O lulise d m õ iste d huvikaitses
või äriettevõtete jaoks mingi otsuse tegemisel kindlasti oluline argument. Siin maksab meeles pidada, et avalik arvamus ja inimeste tegelik käitumine ei pruugi kokku langeda ning praktikas on otsustajate jaoks sel juhul tugevam argument käitumine. Näiteks kui su eesmärgiks on edendada talutoodete müüki ning avaliku arvamuse küsitlused näitavad sellele ideele poolehoidu, ei pruugi see fakt veel kedagi veenda, kui poes eelistavad inimesed endiselt odavamaid suurtootjaid. Teinekord, eriti uudsemate ideede puhul, võib aga just avaliku võimu või äriettevõtete eduline otsus kujundada soodsalt ka avalikku arvamust ja inimeste käitumist. Kellele ja mis järjekorras oma eestkostetöös keskenduda, peab iga vabaühendus seega ise leidma, lähtudes teemast (kellest või millest soovitud tulemuse saavutamine sõltub), kontekstist (kelle toetus on juba olemas ja mis suunal on veel vaja töötada) ja ka oma vahenditest. Avaliku arvamuse mõjutamine või inimeste käitumises muutuste saavutamine nõuab üldjuhul rohkem tööd kui üksikute inimeste või organisatsioonide puhul, ka on selleks sageli vaja erinevaid oskusi, mida kõike ei pruugi ühes organisatsioonis leiduda – hea läbirääkija ei pruugi olla näiteks edukas masside mobiliseerija jne. Vahendite nappus ei tähenda muidugi, et vajalikust ideest peaks loobuma. Sel juhul tuleb neid hankida või siis leida liitlasi, kes korvaksid su nõrku kohti (vt peatükki “Võrgustikud ja liitlaste kaasamine”).
Avalikes või erahuvides? Seda käsiraamatut kirjutades oleme eelkõige silmas pidanud avalikes huvides tegutsevaid eestkosteorganisatsioone. Ka erahuvides toimuv eestkoste on normaal ne ja vajalik, kuid argument, et seistakse laiema ühiskondliku hüve eest, annab eestkostetegevustele kaalu juurde (vt ka järgmine alapeatükk legitiimsusest). Selget piiri avalike ja erahuvide vahele on aga raske tõmmata ning sõnaosavamad suudavad peagu iga tegevuse juures näidata, kuidas sellest tõuseb ka mingi laiem hüve. Üldiselt loetakse vabaühendust avalikes huvides tegutsevaks, kui ta tööst saavad kasu ka need, kes tema liikmeskonda ei kuulu, või kui ta tegutseb küll ainult oma liikmete huvides, ent need liikmed on mingil põhjusel ühiskonnas nõrgemas positsioonis (nt puuetega inimesed). See ei tähenda, et ainult oma liikmete või rahastajate huvides tegutsejal ei oleks õigust avalikes aruteludes osaleda; kindlasti ei saa aga heaks kiita, kui ühendus seejuures seda varjab (vt läbipaistvuse teemat järgmises alapeatükis).
Legitiimsus Kodanikuühiskonna kontekstis tähendab legitiimsus arusaama, et kellegi (näiteks vabaühenduse, aga ka avaliku võimu organisatsiooni, äriettevõtte, üksik-
10