M
Lapimaa
uidugi on Lapimaa suurim vaatamisväärsus Rovaniemi külje alla polaarjoonele rajatud jõuluvana küla. Jõuluvana vastuvõturuumides ning postkontoris tegutseb mitukümmend päkapikku, kelle ülesandeks on külalistega tegelemine ning kirjavahetuse organiseerimine. Kõik siit väljuvad kirjad saavad peale eritempli ning eriti vahva on üllatada oma sõpru ja sugulasi Napapiirilt saadetud jõulukaartidega – need võid spetsiaalsesse postkasti panna kas või suvel, kohale tulevad ikka jõuludeks. ENNE VANAHÄRRAGA KOHTUMIST saavad elevil kü-
lastajad heita pilgu pühadetööstuse seljatagusele: kuidas siis ikkagi jõuab jõuluvana külastada ühe ööpäeva jooksul kogu maailma lapsi? Milliseid vahendeid või tööriistu on vaja kingituste korstna kaudu tuppa toimetamiseks? Kas päkapikud on jõuluvana lapsed? Kui lõpuks jõuab kätte aeg avada võlutoa uks ning astuda pika valge habemega mehe ette, on enamik lapsi täielikus jõululummuses. Ning paljudki täiskasvanud lahkuvad, hämmeldus näos – jõuluvana on ikkagi päris?! Kohtumine jõuluvanaga ei ole sugugi ainus kõrghetk, mida reisil põhjapolaarjoonele kogeda. Lapimaa pakub ridamisi põnevaid ajaveetmise võimalusi, ekskursioone mootorsaanide, koeraja põdrarakenditega. Mootorsaan on talvel üks põhilisi liiklusvahendeid – kiire, mugav ja käepärane. Ainuüksi kelgule ronimine ning vaikselt metsa vahel popsimine on suur elamus neile, kes varem seda imemasinat proovinud pole. Sõita saab üksinda või kahekesi, lapsed pannakse istuma järelveetavale kelgule. Kogu Rovaniemi ümbrus on täis hästi hooldatud mootorsaaniradasid, millel sõitmine on algajatele suisa lust.
Finnish Tourist Board
SAANIGA SAAB SÕITA KÜLLA PÕHJAPÕDRAFARMI,
kus uhkes saami kostüümis perepea oma valdusi tutvustab. Need farmid kuuluvad alati saami päritolu peredele, kes tegelevadki kogu aasta põdrakasvatusega. Kuigi põdrad on metsloomad ning liiguvad tundras vabalt ringi, on nad kõik märgistatud omaniku tähisega ning kaks korda aastas käiakse neid loendamas – kokku olla Soomes umbes 200 000 põhjapõtra, kuid kunagi ei ole viisakas küsida ühelt farmerilt, mitu looma talle kuulub. Iga põder on reaalne varandus, seega võrdub see saamidele küsimusega, kui palju sa palka saad. Vastuseks tavaliselt muheletakse ja viiakse jutt viisakalt teisele teemale. Lisaks ringkäigule kuulub farmikülastuse juurde muidugi ka sõit põdrarakendiga. Saan mahutab kaks inimest ning sõitjad pakitakse mõnusalt tekkide või nahkade vahele. Põdrad liiguvad üksteise järel rivis, lumises metsas valitseb paks vaikus ning kuljused rakmetel tilisevad. Selles vaikselt läbi lume rühkivas rongkäigus on mingi imepärane põhjamaine romantika. Lõpetuseks saad mälestuseks kaasa põhjapõdrajuhiloa.
33