Esimeses numbris
Uudiskiri nr 1
2007-2013 perioodi senised tulemused
Jaanuar 2014
2014-2020 ettevalmistuse seis Tagasiside küsitluse tulemused
Toetuste Teataja
SA INNOVE
Infolehe lugu ja edasised sammud
Hea uudiskirja lugeja! Mul on väga hea meel, et Innove uudiskirjade perre on lisandunud struktuuritoetuste temaatikat käsitlev veebiväljaanne. Pea kümme aastat oleme Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuste andmist korraldanud rakendusüksusena ja järgmise seitsme aasta tegevused on kavandamisel. Nõnda, et on ka ikka juba aeg oma tegevustest laiemalt teada anda! Tuge oma mõttele infokirja väljaandmiseks ning ettepanekuid selle sisu osas saime toetuse taotlejatelt ja projektide rakendajatelt. Püüame oma lugejaid hoida kursis sellega, kuidas asjad on (ehk toetuste andmise ja väljamaksete hetkeseis), mis on kavas nii lähiajal kui ka pikemas plaanis. Rubriik „RÜ juhib tähelepanu“ on mõeldud mõnele konkreetsele probleemile tähelepanu juhtimiseks ja selgitamiseks. Eraldi võtame igas infokirjas vaatluse alla mõne olulise teema. Seekord teeme ülevaate tagasiside küsitlusest ja ettepanekutest, mida juba samm-haaval oleme asunud ellu rakendama. Samuti oleme kavandanud avaldada „väliskirjasaatjate“ ehk teiste struktuuritoetuste korraldajate ning toetuse taotlejate ja toetuse saajate mõtteid. Käesolevas infokirjas saab sõna Sotsiaalministeerium. Ja loomulikult, nii nagu igas korralikus ajakirjas, on ka meie omas koht lugejakirjadel. Loodame, et meie väljaandes on piisavalt ainest, mis paneb lugejaid ka kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama või siis vähemalt vastu vaidlemagi!
Head lugemist soovides, Katri Targama SA Innove struktuuritoetuste keskuse juhataja
Toetuse kasutamise statistiline ülevaade (01.01.2007-31.12.2013) SA Innovele on perioodil 2007-2013 esitatud 1480 taotlust, millest on toetust saanud 593 projekti, neist omakorda 451 on tänaseks lõppenud. Innove on jooksval struktuuritoetuste perioodil menetlenud 5827 maksetaotlust. Toetuse võetud kohustuste ja väljamaksete seis on näha jooniselt. Innove on 2013. a lõpuks toetust välja makstud 313 549 921 € (Euroopa Liidu toetus), sellest 162 464 557€ Euroopa Sotsiaalfondi ja 151 071 354€ Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid.
Kohustuste ja väljamaksete protsendid kogueelarvetest prioriteetsete suundade lõikes 31.12.2013 seisuga.
Leht 2
TOETUSTE TEATAJA
RÜ juhib tähelepanu Sõidukulude esitamisel on tekkinud erinevaid tõlgendusi, mistõttu juhime tähelepanu meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ määruse sõnastusele. Sõidutoetuse maksmisel tuleb läbitud teekond esitada täiskilomeetrites! Lisaks soovitame võtta arvestuse aluseks edasi-tagasi vahemaa kokku. Näiteks: Ants käis koolitusel, bussi teekond koolitusele minnes on Regio kaardi järgi 2,7 km, koju tagasi minnes aga 3,4 km. Sõidutoetuse arvestamiseks vahemaad liidetakse, saades 6,1 km. Kuna sõidutoetuse hüvitamiseks tuleb vahemaa esitada täiskilomeetrites, tuleb aruandes kajastada läbitud vahemaaks 6 km. Juhul kui vahemaa oleks 6,6 km, tuleb aruandes esitada läbitud vahemaaks 7 km.
Mis tehtud, mis teoksil? Projektides ja programmides on tehtud palju huvitavat, millega võime olla isegi kokku puutunud, aga pole lihtsalt tähele pannud, et tegemist on toetust saanud ettevõtmisega. Alljärgnevalt oleme välja toonud mõned põnevad ettevõtmised või tulemused. Kui soovid, et ka sinu projekti tulemused uudiskirjas viidatud saaks, siis saada info julgesti viimasel lehel olevatele kontaktisikutele. www.tooelu.ee Mitmekülgne teave tööelu puudutavatel teemadel tööõigus, töökeskkond jms. www.terviseinfo.ee Oluline info tervise edendamise kohta. www.rajaleidja.ee Karjäärinõustamise ja õppimisvõimaluste infoportaal. www.kutseharidus.ee Põhjalik info kutsehariduses toimuvast. e-ope.ee/repositoorium Lehelt leiad hulganisti avalikke õppematerjale, andmebaasis leidub näiteks nii mikroökonoomika kui aiasaaduste säilitamise (praktilisi) õppematerjale. www.keeleklikk.ee Kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele.
Perioodi 2014-2020 planeerimise hetkeseis Eesti osa järgmise seitsme aasta eelarves on 5,89 miljardit eurot, mis on 907 miljonit rohkem kui see oli 2007-2013 eelarveperioodil. Sellest 580 miljonit eurot (M€) läheb Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ning 1882 M€ Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF). Tööturuteenuste arendamiseks on planeeritud 553 M€, haridusele 443 M€. Võrreldes varasemate perioodidega on planeerimine fondide ülene, mis tähendab, et kõikide valdkondade eelarvetes on nii ESF kui ERF tegevused koos planeeritud. Täpsema valdkonnapõhise jaotuse leiate siit.
SA Innove vahendab alanud perioodil jätkuvalt nii ESFi kui ERFi toetust. Vahendatava toetuse eeldatav maht on 825M€. Toetatavad valdkonnad on haridus, tööhõive, toiduabi ning lõimumine. Seoses viimase valdkonnaga saab Innove võimaluse koostööd teha kahe uue rakendusasutusega - siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumiga. Ministeeriumid on teada andud, et 2014. a valmistatakse dokumente ette ja võimalusel käivitatakse esimesed programmid. Esimesi avatud taotlusvoore on oodata 2015.
Tööelu projektide parimate praktikate kogumik 2012. aastal alustas Sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2007 – 2013 prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ heade projektide veebikogumiku koostamisega. Sotsiaalministeeriumi juhitud prioriteetsest suunast toetati eelkõige tööturuteenuseid, aga ka hoolekande, tööelu arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja terviseedendusega seotud tegevusi. Kogumikku on koondatud avatud taotlusvoorude raames elluviidud projekte, mis on saavutanud häid tulemusi ning lisaks sellele on katsetanud ka uusi tegevusi või leidnud nupukaid viise, kuidas Eestis ESFi kaasabil tööealist elanikkonda tööturule kaasata ja tööelu arendada. Projektide elluviijate hulgas on nii kohalikke omavalitsusi, MTÜ-sid kui ka äriühinguid.
mikku aja jooksul täiendada, samuti on see kõigile huvilistele lihtsalt ligipääsetav. Parimad praktikad on kõigile kättesaadavad aadressilt esfprojektid.sm.ee
Kogumiku eesmärk on tutvustada laiemalt häid ideid ja pakku- Selleks, et head ideed ei jääks märkamata, kutsume lugejaid da seeläbi nii uutele kui ka kogenud projektirakendajatele ins- enda või teiste headest projektidest ja kajastamisväärt mõtetest piratsiooni tulevikuks. Tänu digitaalsele vormile saab kogu- teada andma, et needki kogumikku jõuaksid. Parimate praktikate kogumiku haldab Sotsiaalministeeriumis Kertu Põial.
UUDISKIRI NR 1
Leht 3
Tagasiside küsitluse tulemused Eesmärk ja ulatus Innove struktuuritoetuste agentuur viis ajavahemikus september-november 2013 läbi oma partnerite tagasiside küsitluse. Küsitluse eesmärgiks oli saada ettepanekuid ja tähelepanekuid struktuuritoetuste andmise ja kasutamise süsteemi tõhustamiseks. Küsitluse lähteülesanne valmistati ette koostöös rakendusasutustega (RA; haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium). Küsitluses paluti tagasisidet järgmistele teemadele: taotlemine, taotluste hindamine, toetuse kasutamine sh seire, järelevalve, väljamaksetaotluste (VMT) menetlus. Küsitlus viidi läbi kahes osas – esmalt elektrooniline ankeetküsitlus, millele vastas 149 inimest, ning seejärel 7 fookusgrupi intervjuud, milles osales kokku 56 inimest. Tulemused ja edasised sammud Küsitluse käigus tehti rakendusüksusele (RÜ) 118 ettepanekut, mille võis jagada 9 gruppi: paikvaatlus/ nõustamine, koolitus ja informeerimine, vormid (sh seire), taotluste hindamine, elektrooniline taotlemine ja rakendamine, tihedam koostöö (toetuse saajate vahel), indikaatorid ja seire, hanked, muu. Rakendusüksusele soovitati, et võiks projekti rakendamise algfaasis toetuse saajate juures kohapeal käia. Rakendusüksus on ettepanekuga nõus ning katsetab lõppeva perioodi uute projektide külastamist vahetult peale tegevuste algust. Lisaks kaalub RÜ vormide täitmise eelnõustamise loomist, et võimaldada taotlejatel lisaks elektroonilisele nõustamisele enne taotluste esitamist RÜs kohapeal vormide täitmise kohta nõu küsida. Mitmeid ettepanekuid tehti taotlusvoorude varasema teavitamise kohta. RÜ on ettepaneku ministeeriumidele edasi andnud. Püüame uuel perioodil taotlusvooru teema ja eeldatava avamise aja potentsiaalsetele taotlejatele varakult teada anda. Taotlejate ja toetuse saajate teadmiste ühtlustamiseks planeerib RÜ uuel perioodil tellida e-koolitusi nii projektide kirjutamise kui ka elluviimise kohta. E-koolitused võimaldavad paindlikumalt ja laiemale sihtgrupile projektijuhtimise valdkonda tutvustada. RÜ täiendab oma kodulehekülge oluliste viidetega (riigihangete register, olulisemad arengukavad, maksuamet jm). Lisaks plaanib RÜ hakata välja andma oma uudiskirja, mis ilmuks vähemalt 3 korda aastas ja mille esimene number on hetkel teie ees. Taotluste hindamise osa vajab küsitluses osalejate hinnangul ülevaatamist ja täiendamist. Kiideti vastavushindamises taotluste parandamise võimalust, kuid kritiseeriti vormi ning hindamiskriteeriume. RÜ on ettepanekud ministeeriumidele kui hindamise korra planeerijatele edasi andnud. Oleme tehtud tähelepanekud üles märkinud ning püüame nendega uuel struktuurivahendite perioodil arvestada. Taotlusvormide juures kritiseeriti sisu ja tegevuste kirjutamise liiga piiratud mahtu. RÜ on märkused rakendusasutustele, kui vormide ettevalmistajatele, edasi andnud ning jälgib, et edaspidi võimaldaksid vormid enam projektide sisu ja tegevusi kajastada. Samuti kaalub RÜ eelarve ning eelarve seletuskirja ühendamist, et vähendada dokumentide vahelisi pisieksimusi. Koostöös RAdega vaadatakse üle ka seirevormid, et neis oleks küsitud vaid seda, mida vaja läheb ning et
olulist informatsiooni oleks võimalik sobivas vormis edasi anda. Mitmed vormide probleemid peaksid leidma lahenduse, kui hakkab toimima struktuuritoetuste operatsioonisüsteemi (SFOS) toetuse saajate platvorm. Mitmeid ettepanekuid tehti elektroonilise taotlemise, väljamaksetaotluste ja seireandmete edastamise kohta, mõeldes selle all elektroonilist keskkonda, kuhu oleks võimalik taotlejatel ja rakendajatel andmeid sisestada. Rahandusministeerium on ette valmistamas SFOSi täiendamist, etaotlemine jm peaks hakkama toimima struktuuritoetuste 2014-2020 perioodi alguses. Süsteem peaks võimaldama nii taotluste, väljamaksetaotluste kui ka seireandmete otse sisestamist SFOSi. Seire osas toodi probleemidena välja nii isikutepõhiste seireandmete kogumist, mõju hindamise keerukust kui indikaatorite kohatist raskesti mõistetavust. RÜ on seire ja indikaatorite murekohad edasi andnud ning koostöös ministeeriumidega mõeldakse indikaatorite planeerimisel ka nende täitmise mõistlikkusele. RÜ kaalub mõjuhindamise koolituse korraldamist. Isikute seireandmete kogumist peaks e-SFOSi rakendumine oluliselt lihtsustama. Hangete kontrolli kitsakohtadena toodi esile hilises etapis teostatav RÜ-poolne kontroll, näidete puudumine ning koolitusvajadus. RÜ arutab RAdega läbi hangete võimaliku eelkontrolli läbiviimise (eriti ERF projektide puhul). RÜ paneb kodulehele viite riigihangete registrile, kust on kõige kergemini võimalik leida erinevate hangete näiteid. Samuti viib RÜ 2014. a läbi riigihangete rikkumiste analüüsi ning jagab tulemusi infolehes. Koolitusi ja seminare korraldab RÜ vastavalt vajadusele. Kuna 2014. a on käimasolevaid projekte ja hankeid vähe, jäävad koolitused pigem 2015. aastasse. Mitmed tehtud tähelepanekud olid sellised, mis eelnevate kategooriate alla ei mahtunud, kuid siiski olulised olid. RÜ tegi märkuste põhjal kontrollnimekirja, mida uute taotlusvoorude ettevalmistamisel jälgida ja meeles pidada. Lisaks plaanib RÜ edaspidi kõigile toetuse saajatele saata ekspertide hindamislehed, et ka toetust saanud projektid näeksid, mis ettepanekuid või tähelepanekuid eksperdid on teinud (seni saadeti hindamisleht vaid toetuse saaja soovil). ERFi taotlusvoorude osas on RA teada andnud, et jääb küll suure tõenäosusega kahetasandiline taotlemine, kuid kogu protsess käib läbi rakendusüksuse. Mitmed probleemid või ettepanekud olid seotud ka kommunikatsiooniga, mis on täiendavaks põhjuseks ka käesoleva infolehe tegemiseks. Kuigi tagasiside küsitlusest tuli välja palju mõtteid ja ettepanekuid, mida edaspidi paremini teha, sai rakendusüksus ka kiita. Positiivsena toodi välja personali stabiilsust, vastavushindamise ajal taotluste parandamise võimalust ning seda, et üldiselt on kõik probleemid lahenduse saanud. Lisati veel, et võrreldes struktuuritoetuste algusajaga on esitatavaid pabereid ja bürokraatiat tänasel päeval ikka oluliselt vähem. SA Innove tänab kõiki, kes panustasid tagasiside küsitlusse.
S A I nn ov e Uudiskirja väljaandmise eest vastutavad: Kadri Koppel Tel: 7350 596 kadri.koppel@innove.ee
Mari Annus Tel: 7350 534 mari.annus@innove.ee
Uudiskirja taust ja tulevik Eelmisel lehel oli kokkuvõte Innove läbiviidud tagasiside küsitlusest. Viisime küsitluse läbi, et saada ettepanekuid toetuse taotlemise ja kasutamise süsteemi parandamiseks, saime aga ka palju kiita. Samas oli vastajatel mitmeid häid mõtteid, kuidas asju paremaks teha. Meil on väga hea meel, et küsitluse läbi viisime, õppisime sellest palju. Mitmetest intervjuudest ja ankeetküsitluses tehtud ettepanekutest kumas läbi, et kuigi taotlejad ja toetuse saajad on rakendusüksusega tihedas kontaktis, ei teata siiski piisavalt mida RÜ teeb ja kuidas struktuuritoetuste süsteem laiemalt toimib. Teie ees on meie esimene katse osapoolte vahelist kommunikatsiooni parandada. Küsitluses tehtud ettepanekuid läbi arutades tekkis mõte, et võiksime hakata välja andma uudiskirja, kus anname ülevaate oma tegemistest, kuid kindlasti tutvustaksime ka põnevaid projekte. Selleks, et uudiskirjast saaks tulevikus lugeda kõige olulisemat, soovime saada teie tagasisidet nii esimesele numbrile kui mõtteid ja ettepanekuid järgmiste numbrite osas. Esialgu oleme planeerinud uudiskirja välja anda 3-4 korda aastas, sama mahuga, mis esimene number. Kevadnumbris saame kindlasti kokku lugeda eelmise aasta “tibud” ehk teisisõnu anda ülevaate seirearuannetest ja saavutatud tulemustest. Selleks, et uudiskiri saaks mitmekülgne ja informatiivne, palume teil täita lühike tagasiside küsitlus, mille leiate siit lingilt. Samuti on oodatud kõik toredad mõtted uudiskirja täiendamise kohta, aga ka viited huvitavatele projektidele. Juhul kui teil on projektis toimumas midagi põnevat või olete valmis saanud mõne huvitava materjaliga, tasub sellest meile kindlasti teada anda. Esimesele uudiskirjale tagasiside andjate vahel loosime välja Innove meeneid, osalemiseks märkige kindlasti tagasiside vormi lõppu oma e-posti aadress. Auhinnad loosime välja veebruari lõpus. Võitjatega võtame ise ühendust.
Meediamonitooring Siin rubriigis toome välja viited projektide ja programmide kohta meedias ilmunud artiklitest, uudistest. Juhul kui soovid, et ka Sinu projekti uudis või viide siin kajastuks, anna sellest kindlasti meile teada.
Mitmed toetust saanud projektid ja programmid on usinad meediaga suhtlejad, mistõttu võib tihti kuulda ajakirjanduses jutte ESFist või ERFist. Mõned viited toetuse kasutamisega seotud uudiskirjadele:
Kutsehariduse uudiskiri: www.innove.ee/et/kutseharidus/uudised
E-õppe uudiskiri: uudiskiri.e-ope.ee
Terviseinfo uudiskiri: www.terviseinfo.ee/uudiskirjad
SA Innove tegi oma 10 sünnipäevaks kaks videoülevaadet toetust saanud projektidest. Mõlemad videod on kättesaadavad Innove kodulehel, aga ka siit otselinkidelt: ESF video ja ERF video. Head vaatamist!
Huvitavat meedias: Rahandusministeeriumi pressiteade (18. jaanuar 2014) Mullu said projektid 585 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuuritoetust. Loe edasi Vooremaa (14. jaanuar 2014) Praktikahoone valmimisega jõuti Põltsamaal uude ajastusse Möödunud reedel toimus Põltsamaa ametikoolis pikisilmi oodatud sündmus. Veidi enam kui aasta kestnud lammutus- ja ehitustööde järel võis kooli vana praktikahoone asemele kerkinud uues umbes 3,35 miljonit eurot maksma läinud hoones, mille tarvis saadi suurem osa rahast Euroopa Liidult, pidulikult linti lõigata. Loe edasi Õpetajate Leht (3. jaanuar 2014) Eestis lõppes kolm Euroopa Sotsiaalfondi haridusprogrammi 1. detsembril 2013 lõppesid Euroopa Sotsiaalfondi toetatud kuueaastased haridust nüüdisajastanud programmid BeST, VANKeR ja „Õppiv Tiiger 2008-2013”, mille käigus sai koolitust hulk Eesti õpetajaid ja õppejõude. Loe edasi Õpetajate Leht (20. detsember 2013) E-õpe on tulnud, et jääda Euroopa Liit kavatseb suurendada juba lähiaastatel koolides e-õppe mahtu kümneid kordi ehk teha Euroopa Tiigrihüppe. Selleteemalistele küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Loe edasi