Tere, hea naaber!
Hoiate käes esimest numbrit kohalikust Kalamaja asumi sõnumitoojast. Heitke pilk paar lehekülge edasi, leiate sealt Kalamaja kaardi – eks ta paista nagu üks suurem küla või väike linn. Elanikke on siin lähiajalugu mitu korda oma mõlaga segamas käinud. Nii ongi, et mõnikord on naabrite vanaemad koos mänginud, teisal aga pole jõutud veel kolimiskastegi lahti pakkida. Selle lehe mõte on aidata meil üksteisega paremini tuttavaks saada, tarvilist infot vahetada, ühiselt ajalugu meenutada ning pakilisi kohalikke muresid lahendada. Leht peaks ilmuma neli korda aastas ja jõudma tasuta teie postkasti.
Appi, mida ehitatakse?
Kalamajas on mitmeid “hambaauke” ehk tühje krunte. Võib juhtuda, et lammutatakse kõbus naabermaja. Ühel heal päeval tõmmatakse lindid ümber, kopp sõidab kohale – ja uus ehitus algab. Aga mis siia tuleb? Kõik tahavad siis loomulikult teada, mis oma kodu ümbruses toimub. Kõige rohkem on meie käest küsitud kolme koha kohta, heidame pilgu peale!
Omakandi teretused Meie kandis on vanad kitsad tänavad. Inimesed mööduvad teineteisest lähedalt, mitmed teretavad – sageli on kohtutud, ehkki mõnikord nime ei tea. Mis sellest muutuks, kui me igale vastutulijale tere ütleksime? Jätkub lk 2
paekivihoone rekonstrueerimist. Noblessneri kvartal ehk Tööskaoks igasugune hirm, et Kalatuse 46, 48 ja 52c Kokku kavandatakse ainuüksi maja Põhikool võidaks lastepuu Detailplaneering algatauut elamispinda 97 800 m2. Täna dusel kinni panna. ti 07.10.2009 ja võeti vastu on tallinlase keskmine elamis Autod on kavas parkida 15.12.2010. Planeeringu avavaldavalt maa alla. Hoonete pind 29,4 m2, arvestuslikult likustamine toimus 11.01.– tuleks meile 3326 head uut naab- siseõued on sisuliselt parkimis08.02.11. Plakorruste katused, “Planeering võetakse alati protsessina ette selleks, et neeringu saab haljastus istuühiselt jõuda parimate tulemusteni. Planeeringu käi- tatakse seetõttu kehtestada ning gus kaalutakse erinevaid lahendusi – et kui ehitada hakata hooneid pottidesse. Mere projekteerima alääres on ehitused nii, mis see kaasa toob võrreldes sellega, kui ehitada les pärast laekuviidud otse merenaa või hoopis ehitamata jätta. ” nud vastuväidete piirini, tehislikult menetlemist. rit! Kes kõik hakkavad kesklinna ehitatakse uus teeala osaliselt Praeguse seisuga kavandatak- liikuma mööda Tööstuse tänavat, mere arvelt. Kas autoteed tõesti se sinna äri- ja eluhooneid, lassest mujalt pole minna. Tore peavad mereääreni ulatuma? teaeda, väikesadamat ja rannaoleks ilmselt see, et buss nr 3 Jalutusrajad on kavandatud nii promenaadi ning 15 tsaariaegse hakkaks tihedamalt käima ning piki mere äärt kui ka Kalamaja
“Kes uudist ei loe, saab kirikus peksa ” (Volta tn vanasõna)
kalmistupargi ja mere vahelisele alale. Muinsuskaitsealuse ellingu ala on plaanis muuta sadamapargiks. Planeerimine veel käib ja lõplikku pole siin veel midagi. Väike-Kalamaja kvartal Soo/ Põhja puiestee nurgal Kokku 7 korterelamu ja 90 korteri (arhitekt Ülo Peil) ehitustöödega on juba alustatud. Majad tulevad nelja korrusega, viimane neist on katusealune. Taas tuleb kõigi elamute alla ühtne jätkuv maa-alune parkla, mille sisseja väljapääs on Põhja puiestee poolt. Jätkub lk 9
KalaMajakas 2
Tere, hea naaber!
Selts muudab linnaosa kodusemaks Liisa Pakosta Peatoimetaja Vana-Kalamaja tänavalt
Jätkub esikaanelugu
Kodutunne hakkaks siis juba kaugemalt tulles pihta. Ilmselt tõuseks ka turistide huvi – tulevad nad siia ju meeldivat elamust saama, ning kohaliku inimese “tere” saab olla ainult kirsiks tordil. Lehe ilmumise järel on plaanis klubiõhtu, kuhu on kõik oodatud (lk 11). Lisaks koos lehe lugemisele leiame ehk tänu ajalehele ka uusi tuttavaid! Mitmes keeles Kalamajakal on ka kokkuvõte, mis on tõlgitud vene keelde (lk 10). Et tegu on populaarse üürikorterite rajooniga, siis kohtab siinkandis ka soome ja inglise keelt. Elanikkond on tõesti kirju. Tolerantsus on aga väga tervislik. Olgu naaber venelane või eestlane, olgu vastlatoiduks hernesupp või pliinid – kõrvuti elades oleme head naabrid. Oma krundil oli meil näiteks tükk seletamist, et kui ühtedel on kombeks üürgav transistorraadio õues ja teistel mitte, tasub kokku leppida vaikuses. Raadiot saab ju toas kuulata, õues olla toas ei saa. Kultuuriliste erinevuste ületamine pole probleem, kui suudetakse keskenduda positiivse otsingule. Ühised juured Ajalugu on meie kandis tohutult põnev. Kodusid on vähemalt kolmest erinevast sajandist, igal neist oma lugu. Tänavapilt on ühtaegu muutunud ja samaks jäänud. Kas teate, või kas mäletate, mis elu elati teie kodutänaval mõned aastakümned tagasi? Aga naabertänaval? Kus on uued kohvikud, või kust evis värske saia ja kohvi hommikust ergastavat lõhna mõned aastakümned tagasi? Arheoloogilisi väljakaevamisi on siin küll tehtud, aga elavat ajalugu kogutud vähe. Ka sellele tahame oma lehega kaasa aidata, et mälestusi koguda ja neid üksteisega jagada (lk 12). Abivalmis naabrid Käisin hiljuti vaatamas Pelgurannas, Tuulemaa tänaval asuvat koolimaja. Majavalvurist härra tundis ära, tegi kohe sõbralikult juttu, ütles, et ta teab mind hästi, sest et tema naabrimees on minuga koos töötanud, neil olla jutuks tulnud küll. Ah vaat kui tore, vastasin, ei tea mis naabrimehe nimi ka on, saatke talle tervisi! Ega ma ta nime teagi, niisama ajame mõnikord juttu, kostis mees. Aga tervitused lubas edasi anda. No ja kes meist poleks käinud naabritelt laenamas redelit või kahte puuduvat muna, et saaks pühapäevahommikuti, mil Kalamaja Pagarikoda (lk 11) kinni on, need nii hädavajalikud pannkoogid valmis küpsetatud? Kui just laupäevasel Kalamaja pannkoogihommikul (lk 9) pole isu täis söödud. Jääge meiega!
Telliskivi Selts on Kalamaja ja Pelgulinna elanikke ühendav ja esindav selts, mis loodi 2009. aastal. veebruar Seltsi tegevus hõlmab endas väga erinevaid, kuid olulisi valdkondi – asumi arhitektuursest arengust kuni meelelahutusvõimaluste loomiseni.
Mailis Timmi Telliskivi Selts Kopli tänavalt Mõte luua asumipõhine avalikes huvides tegutsev selts tuli 2009. aasta 1. mail “Minu Eesti” mõttetalgutel, kus kõige populaarsemaks kasvas linna tulevikuarenguid käsitlev arutelugrupp. Kuna mõttetalgute kestus oli ajaliselt piiratud, kuid arutamist vajav teemadering üha kasvas, lepiti juba kohapeal kokku järgmine kohtumine. Ühiste arutelude tulemusel sai selgeks, et ideede elluviimiseks on tarvis luua midagi suuremat ja püsivamat – ametlik organisatsioon, millega saaks liituda kõik Kalamaja ja Pelgulinna arengust huvitunud ning isiklikuks panustamiseks valmis inimesed. Oktoobris registreeriti MTÜ Telliskivi Selts, mis sai nime Kalamaja ja Pelgulinna ühendavalt Telliskivi tänavalt ning seltsi asutajaliikmeteks olid samad inimesed, kes 1. mail 2009
Telliskivi Loomelinnakus peetud mõttetalgutel ühise aruteluringi moodustasid. Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parendamine nende väärtuslikku miljööd säilitades, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine. Piirkonna elanike huvide eest seismiseks on Telliskivi Selts esindatud Linnavolikogus ja Põhja-Tallinna halduskogu komisjonides. Selleks, et teaksime täpselt, millised on Kalamaja ja Pelgulinna elanike huvid ja seisukohad, ootame seltsiga liituma uusi liikmeid. Nendelt, kes ametlikult liikmeks astuda ei soovi, ootame kaasarääkimist mõnel
muul viisil – olgu selleks siis meie kodulehel avatud foorum või e-kiri. Ütlematagi on selge, et üheks inimeste huvidest on seltskondlik läbikäimine, aegajalt pannkookide söömine ja omaenda kodu lähedal kultuuriüritustest osasaamine. Käesoleva aasta suurimad ettevõtmised on Kalamaja päev, Kultuuripealinna raames toimuvad avatud hoovide kultuuriüritused ja loodetavasti ka linnaruumi arenguid käsitlev seminaride sari, rääkimata ajalehe Kalamajakas koostamisele kaasa aitamisest. Et oma kodukoha sündmustega kursis olla, tuleks jälgida infot meie veebikanalites (kodulehekülg www.telliskiviselts.info, Facebook) ning plakateid kohalike kogunemiskohtade lähistel.
Hea Kalamajaka lugeja!
Karin Tammemägi Põhja-Tallinna vanem Kalamaja on nii eriline koht ja on täiesti ootuspärane, et just siin ilmub nüüd oma asumileht.
Siin on kõike – kaunid vaated, agulimiljöö, hetkel veel uinuv rohelus ja kutsuv meri. Lisaks ka oma saun, teater, tarkusetempel ja vaimukoda – kõike seda täidab värvikate ideedega kokkuhoidev rahvas.
Kalamaja rahva tegemised on omaalgatuse parimaks näiteks Põhja-Tallinnas, mida võiksid võtta eeskujuks ka teiste asumite elanikud. Nüüd saame neist lugeda Kalamajakast, mis on parim viis häid kogemusi jagada. Pikka iga, Kalamajakas!
Kuidas leht endale nime sai
Ajalehe nime otsiti seltsilistides ja Facebook’is, kohvikus ja kodus. Kuna plaanis on ajalehte innu jätkudes ka muudes lähiasumites levitada, otsisime ka laiema kõlapinnaga nimetust. Siiski jäi esialgu kolleegiumisõelale Kalamajakas, eks siis tulevik näita, kuhu nimi areneb. Ja nii need kandidaadid tulema hakkasid: Agulinn, Agulitäht, Ahju Hääl, Alllinn, Angaar, Asum ja Impeerium, Bekkeri Pajatused, Black Box, Briketileht, Fischermay (1577. aastast pärit linnaosanimi), Hüperboreaalne eesel, Kajakas, Kalakaja, Kalakas, Kala-Mai, Kalamaja katel, Kalamaja Kõla, Telliskivi tselluloos, Kalaranna Kuller, Kalev ja Linda, Kalinini rajoon, Kalliskivi, Katel,
Kelmid ja Köiepunujad, Kilulinn, Kodusadam, Koduõue Uudislood, Kommuun, Kompost, Kopli Kaja, Kuurilinna Säde, Kõmisev Trumm, Kõrgepinge rajoon, Köiepunuja, Köiesäie, Laheveerg, Linn ja Maja ((Pelgu)Linn ja (Kala)Maja), Lenderi Testament, Lennuk, Majakas, Margareeta, Merest mereni, Miljönär, Miljöölane, Märgutuli, No
Kuulge!, Patarei, PelguKala, Pelgu Liin, Pelgupaik, Perroon, Pilak, Pojengid ja boheemlased, Poogen, Popsuleht, Port, Pudelipost, Punker, Puuasumi Kuulutaja, Põhi, Põhja(h) õng, Rannalinna Ruupor, Rannamaa, Ringtramm, Rõõba, Rõõbnõi magazin, Rööpaseadja, Sadama Seitung, SL Kilulinn, Slumm, Slummi miljönär, Soomus, Stenbocki taga,
Kalamajakas on poliitiliselt, rahvuslikult, sooliselt, usuliselt sõltumatu, avalikes huvides välja antav asumileht. Kalamajakas ilmub toetuse olemasolu korral 4 korda aastas ja jõuab teie postkastidesse tasuta. * Tegevtoimetus: Liisa Pakosta, Maris Jõgeva, Ingrid Maasik Toimetuse kolleegium: Triin Talk, Jaanus Hämarsoo, Meelis Lätte, Juho Kalberg, Piret Kalju, Agne Narusk, Alari Rammo, Mailis Timmi, Hanno Tomberg, Henrik Aavik, Brit Kerbo. Keeletoimetaja: Brit Kerbo Tõlge vene keelde: Julia Zautina Kaanepilt: Tõnis Kärema, www.tm.ee
KalaMajakas Esimene nummer
l i s o~ num
0 ar 2
11
A
gu
id
veebru
Stromka, Sudenpää, Tallinna Maja, Tellis, Telliskiri (ühtlasi võiks loota, et kiri 12 lk-st ajapikku tellise-mõõtu kasvaks (nt Sunday NY Times max 2,7 kg)), Toonesepp, Truuta (Püha Gertrudi kabelit hüüdsid eestlased Truutaks), Tuletorn, Tulp, Uhhaa (inspireerituna “Tirinast”), Uus Tallinn, UusVanaLinn, Vabrikute Kõrval, Volta, Võrk (kunagi oli
Kalamaja servas bussipeatuse nimi ka Võrgu), Äärelinna Ajaleht jne. jne. jne...
otsas Kungla tänava ngest leitud lumeha I AUTO! PUNAST VÄRVa, kas võib
ad Leidja tahab te ntakttelefoni Ko endale jätta? nast “Jaa!” a ak
pole, aga hõik
Väljaandja: Kalamaja Selts MTÜ koostööleppe alusel Telliskivi Selts MTÜ-ga. KONTAKT: Vana-Kalamaja 46, Tallinn 10514. Telefon 502 6191. E-post: liisa@pakosta.ee; Veeb: www.kalamaja.ee; www.telliskiviselts.info Toimetus ei maksa honorari lehe kaastööde eest. Trükitud: AS Printall Tiraaž: 5000 ISSN 2228-0413 Esimest lehte toetas Kohaliku Omaalgatuse programm
“Kes hommikul lumelabidaga maja ees vehib, on õhtul oma järjega endiselt samas kohas” (Vabriku tn vanasõna)
KalaMajakas 3
KALAMAJA LUMMUSES
veebruar
TEKST: Mark Sander Sadaküll PILDID: Juho Kalberg
Näitlejatest abikaasad Harriet Toompere ja Mait Malmsten kolisid aastate eest Kalamajja ennekõike just sellepärast, et neile meeldib aguliõhkkond ja kesklinna lähedus. Harrieti sõnul unistavad nad Maiduga veel sellest, et rannajoon saaks ligipääsetavamaks.
Kui Harriet Toompere (35) tegelaskujust Anne Kõrvitsast kujunes teleseriaalis «Unistuste agentuur» lõpuks vaat et üdini urbaniseerunud peen linnapreili, on päriselus tegemist vana ja väärikat austava noore naisega. Harriet naudib oma elukeskkonda, armsaid puust maju, millest igaühel on oma tegu ja nägu. Samuti meeldib talle võimalusel endiselt toidukraami osta väikestest nurgapoodidest – ja isegi räämas Balti jaama turg! Harriet Toompere ja Mait Malmsten (38) on end poegade Franzi (12) ja Hugoga (4) sisse sättinud Salme Kultuurikeskuse läheduses. Kuigi peagi tuleb ülejäänud majarahvaga pead kokku panna, et võtta midagi ette maja pisut räsitud fassaadiga, ei kahanda see raasugi Kalamajakale intervjuu andnud Harrieti positiivsust. Kus asus teie lapsepõlvekodu? Lapsepõlvekodu oli mul Tallinnas Pärnu maantee viadukti kõrval kuuekordses Stalini–aegses majas, viimasel korrusel. Mängumaaks oli kahe raudtee vaheline tühermaa, kus nüüd asub jalgpalliväljak, samuti Ühisgümnaasiumi suur õunaaed ja võimsate kastanitega staadion, väikesed tänavad, väike park, ümerkaudsete lasteaedade ja majade hoovid ja viadukt. Mis on iseäranis eredalt meelde jäänud lapsepõlvekodust kui piirkonnast, mängumaast? Iseäranis eredalt on meelde jäänud viadukti ehitamise aegu sinna tassitud hiiglaslikud liivamäed, kuhu me tüdrukutega ehitasime hiliste öötundideni liivast diivaneid, tugitoole, laudu, mitmetoalisi kortereid, käike, treppe, kuni meie vanemad üle liivakuhilate sumbates ja hõigates meid otsima tulid. On meeles raudteega seotud põnevused, puude otsas ronimised, puuriitade vahelised luurekad, rahvastepall, matkamised raudteevahelistes kõrkjates, õunaraksud, kelgutamised, uisutamised, kummikeks, sulgpall, kaardimängud, pabernukud, et olid ainult päikesepaistelised
ilmad, oh, ja palju–palju muud toredat. Ma veetsin iga võimaliku hetke õues. Nii palju oli teha, nii põnev oli olla, nii paljudes kohtades oli vaja käia, ronida, kõõluda, kiikuda. Miks otsustasite perega Kalamajja kolida? Kalamajja kolisime seepärast, et meile mõlemale meeldib aguliõhkkond. Siin on vaikne, on palju rohelust, on armsad puust majad – igaüks oma tegu, oma nägu ja oma looga. On meri ja üks suurimaid plusse on linnalähedus. Saab jalgsi igale poole. Ei sõltu ühistranspordist ja taksosõit ei hakka rahakoti peale. Kuivõrd on see kant teie hinnangul muutunud ajast, kui te siia kolisite? Kalamaja muutub aina ilusamaks. Aina rohkem liigub tänavatel lastevankritega noori vanemaid. Elanikkond vahetub. Kõledatesse elututesse hoonetesse on elu sisse tulnud. On tekkinud kohvikuid, söögikohti, poode. See on tore. Vanast Kalamaja kalmistupargist tehti imetore lastepark, mänguväljaku, rattateede, purskkaevude ja kevadise lillemerega. Super! Mulle väga meeldib Balti jaama turg. Natuke ma tahaks näha, et see oleks veidi puhtam, aga samas mulle väga istub see metsikus ja ajas tagasiminek. Astuks nagu vanasse heasse Vene filmi. Väga omanäoline. Sellest oleks küll kahju, kui see ära kaoks. Mulle meeldib käia väikestes nurgapoodides toidukraami ostmas. Õnneks on mõned neist ikka veel alles. Suured super–hüper–megamarketid on mu kuulmis– ja nägemismeelele paras katsumus. Soojemal ajal naudin ma rattasõitu. On teie lastele Kalamajas piisavalt mängukohti? Käime poistega sadamas laevu vaatamas, sõidame mööda mereäärt Piritale või siis teisele poole, Paljassaarde, kus on Tallinna “Matsalu”. Suvel on seal rannas suuremale pojale suur lõbu mööduvate laevade tekitatud lainetes hullata. Ratastel põrutame ka tih-
ti Stroomi randa, mis on lastele tõeline paradiis oma erinevate mänguväljakute rohkusega. Stroomi rannast kimame edasi hipodroomile hobuseid vaatama. Noorem poeg käib Tõnismäe lasteaias. On suur õnn, kui saan teda viia ja tuua jalgrattaga. Meie tee läheb läbi Šnelli pargi, kus on muidugi alati kohustuslikud peatused partide toitmiseks ja kiikumiseks. Šnelli pargis on
jõuame kõigiga tuttavaks saada. Kuidas iseloomustaksite majaelanike omavahelist läbisaamist? Meil on majarahvaga vedanud. Kõik on äärmiselt sümpaatsed noored inimesed. Siinkohal võiks märkida, et üks asi on küll veel, mida natuke igatseks – et Kalamaja rahval oleks rohkem mingeid ühiseid ettevõtmisi.
“Suviti saetakse puid, kopsitakse haamriga, grillitakse, naerdakse.” talvel väga mõnus kelgutada. Erinevas vanuses poistele on erinevaid elamusi pakkuvaid künkaid. Igal aastal on seal olnud ka lumelinn. Harjumäel saab uisutada. Kõik on olemas, kõik on kodu lähedal. Kui teie võimuses oleks midagi ümbritsevas elukeskkonnas muuta, siis mida muudaksite? Unistame sellest, et rannajoon saaks kunagi ligipääsetavamaks. Et seal oleksid promenaadid, kohvikud, millest ju juttu on olnud. Sellest tunneme kõige suuremat, karjuvamat puudust. Mait armastab väga merd. Ja on ausalt öeldes üsna jabur, et kui me tahame kohvitassi kõrvale mere loksumist nautida, siis sõidame Pirita Rannahoonesse või Viimsi restorani Paat, kuigi endal loksub meri vaat et treppi... Kalamajas meeldib mulle eriti helitaust. Väga vähe kostub meie akendesse liiklusmüra. Vaid üksikud autod. Põhiliseks heliks on linnulaul, laevade sireenid, kirikukellade kõma, koerte haugatused, laste kilked. Suviti saetakse puid, kopsitakse haamriga, grillitakse, naerdakse. Me elame Salme Kultuurikeskuse lähedal. Kui veab, siis kuuleb suviti avatud akendest, kuidas puhkpilliorkester oma palu harjutab. Ja üks põhjus veel, miks me soovisime elada väikeses majas, kus on vähe kortereid – siis me
Kalamaja päevad, või laadad või lastele rattaralli Kalmistupargis või mereäärne simman või talgud või... ma ei tea, mis veel, aga midagi säärast. Oleks tore. On teil suviti võimalus krundil segamatult oma sõpru ja tuttavaid võõrustada? Aed on meil väga väike, aga kaminaäärseks mõnusaks grillimi-
seks on ruumi piisavalt. Ka olen ma sinna külvanud ja istutanud lilli. Ootan nende ilmumist kevadel suure ärevusega. Ümberkaudsetes aedades on palju viljapuid, nii et kevadel avaneb meie akendest vaade üüratutele õitekuhilatele. Rääkimata sire-
litest, toomingatest, vahtratest, kastanitest, pihlakatest. Külluslikult lopsakas. Kuivõrd on teil majas või krundil mingeid muudatusi või töid kavandades ja nende tarvis luba taotledes olnud kokkupuuteid ametkondadega nagu muinsuskaitse või mõni muu linnavalitsuse osakond? On need olnud konstruktiivsed, olete pidanud nende nõudmisi ja tingimusi üldjoontes mõistlikeks? Läbirääkimistest instantsidega ma suurt midagi ei tea. Kunagi aastaid tagasi juhatas maja renoveerimistöid majaomanik, kellelt me sinna majja korteri ostsime. Tänaseks päevaks näeb meie maja fassaad juba üsna räsitud välja. Me peaksime uuesti fassaadi renoveerimise ette võtma. Nii et suhtlemised on veel ees. Rahuldavad teie peret praegused tingimused nagu korteri suurus ja tubade arv täielikult või oleks ruumi pigem juurde vaja? Kui suur võiks olla teie ideaalkodu? Siiani on meid meie elamistingimused väga rahuldanud, aga kuna poisid kasvavad ja neile oleks rohkem personaalset ruumi vaja, siis, jah, me vaikselt uurime turgu, kas oleks meile midagi suuremat. Ideaalne oleks, kui leiaks selle Kalamajast. Kalamajas elab palju näitlejaid. Kuivõrd käite läbi kas või oma kolleegide Ivo Uukkivi ja Mari-Liis Lillega ning Priit ja Evelin Võigemastiga? Meil elab Kalamajas palju sõpru–töökaaslasi, kelle õdusates aedades on nii mõnelgi õhtul mõnusalt juttu puhutud.
“Salme oli tegelikult Kalevi naine, mis tähendab, et tegelikult on hoopis Kalevi Kultuurikeskus” (tarkus Kalevi tänavalt)
KalaMajakas 4
Debatt: “Kas Kalamajas saab ilma tasulise parkimiseta? Kalamajas tuleks luua tasulise parkimise ala, millest võiks säästa vaid kohalikke elanikke, leiab veebruar inseneribüroo Stratum juht Margus Nigol. Ta esitab ka idee kehtestada piirkonnas tasuline parkimine ööpäevaringselt. Kas see on teostatav, väitlesid veebruari teisel nädalal linnavalitsuse ja kohalike seltside esindajad.
Kas Stratum soovitab kehtestada Kalamajas tasulise parkimise ala? Margus Nigol: “Jah, põhiliselt miljööväärtuslikkusest ja tulenevalt Tallinna parkimise arengukavast. Meil on vaja soodustada ühistranspordi kasutamist ja lähtuda nn kahe kilomeetrise raadiusega ringist linna südamest (kõnniteekonna kaugus), kuhu juba tänasel päeval mahuks ära tasulise parkimise ala. Kogu Kalamaja on tunduvalt lähemal linna keskusele. Kõige soodsam on variant, kus kohalikele elanikele jääks parkimine tasuta. Nad peaksid olema kohalikud elanikud ka vastavalt elanike registrile.” Mida andis Stratumi uuring linnale teada? Taavi Aas, abilinnapea: “Kui vaadata neid tänavaid, mis jäävad praeguse tasulise parkimisala piirile, siis ta näitab seda, mida teada tahtsime. Et vahetult parkimisala piiri taga (Niine, Kotzebue, Vana-Kalamaja, Jahu, Väike-Patarei, Vabriku, Valgevase) on päevasel ajal suurem parkimiskoormus kui öisel ajal.” Kas võiks kaaluda ka osalist parkimisala suurendamist, vaid vahetult tasulise parkimisalaga piirnevatel tänavatel? Taavi Aas: “Kui parkimisintensiivsuse kaarti vaadata, siis jah. Küsimus on, mis siis juhtub tasuta parkijatega, kas siis kolitakse järgmistele tänavatele, kuni jala kesklinna minek muutub ebamugavaks.” Tiit Siimon, transpordiameti juhataja asetäitja: “Täpselt seetõttu me arvasime, et tasulise parkimise ala võiks piirneda
Kalamaja pargiga.” Taavi Aas: “Algusest peale polnud tasuline parkimisala niikaugele kehtestatud. Nende piirideni on jõutud samm-sammult.” Triin Talk, Telliskivi Selts: “Kui ma vaatan, kui suur on parkimiskohtade hõivatus, siis päeval on Kalamajas keskmine 34% ja õhtul 43%. Niipalju, kui ma tean parkimise arengukavadest, siis seal oli soovitus, et kui parkimiskohtade hõivatus on 60-70% võib hakata kaaluma tasulist parkimist.” Kaarel Kalvik, Telliskivi Selts: “Tervikuna Kalamajas probleeme ei ole. On vaid teatud kohad, kus probleemid on suuremad. Näiteks Põhja puiesteel ei seisa tasulise parkimise alal päeval ühtegi autot. Parkimiskoha idee on, et sinna pargitakse, muidu võiks ju keelumärgi panna.” Kas linnavalitsus jagab ettepanekut kehtestada tasuline parkimisala Kalamajas ööpäevaringselt?
Taavi Aas: “Kui me lähtume ainult miljööväärtusest, siis peaksime suhtuma sellesse alasse nii nagu suhtume vanalinna. Teine pool on aga kohalikud elanikud. Täna võtsime vastu otsuse, et vanalinnas parkimiskorda kohalikele elanikele leevendada. Koostöös seltsidega jõudsime järeldusele, et parkimiskord on see, mis peletab elanikke vanalinnast eemale. Kalamaja on arenev piirkond, maju tehakse järjest rohkem korda, elanikke tuleb juurde.” Kaarel Kalvik: “Sinna ehitatakse juba hoovidesse parkimiskohad.” Taavi Aas: “Kas kehtestada ööpäevaringne tasuline parki-
mine on väga vara öelda. Ma ei oska sellele küsimusele täna vastata. See tuleb lihtsalt läbi mõelda, mis sellega kaasneb. Siin peab olema kaalul, mis saab kohalikest elanikest. Me ei saa kehtestada erinevaid reegleid Kalamajale ja Kadriorule. Need ei ole erinevad asumid.” Pigem te eelistate kesklinna parkimistsooni kehtestamist Kalamajas, mitte Kalamaja analoogi Kadriorus? Taavi Aas: “Kui me teeme parkimissoodustuse Kalamaja elanikele, siis peab see kehtima samamoodi kõikidel ülejäänud kesklinna tsooni elanikel.” “Külalisparkijate eemalhoidmiseks soovitab Stratum Kalamaja elanikele tasuta parkimist, külaliste autodele tasulist parkimist. Kesklinna parkimiskorra kohaselt on parkimine tasuline nii elanikele kui külalistele, viimastele on parkimine kallim.” Ühtlasi ka Kalamaja elanikel ei oleks diskrimineerivat parkimiskorraldust, mis täna ei kehti kesklinnas? Taavi Aas: “Põhimõtteliselt jah.”
Tiit Siimon: “Ma olen sellega nõus. Kalamaja tasulise parkimise tsooniks muutmine tõusetus, kui hakkasime täitma arengukava ettepanekut lõpetada elanikele tänavate kaupa parkimislubade väljastamine. Juurutasime elektroonilise kaardi ja sealt tekkis joonis, et üks osa kesklinnast on väga väike. Ja alustasime sellest, et kogu kesklinna tsoon võiks olla ühtmoodi parkimisalaga kaetud.” Kas te näete praegu Kalamajas parkimisprobleeme? Margus Nigol: “On kohti. Kui me jagame selle ala ühtlaselt ära, siis ei ole.” Dago Antov, TTÜ Teedeinstituudi professor: “Täna ei ole, aga need probleemid tekivad. Kogu senine kogemus, mis tasu-
lise parkimisega Tallinnas on olnud, näitab, et otsekohe tekivad probleemid tasulise parkimisala piiri taha. Kas tasuline parkimine on kõige esimene prioriteet või alles teine, kolmas? Tahan linnale soovitada, et tasuline parkimine pole ainus, mida Kalamajas on vaja teha. Tasuline parkimine kõiki hädasid ei likvideeri.”
Triin Talk: “Olen täiesti nõus, et pikemas perspektiivis ja kunagi võib seda (tasulise parkimise – toim) teha. Esialgne pöördumine, mille esitasime, seda ütleski. Kogu probleemi tuleb käsitleda ühtselt ja töötada välja liikluse arendamise kava, mis autosid piirab ja kergliiklust edendab. Esialgse kavaga oli häda see, et kavandati kasutada ainult üht meedet ja sellega kaasnevaid probleeme eirati. Kindlasti ei ole küsimus, et me tahaks erisoodustust võrreldes ülejäänud Tallinnaga. Me tahame, et liikluskorraldus laheneks tervikuna, mitte kõige odavamat varianti kasutades.”
Taavi Aas: “Aga see on pikem perspektiiv. Tänavate ehitamine, see võtab aega.” Inimesed ei tööta mitte ainult vanalinnas, vaid ka Mustamäel, Pirital või Lasnamäe alguses. Seega kahekilomeetrise kõnniteekonna joonistamine vanalinna südamesse ei anna õiget pilti inimeste tegelikust liikumisvajadusest. Kaarel Kalvik: “Autodega liikudes ei torma keegi Raekoja platsi. Majade funktsionaalsus on teisel pool linna südant täiesti tuntav. Autoga liikumise vajaduse peame viima veidi kõrvale, kus on Ühispank ja kus raha liigub.” Taavi Aas: “Täna on Kalamaja sellest probleemist pääsenud. Tulge vaadake, millist arengut nähakse ette mere äärde ja see on õige, et sinna arengut nähakse. Siis tekivad parkimisprobleemid ka Kalamajas.”
Dago Antov: “Me räägime ja mõtleme täna natukene teist olukorda, kui ei oleks vahepealset aega olnud, kus autostumine andis veidi järele. Meile anti kaks aastat leevendust, aga see ei tähenda, et see ei taastu.” Mis saab Stratumi uuringust edasi? Taavi Aas: “See ei ole seltsidega mitte esimene ega viimane kohtumine. Eks me siis koos jõuame tulemuseni.”
Kaarel Kalvik: “Parkimisprobleeme meil ei ole, meil on liikumisprobleemid.” Taavi Aas: “Mida Kalamajas võiks proovida, on lihtristmikud.” Kaarel Kalvik: “Raudselt. Ei ole mingit probleemi.” Kas see oleks lahendus, kui ehitada Kalamajja juurde parkimistaskuid? Dago Antov: “Osaliselt on juba ehitatud.” Kaarel Kalvik: “Uutel tänavatel on.”
“Ennem tuleb mägi Muhamedi juurde, kui jalgrattateed Kalamajja” (Niine tn vanasõna)
Kui kiiresti vajab Tallinn Kalamaja parkimisest raha, et eelarvet katta? Taavi Aas: “Lõpetame selle jutu. Parkimistasu ei ole see, millega linnaeelarvet täidetakse. Tasulise parkimise eesmärgid on hoopis muud.” Seega linnal ei ole tasulise parkimisala laiendamisega kiiret raha pärast? Taavi Aas: “Jah. Tõesti raha pärast ei ole sellega kiiret. Seda ei ole kunagi tehtud raha pärast.” Dago Antov: “Kui numbreid vaadata, siis ma julgen öelda,
KalaMajakas 5
et sissetulek ei saa olema väga suur.” Taavi Aas: “Tõenäoliselt selle piirkonna tasulise parkimise kehtestamine võib viia selleni, et linna tulu võib väheneda, siin piirkonnas maksame sellele peale. Ma ei välistaks, et sissekirjutust omavatele elanikele tasu kaob või muutub väiksemaks. Seda tuleb siis teha terves linnas.” Kas Kalamajja saab ühistransporti juurde tuua või on need võimsused ammendatud? Taavi Aas: “Olemasolevatel tänavatel ma küll ei oska lubada, et midagi juurde tuleks. Peame arvestama, et tasulise parkimise juures on Kalamajas pearõhk sellel, et siia ei tuleks nn “külalisparkimine”. Ühistransporti kasutaks need, kes täna tulevad kesklinna autoga, jätavad selle Kalamajja ja lähevad siis kesklinna.” Triin Talk: “Kadriorus on tasulise parkimise tsoon laiem, sest sealtkaudu tulevad Viimsi ja teiste piirkondade elanikud ja teevad omaalgatusliku “pargi ja reisi” korra. Kalamajas praegu seda ei ole, sest Põhja-Tallinnast kaugemal ei ole suurt midagi.”
ettepanekut soovitusena, kuid veebruar mulle tundub, et võib-olla esialgu ööpäevaringne tasuline parkimine pole mõistlik.” Taavi Aas: “Ma usun, et me suudame leida Kalamaja elanikega kompromissi. Kindlasti kõige raskem on leida kompromissi nendega, kes ei oma Kalamajas sissekirjutust ja kes seda ei saa või ei taha saada.” Kuidas Kalamaja parkimise probleemi tuleks hakata lahen- Dago Antov: “Me peaks lähtuma terviklikust liikluse kontdama? septsioonist koos Kalamaja, Margus Nigol: “Tallinna linPelgulinna ja võib-olla veel navalitsus peab vastavalt meie mõne lähialaga. uuringule “Tasulise parkimise ala laien- Parkimine oleks kaaluma, damist tuleks kaaluda käesüks selle teema milline otsus oleva arengukava toimimise ja ma ei jääks langetada. perioodil juhul, kui olemasainult sellega Nagu meie oleva tasulise parkimise ala pidama.” uuringust parkimiskoormus jõuab 60Triin Talk: välja tuli, 70% parkimiskohtade arvust “Olen nõus eeltuleks tasulist parkimiskoormuse tippajal”. poolkõnelejaga. parkimisala Kuna uuringust laiendada, https://oigusaktid.tallinn. tuli välja, et põsoovituslikult ee/?id=3001&aktid=106241#_ letavat probleeka ööpäeToc151543647 mi ei ole, oleks varingseks, paras aeg terve lähtudes piirkesklinna ümbritsev miljööalakonna miljööväärtuslikkusest. Linnavalitsus on vähem radikaal- de vöönd läbi mõelda, kuidas liiklust rahustada, parkimine sel seisukohal kui meie.” korraldada ja luua kergliikluse Tiit Siimon: “Võiks tasulise läbipääsud vanalinna. Praegune parkimisala piiri laiendamisega vastuseis tasulisele parkimisele edasi minna. Võtan Stratumi Dago Antov: “Ei ole, aga tuleb.” Triin Talk: “Ühistranspordi teema tuleb kompleksselt koos uusarendustega läbi mõelda. Põhja-Tallinna üldplaneeringu järgi on planeeritud siia tramm, uus bussiliin mööda Kalaranna teed. Need asjad peaks ka käima käsikäes.”
Telliskivi selts uuris suvel 2010, mida kohalikud elanikud tasulisest parkimisest arvavad. Kodanikualgatusena toimunud Kalamaja elanike küsitlus parkimise tasuliseks muutmise kohta leidis aset juunis 2010. Et teema oli kohalike jaoks väga oluline, tõestab fakt, et küsitlustööd tegi 130 vabatahtlikku, kellest kõige aktiivsemad käisid läbi ligi 30 maja ning vastajaid oli 1777.
Palju anti ka tagasisidet, kuidas olemasolevaid parkimisprobleeme lahendada (nt kahandada praegust tasulist parkimisala trammiteeni, nii et kasutusele võetaks parkimistaskud Põhja pst-l ja Kopli tn-l – sellega väheneks parkimiskoormus nendega piirnevatel tänavatel) ning muretseti selle üle, mis saab hoovidest siis, kui Kalamajas rakenduks tasulise parkimise kord.
oli tingitud sellest, et asi tundus toores ja mittefunktsioneeriv.” Kaarel Kalvik: “Kalamaja elanikud praegusel hetkel tasulise parkimisala laienemist ei poolda. See asi tuleb ette võtta millalgi niikuinii, aga ärme torma nendest arengutest ette. Kalamaja elanik ei saa aru, miks teda kaitstakse tasulise parkimisega ja mille eest.”
Eesti Disaini Majas (Kalasadama 8) toimunud debatil osalesid Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Tallinna transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Siimon, Stratumi juhatuse esimees Margus Nigol, TTÜ Teedeinstituudi professor Dago Antov, Telliskivi Seltsi esindajad Triin Talk ja Kaarel Kalvik. Jutu pani kirja Hanno Tomberg
Tasuline parkimine Kalamajas Majaelanikud tasulise parkimise poolt 29 vastajat, 1,6%
Tegemist ei ole tavapärase sotsioloogilise uuringuga, sest puudub nõuetekohaselt moodustatud valim. Eesmärgiks oli saada seisukoht nii paljudelt kohalikelt kui võimalik. Tulemuste järgi oli tasulise parkimise vastu 97,2%, poolt 1,6% ning seisukohta ei omanud 1,2% vastanutest.
Maailmas kasutatakse liikluse rahustamiseks erinevaid võtteid. Nii näiteks määratakse parkimiskohad üle ühe ühel- ja teiselpool teed, mis muudab tee autojuhile ühest otsast teise nähtava kiirkanali asemel rahulikult läbitavaks ja teiste liikluses osalejatega arvestavaks tänavaks. Muudetakse ristmikud parema käe reeglile alluvaiks või ka lausa n-ö “igamehe õigusega ristmikeks”, kus siis teed võivad ületada kõik liikluses olijad ja eelisõigus on jalakäijal.
Küsitluse tulemused 28. 06. 2010
Erapooletud 21 vastajat, 1,6%
Majaelanikud tasulise parkimise vastu 1727 vastajat, 97,2%
Mida asumi elanikud ise öelnud on: Kalamajas on autosid suhteliselt vähe, on mõned üksikud kohad, kus neid on rohkem. Liiklust, parkimist ja planeeringuid peaks vaatlema tervikuna – ainult parkimisega tegelemine ei lahenda midagi, kohalikel keelatakse parkimine, läbisõitjad pääsevad aga vabalt kihutama. Enne tasulist parkimist peaks ära kasutama kõik muud võima-
likud vahendid liikluse parandamiseks – parkimiskohtade märkimine, kergliiklusteede rajamine, ühistranspordi arendamine. Kogu Kalamaja õuealaks või liikluspiirang 20km/h. Jalgrattateid pole kohe ühtegi! Veokite läbisõitu võiks oluliselt piirata. Ühistransport on üsna nutuses
seisus, siit otse Mustamäe poole nagu eriti ei saagi. Tipptunnil käib buss 4 korda tunnis! Soo tänava ühe sõidurea võiks eraldada jalakäijatele/jalgratturitele – mõlemad otsad on nii ehk naa ühe reaga, mistap ei ole vahepealsel kahel real mingit mõtet. Kõiksugused sammud ja tegevused liikluses ja planeerimises peaksid olema loogilised.
Tarmo L, kes sa laenasid kolmapäeval mu jalgratast, too see nüüd tagasi! Juha n, Volta tänavalt
“Autos on mugavam ummikus istuda, kui ühistranspordivahendis” (tarkus omast taskust)
KalaMajakas 6
Ohutult koju
Viisakale ja tähelepanelikule inimesele on Kalamaja suhteliselt ohutu koht ringi liikumiseks. Kõnniteed veebruar ja autoteed on meil kitsad ja see sunnib hoolsusele. Siin ei ole mitte ühtegi jalgrattateed, aga on palju jalgrattureid. Siin on palju reguleerimata ristmikke ning ühesuunalisi tänavaid.
Kalamaja park, parkimisplats – jalakäijal on eesõigus õuealal, mitte parklas. Autojuht peab samas tagurdades andma teed igaühele.
Midagi revolutsioonilist uus liiklusseadus (jõustub 1.07.11) kaasa ei too, väiksemaid muudatusi aga küll. Ohukohtade märkimiseks kasutasime ka liiklusõnnetuste ülevaadet aastast 2010. Ohutumalt liigelda saab igaüks juba täna. Liiklemisnõu jagasid kalamajakatele Villu Vane ja Vitali Levtsuk Maanteeametist. Täiendavat infot liiklusseaduse muudatustest leiate internetist www.mnt.ee/liiklusseadus2011 Juht peab sõitma piisavalt väikse kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub teel või tee läheduses olevast lapsest või jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine häiritud (jõustub 01.07). Liiklusmärgid peavad olema nähtavad, isegi aedlinnas. Kui puuoksad hakkavad märgile ette jääma, siis peaks linn ja eraomanik tegema koostööd. Enamasti kasvab puu või põõsas kellegi aias, aga kui oksad on üle aia, siis on linnal õigus üle aia ulatuvad oksad maha lõigata. Viisakas on seda ette öelda, näiteks et sellel kevadel me muudame liiklusmärgid nähtavaks! Kui keegi märkab, et mõni liiklusmärk pole hästi näha, tuleks sellest kindlasti abivalmilt Tallinna abitelefonil 1345 teada anda. Jalgrattur peab fooriga ristmikul ootama lubavat foorituld samamoodi nagu autojuht. Mõlemad juhivad sõidukit, ainult et ühel sõidukil on mootor ja teine liigub kondijõul. Selle vastu eksitakse liiga sageli. Parempööret sooritav autojuht ja rattur peavad arvestama, et teeületuseks on siin eelisõigus jalakäijatel, kes tuleb enne läbi lasta. Kui jalgrattur liigub otse üle tee mööda vöötrada, siis on ratturil samamoodi eesõigus. Hoovist või parklast väljasõidukoha ees ei tohi enam alates 01.07 ka mitte peatuda ega peatada, parkimisest rääkimata. Muudatuse põhjus oli selles, et osa inimesi ajasid peatumise ja parkimise omavahel segi. Nüüd ei tohi ka hoovi sissesõidul enam peatuda, et näiteks minna väravat avama.
Vabriku tänav
Soo – Tööstuse – Salme kolmnurk
Autojuht: vasakpöörde soovija Tööstuse tänavalt peab ootama, kuni Salme tänavale otse sõita sooviv auto, kes ootab Tööstuse tänava ületamist, on tee vabastanud. Sama ka vastupidi. Viisakus aitab alati! Lase kaasliiklejad läbi, eriti tipptunnil. Lase lihtsalt teisel ära pöörata, aita kaasautojuhti!
Ristumised trammiteega, trammipeatuste ümbrused, Balti jaama tagune Kopli tänav, Telliskivi tänava ristmikud – on kõige ohtlikumad kohad.
Kalamaja põhikooli ees Vabriku tänaval: lapsi kooli toovad vanemad peatuvad kooli ees. Kui liiklusmärgid seda ei keela, siis peatuda võib, see on täiesti mõistetav. Tagant tulijad, kes vasakult mööda sõita ei saa, peaksid lihtsalt ootama. Kui järjestikku peatub mitu autot, siis võiks lapsed tagumistes autodes veidi varem välja minna, et sama auto ei peaks mitu korda peatuma. Iga auto eraldi ei peaks kahe meetri kaupa edasi sõitma!
KALAMAJAKAS JÄTKAB KAARTIDE JA LUGUDEGA, ENT JÄRGMISTE NUMBRITE JAOKS VAJAME HÄDASTI TEIE KAASABI! Paneme ühisel jõul ja nõul kokku pildikesi lähiminevikust ja tutvustame uusi kohti olevikus. Järgmises numbris tuletame meelde, kus on olnud Kalamajas vanu tänavaid, mida enam ei ole või kuhu on plaanitud tänavaid, mida valmis ei ehitatud. Kus olid bussipeatused ja mida põnevat on meenutada liiklusest aastaid või aastakümneid tagasi? Millised olid tänavad? Ülejärgmises numbris meenutame vanu kohvikuid, pagariärisid, kulinaarialette ja sööklaid. PALUN SAATKE või tooge oma mälestusi kas postiaadressile Vana-Kalamaja 46, saatke elektrooniline kiri aadressile liisa@pakosta.ee või helistage 5026191. Kui teil on vanu fotosid, siis lubage palun võtta neist teistegi rõõmuks ja mälestuste jagamiseks koopia, koopia tegemise kokku leppimiseks palun helistage või kirjutage.
Kopli – Telliskivi tn ristmik
Vasakpöörde tegemine on siit tõesti keeruline. Juht peab arvestama kõiki liiklejaid, sealhulgas jalakäijaid ja tramme. Kopli tänavat pole nurga tagant näha. Olukord muutuks lihtsamaks siis, kui siin oleks foor. Poe ja turu vahel liigub palju jalakäijaid. Praktikas unustatakse kõige sagedamini selja tagant peatusest Kopli suunas liikuma hakkav tramm.
“Kes naabri ära tunneb, see ongi naabrist parem” (mõttetera Pelgulinnast)
KalaMajakas 7 Soo tänav on väga kitsas, ühesuunaline, kaherealine. Kohalike ettepanek on teha tee üherealiseks, teine rida muuta kergliiklusteeks. Tänases olukorras peab jalgrattur liikuma ikkagi sõiduteel, ja autod ei tohi ületada 30 km/h, nii peaks liiklemine olema turvaline autoteel ka veebruar jalgratturile. Liiklusõnnetused 2010: sõidukite külgkokkupõrked, tagant otsasõidud.
Soo / Vana-Kalamaja tn ristmik
Vana-Kalamaja tn / Jahu tn ristmik
Vana-Kalamaja tänavalt pöörates on oht sõita sisse Jahu tänaval parkivale või peatuvale sõidukile.
Jalakäija: ristmiku ületamisel peab veenduma, et ületamine on ohutu. Vöötrajal on eesõigus jalakäijal. Jalakäijal on küll püha õigus, ent silmad kinni ei tohi autole ette astuda – vaadake ikka ka enne! Jalakäijal on õigus teele astuda, kui ta on veendunud tee ületamise ohutuses. Veenduda tuleb ka selles, et Soo tn teisel sõidureal sõitev auto on peatunud. Kui vöötrada pole, siis on tee ületamisel eesõigus autol. Jalakäija – jälgi vasakpööret – autojuht peab pööret tehes laskma jalakäija üle tee ka siis, kui vöötrada pole.
Soo tänav
Auto: möödasõit 30 km/h piirangualas pole lubatud. Seda küll tehakse, aga lubatud see pole. Kõik peavad sõitma rahulikult üksteise sabas. Kui keegi sõidab alla 30 km/h, siis võib temast mööda sõita.
Põhja puiestee
Auto / Jalgrattur : vasakpööre SuurPatareist Põhja pst-le. Enne vasakpööret tuleb peatuda enne vöötrada ja oodata seal sobivat aega väljasõiduks. See on raske: enne tuleb jalakäija läbi lasta, aga pööre tuleb ka sooritada ohutult – seega tuleb vajadusel ristmikule välja sõita, seega vöötrajale ja sellel oodata pööramise võimalust. Jalakäija: Kui jalakäija hakkab vöötrajal tänavat ületama, aga sellel ootab oma pööramisvõimalust auto, siis jalakäija peaks ohutuse mõttes mööduma autost tagantpoolt.
Põhja puiestee
Stoppmärk enne trammiteed tähendab kohustust peatuda, sõltumata sellest, kas trammi on näha või mitte.
Soo / Põhja pst ristmik
Jalgrattur / Suurtüki tänava eelne ülekäigurada Põhja puiesteel : alates 01.07 võib rattur ületada tee ka vöötrajal sõites, aga ta peab liikuma sealjuures jalakäija kiirusega. Ja siis tal pole enam eesõigust autode suhtes.
Ettevaatust, jalakäijad! Liiklusõnnetuse oht! Autode külgkokkupõrke oht!
Ilmarise kvartali esine ala Põhja puiesteel
Ettevaatust, jalakäijad tulevad trammipeatusest! Liiklusõnnetuse oht on väga suur!
Suurtüki tänav
Jalgrattur: soovitatav on liikuda kas kõnniteel jalgratast käe kõrval lükates või kui sõita, siis autoteel. Ettevaatust rööbaste ületamisel, eriti vihmase ilmaga! Iga rööpa ületamine märja ilmaga on ohtlik – võib libiseda ja kukkuda.
Suurtüki tn ja Rannamäe tee ristmik
Jalgrattur: rattur peab fooriga ristmikul ootama lubavat foorituld samamoodi nagu autojuht. Mõlemad juhivad sõidukit, ainult et ühel sõidukil on mootor ja teine liigub kondijõul. Selle vastu eksitakse liiga sageli. Parempööret sooritav autojuht ja rattur peavad arvestama, et teeületuseks on siin eelisõigus jalakäijatel, kes tuleb enne läbi lasta. Kui jalgrattur liigub otse üle tee mööda vöötrada, siis on ratturil samamoodi eesõigus.
Kalamajas on kitsad kõnniteed, suhteliselt kitsad sõiduteed ja mitte ühtegi jalgrattateed. Liiklusseaduse muudatustega võib täiskasvanud jalgrattur sõita kõnniteel siis, kui tee seisund ei võimalda tal autoteel ohutult liikuda. Tallinna linna tänavatel selliseid lõike, kus jalgrattaga sõita ei saa, pole. Lapsed koos täiskasvanuga, ja nii et nad jalakäijaid ei ohusta, võivad kõnniteel sõita. Laps jalgrattal ja kõnniteel ei tohi sõita jalakäija läheduses. Kitsamatest kõnniteedest tuleb jalgratturil niikuinii hoiduda, sest seal ei õnnestu tal sõita ilma jalakäijaid ohustamata. Jalgratturi turvalisuse huvides: Pange rattale tagasivaatepeegel! Ohutusvest selga! (Jalgratturil pole küll vesti kandmise kohustust – ent see on väga soovitatav. Vesti kandmise kohustus tekib halva nähtavuse korral ja pimedas sõiduteele autost väljuvale juhile alates 01.07) Kiiver pähe! Kiivri kandmise kohustus on ainult lastele kuni 16. eluaastat (alates 01.07). Igasugune kaitsekiiver ei sobi, kasutada soovitatakse spetsiaalset ratturi kiivrit. Kui kukute ja pea puutub kokku asfaldiga, siis puruneb pea, mitte asfalt. Helkuritele lisaks kasutage hämaras ja pimedas lampe ning laternaid.
Autode parkimine tee servale: Kui parkimine on korraldatud P-märgiga, siis märgi all võiks olla infotahvel, mis juhatab, kuidas parkida tuleb. Kui märki ei ole, parkimiskohti märgitud ei ole, aga autod pargivad, siis võiks teha ettepaneku vastav märk panna ja näidata selgelt ära, kuidas konkreetsele alale on kõige otstarbekam autosid parkida. Nii saab parkimiskohtade arvu suurendada, sest eelnevalt on võimalik välja mõõta, kuidas kõige rohkem autosid parkima mahub. Parkimiskohtade osas võidab alati siis, kui parkimine ära korraldada.
Turvavöö peab olema autos kinnitatud nii esi- kui tagaistmetel (jõustub 01.07). Ühegi auto esiistmel ei tohi last süles sõidutada. Last ei tohi süles sõidutada ka sõiduauto tagaistmel. Jalakäija peab kandma helkurit või kasutama halva nähtavuse korral või pimedas valgusallikat.
“Vanasti olid trammid üleskeeratavad ja koerad oskasid uisutada” (keldripoe valesõna)
KalaMajakas 8
Talv näitab katuse tõelist palet
Paljudele Kalamaja elanikele teeb tuska nende elamute katustel talvel toimuv – jää kasvab nagu veebruar pärmitainas ja purikad venivad ööpäevas pool meetrit pikemaks. Sellel on mitmeid ehituslikke põhjuseid ja vähe õigeid lahendusi. Raul Jõgi, OÜ K-Kate Katusekattetööd, www.k-kate.ee Lumerohke talv toob esile katuse tegeliku seisukorra. Külmaga räästasse ilmuvad suured jääpurikad on põhjustatud lae- ja katusekonstruktsioonide soojalekke, katusekattematerjali kehva ventileeritavuse ning paksu lumevaiba ühismõjust. Katusel olev lumekiht toimib soojusisolatsioonina, mille all sulab katusepinnaga kokku puutuv lumekiht. Sulavee räästasse jõudmisel tekivadki jää ja purikad. Kui kevaditi räästasse tekkivad jääpurikad on kuni paarikümne sentimeetrised ja loomulik nähtus, siis soojalekete tõttu tekkinud purikad ja jäämassiivid on üldjuhul suured ja ohtlikud. Lume sulamist katusel võib põhjustada ka räästa all olevast avatud aknast või ventilatsioonikorstnast tõusev soe õhk, kaugemal katusel paiknev korsten
või katuseaken, samuti kehvasti soojustatud katusealune soe ruum. Korraliku soojustuse ja katusekatte ventilatsiooni korral peaks esimene sulavesi siiski külmuma juba katusel enne räästasse jõudmist. Suurte soojalekete tagajärjel tekkivad jääpurikad on tõsi-
ne probleem Kalamajale tüüpiliste väljaehitatud katusealusega kortermajades, kus iga korter on soojustatud korteri omaniku või arendaja nägemuse järgi, vahel ka läbimõtlematuid lahendusi kasutades.
Gaasituli Kalamajas
Kalamaja on Eesti gaasimajanduse pioneer, sest just siin, Põhja pst 25 sai 1865. aastal valmis Tallinna esimene gaasivabrik, kus tehisgaasi toodeti Inglise kivisöest. Kaarel Kalvik, Graniidi tänavalt OÜ Gaspre müügijuht Gaasi tarbis tollal enamasti tänavavalgustus. Sama aasta jõulude ajal süüdati Raekoja platsil suure pidulikkusega ka esimene gaasilatern. Gaas jõudis siit torustiku kaudu ka Balti Manufaktuuri, vineerivabrikusse ning Kadrioru lossi ja parki. Malmtorudest gaasitrasse ehitati hoogsalt 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Ka Kalamaja sai gaasitrassidega kaetud ning tänavad valgustatud. Tänavavalgustus ulatus Koplini välja. Esimesi gaasipliite hakati kodumajapidamistes kasutama enne Esimest maailmasõda. Eesti Vabariigi ajal lisandusid kodudesse esimesed gaasil töötavad veesoojendid. Gaasivabrik lõpetas oma töö 1951. aastal, kui valmis gaasitrass Tallinnasse, mis sai alguse Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise tehasest. Seal toodeti gaasi juba põlevkivist, millest saadud gaasi kütteväärtus on kivisöegaasist kõrgem. Põlevkivigaasi hakati eksportima mööda torusid ka Leningradi. Uue gaasitrassi kaudu hakkasid esimeste hulgas gaasi tarbima näiteks Kalamaja saun
ja piiritusetehas Mere puiesteel. Umbes samal ajal sai otsa gaasilaternate kasutusaeg. Esimesed gaasil töötavad kütteseadmed võeti kodudes kasutusele 1960. aastate lõpus. Selleks ajaks oli põlevkivigaasi tarnimine Venemaale lõppenud (juba aastal 1957) ja alustatud maagaasi importimist Venemaalt. Kuni 1978. aastani segati kohalikku põlevkivigaasi maagaasiga, aga sealt alates tarbime me puhast maagaasi. Vanad tsaariaegsed malmist gaasitrassid vahetati välja terastorudest trasside vastu 1960. aastate lõpuks ja need toimivad tänaseni. Nüüdseks on Kalamajas gaasitrassidega kaetud kõik tänavad ja
Mida ette võtta? Esiteks, korista lumi õigel ajal. Lumekoristamisega viivitamine tekitab jääpurikad ja purikate eemaldamisega viivitamine omakorda jäämassiivid. Viimaste eemaldamine on raskeim ja keerulisim tegevus talvise katusehoolduse juures. Katuse puhastamist ei soovitaks elanikel endil ette võtta. See on äärmiselt ohtlik, lisaks võib oskamatu puhastamine katuse rikkuda. Ajutist abi võib saada küttekaabli paigaldamisest räästaisse. Arvestada tuleb, et tegemist on siiski tagajärgede eemaldamisega, lisaks suurenevad maja elektriarved. Odavamad, isereguleeruvad küttekaablid on suhteliselt lühikese elueaga – tõenäoliselt viie aastaga on nende kasutegur langenud niivõrd, et kaablid enam ootuspärast tulemust ei anna. gaasi kasutatakse kütteks ja sooja vee valmistamiseks väga paljudes peredes. Kui keegi sooviks endale gaasipliiti, veesoojendit või gaasikütet, siis gaasi on tänapäeval küllaga, ent tekkinud on uus probleem. Vanades majades ei jätku enam kõigile korstnas vabu lõõre, samas on projekteerimistingimused turbokateldele (suitsutoru viiakse välja otse läbi seina) karmistunud. Vanasõna: kes ees, see mees, peab piiratud lõõride arvu korral kahjuks paika. Vaba lõõri olemasolu on kriitiline siis, kui korteritesse paigaldatakse katlad eraldi. Õige on ka see vanasõna, et koostegutsemises peitub jõud, sest lahenduseks võib olla ühe katla paigaldamine kogu maja tarbeks. Gaasikütte populaarsusest annab tunnistust ka asjaolu, et gaasiküttest loobujaid peaaegu ei olegi. Uutel gaasiküttega liituda soovijatel soovitan esiteks kutsuda korstnapühkija, kes teeb kindlaks vaba lõõri olemasolu korstnas ja koostab selle kohta ka akti. Pärast seda on vaja võtta ühendust montaažifirmaga, täpsustada projekteerimise lähteülesanded ja küsida hinnapakkumist. Küsige hindu mitmest firmast, nii saate parema ettekujutuse hinnaklassist. Tööde teostaja valimisel oleks hea teada firma tausta (kui kaua on töötatud, kas on maksuametile võlgu). Seda saab iga inimene tasuta vaadata krediidiinfost (www.krediidiinfo.ee). Väga tähtis on ka kohe välja
Jääpurikad ka seinal. Enim taolisi probleeme tekib hoonetel, millel pole räästakaste ja räästast paistab sarikatele löödud laudis. Katust ehitades pole aluskattekile räästani tõmmatud, vaid lõpeb enne räästalaudist, seina kohal. Kilele sattuv kondensatsioonivesi (või katusekatte ebatihedustest läbijooksev vesi) jõuab seinale ja jäätub.
Püsiva tulemuse annab vaid katusekonstruktsioonide avamine, korraliku või täiendava soojustuse paigaldamine ja katusekattematerjalile korraliku tuulutuse ehitamine. Selle töö tegemise järgselt olemasolevat katusekattematerjali enamasti
selgitada, kes hakkab hiljem seadmeid hooldama. Suure ehitusbuu-
Mis on fotol?
uuesti kasutada ei saa. Sõltuvalt katusest ja konstruktsioonidest võib korraliku ja läbimõeldud soojustuse paigaldamine olla üpris keeruline ja kulukas. Katust soojustades võiks lähtuda tänapäevaste uusehitiste katuslagede normaalse soojajuhtivusteguri ehk U-arvu väärtusest 0,15–0,2W(m2K), villakihi paksus võiks olla vähemalt 25 cm. Korraliku soojustuse juurde kuulub ka tuuletõke, kas spetsiaalne kile või tuuletõkkeplaadid. Kindlasti ei tohiks soojustust paigaldada olemasoleva aluskattekile vastu, kui pole selge, kas kile omadused seda lubavad. Talve ja kevade jooksul tuleks katuseräästastest ülesvõtteid teha, et hiljem oleks endal ja töövõtjal näha, millised ja kus olid suuremad murekohad.
Kolmapäeval, 23. 02
leitud raudteelt NNAS! villane KI kõiki omanikke
Aus leidja ootab vilähedal asuvasse F-Hoone koh NB! ma. tege a välj ale end e kuss Sobib ka Boheem.
mi ajal toodi maale väga erinevate firmade tooteid. Paraku on osad maaletoojad pankrotti läinud ja nende tarnitud seadmetele ei ole võimalik tagavaraosi tellida. Gaasiseadmete omanikele paneks südamele, et vähemalt kord kahe aasta jooksul laseksite tehnikul seadmed üle kontrollida. Nagu autodki, vajavad katlad ja veesoojendid korralist hooldust. Määrdunud ja puhastamata põletiga seadmetel on madalam kasutegur ja gaasi kulub rohkem. Ei tohi ära unustada ka korstende puhastamist. See on tihti probleemi allikaks, kui seadmed ei tööta. Toredat talve kõigile
Kas tead, mis on fotol? Kus see asub? Võib-olla tead ka, miks see seal asub? Kes kärmemalt ära arvab, saab väikese auhinna kah! Loosimises osalemiseks palun saada vastus koos oma nime ja kontaktiga (telefon, e-posti aadress või aadress) toimetusele kas elektronkirjaga liisa@pakosta.ee või kirjaga aadressil Vana-Kalamaja 46, Tallinn 10415. Auhinnasaajad ja õiged vastused leiad järgmisest “Kalamajaka” numbrist. Võitjatega võetakse ühendust. Andmeid kasutatakse ainult auhindade üleandmises kokku leppimiseks, alaealise vastaja puhul peab selleks nõusoleku andma lapsevanem või tuleb vastus saata vanema e-posti aadressilt. Pärast loosimist isikuandmed hävitatakse.
“Vaesel ajal saab kassist karvamütsi ja jääpurikast jäätise” (Balti Jaama vanasõna)
KalaMajakas
Appi, mida ehitatakse?
Algus esikaanel
Liisa Pakosta Peatoimetaja Vana-Kalamaja tänavalt Kvartal saab olema suletud kas 3,5-meetrise paekivimüüri või plankaia taha. Majade välisviimistluses kasutatakse puitu ja trepikoja ning 1. korruse osas kivi, katuseks valtsplekk. Uue omaniku on leidnud juba 60% korteritest. http://www.vaike-kalamaja.ee/ Vabriku tänava kaks uut kortermaja Arhitekt Mai Šeini kortermajad aadressil Vabriku 8a/Linda 2 ja Vabriku 8/Valgevase 20 on
ühe trepikojaga, 15 korteriga, viilkatusega ja kaetud laudvoodriga. Enamikel korteritel on rõdu. Elukorruseid on kolm ning autod pargitakse soklikorrustele. Sisehoov on piiratud aiaga, sinna tulevad mänguväljak ja parkimiskohad. Esimene maja saab valmis tänavu juulis. http://www.astlanda.ee/vabriku ************************** Informatsiooni planeeringute ja ehituslubade kohta leiab Tallinna planeeringute registrist: tpr.tallinn.ee Ehituslubade info on riiklikus ehitusregistris: www.ehr.ee Kohalike planeeringute info: http://www.telliskiviselts.info/ uued-arendused-piirkonnas
9 Kohalik omavalitsus peab kõik planeeringud saatma koostöö tegemiseks ka kohalikele asuveebruar miseltsidele, kes on selleks huvi avaldanud. Planeeringu algatamiseks ettepaneku tegemise õigus on igal inimesel. Planeeringut saab algatada ja ehitusluba väljastada ainult kohalik omavalitsus. Kalamajaka soov Tallinna Linnavalitsusele: Kui te väljastate ehitusloa, siis soovitage arendajal ehitamise ajaks paigaldatavale infotahvlile panna lisaks sõnalisele informatsioonile ehitise kohta ka hoone(te) välisvaated. Vastab linn: Informatsioonitahvli väljapanemise nõue tuleneb ehitusseaduse § 29 lg 2 p-st 3, mis paneb infotahvlipanemise kohustuse ehitise omanikule. Ehitusseaduse
§ 29 lg 2 p 3 sätestab, et ehitise Juhul kui ehitise omanik avalomanik on kohustatud panema dab infotahvlil ka ehitise pildi, ehitamise alustamisel // nähtava- on see igati tervitatav, kuid sellise pildi avaldamise kohustamile kohale kogu ehitamise ajaks seks puudub kehtiva ehitusseainformatsioonitahvli, milles sisaldub informatsioon ehitise, duse redaktsiooni järgi kohalikul ehitusloa, ehitamise alustamise omavalitsusel alus. aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusetElvis Tõnnison Ehituskontrolli osakonna juhataja tevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta. Nimetatud sättes on 640 4724 seadusandja loetlenud ka kohustusliku Kuni linn ei söanda soovitada, informatsiooni, mis siis kalamajakad tervitavad peab olema kajastatud infotahvlil. samuti igati ehitajaid, kes tuKuna seadusandja levase hoone pildi raatsivad ka on loetlenud kohusvälja panna. Seegi ju informattuslikud rekvisiidid, mis tuleb tahvlil sioon ehitise kohta! avaldada, siis täiendava info tahvlil avaldamise nõudmiseks puudub kohalikul omavalitsusel alus ja volitus.
Pannkoogihommikud Tetermanni majas Triin Rait Kalju tänavalt Pannkoogihommikud Kalju kiriku hoovipealses, nn Tetermanni majas, on saamas üheks kohaks, kus Kalamaja piirkonnas elavad inimesed kohtuvad üksteisega. Siin jagatakse mõtteid ja kogemusi, mis kellelegi oluliseks saanud. Ja seda kõike
ühist söömaaega nautides. Olen ise varsti 20 aastat kaljukas. Ma olen uhke ja rõõmus inimeste ning suhete üle, mis olen Kalju kirikus leidnud. Soovisin pannkoogihommikuid alustades, et Kalamaja inimesed saaksid enam tuttavaks üksteisega ning selle kogudusega Soo ja Kalju tänava nurgal. Pannkoogihommikutele tullakse nii sõprade kui ka vahel lausa terve perega. Täiskasvanud inimesed unustavad ennast pärast esimese nälja kustutamist ajalehe taha või räägivad kõr-
vallauas olijatega juttu. Lapsed kaovad mängutuppa, kus neil jätkub tegevust pikaks ajaks. Vahel muutub mängutuba jututoaks, kui Johanna lastele juturaamatust ette loeb. Hinnakiri on seina peal soovituslik, et saaks otsesed korraldamisega seotud kulud kaetud. Näiteks pannkoogiports enda valitud täidisega maksab 35 senti ja kohv 25 senti. Kõrvalolev kirik, 1902. aastal ehitatud Tallinna vanim baptistipalvemaja, on nendel laupäevahommikutel avatud neile, kes soovivad muusikat kuulata ja mõtiskleda
või lihtsalt hoonega tutvuda. Kalamaja kirikus on toimunud nii džässmuusika hommikuid kui ka orelipooltunde. Pannkoogihommikud on toimunud Tetermanni majas natuke üle aasta. Järgmine pannkoogihommik toimub 12. märtsil ja siis juba 16. aprillil.
Pannkoogihommikud Kalju kiriku hoovipealses, nn Tetermanni majas, on saamas kohaks, kus Kalamaja piirkonnas elavad inimesed kohtuvad üksteisega.
Oled väga oodatud!
Kalamaja pannkoogihommikute üks ellukutsujatest ja säravaimatest kokkadest, kaljukas Triin Rait paneb köögis kokku nii oma loova mõtte, kuldsed käed, täpse maitsemeele kui ka ilu- ja elutunnetuse. Tema retseptiblogi leiad aadressilt http://kulbikeerutaja.blogspot.com Kalamajakas palus uusimaid kalamajalikke hommikusöögiretsepte. Head isu!
Munahüüve
Hommikused muffinid
Paksud pannkoogid
Hõrk ja suurepärane, eriti koos meelepärase lisandiga nagu suitsuräimefileed või avokaadotükikesed.
Kui leib-sai on otsas ja poodi lipata lihtsalt ei viitsi!
Mõnusaks maiuseks laisal pikal hommikul kahele sõbrale.
4 muna, 4 spl võid, 2 spl vett või rõõska koort (väga värskete munade puhul), soola, pipart, maitseürte (soovi korral) Soovi korral 4 spl peeneks hakitud sinki, vorsti, suitsukala, juustu vms. Kalamajalikult soovitan proovida suitsuräime: 5 suuremat räime puhastatud ja väiksemateks tükkideks murtud.
4 dl jahu, 1 spl suhkrut, 2 tl küpsetuspulbrit, 0,5 tl soola, 1,5 dl keefiri või hapupiima, 50 g sulatatud võid, 1 muna
1 1/2 kruusi jahu, 1 spl küpsetuspulbrit, 1 tl soola, 2 spl suhkrut (või 1 spl mett), 3 spl sulatatud võid, 1 muna, 1 1/2 kruusi piima (võib kasutada ka hapuks läinud piima, siis kasuta küpsetuspulbri asemel soodat)
Aseta pann pliidile ning tõsta serveerimiseks mõeldud taldrikud soojaallikale lähemale. Klopi kausis munad vispliga lahti, kuni segu on ühtlane ja pealt kergelt vahune. Sulata kuumal pannil või ning klopi munasegusse maitseained ja vedelik vahetult enne munasegu pannile valamist. Nüüd kalla munasegu kuumale pannile ning reguleeri kuumus päris väikeseks. Munasegu segamist alusta kohe, lükates pannilabidaga munasegu äärtest mööda panni põhja lahti ja keskele, segades seda hüübimata segu hulka. Lisa soovitud lisandid, kui kogu munasegu on kergelt hüübinud. Kui munahüüve on saavutanud peaaegu sobiva konsistentsi, tõsta pann tulelt ja jätka rahulikult segamist, kuni see on täitsa valmis. Serveeri eelnevalt soojendatud taldrikutel.
Sega ühes nõus kuivained ja teises vedelad ained. Kalla vedel segu jahusegule ja sega, aga võimalikult vähe. Jaga tainas kuueks palliks ja tõsta need vajadusel võiga määritud muffinivormi. Küpseta 200 ˚C juures või pöördõhuga ahjus 180 ˚C juures 15–20 minutit. Need muffinid on imehead toorjuustu, juustu, marmelaadi, meega ja lihtsalt võiga. Võimalikud variandid – 3 dl nisujahu ja 1 dl kas täisteranisujahu või odrajahu, või asemel oliiviõli (mahedama maitsega).
“Täis kõht on parem kui kokk!” (maast leitud tarkus)
Võib ka lisada 1 kruusi jagu kaerahelbeputru, nt kiirkaerahelvestest tehtud pudru ülejääke. Sega kokku jahu, küpsetuspulber, sool ja suhkur. Teises kausis löö lahti muna ja lisa piim ning sulatatud või. Vala juurde kuivained ning klopi lusikaga läbi, ära muretse, kui taigen jääb natuke tükiline. Küpseta lusikakooke kuumal õlisel pannil madalal tulel, praadides mõlemalt poolt. Pannkoogid on head praetud peekoni või vahtrasiirupiga, maasikamoosi ja vahukoorega. Triin Rait
KalaMajakas 10
Kes toetab elamu kordategemist? Elamu rekonstrueerimiseks ja hoovi korrastamiseks on võimalik taotleda toetust. Tegutsegem – esimene tähtaeg on juba märtsis!
Ingrid Maasik Kalevi tänavalt
Maris Jõgeva Kalevi tänavalt
1. “Hoovid korda” toetus korteriühistutele KIIRUSTAGE! Tallinna linn jagab korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, näiteks aedade või piirete paigaldamiseks jms. 2011. a. taotlusvooru lõpptähtaeg on 14. märts. Esitage oma linnaosa valitsusele taotlusvorm koos lisadega ja vähemalt kolm hinnapakkumist tehtavate tööde kohta. Korteriühistutel on võimalik saada toetust kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on 15 980 eurot aastas ning 39 950 eurot kolmel aastal kokku. Toetus makstakse välja pärast
tööde eest tasumist, kuludeklaratsiooni alusel. Lisainfo: Põhja-Tallinna linnaosa valitsusest, Tallinna Kommunaalametist või http:// ky.asolutions.ee/. 2. Toetus ja laen KredExist Korterelamule on võimalik taotleda KredExilt rekonstrueerimistoetust, mille eesmärk on parandada elamu energiatõhusust. Toetuse määrad on 15%, 25% ja 35%, sõltuvalt sellest, kui suures ulatuses korterelamu tööd ette võtab – mida rohkem teha, seda rohkem saab toetust. Teiseks pakub KredEx soo-
Enne... Foto: Kultuuriväärtuste amet
...ja pärast.
Дорогой друг!
У Вас в руках первый номер вестника Каламая, который родился благодаря инициативе проживающих в этом районе. Эта газета поможет создать нам добрососедские отношения и превратить наш район в еще более красивый и уютный.
Местная газета будет освещать важнейшие проблемы, исходя из интересов местных жителей (стр.2). Возьмем хотя бы вопрос платной стоянки в Каламая – если даже город заинтересован заработать денег и обеспечить быстрое транзитное движение, то жители района наоборот заинтересованы в спокойных и благоустроенных улицах, где они сами и их гости смогут парковать бесплатно (стр.4-5). Каламая относительно безопасный район дорожного движения, но несчастья случаются и здесь. Как безопасно доехать до дома и что изменится с 01.07.2011 при вступлении в силу изменений в Законе о дорожном движении, рассмотрим
при помощи карты (стр.6-7). Передвигаясь на узких улицах, в первую очередь нельзя забывать о вежливости, внимании и правилах дорожного движения. Самые опасные места – трамвайные остановки и переезды, перекрестки улиц Теллискиви – Пыхья пст – Копли, Малми, Теллискиви и Роху. Велосипедистам разрешено ехать по тротуару только при опасности езды по шоссе, и не мешая пешеходам. Наши дороги не рассчитаны на быструю езду, а тротуары узкие и поэтому в Каламая взрослые велосипедисты должны пользоваться проезжей частью дорог. Рассмотрим также и новое развитие ул.Соо, Вабрику и Теэстусе – только не с точки зрения разработчика, а соседей (стр.1 и
dusintressiga pikaajalist laenu (kuni 20veebruar aastaks), mille fikseeritud intress 10 aastaks on hetkel 4%. Tingimused toetuse saamiseks: elamus on vähemalt 3 korterit, esmasest kasutusloa saamisest möödas vähemalt 3 aastat, korteriühistu või korteriomanike ühisus on tegutsenud vähemalt 3 aastat ja korteriomanikest vähemalt 80% on füüsilistest isikutest omanikud. Kuni 1993. aastani ehitatud korterelamud peavad toetuse saamiseks finantseerima projekti omavahenditega või kasutama KredExi soodusintressiga renoveerimislaenu (väljastavad Swedbank ja SEB). Uuemad korterelamud võivad projekti finantseerida tavalaenuga. Eeltingimus: korterelamu energiaauditi olemasolu. Lähemalt: www.kredex.ee 3. Miljööalade restaureerimistoetus “Vana maja korda!” Miljööalade elanikel on võimalus saada Kultuuriväärtuste ametist restaureerimistoetust hoone välisilmet puudutavate restaureerimistööde finantseerimiseks. Toetust saab taotleda nii akende-uste kui ka fassaadidekoori, varikatuste, verandade jms restaureerimiseks. Samuti toetatakse katusekatte vahetust juhul, kui katu-
9). На углу Соо/Пыхья пст. строится квартал “Вяйке-Каламая”, всего 7 четырехэтажных дома на 90 квартир. На Вабрику 8a/ Линда 2 и Вабрику 8/Валгевасе 20 строится два новых трехэтажных дома. На ул.Теэстусе 46, 48 и 52C планируются жилые и офисные здания, детсад, причал и променад, а также реконструкция зданий царского времени. Многих из нас огорчает состояние своего дома. Последние две зимы были испытанием для многих крыш. Маленький обзор проблем найдете на стр.8. Для реконструкции жилого дома и приведения в порядок двора имеется возможность ходатайствовать о субсидии (стр.10)! В Каламая действуют несколько местных общин, где ждут новых членов (стр.2). Свои знания о Каламая можете проверить по фотозагадке (стр. 8). И между прочим, Вы
sekuju muutmata ja katuseaknaid lisamata paigaldatakse algse projektiga ette nähtud katusekate (enamasti valtsplekk). Erandjuhtudel toetatakse ka avariitöid, nagu näiteks majavammi tõrje või kokkukukkunud konstruktsiooni taastamine. Restaureerimistoetuse maksimummäär on 50% tööde maksumusest või kuni 6391 eurot (100 000 krooni). Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus, fotod olemasolevast olukorrast ja vähemalt kaks hinnapakkumist. Toetuse saab kätte pärast tööde val- Hoone ja katuse rekonstrueerimistöid saab teha ka talvel. mimist ja ülevaa- Fotol olevas majas ei tehta remonti loetletud toetuste abil. Foto: Ingrid Maasik tamist. Lähemalt: www. 4. Muinsuskaitseamet toetab tallinn.ee/projekt mälestiste renoveerimist Mälestise omanik või valdaja Kultuuriväärtuste amet soodustab hoonete restaureerimist saab taotleda toetust mälestise tasuta välisviimistluspasside hooldamiseks, sealhulgas valväljastamisega: http://www. ve- ja signalisatsioonisüsteemi tallinn.ee/Valisviimistluspass paigaldamiseks, samuti mälestise konserveerimiseks, restaureeriRekonstrueerimisprojekti miseks või parimate säilitustingikoostamisel miljööalal peetakmuste loomiseks. se silmas üldiseid Kalamaja Toetuse taotlemiseks järgmiehitusmäärusest tulenevaid põhimõtteid, millega tuleb enne se aasta eelarvest tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. veebruariks. ehitustöid kindlasti tutvuda. Üldnõuded ja soovitused reLisainfo www.muinas.ee/sinule/ noveerimisel: www.miljooala. omanikule/toetused ee/?id=1491 Vaata ka: www.miljooala.ee
знаете, что на ул. Яху есть уже пекарня? На стр.11/12 Вы найдете льготный купон в Kalamaja Pagarikoda. Читатели “Kalamajaka” могут воспользоваться замечательной возможностью посетить бесплатно 11.-27 марта Архитектурный музей Эстонии. Для этого надо вырезать билет со стр. 11-12. Новые выставки “Лучшие кирпичные постройки Балтика 2010” и “Модная австрийская архитектура из древесины “. Собираем общие воспоминания из недалекого прошлого. Чтобы и молодежь знала о прошлом, обращаемся к читателям пожилого и среднего возраста - присылайте нам свои воспоминания о том, как текла здесь жизнь раньше. В следующем номере вспомним, где были канувшие в Лету улочки Каламая, и куда планировались так и не проложенные
улицы. Где были остановки, и какое было движение десятки лет назад? В следующих номерах вспомним о старых кафе, пекарнях и столовых. Присылайте или приносите свои воспоминания по адресу Вана-Каламая 46, или по электронному адресу liisa@ pakosta.ee, по телефону 5026191. Если у вас есть старые фотографии, то доставьте и другим радость узнавания, а мы сделаем с них копии (по предварительной договоренности). „Kalamajakas” будет издаваться при наличии денежных средств 4 раза в год и доставляться бесплатно. Ждем ваших вопросов на встрече 15 марта в 18.00 часов в клубе „Kalamajaka” по адресу Каласадама 8, тематика вечера движение, парковка и планировка Каламая.
“Kes enne jaani naela seina lööb, sellel on haamer käes ” (ühe vanaeide käest saadud tarkusetera)
KalaMajakas 11
Pealehakkamine tõi Eesti disaini Kalamajja Tegelikult pidi Eesti Disainerite Liidu esimene ametlik Eesti esindus avatama hoopis Rotermanni kvartalis. Too projekt ei leidnud rahastamist, kuid nägemus Eesti tootedisaini oma majast ei lasknud end enam maha suruda. Disainerid Marko Ala ja Ilona Gurjanova leidsid sobiva vaba pinna arhitekt Herbert Johanssoni projekteeritud paekivimajas Kalarannas. Eesti Disaini Maja käis uudistamas Ingrid Maasik.
Marko Ala, mis on Eesti Disaini Maja eesmärk? Meie ülesanne muuta Eesti disain nähtavaks. Anname parema võimaluse disainerile ja tootjale oma toodangu turustamiseks ning muudame selle tarbijale hõlpsamini kättesaadavaks. Kui galerii toimib nii, et kõik inimesed teavad, kust saab Eesti disaini, siis on üks meie eesmärk saavutatud. Teine eesmärk on hakata Eesti disaini eksportima. Siin pole enam küsimus suuremas või väiksemas galeriis, tegemist on korralduslike küsimustega. Kuidas julgustate siia tulema inimesi, kes disaini võõrastavad?
veebruar
Galerii-poe eesmärk ongi näidata, mis Eesti disain on. Siin on see käegakatsutavalt olemas, kuigi natuke väikeses mahus. Disain pole mingi elitaarne asi, tulge ja veenduge ise! Ei ole kahetsenud Kalamajja kolimist? Ei-ei. See maja on alguseks paras – siia mahub just galerii, kohvik-klubi, mõned stuudiod ja kontoriruumid. Hea on pigem alustada väiksemalt. Raske küll on, toetajaid on väga vähe ja paneme siia väga palju oma energiat sisse. Kuid sellest hoolimata, me teeme selle ära! Mis asukohta puutub, siis on meil pigem küsimus, et kas me ikka võime julgelt öelda, et asu-
Mees missiooniga: Marko Ala. Tore, et Kalamaja on jälle saanud ühe ettevõtliku inimese võrra rikkamaks! Foto: Ingrid Maasik
Eesti Disaini Maja on toonud disaini meile Kalamajja lausa kätte. Samas hoones olevas Oot-oot klubis saab einestada, tasuta Wifi-ühendust kasutada ja disainiüritustel käia. Foto: Marko Ala
me Kalamajas – see maja on nii piiri peal. Üldiselt meile see kant väga meeldib, maja on superkihvti koha peal. Kui vastas olev Kalaturg kevadel uuesti käima läheb, siis saame superkoosluse. Sadama lähedus ja mere äär ja kõik see on hästi tore! Keskusest jääme küll veidi eemale – aga siis tulebki head asja teha, et inimesed siia tuua! Kas te oma naabreid juba tunnete? Kalaturu eestvedajaga saime juba tuttavaks. Tema tuli kohe uurima, et kes siin toimetab. Teised naabrid ümberkaudsetest kontoritest helistavad iga päev ja küsivad, millal me kohviku avame, et saaks juba sööma tulla. Minu kõige paremad sõbrad elavad ka siin! (Naeratab laialt.)
Olete pärit Hiiumaalt ja elanud Supilinnas, nüüd elate Kalamaja servas. Kogukonnatunne on Teile tuttav. Olete kindlasti mõelnud, kuidas Kalamajast saaks veel toredama elukeskkonna? Kogukonnatunne annab ettevõtlikele inimestele hoogu juurde! Kalamaja muudabki toredamaks see, kui siia tuleb rohkem ettevõtteid ja tegevust – pagariärisid, kohvikuid, galeriisid, klubisid. Neid võiks olla palju ja mitte ühes kohas koos, vaid terve Kalamaja võiks olla neid täis. Hea oleks, kui ei peakski minema kusagile linna asju hankima, vaid saad siinsamas, jala ja rattal liikudes, palju asju aetud. See oleks tore ja mõnus keskkond. Teiseks võiks ühine linnaruum, rohealad jne, olla paremini vor-
mistatud, mis annaks inimestele rohkem koosolemise kohti. Eesti Disaini Maja Kalasadama 8, Kalamaja Galerii-pood E-R 12-18 L 12-17 P Suletud Facebook Oot-oot klubi Esialgsed avamisajad: E-N 12-20 R-L 12-01 P Suletud www.oot-oot.com Facebook
“Kalamajakas” kutsub kohvile!
15 märtsil kell 18.00-19.30 toimub Eesti Disaini Majas
tute planeeringuid lugeda. Kohv ja saiakesed on meite poolt, teilt ootame aga head tuju ja mõtteid värske lehe osas. Kalamajaka klubiõhtu. Toimuvad sõnavõtud ja arutelud teemadel, mis selles numbris kä- Lastele erinevad tegevused. sitlemist leidsid: liiklemisest, parkimisest ja oskusest naaberkinnis- Toimetus
Oled oodatud Eesti Arhitektuurimuuseumisse! Ahtri 2 K–P kell 11–18
“Seitungit ära käärideta loe!” (äritarkus)
KalaMajakas
Lapsed küsivad akadeemikult Vastab akadeemik ja arhitektuuriteadlane Mart Kalm
Foto: Anu Kalm
Milline oli esimene maja Kalamajas? Kes seda teab! Kalamaja on keskaega tagasi ulatuv linnajagu, siinkandis võis olla ehitisi juba muinasajal. Nii mitusada aastat vana kant on ju mitu korda maha põlenud või maha põletatud ja isegi kui poleks tulekahjusid olnud, siis nii vanad puumajad poleks kõiki sajandeid lihtsalt vastu pidanud. Milline on vanim maja Kalamajas? Seda, milline maja või majaosa on kõige vanem, oleks väga raske kindlalt väita, sest igas majas võib peituda saladusi ja üllatusi. Elumaju on sageli mitu korda ümber ehitatud.
Kas majadel on ka sünnipäev? Kuidas seda peetakse? Majal võib, aga ei pruugi olla sünnipäeva. See sõltub enamasti hoopis maja kunagisest omanikust. Näiteks kui mees ehitas endale maja ja hakkas juba enam-vähem valmis majas tasapisi sees elama, siis on täpset maja valmissaamise päeva raske määrata. Aga kui linn ehitas koolimaja ja see ühel päeval pidulikult lindi läbilõikamisega avati, siis see ongi selle maja sünnipäev. Kas need olid mingid mehed, kes maju ehitasid? Enamasti olid need tõesti ehitusmehed, kes ehitasid. Algul olid ehitajad maalt tulnud eesti
12
veebruar
mehed, hiljem Eesti ajal sageli Peipsi-äärsed venelased. Maja ehitati projekti järgi, mis telliti arhitektilt. Aga kui raha oli vähe, siis sai kehvema projekti kätte ka mõne tehniku käest.
daks iseehitatud maju, sest kes seda ise ja ainult omast tarkusest ikka väga hästi oskab, mõistlik on ju seetõttu arhitekti käest projekt tellida, sest tema oskab kindla peale.
Kas koolimaja ehitati ka kohe? (jutt käib Kalamaja põhikoolist) Ja kas lapsed tulid siis siia koos majadega? (st kui majad ehitati) Lapsed võeti kohe kaasa, kui siia elama tuldi, sest kus sa neid ikka eraldi pead. Kaldun arvama, et algul, kui lapsi oli veel vähe, peeti kooli mõnes elumajas. See võis ka mõni eraalgkool olla. Olen kuulnud mingist tüdrukuid kõrvust näpistanud tigedast õpetajapreili Jensenist, kes eesti keeles ei lubanud oma koolis üldse rääkida. Suur kivist koolimaja ehitati Esimese maailmasõja ajal, kui palju maju oli Kalamajas juba valmis saanud ja kõigil oli selge, et siin üks võimas elurajoon on ja koolimaja tõesti vaja!
Kas lastel oli vanasti oma tuba? Iga lapse oma tuba on suhteliselt uus asi. Nii hakati kodusid ehitama alles Eesti ajal seoses kasvatusteaduste arenguga. Eestis said seda ainult jõukamad ja haritumad oma peredele lubada. Nõukogude ajal, kui elati pead-jalad koos, jäi see paljudele unistuseks. Nüüd, kui elu jälle hoogsamalt edasi läheb, leidub üha rohkem peresid, kus igal lapsel on oma tuba.
Milline maja on Kalamaja kõige suurem ja milline kõige väiksem? Ega ma neid mõõtmas pole käinud. Aga mis te ise pakuksite? Miks on mõned majad nii koledad? Ma ei tea, mis on Teie meelest kole. Mõne meelest on kole vana hooletusse jäetud maja, teised aga peavad seda ilmatu põnevaks, kõik varasemad elamise kihid tunda. Mõne meelest on kole uus, alles sisseelamata maja, kes pole veel oma elanikega sõbraks saanud. Mõned peavaks kole-
Miks on majadel aknad? Kuidas muidu valgus tuppa pääseks. Aknast on tore välja vaadata, näeb, mis hoovis või tänaval sünnib. Kui talvel päike aknast tuppa paistab, on mõnus ja soe. Kass või koer läheb siis meeleldi päikselaiku pikutama. Miks mõnel majal on mitu ust, aga mõnel ainult üks uks? Vanasti, kui peredes olid teenijad, kes tegid mustemaid töid – ja selliseid mustemaid töid oli ju palju, nagu solgipange või tuhaämbri õue viimine –, siis arvati, et pererahvas käib eesuksest ja teenija toimetab tagaukse juures. Tänapäeval, kui köök on puhtaks muutunud, pole see kahe eraldi sissepääsu ehitamine enam vajalik. Aga tore on, kui lisaks korteriuksele saab ka söögitoast otse õue. Lapsed võivad muidugi ka aknast hüpata, aga isal
oleks õhtusöögijärgse sigari ja konjakiklaasiga mugavam uksest õuele minna. (Kalamajakas seda heaks ei kiida. Eriti seda aknast hüppamist.) Millistes majades elavad kummitused? Ja kus nad siis elavad täpsemalt? Seda teab kõige täpsemalt Mart Laar, kes on kummitusi tõsiselt uurinud. Mulle nad end ei näita, ei tea mis mul viga on? Miks siis, kui asjad saavad vanaks, miks need siis majja sisse tuuakse? Inimesi on igat moodi, mõned ajavad kogu aeg kõige uuemaid asju taga, teistele meeldivad vanad asjad. Vana asi on hea tuppa tuua, et ta õues vihma käes ära ei laguneks. Uut asja saab poest asemele osta, aga täpselt sellise elulooga vana asja on ainult üks ja ta on asendamatu.
Kui kõnniteed on nii viltu (ehitatud kaldega sõidutee poole), siis kas maja võib kukkuda autoteele pikali? Tänava poole kaldu ehitatakse kõnniteed sellepärast, et siis saaks vihma ja lume sulamise vesi rentslisse voolata. Muidu valguks vesi keldrisse ja kes seda ikka tahab. Väljaarvatud see viimane asi, on majal endal täiesti ükskõik, mis pidi kõnniteed on, sest ta seisab oma tugeval vundamendil.
Rotermanni soolaladu – maja täis arhitektuuri Tallinna kõige kiiremini arenevas piirkonnas sadama vahetus läheduses on üks silmatorkav hoone, mida küllap kõik tallinlased teavad, hoopis vähem on aga neid, kes sinna sisse on astunud. Märgina mõjuv maja kahe elava liiklusega autotee vahel on Rotermanni soolaladu, mis on
koduks Eesti Arhitektuurimuuseumile. Suurtööstur Rotermanni kaubahoovi ja tööstuskompleksi juurde kuulunud majesteetliku ehitise võlvitud keldris asus soolaladu, imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel. Täna on maja soola asemel täis arhitektuuri. Püsinäitusena
on esimesel korrusel võimalik vaadata maketinäitust koos suure Tallinna maketiga. Ajutistest näitustest on märtsis keldri tellisvõlvide all koha leidnud Baltikumi arhitektuuripreemia nominendid, ülakorrusel aga Austria moodne puitarhitektuur,
Rahvusvaheline saiakupong! Anna see kupong Kalamaja Pagarikoja müüja kätte ja siis, ostes leiva, saad
saiakese KAUBA PEALE!
Pakkumine kehtib märtsi lõpuni!
mille puhul olulisemad märksõnad on säästlikkus, ökoloogilisus ja innovatiivsus.
Muuseum asub Ahtri 2 ja on
Baltikumi tellisarhitektuur 5.–27.märts Austria puitarhitektuur 11.–27. märts.
www.arhitektuurimuuseum.ee/
avatud kolmapäevast pühapäevani.
Selle piletiga saad ajavahemikus 11.–27. märts Kalamajaka lugejana
tasuta Eesti Arhitektuurimuuseumisse.
“Skaut saab Kalamajakast abi nii kemmergus kui kõnnumaal!” (Kopli lahelt kuuldud)