LEKSIKA
Mis on vabaühenduste
EKAK-i koostamise aeg ja mõned järgnenud aastad olid Eesti kodanikuühiskonna romantiline periood. Milliste sünnitusvaludega eetikakoodeks pärast pikka tööööd lõpuks ilmavalgust nägi, meenutab mäluosakonna ja KÜSK-i juhataja AGU LAIUS.
eetikakoodeks?
Tbe / Dreamstime.com
T
8
aasiseseisvumise eel ja järel käivitus meil ka kõikvõimalike seltside taastamine ja loomine. Entusiasmi oli rohkem kui võimekust, ühingud sündisid ja õige pea ka kadusid. Energilisemad said rahatuge välisriikidest või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, Eestis jätsid soovida juba õiguslikud alused, rääkimata rahalisest toetamisest. Seadused said vabaühenduste esindajate ja välisekspertide toel paika 1996. aastaks. Kohe seejärel hinnati Eesti demokraatlikuks riigiks ja see viis välisrahastajate tähelepanu maailma teistesse nurkadesse. Oli vaja leida lahendus ühingute kestlikuks tööks. Ühingud panid ette korrastada hasartmängumaksust eraldatava raha üle otsustamise protsesse, mis olid läbipaistmatud ja põhjendamatud ning tekitasid vastasseise ka ühingute vahel. Osa sai hasartmängumaksust pidevalt toetust, mõned said selgitamata põhjustel ka riigieelarvest tuge ja nemad olid olukorraga rahul. Just sealt on alguse saanud ja avaldub aeg-ajalt veel praegugi mõtlemine, et avalik raha kahjustab ühendusi nende rolli täitmisel. Algas kauakestev dialoog avaliku võimuga, mida ilmestasid nii nende kui ka meedia pigem vastasseisu õhutavad mõtteavaldused. Ajakirjandusest võib üles otsida väljaütlemisi ühenduste suunas: “mis raha neile kindakudujatele veel vaja peaks olema?“, “käsi pikalt riigi raha järele“, “rotid riigi viljasalves“, “piraajad“, kuni selleni välja, et ühinguid võrreldi maffiaorganisatsioonidega. Püüti tuua näiteid, kuidas ühingud on raha kuritarvitanud, kuid alati selgus, et need olid ametnike endi asutatud MTÜ-d. Näited aga võimaldasid luua kuvandi asjatundmatutest rahamaiastest organi-