarlase vaatepunktist on erakordselt hea tulemus. Laupäev möödus ettevalmistuste tegemise ja kaitseliitlaste sõjaliste teadmiste värskendamise tähe all. Üksuste ülemad olid saanud oma ülesanded, sihtpunktid ja kaardid juba nädalaid varem kätte, mis tähendas, et neil oli aega planeerida ja mõelda, milline on kõige parem viis ülesannete täitmiseks. Kuid mõnikord plaanid muutuvad ja nii juhtus ka reede öösel. Selgus, et põhilist võitlusalaga ristuvat teed üldisele liiklusele ei suleta ja tsiviilisikud liiguvad seal terve nädalavahetuse. Ka jäi halbade ilma-

Õhutõrjet saab ka käepäraste vahenditega korraldada, kui muud võimalust ei ole

SILVER HINNO

Kaitse Kodu! 2/2014

ksuste ülemad olid saanud oma ülesanded, sihtpunktid ja kaardid juba nädalaid varem kätte, mis tähendas, et neil oli aega plaLaupäeval täitsid ka neerida ja mõelda. kompaniide lahingurühmad oma ülesandeid. Nad katsetasid relvi paukpadrunitega ja nii palju, kui mina nägin, oli tõrkeid väga vähe. Minu rühmas toimisid kõik relvad hästi: Rootsi AK4 rünnakurelvad, kuulipildujad KSP-58 ja snaiprirelvadena kasutatud modifitseeritud Ameerika M-14-d. Selgus, et külmale vastupidav AK4 sobib ideaalselt reservüksustele ja maa-alakaitseks.

ORKAAN 8 MÖLLAS LÄÄNE- JA HIIUMAAL Kaitseliidu suurõppus Orkaan 8 korraldati 29. novembrist 1. detsembrini 2013 Haapsalu lähiümbruses ja Hiiumaal. Harjutusel osales üle tuhande inimese, kelle hulgas olid nii Soome ja Läti võitlejad kui ka vaatlejad Ungarist. Korraga kahes maakonnas peetud õppuse legendi järgi oli vaenlane vallutanud Rohuküla sadama ja osa Hiiumaast. Neid alasid püüdsid kaitseliitlased tagasi vallutada.

Väljaõpe

„Punaste“ vägesid toetavaid vaenlase õhujõude kehastas lennubaasi õppelennuk L-39ZA Albatros, mis viis läbi õhurünnakumatkeid selle rühma sõidukite pihta, millega mina ühinesin.

Lisainfo

olude tõttu ära Eesti mereväe osalemine „vaenlase“ tagasitõrjumisel meritsi.

Neljandat aastat juhatas Orkaani Kaitseliidu kooli pealik Erik Reinhold, kelle sõnul on igal aastal harjutatud erinevaid stsenaariume. Seekord harjutati agressiivseid rünnakuoperatsioone. „Sedalaadi harjutus paneb väga tõsise rõhu juhtidele, kes peavad väga kiiresti, väga dünaamilises olukorras suutma otsustada ja tegutseda. Meie juhid näitasid end heast küljest,“ rääkis Reinhold, kelle sõnul olid seekordne õppus pisut teistsugune, sest enne treeniti n-ö kuivalt ja alles seejärel mindi lahingusse. „Me tegime eelnevalt n-ö kuiva trenni või drilli. Harjutasime asjad selgeks ja alles seejärel suunasime üksused praktilisse tegevusse. See andis päris hea tulemuse. See on kindlasti asi, mida tasuks edaspidigi teha,“ selgitas Reinhold. Orkaan on Lääne, Saaremaa ja Pärnumaa maleva ühisõppus, millesse kaasatakse ka teisi malevaid. Tänavu olid kohal Rapla, Harju, Tallinna ja Viru malev ning võitlejad Lätist ja Soomest. Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili sõnul täitis õppus seatud eesmärgi, kuid tähtis on ka see, et tohutu hulk vabatahtlikke — ligi tuhat inimest — näitas soovi oma riiki kaitsta. „Omast vabast ajast tullakse, tehakse ja demonstreeritakse nii meie ühiskonnale kui ka neile, kes meid jälgivad, et see rahvas tahab oma iseseisvuse eest seista,“ ütles brigaadikindral Meelis Kiili. Järgmine Orkaan tõstab tuult 5.—7. detsembrini Saaremaal.

PÄIVI-PÄÄSU KREUTZWALD

Õppustel viibis ka Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, mis avaldas tohutult muljet loo ungarlasest autorile

Kaitse Kodu! 2/2014

KOIT KÜNNAPUU

Väljaõpe

Läti õhudessant sattus üsna varsti pärast maandumist eestlaste miiniväljale, hiljem kostitasid nad võõrustajaid juba ise varitsusega

Maa-ala ülesande ajal lendas meist üle kaks Eesti õhujõudude lennukit Antonov An-2. Need transportisid Läti üksusi, mis stsenaariumi järgi suundusid toetama lennuvälja juba hõivanud võõrvägesid. Neist said mind võõrustanud rühma tulevahetuse ühed esimesed ohvrid.

Tõeline lahingutegevus algas pühapäeval. Rühmad lahkusid paiknemisalalt hommikul kell 6, järgides täiendatud plaani võtta „punastelt“ tagasi hõivatud lennuväli koos endise raketibaasi ja Tagalahepoolse osaga Haapsalu linnast.

Laupäeva pärastlõunases hämaruses kõndis Läti rühm eestlaste imiteeritud miiniväljale. Pärast seda kutsusid vahimehed abijõud ja kohtunike sõnul tegid eestlased kahjutuks kogu Läti rühma (ilmselgelt paukpadrunitega). Õnnelikke eestlasi ei heidutanud isegi käsk, et nad peavad üles seadma Rootsi sõjaväetelgid ühel metsalagendikul (tegelikult külmunud soos).

Kuni kella 12.30ni kestnud lahingute ajal püüdsid kohtunikud anda kõikidele rühmadele võimalikult palju ülesandeid ja „lahingukogemusi“. Kaitseliidu reeglite kohaselt ei tohtinud ükski Orkaanil aupäeva päosaleja olla jõude kauem rastlõunases kui kaks tundi. Selleks hämaruses oli loomulikult vaja eraldi staapi, mis oli üles kõndis Läti rühm seatud spordikeskusesse eestlaste imiteerija tegutses kogu nädala- tud miiniväljale. vahetuse. See tähendas aga, et sõjaväevormid olid läbisegi koolilaste balletikostüümide, poksikinnaste ja muude sprodivahenditega, mis tõestab, et tsiviil-militaarkoostöö on väga tihe. Sellele aitab kõvasti kaasa Kaitseliidu hea maine. Kui esimesel advendil helistas keegi proua ja uuris kuuldud püssitule kohta, rahustas teda üks Kaitseliidu ohvitser, ühtlasi õppuse tsiviil-militaarkoostöömeeskonna ülem isiklikult. Ta selgitas, et tegemist on sõjaväeõppusega, mis on riigikaitse seisukohalt äärmiselt oluline.

MARKUS SEIN

Tänavune Orkaan tõi Hiiu- ja Läänemaale kokku lisaks tavapärastele malevatele külalisi nii mujalt Eestist kui ka kaugemalt

Pühendumus tagab edu

Lisaks tsiviil-militaarsuhete eest vastutavale meeskonnale töötasid õppuse staabis ka logistika-, side-, tervishoiu- ja kübermeeskond. Peale selle olid kogu õppuse vältel valves ka tsiviilkiirabiautod ja -heliKaitse Kodu! 2/2014

Väljaõpe

KOIT KÜNNAPUU

Kaitseliidu suurõppus Orkaan on lõunanaabrite juures juba nii populaarseks saanud, et kõigile soovijatele ei jätku enam kohta. Seda õnnelikumad on need, kes löögile pääsevad

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili oli õppusel ise kohal ja kohtus ka kaitseliitlastega, aidates neil vajadusel ülesandeid täita. See võis tähendada nii lihtsaid asju, näiteks kuidas automaadiga õigesti sihtida, kui ka midagi keerulisemat, näiteks seda, kuidas saab rühm turvaliselt liikuda.

MARKUS SEIN

kopter. Teabeedastus oli otsene ja mitteametlik nii kaitseliitlastele kui ka meediale. Kakskümmend kaitseliitlast jälgisid õppust fotoajakirjanikuna ning nende tehtud fotosid avaldati Kaitseliidu kodulehel ja Facebooki kontol kogu õppuse vältel. Ma ei ole kunagi näinud paremini korraldatud ega ajakohasemat sidetoetust, kuigi olen külastanud paljude riikide vägesid.

aitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili oli õppusel ise kohal ja kohtus ka kaitseliitlastega, aidates neil vajadusel ülesandeid täita.

Kui mõtlen tagasi oma pikale nädalavahetusele Eestis, ei meenu ainult selle riigi külalislahkus, vaid ka kaitseliitlaste pühendumine, entusiastlikkus ja otsusekindlus õppuse ajal. Leian, et Ungaril on meie väikeselt, kuid otsusekindlalt NATO-liitlaselt palju õppida. Eriti seda, kuidas kasutada oma eelarvet võimalikult hästi, rakendades selleks pühendunud inimeste, heade tsiviil-militaarsuhete ja targa korraldustöö jõudu. Tõlkinud Tage Talvoja Kaitse Kodu! 2/2014

Õppuste esimesel päeval harjutati n-ö kuivalt, teisel aga keskenduti praktikale

Väljaõpe

Utrial võidutsesid pärnakad

änavune Ida- ja Lääne-Virumaal ligi paarikümnekraadises pakases teoks saanud Utria dessant hõlmas 300 ruutkilomeetri suurust ala. Hinnanguliselt ligi 90 km pikkusel raja tuli osalejatel muu hulgas võtta mõõtu laskmises, läbida miiniväli ning lahendada side- ja luureülesanne. Karmide ilmatingimuste tõttu jõudis 17. jaanuari öösel Jõhvist startinud 26 võistkonnast Utria dessandi mälestusmärgi lähedal paiknenud finišisse vaid 17.

Traditsiooniliselt pidid võistlejad üksteiselt mõõtu võtma ka laskmises

Tänavuse Utria dessandi võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva II võistkond koosseisus Valdo Hälvin, Janno Lampp, Taavi Tilk ja Tarmo Tuuling. Teisele kohale tuli Staabi- ja Sidepataljoni võistkond ning kolmanda koha võitles välja Tallinna maleva Põhja kompanii. „Kui eelmisel aastal oli väga külm, siis tänavu oli lihtsalt külm,“ ütles võitjameeskonna liige Taavi Tilk, viidates mulluse võistluse ajal valitsenud rekordilisele pakasele, millele tänavused külmakraadid ligilähedalegi ei pääsenud. Sellest hoolimata ei saanud võistlejad väheste miinuskraadide üle kurta. „Võistlus oli mõnusalt talvine,“ lisas Tilk rahulolevalt. 2014. aastast on Utria dessant üksiti Eesti võistkondade eelvõistlus Admiral Pitka luurevõistluseks. Talvise võistluse kümme parimat lõpetajat tagavad sellega kindla pääsu augustikuus korraldatavale jõuproovile. Utria dessanti korraldavad Erna Selts, Kaitseliit ja Vaivara vallavalitsus alates 1999. aastast, meenutamaks Vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni, mille tulemusel puhastati 17.–19. jaanuarini 1919 punastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaanilinn (Ivangorod).

4 X ESPER KAAR/KAITSEVÄGI

Utria dessandi võitjad Pärnumaa malevast

Kaitse Kodu! 2/2014

1. Kaitseliidu Pärnumaa malev II 2. Staabi- ja Sidepataljon 3. Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii

Väljaõpe

Lisainfo

VÕISTKONDADE LÕPPJÄRJESTUS

4. Kaitseliidu Tartu malev 5. Kaitseliidu Pärnumaa malev III 6. Kaitseliidu Pärnumaa malev I 7. Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkond II 8. Kuperjanovi jalaväepataljon 9. Kaitseliidu Valga malev 10. Politsei- ja piirivalveamet 11. Kaitseliidu Järva malev II 12. Kaitseliidu Saaremaa malev I 13. Kõrgem Sõjakool 14. Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkond II 15. Kaitseliidu Järva malev I 16. Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkond (naised) 17. Kaitseliidu Harju malev I

Trassi läbimist raskendasid tänavu oluliselt lahtised kraavid ja külmumata pinnas

Kaitse Kodu! 2/2014

Haritud sõdur

Tankitõrjest I Ühe rühmaülema maakeelseid mõtteid Per momentum ad maiores. (Hetkega esivanemate juurde.) Nõmme tankipurustajate moto

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 36

Kaitse Kodu! 2/2014

RAIGO SÕLG, nooremleitnant Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna tankitõrjerühm

lljärgnevas, planeeritult mitmeosalises kirjutises esitatavad mõtted ei tugine enamasti teoreetilisele kirjandusele (kuigi neis võib leiduda kattuvusi), vaid ühe ligi kümneaastase kogemusega rühmaülema tähelepanekutele, mis on omandatud sõjalise väljaõppe käigus, suheldes endast targematega tankitõrje vallas, aga ka mõtisklustes iseendaga. Loodan, et siit leiab mõtteainet iga kaitseliitlane. Ja muidugi on ka igasugune kriitika teretulnud.

Mõistetest Eesti keele ja terminoloogia huvilisena õiendan alustuseks termini tankitõrje kallal. Minu arust on see termin vale, kuigi mingitele tänapäeva nõuetele omaselt mõnusalt pehme. Esiteks, mitte ükski tankitõrjuja ei nõustuks vist sõnade tähendusi tundes sellega, et ta tõrjub midagi. Sääski tõrjutakse käeviibutusega, et nad meid ei salvaks, tankitõrjujalt aga eeldatakse peamiselt vastase soomustehnika hävitamist või purustamist, mitte eemalepeletamist (kuigi ka selline käsk võidakse anda).

kohaselt tankitõrjet peetakse vaid soomustehnika vastu võitlemise vahendiks. Mõistan, et on asju, millest kirjutatakse, ja on asju, millest mitte (kas või üksuse taktika erinevad võimalused). Seega loodan, et minu populaarteaduslik kirjatükk täidab oma eesmärki ka sellisena ning ülejäänust saab jutelda juba isekeskis väljaõppeharjutustel ja Kameradenschaft’i keskel. Tänane kirjutis kõneleb kõige tõhusamast Kaitseliidu kasutuses olevast tankitõrjerelvast ja see on 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahur.

Vastulaused müüdile Igal suuremal õppusel kohtan kedagi, kes kahtleb tankitõrjekahuri suutlikkuses tänapäeval midagi ära teha – on see ju Teise maailmasõja järgne relv, mis olevat vananenud ja kõlbavat vaid muuseumieksponaadiks. Olgu siin toodud minu kui praktiku (mis siis, et senini rahuaegse) vastulaused sellele arvamusele. 1. Eesti mees sõdib sellega, mis talle antakse, kui selja taga on kodu, perekond, sõbrad ja isamaa. Meenub näide Talvesõjast, kus vastase tankid pandi seisma vaid sellega, et haavlipüssist lasti nende väljavaateavadesse. Tänapäeva konflik-

NÕMME MALEVKOND

Veelgi sisulisem möödalask on termini esimene pool tanki-, sest see võiks viia (ja elu näitab, et viibki) mõtlemises eksiteele, nagu oleks tankitõrjeüksus ette nähtud üksnes võitluseks tankidega (või laiemalt soomustehnikaga). Olen kogenud olukorda, kus linnalahingus hoiti kogu suurema üksuse tankitõrjevõimekus reservis, sest „soomustehnikat seal teadaolevalt ei ole“. Minu järgnev kirjutis püüab mh kummutada väärarusaama, mille

Haritud sõdur

Raigo Sõlg

AARE NÕMM

Igal suuremal õppusel kohtan kedagi, kes kahtleb tankitõrjekahuri suutlikkuses tänapäeval midagi ära teha. Ma ei ole nõus.

Kaitse Kodu! 2/2014

AARE NÕMM

Haritud sõdur

4. Olen korduvalt poolnaljaga öelnud, et tankitõrjekahur on väga hea viimase põlvkonna tankitõrjerelv, sest ta töötab lase-ja-unusta põhimõttel. Tankitõrjekahuri efektiivne laskekaugus liikuva sihtmärgi pihta on tarkade raamatute järgi maksimaalselt 700 m (ma paraku ei tea, kas seda on ka praktikas proovitud, sest võimaluste piiratuse tõttu on senini piirdutud seisva sihtmärgiga) ning mürsu algkiirus samuti 700 m/s. Vajutad päästikule ja rohkem pole enam sinu teha – lasu sooritamise ja tabamuse vaheline ajavahemik on minimaalne. 5. Igal relval on oma head ja vead ning parima tulemuse annab alati erinevate relvade oskuslik kombineerimine, kus ühe relva „vead“ on tasandatud teise relva „headega“. 6. Tankitõrjekahuri võimalikke kasutusviise on mitmeid ning suuresti sõltub tema kasutamise oskus relvaülema ja temast kõrgemal seisvate ülemate pädevusest, aga ka mõtteosavusest ja katsetusjulgusest. Et tankitõrjekahur on jalaväeüksuse toetuseks antud relv, peab relva eest vastutaja mõtlema mitte ainult kitsalt soomukivastasele võitlusele, vaid juhul, kui talle on ülalt antud piisavalt vabadust lahingutegevuses osaleda, toetama jalaväeüksust igas olukorras, kus ta seda suudab. Just sellel punktil nüüd pikemalt peatungi.

tid näitavad, et endiselt toimivad lihtsakoelised meetodid, mõistagi uues võtmes. 2. Tankitõrjekahuri mürsu soomustläbistavus teeb ta tänapäevani koledaks vastaseks igale soomukile (mõelge kas või jalaväesoomuki soomuse paksusele, mis tankitõrjekahuri mürsu otsetabamuse korral annab võimaluse sealviibinuid n-ö teelusikaga kokku korjata). Tanke on aga seisma pandud isegi tankitõrje anke on käsigranaatidega (RPG), aga seismille soomusevastasus ma pandud ei ole tankitõrjekahuri isegi tankitõrje mürsuga võrreldav. 3. Tänapäevases sõjas ei saa käsigranaatidelõpuni usaldada elekt- ga (RPG). roonikat (mis lisaks oma kaheldavale töökindlusele on ülikallis). Alati tasub enda kõrval hoida ka vana ja head rauda. Lahingus, mida peetakse piltlikult öeldes laserrelvadega, ei arvestatagi enam võimalusega, et neil on vastas n-ö kivikirvestega sõdalased. Ka selle tõestuseks tasub vaid heita pilk käimasolevatele relvakonfliktidele.

KARRI KAAS

Tankitõrjekahuri kasutamise viise

Selleks, et mõelda välja tankitõrjekahuri kasutamise võimalusi, peab relva kasutamise eest vastutaja mõtlema vähemalt järgmistele tankitõrjekahuri andmetele: • efektiivne laskekaugus, mis ületab enamiku jalaväe käsirelvade oma (seisev sihtmärk kuni ca 1000 m, liikuv 600–700 m (soovitavalt vähem)); • tankitõrjekahuri lasu tabavuse eelregistreerimiseks relvale kinnitatud 7,62x51 mm moonaga märkimispüss (AK-4), mis täpse rihtimise korral imiteerib peaaegu täiuslikult tankitõrjekahuri pearelva lasku; • lisaks mehaanilisele lahingusihikule eraldi kinnitatav optiline sihik (sihikuline laskekaugus 1000 m); Kaitse Kodu! 2/2014

Nendele andmetele tuginedes võib tuua välja (loetelu ei ole kindlasti lõplik) lisaks soomusevastasele võitlusele võimalikud tankitõrjekahuri kasutamise viisid. 1. Häiriv (vastast meile soodsas suunas ergutav) tegevus. Et kumulatiivlasul on lisaks kumulatiivefektile toeks lööklaine ja pearelval toeks optiline sihik, on õige sihtmärgi valikul (nt kivihunnik looduses, metallobjektid) võimalik vastast suunata ja sihtmärgi materjalist lähtuvate kildudega hävitada ka ulatuses, mis enamikule jalaväerelvadest jääb kättesaamatuks. 2. Punkrite hävitamine rünnakul, kui kindlustatud punker jääb jalaväerelvade mõjuulatusest välja (olgu siis linnalahingus või maastikul) ankitõrjeja see pidurdab kogu kahur on rünnaku hoogu. Optiväga hea lise sihikuga tankitõrviimase põlvkonjekahur teeb temast oskusliku sihturi käes na tankitõrjerelv, üsna suure laskeulatu- sest ta töötab sega täpsusrelva. Kuigi lase-ja-unusta punkri hävitamist põhimõttel. tankitõrjekahuriga ei ole Kaitseliidus minu teada proovitud, palun järgmistel lahinglaskmistel tungivalt seda katsetada. Loogika ütleb, et selleks pole kumulatiivmürsku üldse vaja – piisab inertmoonast, sest kujutlege korraks end olevat punkris, mille laskeavast siseneb 700 m/s lendav suur kivi ja seal vastu tagaseina puruneb. See kujutluspilt toob mind teise ettepanekuni kõrgematele ülematele: eraldada lahinguolukorras tankitõrjekahuri meeskondadele ka õppemoona, sest meeskonnaülema fantaasia selle kasutamisel võib vaid kasuks tulla ja kumulatiivmoona kulutamine ei pruugi alati olla otstarbekas. 3. Kaugemal asuvate täpsuslaskurite, snaiprite, kuulipildujapesade hävitamine (võib-olla koos eeltoodud punktiga). Arvestades eeltoodut, piisab märksõnadest tulejõud, optiline sihik, märkimispüss. Märkimispüssiga on võimalik tabada ka üksikvõitlejaid (kui nende asukoht on osutatud), pearelvaga teha vastasele tema positsioonil viibimine (pehmelt öeldes) ebameeldivaks. 4. Tõkete hävitamine rünnakul. Märksõnaks on tulejõud. Seda on soovitatav harjutada edaspidistel laskeharjutustel. 5. Avade tekitamine hoonetesse. See on praegu minu silmis vaid teoreetiline konstruktsioon,

Kaitse Kodu! 2/2014

KAS TERMIN „TANKITÕRJE“ ANNAB ASJA SISU ÕIGESTI EDASI? Vastab kaitseministeeriumi sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogia komisjoni liige Toe Nõmm: Mõiste „tankitõrje“ on veresugulane õhutõrje, miinitõrje ja raketitõrjega, milliseid alatasa ka ajakirjanduses ja muis üldrahvalikes tekstides ette tuleb. Umbes sama tasandi termineid, mis sisult erialased, kuid laialt pruugitavad ja arusaadavad, samas loomult isepärased või kitsad, on keel lausa täis: suurtükk, taskulamp, sõiduauto, püssirohi (aga suurtükis ja väliraketis?), koerailm, pähklirääk, pliiats (ei ole selles seatina!). Need ja paljud teised „äraspidi“ või „poolikud“ mõisted eksisteerivad keeles n-ö. omapäi, kandes üldarusaadavat tähendust kaudselt, ilma seda lahti seletamata. Peaasi, et kõik üldiselt aru saaksid. Sääsetõrjegi alla mahub rohkem kui kirjapildis: lisaks sääsele ka parmu ja kurja lepatriinut hukkav mats või peletav vedelik. Tankide tõrjumise valdkonna padumilitaarsest taustast hoolimata pole tegemist ainult sõjaväele kuuluva „kitsa ringi“ terminiga.

Haritud sõdur

•

soomustläbistavus olenevalt moonast kuni 500 mm puhast soomust (mõttes annab seda kanda üle muule materjalile, näiteks ehitiste ja rajatiste puhul); kasutada olev laskemoon, näiteks kumulatiivmürsk, inertmürsk (õppemürsk), märkimispüssi 7,62x51 mm padrunid (relva peamisel eesmärgipärasel kasutamisel trasseerivad).

Mõistest

•

Hoopis teise nurka kuuluvad kitsad, ahta kasutusalaga „eriti erialased“ mõisted. Neid püütakse võimalusel termini kaudu ka täpsemalt seletada, kuid seda muidugi teatud mahu ehk pikkuse piirini. Niisugune äraseletamise vajadus ja võimaluski esinevad eelkõige asutuste ja organisatsioonide täisnimedes ja seegi ei õnnestu alati. Niisugune veelahe a) kitsaste, äraseletamist eeldavate terminite ja b) sõna-sõnalt võttes puudulike, kuid üldarusaadavate ja -kasutatavate mõistete vahel esineb kõikides erialakeeltes ja viimaste hulka kuuluvat „tankitõrjetki“ peetakse paslikuks üle maailma (vt nt saksa Panzerabwehr, taani Panserværn, soome Panssarintorjunta, türgi Tanksavar jne). Erinevate tõrjete korrastamisel peaks alustama hoopis „õhutõrje“ väljapraakimisest? Üheks antud probleemi ületavaks võtteks oleks päris uue, kunstliku lühitermini väljamõtlemine. Kuid tasub alati mõelda uhiuue sõna elujõulisusele. Mida laiemalt kasutatav mõiste, seda raskemalt see keeles juurdub. Kokkuvõttes: 1) tõeliselt suure pesupäeva korraldamine maakeeles kaotaks keele natuke vigurdavastedvistavast loomusest (mis on armas) ning lõpeks nähtavasti kantseliidiga ja takkapihta käiks lihtsalt üle jõu; 2) üheainsa sõna — tankitõrje — liistuletõmbamisega ei muutuks sisuliselt midagi, sest nii senisest kui vastsest mõistest saadaks samamoodi aru ja asja kogu sisu ei õnnestuks ühes terminis niikuinii avada.

mis tugineb tankitõrjekahuri omaduste hindamisele. Seetõttu oleks hea, kui tulevastel lahinglaskmistel saaks relva sellekohaseid omadusi ka praktikas katsetada. Tankitõrjekahur võimaldab mitmeid kasutusviise – nagu ülema pea just lubab. Kaitses töötavad ühed, rünnakul teised kasutusviisid. Kui juhtute töötama koos meie üksusega, luban võimalikult igakülgset toetust ja seda, et me ei piirdu vaid tankide tõrjumisega (kui seda lubab ka kõrgem käsk). Naljaga pooleks lõpetan üleskutsega: “Vali meid!“ 39

Haritud sõdur

Kaitseliidu kooli aastaplaan Sõjaväelise juhtimise õppesuuna kursuste lühikirjeldused Laskeinstruktori kursus 1 (LIK1) Kursuse läbinu on võimeline tegutsema laskeinstruktorina õppelaskmiste läbiviimisel ühest relvaliigist (kuni 20 mm käsitulirelvadest) jaosuurusele üksusele ja olla tulepositsiooni kontrollija lahinglaskmiste läbiviimisel (kuni 20 mm käsitulirelvadest) jaosuurusele üksusele. Kursus koosneb kaugõppest, statsionaarõppest (kaks nädalavahetust) ja õppepraktikast. Laskeinstruktori kursus 2 (LIK2) Kursuse tulemusena on laskeinstruktor suuteline läbi viima taktikalisi laskmisi, lahinglaskmisi ja käsigranaadi viskeharjutusi kuni jalaväejaosuurusele üksusele, mis vastab jalaväe B-kategooria laskmiste läbiviimise õigusele. Kursus koosneb kaugõppest, statsionaarõppest (2 nädalavahetust) ja õppepraktikast. Instruktor 2 (drillimeetodi rakendamise oskus sõjalisel väljaõppel) Kursuse läbinu rakendab lahingudrillide õpetamisel neljaastmelist mudelit (teooriatund, harjutus maastikumudelil või -skeemil, harjutus lühendatud vahedega („käi ja räägi“), väliharjutus). Kursuse läbiviimisel lähtutakse täiskasvanuõppe põhimõtetest (õppevestlus, drill, grupitöö, situatsiooniõpe). Kursus koosneb ühest nädalavahetusest. Sideallohvitseri kursus Kursuse läbinu on võimeline tegutsema sidejao ülemana erinevates lahinguliikides ja kaasnevates tegevustes ning juhtima sidetegevust rühma ja kompanii tasandil. Kursus koosneb statsionaarõppest (kaks nädalavahetust) ja lõppharjutusest. Reservohvitseri kursuse (ROKR) ja reservvanemallohvitseri kursuse (RVAK) täiendõppemoodulid 14.–16.02.2014 Motolaskurrood ja taktika 07.–09.03.2014 Lahinguplaneerimistoimingud 25.–27.04.2014 Jalaväerühma juhtimine viivituslahingus 22.–24.08.2014 Rühma rünnak hoonestatud alal 11.–19.10.2014 Lõppharjutus – Kaitseliidu kooli õppus Kotkalend 2014 Pärast moodulite läbimist oskab neil osalenu analüüsida oletava vastase võimalikke tegevusvariante erinevates lahinguliikides ning vastase analüüsi põhjal selgitada ja visualiseerida kaardikilel moto-

laskurroodu manöövri- ja lahingutegevust kontaktide korral, kasutada lahinguplaneerimistoiminguid juhtimisotsuste õigeaegseks tegemiseks, asjakohaseid juhtimistoiminguid rühma juhtimisel lahingutegevuses ning hoonestatud alale sobivaid juhtimistoiminguid. Staabiohvitseri kursused (SLOBk, S3, S4, S6) ja staabitöö tehnika kursus (STK) Kursuse lõpetanutel on baasoskused, et täita sõjaajal vastava sektsiooni staabiohvitseri või -allohvitseri ülesandeid. Kursused komplekteeritakse vastavalt malevate vajadusele ja vastava(te) isiku(te) olemasolul. ROK(K) täiendkursus Eesmärk on täiendada lahinguplaneerimistoimingute sisu ja protseduure, jagada olemasolevaid kogemusi ja ühtlustada kompaniipealike teadmisi

ÜRITUS Koolitajate seminar INSTR

Instruktorikursus (toimub nv-l)

INSTR treeneri Instruktori treeneri kursus JUP 1

Juhtimine praktikas 1

JUP 2

Juhtimine praktikas 2

JUHT I

Juhtimiskursus I

JUHT II

Juhtimiskursus II

JUHT III

Juhtimiskursus III

AVE I

Avaliku esinemise kursus I (presentatsioon)

AVE II

Avaliku esinemise kursus II (kõne)

AVE III

Avaliku esinemise kursus III

AVE koolitajate seiminar Juhtimise meistriklass Naiskodukaitse organisatsiooniõpetuse instruktori kursus Naiskodukaitse toitlustusinstruktori täiendkursus S2

Staabi luureohvitseri kursus Kaitseliidus (toimub nv-l)

S3, 4, 6

Staabi operatiivohvitseri baaskursus Kaitseliidus Staabi logistikaohvitseri baaskursus Kaitseliidus Staabi sideohvitseri baaskursus Kaitseliidus (toimub nv-l)

Pion A, B

Minööri A- ja B-kategooria lõhkaja kursus (toimub nv-l)

Pion

Jaoülema pioneerierialakursus (toimub nv-l)

Tulejuhi erialakursus (toimub nv-l)

Side 1

Jaoülema sideerialakursus (toimub nv-l)

ROK®, RVAK

Rühmaülema ja rühmavanema täiendõppe kursus

ROK(K)

Kompaniiülema täiendõppe kursus

VÕT

Väljaõppetehnoloogia kursus

LIK I

Kaitseliidu laskeinstruktori kursuse I etapp (toimub nv-l)

LIK II

Kaitseliidu laskeinstruktori kursuse II etapp (toimub nv-l)

Drill

Instruktorikursus 2 (drill)

STK

Staabitöö tehnika kursus (toimub nv-l)

KTO

Kompanii tuletoetusohvitseri baaskursus Kaitseliidus (toimub nv-l)

KIS

Kaitseliidu instruktorite väljaõppeseminar

ObjK

Objektikaitse juhi kursus Kaitseliidus (toimub nv-l)

KoLe

Kotkalend

Tasemekursuste katsed

Kaitse Kodu! 2/2014

Haritud sõdur

Tulejuhtimise erialakursus

ja oskusi, täiendada teadmisi lahinguliikidest ja peamistest kaasnevatest tegevustest, relvaliikide koostööst ja jalaväekompanii taktikast.

Kursuse üldeesmärk on parandada ja ühtlustada tuletoetuse planeerimise ja tulejuhtimise võimekust. Kursuse läbinu on suuteline planeerima ja läbi viima jalaväerühma tuletoetust. Kursus koosneb kahest statsionaarõppe nädalavahetusest ja kaugõppest. Esimesel nädalavahetusel õpitakse tulejuhtimise protseduure imitaatoril, teisel nädalavahetusel jalaväerühma tuletoetuse planeerimist ja läbiviimist maastikul.

Kaitseliidu instruktorite seminar (KIS) On üldjuhul suunatud Kaitseliidu tegevväelastele ja palgalistele sõjalise õppe instruktoritele. Teemaks on väljaõppeprobleemid ja see, kuidas neid lahendada, mida kool ja igaüks ise saab teha, et väljaõpe oleks tõhusam ja huvitavam ning suurendaks nii Kaitseliidu liikmeskonda kui ka tegelikku võimekust.

Kompanii tuletoetuse planeerimine (KTO) November

Kursuse üldeesmärk õpetada kompanii tuletoetusvõimekuse kasutamist eesmärgipäraselt kompanii lahinguplaani toetuseks ja nii, et see oleks integreeritud kompanii manöövriskeemi. Kursuse läbinu on suuteline planeerima ja juhtima jalaväekompanii tuletoetust. Kursus koosneb kolmest statsionaarõppe nädalavahetusest ja kaugõppest. Esimesel nädalavahetusel õpitakse kompanii tuletoetuse planeerimist, teisel osalevad kursuslased kaardiharjutusel koos ROK(K) täiendkursuse ja staabikursustega ning kolmandal võtavad osa väliharjutusest Kotkalend.

Toimuvad vastuvõtukatsed sõjalistele tasemekursustele NAK, ROK(R), ROK(K) ja RVAK. Katsed koosnevad olemasoleva taseme demonstreerimise juhtimisharjutustest ja vestlusest. Kaitseliidu pioneerirühma jaoülemate pioneerierialakursus Kursuse läbinu on võimeline täitma pioneerialaseid ülesandeid pioneerijao ülemana erinevates lahinguliikides ja õpetama pioneerialaseid baasteadmisi ja -oskusi. Kursus koosneb viiest nädalavahetusest ja nädalasest lõppharjutusest. JAANUAR 1

VEEBRUAR 5

MÄRTS

APRILL

MAI

JUUNI

AUGUST

SEPTEMBER

OKTOOBER

NOVEMBER

DETSEMBER

10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 1.

1. 1.

Inimressursi arendamise õppesuuna kursuste kirjeldused on kättesaadaval kooli veebilehel ja ilmuvad järgmises Kaitse Kodu! numbris.

2. 1. 1.

1. 1.

2. 1.

Kursus on komplekteeritud. Inimressursi arendamise õppesuuna kursuse nädal.

1. 1.

Sõjaväelise juhtimise õppesuuna kursuse nädal.

Kaitse Kodu! 2/2014

Ajalugu

Metsavendade jälgedes Lääne-Virumaal Seekordne artikkel sarjast „Metsavendade jälgedes“ on jõudnud Virumaale, täpsemalt Lääne-Virumaale. Ajalooliselt oli kahe praeguse maakonna kohal üks ning sissejuhatav osa kajastab kunagist Virumaad tervikuna, mitte ainult tänast Lääne-Virumaad. MARTIN ANDRELLER metsavendluse uurija

onkreetselt Lääne-Virumaast rääkides on seal inventariseeritud 14 punkrikohta, mille kohta leiab teavet ka maa-ameti kaardirakendusest „Pärandkultuur“. Kokku on tänastel Virumaadel hukkunud metsavendi teada 343, kuid nende hulk oli ilmselt suurem ja nende kokkuarvamisel pole ka arvestatud territoriaalsete muutustega. Suur hukkunute hulk näitab metsavendluse aktiivsust ja osa Eesti vastupanuajaloos. Artikli ülesehitus on eelnevatest teistsuguse: vaatleme eelkõige üht erilist lahingut Eesti relvastatud vastupanu ajaloos ja selle lähiümbruse metsavendlust. Et rääkida ühest suurimast ümberpiiratud punktrist väljamurdmise lahingust metsavendade ja julgeolekutöötajate aatleme vahele, on kõige paslikum tuua ära eelkõige üht uurimistoimikust selle osa tõlge, kus erilist lahingut lahingut kirjeldab selles osalenud Eesti relvastatud metsavend. Häid ja ülevaatlike kirjeldusi punkrilahingutest, eriti sedavõrd vastupanu ajaloos edukatest väljamurdmisest ja pikast ja selle lähiümbruse piiramisest ei ole palju. Ei arhiivides metsavendlust. ega mälestuste vahendusel.

Loomulikult peab silmas pidama fakti, et sedavõrd rikkaliku (vastupanu)ajalooga piirkonnast on raske kirjutada – paljud kohad ja juhtumised jäävad paratamatult välja. Enamik jääb välja, tuleb ausalt tunnistada. Siiski on Virumaa metsavendluse kohta võimalik lugeda (täpsemalt Heino Lipu varjunimega Pargas kohta) kas või Ilmar Palli ning Virko Lepassalu raamatust „Wabariigi viimased sõdurid“. Taustaks võib lugeda ka mõnevõrra muudetud detailidega (nimed, kohanimed jms) Hermann Behri raamatut „Hundina Virumaa metsades“ ning loomulikult Jaan Elleni „Ei halastust, ei armu. Okupandi salapäevikud. Teine raamat“. Viimases on veriseid kirjeldusi sellest unustatud sõjast, mis oligi sõda. Ja seda tuleb lugedes ka meeles pidada. Sõda ei ole midagi toredat ja seikluslikku, see on verine ja õõvastav. Selles sõjas olid ainsad eesmärgid ellujäämine ja meie vabadus. Ja sellegi sõja käigus hukkusid inimesed. Täpselt nagu konventsionaalses sõjas. 42

Aruküla lahingupaik Märtsi alguses 1946 teatati Tallinna, et 27. veebruaril jäi kaduma kolm 260. polgu punaväelast. 5. märtsi hommikul leidis nende jälgedele saadetud otsingugrupp punaväelaste surnukehad Arukülas ühest heinaküünist. Samal päeval peeti kinni talupidaja Seinpere, keda kahtlustati metsavendade abistamises ja ka punaväelaste tapmises. Tema tunnistuste alusel leidis kapten Gurkovski juhin veriseid kirtud grupp 11. märtsil kell 9 Arukülast umbes jeldusi sellest 4 kilomeetrit edelas unustatud punkri viie metsavensõjast, mis oligi naga (tegelikult oli neid punkris küll neli). sõda. Ja seda tuleb Punker piirati ümber, lugedes ka meeles kuid seda vallutada ei pidada. suudetud – õhtul murdsid metsavennad piiramisrõngast välja ja kadusid. Roela-Aruküla punkrilahingut on kirjeldanud ülekuulamisel punkris viibinud Karl Moor. Järgneb väljavõte Karl Moori 3. juuni 1946 ülekuulamise protokollist. Loomulikult on tekst pikitud tolleaegse retoorikaga.

Küsimus: Rääkige täpsemalt sellest lahingust sõjaväelise grupiga. Vastus: 11. märtsi hommikul k.a., umbes nädal pärast kolme punaarmeelase tapmist SEINPERE, Johannese talus, kõik JUHKAM, Heino bande liikmed, s.o. JUHKAM, Heino, mina – MOOR, Karl –, JUHKAM, Mihkel (JUHKAM, Heino isa) ja LEHTLA, Johannes [tegelikult oli punkris Leo Moor, Lehtlat nimetati jälgede segamiseks ja oma sugulaste kaitsmiseks], olime punkris, kus me ennast varjasime. Kõik me magasime, kui umbes kell 9 hommikul ajas JUHKAM, Heino meid üles ja hüüdis, et tulistatakse. Pärast seda kuulsin ma ise paari valangut. JUHKAM, H. käskis kõigil seista oma laskeavade juurde, avada need, relvad laskevalmis seada ja hakata tulistama kõiki lähedalasuvaid põõsaid madala sihikuga lume tasapinnal. Me avasime tule. JUHKAM oli automaadiga ukse laskeava juures, LEHTLA Prantsuse kuulipildujaga vastasseinas, mina – MOOR, Karl – Saksa vintpüssiga kolmanda laskeava juures ja JUHKAM, Mihkel poolautomaadiga neljanda juures. Esimese rünnaku tagasi löönud, panime JUHKAMi käsul riidesse, samaaegselt läbi laskeavade vaadeldes. Kuuldus uuesti laskmist, kuid JUHKAM käskis meil tuld mitte avada, vaid lasta kallaletungijad lähemale. Pärast seda, kui tulistamine kostis juba päris punkri lähedal, avasime Kaitse Kodu! 2/2014

Teivasmetsa metsavendade punkrikoht

Metsavendade matmispaik Eskus

Punkris varjasid ennast Friedrich Leemet, Lonny Vaararmets, Teodor Kamarik, Otto Väinsalu, Ervin Teerand, nd, Arthur Kaljurand ja Erik Luus. Kõik nad said surma 1945. 45. aasta 9. juuli hommikul korraldatud haarangus.

Metsavendade mälestusmärk Esku kalmistul avati 10. juulil 1994. Matmispaika tähistab mustast graniidist mälestussammas, mis paikneb kaheastmelisel hallist graniidist alusel. Mälestussamba alusele on paigaldatud mustast graniidist tahvel 9. juulil 1945 Nõukogude julgeoleku haarangus Sagadi-Metsanurga küla Kone talu metsas langenud seitsme ning Teivasmetsa punkris langenud ühe metsavenna nimega. Samasugune tahvel Friedrich Leemetile ja tema metsavendadest kaaslastele paigaldati 16. juulil 1990 Kone punkrilahingu kohale. Ehkki pool aastat hiljem laskis Nõukogude Liidu piirivalve selle õhku, on mälestustahvel praeguseks endisel kujul taastatud.

Geograaﬁlised koordinaadid: 59°30’45.78” 26°0’26.93”

Geograaﬁlised koordinaadid: 59°33’35.39” 26°03’22.55”

Punkris varjasid ennast Ülo Saaring, Ülo Liikane ja Juhan Sinisoo. Haarangu ajal 9. juulil 1945 oli ainsana punkris Ülo Saaring, kes tapeti. Geograaﬁlised koordinaadid: 59°31’48.93” 25°59’46.49”

MONUMENT.EE

Kone metsavendade punkrikoht

Aruküla lahingupaik

RMK.EE/PÄRANDKULTUUR

Geograaﬁlised koordinaadid: 59°11’5.02” 26°25’51.29”

Tamme punker 1 1945/46. aasta talveks ehitasid Aruküla metsa punkri Martin Tamm, tema vend Erni ja õemees August Poom.

Avispea küla metsavendade mälestusmärk 22. septembril avati Avispea küü-las mälestusmärk metsavendaa-dele. Mälestusmärgi läheduses üle tee umbes 100 meetri kaugusel asub kunagine punkrikoht.

Geograaﬁlised koordinaadid: 59°11’7.67” 26°25’49.24”

Tamme punker 2 Punker, kus Martin Tamm elas aastatel 1948—1954.

VELLI EHASALU

Geograaﬁlised koordinaadid: 59°7’ 23.65” 26°23’ 28.95”

Geograaﬁlised koordinaadid: 59°9’59.39” 26°25’18.08”

Tamme punker 3 Punker, kuhu Martin Tamm varjus koos vend Erni ja õemees August Poomiga 1944/45. aastal. Kui 1945. aasta kevadel tuli metsa Vene mobilisatsiooni eest varjule ligi 20 meest, ehitati Taaraorgu magamispunker.

Aruküla lahingupaigast pole suurt midagi säilinud. Seda väärtuslikum on uurimistoimikutes leiduv teave.

JUHKAM, Heino käsul taas tule. Niiviisi lõime rünnakuid tagasi kuni kella kaheni päeval, mille järel tulistamine katkes. Õhtul, kui pimenes, pani JUHKAM ette häiret teha. Tema käsu peale hakkasime kõik tulistama ja karjuma „Hurraa!“, tema ise aga läks punkrist välja ja hakkas seal tulistama. Meid piiravate vägede poolt ei tulnud mingit vastust. Pärast seda väljus JUHKAM, Heino veel kaks korda punkrist ja tegi luuret, mille järel me võtsime vastu otsuse murda lahinguga piirajatest läbi, kui need on veel kohal. Umbes kell 21.30 väljusime punkrist, olles enne seda ära rikkunud minu raadiovastuvõtja ja akordioni, mis jäid punkrisse, samuti Kaitse Kodu! 2/2014

Geograaﬁlised koordinaadid: 59°9’14.5” 26°24’56.76”

Punkrikohad

Ajalugu

WIKIPEDIA.ORG

riideid ja teisi esemeid. Relvad võtsime kaasa, jättes maha kaks poolautomaati, Saksa vintpüssi, nagaani ja laskemoona. Punkri juurest hakkasime liikuma lääne suunas. Ees JUHKAM, Heino, tema järel LEHTLA, siis mina – MOOR, Karl – ja viimasena JUHKAM, Mihkel. Iga 4–5 sammu järel kuulatasime. Nii liikusime 300 meetrit pooleteise tunni jooksul. Metsasihile jõudes kuulatasime ja siis märkasime kaht liikuvat kogu. Avasime tule. JUHKAM, Heino kuulipilduja andis tõrke, mina ja LEHTLA avasime tule automaatidest ja kogud kukkusid kohe. Pärast seda me jooksime üle metsasihi, hiljem juba kuulsime appihüüdeid sellest suunast, kus tulistasime kogude pihta. Pärast seda avati mõnes kohas automaadituli ja hakati vilistama, meie grupp liikus üha sügavamale metsa. Püüdes oma jälgi segada, muutsime korduvalt järsult oma liikumissuunda, läksime uuesti oma jälgedes tagasi, liikudes teed mööda, kus jälgi ei jää, hüppasime teeäärsesse kuusikusse. Niiviisi jõudsime Kadila külla, sealt Koeraveresse Küti vallas. Nurga talus talunik KAASIK, Johannese juures saime teada, et siin vägesid pole, ja liikusime edasi. Koeravere külas läksime talunik MÄEKIVI, Magnuse juurde ja varjasime ennast tema juures kolm päeva, kus puhkasime ja sõime. Pärast seda hakkasime ennast varjama, olles kogu aeg liikumas, ööseks peatusime kas küünides või taludes. Neli päeva pärast punkrist lahkumist JUHKAM, Heino isa JUHKAM, Mihkel läks meist lahku Väljaotsa küla piirkonnas ja lahkus teadmata suunas. Pärast seda ei ole ma JUHKAM, Mihklit näinud. Hiljem tõin oma kodust kolm paari vanu suuski ja me hakkasime liikuma suuskadel.

19. sajandi lõpul Vene armees kasutusele võetud Nagant’i revolvrid olid laialdaselt kasutatud ka Nõukogude armees Teise maailmasõja päevil

Küsimus: Kirjeldage selle punkri ehitust, milles te pidasite lahingut väegrupiga 11. märtsil 1946. Vastus: See punker oli ehitatud 1944. aasta detsembri lõpus ja kujutas endast ehitist, mis oli kaevatud kuni poolteist meetrit maasse, spetsiaalset kohandatud kaitseks. Punkri sees mahtus vabalt püsti seisma. Väljastpoolt oli punkri kõrgus maapinna kohal umbes pool meetrit. Välisseinad olid tugevdatud kivide ja mullaga kaitseks kuulide eest. Laskeavad olid arvestatud nõnda, et juba kolme meetri kaugusele igast punkri nurgast võis anda sihikulist risttuld kahest kõrvutiasuvast laskeavast. Punkri uks oli kaitstud granaatide sisseviskamise eest igast küljest traatvõrguga. Punkri ümber olid selle maskeerimiseks istutatud tihedad noored kuused, mille sisse oli maskeeritud okastraadist tõke. Kuuskede alumised oksad olid ära lõigatud ning seega ei seganud need vaatlemist ega sihtimist laskeavadest. Bande pealik JUHKAM, Heino, nagu ma eespool tunnistasin, oli Saksa armee leitnant ning punker ehitati ja kohandati kaitseks tema plaani järgi.

Küsimus: Kas teile on teada, missuguseid kaotusi kandis väegrupp 1946. aasta 11. märtsi lahingus? Vastus: Täpselt kaotusi ma ei tea, keegi talumeestest rääkis, et lahingu ajal sai surma ja haavata 10 inimest, keegi aga, et 15 inimest.

Põrgupõhjal mälestati lahingus langenuid Eesti Endiste Metsavendade Liidu (EEML), Kaitseliidu Lääne maleva ja Rapla maleva Vigala rühma korraldusel mälestati möödunud aasta viimasel päeval Relvastatud Võitluse Liidu Põrgupõhja staabipunkri juures 31. detsembril 1947 peetud lahingus NKVDga langenud metsavendi. Ühtlasi tehti kokkuvõtteid EEMLi möödunud aasta tegemistest, tunnustati tublisid liikmeid ja aktiivseid toetajaid ning heideti pilk tulevikku. Metsavendlusest üldiselt rääkisid ajaloolased Martin Andreller ja Mati Mandel.

Punkri läbiotsimisel – muuseas, julgeolek ise arvas, et metsavennad lahkusid punkrist alles kell neli vastu hommikut – leiti tapetud punaväelaste sinelid ja kasukas ning vintpüss ja nagaani kabuur, mis anti üle NKVD Virumaa osakonnale. Mis sai metsavendadest ja kes nad olid? Heino Juhkam oli pärit Roela valla Saara külast, lõpetanud 1935. aastal Rakvere Ühisgümnaasiumi ja õppinud seejärel Tondi sõjakoolis suurtükiväe side erialal. 24. veebruaril 1937 sai ta lipnikuks. Aastatel 1937–1940 oli ta Roela vallvalitsuse ametnik, Kaitseliidu rühmaülem ja Roela tuletõrjekompanii pealik. Veebruaris 1940 astus ta Tallinna politseikooli kõrgemase klassi ja lõpetas selle sama aasta augustis.

EEML

1941. aastal moodustas ta oma metsavendade salga, mis teostas mitu edukat operatsiooni taganeva Punaarmee vastu. 1941. aasta sügisel oli ta Omakaitse Roela rühma ülem. Aastatel 1941–1943 ja 1944 töötas ta kriminaalpolitseis. 1944. aasta septembris hakkas metsavennaks. Tema juhtimisel pidas neljaliikmeline salk 11. märtsil 1946 Aruküla punkrilahingu, mis kestis terve päeva ja kust kõik metsavennad pimeduse saabudes välja murdsid (langes kaks ja haavata sai kolm siseväelast). 44

Kaitse Kodu! 2/2014

Operatiivgrupp leidis sealt ja konfiskeeris kaks kuulipildujat, kaheksa vintpüssi, püstoli, kaks granaati, viis miini ja suure koguse laskemoona ning nõukogudevastaseid märkmeid, šablooni šifreeritud kirjavahetuse pidamiseks ja relvapeidikute skeemi. Peidikute skeemi kohta seletusi andes tunnistas Martin Tamm, et see kuulub tema vennale Kaljole, kes on nõukogudevastase organisatsiooni juht.

Heino Juhkami isa Mihkel Juhkam oli enne metsavennaks hakkamist põllumees. Arreteeriti. 13. augustil 1946, tribunal mõistis ta 1. novembril 1946 süüdi §58-1a, § 58-8, § 58-11 alusel ning langetas surmaotsuse. Maha lasti Mihkel Juhkam 13. jaanuaril 1947.

Et leida peidikud, konfiskeerida neisse peidetud relvad ja võtta kinni Kaljo Tamm, saadeti VäikeMaarja rajooni rühm riikliku julgeoleku komitee töötajaid. Pärast kinnivõtmist kuulati Kaljo Tamm üle ning otsiti üles ka tema peidikud ja konfiskeeriti neis sisalduv. Nimekirja järgi leiti sealt relvad, laskemoon, lõhkeaine, nõukogudevastased kirjutised, kombainidelt pärinevad ketid ning kirjavahetuse koodid ja šifrid. Kaljo Tamm tunnistas ülekuulamistel üles ka noorte vastupanuorganisatsiooni loomise ja juhtimise, kuigi see laialdase aktiivse tegevuseni ei jõudnud. Lisaks fikseeriti ülekuulamiste käigus fakt, et Martin Tamm oli aastatel 1953–1954 saatnud erinevatele ENSV ühiskondlikele organisatsioonidele ja üksikisikutele „tigedaid nõukogudevastase sisuga anonüümkirju“. Martin Tamme karistati 25-aastase kinnipidamisega laagris ning ta vabanes 1971. aastal. Vend Kaljole mõisteti 10 aastat, kuid ta vabanes juba 1956. aastal.

Karl Moor oli pärit Küti valla Väljaotsa külast. Oli sulane Lille talus Arukülas. Eesti ajal Kaitseliidu liige, sõjaajal Omakaitses. Arreteeriti 1944. aasta novembris Rakveres. Põgenes ja läks metsavennaks. Juunis 1945 liitus Heino Juhkami salgaga. Arreteeriti 1. juunil 1946 magamise pealt Mäe talus Küti vallas. ENSV Ülemkohus mõistis ta 1946. aasta 4 augustil § 58-1a, § 58-8 ja § 58-11 alusel surma. Lasti maha 29. oktoobril 1946 Tallinnas Patarei vanglas.

Martin Tamme punkrikohad 1951. aastal tehti kindlaks, et tagaotsitava vend TAMM, Kaljo Juhani p, sündinud 1934. aastal ENSVs Väike-Maarja rajoonis Kiltsi külanõukogus, metskonnatööline, eestlane, lõpetamata keskharidusega, elab Eesti NSVs Väike-Maarja rajoonis, ja alustati tema suhtes agentuurset tööd. Selle töö käigus saadi agentuurandmeid, et K. TAMM on meelestatud nõukogudevastaselt, ning tehti kindlaks, et ta peab Eesti NSVst väljasaadetud isikutega kirjavahetust, milles kutsub neid üles võitlema Nõukogude võimu vastu.

Martin ja Kaljo Tamme kohta saab veel lugeda: http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=255. RMK.EE/PÄRANDKULTUUR

Leo Moor arreteeriti 20. juulil 1946, ENSV Ülemkohus mõistis ta 1946. aasta 4. augustil § 58-1a ja § 58-8 alusel surma. Maha lastud 29. oktoobril 1946. Johannes Seinperele, kes oli teada andnud Aruküla punkri asukoha, mõisteti samuti surmaotsus ja ta lasti Patarei vanglas maha samuti 29. oktoobril 1946.

Ajalugu

Langes vangi 21. juulil 1946 Aruküla lähedal Lille talu metsaküünis agent Koidula abil. Agent Koidula oli olnud metsavendade abistaja ja teda oli tugevalt töödeldud, nii et temalt saadi informatsioon kätte. ENSV Ülemkohus mõistis Heino Juhkami 4. augustil 1946 süüdi § 58- 1a, § 58-8 ja § 58-11 järgi ning määras karistuseks surmaotsuse. Heino Juhkam lasti maha 29. oktoobril 1946 Tallinnas Patarei vanglas.

Jälgimise tulemusena jõuti järeldusele, et Kaljo Tamm käib oma vennale Martinile süüa viimas. Valiti välja sobiv agent, kes jahipidamise katte all asus selle piirkonna metsi läbi kammima. Tänu sellele metskonnatöötajale, kelle agendinimi oli Jahimees, leiti ka Martin Tamme punker 2. detsembril üles. 3. XII 1954. aastal peeti kinni ja arreteeriti tagaotsitav Tamm, Martin Juhani p, sündinud 1912. aastal Eesti NSVs endises Viru maakonnas Küti vallas, eestlane, keskharidusega. Punkrit, milles Martin Tamm kinni võeti, piiras 3 meetri pikkustest lattidest ja okastraadist tara. Kaitse Kodu! 2/2014

Metsavennad olid sunnitud vangi langemise vältimiseks pidevalt oma asukohta vahetama. See eeldas tihtipeale ka uute varjualuste ehitamist

Ajalugu

Eesti mees Punaarmees II ilmasõjas ja pärast seda (IV) seks oma eesnime. Sellega oli tutvus sõlmitud ja ta Jätkuvad Kaitse Kodu! eelmise aasta 6. numbris alguse saanud Eesti Maaülikooli emeriitprofessori küsis: „Asja ka oli“? Jaan Lepa mälestused teenistusest Nõukogude Mis asja mul ikka olla sai, ma ju ei teadnud üldse, armees II maailmasõjas ja pärast seda. JAAN LEPA Eesti Maaülikooli emeriitprofessor

Metallikunstnik Sass Panin korduvalt tähele villasevõitu väljanägemisega venda, kes kasarmutevahelistel munakivisillutisega tänavatel kaablijupiga enda järel kohvritaolist plekk-kasti vedas. Iga teine vormikandja oleks sellisel juhul ülemuste poolt viivitamatult rajalt maha võetud ja õppustele või üldkasulikule tööle suunatud, kuid seda meest, kes isegi ülemustele kulpi lööma ei vaevunud, ei puutunud keegi. Ühel päeval, kui mul juhtus pisut aega olema, järgnesin talle. Kui ta oli ühte ruumi sisenenud, koputasin mõningase viivituse järel selle uksele. Avajaks oli umbes nädalase habemetüükaga soldat, kes mind esialgu imestunult silmitses, siis aga käe pihku pistis ja ütles: „Sass.“ Mina nimetasin vastu-

kes ta on ja millega tegeleb. Aga ta ei rutanud minu väljaviskamisega, vaid laskis rahulikult ringi vaadata. Ruum oli plekksepatöökoja moodi ja täis plekitükke, mis nähtavasti pärinesid lennukite küljest. Laua küljes olid mitmes mõõdus kruustangid, ühel otsal plekikäärid, haamrid ja änu osavatele kätele võis Sass muu pudi-padi, millele mina ei osanud Vene kroonus nimegi anda, ning täielikult hobile kesteisel paistis lauale visatud Pravda ääre kenduda, tundmata alt välja suurepäraste muret õppuste ja rindele saatmise pärast. graveeringutega kaunistatud hõbedane portsigar. Korraga meenus mulle, et olin midagi sellist näinud ühel majoril, kes seda teistele ohvitseridele näitas.

Tänu osavatele kätele võis Sass Vene kroonus täielikult hobile keskenduda, tundmata muret õppuste ja rindele saatmise pärast. Mõlgitud plekitükkidest

WIKIPEDIA.ORG

Ajajoon 1. märts 1945 — Anne Frank sureb Bergen-Belseni koonduslaagris tüüfusesse. 1

2. märts 1945 — Saksa õhujõud katsetavad raketthävitajat Bachem Ba 349 Natterit (foto 1). Lennuk kukub alla ja piloot Lothar Sieber hukkub. 3. märts 1945 — Soome kuulutab teljeriikidele sõja. (Teljeriikideks kutsuti Teise maailmasõja ajal Itaaliat, Saksamaad ja nende liitlasi.) — Briti kuninglikud õhujõud pommitavad kogemata Haagi linna Hollandis, tappes 511 inimest. 6. märts 1945 — Kuressaares avatakse ametlikult lennujaam.

— Rumeenias moodustatakse Petru Groza (foto 2) juhtimisel kommunistlik valitsus. 7. märts 1945 — Ameerika üksused vallutavad Remagenis üle Reini jõe viiva silla.

WIKIPEDIA.ORG

8. märts 1945 — Josip Broz Tito (foto 3) moodustab Jugoslaavia valitsuse.

— Šveitsis peetakse Relva-SSi kindrali Karl Wolffi (foto 4) ja Ameerika valitsuse esindajate salajasi läbirääkimisi Saksa vägede alistumise kohta Itaalias. 12. märts 1945 — Ameerika õhujõud hävitavad Sweinemünde, tappes kuni 23 000 inimest.

Kaitse Kodu! 2/2014

Mahv jätkub Ilm oli talvine, kuid mitte liiga külm ja ülemuste eesmärk meist korralikud Vene soldatid kujundada näis täituvat. Tundsime ise ka, et meie read muutusid marssimisel sirgemaks ja samm ühtlasemaks. Ka relvade osas saime tüki targemaks. Üks meie õpetajaid oli kas setu või meeldis talle lihtsalt murdekeelt kasutada. Igal juhul oli temaga palju huvitavam kui tavalistel õppustel. Temalt saime teada et „Vine vintpüssäl“ on neli põhijuppi „toro“ (ametlik nimetus oli vintraud koos lukukoja, sihiku ja kirbuga), perä, nüür ja satvor (lukk). Tegelikult oli neid põhiosi vist isegi seitse. Samuti selgitas ta meile, mis asjad on „vine käsikarnaaks“ (käsigranaat), kuuliprits, automaat ja muud tapariistad ning kuidas neid kasutada. Kõige keerukamaks osaks relvadel oli lukk – nii vintpüssil kui ka raskekuulipildujal Maksim, eriti kui neid tuli aja peale kokku panna. Tähelepanu

vaevunud end korralikult riidessegi panema.

Ühel pakaselisel ööl järgnesid häirele rännak ja õppus ning iga mees läks teele nii, nagu ta oli. Kedagi ei lubatud rivist lahkuda, sest relvad, labidad ja muu varustus pidid nagunii alati kaasas olema. Vastu hommikut läks ilm nagu kiusu pärast veel külmemaks. Nendel vendadel, kes olid üritanud lihtsama vaevaga läbi ajada, läks nüüd asi tõsiseks ja nad hakkasid sooja saamiseks rivi kõrval edasitagasi jooksma. Kohalikud ülemused, kes asjast suurepäraselt aru said, sellele „distsipliinirikkumisele“ aga tähelepanu ei pööranud. Ju siis arvasid, et see väike sörk kuulub „karistuse“ hulka.

18. märts 1945 — 1250 Ameerika pommituslennukit ründab Berliini. 19. märts 1945 — Adolf Hitler käsib Saksa vägedel hävitada kogu Saksamaa tööstus. 21. märts 1945 — Bulgaaria ja Nõukogude väed löövad edukalt tagasi sakslaste rünnaku Drava jõel, pannes punkti Saksa vägede kevadisele pealetungile Bulgaarias (foto 5).

5 SLOVEENIA DIGIRAAMATUKOGU

Kaitse Kodu! 2/2014

Ajalugu

Närvidele hakkasid käima öised trevoga’d (häired), mil meid öösel kella kahe-kolme paiku üles äratati, rivisse võeti, veerand tundi liiga aeglase tegevuse pärast moraali loeti ja siis uuesti magama lubati. Samas hoiatati meid, et sellisele trevoga’le võib järgneda paaripäevane rännak koos lahinguõppusega. Öiseid lahinguõppusi oli mõnikord paar-kolm korda nädalas, mistõttu laisemad meie hulgast ei vaevunud end korralikult iseid lahinguõp- riidessegi panema, vaid pusi oli mõnikord tõmbasid ainult sineli aluspesule peale ja saapad paar-kolm korda jalga. Kindlasti olid sel nädalas, mistõttu laioma eelised, kuid teatud semad meie hulgast ei maani.

WILFRIED WOSCIDO/BUNDESARCHIV

Sassi edasise saatuse kohta mul andmed puuduvad. Sellenimelise metallikunstniku nime pole ma ka kunagi kuulnud. Aga võib-olla sai temast väärt töömees mõnes mehaanikatöökojas või kuskil mujal. Igal juhul on minul temast parimad mälestused.

pöörati ka Saksa relvadele. Piltide järgi saime tuttavaks tankide ja lennukitega.

FRIEDRICH FRANZ BAUER/BUNDESARCHIV

said tema osavate käte all portsigarid ning ehted kõrgemate ülemuste abikaasadele ja kallimatele. Et loodus polnud mind sellise andega õnnistanud, pidin leidma teisi viise Vene kroonu üleelamiseks.

Ajalugu

Meile, kuulipilduritele, kes sellistel rännakutel tavalisest rohkem vatti said, sest nii Maksimi toru koos jahutusvedelikuga, eriti aga rattad, olid vintpüssist ja automaadist tunduvalt raskemad, oli selline seis üsna meeldiv, sest „pesuvennad“ lausa palusid midagi raskemat kanda.

korraldati edaspidigi, aga kõige meeldejäävam oli siiski see esimene.

Poliittunnid kui unerohi Õppuste hulka kuulusid ka poliittunnid. Vahel jagati seal kasulikku teavet, mille põhjal oli võimalik teha järeldusi sõja lõpu kohta, kuid suuremas osas siiski mitte. Valdavalt põhinesid need tunnid parteiajaloo lühikursusel ja seltsimees Stalini osal meie „suure kodumaa“ loomisel ja juhtimisel. Need jutud olid meid juba lõplikult tüüdata jõudnud. Et need õppused korraldati enamasti meie suhteliselt soojas kolmekordsete naridega eluruumis, kus igaüks võis oma aseme serval istuda ja ennast mugavalt tunda, ei teinud me sellest suuremat numbrit.

Et rännak kulgest Narvast Venemaa poole, tuli meil selle käigus ületada ka endine Eesti-Vene piir. Noored soldatid võtsid üles laulu, mis algab sõnadega „Eesti piir käib vastu ännaku üks ots Hiina müüri, Venemaa on vahelt kadunud…“ ja ülevõis olla ehk mused laulsid kõik kaasa. umbes 50 kiloPolitrukid sellist rasket meetrit ja see lõppes rännakut nähtavasti kaasa rünnaku imiteerimise, ei teinud.

roomamise ja lumme Rännaku üks ots võis olla kaevumisega. umbes 50 kilomeetrit ja see lõppes rünnaku imiteerimise, roomamise ja lumme kaevumisega. Mingit puhkust meile lõpp-punktis ei antud ja pärast õhtusööki asusime kohe tagasiteele.

Mida kõrgemal su nari asus, seda muretum oli magada. Ainult norskamisega oli mõnikord probleeme: kui see liiga valjuks muutus, võis lektor magajate äratamiseks oma meetodeid kasutada, mis sageli just kõige viisakamad ja meeldivamad polnud. Näiteks oli ühel lektoril kombeks juhtudel, kui magajate arv ületas poole auditooriumist, öelda vaikse häälega: „Ärkvelolijad, jääge rahulikul istuma, magajad…“ ja siis karjuda täiest kõrist „Püsti! Valvel!“

Õnneks läks ka ilm soojemaks ja „pesuvendade“ olukord pisut kergemaks. Kuulipilduritele tähendas see küll, et relvad tuli oma turjal tagasi tassida. Hea seegi, et pool maad oli kergem. Kasarmusse jõudnud, saime peagi hommikusöögile ja seejärel lubati meid puhkama, mis kujunes kogu selle jama kõige meeldivamaks osaks. Tegelikus rindeolukorras sellist luksust muidugi lubada ei saanud, aga eks kõigega tuli harjuda pikkamööda. Rännakuid

Selline käsklus anti tavaliselt siis, kui loenguruumi sisenes mõni kõrgem ülemus ja sellele tuli kohe reageerida. Meie olime selleks ajaks juba piisavalt kroonut teeninud, et seda teha. Tulemuseks oli, et

Ajajoon 6

22. märts 1945 — õhurünnakus hävib peaaegu täielikult Hildesheimi Püha Maarja katedraal (foto 6). 2010. aastal alustati selle renoveerimist. 23. märts 1945 — USA ja Suurbritannia väed ületavad Reini jõe ja tungivad Saksamaale. 24. märts 1945 — liitlaste õhudessant vallutab veel kaks üle Reini jõe viivat silda. 29. märts 1945 — Saksa 4. armee hävitatakse Heiligenbeili kotis peaaegu täielikult. 30. märts 1945 — Punaarmee surub enamiku teljeriikide sõjajõududest Ungarist Austriasse. — Moskvas tunnustatakse Ameerika ühiskonnategelast Alger Hissi (foto 7) tema panuse eest Jalta konverentsil.

WIKIPEDIA.ORG

KONGRESSI RAAMATUKOGU

Kaitse Kodu! 2/2014

Korduvalt sellist nippi kasutada ei saanud, aga õppustel magamist esines tõepoolest vähem. See muidugi ei tähendanud, et meie teadmised „suure Stalini“ elust ja tegevusest oleksid oluliselt avardunud. Pigem õppisime loengu ajal oma mõtetega tegelema ja tukkuma nii, et alateadvus jäi mingil määral ärkvelolekusse ja iga tühja asja pärast enam narilt alla ei hüpanud.

lgul kamanMeil selles plaanis midagi olulist dati meid ei juhtunud, aga naaberroodus oli üks hambavend seltsimees hommileitnandile hoopis ebameeldiva kuseks poliitinvembu mänginud. Nimelt oli formatsiooniks naridevaheline ruum üsna kitsas, mistõttu pidi lektor oma tööko- magamisruumi haks valima aknaaluse laua ja täies relvastuses. istuma üsna nari ääre alla. Vembumees istus kolmanda korruse narile lektori kohale ja hüppas käskluse peale „Püsti! Valvel!“ leitnandihärrale jalgadega pähe. Et olime täies vormiriietuses, oli muhu saajaks seekord hoopis lektor. Kas ta sellest ka midagi õppis, ei ma tea, kuid igal juhul „allakukkunut“ ei karistatud. Algul kamandati meid hommikuseks poliitinformatsiooniks magamisruumi täies relvastuses, aga kui üks teise korruse mees allistuja püssitäägi otsa hüppas, lõpetati see ära. Naljamehed küll väitsid, et Vene soldat võib isegi püssitäägi otsas magada, kuid naljast oli asi tegelikult väga kaugel. Õnneks piirdus lugu ainult auguga mehe sinelis. Täägivõitlust meile siiski õpetati, kusjuures vaenlaseks oli esialgu haokubu.

Veel polgukomandörist Et meie kasarmus tualetti polnud, kasutasime mõnekümne meetri kaugusele põllule ehitatud välikäimlat, mis kujutas endast usteta laudkuuri, mille põrandas olid augud, kus igamees vastavalt vajadusele kas kükakil või püsti oma loomulikke vajadusi rahuldas. Öösel oli kuur pime, mistõttu kujutas öine WCs käimine endast tõelist probleemi. Liiatigi jättis selle asutuse puhtus soovida. Normaalses olukorras saime siiski kuidagi hakkama, aga kui meie toitlustajad rasvaasendajaks mingit teralist ainet hankisid, läks asi tõsiseks. Rääkimata ebameeldivast maitsest oli sellel rasvaasendajal veel üks halb omadus – ta toimis kõhulahtistina, mistõttu öised peldikuskäigud muutusid sagedasteks ja kiireloomulisteks. Kui mõni suur Kaitse Kodu! 2/2014

hädaline, tagumik ees, kiiresti WCsse sisenedes asjaga hakkama saada püüdis, võis juhtuda, et ta pimedas ees kükitava sõbra lihtsalt täis tegi. Olulisimaid pahanduste põhjusi oli pimedus, millele nupumehed püüdsid lahendusi leida. Keegi oli kusagilt hankinud musti makaronitaolisi püssirohuvardaid, mida suhteliselt aeglase põlemiskiiruse tõttu oli võimalik kasutada kaasaskantavate valgustitena. Ladustasime need kasarmus musta plekk-kestaga ahju taga. Ei väida, et see oli tark tegu, aga WCs käimisega muutusid lood tunduvalt paremaks.

Ajalugu

magajad püsti hüpates pea vastu ülemist nari või lage ära lõid ja üsna korraliku muhu said. Teiselt või kolmandalt korruselt kaasnes reeglina ka narilt allakukkumine, mis halvimal juhul võis päädida luumurruga. Meie roodus seda õnneks ei juhtunud, aga muhke ja põrutusi ei jõudnud keegi kokku lugeda.

Ühel õhtul tuli meie eluruumi polgukomandör alampolkovnik Vinkel isiklikult. Mõned kaasvõitlejad olid laotanud ahjutaguse „püssirohulao“ peale kuivama oma niisked jalarätid, mis muidugi eriti esteetiliselt ei mõjunud, pälvides seetõttu kohe ka komandöri tähelepanu. Ta asus neid sealt ühekaupa välja koukima ja põrandale laiali pilduma, küsides ise: „Ja mis see siis on? Miks see siin on?“ Kuigi meie arust oli igale lollile selge, mis ja milleks need seal olid. Järjekordse riidenartsu põrandale visanud, ülemus kangestus ja kukkus täiest kõrist karjuma: „Lendame õhku, otsekohe lendame õhku! Korrapidaja! Korrapidaja!“ Seejärel pühkis ta imekähku ruumist välja, korrapidaja kannul. Kasarmust välja jõudnud, andis ta korrapidajale karmi käsu püssirohi välja tuua ja ära põletada. Meil oli tuline kahju, et „kandevalgustid“ nii hoolimatult hävitati, aga käsk oli käsk. Muidugi saime ka meie nüüd aru, et ahjutagune polnud püssirohu hoidmiseks just parim koht, kuid lohutasime end sellega, et midagi ju ei juhtunud. Asusime siis korrapidajale appi püssirohuladu likvideerima, sokutades aeg-ajalt mõne peotäie alumiste naride madratsite alla. Õnneks lõppes ka lahtisti hooaeg ja elu normaliseerus tasapisi. Takkaperra mõeldes on selge, et komandöril oli tuline õigus. See, et midagi ei juhtunud, oli ju õnnelik juhus. Tookord aga tegime järelduse, et Vinkel on argpüks. Seejuures meenutasime ka juhtumit tankimiini kestaga.

Narva linna õhukaitse Pikkamööda hakkasime nii sisult kui ka vormilt üha enam Vene soldateid meenutama. Oskasime enam-vähem sirges rivis taktsammul liikuda, paigal ja liikumisel pöördeid teha, kõigi reeglite kohaselt roomata, püssist, kuulipildujast ja automaadist tulistada. Saime isegi märklaudadele pihta, kuigi head laskurid me reeglina polnud. Meie vastupidavus oli pikemate rännakutega korduvalt proovile pandud ja haokubudega olime piisavalt täägivõitlust pidanud. Ka püssi ja kuulipilduja luku kokkupanek ei kujutanud enam mingit probleemi. Seega olime saanud piisava teoreetilise 49

Ajalugu

ja praktilise ettevalmistuse ning võisime asuda „Nõukogude kodumaa“ kaitsele. Meie Eesti Rahvuskorpuse tagavarapolgu õppepataljoni kuulipildurite roodu õhukaitserühma teise jao esimeseks „lahinguülesandeks“ sai õhukaitsepost Narva Kreenholmi tehaste varemetes, kuigi varemeteks neid nimetada oli liig. Vähemalt selle korpuse puhul, mille katusel meie post paiknes, sest purustusi sel peaaegu polnud ja isegi tööpingid külmades kütmata ruumides eie õhutõrjeolid minu arvates terved. Meie õhutõrjepost kujutas post kujutas endast tehasekorpuse katuendast tehasele ehitatud piiretega platsekorpuse katusele vormi, mille peale oli paigaldatud kaheraudne Ameerika ehitatud piiretega õhutõrjekuulipilduja Colt platvormi, mille peale Browning. Selle laskekiirus oli paigaldatud kaoli 1200 lasku minutis. heraudne Ameerika

õhutõrjekuulipilduja

Tuleb kohe märkida, et seda järele proovida ei lubatud, Colt Browning. sest laskemoona olevat vähe. Kui õigesti mäletan, saime sellest ainult ühe korra pauku teha. See juhtus päevasel ajal, kui üks Saksa luurelennuk Narva linna kohale ilmus. Postil olnud kursant laskis vintpüssist häirepaugu, mille peale meie, kõik kümme kutti, eesotsas jaokomandöri nooremseersant Nikolaiga platvormile ronisime ja „lahingülesannet täitma“ asusime. Esimese valangu andis jaokomandör, ise meile seletades, kuhu ja kuidas sihtida. Seejärel saime kõik kätt proovida.

Lennuk ei teinud esialgu meie plõksutamisest väljagi, aga kui viimane mees oli oma etteaste lõpetanud, keeras kiirustamata minekule ja oli varsti meie silmist kadunud. Kangelane ise aga deklareeris uhkelt: „Nägite, aru sai, et tõeline spetsialist on asja juures, jalga laskis!“ Ja see jäigi minu kui eriväljaõppe saanud õhutõrjespetsialisti ainsaks erialaseks lahinguülesandeks, sest sakslased Narva vastu järgneva paari kuu jooksul huvi ei tundnud.

Pravda püüdsin ma, esialgu kaasavõetud sõnastiku abiga, täielikult läbi lugeda, varsti sain juba ilma sõnastikuta hakkama. Kirjavahetust pidasin esialgu venna ja isaga, sest ema kirjutamisest suurt ei hoolinud, kuid ka paari tuttava tütarlapsega, mistõttu olin välisilma uudistega üsna hästi kursis. Kirjapaberit ja ümbrikke esialgu jätkus, marke polnud väliposti kirjadele vaja.

Küttest ja pagunitest Kõige suuremaks probleemiks kujunes meie üksuses küte. Peale meie oli tehase territooriumil relvastatud valve, mille koosseisu kuulusid põhiliselt vintpüssidega vene naised. Nende valvata oli muu hulgas ka ladu, kus hoiti küttepuid ja tükkturvast. Et mingit lukku ega riivi sellel polnud, püüdsime oma „varustuskäigud“ sättida nii, et valvuriga ei kohtunud. Tükk aega läks kõik kenasti, kuid ükskord jäime ikkagi vahele. Ei olnud meie huvides tüli provotseerida, vabandasime viisakalt ja seletasime, et vaevalt keegi meid, „Punaarmee võitlejaid“, surnuks külmutada soovib. Naine lubas oma ülemustega rääkida ning ühel kenal päeval teatas, et major Petrov keelas meil kütet võtta. Läksime tagasi „kasarmusse“ ja informeerisime olukorrast oma ülemust nooremseersant Nikolaid, kes laiutas nõutult käsi ja pidas plaani, kellega oleks vaja kütte saamiseks rääkida, kui korraga tegi ülemisel naril lesiv kursant Lannajärv kõva häält: „Minge kohe tagasi ja öelge, et teil on kütte viimiseks alampolkovnik Lannajärve rutasime korraldus.“

omavahel, et küll sõjaväes on pagunitel ikka võimu.

Jätkus meie argielu, mis oli huvitavamgi kui paar valangut spetsiaalrelvast, millele oli nagunii vähe padruneid. Meie eluruumiks oli umbes sentimeetrisest lehtterasest kokku keevitatud ruum, kus talvel pidi kogu aeg raudahjus tuli põlema. Mingi laudadest vooder oli meie ruumi põrandal ja seintel siiski olemas, aga kui väljas valitsesid külmakraadid, tuli vältida isoleerimata raudosade puudutamist.

Et meil momendil midagi paremat teha polnud, läksimegi lao juurde tagasi ja tegime valvuritädile teatavaks „alampolkovniku“ kurja käsu. Naine vajus hetkeks mõttesse, pomises midagi vene keeles ja lõi käega, lahendades selleks korraks meie kütteprobleemi. Arutasime omavahel, et küll sõjaväes on pagunitel ikka võimu, aga eks kõik sõltu ju ka ajast, kohast ja tingimustest. Edasise teenistuse jooksul kogesin olukordi, kus aukraad ei maksnud midagi. Eriti siis, kui ülemuse kasin arunatuke pagunitest tunduvalt madalamal paiknes.

Sööki tassisime termosega polgu köögist, kuigi oli võimalus seda ka ise raudahjul valmistada, kui oli, millest valmistada. Ruumis olid kahekorruselised laudnarid õlgkottidega. Pesu vahetati polgu riidelaost mäletatavasti iga paari-kolme nädala tagant. Saunas käisime teistega koos ettenähtud päevadel. Mingit „sõjaväelist haridust“ püüdis Nikolai meile

Need paar kuud Narva linna õhukaitsepostil olid ühed rahulikumad ja meeldivamad minu teenistuse jooksul Vene kroonus. Kahjuks sai see aeg liiga kiiresti läbi. Eesti Rahvuskorpus oli just Kura rindele suundunud ja vajas nähtavasti täiendust, mistõttu otsustati meie kursus ennetähtaegselt lõpetanuks lugeda ning sinna saata.

Argielu lehtterasest „kasarmus“

ka jooksvalt anda, aga postil mitteolijad pidid osa võtma polgu poliitõppustest. Ajalehtedest saime aeg-ajalt lugeda Pravdat, Eesti väeosade ajalehti ja Rahva Häält.

Kaitse Kodu! 2/2014

monoloogid teispoolsusest

Aeg maha

„Leegionärid“ — Kerge umbusuga ette võetud teatriskäik osutus üle ootuste võimsaks elamuseks. AARE NÕMM sõjaajaloo huviline

õtsin ettepaneku kirjutada Tiit Aleksejevi esmanäidendist „Leegionärid“ Rakvere teatris vastu üsna segaste tunnetega. Oletasin, et tuleb kirjutada mõnevõrra sõjaasjandust tundvana tsivilistide loodud fantaasiamaailmast ja nendest möödalaskmistest, milliseid leidub rohkelt enamikus sõjafilmides ja -näidendites. Hästi, näidendi puhul võiks üht-teist andekski anda, sest teatril pole kasutada sellist võimaluste arsenali mis kinol, kuid filmile ei tahaks küll allahindlust teha. Õnnetu näitena turgatas esimesena pähe „Nimed marmortahvlil“, mida juba enne esilinastust hakati nimetama kultusfilmiks, otasin paugukuid mida iseloomustasid hoopis äärmiselt ebaõnnestamist, kantunud tiitel ja ülesköetud gelaslikkust ja selle taustal või lausa ootused. Rääkisin selle puhul oma pettumusest ja keskmes banaalset sõjandust puudutavatest armastuslugu, kuid möödalaskmistest Jaak sattusin hoopis kum- Lõhmusele, kes ütles, et kui soovid näha head kodumaist malisse maailma. sõjafilmi, siis vaata „Inimesi sõdurisinelis“. Ilmselt oli tal õigus. Jättes kõrvale ideoloogia (aeg oli selline ja ega seda sulaaja järellainetust kuigi pikalt olnudki), oli tegemist üsna realistliku filmiga.

Kolm hinge Acheroni kaldal Aga tagasi teatri juurde. Niisiis, ootasin paugutamist, kangelaslikkust ja selle taustal või lausa keskmes banaalset armastuslugu, kuid sattusin hoopis kummalisse maailma, kus sõda oli vaid kunagiseks jutustusi käima lükkavaks sündmuseks, kuid tegevus käis peaaegu nüüd. Kolm matmata jäänud sõdurit. Kolm hinge, kellel seetõttu pääs üle hädade jõe Acheroni surnuteriiki Hadesesse keelatud ja kes ei saa oma surmajärgses hämarolekus hästi aru, kus nad on, miks, kui kaua. Hämar on peaaegu kõik: lava, elavate inimeste tegemised, mida aeg-ajalt on võimalus näha sellest veel mitte päris surnute maailmast. Isegi pimedus on selline, noh... mitte päris, vaid hämar, kurdab Kaitse Kodu! 2/2014

Teine Leegionär (Margus Grosnõi). Veel püsivat osalist sidet elavate maailmaga tuletab meelde ka napp lavakujundus mõnede militaaresemetega: paar mürsukasti, puu all vedelev kiiver, vintpüssi abil parandatud tool ja ühtäkki keset endist lahinguvälja vedelev veskikivi. Ühes intervjuus paluti Andrei Tarkovskit, et ta seletaks lahti oma filmides kasutatavad sümbolid. Tarkovski vastas, et sümbol poleks sümbol, kui tal poleks mitut tähendust. Ma ei taha seostada veskikivi sõja ega surmaga, liiatigi võttis sellel istet Suur-Einar (Tarvo Sõmer), etenduse (esialgu) ainus elav hing. Või oli tegemist veskiga, mis jahvatas isikupäratuks massiks liha, mulla, terase, saatused ja unistused? Sümbolil on ju mitu tähendust...

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 51

Aeg maha Naerused hingetõmbepausid Nii nad siis jutustasid oma lugusid – surnud ja elav – kordamööda ja vaheldumisi. Surnud arutlesid, justkui oleksid nad veel elavad, ja elav juba olnust kokkuvõtet tehes. Kuulasin neid ja järsku taipasin, kui palju mind isiklikult ja minu lähedasi puudutavat on nendes lugudes. Kolmanda Leegionäri Andrei (Mihkel Kabel) ema Maia Karu (Terje Pennie), olles ise juba surnud, ootas ja lootis ikka veel nii, nagu seda oskavad vaid emad, et poeg on elus. Ka minu vanaema ootas aastaid mingitki teadet oma üle mere põgenenud tütrelt. Tal läks paremini, lõpuks tuli teade elavalt inimeselt. Jutustusi sidus lühikeste fraasidena flöödimuusika (muusikaline kujundaja Peeter Konovalov). Ja taas déjà vu! Minu flöödiõpetaja Kaljo West teenis Sinimägede lahingutes välja Raudristi 2. klassi. Tal oli pill sõjas kaasas ja rahulikumatel hetkedel ta tõesti mängis seal flööti. Suur-Einari kohati koomilisedki jutustused stagna-ajast, sest tema, sõja ajal nelja-aastase lapse mälestused kaugemale minevikku ei ulatunud, põhjustasid mõnegi naeruturtsatuse publiku

See sõdur ja tema tosin saatusekaaslast, sõltumata sellest, kummal poolel nad sõdisid, pääsesid üle Acheroni lõpuks 1988. aasta suvel

hulgas, kuid see oli teistsugune naer – just nagu väike kergendav hingetõmme keset staatilist ja ebamäärast hämarolekut. Olen end mõnikord teatris tabanud muusade pühadust teotavalt mõttelt, et pärast etendust kisub ta võltshabeme eest, logistab trammiga koju, kugistab kiiruga alla köögilauale jäetud ja juba jahtunud kotleti, annab magavatele lastele musi ja püüab homme samade liigutuste, sama miimika ja sama tooniga esitada sama teksti. „Leegionärid“ Madis Kalmeti lavastuses mõjub pigem meditatsioonina, kus kõik laval toimuv muutub järjest usutavamaks ja kus hoopis teistmoodi kulgev aeg dikteerib omad tingimused. Nii ehk ei tundunudki väga veider, et Esimese Leegionäri (Erni Kask) lõpuks ometi läbi udu kostva Acheroni jõe lainetesse heidetud kivi sulpsatust kuulis alles tüki aja pärast.

Matmata sõdurid Võin kinnitada, et neid, keda ei lasta Acheroni teisele kaldale, on kõikjal üle maa tuhandeid. Üks asi on seda teada, teine näha. Mõnekümne aasta eest sattusin kohta, kus hävitati Teise maailmasõja õin kinniajal sisuliselt terve armee. tada, et Maantee ääres seisvate neid, keda ausammaste tekstid „Midagi pole unustatud, ei lasta Acheroni kedagi pole unustatud“ teisele kaldale, mõjusid mitte lohutavate, on kõikjal üle maa vaid mõnitavatena, sest tuhandeid. juba paarisaja meetri kaugusel algas hiiglaslik ala metsa all valendavate inimluude ja roostes terasega. Sellest sai mälestus, mis veel praegugi hinge kraabib. Ilmselt ei leidu kuigi palju rahvaid, kes jätavad oma lahkunud lihtsalt niisama vedelema – kõigil on inimese maise osa loodusele tagasi andmiseks mingid kombed, kas või kõige lihtsamad.

Veider ajatus ja hämarus. Järjest tugevam tundub soov hüüda kas või mõttes nii, nagu Bulgakovi Meister prokuraatorile: „Vaba! Sa oled vaba!“ Kuid autoril on teised plaanid. Kontrastina mõjub Sinimägede veteranide kokkutulekul peetud kõlavate või pigem tühjusest kõmisevate kõnede kõrval ühe vana naise lihtne meenutus noortest kenadest meestest, kes läksid ja keda ta enam kunagi ei näinud. Kas oligi siiras sõna just see viimane kombetalitus, mis vabastas mälestustega kunagise lahingupaiga külge aheldatud leegionärid ja avas tee üle Acheroni? Võib-olla, kuid jäägu see vaataja otsustada, „sest õiges laulus ikka on / üks asi mis ei öelda“, nagu on kirjutanud Hando Runnel. Kaitse Kodu! 2/2014

Kuigi ﬁlmis on kesksel kohal vanameister Lembit Ulfsak, ei saa kuidagi alahinnata Elmo Nüganeni panust. Ilma tema näitlejameisterlikkuseta oleks linateos külm ja sünge

7 X ALLFILM

Eesti-Gruusia koostöös valminud „Mandariinid“ pole sõjaﬁlm, kuigi selles peetakse maha mitu verist lahingut. Enamasti küll ainult sõnadega, milles peitubki linateose peamine võlu. KARRI KAAS

Lisainfo

Ka sõnasõjas võib langeda „MANDARIINID“ Osades: Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Raivo Trass, Giorgi Nakašidze, Mikhail Meskhi Lavastaja ja stsenarist: Zaza Urušadze Operaator: Rein Kotov

Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Produtsendid: Ivo Felt, Zaza Urušadze

nimene on võrdlemisi lihtne olla, inimeseks jääda aga juba märksa raskem. Igapäevaelus võib-olla mitte, küll aga piirisituatsioonis, kus üldised eetika- ja moraalinormid langevad ohvriks tühipaljale olelusvõitlusele. Ometi on see võimalik, sest vastasel juhul oleksime juba ammu välja surnud. Eesti-Gruusia koostöös valminud linateos „Mandariinid“ just sellest räägibki. Inimeseks jäämisest keset arutut vägivalda, mida pahatihti nimetatakse suureliselt sõjaks, taipamata sealjuures, et tegelikult on tegemist tühipalja kemplemisega, milles võitjaks osutub hoopis keegi kolmas. Relvatärinast ja kahurikõminast hoolimata pole „Mandariinid“ sõjafilm. See on eelkõige lugu inimestest, kes on sattunud elama valel ajal ja valesse kohta ning peavad selle reaalsusega nüüd kuidagi

Kaitse Kodu! 2/2014

1 tund ja 27 minutit

toime tulema, minetamata sealjuures oma inimlikkust. Kuid kas elamiseks on üldse vale aega ja vale kohta? Tuleb välja, et on ja ühtlasi ei ole ka, meeldib see meile või mitte.

Sõda on ainult taustaks „Mandariinide“ tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on pikka aega enam-vähem rahulikult üksteise kõrval elanud rahvad omavahel tülli pööranud. Abhaasid võitlevad, et Gruusiast lahku lüüa, grusiinid seevastu üritavad oma värskelt iseseisvaks saanud kodumaa ajaloolist terviklikkust säilitada. 53

Aeg maha

Lavastajal ja stsenaristil Zaza Urušadzel õnnestub üsna piiratud vahenditega maalida veenev pilt sõjakeerisesse sattunud mägikülast ning paljastada konﬂikti segasus, millest vaenupooltelgi tihti täit selgust ei olnud

Relvatärinast ja kahurikõminast hoolimata pole „Mandariinid“ sõjaﬁlm

Ühes maalilises paigas mägede ja mere vahel üle sajandi püsinud eestlaste asundus on tühi, sõja lähenedes on eestlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördunud. Maha on jäänud vaid Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber Markus (Elmo Nüganen), kes õda on ﬁlmis tahavad oma mandariiniistanküll olulisel dusest veel viimase saagi koriskohal, kuid tada. Sõda jõuab viimaks külani. seda võideldakse Grusiinide ja abhaaside vahel leiab aset väike, kuid verine ühes majas ja lahing. Lahingupaigalt leiavad ainult sõnadega. Ivo ja Markus kaks ellujäänut: abhaaside poolel võitleva tšetšeeni palgasõduri Ahmedi (Giorgi Nakašidze) ja noore grusiini Niko (Mikhail Meskhi). Mehed viivad nad Ivo juurde paranema.

Nii satuvad ühe katuse alla vastasleeride võitlejad ja lugu võib alata. Sõda on filmis küll olulisel kohal, kuid sõditakse ühes majas ja ainult sõnadega. Selles peitub ka linateose tõeline tugevus. Eepiliste lahingustseenide asemel näeme inimesi, kes on olude sunnil sattunud keerulisse olukorda ja üritavad sellest kuidagi välja tulla. See teeb publikule linateose tegelastega samastumise võrdlemisi lihtsaks.

Lihtne samastuda Eestlastel ei tohiks filmist arusaamisega raskusi olla. Hoolimata erinevast taustast, on meie saatus olnud mägederahva omaga sarnane. Nii Eesti kui ka Gruusia on olnud pikka aega Vene-

Sõda on ﬁlmis küll olulisel kohal, kuid seda sõditakse ainult sõnadega

Kaitse Kodu! 2/2014

Mandariine ei korja mehed raha pärast, vaid seetõttu, et nad ei taha juba alustatud tööd pooleli jätta

maa mõjusfääris, mistõttu peavad paljud venelased, vähemalt võimuladviku tipus olijad, mõlemaid riike endiselt enda omaks ega löö risti ette peaaegu ühegi vahendi ees, et seda meile meelde tuletada. Eestil on pisut paremini läinud, kuigi ka meie oleme pidanud üksjagu asju suure idanaabri mõjul alla neelama, alates ohtralt kõneainet tekitanud piirileppest ja lõpetades rahutute aprilliöödega. Õnneks pole Venemaa meie riiklikku suveräänsust otseselt ohustanud, Gruusia oma aga küll. Juba vahetult pärast vabanemist Nõukogude ikke alt ja iseseisvuse väljakuulutamist 1991. aastal hakkas Gruusias käärima. Tülitekitajateks olid Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, mida grusiinid

peavad ajalooliselt oma riigi osadeks, kohalikud rahvad aga iseseisvateks. Erimeelsustest kasvas välja verine konflikt, mida kasutas oskuslikult enda huvides ära Venemaa, ahetult andes separatistlikele abhaasidele ja osseetidele nii milipärast vataarset kui ka majanduslikku banemist abi. Sõda lõppes grusiinide Nõukogude ikke kaotuse ning Abhaasia ja alt ja iseseisvuse Lõuna-Osseetia autonoomväljakuulutamist sete vabariikide väljakuulu1991. aastal hakkas tamisega.

Gruusias käärima.

Pingeid see regioonis siiski maha ei võtnud ja lahkhelid läksid üle täiemahuliseks verevalamiseks 2008. aastal, kui Gruusia üritas Lõuna-Osseetiat oma sõjalise kontrolli alla võtta. Venemaa leidis põhjuse sekkumiseks, nüüd juba otseselt, ja pärast kümme päeva kestnud lahingutegevust oli grusiinide vastupanu selleks korraks murtud. Kuigi sõdima pole me oma kodumaal pidanud juba kaua, on vastuolud etniliste gruppide vahel meilegi tuttavad. Ka eestlasi on vähemused nimetanud imperialistideks, mis on üsna naljakas, kui võtta arvesse meie riigi suurust. Me pole ühti nii erinevad, mistõttu kõnetab „Mandariinid“ eestlasi umbes sama palju kui grusiine. Sellest annab kõnekat tunnistust inimeste hulk, kes kinokassadest endale linateose pileti on soetanud. Nii Eestis kui ka kaugel Gruusias.

Filmis ei ole häid ega halbu tegelasi, pole kangelasi ega kaabakaid. On ainult inimesed

Kaitse Kodu! 2/2014

Hea meeskonnatöö Loomulikult on linateose õnnestumisel oluline roll mängida ka näitlejatel. Kuigi filmis on kesksel kohal vanameister Lembit Ulfsak, ei saa alahinnata 55

Aeg maha

Eepiliste lahingustseenide asemel näeme inimesi, kes on olude sunnil sattunud keerulisse olukorda ja üritavad sellest kuidagi välja tulla

Siiski mitte päris ilma puudusteta

ka Elmo Nüganeni panust. Mandariiniäri ajamine keset lahingumöllu on iseenesest juba üsna jabur idee, mistõttu peab ka seda korraldav tegelane olema natuke jabur. Nüganenil läheb korda luua just selline karakter, muutumata selle juures ise piinlikult jaburaks.

e pole ühti nii erinevad, mistõttu kõnetab „Mandariinid“ eestlasi umbes sama palju kui grusiine.

Markus on justkui eestlase arhetüüp. Visa ja jonnakas, kuid samas ka väga siiras, mis tekitab paljudes vaatajates äratundmisrõõmu. Ka on tema kanda enamik linateose koomikast, mida ta teeb ilma erilise vaevata. Tänu sellele ei muutu „Mandariinid“ tõsisest teemast hoolimata liiga süngeks, nagu see on omane suurele osale Eesti filmitoodangust. Muidugi pole „Mandariinid“ ainult Eesti film. See valmis eestlaste ja grusiinide koostöös. Ühise eelarvega, millest enamik tuli küll Eestist, kuid ega see linateost üksnes meie omaks tee, sest „Mandariinide“ mootoriks on hoopis Gruusia režissöör Zaza Urušadze, kes kirjutas ka filmi käsikirja. Tal õnnestub üsna piiratud vahenditega maalida veenev pilt sõjakeerisesse sattunud mägikülast ning paljastada konflikti segasus, millest vaenupooltelgi tihti täit selgust ei olnud. Võttes arvesse linateose tagasihoidlikku eelarvet, on see juba saavutus omaette. Kindlasti oli vaja selleks teha palju kompromisse, kuid ekraanilt need õnneks välja ei paista.

Kõigest sellest hoolimata pole „Mandariinid“ ilma nõrkade kohtadeta. Filmi peamiseks puuduseks on liigne konstrueeritus, mida selle lavastaja ja stsenarist Zaza Urušadze eitanud pole. Tema sõnul oli see vajalik, et tegelaste vahel tekiks konflikt, millest kooruks välja linateose sõnum. Esmapilgul mõjub selline lähenemine pealesurutult, justkui poleks vaataja ise võimeline seoseid looma ega nende põhjal järeldusi tegema, kuid tegelikult pole see nii. Väidetavalt on Federico Fellini öelnud, et Gruusia filmikunst on täiesti unikaalne:särav, filosoofiliselt inspireeriv, väga tark ja samas lapselik. Kui „Mandariine“ legendaarse Itaalia režissööri sõnade valguses vaadata, asetub kõik uigi ﬁlmis kenasti oma kohale. Tegemist on kesksel on lihtsa looga, mida tulebki kohal vanalihtsalt jutustada. Pole vaja asju liiga keeruliseks ajada, kui on meister Lembit Ulfsak, ei saa ala- võimalik kergemalt läbi ajada. Kindlasti ei toimi see lahendus hinnata ka Elmo alati, kuid antud juhul aitab Nüganeni panust. see filmi sõnumi väljatoomisele kõvasti kaasa.

Film ei vali pooli. Seal ei ole häid ega halbu tegelasi, pole kangelasi ega kaabakaid. On ainult inimesed. Film lihtsalt esitab oma argumendid ja laseb vaatajal ise otsustada. Lõppkokkuvõttes oleme me ju kõik ühesugused, sõltumata oma religioossest ja etnilisest taustast ning ajast ja kohast, kus me parasjagu elame. See on kiiduväärt sõnum, millele võib andestada pisut lihtsustatud lähenemise.

Kaitse Kodu! 2/2014

Aeg maha

2 X LIINA LAURIKAINEN

Leia p pildilt 8 viga, g , mida vormis naiskodukaitsja j kunagi g teha ei tohiks.

1) proual on sinine 1 kkõrvarõngas, 2) sinised kkindad, 3) embleem on ttagurpidi, 4) mütsilt puudub märk, p 5) puudub nööp, 5 6) roosa patsikumm, 6 7) tätoveering jalal ja 7 8) pandlad kingal. 8

LAHENDUS L ((ALUSTADES V VASAKULT):

3 7 5 4

7 8 5 8 6

3 2

Kaitse Kodu! 2/2014

7 3 2 8

2 4

5 3 7 2

2 8

3 3 8

3 9

8 1

1 2 8

1 4 1

5 4

7 9

TASUTA RISTSÕNAD JA SUDOKUD: http://web. zone.ee/ ristsonad 57

Aeg maha

Lahingueeskirjade baastekst sai eesti keelde William S. Lind. Manööversõjapidamise käsiraamat. lahingueeskirjadele. Pigem on tegu natukene varjatud otsinguretkega sõjaajaloos, kus püütakse leida Inglise keelest tõlkinud Rene Toomse. Tartu: ajastust sõltumatuid sõjapidamise põhimõtteid. Elmatar, 2014. 184 lk. EERO AIJA, kapten Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem

esti keeles on lõpuks ilmunud ja jõuab vahetult enne vabariigi aastapäeva müügile üks olulisemaid 20. sajandil sõjapidamise arusaamu muutnud raamatuid, milleks on Ameerika Ühendriikide sõjalise mõtleja William S. Lindi „Manööversõjapidamise käsiraamat“. Olgugi, et manööversõja põhimõtted on leidnud kasutust alates sõjapidamise algusaegadest, koondas need selgesse ja arusaadavasse vormi just Lind. Raamat, mis sai kaante vahele 1985. aastal, on tänaseks jõudnud ka paljude riikide relvajõudude ametlikesse lahingueeskirjadesse ja manööversõjapidamise põhimõtted on omaks võetud kui tänapäevase sõjapidamise alused. Tuleb nõustuda raamatu autoriga, kes ütleb, et tegemist ei ole akadeemilise väitekirjaga, vaid käsiraamatuga. Selles raamatus ei teoretiseerita üleliia, vaid tuuakse selgeid ja kergesti arusaadavaid näiteid manööversõjapidamise rakendamisest rühma, kompanii ja pataljoni tasandil. Eriti oluline on, et väljapakutud lahendeid on rikastatud ajalooliste näidetega, kus needsamad põhimõtted on taganud edu lahingus. William Lind toob oma käsitluses välja kolm peamist eeldust, mis peavad olema täidetud, et viia ellu edukat manööversõda. Need kolm eeldust on kui vundament, millele ta rajab kogu ülejäänud teooria ja ilma milleta on manööversõjapidamine võimatu. Manööversõda eeldab detsentraliseeritud sõjaväge, kaosega leppimist lahingus ning loobumist kindlaksmääratud doktriinist ja taktikast. Viimast põhimõtet on jälgitud ka raamatu ülesehituses. Lugeja ei leia sellest raamatust selget ja süsteemsest struktuuri, mis on omane näiteks 58

Eelnevast tulenevalt on ta defineerinud ka manööversõjapidamise filtrid, mis on raamatu autori sõnul kui vaimsed pidepunktid, aitamaks kujundada ja suunata sõjalist mõtlemist. Nendeks on ülesandepõhised käsud, põhipingutuse määramine ja vastase nõrkuste ärakasutamine. Neile kolmele pidepunktile toetub võidu võti lahingus. äljapakutud Needsamad lahingutelahendeid gevuse planeerimise ja on rikastaläbiviimise pidepunktid on selgelt jõudnud ka tud ajalooliste näiEesti kaitseväe maaväe detega, kus needohvitseride väljaõpet samad põhimõtted kujundavasse väljaõppe- on taganud edu kirjandusse.

lahingus.

Raamat on kirjutatud esmalt Ameerika Ühendriikide merejalaväele Külma sõja lõpuperioodil, kus neil tuli olla valmis sõdima arvulises ülekaalus oleva vastasega. See on fakt, mis on selgelt iseloomulik ka Eesti kaitseväele. Huvitav on selles raamatus tõsiasi, et kui traditsiooniline arusaam sõjapidamise tasanditest asetab jalaväepataljoni taktikalisele tasandile, siis William Lind peab oluliseks, et juba alates pataljonist mõtleksid ohvitserid pigem operatsioonide tasandil. See on tasand, kus tuleb osata valida lahinguid. Vastu tuleb võtta need lahingud, kus taktikalisel võidul on strateegiline kaal. Kindlasti on see põhimõte eriti oluline just Eesti-suguste väikeriikide kaitsevägedel, mis tegutsevad ressursilises vähemuses nii elavjõus kui ka tehnikas. Raamatu autor annab ka mõningaid praktilisi nõuanded, kuidas taktikalisel tasandil lahingutegevust planeerida ja ellu viia. Praktilisi nõuandeid jagatakse nn vahendite kaudu, mis aitavad meil manööversõja eesmärke täita. Nendeks vahenditeks on tulejõud koos ühendrelvaliikide koostööga, vasturünnakute planeerimine, reservi kasutamine ning manööversõjapidamisele vastav juhtimine, mis sisaldab ennekõike eestvedamist ja vaatlemist. Neid vahendeid ei „loobita“ raamatus kui tühipaljad sõnakõlkse, vaid antakse selgeid ja praktilisi soovitusi. Lisaks annab Lind raamatus nõuanded mehhaniseeritud üksuste taktika ning lahingutoetuse ja lahinguteeninduse organiseerimise kohta. Need on küsimused, millega seisame silmitsi hetkel ka Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus, rakendades uut kümne aasta riigikaitse arengukava. Kaitse Kodu! 2/2014

Sõjaraud

Austria liiduväe püstolid 1955. aastast tänapäevani 1955. aastal, kui okupatsioonivõimud kõnealusest Alpiriigist taganesid, jäi neutraalsesse Austriasse mh maha relvastust. Sealt said Austria relvajõud n-ö püstolite seemne.

Püstoleid sai armee ka teistest allikatest. 1958. aastal saadi politseilt pärast selle ümbervarustamist Walther-PP-dega 1950 Manurhini relvatehases valmistatud politseipüstolit P38.

Algusaja püstolid jäid osaliselt kasutusse enam kui kolmeks aastakümneks ja neid hakati alles 1980. aastate keskpaigas vahetama moodsate Glock-17nete vastu. Nii et kui pidada silmas püstolite kasutusaega, oli Austria maailmatasemel. Muud riigid viisid Teise maailmasõja aegsete sõjaväepüstolite põlvkonna oma relvastusest välja tunduvalt hiljem. Samal ajal, kui paljude teiste maade relvajõudude püstolivaru oli enam-vähem standardne, valitses Austria liiduväe relvatabelites kuni P80 kasutuselevõtuni püstolite osas paras sigrimigri.

amal ajal valitses Austria liiduväe relvatabelites kuni P80 kasutuselevõtuni püstolite osas paras sigrimigri.

Õppelaskmised P08-ga lennusalga õppepataljonis. Salzburgilähedane Glaneggi lasketiir. 1960. aasta paiku

Austria liiduväe standardpüstoliks. Et relv tõrkus tihti tehniliste probleemide tõttu ja see kimbutas laskureid täpsuslaskmisel, hakati laskeõppes P38 asemel kasutama püstolit P11. P38 löögi- ja riivistusseadmete ümberehitusega 1960. aasta paiku 2 X HBF

ahajäetud relvastuse seas leidus nii juba B-sandarmeerias1 kasutatud relvi kui ka muid, mitte just kõige uuemat tüüpi kingitusi. Ameeriklased kinkisid (või pigem laenasid) oma sõjajärgse abiprogrammi raames varustuse kahele üksusele. Järgnesid Nõukogude Liit ning seejärel britid suure kahjutasuga, siis prantslased loovutamiste, laenude ja annetustega.

ÖSTERREICHISHE LUFTSTREITKRÄFTE 1955-2005

HANS DIETER FAISSNER, kolonel (Austria)

9 mm püstol 08 (P08)

Algusaja püstolid Austria liiduväe algusaegadel domineerisid Saksa Wehrmacht’i püstol 08 (P08) ja püstol 38 (P38) ning ameeriklaste P11. 9 mm kaliiber Parabellum/Luger sai Austria liiduväes nimeks 9 mm S-padrun/P08 ja püsis kasutusel 2004. aastani, kui Glock oli juba ammu relvajõudude ametlikuks relvaks saanud. Alles siis vahetati see 9 mm S-padruni/P80 vastu. P08 praagiti välja juba 1964. aastal, samas P38 varu suurenes pidevalt, sest see oli määratud 1

B-Gendarmerie — sõjajärgses Austrias 1949. aastal asutatud korrakaitseüksused, Austria liiduväe (Bundesheer) eelkäija (toim).

Kaitse Kodu! 2/2014

9 mm püstol 38 (P38)

Kas tead midagi, mida meie ei tea? Saada vihje, kuidas rubriik huvitavamaks muuta aadressil kaitsekodu@kaitseliit.ee 59

Sõjaraud

3 X HBF

suudeti küll teatud probleemid kõrvaldada, kuid seejärel hakkasid ilmnema kulumismärgid, mis äärmuslikel juhtudel võisid viia kelgu küljest murdumiseni lasu toimumise hetkel.

9 mm püstol Walther PPK

Prantsusmaal Manurhini tehases valmistatud 7,65 mm püstol Walther PPK võeti kasutusele nii lennuväes kui ka liiduväe erirelvastusena alates 1956. aastast. Alumine pilt on tehtud 1997. aastal, näitamaks, kuidas hoiti PPK-d kui Austria õhujõudude piloodi relva kabuuris; lahingutegevuse korral sai seda kanda lendurikombinesooni või -jaki all. Ka ÜRO rahuvalvajad Kongos olid just selle relvaga varustatud. Seejuures oli see 1960. aastal alanud rahuvalve Austria relvajõudude esimene välismissioon. PPK-d kasutasid erirelvana näiteks liiduväe luureteenistus ja Austria kaitseministeeriumi osakonnajuhatajad. Lisaks oli väikeses koguses olemas ka 6,35 mm püstoleid Browning Baby, mida kasutas samuti luureteenistus.

6,35 mm püstol Browning Baby

KDO LUFTAUFKL.

9 mm püstol Browning (Browning High Power)

P38 pideva nappuse tõttu anti neid piiratud hulgal kättesaadavaid püstoleid välja teisejärgulisteks ülesanneteks, näiteks laskemoonaladude tsiviilvalvurite (koerajuhtide) relvastamiseks. Need relvad märgistati kui „kasutusest väljas“ püstolid. Selliste hulka kuulusid veel 9 mm püstolid Browning (High Power), Radom (VIS) ja Frommer M37, 7,65 mm püstol M27 ning 7,25 mm püstol Tokarev (TT-33). Kõik need püstolid arvati pärast Glocki kasutuselevõttu järk-järgult relvastusest välja. Viimati, st varastel 1990ndatel lasti Tokarevist näiteks 1994. aastal Wiener Neustadtis

Walther PPK Austria õhuväe piloodi relvana kabuuris

Kaitse Kodu! 2/2014

5 X HBF

P38-st tulistamine (ehk püstoli „piinamine“) pärast hoolduse käigus gaasirõhust koormatud osade vahetamist või töötlemist 1968. aastal

Theresia sõjaväeakadeemia ohvitserikandidaatide valiklaskmistel, et 7,62 mm S-padrunite/MP41 varud ära kasutada.

Ootamise aastakümme Aastaid üritas Austria sõjatehnika amet koos tootjafirmaga Walther P38 tehnilisi probleeme kontrolli alla saada, mis aga lõpuks ei õnnestunudki. 1970. aasta paiku otsustas Austria kaitseministeeriumi planeerimisosakond võtta kasutusele uue püstoli ja koostas selle taktilis-tehnilised nõuded. Siiski pidi P38 tolleaegse plaani järgi veel ühe aastakümne

9 mm püstol Radom (Radom ViS)

teenima ja probleeme püüti jätkuvalt lahendada. Kuni Glock 17 (P80) vastu väljavahetamiseni jäi P38 sõjatehnika murelapseks. Tänu Stey-Daimler-Puch AG (SDPAG) ja Austria kaitseministeeriumi pikaajalisele koostööle (märksõnadeks on siinkohal SSG 69 ja StG 77 ühine arendamine – viimane käib senini) pöördusid ministeeriumi planeerijad püstolitellimisega Steyri pikaajaliste kogemustega relvaseppade poole. Õigupoolest oli SDPAG-l isegi ette näidata uuenduslik sõjaväepüstol, mille arendamisega oli alustatud 1960. aastate lõpul. Sellel püstolil oli päevakohane kaliiber 9x19 (9 mm Luger/Parabel-

7,65 mm püstol M27

9 mm püstol M37 7,62 mm püstol Tokarev

Kaitse Kodu! 2/2014

Sõjaraud

lum), väljaspool asuva kukega päästik, mahukas salv ja tavatu tööpõhimõte. Nimelt oli tegemist vabalukuga, mis vintrauast osaliselt kõrvale juhitud gaase pidurdas ja sellega tagasilööki aeglustas. Nii säästeti end tehniliselt nõudlikust jäigast riivist, nagu see on selliste püstolite puhul enamasti tavaline.

Steyri püstolil GB — siin on näha selle prototüüp — jäi 1980. aastal napilt Austria relvajõudude püstoliks saamata

Pi18 nime saanud relva (nimi on tuletatud 18 lasku mahutavast salvest) esimene katsetus Austria relvajõududes õnnestus aga alles 1974. aastal, kui Steyri tootjad proovirelvad üle andsid. Järgnesid katseaastad relvaga, mille arendamine läks SDPAG-l üle kivide ja kändude, sest talle oli juba valmis StG 77 seeriatootmine tähtsam. Pärastpoole Steyr GB (GB – Gasbremse – gaasipidur) nime saanud püstol ei suutnud tugevale relvatehnikute ja otsusetegijate soosingule vaatamata panna kaitseministeeriumi endasse tõeliselt uskuma. Napilt enne kasutuselevõttu surusid hoopis selle vastased ministeeriumile oma tahtmise peale. Ka hiljem tsiviilturul ei saatnud GB-d kuigivõrd edu. Steyri püstoli valmistatud pettumusese tõttu algatas kaitseministeerium 1980. aastal projekti „P80“, mis esialgu koosnes intensiivsest turu-uuringust. Relvajõudude uus püstol pidi olema ökonoomne ja lihtne käsitseda, ka pidi selle salv olema suure mahutavusega.

9 mm püstol 80 (P80) ehk Glock 17

Glocki püstoli sünd ja edu Turg ei suutnud soovitut pakkuda, kuid üks tarnija, kes Austria liiduväge seni õppegranaatide, kuulipildujalintide ja nugadega (Feldmesser 77) oli varustanud, väljendas valmisolekut kaitseministeeriumi soovide kohase relva väljaarendamiseks. Tegemist oli insener Gaston Glocki, Deutsch-Wagramis tegutseva Glock KG omanikuga. Ta kogus enda ümber kiirelt spetsialistide meeskonna ning möödus paar kuud ja prototüüp oli valmis. Püstoli käepide oli tehtud polümeermaterjalist ning relval polnud manuaalset kaitseriivi, vaid eelpingestatud lööknõelaga uuenduslik päästik, mis võimaldab esimesest lasust alates pidevalt ühtlast vajutustugevust. Sõjatehnika amet katsetas ja testis relva kõige karmimates tingimustes, sellele järgnesid jooksvad parandusettepanekud ja Glock viis muudatused sisse. 1981/82. aastal järgnesid võrdlevad katsetused 20 koduja välismaise relvaga, millest kõige paremaks osutus tol hetkel tegelikult veel arengujärgus olev Glock.

9 mm püstol 18C (P18C) ehk Glock 18C

9 mm püstol 26 (P26) ehk Glock 26

6 X HBF

11,43 püstol 21 (P21) ehk Glock 21

Friedrich Dechant

Sõjalise poole pealt saab Glocki arendamise ja kasutuselevõtu liikumapanevaks jõuks pidada Kaitse Kodu! 2/2014

Sõjaraud 5 X HBF

Sõjaline laskevõistlus Bruckneudorﬁs, 1969. Kasutusel oli 11,43 mm püstol P11. Kahe käega relva hoidmisest ega kuulmekaitseklappidest polnud siis ega veel pikka aega hiljemgi keegi rääkinud

insenerist kindralmajorit Friedrich Dechanti, kes viimati oli sõjatehnika ameti juhataja. 1982. aasta suvel ja sügisel viidi lõpuks läbi ka uue relva katsetused üksustes, mis andsid põhjust täielikuks rahuloluks. Vaid hülsside väljaviskenurka tuli veidi korrigeerida, sest laskurid said tihti tühjade kestadega vastu pead. Pärast seda, kui Glock ka ühel 1982. aastal kaitseministeeriumi korraldatud kaubanduslikul pakkumisel üheksa kandidaadi ärkimisväärne seas esikoha saavutas, võeti panus püstoli relv lõpuks 9 mm püstoli 80 arendamisel nime all Austria relvajõududes liiduväe uue ametliku oli Austria relvameistpüstolina kasutusele. Glocki ritel, aga just liiduvägi vabrik täitis tarnetellimust sillutas Glockile tee 1983. aasta kevadest kuni ülemaailmseks müü1985. aasta sügiseni plaanigieduks. päraselt.

2002/03. aastal tehti P80-le väike update. Püstol sai uue käepideme, tänu millele oli relv nüüd Glocki tollasel kõrgeimal tehnilisel tasemel (nn kolmas põlvkond). P80 kõrval, mida tsiviilikäibes G17-ks kutsuti, kasutasid Austria relvajõud eriülesannete täitmiseks väiksemates kogustes ka 9 mm püstoleid P18C (G18C, automaadituld võimaldav variant G17), P26 (G26 – kompaktsem variant) ja 11,43 mm P21 (G21, teenistuspüstol kaliibriga .45 ACP).

kui praegune käsitulirelvade maailmaturu liider on siiani tootnud ja kogu maailma eksportinud 7 miljonit püstolit.

Kokkuvõte Käsitulirelvadel on tänapäeva sõjavägede relvastuses üksnes teisejärguline roll. Sellest hoolimata tekitab püstol teenistusrelva kandjas tihti teatud lummust, eriti seetõttu, et sellest võib saada hädaolukorras elupäästja. Austria liiduvägi oli pidanud asutamisjärgsed aastakümned leppima püstolite vallas kõikvõimalike Teisest maailmasõjast pärit mudelitega, mis erinesid mitte ainult konstruktsiooni, vaid ka tehnilise vanuse poolest. Selline mitterahuldav olukord suudeti lõpetada viimaks 1982. aastal 9 mm P80 nime kandva Glock 17 kasutuselevõtuga. Märkimisväärne panus püstoli arendamisel oli Austria relvameistritel, aga just liiduvägi sillutas Glockile tee ülemaailmseks müügieduks. Tänu Glockile on Austria relvajõududel käsitulirelv, mis vastab veel pikka aega täielikult ajakohase sõjaväepüstoli nõudmistele. Tõlkinud Emma Reinhold Artikkel on ilmunud Austria relvajõudude ajakirjas Truppendienst ja see avaldatakse Kaitse Kodus! kahe väljaande koostöö raames.

G17 (P80 nime all) kasutuselevõtt Austria relvajõududes oli pinnaseks ka selle relva ülemaailmsele edule, mis on Glocki tehast viimastel aastakümnetel saatnud. USA sadadest tuhandest teenistusrelva kandjaist kannab Glocki kaks kolmandikku. Glock Kaitse Kodu! 2/2014

Laskesport

Tosin aastat Kaitseliidu laskespordiklubi MäLK Aasta oli 2001, kui tulid kokku laskespordiklubi asutajad Benno Leesik, Mart Puusepp, Ado Rätsep, Toomas Niinemäe, Ranno Krusta ja Karin Muru. MART PUUSEPP KL MäLK juhatuse esimees

lgul oli probleeme laskeklubi registreerimisega, sest selle nimes on sõna „Kaitseliit“, kuid siiski kanti Kaitseliidu laskespordiklubi MäLK (KL MäLK) 28. septembril 2001 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Alates 2002. aastast on KL MäLK Eesti Laskurliidu liige. Klubi igapäevatööd tehakse Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiirus. Algaastatel tegeldi ainult täiskasvanutega ja liikmeskond oli alla 30 inimese. Peagi hakkas klubi tegelema ka noortega. 2013. aastaks oli liikmeskond kasvanud 150ni, neist kolmandik noorkotkastest ja kodutütardest noorlaskurid.

90% Eesti tipplaskuritest on kaitseliitlased Algaastatel toetas klubi tegevust Tallinna malev ja klubi liikmeskonda kuulusid peamiselt Tallinna maleva kaitseliitlased. Kolm aastat tagasi sõlmisime koostöölepingu Kaitseliiduga. Selle alusel sõlmisime lepingud Männiku tiiru kasutamiseks ja rahaliseks toetuseks. Nüüd saame klubi liikmeks võtta ka teiste malevate lasüüd saame kureid ja toetada kõiki Kaitseliidu liikklubi liikmetest tipplaskureid, kes võtavad osa meks võtta Euroopa ja maailmameistrivõistlustest, ka teiste malevate tasudes osaliselt nende võistlustest osalaskureid ja toetada võtu kulud. Et 90% Eesti tipplaskuritest on Kaitseliidu liikmed, on need kulud kõiki Kaitseliidu kokku üsna suured.

liikmetest tipplaskureid.

Töö noortega sai alguse 2004. aastal ja juba järgmisel aastal võideti Eesti meistrivõistlustel B-klassis kaks medalit. Nüüdseks on lisandunud laste ja noorte laskelaagrite korraldamine. Selle tulemusena oleme astunud spordikoolidele kanna peale, olles nende järel parim klubi. See on märkimist väärt juba seetõttu, et meie klubis ei tööta ühtegi täiskohaga treenerit. Suurema osa treeningutest viivad läbi vanemad kogemustega laskurid. Nad tegelevad noortega oma vabast ajast, selle eest tasu saamata. Sellise treeningukorraldusega pole võimalik edasi minna. Noori laskehuvilisi on palju ja laskmine on väga tehniline spordiala, kus treener peab iga

laskurit individuaalselt juhendama. Sellest hoolimata jõudsime 2013. aastal kõigis noorteklassides medaliteni. Kokku võitsid klubi noored laskurid Eesti meistrivõistlustel 21 medalit, edestades mõndagi spordikooli, kus töötavad palgalised treenerid. Teine probleem noortespordi arendamisel on seotud tiiru asukohaga. Et noored saaksid Männikule treeningule tulla, tuleb neile kas autobusside lõpp-peatusse vastu sõita või peab lapsevanem ise leidma võimaluse laps kohale tuua. Ühissõidukiga on tiiru pääsemine keerukas.

Klubisse kuulub 91 klassilaskurit 2013. aasta seisuga oli klubi nimekirjas 151 liiget neljast Kaitseliidu malevast, nende seas on neli suurmeistrit, 15 meistrit, 26 esimese, 34 teise ja 12 kolmanda klassi laskurit, seega kokku 91 klassilaskurit. 2013. aastal said KL MäLKi liikmed Eesti meistrivõistlustelt 94 medalit. Kui võrrelda seda algusaastate paarikümne medaliga, on edasiminek ilmne. 12 aasta jooksul on teenitud kokku 517 uurema osa medalit: 196 kulda, 158 treeninguhõbedat ja 163 pronksi.

test viivad läbi vanemad kogemustega laskurid oma vabast ajast.

Klubi korraldab ka ise võistlusi, millel kaitseliitlased aktiivselt osalevad. KL MäLKi auhinnavõistlus on ühtlasi Eesti Laskurliidu karikavõistluste lõppetapp. Jüriöö karikavõistlustel on võimalik võistelda taktikalises laskmises ja välisriikide laskuritega mõõtu võtta. Kaitseliidu korrespondentsvõistlus laskmises on malevatevaheline jõuproov, kus automaadist läheb arvesse 25 ja püstolist 10 parima tulemus. Lisaks veel rida väiksemaid võistlusi. Korraldame aastas vähemalt viis noorte laskelaagrit, nendest kaks on rahvusvahelised ja üks üleriigiline. Laagritesse on tahtjaid on rohkem, kui suudame vastu võtta. Ka rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on meie laskurid jõudnud parimate hulka. Ljudmila Kortšagina kuulus 2010. aasta maailmameistrivõistlustel võistkondlikult neljanda koha saanud naiskonda ja saavutas 2013. aastal Euroopa meistrivõistlustel täiskaliibrilisest vabapüssist 300 meetrilt lamades laskmises individuaalse neljanda koha. Samas harjutuses saadi võistkondlik pronksmedal. 2012. aasta Euroopa IPSC võistlusel saavutasid Armin Meesit ja Riho Eek Eesti võistkonna liikmetena teise koha. Kaitse Kodu! 2/2014

Naiskodukaitse LIIVI REINHOLD

Välikokkade näod olid naerul isegi siis, kui õppusel osalejate hulga suurenemisega sulasid toidukorrad peaaegu ühte ja puhkehetked haihtusid, nagu poleks neid kunagi olnudki

Väliköögi neli vaatust ELLE VINNI Välikoka kursuse ülem

Proloog Aeg: 13.—20. oktoober Koht: Alu mõis Osavõtjad: juhendajad Elle Vinni, Iive Rohtla, Mariana Maasik, I meeskond, II meeskond

Välirestoran Isukas Kotkas ehk süüa tuleb teha päriselt Hurraa! Alanud on taaskordne Kaitseliidu ja Naiskodukaitse välikokakursuse lõpupraktika. See, et samal ajal saab teoks Kaitseliidu kooli suurõppus Kotkalend, on huvitav kokkulangemine. Alu mõisa tagune plats on rõõmus ja roheline, tuttuued kokapõlled sügavpunased ning meeleolu helge, kuid ärevusetaolise varjundiga, sest praktika kestab terve nädala ning, nagu üks meist tabavalt tähendas, õppusel võib sõda mängida, aga süüa teha tuleb siiski päriselt. Kursus on jagatud kahte meeskonda, kes kordamööda hommiku-, lõuna- ja õhtusööki valmistavad. Toitlustatavat rahvast on vähe ja aega palju. Ehk liigagi palju? Saab käia poes ja jalutamas, lugeda kaasavõetud raamatuid, tutvuda omavahel. Tiigil prääksuvad pardid ja kuldne sügis on vallutanud maa. Imeline! Kaitse Kodu! 2/2014

Välirestoran Vettinud Kotkas ehk väliköök vihmasajus Vihma sajab juba varahommikust saadik. Kõik on märg. Inimesed on märjad, toidunõud on märjad, küttepuud on samuti märjad, nõudepesuplatsil on eriti märg. Ja porine. Kokad näevad vihmakeepides ja telkmantlites välja nagu rohelised kuhilad või kevadised pokud. Selguvad mõned elulised ja olulised tõsiasjad välikatla ohutuspraktikast. Siis sajab veel natuke. Vahepeal tekitab totalisaatoril mängimise võimaluse varustusrekka, mis köögi taha kinni jääb ja mille väljatõmbamiseks läheb vaja kaht suuremat sõidukit. Kõik hoiavad hinge kinni. Aga mõni tund hiljem on leib, banaanid ja uskumatu kogus kuivaineid turvaliselt laoautos ning episoodi meenutavad vaid sügavad porised rööpad, mis pikkamisi vihmaveega täituvad. Aega on natuke vähem, inimesi on natuke rohkem. Liigutused on pisut aeglasemad. Kõigil on esimene kogemus peakokana seljataga. Milline kergendus! Toit on endiselt maitsev (võibolla kergelt vesine). Meeleolu püsib.

Välirestoran Jäätunud Kotkas ehk toitlustamine külmakraadides Käisid kõlakad, et öösel oli kaheksa kraadi külma. Laua peale jäetud piim on jääs. Veevoolik samuti. Esialgu kanname vett pottidega. Platsil (mitte 65

Naiskodukaitse

enam nii rohelisel) liikumine nõuab akrobaadioskusi. See on kahtlemata arendav. Liigutada tuleb kiiresti, sest muidu jäätuvad jäsemed kohemaid. Liigutada tuleb ka seetõttu kiiresti, et nüüdseks on õppusele saabunud ligemale 400 võitlejat, kes kolm korda päevas unistavalt köögi poole vaatavad, või vaataksid, kui ülem keset lahingut selleks loa annaks. Aega pole üldse. Niipea, kui oled minutiks pikali visanud, et hetke hinge tõmmata, tuleb uut toidukorda valmistama hakata.

ppusel võib sõda mängida, aga süüa teha tuleb siiski päriselt.

Ma ei tea, kuidas esimestel päevadel, Isuka Kotka ajastul, jalutamiseks või lugemiseks aega oli? Meeleolu on nii ja naa. Üldiselt, eriti kui šokolaadiiirise-kirsikeedisega koogitükk taldrikul, pigem positiivne. Pisike katusealune saun soojendab ka külmanud kehaosad üpris meeldivalt üles. Pole viga.

Välirestoran Võidukas Kotkas ehk ülemeelik lõpp Lõpp läheneb. Metsast kostavad valangud, millest väliköögil (või -restoranil, kui soovite) aimugi pole, sest meid seal ei ole. Me oleme endiselt mõisa

kaitsva katuse all ja avame hoogsalt seljankapurke ning keerame pannil särisevatel hamburgeripihvidel teist poolt. Ei sega ka paigutised rahehood, mis köögi territooriumi (enam üldse mitte rohelise) tipitäpiliseks ja uisuväljana libedaks muudavad. Varbola linnusesse lõpurivistusele ning viimase lõunasöögi väljajagamisele sõites valdab meid peaaegu tüüne rahu. (Ehk on see vaikus enne tormi?) Meeleolu on joovastav ja ülemeelik. Kõigiga tahaks rääkida, muljeid jagada, jutustada. Pärast rivistust sõidavad sõdurid koju ja väliköök läheb termoseid pesema, aga seegi möödub adrenaliini õhutusel ega kurvasta põrmugi. Ühekaupa lahkuvad meeskondade liikmed erinevatesse Eestimaa ösel oli otstesse. Lahkun minagi. kaHüvasti ja taaskohtumisteni!

heksa kraadi külma. Epiloog Laua peale jäetud piim on Kotkalennuga lõpetas kursuse 11 naiskodukaitsjat ja jääs.

kaitseliitlast: Krista Kiil, Tiina Kirsipuu, Anneli Looken ja Maret Valner (Tallinna ringkond), Liina Pärnamäe ja Piret Valge (Tartu ringkond), Ave Rallmann (Pärnumaa ringkond) ning Tiia Juhanson, Raini Kaelep, Pille Lend ja Tauno Mitt (Pärnumaa malev). Praktika ex est.

LIIVI REINHOLD

Viimaseks kosutuseks enne kojusõitu valmistas välikokameeskond seljanka kõrvale kuumad burgerid

Kaitse Kodu! 2/2014

NAISKODUKAITSJAD ON NÜÜD JUBA ÜLE 2000

Eelmise aasta lõpuks oli Naiskodukaitsel 2014 liiget. Sellega täideti oluline eesmärk, mis seati Naiskodukaitse arengukavas viis aastat tagasi. Toona oli meid 1163, seega on viie aastaga Naiskodukaitse liikmeskond kasvanud üle 70%. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul on terve organisatsioon järjepidevalt ja teadlikult pingutanud selle nimel, et kaasata üha suuremat hulka Eesti naisi oma tegevusse. „Kindlasti on liikmeskonna kasvule kaasa aidanud avalike suhete valdkonna arendamine, väljaõppekvaliteedi parandamine ja ringkondade administreerimisvõime tõus. Viimasele andis omakorda olulise tõuke ringkondadesse palgaliste instruktorite töölevõtmine umbes viis aastat tagasi,“ sõnas Tooming ning lisas, et ta on iga üksiku liikme Naiskodukaitsesse kuulumise üle väga uhke.

2008

2013

ILVE TOBRELUTS

Naiskodukaitse suurimad ringkonnad on Tallinn (244 liiget), Tartu (203 liiget), Lääne (166) ja Harju (162 liiget).

Naiskodukaitse

Naiskodukaitsjaid on nüüd juba enam kui kaks tuhat

Väike-Maarjas taasasutati Naiskodukaitse jaoskond ILVE TOBRELUTS Kolmekuningapäeval kogunes tosin hakkajat naist Väike-Maarja muuseumi, et asutada Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond. Õieti on tegemist jaoskonna taasasutamisega, sest esimest korda alustas Väike-Maarja jaoskond tegevust 1925. aasta 13. detsembril, olles tookord üks esimesena tegutsemist alustanud jaoskondi Virumaal. Jaoskonna taastamine oli Väike-Maarjas kõne all juba 4—5 aastat tagasi, aga selle moodustamiseni tookord veel ei jõutud. Nüüd koguneti seni Rakvere jaoskonna koosseisus tegutsenud teenekate naiskodukaitsjate Anneli Mikiveri, Lea Matusorgi, Kaja Tederi ja Ursula Aali initsiatiivil taas, et panna alus Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonnale. See oli ajalooline hetk. Kokkusaamise juhatasid sisse Naiskodukaitse Viru ringkonna instruktor Maire Laht ja Viru ringkonna esinaine Urve Rosenberg, kes kirjeldasid Naiskodukaitse tegevusvõimalusi ning andsid väikemaarjalastele üle kaks Naiskodukaitse raamatut, neist üks hõlmab Naiskodukaitse tegevust aastatel 2003—2010 ja teine ajavahemikus 2011—2013. Samuti said väikemaarjalased Naiskodukaitse selle aasta kalendri, kus kirjas tänavused ettevõtmised ja kaasalöömisvõimalused. Väike-Maarja jaoskonna esinaiseks valiti üksmeelselt Anneli Mikiver ja aseesinaiseks Kaja Teder. Juhatuse liikmeteks said Ursula Aal, Sirje Tiimus ja Kerstin Sõber ning asendusliikmeks Ave Aas. Värske esinaise sõnul on juhatuse esimeseks ülesandeks panna lähiajal kokku jaoskonna aasta tegevusplaan, et reastada ettevõtmised, mida ise korraldada ja kus osaleda.

Kaitse Kodu! 2/2014

ARGO BACHFELDT

Naiskodukaitse

Võrumaa naiste koolitusaasta avas kriisipsühholoogia õppepäev

Organisatsiooniõpetuse õpetajad on loominguline rahvas NELE PERNITS Kaitseliidu kooli Naiskodukaitse kursuste koolitusspetsialist

MERLIT ALDOŠIN ja KAISA PEEDOSAAR

Alus Kaitseliidu kooli ruumides korraldati 24.—26. jaanuarini Naiskodukaitse organisatsiooniõpetuse instruktori kursus ehk koolitati juurde inimesi, kes on võimelised viima läbi baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse moodulit. Ja tegelikult mitte lihtsalt läbi viima, vaid väga hästi, efektselt ja meeldejäävalt läbi viima.

Naiskodukaitse Võrumaa ringkond

Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna aasta esimene väljaõppeüritus korraldati 25. jaanuaril. Selleks oli kriisipsühholoogiakoolitus selle valdkonna tunnustatud spetsialisti Tiiu Merese juhendamisel. Koolitus viidi läbi Kuperjanovi jalaväepataljoni õppeklassis. Põnev teema meelitas kohale 26 osalejat Naiskodukaitse Võrumaa ja Põlva ringkonnast, Kaitseliidu Võrumaa malevast ning Kodutütarde instruktorid ja kaks õpetajat Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist.

Organisatsiooniõpetuse instruktorite kursused ja täiendkursused on alati erakordselt loomingulise õhkkonnaga. Seekordne kursus ei jäänud millegi poolest eelmistele alla: oli hulgaliselt lennukaid mõtteid ja häid ideid tundide läbiviimiseks, anti üksteisele inspiratsiooni ja õhutati veel uskumatumaid võimalusi välja mõtlema, oli kopsakas annuses huumorit ja ääretult palju positiivsust.

NELE PERNITS

Seekordsel kursusel osales 11 julget ja pealehakkajat naiskodukaitsjat Harju, Jõgeva, Järva, Põlva, Pärnumaa, Sakala, Tallinna ja Viru ringkonnast. Neil kõigil seisab ees praktika. Sellegipoolest on kursuseosa põhjal alust arvata, et neist kõigist saab asja ja peale on kasvamas hulk suurepäraseid organisatsiooniõpetuse instruktoreid.

Koolitus kestis 6 tundi, mis möödusid kiirelt. Räägiti kehas toimuvatest muutustest pärast traumeerivat sündmust ning koolitaja tõi ka elulisi näiteid. „Selline koolitus võiks olla igal aastal vähemalt korra,“ sõnas pikaajaline Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna tegevliige Marelle. Naiskodukaitse Võrumaa ringkonnas korraldatakse kogu aasta mitmesuguseid koolitusi ja õppusi, mis tulevad igati kasuks igapäevaelus. Eelmine kriisipsühholoogiakoolitus korraldati ringkonnas 2010. aastal. Psühholoog Tiiu Meres käis Võrumaa naiskodukaitsjaid viimati õpetamas 2006. aastal.

Kaitse Kodu! 2/2014

Naiskodukaitse Harju ringkond

6. jaanuaril korraldati Keilas naiskodukaitsjate kaasabil laste ja lapsemeelsete karneval. Söömisele, diskole ja multikatele lisaks oli avatud mängutuba, puhuti ja paugutati õhupalle. Et 6. jaanuar on rahvakalendris kolmekuningapäev, lähtusime selle päevaga seotud kommetest: võtsime maha kuuseehted ja pakkisime jõulud kokku ning lastel oli voli süüa maiustusi ja lustida. Mustlane Diana kutsus pidulisi ära arvama, mis on kastis, ilma, et sinna sisse oleks tohtinud piiluda. See pakkus palju põnevust nii väikestele kui ka suurematele. Auhinnad said kõik endale ise kotist õngitseda. Äraarvamist oli veelgi. Lapsed pidid mõistatama, mitu kommi on ühes ja mitu pähklit teises purgis. Kõige täpsem äraarvaja sai kogu purgi endale. Kuigi pähkleid mahtus väikesesse purki üllatavalt palju — tervelt 400 —, olid lapsed tublid mõistatama ja ligilähedasi vastuseid oli tervelt neli. Kommipurgi võitis väike printsess, kes teadis täpset kommide arvu — 59. Tantsule ja trallile järgnes teadmiste kontroll ehk viktoriin. Lapsed vastasid kaheliikmeliste võistkondadena Kaitseliitu ja Eesti Vabariiki puudutavatele küsimustele. Nuputamist jagus küllaga ja autasustamistseremoonia oli meeleolukas. Töö ja õppimise kõrvalt on imehea vahel puhata, lustida ja ennast vabalt tunda. Nüüd on energiat pikaks ajaks, et rinda pista ka raskemate ülesannetega. Karnevalist võttis osa 28 väikest nõida, printsessi, haldjat, võlurit, mustlast, kauboid, vangi ja teisi tegelasi. Ei puudunud jõuluvana ja Mõmmi-Beebi. Mis veelgi toredam — ka korraldajad ja enamik lapsevanemaid ei pidanud paljuks ennast kostümeerida.

Naiskodukaitse

PILLE-RIIN MOILANEN

NKK HARJU RINGKOND

Kõigi laste ja lapsemeelsete karneval andis energiat pikaks aastaks

Stardipauk uutele uudistele Naiskodukaitse Sakala ringkond

Sakala ringkonna avalike suhete grupi liikmed kogunesid malevasse, kus Karin Saarepuu Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist jagas teadmisi ortograaﬁast ja aitas kinnistada teadmisi teksti koostamise põhimõtetest. Koolitaja abiga arutasime läbi põhipunktid, millele pöörata rõhku teksti koostamisel, kuidas valmib oluline teade või olemuslugu. Pealkiri on alati vajalik. Ent milline pealkiri tekstile panna? Kas selge ja lühike või sisu pikalt lahtiseletav? Läheneda võibki mitmeti, aga hea oleks, kui pealkiri on uudislause kõige lühem kokkuvõte.

NKK SAKALA RINGKOND

ÜLLE RIINER

Olulisena jäi meelde soovitus mitte kirjutada liiga pikki tekste, vaid püüda end väljendada pigem lihtsalt ja lühidalt, mitte liiga „nämmutada“ ühe ja sama asja juures. Koolitaja arvas, et Naiskodukaitse kodulehe tekstid võiksid olla usaldusväärsust tekitavad, mitmekülgsed ja vabatahtlikkust kui põhimõtet rõhutavad. Saarepuu soovitas kirjutada erinevaid artikleid ühest ja samast üritusest, esitades olulisi detaile, mis erilist tähelepanu väärivad. Koolituse lõpuks oli stardipauk keeleliselt tugevamate uute uudiste valmimisele antud. Kuidas aga avalike suhete grupi liikmed õpitut kasutavad ning mismoodi järgmised lood ja artiklid kirja pannakse, seda näitab aeg.

Kaitse Kodu! 2/2014

Noored

Kodutütred võistlesid vabaõhumuuseumis BÄRBEL SALUMÄE Kodutütarde Tallinna ringkonna noorteinstruktor

ktoobri esimene nädalavahetus Rocca al Mare vabaõhumuuseumis Tallinna külje all. Juba hommikul vara, veel enne, kui muuseum on avatud, käib värava taga tihe siblimine. Algamas on üleriigiline nooremate kodutütarde matkamäng. Sel korral on see temaatiline – vastavalt asukohale rahvuslik. Kohal on 14 ringkonna esindused ja kõik võistlejad on valmis andma endast parima, et mitte öelda: nad on valmis võitma.

Saapavise nõudis seekord eriti peent meeskonnatööd, sest saapad olid omavahel kokku seotud. Et nad hästi lendaksid, tuli need täpselt üheaegselt lendu saata

Korralduslik pool on tavatu. Rajal ei ole esmatähtis see, kui kiirelt sa liigud, vaid see, et liigud punktist punkti määratud järjekorras ja lahendad ülesanded võimalikult edukalt. Võistluse korraldajad, Tallinna ringkonna noortejuhid koostöös Vabaõhumuuseumiga, on pannud punktid kokku selliselt, kuidas võistlejad loodetavasti enne mitte kunagi tegutsenud ei ole, kuid kindlasti hakkama saavad. Mis peab tõestama, et olgu ta nii noor või vana, kui ta parasjagu on, aga kodutütar saab hakkama kõigega.

Proovi kätt! Leia kõigi 15 maleva nimi ja kriipsuta need maha. Arva ära, millise sõna moodustavad tähed, mis jäid üle?

Kaitse Kodu! 2/2014

Noored

Proovi kätt! Proovi ka ise vanasõnad kokku saada! Selleks ühenda number sobiva tähega. 1

Enda silmas palki ei näe

Magavale kassile

seal tule ja aita.

Mida ei saa jõuga

on teravam kui nuga.

Aus nimi on enam

see homme hooleta.

Üheksa korda mõõda

mitte tööd.

Kuri keel

kui raha.

Kes püüab kõigest väest

hiir suhu ei jookse.

Homseks hoia leiba

üks kord lõika.

Mis täna tehtud

saab üle igast mäest.

Kus viga näed laita

teise silmas pindu küll.

seda saab nõuga.

Raja pikkus linnulennult on 6,3 km ja kontrollpunkte kümme. Neist igaühes on vaja rakendada erinevat oskust: ületada takistused, täpsusvise liikuvasse anumasse, saagimine kahemehesaega, vanasõnade tundmine ja 1920. aastatest pärit teksti lugemine. Sõnaga, sellise võistluse edukaks läbimiseks on oluline lai silmaring, nutikus ja füüsiline vastupidavus, aga kõik see on olemas igas kodutütres.

Nooremate kodutütarde matkamängu tulemused Koht

Ringkond

Lääne ringkond

Pärnumaa ringkond

III

Valgamaa ringkond

Tüdrukud said esmakordselt saagida kahemehesaega. See nõudis paariliste täpset koostööd

„Viru värav“ on mäng, mida juba meie esivanemad mängisid. Aja peale tuli „Viru värav“ ilma ühegi abivahendita (nööri, heina või muu sarnaseta) kokku panna

Kaitse Kodu! 2/2014

Noored MADIS MINTEL

Keskkogu andis kodutütarde aastale hoo sisse

Kaitseminister tunnustas Kodutütarde panust riigikaitses Kodutütarde 82. aastapäeva tähistamisel 19. jaanuaril Haapsalus avaldas kaitseminister Urmas Reinsalu lootust, et koos organisatsiooni liikmeskonnaga kasvab ka Kodutütarde roll Eesti riigikaitses ning tänas nii kodutütreid kui ka noortejuhte nende panuse eest. „Praegu kuulub Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ridadesse peaaegu 23 000 vabatahtlikku ja see arv kasvab. See on väga oluline osa meie riigikaitse toetuspinnasest,“ lausus Reinsalu. Ministri hinnangul on Kaitseliidu ja tema struktuuriüksuste soov areneda Eesti kodanikuühiskonna üheks liiderorganisatsiooniks igati tervitatav. „Kui Kaitseliit ja selle struktuuriüksused saavad aktiivse kodaniku esimeseks valikuks vabatahtlikul panustamisel ühiskonna turvalisuse tagamisse, saab sellelt pinnalt luua sõjalise riigikaitse võimeid, mis on meie esmase kaitsevõime võtmekomponent,“ sõnas Reinsalu. Tema hinnangul kasvatab Kodutütarde organisatsioon Eestimaa kodanikke, kes armastavad ja austavad oma isamaad ja emakeelt, inimesi, kes hoiavad au sees ausust, ettevõtlikkust, vastutustunnet ja hoolivust. „Kodutütarde organisatsiooni ülesanne on hoida seda tegutsevat meelt ja valmisolekut tüdrukute seas nii, nagu poiste kaasamine käib Noorte Kotkaste organisatsiooni kaudu,“ ütles Reinsalu.

Tartus kogunes 11. ja 12. jaanuaril esimene Kodutütarde keskkogu. Kahe päeva sisse mahtus hulk arutelusid. Esimene päev kulus sellele, et kuulata ära kõikide ringkondade aastakokkuvõtted. Iga ringkonna vanem rääkis oma ringkonna suurimatest saavutustest, aga ka arengukohtadest. Lisaks tegevusaruandele andis iga ringkond teada, millise emotsiooni tekitas aasta 2013 tervikuna, samuti tehti ülevaade oma panusest ringkonna arengusse. Peavanem tegi kokkuvõtte aastatest 2008—2013. Sellise ajaloolise ülevaate tingis asjaolu, et aastast 2014 hakkas kehtima Kodutütarde uus arengukava ning seetõttu oli sobilik hetk tegemaks kokkuvõtet eelmise arengukava täitmisest. Oldi ühel nõul, et 2013. aasta kulges nii, nagu plaanid ette nägid. Teisel päeval olid arutelu all paljud organisatsiooni puudutavad küsimused: uue keskjuhatuse valimine, teeneteristidega autasustamised, mittekodanike kaasamine organisatsiooni jmt. Päev lõppes vaatega tulevikku. Pikemalt peatuti aastal 2014, kuid räägiti ka sellest, milliseks peaksid kujunema aastad 2014—2020. Kokkusaamise lõpetuseks sai iga osaleja pimesi valida endale n-ö aasta mõttetera. Kogu organisatsioonile tuli uue aasta motoks „Naer on terviseks :)“.

Kaitseliidu noorteinstruktor sai hiidlastelt kiita Möödunud aasta 27. oktoobril jagas Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskus HUPS Kärdla kultuurikeskuses tunnustusi kogu maakonna noori kaasanud ürituste eest. Tunnustuse pälvis teiste seas ka Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa noorteinstruktor Tuuli Karukäpp.

Talvepäev Kurtnas oli mitmekülgne MIINA FRANK

HELJA KAPTEIN

Harju maleva noorkotkad ja kodutütred korraldasid 30. novembril talvepäeva, kus oli kohal umbes 150 last erinevatest malevkondadest. Talvepäev lõppes piduliku koondusega, kus võeti näiteks Turba rühma juurde viis uut liiget: kolm tüdrukut ning kaks poissi.

Talvepäev veedeti Kurtna koolis ning noored said selle jooksul õppida vile valmistamist, lipsusõlme sidumist ja turvasõlmede tegemist. Lisaks meisterdasime helkureid, joonistasime Afganistanis missioonil teenivatele sõduritele jõulukaarte, käisime Kurtna motomuuseumis vanu mootorrattaid uudistamas ja tegime metsamemmesid.

Kaitse Kodu! 2/2014

NK TALLINNA MALEV

Pealinna noored möllasid Männikul Möödunud aasta lõpul viidi Männikul läbi Tallinna vanemate noorkotkaste airsoft-väljaõpe, millest võttis lisaks kümmekonnale noorkotkale üle ka paar kodutütart. Väljaõppe käigus lahendati erinevaid lahingulis-taktikalisi ülesandeid, tegutseti nii rühmana vastutegevusinstruktorite vastu kui ka omavahel, nii hoones kui ka maastikul. Samas katsetati meditsiiniabi andmist pihtasaanuile. Päev sisaldas põnevust, grupitööd, füüsilist aktiivsust ja varem õpitud oskuste värskendamist. Pisut jahe, kuid kuiv ilm soosis aktiivset väljas viibimist.

Tehnikalaagri poisid sooritasid autojuhi erikatse

NK TALLINNA MALEV

Männiku lasketiirus korraldati 25. jaanuaril grupile Tallinna maleva vanematele noorkotkastele tehnikalaagri II osa, mis koosnes teoreetilisest ja praktilisest poolest ning kõik osalejad sooritasid ka Noorte Kotkaste autojuhi erikatse. Instruktoriteks olid n-ltn Argo Kivi ja srs Tauno Nikker.

Tallinna noorkotkad võistlesid males

NK TALLINNA MALEV

Vahetult enne jõule korraldas Noorte Kotkaste Tallinna malev 2013. aasta meistrivõistlused males, mille võitis Mikk Saard. Võistlustules oli ka tubli kodutütar Kaisa Tukmann, kes pälvis II koha. III koha sai Karl Ago Rähni. Võistluse korraldas noorteinstruktor Argo Kivi ja peakohtunikuks oli 2013. aasta Kaitseliidu meister males Dimitri Seisler.

Kaitse Kodu! 2/2014

Väljapoole

Põlva malev peab sõprust Mesimummi lasteaiaga SILLE KINGLA, KRISTI RANDLA

õlva maleva kaitseliitlasi ja Põlva ringkonna naiskodukaitsjaid seovad kodumaakonna Mesimummi lasteaia rahvaga koostöösuhted. Lasteaias käidi viimati külas eelmise aasta 6. novembril, kui seal korraldati suur perepäev. Pered pidid läbima kaheksa töötuba, millest kolmes ootasid neid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

ered pidid läbima kaheksa töötuba, millest kolmes ootasid neid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Esimeses punktis rääkisid Tiina ja Sille sellest, kuidas käituda ninaverejooksu, veritseva haava ja põletuse korral ning mis numbrile tuleb helistada, et kutsuda kiirabi. Teises punktis näitasid ja rääkisid siinkirjutajad koos Marika, Mari ja Estiga, millises riietuses tuleks minna metsa ja mis peaks olema kaasas.

Tuletasime meelde, et metsa minnes on soovitav panna selga nähtavad ja värvikirevad riided. Näitasime ja tutvustasime peredele ka oma seljakotti, kus olid sees kõik need asjad, mis on meil kaasas õppusele minnes. Seljakott kaalus sel päeval täpselt 15 kg. Isadele ja lastele pakkusid huvi vanaaegne katelok ja uue ajastu priimus. Lapsed tahtsid teada, kuidas saab sellise asjaga metsas süüa teha. Osa meist oli pidulikus vormis, osa nn laigulises, seetõttu jäime silma nii lastele kui ka vanematele. Mine tea, äkki liituvad suuremad huvilised mõne aja pärast meie organisatsiooniga. Loodame, et suutsime peredele meelde tuletada ja õpetada olulisi oskusi ning jagada huvitavaid teadmisi. Suur tänu Põlva maleva kaitseliitlastele, kes näitasid perepäeval Kaitseliidu relvi, ja naiskodukaitsjatele, kes juhendasid perepäevalisi tegevuspunktides.

Kaitse Kodu! 2/2014

Telli KK! postkasti! Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 â&#x201A;Ź Ajakiri on sulle tasuta, maksad vaid postikulu Vormista tellimus Eesti Posti tellimiskeskkonnas www.post.ee vĂľi postkontoris Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! ilmub 8 korda aastas

Kaitse Kodu! nr 2 2014. a

Articles inside

Metsavendade jälgedes Lääne-Virumaal

KA SÕNASÕJAS VÕIB LANGEDA