AJALEHT RAAMAT (märts 2016)

Kilplased uues kuues Märtsis ilmus Eno Raua „Kilplaste” uus väljaanne, kuhu Priit Pärn on joonistanud täiesti uued pildid.

Raamatu avaldas Tänapäev. Illustraatoriga on võimalik kohtuda 7. aprillil kl 16 Rahvusraamatukogus.

Vt lk 4

uudised

Seminarid messil PÕHJA- JA BALTIMAADE 4. KIRJANDUSFOORUM Avatus ja sõnavabadus on ühed tähtsaimad väärtused, mis ühendavad Põhjamaid ning sillutavad viie riigi kultuurikoostööd. Vähemusrahvuste kirjandus ja pagulaskirjandus on osa Põhjamaade kirjandusrikkusest. Läbi vähemuskirjanike ja pagulasautorite teoste õpib kultuure ja inimesi paremini mõistma, aga ka kujundama arusaama endast.

Ometi on 21. sajandi üleilmastumine ja praegu Euroopat valdav rändekriis mõjutanud mõndagi nii siin- kui sealpool Läänemerd elavate inimeste mõtteviisi. Erinev kultuuritaust ja elukogemused, teadmatus ja eelarvamused võivad põhjustada hirmust kantud väärarusaamu ja konflikte.

KIRJANDUS KULTUURIDE RISTTEEL on neljanda Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi igati ajakohane teemavalik, mille kutsus Tallinna raamatumessi raames neli aastat tagasi ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Foorumil arutlevad vähemuskirjanikud ja pagulasautorid, õpetajad ja raamatukogutöötajad Eestist ja Põhjamaadest. Seminar toimub 7. aprillil, töökeel on inglise keel, sünkroontõlkega. Osalemine on tasuta, eelregistreerimisega.

Vaata ka www.norden.ee.

TÜPOGRAAFIASEMINAR KIRJAK 4 8. aprillil toimub juba neljandat korda tüpograafiaseminar KIRJAK. Kavas on pikk päev täis huvitavaid loenguid kirjatähtede joonistamisest, kasutamisest, ajaloost, tüpograafiast keskkonnas, raamatukujundusest, kirjaõpetusest koolides ja kalligraafiast. Esinevad tuntud tegijad Põhjaja Baltimaadest ning Venemaalt.

Seminar on inglise keeles, sünkroontõlkega. Osalemine on tasuline, eelregistreerimisega. Tutvu programmiga ja registreeru www.estbook.com/kirjak. ÕPI- JA MEISTERDAMISTOAD Kõigil kolmel päeval leiab messikavast ka praktilist tegevust: kõige väiksematel on võimalik osaleda Tiia Metsa poolt juhendatavas meisterdamistoas või kohtuda Nukitsaga ja mängida tähemänge, natuke suurematele pakume osalemist koomiksite töötoas. Lisaks on võimalik osaleda kõigil, kes soovivad arendada oma loovust, VAT Teatri dramaturgi ja Drakadeemia lektori Mihkel Seederi poolt juhendataval kirjutamiskursusel või Kiirlugemise OÜ poolt korraldataval kiirlugemise õpitoas, kus saab tutvuda nii lugemistehnikatega kui ka kuulda nõuandeid, kuidas arendada lugemisefektiivsust ja teha ka lugemistesti, et teada saada oma lugemiskiirus.

Kindel on, et tegemist jätkub nii väikestele kui ka suurtele, messi kavaga saab tutvuda Eesti Kirjastuste Liidu veebilehel: www.estbook.com.

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT

Nr 2 (100) 30. märts 2016

Tule Tallinna raamatumessile!

R

aamatumüük on avatud 7. ja 8. aprillil kell 10–20, 9. aprillil kell 11–17. Sissepääs on tasuta. Vaata programmi www.estbook.com

NELJAPÄEV, 7. APRILL

10.00–20.00 Raamatute müük ja otsimismäng 10.00–16.00 (Suur konverentsisaal) MESSI AVAMINE Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum: KIRJANDUS KULTUURIDE RISTTEEL. Inglise keeles, sünkroontõlkega.

Eelregistreerimisega.

12.00–13.45 (Lasteala) Eesti Lastekirjanduse Keskus: Rännates raamatuga. Ootame 3.–4. klasside lapsi rändama. Registreerimine: anneli@elk.ee 12.00–12.45 Eesti Rahvusraamatukogu Restaureerimiskeskus: Koduraamatukogu hooldamine. Praktiline loeng. Osalemiseks registreeruda urveko@nlib.ee või telefonil 630 7246.

14.00–14.45 (Nurgasaal) Trükkalid räägivad: trükimaailma trendid ja uudised Eestis DiPri näitel. Räägivad Tõnis Haamer KTK Overallist ja Andrus Reinsoo DiPrist.

14.00–15.45 (Lasteala) Meisterdamistuba algklasside lastele illustraator Tiia Metsa juhendamisel Registreerimine: marika.kuldkepp@nlib.ee 14.00–14.45 Eesti Rahvusraamatukogu Restaureerimiskeskus: Koduraamatukogu hooldamine. Praktiline loeng. Registreerumine urveko@nlib.ee või telefonil 630 7246.

15.00–15.45 (Nurgasaal) Memento mori: Represseeritute registri nimekirjaraamatud. Tutvustavad Leo Õispuu ja Peep Varju.

15.00–15.45 (Autorinurk) Kirjastus Grenader: Jüri Kotšinev „Orduriik ja Novgorod. Liivi ordu ja Novgorodi Venemaa suhted 13. sajandi keskpaigas” 16.00–16.45 (Nurgasaal) Kirjastus Tänapäev: Eno Raud „Kilplased”. Piltide loomisest räägib Priit Pärn.

16.00–16.45 (Autorinurk) Hilda Sabbo „Гибел” (Häving) Põhja-Kaukaasias asunud Uus-Eesti küla loomisest ja hävingust. Autoriga vestleb ajaloolane Küllo Arjakas.

17.00–17.45 (Nurgasaal) Knižnye Sezony – Kevad 2016 Kirjastused Aleksandra ja KPD ning ajakirjad Tallinn ja Täheke: Külas on lastekirjanik Peterburist Aleksei Shevchenko ja tõlkija Maia Melts. Oodatud on väikesed lugejad koos vanematega, kasvatajad ja õpetajad. Vene keeles.

17.00–17.45 (Lasteala) Taani suursaatkond: Joonas Sildre koomiksitöötuba Peter Madseni näituse „Valhalla – Iidsed jumalad on tagasi” raames. Eelregistreerimine: tllambvalhal@um.dk.

17.00–17.45 (Autorinurk) Kirjastus Varrak: Seppo Zetterbergi koostatud „Maailma ajalugu”. Raamatu peatoimetaja Seppo Zetterbergiga vestleb ajalooprofessor David Vseviov.

REEDE, 8. APRILL

10.00–20.00 Raamatute müük ja otsimismäng 9.00–17.30 (Suur konverentsisaal) Tüpograafiaseminar KIRJAK 4. Inglise keeles, eelregistreerimisega, osalustasu.

10.00–11.45 (Lasteala) Eesti Lastekirjanduse Keskus: Tähemängud Nukitsaga. Ootame koos Nukitsaga 6–7-aastaseid lasteaialapsi. Eelregistreerimine: anneli@elk.ee.

10.00–11.45 (Nurgasaal) Raamatuturundusest raamatumüüja pilgu läbi. Loeng ja arutelu Eesti suurima raamatumüüja Rahva Raamatu turundusjuhi Airi Ilisson-Cruzi juhtimisel.

10.00–17.00 (Väike konverentsisaal) Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kevadpäevad 12.00–13.45 (Lasteala) Eesti Lastekirjanduse Keskus: Tähemängud Nukitsaga. Ootame koos Nukitsaga 6–7-aastaseid lapsi. Registreerimine: marika.kuldkepp@nlib.ee.

12.00–12.50 (Nurgasaal) Kirjandustoetused. Loov Euroopa kirjandustõlgete toetusskeemi ja olulisemaid muudatusi 2016. aastal tutvustab Yvelin Karu-Veskioja Loov Euroopast. Kultuurkapitali kirjandustoetustest räägib Kadri Rahusaar kirjanduse sihtkapitali liige.

13.00–13.45 (Nurgasaal) Standardid raamatumaailmas ja uus e-keskkond kirjastajatele. Millised andmed peaksid olema raamatu tiitellehel ja tiitlipöördel? Mis on kirjastajate portaal ehk standardnumbrite väljastamine ja arhiiv trükifailidele. Tutvustavad Mai Valtna ja Made Viljur-Voit Eesti Rahvusraamatukogust.

14.00–14.45 (Nurgasaal) Efektiivne lugemine – kiirlugemine Loengu viib läbi Kiirlugemiskool OÜ lektor Aivar Sarapik. Eelregistreerimisega.

14.00–15.45 (Lasteala) Kirjastus Koolibri: Lõbusalt lahedaks lugejaks. Eelregistreerimisega.

14.00–15.45 (Kuppelsaal) Kirjastus Koolibri: Õpime jutustama Eelregistreerimisega, vene keeles.

14.00–15.45 (Autorinurk) Tallinna Keskraamatukogu: Kohtumine Andrei Hvostoviga. Modereerib Igor Kotjuh.

15.00–15.45 (Nurgasaal) VAT Teater ja Drakadeemia: Lugudest, inimestest ja sellest, mis jääb nende vahele. Loovkirjutamise töötuba Mihkel Seederi juhendamisel. Oodatud on gümnaasiumiõpilased ja kõik, kes tahavad oma loovust arendada. Eelregistreerimisega.

16.00–16.45 (Autorinurk) Ajakirjade Kirjastus: Lia Virkus, Tiina Lebane, Kaie Mei „Oad, herned, läätsed.

Armastus kolme kaunvilja vastu”, Tiina Lebane, Pille Enden „Tsitrustega köögis“ ja Mai Grepp, Kädi-Liis Sepp „Tervislikud vahepalad lastele”. Autorid tutvustavad uusi kokaraamatuid ja valmistavad kohapeal ka mõned lihtsad ja tervislikud vahepalad oma uutest raamatutest.

16.00–16.45 (Lasteala) Eesti Lugemisühing: Kuidas suunata

laps läbi rõõmu lugema. Oodatud on kõik lapsevanemad, kelle lapsed on 0–8-aastased, lasteaiaõpetajad, kooliõpetajad, vanavanemad ja huvilised.

Koolitaja Maili Liinev.

17.00–17.45 (Autorinurk) Raamat-õppekomplekt: Kristel Vene „Seiklused lõhnade ja maitsete maailmas”. Raamatututvustusel räägib lõhnateadlane Kristel Vene, mida igaüks peaks teadma toidu maitsest ja maitsemeelest.

19.00–21.00 (Suur konverentsisaal) VAT Teatri etendus „Taevast sajab kõikseaeg kive”. Piletid: piletimaailm.ee

LAUPÄEV, 9. APRILL

11.00–17.00 Raamatute müük ja otsimismäng 11.00–12.45 (Lasteala) Kirjastus Petrone Print: Laupäeva hommik isaga. Võta isa kaasa ja tulge koos meie juurde „Pauli ja papsi” lugema.

11.00–15.00 (Väike konverentsisaal) Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kevadpäevad 11.00–13.00 (Autorinurk) Tallinna Keskraamatukogu: Koomiksite töötuba. Huvilised saavad lahendada koomiksiviktoriini, koomiksiristsõnu ja mängida koomiksibingot. Koomikseid joonistatakse elektroonilise joonistuslaua Wacom Intuos Pro abil.

12.00–13.00 (Väike konverentsisaal) Teoteater esitleb: „Lipp lipi peal”.

Etendus sobib alates 3. eluaastast ning kestab umbes 40 minutit. Sissepääs tasuta.

12.00–13.00 (Nurgasaal) Kirjastus Helios: „Maitsev kõhutäis.

90 maitsvat mõtet hommikuks, lõunaks & õhtuks”. Värske ja praktiline kogu pere kokaraamat, kus peale retseptide leiab palju asjalikke nõuandeid, inspiratsiooni ja kasulikke näpunäiteid laste toitumisharjumuste kujundamisel.

13.00–13.45 (Lasteala) Kirjastus Helios: Maskide voltimise töötuba. 8- kuni 15-aastane, tule ja hakkame koos maske meisterdama! Kõik meisterdamiseks vajalik on kohapeal olemas.

13.00–13.45 (Autorinurk) Kirjastus Pilgrim: Marek Kahro „Seal, kus näkid laulavad” ja Reelika Lootus „Ära võetud”. Kirjanduskonkursi Bestseller 2015 võidutööde esitlus ja vestlusring krimikirjanduse teemadel.

14.00–14.45 (Autorinurk) Tsunftijänes: Mati Raal „Mõisate kadunud hiilgus. Eesti mõisainterjööride lugu” 15.00–15.45 (Autorinurk) Tallinna Ülikooli Kirjastus: Titus Liviuse „Linna asutamisest alates” I osa.

Monumentaalne käsitlus Rooma linna ajaloo esimestest sajanditest kuni Liviuse kaasajani. Esitlusel avavad teose kolm tõlkijat Tuuli Triin Truusalu, Kristi Viiding ja Mart Noorkõiv Liviuse teksti. Tõlkijate lemmikkatkeid raamatust esitab dramaturg ja luuletaja Maria Lee Liivak. * Raamatumessi kavas võib ette tulla muudatusi.

uudised Veel üks Stalin Märtsi lõpus ilmub eesti keeles järjekordne Stalini elulugu pealkirjaga „Stalin. Diktaatori uus elulugu”.

Raamatu autor Oleg Hlevnjuk on Vene Riigiarhiivi vanemteadur. See teeb temast ühe vähestest niivõrd olulistele materjalidele juurdepääsuga uurija. Hlevnjuki värske uurimus on tõlkimisel paljudesse keeltesse ning eestikeelse avaldab Tänapäev.

Uus romaan Katja Kettult „Ööliblikas” on Katja Kettu kolmas eesti keeles ilmunud romaan. See on haarav lugu võimuihast ja kättemaksust, ühe väikerahva saatusest, kaduvast maailmast ning ööliblikana valguse poole lendavast inimhingest.

Lugu armastusest ja kirest, sõjast ja reetmisest ja halastusest on kirjutatud poeetiliselt ja haaravalt nagu Kettu eelmisedki romaanid. Raamatu annab välja kirjastus Koolibri.

Maitsev kõhutäis Aprilli alguses jõuab poelettidele kirjastusest Helios praktiline kogu pere kokaraamat „Maitsev kõhutäis”, kus jagatakse asjatundjate väärt nõuanded, kuidas kujundada oma lapses häid toitumisharjumusi ja näpunäiteid, mida igapäevaselt järgida, kui laps on närb sööja ja kipub eelistama vaid kindlaid toite. Autoriga on võimalik kohtuda Tallinna raamatumessil laupäeval, 9. aprillil kl 12.

Ilmar Taska debüütromaan Aprilli alguses ilmub Ilmar Taska romaan „Pobeda 1946”, mis põhineb 2014. aastal Loomingu preemia pälvinud novellil. Osavalt komponeeritud ja kaasahaarav romaan kujutab elu sõjajärgses Eestis, mil langenud on raudne eesriie ja väike iseseisev Eesti on jäänud Vene mõjutsooni. „Pobeda 1946” on Taska debüütromaan ja selle annab välja kirjastus Varrak.

101 smuutit Kirjastusel Koolibri ilmus eestlanna Eliq Maraniku bestseller „101 smuutit”. Autor on välja valinud 101 värsketest ja maitsvatest koostisainetest pakatavat retsepti ning õpetab, kuidas neid hõrke jooke valmistada. Eliq Maranik (snd 1981) on Eesti päritolu Rootsi kirjanik, fotograaf ja kujundaja. Eliq Maranik esitleb oma raamatut 18. aprillil Solarise Apollos ja 19. aprillil Viru Keskuse Rahva Raamatus.

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 20. aprillil.

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2016

varrak Metsavaimu heategu.

Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist koostanud Risto Järv 400 lk, kõva köide

Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale mõistetavas keeles ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal tegutsevatest loomadest ja laanes kohatud üleloomulikest tegelastest.

Ameerika pastoraal Philip Roth tõlkinud Kristjan Jaak Kangur 448 lk, kõva köide sari „20. sajandi klassika”

Tuntud USA kirjaniku Philip Rothi romaan „Ameerika pastoraal” kuulub kindlalt Ameerika kaasaegse kirjanduse klassika hulka. Rothi mahukas teos kujutab enesest eleegiat möödunud, nn Ameerika sajandile ja sellega seotud lootustele. Alates 1960. aastatest lahtihargnev sündmustik jälgib meespeategelast, kelle ideaalne elu puruneb kildudeks, kui ilmnevad tema tütre hukatuslikult poliitilised sidemed.

Romaan pälvis 1998. aastal Pulitzeri preemia.

Me oleme kõik täiesti endast väljas Karen Joy Fowler tõlkinud Helen Rohtmets 368 lk, kõva köide sari „Moodne aeg”,

Kuidas te tunneksite ennast, kui saaksite teada, et isa on teinud teie lapsepõlvest teadusliku eksperimendi?

Rosemary ei ole kuigi jutukas ja on asju, mida ta on otsustanud üldse saladuses hoida. Kunagi oli tal õde, Fern, tema tuulepeast teine pool. Fern kadus tema elust asjaoludel, mida ta on püüdnud pingsalt unustada. Nüüd, kui Rosemary käib juba ülikoolis, saab ta järsku aru, et ilma tagasi vaatamata ei ole tal võimalik ka edasi minna.

HHhH Laurent Binet tõlkinud Anti Saar 296 lk, kõva köide

„HHhH” on dokumentaalromaan ühele Natsi-Saksamaa ohtlikumale mehele, okupeeritud Tšehhoslovakkia ning Böömimaa protektorile Reinhard Heydrichile tehtud atentaadist. Lugu järgib üksikasjalikult operatsiooni Antropoid, kahe Inglismaal välja õppinud vastupanuvõitleja, ühe tšehhi ja ühe slovaki ettevalmistusi okupantide juhi saatuslikuks päevaks.

Noore prantsuse autori Laurent Binet’ (snd 1972) esikromaan „HHhH” võitis 2010. aastal Goncourt’i debüüdiauhinna ning on tänaseks pälvinud lugejamenu arvukate tõlgete vahendusel.

Ykskõikvus Peep Ilmet 80 lk, pehme köide

Valdavalt minavormis kirjutatud luulekogu toob meieni seda, mis toimub Peep Ilmeti meeles.

Kas see lugejale meeldib, kas lugeja meeles on mõlkunud sarnased mõtted, see selgub seda luulekogu lugedes. Seal, kus lugeja tunneb Peep Ilmeti mõtetes ära iseenda, võib ta „mina” sõna julgelt asendada sõnaga „meie”. Meid kõiki ümbritsev Ükskõikvus saab sellest vaid kinnitust.

Nr 2 (100) 30. märts 2016

2

Põlenud linnad ja elud

K

ai Aareleidilt on ilmunud uus eesti romaan „Linnade põletamine”. Uuest teosest ja kirjutamisest vestles autoriga raamatu toimetaja Anu Saluäär.

pikk mõtestamise ja sõelumise töö. Et jääks ainult oluline. Ja et leida õige toon – ei kerge ega ülearu raske. Mõni teema on ju suur – kuidas kirjutada inimeste kaugenemisest, vaikimisest, küsimata küsimustest? Valisin fookuseks lapse üksinduse, mis oli seda suurem, et näiliselt ei olnud tema elus millestki puudu. Kõige üldisemas plaanis räägib see raamat ju sellest, millega tühjust täidetakse, nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

Olen tohutult tänulik, et tõid toimetajana kaasa hoopis teise põlvkonna kogemuse kui mu enda oma ja aitasid märgata-täpsustada üksikasju ja tõstatasid küsimusi, mida oskavad küsida just romaani-Tiina eakaaslased. Selline vajaduse korral kriitiline ja kaasamõtlev, ütleksin lausa „kaasa tundev” toimetaja on autorile kuldaväärt mõttekaaslane.

FOTO © TIXE

ilmunud

WWW.VARRAK.EE

„Linnade põletamine” on ühest küljest lugu väikese inimese painetest, aga teiselt poolt on see ka Tartu linna raamat, ja veel laiemalt võttes just nagu pildiraamat Eesti sõjajärgsest ajaloost. Üksikutest perekonnaelu stseenidest kujuneb ajas liikuv lugu, mida võib kujutleda isegi filmistsenaariumina. Kas see oli sinu kavatsus algusest peale või kujunes see piltidest välja iseenesest?

Arvatavasti saab igale autorile omane jutustamislaad alguse tema maailmatajumise viisist. Võimalik, et mulle on lihtsalt omane näha lugusid piltide jadana – justkui korraks valguse kätte tõstetud või tolmust puhastatud fragmentidena, mis alles ritta lükituna saavad seose ja tähenduse. „Linnade põletamine” on ühel tasandil tõepoolest loetav üsna ajatute stseenidena ühest lapsepõlvest, ühe pere keerulisest loost. Samas on see lugu väga selgelt ankrus 1950. ja 1960. aastate Tartus, kusjuures oluline pole mitte ainult ajastu, vaid ka paik.

Pildid – pean silmas fotosid – on mulle lugude jutustamisel mitte ainult oluline allikas ja tugi, vaid vahel lausa lähtepunkt. Mõne loo jutustamine võib liikvele minna ühestainsast pildist, mis mingil põhjusel lahti ei lase.

Lool näib olevat reaalne põhi. Linnadest on peategelane Tartu, majadest endise Fraternitas Estica naabermaja Tartus ja inimestest Tiina, kes nii lapsena kui ka täiskasvanuna vaatab tagasi lapsepõlvele ja oma isa-ema abielule. Miks just selline aines?

Eks igal lool ole kuskil reaalne põhi, olgu või mõni detail. Ilukirjanduses loeb see, mis sinna põhja peale kasvatatakse. Kuigi ma ei ole mitte ühtegi selle loo peategelast sellisel kujul päriselus tundnud ega ole ise elanud sellel ajastul, millest lugu räägib, ei ole sellised inimesed ega lood ega isegi ajad ju võõrad. Kui palju inimlikud draamad või komöödiad ajas ikka muutuvad?

Seda pean küll tunnistama, et suure osa sündmustest olen paigutatud just sellesse kanti Tartus, mis mulle endale kõige sügavama jälje on jätnud. Umbes selles kvartalis elasin oma esimesed eluaastad, käisin seal palju ka hiljem, ja pärastpoole, ülikooli ajal, käisin sealt peaaegu iga päev kooli või tööle

Tuletame veel meelde sinu esimest romaani „Vene veri” (2011), mis rääkis tänapäeva Peterburist. Ka see koosnes lühikestest pildistustest, millest sai otsekui film eesti noorest naisest kõledatel Neeva kaldapealsetel ja tema vene vaaremast kunagises Eestis, Palamusel. Tundub, et see kirjutuslaad sobib sulle ja jääb ka lugejale elavalt meelde. Kas tuleb veel romaane teistest linnadest, teistest ajajärkudest?

Kirjanik Kai Aareleid.

minnes mööda. Ilmselt jääb linnakaart inimesele jalgadesse ja mõned pildid söövitatakse kuhugi sellisesse kohta, kust need hiljem lugudena pinnale tõusevad.

Väga elavalt ja tundlikult on kujutatud kõrvaltegelaste galerii: korterinaabrid ja muud tegelased, kes ümbritsevad Tiinat lapsena. Näiteks imepärane proua Wunderlich. Kust sa nad leidsid?

Kas vanadelt fotodelt?

Leidsin nad vist eelkõige mälusoppidest, oma lapsepõlvest. Minu lapsepõlv jäi aega, kus lapsi viidi pikkadeks suvedeks ja koolivaheaegadeks vanavanemate juurde. Minu vanavanemad olid linnainimesed, mitte küll suurlinna elanikud, aga siiski. Ja linnas oli

palju rahvast – väikese inimese mõõdupuu järgi. Sellest seltskonnast, kellega kaks põlvkonda vanemad inimesed läbi käisid, moodustus lapse silmale tohutu kirev seltskond. Juttudest, mida räägiti, aimus veel teisigi inimesi, paiku ja aegu. Ülejäänud töö tegi ära suhteliselt üksikult kasvava lapse fantaasia.

Mind viis sinu romaan mu enda 1950. aastate lapsepõlve, olen enam-vähem Tiina eakaaslane. Ja sinu täpsed tabamused mitmetes ajastu pisiasjades ja meeleoludes üllatasid. Kuigi oli ka erinevusi. Kas kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö?

Fotod, ajalehed, arhiividokumendid – selles mõttes küll. Aga pigem eelnes

Iseenda eest vist põgeneda ei õnnestu, nii et kui üldse, siis kohavaimust ja ajavaimust ehk teistest linnadest ja teistest aegadest need rohkemal või vähemal määral räägivad. Kohad kannavad endas olnud lugusid ja tulevaste lugude võimalusi ning seeläbi Aega. See lihtsalt köidab mind. Õnneks olen aeglane kirjutaja. Näiteks „Linnade põletamise” lugu haudus mu peas ligi tosin aastat. Ka selles asjas järgin Rilke soovitust küsida endalt öö vaikseimal tunnil: kas ma pean kirjutama? Ainult siis, kui vastus kõlab kindlalt ja jaatavalt, tuleb oma elu selle paratamatusega kohandada.

Linnade põletamine Kai Aareleid 328 lk kõva köide

Tähelepanekud inimsoo kohta mõnusas huumorivõtmes

E

esti lugejateni jõuab hiljuti meie seast lahkunud Terry Pratchetti teos „Nanny Oggi kokaraamat”, mis ilmus originaalis juba mõnda aega tagasi. Tegemist on suurepärase seguga mõnusast huumorist, tähelepanekutest inimsoo ja ka teiste liikide kohta ning praktilistest nõuannetest. Kuigi võib tunduda, et parem oleks nõia soovitatud retseptidesse ettevaatusega suhtuda, on need kõik kenasti tehtavad ja kasutatavad ning tuleb öelda, et eriti hõrgud on mitmesugused maiused.

Nanny Oggi etiketti puudutavad näpunäited juhinduvad päris kindlasti

tervest mõistusest ning ma usun, et kui nende järgi käia, siis täbarasse olukorda ei satu kunagi ega kusagil. Seega võib öelda, et tegu on ühe väga tarviliku üllitisega, mis võiks kaunistada igaühe raamaturiiulit ja olla nii tihedalt kasutuses, et riiulil ilutsemiseks õieti aega ei olegi. Pakume siin teile ühe näite Nanny Oggi tarkuseteradest:

TIITLID Hulk minu vanu etiketiraamatuid peab seda kole tähtsaks ja tegelikult võib selle kokku võtta paari lihtsa reegliga.

Kui tegemist on relvastatud inimestega või inimestega, kelle palgal on rel-

vastatud inimesed, ei ole aega mõistatada, kas tegemist on vikonti teise pojaga või lehma lellepojaga. See pole tähtis. Sul on tegemist terariistaga ja terariistade poole pöördutakse alati tiitliga „härra”. Või lausa „isand”. Terariistade jaoks on oluline ainult see, et sa teaksid, mis sa kokkuvõttes oled, st sa oled kergesti lõigatav.

Sealt edasi on lugu palju lihtsam. Üldiselt on see, kuidas sa kedagi kõnetad, sinu enda otsustada. Sellised inimesed, kes lähevad närvi, kui neid nimetatakse „teie hiilguseks”, mitte „teie majesteetlikkuseks”, pole läbikäimist väärt. Mina olen avastanud, et „Omik,

kuda kärab?” ja korralik laks turjale toimib üheksal juhul kümnest.

Vastupidiselt sellele, mida võiks arvata, ei peeta sõbralikuks ega semulikuks, kui nimetad kedagi sõbraks või semuks.

Samuti pole sõbralik küsimus, kas kaasvestleja ema oskab õmmelda.

Nanny Oggi kokaraamat Terry Pratchett tõlkinud Krista Kaer 176 lk kõva köide

Nr 2 (100) 30. märts 2016

ilmunud Risto Räppar ja armetu Nelli

Sinikka ja Tiina Nopola tõlkinud Kristiina Kass 120 lk kõva köide

Soome ühe armastatuima lasteraamatu tegelase Risto Räppari uued lustakad lood taas Eesti laste ees!

Risto naaber Nelli Nuudlipea Liblikas kolib oma vanematega ära maale väiksesse majakesse. Tädi Roosa teeb sellest järelduse, et telekokkadest Liblikate pere on vaeseks jäänud – selge laostumise märk on ka auk Nelli kleidis. Risto aitab Nellit ja teeb ettepaneku võtta kass Aadu enda juurde üürile, ent ootamatul kombel satub Aadu hoopis ühte teise kodusse, kus teda kavatsetakse korralikult kasvatama hakata.

Minu ema saladus Sheila O’Flanagan tõlkinud Tiina Viil 336 lk kõva köide sari „Varraku ajaviiteromaan”

Steffie aitab õde, kes korraldab nende vanematele meeldejäävat pulma-aastapäeva üllatuspidu. Steffie ainus mure on see, kas ikka kõik peoga rahule jäävad. Tal pole aimugi, et sel päeval keeratakse terve tema maailm pea peale. Jenny soovib tähistada rubiinpulmi abikaasaga, keda ta palavalt armastab. Ta on aga nelikümmend aastat suurt saladust varjanud ja kauem ta seda enam teha ei suuda. Kas on aga üldse kunagi sobivat aega, et teha haiget oma kõige lähedasematele?

Piknik Provence’is Elizabeth Bard tõlkinud Lii Tõnismann 376 lk, kõva köide

Kümme aastat tagasi ronis Elizabeth Bard võluva prantslase kannul keerdtrepist üles ja leidis eest pesakese, kuhu pidama jääda. Kui noorpaarile on sündimas nende esimene laps, pole Elizabethil mõtteski oma elus veel kord midagi muuta. Ent elul on teised plaanid.

Raamatus leidub mitmeid ahvatlevaid retsepte, nagu täidetud rullkõrvitsaõied, viigimarjatort ja tüümianimaitseline lavendlimeejäätis. Elutarkuse, huumori ja kulbitäie maasikasorbeti abil tuletab Bard meile meelde, et elu on kohtumine ootamatustega– nii köögis kui ka köögist väljaspool.

Samba Prantsusmaal Delphine Coulin tõlkinud Marri Amon 232 lk, pehme köide

Malist pärit Samba Cissé on juba kümme aastat elanud ja töötanud Prantsusmaal. Kui ta läheb elamisluba taotlema, saab mees teada, et teda on otsustatud riigist välja saata. Sambal pannakse käed raudu ja ta viiakse väljasaatmiskeskusesse.

Sealt õnnestub tal siiski pääseda, kuid nüüdsest peale pole miski enam endine. Romaan ilmus 2011. aastal, pärjati Prantsusmaal Landerneau auhinnaga ning selle põhjal vändati film „Samba”, milles peaosa mängib ka Eesti publikule tuttav Omar Sy.

Laste pildiatlas tõlkinud Kalle Klein 14 lk, kõva köide

Meie imeline planeet on täis kauneid ehitisi, eksootilisi loomi ja muinasjutulisi vaatamisväärsusi. Et näha, kus need kõik maailmas asuvad, uuri selle toreda atlase kaarte ja piilu arvukate klappide alla. Raamatu tagakaane taskus on suur maailmakaart koos riigilippudega.

WWW.VARRAK.EE

varrak ilmunud

FOTO AVALDATAKSE ROGER SHORTI LOAL

3

Kõik mahlaks Anneli Kõiv 248 lk, kõva köide

Raamat annab lühiülevaate sellest, mida tervislike mahlade valmistamiseks peale soovi ja tegutsemislusti veel vaja on. Autor kirjutab erinevatest mahlapressimise masinatest ning tutvustab tervislikke ja värskeid mahlamaterjale. Meelepärase ja kasuliku mahlatooraine valimise hõlbustamiseks on abiks ka väike vitamiinide, mineraalide ja fütotoitainete välimääraja, mis aitab paremini aru saada, mida vajalikku üks või teine mahlavili sisaldab ja kuidas see kõik sinu tervisele hea on.

Guérin-Boutroni kommivabriku visiitkaart 1906. aastast suurvürstinnade Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia portreedega.

Kuldsest puurist ALDO RANDMAA

V

enemaad 300 aastat valitsenud Romanovite dünastias oli palju värvikamaid tegelasi kui viimane tsaar. Nikolai II ei igatsenud trooni ja kui tema isa Aleksander III 1894. aastal vaid 49aastasena suri, leidis ta end ootamatust olukorrast, milleks teda polnud ette valmistatud. Väljapaistvat valitsejat temast ei saanud, aga millegi poolest tõuseb ta teiste tsaaride seast ka esile: ta oli eeskujulik abielumees ja pereisa, kes hoolimata oma kohustuserohkest päevakavast leidis iga päev aega, et oma lastega mängida, perele raamatuid ette lugeda, nendega jalutamas käia.

TSAARIPERE MURED Sellegipoolest polnud Nikolai ja Aleksandra pereelu juba algusest peale pilvitu. Keisrinna oli viletsa tervisega, mistõttu ta pidi sageli nädalate või isegi kuude kaupa olema voodirežiimil. Kindlasti ei mõjunud tsaarinna tervisele soodsalt tema peamine kohustus riigi ees – tuua ilmale troonipärija – ja suutmatus seda täita. Paul I vastu võetud seaduse järgi päris Venemaa trooni valitseja esimene poisslaps.

Seega ei läinud Nikolai ja Aleksandra neli esimest üritust arvesse. Aga just nemad – suurvürstinnad Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia – on Helen Rappaporti raamatu peategelased.

Teine põhjus, miks keiserliku paari pereelu polnud ideaalne, johtus asjaolust, et kui troonipärija lõpuks 1904. aastal sündis, oli ta oma emaliinist (Aleksandra oli Briti kuninganna Victoria tütretütar) saanud päranduseks kohutava „inglise haiguse”, hemofiilia.

See tähendas, et tsareevitš Alekseid tuli kogu aeg nagu vati sees hoida – mis muidugi oli võimatu –, ja samas süvendas haiguse avalikkuse eest saladuses hoidmine veelgi rohkem tsaaripere isolatsiooni muust maailmast.

Võiks arvata, et tollase maailma ühe rikkaima mehe tütardel oli unistuste elu. Kahtlemata oli nende noorte neidude elatustase väga privilegeeritud võrreldes ühiskonna madalamete kihtidega, aga see, milles nad elasid, oli „kuldne puur”. Ühelt poolt tingis seda tsaari ja tema naise eraklikkus ja negatiivne suhtumine Peterburi seltskonda, teiselt poolt juba Nikolai vanaisa Aleksander II valitsemisajal alanud terroristide klaperjaht tsaari elule ja alaline mure turvalisuse pärast. Seetõttu veetis tsaaripere suurema osa oma ajast pealinnast mõnevõrra eemal Peterhofis või Krimmis Livadias. Suvepuhkuste ajal seilati keiserliku jahtlaevaga Soome lahe põhjakaldal.

KADUNUD ELUD Kõige selle tõttu puutusid suurvürstinnad tegeliku elu ja selle karmima palgega kokku alles Esimese maailmasõja ajal. Aleksandra ja ta tütred tegid läbi

halastajaõdede koolituse ja osalesid aktiivselt maailmasõja rinnetelt saabunud haavatute põetamises. Haavatute ja surijate keskel teenides põimusid omavahel elu, surma ja armastuse teemad. Noorte ohvitseride eest hoolitsedes tekkisid emotsionaalsed sidemed patsientide ja põetajate vahel. Kui poleks olnud sõda ja seisuslikke erinevusi, siis võinuks mõnest sellisest kiindumusest ehk ka midagi enamat sündida.

Tõenäoliselt poleks aga neist neljast õest nii palju räägitud ja kirjutatud, kui nende elu poleks lõppenud nii jõhkralt vägivaldsel viisil.

Kogu maailm on täis „kadunud elusid”. Viimase Romanovite soost valitsejapere traagilise lõpu muudab eriliseks nende positsioon, nende kannatlik väärikus vangistuse ajal ja nende vagadus – Vene õigeusu kirik on tunnistanud nad pühadeks kannatajateks (strastoterpetsõ). Selleks, et avada meile vaade tsaaripere liikmete argipäeva ja viimastesse päevadesse, kasutab Briti ajaloolane Helen Rappaport nende päevikuid, erakirjavahetust ja rikkalikku fotograafilist pärandit.

Neli õde Helen Rappaport tõlkinud Aldo Randmaa 440 lk kõva köide

Pöörane slaalom armastuse alleel HELEN ROHTMETS

M

iranda July on värvikas ja mitmekülgne loojanatuur, kes on kogunud tuntust nii filmilavastaja, näitleja, tegevuskunstniku kui ka kirjanikuna. Võib tunduda hämmastav, et üks inimene jõuab nii paljudes valdkondades nii produktiivne olla ja – vähe sellest – neis kõigis ka tunnustust pälvida.

2005. aastal noppis filmifestivalidel auhindu July esimene täispikk mängufilm „Me and You and Everyone We Know”, kaks aastat hiljem pälvis maineka Frank O’Connori nimelise lühijutupreemia tema esimene novellikogu (ilmus eesti keeles 2012. aastal pealkirja all „Siin oledki sa kõige rohkem oma”).

Polegi siis ime, et möödunud aastal poe-

lettidele jõudnud Miranda July debüütromaanist otsekohe bestseller sai.

Nagu July loomingus üldiselt tavaks, on tema esikromaaniski huvipunkti seatud armastuse otsingud ja inimsuhted, ning mida veidramad ja absurdsemad need on, seda julylikumaks on põhjust teost pidada. Miranda July debüütromaanis ei ole ühtegi tegelast, kes poleks millegi poolest veider või püsti kummaline (kui jätta välja mõned kõrvaltegelased, kelle puhul tuleb ilmselt möönda, et nende veidrused on süžeelistel kaalutlustel tutvustamata jäänud).

Seda huvitavam on avastada, kuidas täiesti jaburate ettekujutuste ja üle vindi keeratud seksuaalfantaasiatega peategelane loo arenedes lausa hinge kriipivalt õrnu tundeid läbi elab ning oma vähemalt sama kummaliste kaaslaste foonil järjest sümpaatsemana näib.

July oskab südant puudutada ja kui mängus on veidrikud, saab lisaks veel kõvasti nalja. Ja seda kõike sündmuste keerises, mis võtavad nii ootamatuid pöördeid, nagu oleks autor viinud oma lugejad metsiku koerarakendiga pimedale metsavaheteele sõitma. July loodud kummaline maailm võib vaimustada, vapustada, ehmatada, aga külmaks see igal juhul kedagi ei jäta.

Esimene paha mees Miranda July tõlkinud Helen Rohtmets 252 lk kõva köide

Ilukõrrelised Martin Haberer tõlkinud Monika Reedik 128 lk, poolkõva köide

Kõrrelised on efektsed nii soolotaimena kui ka erinevates kooslustes. Paljusid varem ainult looduses kasvanud liike võib tänapäeval näha aiapeenral uhkeldamas. Nad loovad aeda erilise meeleolu nii suvel kui ka talvel. Sobilikul kasvukohal nad erilist hoolt ei vaja.

Sellest raamatust leiab üle 180 ilukõrrelise lühikirjelduse koos taime fotoga. Raamat aitab leida sobivad liigid nii päikeselisesse ja kuiva kui ka varjulisse ja niiskesse kasvukohta ning jagab nõuandeid hooldamiseks.

Ärkamine Seitse sammu eneseleidmise teel Derek Rydall tõlkinud Marju Algvere 232 lk, pehme köide

Autor on nimetanud oma õpetuse ärkamise seaduseks ja see põhineb äratundmisel, et iga inimene on terviklik ja kõik isiksuslikuks eduks vajalik on temas juba olemas, seda ei pea väljastpoolt „ligi tõmbama”. Raamatus kirjeldatud seitsmeastmeline vaimne tehnika õpetab aktiveerima oma sisemist potentsiaali ja tulema toime alateadlike mõttemallidega, mis ei lase endaga rahu saavutada.

Võlumets.

Nõiduslik rännak ja värviraamat Johanna Basford tõlkinud Reesi-Lii Alas 96 lk, pehme köide

Šoti illustraatori Johanna Basfordi teine värvimisraamat viib nõiduslikule rännakule metsa, mis on tulvil imetabaseid taimi ja eriskummalisi olendeid. Leia sõnajalgade ja lillede, salapäraste metsaonnide ja kriipivate väätide vahel tee lossini, mis asub sügaval võlumetsa rüpes. Otsi üles kõik loomad ja peidetud sümbolid, et saaksid oma teekonna lõpuks avada lossivärava ja näha, mida see enda taga peidab.

Hoidistaja salaraamat Häid maitseid kogu aastaks Andra Kalda, Ragne Värk 260 lk, kõva köide

Siit raamatust leiad nii traditsioonilisi hoidiste retsepte kui ka palju uusi ja põnevaid maitseüllatusi, millest saaks välja kasvada uued keldririiuli lemmikud. Kogu hoidistamishullus saab alguse varakevadel, kui maa seest pistavad nina välja esimesed rohulibled ning kui peenral hakkab oma väge näitama krapsakas rabarber. Pakume sulle erinevaid retseptiideid: sügavkülmahoidiseid, pestosid, marinaade ja põnevaid maiuseid.

tänapäev Koera mõõtmeteni suurendatud kiil Olga Slavnikova tõlkinud Erle Nõmm 536 lk, kõva köide sari „Punane raamat”

Formaalselt on selle loo peategelane Katerina Ivanovna, kes on äsja matnud oma ema. Nad elasid pikalt kahekesi koos ja mõnes mõttes on tütar ema eest hoolitsedes enda elu edasi lükanud. Mastaapne romaan kirjeldab nii ema kui ka tütre elu, nende omavahelisi suhteid, moodustades suurepärase perekonnaloo ja ajastupildi. Autor on selle kirjelduse maalinud teravmeelselt ja poeetiliselt. „Koera mõõtmeteni suurendatud kiil” ilmus 1997. aastal ning jõudis Vene Bookeri finalistide hulka, 2006. aastal pälvis ta sama preemia romaaniga „2017”.

Puud kasvavad kõigile Tamur Kusnets 600 lk, kõva köide

Raamatu „Puud kasvavad kõigile” sündmustik vormub Õhtu ja Hommiku müstilisevõitu piirialal hiliskeskaegsel uduhägusel Balkanil, kus Osmanite impeeriumi tärkav kuuvalgus kõigutab sajandeid valitsenud kristlikke kuningriike.

Uue ja Vana, Hea ja Kurja, Õige ja Vale heitluses armastatakse, reedetakse, võideldakse ja püüeldakse nii isiklike kui ka kõrgemate eesmärkide poole. „Puud kasvavad kõigile” on Eesti Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Jäljed Mari Sajo 192 lk, kõva köide

Romaani väljamõeldud tegelaskujude taustaks on kasutatud täiesti tõepäraseid lugusid elust Ingerimaal, Eestis, Soomes ja Venemaal. Selles on leidnud kasutust ingerlaste väga valusad mälestusi Ingerimaa küladest, Klooga laagrist, elust Soomes ja Siberis ning sõjajärgses Nõukogude Liidus.

Täielik katastroof Rännakud Kreeka uute varemete vahel James Angelos tõlkinud Jana Linnart 318 lk, pehme köide

Autor selgitab lahti Kreekast tulevad kontrastsed signaalid, selgitab, milline on see ohtralt romantiseeritud mineviku ja niisama ohtralt sarjatud olevikuga rahvas. Tundlike isikukesksete lugudega otse sündmuste keskelt äratab ta ellu osa selle riigi finantskollapsi põhjustest ning uurib muutusi, nii halbu kui ka mõnevõrra lootustandvaid, mida on oodata selle kiiluvees. „Täielik katastroof” ei ole lihtsalt reportaaž olukorrast, see on kaasahaarav portree tänapäeva Kreekast.

Pe**e kah!

Tee vaimse vabaduseni John C. Parkin tõlkinud Krista Eek 216 lk, pehme köide

„Pe**e kah!” on mõnus öelda. Lõpetada vastupanu ja teha lõpuks seda, mida sa tahad, ja tunda end hästi.Selles innustavas ja vaimukas raamatus tõestab John C. Parkin, et „Pe**e kah!” ütlemine on täiuslik õhtumaa väljend hommikumaiste vaimsete minnalaskmisideede elluviimiseks ja tõelise vabaduse leidmises tõdemuses, et miski meie ümber ei loe eriti palju (kui üldse). See on vaimse arengu tee, mis ei nõua ümisemist, mediteerimist, sandaalide kandmist ega läätsede söömist.

Nr 2 (100) 30. märts 2016

Diktaatorist värskes võtmes HJALMAR KÕRVITS ajaloolane

V

ene Föderatsiooni Riigiarhiivi vanemteadur Oleg Hlevnjuk leiab, et nüüd on võimalik kirjutada tõeliselt uus Jossif Stalini elulugu, sest värskelt kättesaadavaks muutunud arhiivimaterjalid võivad muuta meie arusaama nii tema isikust kui ka ajastust.

Oleme teada saanud, et Stalinist sai töönarkomaan, otsese tööstiiliga juht, kes sai isegi puhkuse ajal umbes viiskümmend kirja või raportit päevas ning vastas paljudele neist kirjalikult.

Tal oli Moskvas ja linnalähedases suvilas kombeks pidada hiliste öötundideni kestnud koosolekuid.

KAS STALINI KÄITUMIST ON VÕIMALIK MÕISTA? Ent millised kired juhtisid seda mõistatuslikku meest, kel puudus viimasel kahekümnel eluaastal armastav kaaslane, ning mis teda tegelikult käivitas?

Ehkki autor sellele küsimusele ei vasta ning raamat kõneleb peamiselt Stalini kustumatust võimuihast, tuleb tema käitumise mõistmiseks minna selle uurimisega märksa kaugemale. Asi ei olnud tõenäoliselt võimus eneses, sest üldiselt kindlalt leiab kinnitust see, et tervet tema täiskasvanud elu läbisid punase joonena marksismi-leninismi ideed.

Sellest ideoloogiast tuleb ilmselt ka otsida tema maailmapildi võtit. Samas juhtis seesama ideoloogia Stalini tema kõige kohutavamata vigadeni. Kõige traagilisem neist oli ehk veendumus, et Hitleriga 1939–1941 sõlmitud majanduslikud sidemed muutsid natsiriigi sissetungi Nõukogude Liitu mõttetuks ja seega võimatuks, ehkki Stalini parimad spioonid teatasid lakkamatult otse vastupidist.

Samal ajal oli Stalin üks väga väheseid, kes mõistis Teise maailmasõja sotsiaalseid ja poliitilisi mõjusid ja oskas järeldada, et Hitler mängis enese teadmata Euroopas revolutsioonilist rolli, hävitades maailmajagu valitsenud eliidi ja valmistades sellega ette pinnast nõukogude stiilis sotsialismile. Lisaks suurtele plaanidele globaalpoliitika osas oli Stalini ülesanne ka Nõukogude Liidus tõelise kommunismini jõuda ning kuulutada seda priiusesõnumit nii Euroopas kui ka kaugemal.

REPRO RAAMATUST VENE RIIKLIK SOTSIAAL- JA POLIITAJALOO ARHIIV

ilmunud

WWW.TNP.EE

A

nti Saare kirjutatud ja Jüri Mildebergi illustreeritud „Juturaamat” on heas mõttes kummastav teos õige kummaliste piltide ja õige kummaliste tegelastega, kelle toimetamistes leidub naljakat ja õpetlikku nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Teiste hulgas on „Juturaamatus” juttu Vahurist, kes võtab väheke omamoodi arsti soovitust keskkonda vahetada; Askost, kes püüab kõiges olla hall ja keskpärane, kuid kelle ürituse nurjab kaunis erakordne surm; Jaanusest, kes mõtleb välja uue superkangelase nimega Vesimees, kellel aga tuleb hakata

ilmunud Kilplased

Eno Raud illustreerinud Priit Pärn 54 lk, värvitrükk kõva köide

Kuigi Kilplaste nime ja lugude allikaks on Saksamaal asuva Schilda linna elanike kohta 16. sajandist käibel olnud naljalood, on need alates F. R. Kreutzwaldi versioonist muutunud ka meie pärimuse osaks.

Käesolev raamat on Eno Raua ümberjutustuse uustrükk, millele Priit Pärn on joonistanud täiesti uued tegelasrohked pildid.

Timm Thaler ehk Müüdud naer James Krüss tõlkinud Linda Ariva 232 lk, kõva köide

Timm Thaler müüb oma nakatava naeru võime eest võita kõik kihlveod. Peagi mõistab ta aga, et võime naerda on palju rohkem väärt kui kõik maailma rikkused. Kuidas oma naer tagasi saada? See tundub olevat üsna võimatu ettevõtmine...

Populaarselt saksa lastekirjanikult James Krüssilt (1926–1997) on eesti keeles ilmunud ka „Timm Thaleri nukuteater”, „Majakas vähimadalal” ning „Minu vaarisa ja mina ehk Suur ja väike Boy”.

Külaskäigul lõunas 1933. aastal. Vasakult paremale: Aleksandr Jegorov, Kliment Vorošilov, Stalin, Mihhail Tuhhatševski, Nestor Lakoba.

KÄSITLEB ERINEVAID PERIOODE Autor alustab iga peatükki proloogiga, mis vaatleb ühte episoodi Stalini viimastest päevadest märtsis 1953, ning meenutustega erinevatest teemadest tema elus. Seejärel kõneletakse tema diktatuuri tähtsamatest perioodidest.

Mõistagi on nende hulgas episoode, mille kohta leiame raamatust mõneti erinevaid signaale. Näiteks 1932.– 1933. aasta näljahäda, mille kohta saame lugeda, et valitsus kasutas seda täiesti teadlikult maarahva „karistamiseks” ning keeldus igasugustest meetmetest selle leevendamiseks.

See viitaks justkui sihiteadlikule massimõrvale, ent mujalt saame lugeda, et diktaator soostus lõpuks, ehkki liiga hilja, siiski viljanormide muutmisega.

Ent isegi siis süüdistas ta teravalt oma poliitika elluviijaid tahtejõuetuses, sest enda suurte plaanide ebaõnnestumise möönmine ei oleks tulnud kõne allagi.

jandusvabaduse ning asutas peaaegu esimeste ümberkorralduste seas juba enne 1917. aasta lõppu oma režiimi salapolitsei.

Nii et tegelikult võiks öelda, et Stalini võimule saades oli süsteem juba olemas ja talle jäi ainult selle täiustamise ja lihvimise ülesanne, millega ta ka hiilgavalt hakkama sai.

Mõistagi ei vasta see raamat kõigile küsimustele, mis diktaatori ja tema valitsusaja kohta veel tänini õhus on, see pole ka autoril ilmselgelt eesmärgiks olnud. Stalin kui isiksus ja nähtus on selleks lihtsalt liiga keerukas. Ometi on tal õnnestunud teha õnnestunud valik olulistest teemadest Stalini režiimi ümber ning valada see kõik vormi, mis on nii tõsiseltvõetav ajaloolasele ja tõsisemale ajaloohuvilisele kui ka lugejale, kellele see on võib-olla esimene raamat sel teemal.

ÕNNESTUNUD VALIK OLULISTEST TEEMADEST Hlevnjuk omistab Nõukogude diktatuuri kui nähtuse kujundamise ja arendamise pea täielikult Stalinile, ehkki on teada, et algust tegi sellega vägagi suurel määral juba Lenin, kes kaotas pärast võimule saamist kiiruga ajakir-

Stalin.

Diktaatori uus elulugu Oleg V. Hlevnjuk tõlkinud Olav Renno 373 lk kõva köide

Õige kummalised lood HANNA VESKIOJA

4

rinda pistma konkureeriva Esimehega; Timmist, kes kaotab oma varju ja peab seda kibedasti kahetsema; maalikunstnik Fridast, kes püüab kujutada maailma võimalikult tõepäraselt, proovides viimaks maalida maalimist ennast; sinjoore Piolost ja sellest, kuidas ta tänu oma kuuele räpasele lapsele ja abikaasale Armiliale leiutab täiuslikud pesulõksud; ja mõõdutundeta mehest, kes leiab oma liialdamistungile sobiva rakenduse kirjanikuametis.

Anti Saar (snd 1980) on tõlkija, kirjanik ja mängudisainer, kelle eelmine lasteraamat „Kuidas meil asjad käivad” (2013) võitis nii Eesti Lastekirjanduse Keskuse auhinna Aasta Rosin kui ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna lastekirjanduse valdkonnas.

Saar on võitnud ka kirjanduspreemia Esimene Samm.

Jüri Mildeberg (snd 1965) on kunstnik, kes on joonistanud nii ajakirjadesse, raamatutesse kui ka majadele. Tema illustreeritud Aino Perviku raamat „Ühes väikses veidras linnas” võitis 2010. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse auhinna Aasta Rosin.

Juturaamat Anti Saar illustreerinud Jüri Mildeberg 76 lk kõva köide

Kasper ja viis tarka kassi Kristiina Kass autori illustratsioonid 76 lk, värvitrükk, kõva köide

Kasper kolib oma perega vanasse puumajja ja saab naabriks veidra vanatädi Amaalia. Esialgu on poiss veidi pettunud, sest naabruses ei ela ühtegi lastega peret. Õnneks on Amaaliatädil viis vahvat kassilast, kes on mitu korda nutikamad kui tavalised loomad.

Nendega saab Kasper peagi heaks sõbraks. Kui vanatädi usaldab Kasperile oma kasside suure saladuse, tuleb poisile ebatavaline idee.

Kristiina Kassi „Kasper ja viis tarka kassi” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2004. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” III koha.

Avasta Soomaa Marko Kaldur 67 lk, pehme lakkadega köide sari „Avasta”

Soomaa, Hiiumaa suurune ala Pärnu- ja Viljandimaa piiril, on Eesti üks omapärasemaid looduskaitsealasid. Soomaa kuulsad üleujutused ja viies aastaaeg, lõputud sood ja rabad, ürgsed metsaalad ning lammid ja luhad oma elustikuga meelitavad igal aastal ligi tuhandeid huvilisi.

Lisaks terviklikule puutumata loodusele väärib tähelepanu Soomaa kultuuripärand, mis kohalike elanike ekstreemsete elutingimuste tõttu erineb suuresti muust Eestist.

Avasta Ida-Virumaa Marko Kaldur 87 lk, pehme lakkadega köide sari „Avasta”

Ida-Virumaad nimetatakse kontrastide maakonnaks. Siin leidub nii eemaletõukavaid tööstusmaastikke ja sõdadega seotud paiku kui ka hingematvalt kauneid loodusvaateid. Ajaloohuviline saab siin imetleda mõisaid, losse, linnuseid, kirikuid ja lahingupaiku, loodusesõber aga unikaalseid loodusobjekte: pankrannik kõrgete jugadega, Alutaguse ürgmetsad, Kurtna järvistu ja Peipsi rannaluited.

5

Nr 2 (100) 30. märts 2016

WWW.HELIOS.EE

Raamat, mis jookseb silme ees nagu film SANDRA SAUL

G

rady Hendrix on autorina alles lühikest aega pildil, sest valdava osa elust on ta olnud seotud filmidega. Täpsemalt õudusfilmidega, mille nimelist filmifestivali ta aastaid New Yorgis korraldas.

Ta kirjutab aktiivselt filmiarvustusi ja blogib tänapäeva kultuurist.

Selline taust annab hea vihje, millest ta võiks raamatuid kirjutada. Just, ikka õudusest. Grady Hendrix kirjutab nii, et lugejal jookseb silme ees justkui film. Üks tavaline õudusfilm kulgeb üldjuhul üht rada: seltskond noori läheb kuskile ja siis järjest väikeste vihjetega tõmmatakse õuduse kardin ümber noortekamba ja inimesed surevad.

Hendrixi raamatus „Horrorstör” see päris nii ei ole. Lugu algab küll zombidega, aga kohe selgub ka, et need on vaid tülpinud olemisega müüjad, kes ärkavad jälle „ellu”, kui suur tops Starbucksi kohvi on alla kulistatud.

KULUTAMIST JUMALDAV PÜHAKODA Töötajate mass suundub niisiis igal hommikul oma kohviga suurde mööblikaubamajja, mis kannab nime Orsk.

Algusest peale on tunne, et autor räägib IKEA-st ja on vaid nime ära vahetanud, et mitte endale teatud brändi juriste turjale saada. Raamat oma kujunduselt meenutab samuti IKEA kataloogi. Sees on erinevad mööbliesemed, kirjeldused juures. Kuigi vimkaga kirjeldused, ja neist saavad ühel hetkel piinariistad. Orsk on seega kapitalistlik pühakoda, kus kummardatakse vaid raha ning kus töötajad tegutsevad selle

nimel, et klient kulutaks võimalikult palju. Kes külastavad Orski? „Perekonnad, paarikesed, pensionärid, inimesed, kellel ei olnud kuhugi mujale minna, üliõpilased toakaaslastega, värsked perekonnad vastsündinud lastega, morninäolised paarid ostmas esimest sohvat... terve leegion võimalikke kliente, kes mudisid käes poe kaarte, taskus tootenumbreid täis kritseldatud pabereid, Orski kataloogist välja rebitud leheküljed ja krediitkaardid, mis nende taskutesse auke kõrvetasid – kõik valmis kulutama.”

KOOMILINE JA IROONILINE VAADE KÕRVUTI Hendrix tõstab raamatus tarbimiskultuuri orjad fookusesse ja pakub lugejale oma maailmavaadet, mis ajuti on koomiline ja vahepeal lausa irooniline. „Horrorstör” võiks olla ka ainult kapitalismi kritiseeriv komöödia ja raamatusõber saaks sellest naudingu. Ent õudus asendub rahaga ja öösel on mööblipoes hoopis teine elu kui päeval.

Järgneb rida sündmusi, tegevusi ja surmasid, mis kriibivad sisemust ja tahaks, et see möll juba vaibuks.

Lõpp on selline, mida ei osaks arvata, kuid Hendrix meenutab lugejale, et tarbija on alati millegi uue ootuses.

Hyeonseo Lee tõlkinud Kaido Kangur 284 lk pehme köide

Põhja-Koreas üles kasvanud lapsena oli Hyeonseo Lee üks miljonitest salatseva ja jõhkra kommunistliku režiimi kätte lõksu langenud inimestest. Tema kodu Hiina piiri ääres andis talle veidi aimu maailmast, mis jäi Erakliku Kuningriigi vanglapiiridest välja. Kui 1990. aastatel tabas maad näljahäda, hakkas ta kahtlema, küsimusi esitama ja taipama, et teda on terve elu ajupestud.

17-aastasena põgenes ta PõhjaKoreast. 12 aastat hiljem naasis ta ulja missiooniga taas Põhja-Korea piirile, et aidata oma emal ja vennal põgeneda Lõuna-Koreasse ühel kõige vaevarikkamal ja ohtlikumal teekonnal, mida on võimalik ette kujutada.

See on ainulaadne lugu mitte üksnes Hyeonseo põgenemisest pimedusest valgusse, vaid ka tema täiskasvanuks saamisest ja kindlameelsusest, mille ta eneses leidis, et ehitada oma elu uuesti üles – mitte üks, vaid kaks korda.

Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt tõlkinud Maris Sõrmus 406 lk kõva köide

Horrorstör Raamatu esitlus toimub 30. aprillil Haapsalu Õudusfilmide Festivalil koos Grady Hendrixi videotervitusega.

TRIINU LEPP

Grady raamatust inspireerituna korraldab kirjastus Helios koostöös HÕFF tiimiga lühijutuvõistluse.

Ootame kaasalöömist kõigilt, kes soovivad end kirjutajana proovile panna ja kellele õudus- või fantaasiajutu kirjutamine on põnev väljakutse.

Täpsem info võistluse kohta Heliose ja HÕFF-i kodulehel.

mõtet, mida pakkuda kogu perele hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Retseptide kokkupanija on kahe poisipõnni ema Piret Vihmar, kes on kõik retseptid oma pere peal ära proovinud.

Tema sõnum kõigile on olla järjepidev, kaval ja mänguline ning mitte unustada, et ka lihtsuses peitub võlu.

Raamat on üdini asjalik, täis kasulikku infot ja praktilisi lahendusi. Kunstnik Elina Sildre imearmsad illustratsioonid ja fotograaf Hanna Odrase väikese vimkaga toidufotod muudavad raamatu vahvaks vaatamiseks ka pere pisematele.

A

INSPIREERIVAID RETSEPTE TUNTUD INIMESTELT Praktiliste nõuannete ja näpunäidete kõrval leiab „Maitsvast kõhutäiest“ ka palju inspiratsiooni. Oma pere toidulugusid ja lemmikretsepte jagavad riigikogu liige Yoko Alender, laulja Len-

Seitsme nimega tüdruk

Mees, kes polnud mõrtsukas

90 maitsva ja tervisliku toidu ideed lastega peredele prilli alguses poelettidele jõudev „Maitsev kõhutäis” ei ole sugugi tavaline kokaraamat.

Ehkki raamatupoed on kokaraamatutest tulvil, on seni puudu olnud raamatust, mis jagaks lapsevanematele väärt nõuanded, kuidas kujundada oma lapses häid toitumisharjumusi. Just sellele mõeldes leiab siinsest kokaraamatust palju asjatundjate näpunäiteid, mida igapäevaselt järgida, kui laps on närb sööja ja kipub eelistama vaid kindlaid toite.

Näiteks jagab toitumisterapeut Ülle Hõbemägi oma kogemusele tuginedes nõuandeid, kuidas meelitada laps uusi maitseid proovima. Raamatust leiab ka 10 lihtsat ja kuldaväärt toidureeglit lapsevanemale, millest võib olla abi, kui laps on toidu suhtes valiv. Üldisemast toidu mõjust lapse tervisele ja arengule räägib lastearst ja -allergoloog Kaja Julge. Toitumisnõustaja Marju Külaotsa abiga on kõik retseptid sobilikud ka gluteeni- ja laktoositalumatutele.

ilmumas

ilmunud

Grady Hendrix

Grady Hendrix tõlkinud Fred Taik 248 lk pehme köide

helios

Maitsev kõhutäis na Kuurmaa, muusik Jaan Tätte jr, kokaraamatute autor Tuuli Mathisen, toidublogija Aet Trisberg ja taimetoidu entusiast Grete Sutrop. Oma toidutervituse saadab ka Tuuli Roosma rändav pere.

Lisaks leiab raamatust 90 maitsvat

Praktiline kogu pere kokaraamat koostanud Piret Vihmar 272 lk kõva köide

Enne Aasia tsunamit oli kriminaalpsühholoog Sebastian Bergman tippvormis. Tal oli hea töökoht, armastatud naine ja kallis tütar.

Kuid see oli siis.

Pärast tsunamit on enamik Sebastiani häid külgi haihtunud ja ta on ajapikku muutunud ennasthävitavaks vrakiks. Kui politsei leiab soost kuueteistaastase Rogeri ilma südameta surnukeha, satub Sebastian juhuslikult juurdlusse, mida juhib tema endine kolleeg Torkel Höglund keskkriminaalpolitseist. Kõik niidiotsad näivad vihjavat Rogeri koolile, pealtnäha veatule Palmlövska gümnaasiumile.

Michael Hjorth on kirjanik ja filmiprodutsent, Hans. Rosenfeldt on samuti kirjanik ja telesaate „Parlament” endine juht.

Nähtamatu poiss Martin Pistorius tõlkinud Triin Peek 278 lk pehme köide

„Nähtamatu poiss” on südantliigutav kirjeldus taastumisest ja armastuse jõust.

See erakordne lugu väärtustab elu ja mõjub äratusena.

1988. aasta jaanuaris haigestus 12-aastane Martin Pistorius seletamatutel põhjustel. 18 kuu pärast oli ta tumm ja ratastooli aheldatud.

Hämmingus arstid teatasid Martini vanematele, et tundmatu degeneratiivse haiguse tagajärjel on nende pojal imiku mõistus.

Ehkki Martini keha ei reageerinud, ärkas ta mõistus aegamööda üles, kuid ta ei saanud sellest kellelegi märku anda. Martin oli vangis iseenda kehas. Möödus kümme aastat, enne kui Martini vanemad tänu ühe terapeudi tähelepanelikkusele mõistsid, et nende poeg on vaimselt ergas.

Kuigi Martin on endiselt ratastoolis ja võimetu kõnelema, tegutseb ta hiilgavalt arvutitehnoloogia alal.

Raskuste kiuste on ta aja jooksul armunud, abiellunud ja loonud veebidisainiga tegeleva ettevõtte.

ajakirjade kirjastus Muna. Toidud kana-, pardi-, jaanalinnu-, hane-, vutimunadest

Epp Mihkels, Pille Enden 76 lk, pehme köide

Muna saab süüa nii toorelt, keedetult kui ka praetult. Sellest annab valmistada lugematul hulgal nii soolaseid kui ka magusaid toite ja muidugi ka küpsetisi. Et munavalik meie turgudel ja kaubanduses on üha suurem, siis ongi see väike kokaraamat innustuseks leida tavapärase keedu- või praemuna asemel hommikulauale midagi põnevat või valmistada hoopiski mõni maitsev küpsetis. Lisaks veel munatoitude valmistamise nipid ja nõksud.

Tervislikud vahepalad lastele Kädi-Liis Sepp 140 lk, pehme köide

Kädi-Liis Seppa ajendasid seda raamatut kirjutama eelkõige tema kolm väikest last, kes sooviksid alalõpmata midagi näksida.

Ajapikku ta taipas, et sellisele olukorrale on üsna lihtne lahendus – natuke planeerimist, ettevalmistusi ja loovust ning tervislikud vahepalad purgiga kappi valmis. Kuna raamatu autor on omandanud ka toitumisnõustaja teadmised, siis leidub siinses valikus kindlasti mõni tervislik lemmikpala igale väiksele inimesele!

Oad, herned, läätsed.

Armastus kolme kaunvilja vastu Lia Virkus, Tiina, Lebane, Kaie Mei 128 lk, kõva köide

Kaunviljad sisaldavad palju kiudaineid ja proteiini, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, foolhapet, tsinki, kaaliumi, vaske ja B-rühma vitamiine. Hernestes, ubades ja läätsedes oleva raua saame kätte, kui sööme kaunvilju koos C-vitamiini sisaldavate köögiviljadega.Autorid on siia kaante vahele kogunud 50 tervislikku rooga, et rikastada kaunviljadega meie igapäevast toidulauda. Samuti leiate raamatust erinevate kaunviljasortide tutvustuse ja mis neis kasulikku on (läätsed, oad, herned, kikerherned).

Suhkruingli magusad lauad Kertu Lukas, Kristi Jalakas, Katrin Press 200 lk kõva köide

Kertu Lukas on kondiiter ja sommeljee, keda tuntakse ka tema kaubamärgi Suhkruingel järgi. Oma esikraamatu jaoks, mis koondab nii lihtsamaid kui ka üsna keerulisi retsepte, on ta koos stilist Kristi Jalakase ja fotograaf Katrin Pressiga kokku pannud 14 maiustuselauda. Selle raamatu eesmärk on inspireerida magusate suupistete ja serveerimisnippidega. Alati ei pea kõike otsast lõpuni ise vaaritama, vahel annavad maiustustelauale erksust ja värvi hooajalised puuviljad ja marjad või värvilistes paberites kommikesed.

Lihvimata teemant Georgette Heyer tõlkinud Ülle Jälle 368 lk, pehme köide

„Lihvimata teemant” on üks Georgette Heyeri populaarsemaid ja armastatumaid romaane ning just see raamat pani aluse tema rahvusvahelisele menule.

Ela koostöös oma saatusega KAIDO PAJUMAA

K

uidas üks iidne Hiina süsteem aitab ka kogemusteta lihtkodanikul elu tagasi rööpasse seada? „Koostöö saatusega” autor Polina on juba aastakümneid aidanud kõiksugu abivajajaid raskuste ületamisel, armuprobleemidega toime tulemisel, haiguste küüsist pääsemisel ning neuroosidest vabanemisel. Ta on kasutanud oma teadmisi energiatest, universaalsetest jõududest, nendega töötamise reeglitest ning heksagrammidest, millest räägib ka tema äsja ilmunud raamat. Raamat nimelt aitab meil ennustuskunsti kasutades näha ka silmale nähtamatuid vaimseid ja psühholoogilisi jõude, pannes meid mõistma, kui suurt rolli nad tegelikult meie igapäevaelus mängivad.

IIDSED TARKUSED Tegelikult peidab „Koostöö saatusega” endas nii iidse Hiina süsteemi I-Chingi tarkusi, viie elu põhielemendi ehk stiihia mõju meie igapäevaelule, arusaama energiate omavahelisest suhtlusest ning selle põhjal ka vajalikku informatsiooni, kuidas ja mis suunas keerukal eluhetkel liikuda. See raamat on I-Chingi, ehk väidetavalt maailma vanima otsuste langetamise süsteemi, lihtsustatud versioon, kus igaüks meist saab intuitiivse lükke õige teeotsa suunas.

Kuna I-Ching ise on võhikule vägagi keerukas, koosneb erinevate sümbolite seeriast, nendega manipuleerimisest, luuletustest ning kommentaaridest, on Polina asetanud teose lihtinimese keelde. Nimelt on ta ammutanud konkreetse ja vajaliku iidsest kosmoloogia ja filosoofia süsteemist ning välistanud kogu arusaamatu ja ebavajaliku, luues ühe praktilises mõttes lihtsa ning arusaadava kogumi tavalisele inimesele igapäevaseks kasutamiseks. „Koostöö saatusega” koosnebki 64 heksagrammist ehk kujundist, mis on lineaarsete diagrammide ja lühikeste, kujundlike, salapäraste lausungite kombinatsioonid. Neid võib nimetada muutuste kujundiks ning nad väljendavad meie elu 64 võimalikku situatsiooni. Iga situatsiooni saab omakorda vaadata nii olevikus, tulevikus kui ka soovitusena praegusel hetkel.

MITU ENNUSTUSVIISI Et vastusteni jõuda, sisaldab Polina raamat mitut ennustamisviisi. Kõige lihtsam ning enimlevinum on oraaklikaartide järgi, kus sa küsid konkreetse küsimuse ning tõmbad endale kaardi näol vastuse. Kuna mõned inimesed suhtuvad ennustuskaartidesse skeptiliselt, on Polina välja toonud ka viisi, kuidas vaid paberi ja pliiatsiga, kasutades veidike matemaatikat, soovitud küsimusele vastus leida. Seeläbi õpib inimene rohkem tundma ka viit olulist elusoleku allikat (Vesi, Puu, Tuli, Maa, Metall) ning mõistma viise, kuidas energiad üksteist nii toetavad kui ka hävitavad.

Läbi selle jõuab kohale ka mõistmine, kuidas iga meie mõte, tunne ning tegu on otseselt energiaga seotud, ning suutes igas situatsioonis kultiveerida viha asemel aktsepteerimist, saame me ise tuua rohkem harmooniat oma ellu. Õppides töötama I-Chingiga, astud sa dialoogi oma alateadlike jõududega, mis tegelikult kujundavad ning vor-

JOONISTUS RAAMATUST

Ilmunud

WWW.RAAMAT24.EE

Nr 2 (100) 30. märts 2016

6

Ilmunud Hõrgud road rupskitest.

Sabast ja südamest linnukeelte ja pullimunadeni Epp Mihkels 120 lk, kõva köide

Rupskite maailm on põnev ning avastamist väärt. Esialgne emotsioon on ehk võõristus, kuid asjasse süvenedes võib valmistada peaaegu igast siseelundist või teistest subproduktidest mõne toidu, mis meeldima hakkab. Käesolev raamat on sellel avastamisretkel hea abiline – retsepte leidub nii linnukeeltest kui ka pullimunadest, vanast hääst süldist rääkimata.

Oma teha.

Ring – heegeldatud variatsioonid.

Virpi Marjaana Siira tõlkinud Ann Tamme 160 lk, kõva köide

Alusta väikesest ringist ja vaata, kuhu välja jõuad…

Virpi Marjaana Siira on oma populaarse blogiga „omakoppa” võlunud heegeldajaid nii kodumaal Soomes kui ka mujal. Unusta traditsioonilised heegeldamise mustrid, heegelda ja haruta, tunne tegemisest rõõmu, tee väikestest apsakatest oma tunnusmärk.

See on raamat, kust saavad inspiratsiooni nii algajad kui ka osavnäpud.

Frank Einstein ja Antiaine Mootor Jon Scieszka tõlkinud Mark Krall illustreerinud Brian Biggs 192 lk, kõva köide

Hex

mivadki sinu saatust. Avades selle salapärase ukse, on sul võimalik mõista neid energiaid sulle saadetud sõnumite läbi ning lubada neil oma elu teejuhina saata. Heksagrammid pakuvad sulle nii julgustust, hoiatusi, osutavad võimalike tulemuste suunas kui ka avavad su silmad peidetud ohtudele. Näitavad kätte nii avatud teeotsa, osutades sisemisele kooskõlale ning harmooniale kui ka tupikusse jooksnud tee, kus suund pole kooskõlas vaimuga.

Polina ise ütleb, et energiad hakkavad ühel hetkel sinu heaks tööle ning avaneb tee mõistmise poole, kus intuitsioon avardub ning elu poolt saadetud märgid muutuvad aina selgemaks.

SA ISE MÕJUTAD OMA ELU Kui varem kasutasin oluliste otsuste eel 400 leheküljelist I-Chingi täielikku teost, siis nüüd otsime elukaaslasega nõu hoopis Polina raamatu kaante vahelt. Alati ei pruugi küll vastus tulla täpselt selline, nagu ootad, aga südametunnetus ning isiklik intuitsioon aitab sul kooskõlas ennustuskaardiga kindlasti vajalikule infole sammu lähemale seada. Kuigi kõik oraaklikaardid näitavad olevikku loomuliku loogika abil ning tulevikku heksagrammide toel, ei ole ennustatavad olukorrad lõplikud ning muutmatud. See annabki raamatu ostjatele väe ja võimu oma elu ise näidatud moel mõjutada ning rasketest olukordadest läbi sisemise tarkuse paremini välja tulla.

Saades juhtlõnga kätte, on igalühel lihtsam oma sisetunne enda kasuks tööle panna ning hala ja viletsuse asemel oma elu samm haaval muutma hakata. I-Ching on selleks hea abimees

ning annab sulle head nõu, kuidas olla ise oma õnne sepp. Tundes Polinat isiklikult juba kümme aastat, on mul au olnud temalt õppida justnimelt oma elu eest vastutuse võtmist. Ma küll ei arva, et kõik on ainult meie endi käes, kuid olen veendunud, et teadliku ning mõistva suhtumisega saab palju ebameeldivusi ära hoida.

KEERUKAS SÜSTEEM LIHTSAKS Olen Polinale ülimalt tänulik, et ta on muutnud nii keeruka süsteemi nii lihtsaks ning on andnud salajase võtme, mida kasutavad nii erinevate riikide okultistid kui ka üle maailma tuntud psühholoogid. See raamat näitab sulle, et iga su reaktsioon loob muutusi ning see on su enda kätes, kas need muutused toovad rõõmu või hoopis leina.

Polina ütleb, et muutus on elu tegelik olemus ning I-Ching’i süsteem on katse mõista muutust ning sellega töötada. See on võimalus osaleda oma elu lahti rulluvas protsessis, selle asemel et olla protsessi teadvuseta ohver.

Võta aga raamat kätte ning asu uurima. Küsi küsimus ning luba vastuse näol muutuse seeme oma ellu istutada.

Proovi, katseta, praktiseeri. Leia oma tõde – su elu koosneb 64 situatsioonist, mänguruumi on lõputult.

Koostöö saatusega Polina 164 lk kõva köide

Frank Einstein on lapsgeeniusest teadlane ja leiutaja. Kilks on isekoostatud tehisintellekt ja Kolks on enamjaolt isekoostatud tehislik peaaegu intellekt. Koos loovad nad Antiaine Mootori, kasutades aine kolme olekut: tahket, vedelat ja gaasilist. Nende plaan võita Midville’i Teadusauhind on peaaegu garanteeritud – kuni ilmub välja Franki klassikaaslane ja verivaenlane T. Edison.

Kahe hiiglase vahel.

Lahingud Balti riikide pärast 2. maailmasõjas Prit Buttar 368 lk, kõva köide

Teise maailmasõja ajal avastasid Läti, Leedu ja Eesti end lõksus olevat kahe hiiglase – Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa – vahel. Nende riikide valitsusorganisatsioonid ja eraisikud olid sunnitud tegema valiku, kas pooldada okupatsioonijõudusid või moodustada neile vastu hakkavaid partisaniüksusi.

Pikad varjud Indrek Hargla, Mehis Heinsaar, Karen Orlau, Kristjan Sander, Maniakkide Tänav, Triinu Meres, Mann Loper, Kersti Kivirüüt, Leila Tael-Mikešin, Egle Palberg 248 lk, kõva köide

Novellikogumik „Pikad varjud” on kummardus meie kirjandusmaastikku rohke kohamuistendite pärandiga rikastanud Herta Laipaigale. Raamatusse on põimitud Eesti eri paikade kohta kümme kunstmuistendit, mis kannavad edasi rahva iidseid uskumusi ja tavasid. Juttudesse on kootud esivanemate mälestusi ja rahvapärimusi.

7

Nr 2 (100) 30. märts 2016

WWW.KOOLIBRI.EE

koolibri

JUKKO NOONI raamatusõber

K

atja Kettu nimi ei vaja Eesti raamatusõbrale enam tutvustamist. Äsja ilmunud „Ööliblika” tõlge on tema kolmas romaan eesti keeles. Nagu kaks varasemat, „Keevitaja” ja „Ämmaemand”, on ka „Ööliblikas” täis põhjamaist ängi, keerulisi inimsuhteid ja -saatusi. Need on kõike muud kui helged.

Mitmedki Soome noorema põlvkonna kirjanikud tegelevad ajalooga. Eesti lugejale meenub kindlasti kohe Sofi Oksanen. Sarnaselt Oksaneniga puudutab ka Kettu valusaid teemasid. Eestlastele võis seetõttu eriti korda minna „Keevitaja”, mille raamiks reisilaev Estonia uppumine 1994. aasta septembris. Ka Kettu teiste eesti keeles ilmunud raamatutega võib tekkida elav võrdlusmoment, sest meie vanemad või vanavanemad olid peategelaste kaasaegsed, kuigi Eestit need sündmused ju otseselt ei puudutanud.

KAHE NAISE LUGU „Ööliblikas” on kahe naise lugu, mille taustaks vangilaagrite koledused, neenetsite šamaanid, maride uskumused, Venemaa praegune võimuladvik ja eriteenistuste tegevus. Nii nagu „Ämmaemandaski” läbib ka „Ööliblikat” punase niidina naiste ärakasutamise ja naiste vastu suunatud vägivalla teema.

Mõlemad raamatud on tugeva naise ellujäämise lood.

Romaani tegevusliin hakkab hargnema 1937. aastal Petsamos, kui nõukogude agitaatorist rasedaks jäänud 15-aastane Irga Malinen põgeneb tagaajajate eest suuskadel Nõukogude Liitu, lootus hinges. Miks ta seda tegi, ei oska ta ka ise päris täpselt öelda. „Lahkumisi on tagantjärele sageli raske seletada.” Ühe põhjusena nimetab ta puhast mässu, raevuhoogu. Mässu range isa vastu.

Teise naise – Verna – lugu algab 2015. aastal Marimaalt Lavra külast, kui ta seisab oma isa surnukeha juures. „Seal lamab minu isa Henrik Malinen, rahvaluule õppetooli lugupeetud pro-

FOTO OFER AMIR

Kahe naise elu mäng Kirjanik ja animafilmide režissöör Katja Kettu (snd 1978) on laia haardega kunstnik, kes kirjeldab maailma sõnade ja piltide abil.

Ta suhtub kirjanikuks olemisse kui reaalsuse tõlkimisse teise võimalikku reaalsusse.

Kettu on pärit Rovaniemist, ta on lõpetanud Turu kunstiakadeemia animarežissöörina ja õppinud Tampere Ülikoolis soome kirjandust.

Tallinna ja Londoni kaudu Helsingisse sattunud Kettu õpetab loovkirjutamist, teeb muusikavideosid ning töötab vabakutselise kirjaniku ja režissöörina.

Kirjanik ja animafilmide režissöör Katja Kettu

fessor, mees, keda ma kogu oma lapsepõlve imetlesin ja jumaldasin, nii et see tegi lausa haiget, aga keda ma lõpuks vaevu tundsin. See on viimane kord, mil sul õnnestus panna mind ennast usaldama, tormama ülepeakaela sinu kannul võõra ja hirmuäratava riigi südamesse, siia emakese maa üsast välja peeretatud armetusse külla, mis esmapilgul meenutab soome-ugri hõimurahvaste räämas-idüllilist algkodu.”

Nii hakkab lugu hargnema. Esmapilgul kui põnevusjutt, ja hea tahtmise juures saab „Ööliblikat” ka ainult selles võtmes lugeda.

MÕISTUSEVASTASED KOLEDUSED „Ööliblikas” on karm raamat, mille mõningaid kohti on ka tugevama närvikavaga inimestel ehk häiriv lugeda.

Vorkuta vangilaagri koleduste ja julmuse kirjeldused tunduvad mõistusevastased, ent tõepärased. Ei ilustata siin midagi, ei räägita jubedatest asjadest mõistu. „Laager muudab inimese elajaks,” lausub üks tegelastest, ja seal kordasaadetud tegudel puudub tõepoolest inimlikkus.

Kõik, kes vähegi suutsid või kel vähegi võimalust, püüdsid ellu jääda. Peategelane võrdleb laagrivõrgustikku vägistatud maaga, maailmaga, millelt on röövitud laul ja rõõm. „„Kuidas saakski siin elada?” Meel vangub, lootus lömastub igikeltsa all ja taeva külmakanged hinged pitsitavad õlgu. Aga kas ma sain siis öelda midagi sellist tollele hinge vaakuvale olendile? Vastasin nagu asi oli. „Ega ei saagi.” Aga peab üle elama. Ellu jääma. Sest peab. Sest see on elu kättemaks.”

Irga võrdleb elu mänguga, kus tihtipeale on määravaks juhus, nuppude liigutamisega malelaual. Malel on romaanis kindel roll. Enne isakodust lahkumist haarab noor Irga kaasa vaalaluust nikerdatud musta ratsu. „Kas see oli viimane ja suurim viga minu elus? Kas tegin siiski vale käigu ja minu elu lõpeb enne, kui jõudis alatagi?” küsib ta endalt. See must ratsu on hiljem võtmeks keerukale inimsaatuste sasipuntrale.

ISA-TEEMA SEONDUB MÕLEMA NAISEGA Sarnaselt malele on alates romaani algusest mõlema naise loos pidevalt sees

isa-teema. Irga põgenemine Soomest oli osalt ajendatud protestist isa vastu.

Vangilaagris meenutab ta isa turvalist kabinetti, anub mõtteis: „Isa, anna andeks, palusin. Tule, vii mind siit ära.”

Isa, valge kindral, aga ei andestanud tegelikult oma Venemaa avarustesse kadunud tütrele mitte kunagi.

Verna üritab Lavra külas elava kidakeelse vana naise käest teada saada, mida ta isa oma viimastel elupäevadel seal tegi, miks ta suri. „Minevik, olevik ja tulevik kattuvad ja põimuvad. Mõnikord hävitavad ülestikku sattuvad põlvkonnad üksteist,” nendib ta, kui kõik tegevusliinid ja seosed lõpuks omavahel kokku jooksma hakkavad. Otsesed seosed Vladimir Putiniga mõjuvad siiski liiga konstrueerituna, kuid ilmselt on see maitse asi. Tervikpilti need ei häiri.

Need, kes tahavad teada, mis seos on sellel lool ööliblikaga, peavad aga raamatu ise läbi lugema.

Ööliblikas Katja Kettu tõlkinud Kadri Jaanits 288 lk kõva köide

Kas lapse temperament ja hinded on seotud?

MARE LEINO tõlkija

S

oome haridussüsteemi imetletakse terves maailmas. Samas kõik ei ole kuld, mis hiilgab: Soome kool pole kaugeltki nii ideaalne kui mulje põhjal võiks arvata.

Helsingi Ülikooli psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen ning tema juhendamisel doktorikraadini jõudnud Sari Mullola üllitasid hiljuti raamatu, kus halastamatu objektiivsusega Soome kooli puudusi päevavalgele tuuakse. Kuna autorite sõnumid tuginevad uuringutele ning analüüsile ja mitte arvamustele ega oletustele, pole kahtlemiseks põhjust. Lühidalt öeldes läbib raamatut isiksusevaheliste konfliktide teema.

Sari Mullola tõestas 2012. aastal oma doktoritöös, et ligi kolmandiku hinnet puudutavatest otsustest teeb õpetaja lapse temperamendist johtuvalt. St, et meeldivalt käituvad õpilased

saavad kõrgema hinde lihtsalt oma olemuse eest. Aastate jooksul ebaõigluse määr kumuleerub, ning tulemuseks on olukord, kus järgmise haridusetapi uks võib mõne noore jaoks sulguda lihtsalt n-ö vale temperamendi tõttu.

Samas kui akadeemiliselt vähemvõimekam, kuid „sileda käitumisega” noor pääseb edasi tänu „õige mulje” jätmise oskusele. Tekib küsimus, kuidas nii ideaalses haridussüsteemis nagu Soome kool seda on, taoline olukord võimalikuks saab. Põhjusi on mitmeid.

Esiteks selgitab juba õpetaja enda temperament päris paljut – näiteks kasvõi seda, miks mõni õpilane talle rohkem meeldib kui teine, isegi kui kõikide laste teadmised ning motivatsioon enam-vähem võrdsed on. Ideaalis vastab õpetajaskonna temperamendikõver rahvastiku keskmisele jaotusele – st pedagoogide seas peaks nii sotsiaalseid, aktiivseid, ujedaid kui ka distantseerunuid proportsionaalselt samal määral olema kui riigis tervikuna.

Kui õpetajate temperamendikõver

vastaks rahvastiku keskmisele, oleks igal õpilasel võrdselt suur tõenäosus leida mõistmist. Probleemide rohkus koolis paraku osutab, et nii see veel ei ole. Soomlaste uuringust selgus, et konkursisõela läbinud ning ülikooli pääsenud tulevastel pedagoogidel on märkimisväärselt kõrge sotsiaalsus. Pole ime, et kõrge sotsiaalsusega pedagoog eelistab sarnaste omadustega õpilast.

21. sajandil on ujedusest kujunenud riskifaktor. Julged ja algatusvõimelised lapsed saavad koolis paremat õpetust kui ettevaatlikud või distantseerunud (kelle teadmiste omandamise protsess just sel põhjusel aeglasemalt kulgeda võib). Asi on selles, et julged nõuavad lihtsalt rohkem tähelepanu, nad ei karda küsida kohe, kui mingi tõrge tekib.

Ja kuna sotsiaalsele õpetajale meeldivad suhtlemisaltid õpilased, tegelevadki nad nendega meelsamini. Uuringust selgus näiteks, et ujedate õpilaste matemaatika-pädevused arenesid esimeses klassis teistest aeglasemalt, kuigi

ujedate kognitiivsed võimed madalamad ei olnud. Seega erinevus ei johtunud õpivalmidustest, vaid õpetusest.

Lühidalt osutas see temperamendiuuring, et hoolimata Soome suurepärastest PISA-tulemustest on õpilase temperamendi ja muude personaalsete omaduste seos hinnetega Soomes isegi suurem kui mujal maailmas. Praegu sisaldub hindes ka mulje, st hinde kaudu üritatakse (sageli alateadlikult) lapse halba käitumist korrigeerida. Täiendava hindamiskriteeriumi juurutamine lisaks objektiivsust, aga see eeldab õpetajahariduse täiendamist temperamendipõhiste teadmiste osas.

Maailma parim kool?

Liisa KeltikangasJärvinen, Sari Mullola tõlkinud Mare Leino 96 lk, pehme köide

ilmunud 101 smuutit.

Värskust ja vitamiine

Eliq Maranik 240 lk, kõva köide

Rootsis elav eesti päritolu Eliq Maranik on mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud magustoiduraamatute autor. Eliq armastab luua uusi retsepte, mis on ühtaegu toitvad, maitsvad ja kaunid vaadata. Raamatus jagab ta teadmisi puu- ja köögiviljadest, supertoitudest ja muudest kasulikest koostisosadest, mis rõõmustavad keha. Retseptides kasutab Eliq meie looduse ja koduaia ande ning annab head nõu viljade kombineerimise, ettevalmistuse ja säilitamise kohta. Bestsellerit „101 smuutit” on ainuüksi Rootsis müüdud ligi 70 000 eksemplari.

Mängud lugemispessa. Õpituba Kaja Kivisikk 40 lk, pehme köide

Kogumikus „Mängud lugemispessa” on kümme lugemisoskust ja kõnet, tähelepanu ja taipu arendavat mängu. Ennekõike on mängud mõeldud koolieelikutele ja algklassilastele ning enamik neid sobib nii rühma- kui ka individuaaltööks.

Kogumiku ülesehitus on kergesti haaratav, iga mängu juurde on lisatud täpsed paljundamis- ja väljalõikamisviited.

Tragide tüdrukute jutud Maja von Vogel, Tina Schulte tõlkinud Kadi Eslon 40 lk, kõva köide

Raamatus on 13 juttu, mille peategelased on igati hakkajad ja tragid tüdrukud: väike Emma päästab oma kooliealise sõbra Emili kiusajate käest, Sofia teeb poistele piraadivõistluses silmad ette ja kummitusetüdruk Jete ajab hirmu nahka oma suurtele vendadele, kes temaga üleolevalt käituvad. Fantaasiarikaste ja puändikate lugude keskmes on lastele tuttavad olukorrad ja olulised teemad. Eakohast teksti toetavad vahvad tänapäevased pildid. Paraja pikkusega lood on mõeldud lasteaiaealistele lastele ettelugemiseks, aga sobivad suurepäraselt ka nendele, kes juba ise loevad.

Kus on Pettson?

Sven Nordqvist tõlkinud Ülle Kiivet 16 lk, pappraamat

Findus joonistas Pettsonile pildi. Aga kus siis Pettson ise on?

Findus küsib kõigilt, keda ta kohtab, nii kanadelt, lehmadelt kui krähmudelt, aga keegi ei oska vastata. Pusleraamat, kus igal lehel olevad neli pusletükki saab kokku panna üheks suureks mosaiigiks.

Mandalad.

Värviraamat Maja von Vogel, Tina Schulte Valentina Harper 72 lk, pehme köide

Värviraamat, mis peidab oma kaante vahel maagilisi detailirikkaid kujundeid. Mõne kujundikihi võid teha ühevärvilise, mõned detailid aga hoopis värvimata jätta – lisades nii pildile valgust ja ruumilisust, usalda oma kujutlusvõimet ja kunstimeelt.

Kvaliteetsest paksust paberist lehed on perforeeritud, et saaksid valmis töö hõlpsasti välja rebida ja vaatamiseks välja panna või ära kinkida. Loe kindlasti ka iga pildi tagaküljel leiduvat tsitaati, mis rõõmustab sind, äratab sinus mõtteid või teeb mõlemat.

eksa Mis on tammsaarelikkus?

Nr 2 (100) 30. märts 2016

2011.

aastal kaitses Maarja Vaino doktoritöö, mis käsitles Tammsaare poeetikat. Doktoritöö sai Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja teadusministeeriumi läbiviidaval üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil peapreemia.

Raamat „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” on sellesama doktoritöö laiemale lugejale kohandatud variant, millele on lisatud pikem essee „Minu Tammsaare” ning kaks uurimust koerte rollist ja ema mõjust kirjaniku loomingus. Raamatut täiendab „Väike mõistesõnastik”, kust võib leida seletusi näiteks sellistele märksõnadele Tammsaare loomingus, nagu „hing”, „elekter”, „luiskamine/lokid” jt. Muuhulgas saame teada, et Vargamäe Andrese algselt kavandatud tegelasnimi oli Viherpuu ning et Vargamäe polegi väljamõeldud kohanimi.

Maarja Vaino otsib vastust küsimusele, mis on tammsaarelikkus. Ta on avastanud kujundid ja võtted, mis korduvad teosest teosesse ning moodustavad kindla mustri. Vaino leiab, et kõige paremini sobituvad need kujundid „irratsionaalsuse” üldmõiste alla. Tammsaare inimene on nimelt irratsionaalne olend.

Vaino tõestab seda ladusalt tavatute märksõnade kaudu. Ta käsitleb tegelaste narrilikke omadusi („Narr mõistuslikkuse õõnestajana”) ning neitsilike naiskangelannade saatuslikku mõju meestegelastele („Lunastuse ilmumine.

Neitsilikud tegelaskujud”). Ilmekalt tuleb välja muusika eriline roll („Eneseväljenduse piirid ja sfääride muusika”)

FOTO TOOMAS HAUG

WWW.EKSA.EE

ilmunud Eesti ortograafia Tiiu Erelt 92 lk, pehme köide

Viiendas trükis on rohkesti täiendusi ja uusi näiteid. On arvestatud Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid ajaloosündmuste algustäheortograafia kohta ning määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta (mõlemad 11.6.2012). Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine.

Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.

Idamurde sõnastik Valdek Pall 352 lk, kõva köide

ja müstiline saatuslikkuse õhustik („Saladused sündmuste käivitajana”) Tammsaare loomingus.

Muidugi on juttu ka kirjaniku kuulsate maastike – Vargamäe, Kõrboja, Põrgupõhja – eripäradest ja tähendusest.

Nagu on kirjutanud doktoritöö oponent professor Arne Merilai: „Maarja Vaino doktoriväitekiri A. H. Tammsaare poeetilisest kontseptsioonist on läbimurdeline, põhjapanev ja seega uuenduslik.”

ilmamaa

Maarja Vaino

Tammsaare irratsionaalsuse poeetika Maarja Vaino 264 lk kõva köide

8

Sõnastikus on sõnu kogu idamurde alalt: Iisaku kihelkonna lõunaosast, Torma kihelkonnast, Kodavere kihelkonna põhjaosast, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Äksi ja Laiuse kihelkonnast. Idamurde keel on Eestis üks omapärasemaid. Selle sõnavaras kajastuvad muu hulgas vanad kontaktid Kirdeja Lõuna-Eesti murdekeelega, aga ka vene keelega.

Esitatud sõnavara annab ilmekalt edasi selle piirkonna keele, kultuuri ja looduse omanäolisust. Valitud sõnadele on lisatud põhivormid, tähendus ja näitelaused.

Sõnastik on mõeldud kõigile, kes oma töös või õpingutes kasutavad murdekeelt, samuti neile, kes on pärit IdaEestist ja keda paelub esivanemate keel.

Giacomo Leopardi valitud teosed tõlkinud Maarja Kangro 227 lk, kõva köide

Itaalia 19. sajandi luule suurkuju Giacomo Leopardi köidab ja raputab lugejat oma vapustavate kujundite, filosoofilise sügavuse ning ilustamata pessimistliku maailmavaatega, laskmata end suruda ühtegi kindlasse kirjandus- ega mõttevoolu. Harva on kujutlusvõime luules ja proosas suutnud meis nii intensiivselt tekitada ahastust elu mõttetuse ja inimsaatuse ebaõigluse pärast ning samal ajal pannud meid andunult kiinduma selle ilma ilusse ja valusse, elu illusioonidesse ja realiseerimata lubadustesse.

Käesolevad canto’de ja moraalipalade esinduslik valik, Maarja Kangro ühtaegu tundlik ja jõuline eestindus ning põhjalikud kommentaarid pakuvad eesti lugejale suurepärase võimaluse mitte ainult tundma õppida, vaid ka läbi elada Leopardi maailmatunnetust ja ammutada sellest väärtuslikke tõdemusi.

Leopardit on nimetatud suurimaks itaalia luuletajaks pärast Dantet. Ta oli Heine, Puškini, Shelley ja Keatsi põlvkonnakaaslane, neist kõigist väiksema maailmakogemuse, aga suurema eruditsiooniga pessimist. Teda on nimetatud üheks süngemaks luuletajaks läbi aegade, peetud Nietzsche ja Becketti eelkäijaks.

WWW.ILMAMAA.EE

„Eesti mõttelugu” 2016

K

irjastuse „Ilmamaa” raamatusari „Eesti mõttelugu” on ilmunud alates 1995. aastast, kuus köidet aastas. Aasta 2016 ilmutab köited nr 127−132 (alljärgnevalt toodud loodetavas ilmumisjärjekorras). Sarjal on algusest saadik püsinud rahvus-, kultuuri- ja maailmapoliitiline varjund, aga isikud, keda sarja valitakse, on ka ise tähtsad: nad on keskmisest suurema suveräänsuse ja loovusega, ehk nagu öeldakse – on ise isiksused. Peaasi, nad on olnud mõtlejad. Nad on andnud ideid, loonud energilisi inimkooslusi, hoidnud vaimutuld ja teeninud kõlbeliselt kõrgemaid aateid koos neid usaldava lähivõi kaaskonnaga.

Hindrik Prants

„EESTI ASI JA MAAILMA LUGU” (128) Hindrik Prants (1858–1932) sündis Vastseliinas ja oli iseõppinud ajakirjanik ja ajaloolane. Ta kirjutas palju artikleid, tõlkis ja kirjutas ise hulga raamatuid. Ajakirjanikuna tegi ta peamiselt maailmapoliitika ringvaateid, millest pole palju maad ulatuslikumate ajaloouuringute juurde. Tagantjärgi paistab silma tema sõja-ajalooline kallak. Prantsu maailmapildi keskmes on aga ikkagi soomesugu rahvad.

Mõtteloo-sarja köitesse on mahtunud peamiselt ainult kaks ainevalda Prantsu ulatuslikust loomingust: esimeseks Kagu-Eesti ehk teisiti öelda Setumaa-keskne vaade meie rahva aja-

loole, teiseks Eesti naaberrahvaste ajalugu ja meie suhted nendega.

Nikolai Kaasik

„VÄIKERIIGID JA RAHVAD” (127) Nikolai Kaasik (1900–1950) on sündinud Saaremaal Kärla kihelkonnas.

Pärast õigusteaduskonna lõpetamist Tartu Ülikoolis töötas ta stipendiaadina Pariisis, Genfis, Viinis, Göttingenis ning Haagis. Kaasik oli väljapaistev rahvusvahelise õiguse tundja. Käesolev raamat sisaldab tema artikleid välispoliitiliste ja riiklike probleemide kohta ning populaarteaduslikku tööd „Rahvasteliit”, mis ilmus 1933. aastal.

Alates 1935. aastast asus Kaasik välisministeeriumi teenistusse. Aastail 1936–1939 oli ta Eesti esindaja Rahvasteliidu täiskogus. 1944. aastal sai temast poliitiline pagulane Rootsis, kus mitmed märgukirjad ja esildised pagulaste õiguste kaitseks on valminud olulisel määral Kaasiku kaastööl.

Raamat sisaldab Uno Lõhmuse järelsõna „Rahvaste koostöö edasine kulg ehk mis sellest tänaseks saanud”.

Karl August Hindrey

„KIRJAD NOORTELE” (130) K. A. Hindrey (1875–1947) oli kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik, kelle loominguline täheväli on lai nagu taevalaotus. Seal vilgub üksikuid tähekesi ja on ka suuremateks kehanditeks koondunud tähekujusid. Tema lõpmata hulk publitsistikat on laiali paljudes päeva- ja nädalalehtedes, aga nad

koonduvad siiski teemade kaupa pehmete piirjoontega tsüklitesse. Esimene tsükkel on sajandialguse (1903) kirjad Pariisist – n-ö „Parisiana”. Mahult suurim tsükkel on ajast, kui algas esimene maailmasõda. Järgnevat murranguaega (1917. a. revolutsioon Venemaal ja sellele järgnev Eesti iseseisvumine läbi verise Vabadussõja) kirjeldavad mitmed reportaažid ja sõnumikud.

Hindrey loomuses oli suur loodusearmastus. Seltskonnast eemal, metsades, aasadel, kalajõgedel ja -järvedel on ta vaadelnud kodumaa lindude ja loomade ning ka inimese enda elu. Ühe tähekogu moodustavad raamatuarvustused, kirjanike kui autorite iseloomustused, vaidluskirjad kirjanduse, kirjanike organisatsiooni ja esteetiliste küsimustegi üle. Hindrey oli nobe teatrikriitik, teatrist kirjutas ta tõesti palju, ent raamatusse on valitud ainult mõned näited.

Juhan Maiste

„KUNST ON KUNST, ON KUNST” (132) Juhan Maiste (snd 1952) on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor, kauaaegne õppejõud nii Eestis kui mujal Euroopas, esseist ja luuletaja, kelle loomingulised ja kunstilised veendumused on kujunenud dialoogis materiaalse maailma ning vaimu vahel. Nii on ta aastakümneid olnud muinsuskaitse eest kõneleja, pühendanud mahuka osa oma tööst mõisamaastikule, Tallinna vanalinnale, renessansiperioodile

Baltimaade kunstis, Tartu Ülikooli arhitektuuriansamblile kui valgustusajastu ühele ikoonile. Teadus- ja õppetöös on Maiste fookuses antiigi klassika ja sellest alguse saanud klassitsismid. Mineviku pärand avaneb talle omamoodi ideaalmaastikuna, mis väljendub tema esseistlikus-filosoofilises mõttemaailmas, teaduskirjutistes ja luules.

Kogumik „Kunst on kunst, on kunst” võtab kokku Juhan Maiste töö ja loomingu olulisemad tahud. Kogumik on ühtaegu tagasi- ja ülevaatlik. Esimene osa raamatust on isiklikum, kirjutatud mõeldes esivanematele, õpetajatele ja omaenese eluteele. Teine ja kolmas peatükk on pühendatud kahele olulisele teemale ja südameasjale Maiste töös: mõisad ja muinsuskaitse. Neljas ja viies osa on kirjalaadilt teaduslikumad, keskendudes arhitektuurile ja kunstiajaloole. Valitud tekstid on ilmunud viimase nelja kümnendi jooksul ning suurt osa neist on antud kogumiku tarbeks täiendatud ning kohandatud.

Jaan Eilart

„ÕITSE JA HALJENDA” (129) Jaan Eilart (1933–2006) oli taimegeograaf, kelle eluhooleks sai loodushoid ja kultuurihoid. Tema eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset, ta asutas Üliõpilaste Looduskaitseringi (1958), väidetavalt vanima tudengite looduskaitseühenduse maailmas, ta juhtis Lahemaa rahvuspargi rajamist.

Eilart tundis väga paljusid, suhtles palju, kirjutas ajalehelugusid juubelitel

ja mälestuspäevadel, kokkusaamistel jutustades suutis ta kõnelda ka neist, kelle nime muidu ei tohtinud suhu võtta ega mäletadagi.

Laias laastus võiks tema kirjutiste ainevallad nimetada nõnda: kodune Järvamaa; ülikoolilinn Tartu; taimeteadus; loodushoid ja kultuurikaitse; mälu mäletamine; kaasteeliste innustamine; kummardus kultuurikandjatele; hädasid ühiskonnas; ja − mis mujal maailmas hääd näha.

Endel Tulving

„EPISOODILISE MÄLU ELEMENDID” (131) Endel Tulving (snd 1927) on üks eakamaid pagulasteadlasi, kelle kuulsus teaduseilmas oma eriala kaudu on ammutuntud ja kõrge. Tulving on psühholoog, sündinud Petseris, praeguse elukohaga Torontos. Tema peamine uurimisteema on olnud mälu ja mäletamine (1994. aastal on „Mälu” ka eestikeelsena ilmunud). Ta on uurinud sündmuste meeldejätmise ja meeldetuletamise viisi ning esitanud inimmälu struktuuri teooria. Tulvingu teostest võiks nimetada „Memory and Verbal Learning” (1970), „Organization of Memory” (1972), „Ecphoric Processes in Recall and Recognition” (1976).

Nüüd leiab tõlkimist Endel Tulvingu 1983. aastal ilmunud raamat „Elements of Episodic Memory” ehk „Episoodilise mälu elemendid”, mis raamatulettidele jõuab käesoleva aasta jõuluks.