September oktoober 2013

SEPT/OKT 2013 / NR. 14

Welco KAITSE- vs RÜNDEliin: kindel Jürgen & terav Andres

Tartu linna meistrivõistluste kokkuvõte

Kes on Welco suurimad tuhkatriinud?

topeltkogus sümboolset koosseisu, viimased ankeedid, Borja räägib pidudest, kes on Welco Konstantin Vassiljevid?

· TOIM ETU S· Welco Kostjadega jätkuvalt hädas, aga lõpp hea, kõik hea?

SISUKORD Toimetus ................................................................................ lk 2-3 Kokkuvõtted .......................................................................... lk 4-5 Esindusmeeskond: Jürgen Masing .......................................... lk 6-7 Septembrikuu statistika ............................................................. lk 8 Ankeedid: viimased uued lisandujad .......................................... lk 9 September & oktoober fotos ............................................... lk 10-11 Esindus- vs duubelmeeskond: Andres Joosep Jr ....................lk 12-13 Ajalugu: Rellu ja Märdu rubriid................................................ lk 14 Septembrikuu tegija ................................................................. lk 15 Oktoobrikuu statistika ............................................................. lk 16 Oktoobrikuu tegija .................................................................. lk 17 Tartu linna meistrivõistlused .................................................... lk 18 Lugejad ................................................................................... lk 19

SEPTEMBRI PLUSS: Evald Tipneri karikas. Möödunud kuul valisime kõige positiivsemaks nähtuseks Welco ajaloolise edenemise kaheksandikfinaali ning kuigi see jäigi sel hooajal meie laeks, sest seisuga 3:4 tuli tunnistada FC Puuma paremust, oli see karikamäng siiski septembrikuu üks tähelepanuväärsemaid esitusi. Tallinnast külla sõitnud vastased asetsevad hooaja lõppfaasis küll esiliiga tabeli lõpus, ent see ei muuda asjaolu, et terve hooaja on nad jõudu katsunud Eesti tugevuselt teises divisjonis mängivate meeskondadega ning oli seega meile kindlasti kõva pähkel. Avapoolajal 0:3 kaotusseisu jäänud elektrikud ei lasknud end aga külaliste kõrgest tasemest hirmutada ja suutsid vahe mängida minimaalseks – see väärib kiitust.

SEPTEMBRI MIINUS: 2-1-7. Selline on Welco kahe meeskonna koondstatistika septembri kohta: kaks võitu, üks viik, seitse kaotust. Üsna masendavate numbrite juures saab kiita esindusvõistkonna 2:0 võitu Jõgeva meeskonna üle ning duubli 3:2 mängu Võrumaa Aspeni vastu. Oodatud kaotustena saab kirja panna Welco I allajäämised tabelitipus troonivatele Santosele (0:4) ja Sörve JKle (0:1) ning ka karikasarja kaotuses FC Puumale pole midagi häbiväärset. Väikese miinusmärgiga on esinduse 3:3 viik tugeva Türi Ganvixiga ning seda eelkõige just 3:1 eduseisu mahamängimise tõttu. Samuti on kahju duubli 2:3 kaotusest Fauna vastu, sest vastaste võiduvärav lasti ära lüüa 87. minutil. Ent on kolm mängu, mille puhul on õigustusi raske leida. Esinduse 0:4 allajäämine Viljandile ning duubli 0:2 šokk-kaotus tabeli lõpus asetsevale FC Elva duublile ja samuti ootamatult kindel 0:3 kaotus FC Merkuurile – selliseid lagunemisi ei oodanud ilmselt ei mängijad ise ega ka fännid.

W

elco Elektri jaoks olid selja taha jäänud september ja oktoober üsna erinäolised kuud: kui septembris tunnistati peamiselt kaotusi, siis oktoober lõpetati oluliselt positiivsemate nootidega.

Terve hooaja analüüsiks on käesolevas numbris veel vara, ent kahe viimase kuu kokkuvõttes tuleks siiski tähelepanu pöörata kahele suuremale küsimärgile, mis hooaja lõppu ilmestama jäid. Septembrikuud vaadeldes tahaksin rääkida ilmselt kuu suurimast pettumusest – kindlast allajäämisest Viljandi võistkonnale – ning selle tagamaadest, samas kui märksa edukama kuu ehk oktoobri taustal tekkis lisaks võidujoovastusele siiski ka tõsisem küsimus: kas lõpp-punkti jõudes tuleb käsi plaksutada ka siis, kui sinna on jõutud läbi juhuse?

Septembri alguses pidas Eesti rahvuskoondis vägeva kohtumise Hollandi vastu. Kuigi kohe mängu alguses jäädi kaotusseisu, tõid Konstantin Vassiljevi väravad Eesti peaaegu võidu lävele – kuni Raio Piiroja tegi kohtuniku otsuse järgi karistusalas vea ja Robin van Persie penalti realiseeris.

Kui maailma edetabelis 88. real olev Eesti oli üheksandal positsioonil hollandlaste vastu välja mänginud 2:2 viigi, kõlas mitmelt poolt kommentaare, justkui oleks selline viik isegi kaotusest kibedam. Meedia ning rahva poolt tekitatud maailmavallutaja-suhtumisega sõideti mõned päevad hiljem Ungarisse, kus saadi tõsine 1:5 koslep. Kaotuse põhjus: Eesti poolt olid kaartidega väljas Vassiljev, Raio Piiroja ja Aleksandr Dmitrijev, lisaks puudus vigastatud Igor Morozov.

Paralleele koondise ja Welco esindusmeeskonna septembrikuu esituste vahel võib leida üsna lihtsalt. Kuu alguses viigistas Welco esmalt 3:3 tugeva Türi Ganvixiga – sealjuures jäädi sarnaselt koondisega esmalt kaotusseisu, ent mindi siis 3:1 juhtima, kuni kohtumise lõpuminutitel saabusid viigiväravad – ning seejärel saadi ootamatu šokkalgusega 0:4 kaotus Viljandi Tulevik II-lt. Kaotuse põhjus: Welco poolt puudusid T. Kuus, M. Pähn, V. Seliste ja E. Rassulov.

Rahvuskoondise ja Welco võrdlemise järel tahaks rõhutada, et Hollandi, Ungari ja Eesti koondiste kõrvutamine vastavalt Türi, Viljandi ja Welco meeskondadega on äärmiselt meelevaldne, ent sarnaselt meie rahvuskoondisega kimbutab elektrikuid siiski sama mure ehk õhuke koosseis.

Kui profisportlastel on puudumiseks omad põhjused, siis amatöörmeeskondade mängijate vabandused on oluliselt vähem proosalised: tuleb lihtsalt tunnistada, et Eesti II liigas

ELEKTRIARVE TOIMETUS PEATOIMETAJA: Kadi Parts FOTOTOIMETAJA Triin Kaasik

2

TOIMETAJAD:

Priit Raamat;

KUJUNDAJA: Rando Järv

Andres Reiljan;

Märt Soplepmann;

VASTUTAV VÄLJAANDJA: Priit Raamat

Mikk Valtna

·T O IM ETUS· mängimine leiba lauale ei too. Lõppenud hooajal sai Welco küll palju häid täiendusi, kelle panuseta oleks praeguseid tulemusi võimatu ette kujutada, ent kui korraga puudub liiga palju vanasid tugitalasid, on asjad hapud. Viljandilt teenitud kaotuse puhul on raske kellegi poole näpuga näidata või süüdlasi otsida, aga õppida tuleks sellest siiski.

Pärast masendavat septembrit jõudis kätte Eesti vanarahvakalendris viinakuuna tuntud oktoober, mis lõppes Welco meeskondadele positiivselt: esmalt kindlustas pääsu III liigasse duubelmeeskond ning II liiga viimase vooru järel oli selge, et Welco I jääb oma senisesse kohta püsima ilma üleminekumängudeta.

Duubelmeeskonnale on liiga teise koha puhul raske midagi ette heita: mannetult möödunud septembri (üks võit, kolm kaotust) nahka läks Welco ajaloo esimene liigavõit, aga ahnus ajab upakile ja oktoobris näidatud mängupilt on kiiduväärt. Seda enam, et viimases kohtumises JK Võru II vastu suudeti end häälestada vajalikule lainele ja võtta see, mille järgi mindi: võit.

Veidi teised on lood esindusega, kes suutis hooaja lõpus võtta küll väärt võite, ent tahtmatult jääb tunne, et II liiga kohta mitte ei võidetud, vaid saadi justkui loosiga. Väike meenutus: liigassejäämise jaoks olulistes mängudes sai Welco I kolmemängulisele võidulainele septembri lõpus ning tabeliseis Pärnu Metropooliga oli vägagi tasavägine. Kaks vooru enne hooaja lõppu näisid tähed soosivat siiski pigem Welcot, sest kui meil oli jäänud kohtuda liiga viimase Kärdla LMiga ning neljanda koha saanud Nõmme Unitediga, siis Pärnu teel seisid liiga vankumatu liider FC Santos ja viienda koha saanud Jõgeva. Kõik kaardid olid Welco käes, ent hooaja viimases kodumängus mängiti Kärdlaga viiki.

Hooaja viimane voor on juba ajalugu: Welco oli poolajaks Nõmme vastu 1:3 kaotusseisus, Pärnu hoidis samal ajal Jõgevaga 0:0 viiki ning oleks üleminekumängudest pääsenud. Meie õnneks läks teistmoodi ning mänguseisud 5:2 ja 3:0 tähendasid nii Welcole kui Pärnule kaotust, aga kõrgema tabelikoha kindlustasime meie. Niisiis – lõpp hea, kõik hea, kuigi kokkuvõttes ei saa öelda, et viimases mängus oleks sarnaselt duubliga suudetud teha seda, mida vaja.

Loomulikult ei saa väita, et Pärnu oleks liigakohta rohkem väärinud, ning ilmselt on püsimajäämise üle hea meel meist igaühel, aga ometi jääb õhku küsimus: mis siis, kui järgmisel korral enam ei vea?

Tunnistan, et olen ilmselt liiga kriitiline, aga enda võimalused peab ära kasutama – olgu selleks hooaja keskel saadud suurte kaotuste vältimine või viimastes mängudes vajalike võitude vormistamine. Igatahes loodan, et järgmise aasta hooaja lõpus saan ma natuke vähem vinguda ja on rohkem põhjust käsi plaksutada.

Peatoimetaja Kadi Parts

OKTOOBRI PLUSS: Duubelmeeskond. Võtke välja või tehke järgi, ütleks mõni legendaarne telekommentaator, ent siia passib see ütlus nagu Andres Reiljani teksad peaksid passima pesumasinasse. Eelmisel aastal ehk oma debüüthooajal kasvuraskustes vaevelnud ning liiga 11. kohaga lõpetanud Welco II sai sel hooajal hoopis uue hingamise, millele aitasid suuresti kaasa uued täiendused ehk noored (ja mõned mitte nii noored) qtid. Sügisringiks oli võrreldes eelmise hooajaga duubli nimekirjas kuus uut meest ning esindusse registreeritud teised kuus täiendust aitasid duublit omakorda 37 mänguga. Vanade olijate ja uute tulijate ning debütandist peatreener Siim Valtna sümbioosis arenenud meeskond marssis ühelt võidult teisele ning nii kogunes hooaja lõpuks saldosse 44 punkti juures 14 võitu, kaks viiki ja neli kaotust. Sellega suudeti üle mängida omaaegse Welco teine hooaeg, mille tolleaegne ainuke Welco meeskond lõpetas 2009. aastal 3. koha, 35 punkti, 11 võidu, kahe viigi ja seitsme kaotusega. Suurepäraste esituste auhinnaks on pääs III liigasse, kus tuleb hakata näitama uut kvaliteeti, ent loodetavasti suudavad praegused mängumehed head vormi hoida ja Welco värbamistööga tegelevad agendid uueks hooajaks veelgi lisajõudusid värvata.

OKTOOBRI MIINUS: Welco I püsimajäämine II liigasse. Elektrikute esindusmeeskond pakkus oktoobris tõelist peavalu ja küüntenärimist ilmselt nii mängijatele endale kui ka tulihingelistele pooldajatele. Septembrikuu lõpus saadud hingestatud mängu ja võite jagus kohe kuu alguses kaheks mänguks, kui väravaterohkes lahingus võideti Tartu SK 10 II koguni 7:5 ning järgmises voorus võeti seisuga 3:2 skalp ka külla sõitnud Rummo Dünamo meeskonnalt.

Kõik näis olevat soodne, et püsida liigassejäämise ning üleminekumängude vältimise kursil ka pärast seda, kui kodus suudeti Kärdla LMiga mängida vajaliku võidu asemel 0:0 viiki. Vooru viimaseks närvesöövaks mänguks läksid mehed külla hooaja neljanda kohaga lõpetanud Nõmme Unitedile, ent mine võta kinni, kas asi oli tugevamates vastastes, liigsetes pingetes või milleski muus, aga vastu tuli võtta 5:2 kaotus. Hallid pilved ujusid taevast õnneks tänu Jõgeva SK Noorus-96 satsile, kes viimases voorus Pärnu Metropooli 3:0 võitis ja meile edasipääsu kindlustas. Hoolimata liigakoha kindlustamisest, mis on äärmiselt positiivne ning hea uudis ja vääriks ka kuu plussi tiitlit, on tegemist mõrudapoolse võiduga, sest teiste abile lootmine võib järgmisel korral hoopis valusamalt kätte maksta.

3

· KOK K UVÕ T E· JK Welco Elekter I Septembri- ja oktoobrikuuga said selleks hooajaks peetud kõik Welco esindusmeeskonna mängud. Kui kooliaasta esimesel kuul peeti kuus mängu, siis oktoobris piirduti nelja kohtumisega – kahe kuu saldoks kogunes kolm võitu, kaks viiki ja viis kaotust.

S

eptembris võõrustati esmalt tugevat Türi Ganvixi meeskonda, kelle vastu jäädi küll kapten Timo Kuue omaväravast kaotusseisu, ent Veiko Seliste, Hans Christian Maasikmäe ning Eldar Rassulovi tabamustest saadi koguni 3:1 juhtima. Kümme minutit enne mängu lõppu jalgpallituuled pöördusid ning külalistel lasti lüüa kaks väravat – tulemuseks 3:3 viik.

Järgmisena sõideti külla mulkidele ehk Viljandi JK Tulevik II satsile, kellelt tuli vastu võtta ootamatult suur 0:4 kaotus. Ilma mitme põhimeheta mänginud Welco sai kohe kohtumise alguses külma duši osaliseks, kui kaitseliin tundus olevat auklik nagu Šveitsi juust, millest Viljandi mängumehed ent usinalt läbi närisid ja kümne esimese minuti järel juba kolme väravaga ette said. Enne poolaja lõppu lõid võõrustajad ka oma neljanda tabamusega ning sellise skooriga mäng ka lõppes.

Järgmised kaks kohtumist pidas Welco esindus kahe liiga liidri ehk Sörve JK ja Santose vastu.

Saaremaa-reisi saldoks jäi 0:1 kaotus ning hiljem II liiga finaali võitnud Santosele kaotati kindlalt 0:4.

Septembrikuu viimane liigamäng viis elektrikud tagasi võidulainele, sest „kodusel” Kaagvere staadionil sahistasid külla sõitnud Jõgeva meeskonna võrke M. Kihho ja M. Lõhe – tulemuseks 2:0 revanš kevadringis Jõgeva põldudel teenitud kaotuse eest.

O

ktoobrikuud alustas Welco esindus külaskäiguga Tartu SK 10 II võistkonnale, kes võõrustas mustavalgetriibulisi elektrikuid Kambja staadionil. Täiesti pöörase skooriga (5:7!) lõppenud kohtumine möödus kuni 58. minutini Welco diktaatorliku juhendamise all: kui Henri Loodmaa oli elektrikud kuuendal mänguminutil juhtima viinud ning kümme minutit hiljem ka teist korda SK 10 II väravavõrke sahistanud, lõid vastased omavärava ning mustavalgetriibuliste poolt said jala valgeks Marten Kihho (27. ja 33. minutil) ning Jano Kunts (41. minut). Teise poolaja alguses suutsid võõrustajad aru saada, kummale poole nad palli taguma peavad, ning lõid skooriks 1:6. Welco mehed ei olnud kadedad ja lasid võõrustajatel kiirelt veel paar palli sisse lüüa, kuni 63. minutil lõi elektrikute seitsmenda värava Hans „Chill the f*ck out, I got this” Christian Maasikmäe. Kuigi SK 10 duubel jõudis veel kaks korda sihile, lõppes mäng nende poolt vaadatuna siiski 5:7 kaotusega.

Järgmisena võõrustas hea häälestuse saanud Welco I kodus Rummu Dünamo meeskonda ning liigasse püsimajäämise jaoks vajalikul hetkel võeti 3:2 võit. Elektrikute konksutaja Marti Pähn viis Welco avapoolajal 2:0 juhtima, ent tuntud vanglalinnast saabunud külalised suutsid 70. minutiks viigistada.

Seda asja ei tahtnud aga nii jätta Eldar Rassulov, kes vaid minut hiljem kitsetantsu kepsutades saatis palli vastaste väravavahi selja taha ja vormistas sellega võidutabamuseks kujunenud värava.

Oma viimases kodumängus suutis Welco I külla sõitnud Kärdla LM vastu küll domineerida, ent tabamuseni ei jõudnud kumbki pool – tulemuseks 0:0 viik.

Oktoobri viimaseks mänguks sõitis meie esindussats külla FC Nõmme Unitedile. Liigasse püsimajäämise jaoks überoluline mäng algas elektrikute jaoks külma dušiga, kui 16. minutiks olid võõrustajad juba 2:0 juhtimas. Septembri- ja oktoobrikuu üheks resultatiivseimaks väravalööjaks kerkinud Jano „Idablokk” Kunts lõi küll 37. minutil ühe tagasi, ent poolaja lõpuks oli Nõmme penaltist suurendanud eduseisu 3:1. Veel korra tõi Welco jaoks kastanid tulest J. Kunts, kes 61. minutil lõi skooriks 3:2, ent vastased läksid sellest veel rohkem hoogu ja kõmmutasid Welcole veel kaks väravat – tulemuseks 5:2 kaotus. Hoolimata sellest kindlustas Welco esindus koha II liigas, sest samal ajal peetud mängus alistasid Jõgeva kartuliaretajad 3:0 Pärnu Metropooli ning Welco tagas sellega liigas 11. koha.

Lisaks liigamängudele pidas Welco aga viimase kahe kuu jooksul ühe kohtumise ka karikasarjas, kui Evald Tipneri nimelise karika kaheksandikfinaalis vannuti 3:4 alla FC Puumale. Külla sõitnud külaliste vastu jäädi küll 0:3 ning hiljem ka 1:4 taha, ent lõpuks vormistati siiski soliidne tulemus. Elektrikutest said ajaloolises kaheksandikfinaalis jala valgeks Ragnar Suurmets, Marten Kihho ja Timo Kuus.

4

·KO K K U V Õ TE· JK Welco Elekter II Welco duubelsats pidas viimase kahe kuu jooksul kuus mängu ning kirja saadi võrdselt kolm võitu ja kolm kaotust.

K

ooliaasta alguse puhul tutvuti Eestimaaga ning sõideti Väimelasse külla Aspeni meeskonnale.

Tõeliseks trilleriks kujunenud kohtumises suutsid külalised mängu enda kasuks kallutada ja väärtusliku 2:3 võidu võtta. Jano Kuntsi ning Ragnar Suurmetsa väravatest said elektrikud üsna turvaliselt 0:2 ette, aga seejärel lasti vastastel vähem kui kümne minuti jooksul viigistada. Järele jäänud viimased kümme minutit möödusid väga närviliselt: esmalt teenis 88. minutil punase kaardi Villem Lõbu, kelle lõbusad kommentaarid ei meeldinud väljakukohtunikule, ning alles esimesel lisaminutil suutis septembrikuu suurimaks väravakütiks tõusnud Kunts Welco päästerõngana 3:2 võidu vormistada.

Järgmisel nädalal võõrustas Welco II oma endise peatreeneri Boris Hrabrovi praegust meeskonda FC Merkuuri, kelle vastu seekord rohtu ei leitud: endal jäid väravad löömata, aga vastased kõmmutasid neid koguni kolm. Seega elektrikutele kindel 0:3 kaotus.

Paremini ei käinud duubelmeeste käsi ka järgmisel nädalal, kui külla sõideti tabeli viimaste hulka kuuluvale FC Elva duublile. Võõrustajad said kohtumist 13. minutil juhtima ning suurendasid vahet veelgi 64. minutil. Elektrikutel jäi taaskord väravasaldo avamata ja nii teeniti 2:0 kaotus.

Septembri viimasel päeval võõrustas Welco II linnarivaali Tartu Ülikool Faunat ning taas tuli vastu võtta kaotus. Viimastel kuudel uskumatusse hoogu sattunud Jano viis elektrikud juba neljandal mänguminutil juhtima, ent teise poolaja alguses kõmmutasid vastased hoopis Welcole kaks väravat ja seis oli Faunale 1:2. Veerand tundi enne normaalaja lõppu sai jala valgeks Veiko Seliste, kelle tabamus tõi kaasa viigiseisu. Taaskord kujunes aga kurvaks mängu lõpp, kui Faunal lasti 87. minutil veel ühe väravani jõuda ning nii saadi kirja 2:3 kaotus.

O

ktoobrikuus oli Welco duubel oluliselt paremas hoos ja alustuseks tõmmati 6:0 kott pähe Tartu II meeskonnale. Ülenurme staadionil peetud kohtumine algas võõrustajatele nagu õudusunenägu, kui 16. minutiks olid nad pidanud võrgust välja korjama Andres Reiljani värava ning jäänud punase kaardi tõttu ka ühemehelisse vähemusse. Welcomeeste jaoks oli aga vastupidiselt tegemist tõelise lustimisega, sest kahel korral sai väravarõõmu maitsta nooruke Hans Christian Maasikmäe, korra Villem Lõbu ning veel kahe lisatud tabamusega lõi Tartu II satsi väravavõrgu täiesti auguliseks meie oma August Rei stipendiaat Andres „Dirk Kuyt” Reiljan.

Hooaja viimases matšis mängiti ei vähem ega rohkem kui III liigasse tõusmise eest, kui külla sõitis Võru JK II. Kohtumise otsustas 21. minutil ära Andres Joosep Jr, kes sai kirja oma Welco debüüthooaja kümnenda värava ning ilmselt olid külla sõitnud Võru mehed liiga üllatunud tarmukatest alasti ja/või mootorsaega kohale saabunud Welco fännidest ega suutnud ühegi tabamusega vastata. Kokkuvõttes 1:0 võit, II koht liigas ja automaatne pääs järgmiseks aastaks III liigasse!

JK Welco Elekter III Welco rahvaliiga meeskonnal septembris ega oktoobris mänge polnud, sest alagrupis saadi Illegaardi pubi ja FC Tartu järel kolmas koht ning seega jäi edasipääsuuks suletuks.

5

· EsindusMEE S KO ND·

Welco kaitseliini tugitala: Jürgen „Väike Reiljan” Masing

Eelmise hooaja sügisringiks liitus Welcoga mitu tähtsat mängumeest, kellest üks – Jürgen Masing – asus kindla sambana meie kaitseliini tugevdama. Legendaarse Welco asutaja Andres Reiljani sugulussidemete tõttu kiiresti „Väikese Reiljani” hüüdnime teeninud Jürgen pole väljakul ehk kõige häälekam mängija ega löö pidevalt vastaste väravavõrke puruks, ent sellest hoolimata on ta kujunenud Welcos asendamatuks jõuks.

KADI PARTS Flora ja Piraaja Jalgpallurikarjääri alustas Jürgen õige varakult ehk juba esimestes klassides, kui meie praegune kaitse tugitala käis Kadrioru Saksa gümnaasiumis. „Enne kooliminekut mängisime Andrese ja teiste poistega Tõrvas juba ka, aga 1. klassis tulid kooli kehalise kasvatuse tundi Flora noortetreenerid.

Nad korraldasid klassidevahelise võistluse ja jagasid mingeid pabereid ja kutsusid meid trenni. Kuni 9. klassini käisin korralikult, siis lõpetasin intensiivse treenimise ära ja läksin natukeseks Piraaja ridadesse,” meenutab Jürgen oma karjääri algust.

Juba aegade hämarusest on Jürgen mänginud kaitseliinis ning pole seejuures igatsenud rohkeid väravalöömisi – või tähistusi. „Ega ma ei ole väga tahtnud muud positsiooni mängida, sest mu pallipuude on vahepeal ikka üsna puine ja ründes ma ilmselt väga asjalik ei ole,” tunnistab tagasihoidlik Jürgen naerdes.

Noorteklassist on Jürgenil Flora ridades ette näidata nii liigavõite kui rohkeid 2. ja 3. kohti. Kõige eredamaks mälestuseks peab meie „Väike Reiljan” aga rahvusvahelist suurturniiri Gothia Cup, kus Jürgen oma meeskonnaga veerandfinaali jõudis. „Vanasti, kui ise selle kõige keskel olid, siis 6

tundus see turniir eriti suur ja tähtis, kuigi nüüd hiljuti vaatasin, et ega seal väga tippmeeskondade noori kohal polnudki. Aga Põhjamaade suuremad nimed ikkagi ja ühel aastal jõudsime nende hulgas veerandfinaali,” meenutab Jürgen.

Edukalt alanud jalgpallitee sai aga Floras lõpu 2010. aastal, kui asjad uue peatreeneriga ei tahtnud enam klappida. „Tuli uus treener, kes oli üsna valiv ja mängitas peamiselt oma lemmikuid. Alguses sain ikka ka natuke mänguaega, aga seda jäi järjest vähemaks ja siis mõtlesin, et mis siis ikka. Kui ma ära tulin, siis vist kohe ei läinudki kuhugi, sest mõtlesin, kas peaks üldse veel mängima. Ühel hetkel tuli aga kick tagasi, et tahaks ikka, ja siis läksingi Piraajasse,” selgitab Jürgen.

Karjäär Welco ridades Welco pikaajalisematele liikmetele juba tuttavaks saanud Piraaja ridades ei teinud aga Jürgen eriti pikka karjääri, sest meeskonnas eelistati sageli nooremaid mängijaid välja vahetada, et nii-öelda vanakesed mängida saaks. Piraaja kõrvalt jõudis Jürgen kuuluda ka FC Elva ridadesse ning seal mõned minutid ka II liigas väljakul käia.

Ent eelmisel aastal jõudis Jürgen lõpuks ringiga Welcosse. „Olin

juba kaks aastat varem otsustanud, et tahan Welcoga ühineda, kui Tartusse tulen. Olin mitmel suvel mängudel ka käinud ja teadsin, mis tribüünidel toimub, nii et suuresti tahtsin just fännide pärast tulla – ei tahtnud minna mõnda suvalisse satsi, vaid ikka kõvasse meeskonda ja heade fännide juurde. Eelmisel suvel, enne mu ühinemist, olid Welcol viimased tulemused üsna kehvad, aga see ei heidutanud mind. Mäletan, et mu esimesel mängul oli vist nii, et kohtusime Põlva Lootosega ja Timo Kuus vist oli puudu, seega mängisime keskkaitses mina ja Jura. Kaotasime veel mängu vist 0:3 (tegelikult 1:3- toim.), aga ega ma ei mõelnud selle peale, et mis jama see siis nüüd on ja kuhu meeskonda ma sattunud olen,” meenutab Jürgen oma debüüti mustavalgetriibuliste elektrikute eest.

Fännide ette mängimasattumine meie noort kaitsjat ei hirmutanud ei tulles ega ka nüüd, kui tuleb hakkama saada 325-pealise publikuga. „Eks fännide ees mängimine natuke oleneb mängijast endast. Kui ise mängid alguses hästi, siis on publiku ees eriti mõnus olla, sest saad lisainnustust, aga kui endal läheb kehvasti ja kui rahvas on oma tribüüniga veel väljakule eriti lähedal, siis võib

· E SINDUS M E ES KO ND ·

Jürgen Masing: 21.05.1993 /// 36 mängu /// 3240 minutit /// 1 värav (vs Pärnu Metropool) /// 3 kollast kaarti ///

tekkida surve, mis teeb mängimise natuke raskemaks,” selgitab Jürgen.

Kui mõnele temperamentsemale mängumehele võib tõesti rahva lähedalolek ja hüüded mõjuda mõnes olukorras ka negatiivselt, siis meie loo kangelane on enda (ning väidetavalt ka teiste) sõnul vana rahu ise. „Väljakul olen ma alati rahulik. Vahepeal ikka midagi natuke ütlen kohtunikule, kui ta eriti lolli otsuse teeb, aga meeskonnakaaslasi ma küll sõimama ei hakka. Hiljuti just rääkisin Anuga (Reiljaniga- toim.) ja ta ütles, et ma tundun väljakul eriti flegmaatiline ja liigun uimaselt, seega ilmselt ma siis olengi pigem selline,” naerab Jürgen. „Ma olen ka väljaspool väljakut ehk pärast mänge rahulik ega lähe närvi (erinevalt oma sugulasest Andres Reiljanist, kes mitmete

tunnistajate ütluste kohaselt mängukaotusi üsna tõsiselt üle elab- toim.). Mäletan, et vist kolm aastat tagasi käisime Väimelas, kui Welco mängis Aspeni vastu ja käimas olid kohtumised viimased viis minutit, kõik oli väga rahulik, Reiljan mängis ka rahulikult oma mängu ja kõik oli hea. Siis käis lõpuvile ja pärast vastastel käesurumist marssis Reiljan minema, istus kohe autosse ja ütles, et tavai, lähme kohe minema. Isegi selline olukord oli tema puhul päris hull,” meenutab Jürgen märksa teistsuguse närvikavaga sugulase käitumist.

Võrdlus meie oma Relluga oli Jürgeni saabudes paratamatu ning esialgu võis tribüünidel kuuldagi vaid hüüdnime „Väike Reiljan”.

Jürgen ise selle üle ei pahanda ning võtab asja naljaga: „Mind see küll ei häiri, päris hea hüüdnimi on ju.”

Mõnusa olemisega Jürgen oskab lisaks asjade huumoriga võtmisele ka hästi analüüsida: nii ennast kui meeskonda. „Ma ütleks, et minu tugevuseks on jalgpallistrateegia/ liikumine. Kui võtta minu kui kaitsja koht, siis kuna ma olen juba väiksest peale mänginud, siis ma tean, millal liinis liikuma peab ja kuhu jooksma ja mida tegema.

Seda olen ma ilmselt saanud rohkem harjutada ja õppida kui mõned teised Welcos. Aga miinuseks on see, et mul palliga mängides tekib vahepeal kramp ja pole enesekindlust. See võiks mul parem olla. Kui meeskonda vaadata, siis ma ütleks, et meie tugevuseks on kaitse ja miinuseks rünnak, aga ma ei mõtle, et kaitseliin on hea ja ründajad halvad.

Pigem ikka nii, et terve meeskond saab kaitsega hästi hakkama, aga rünnakul oleks võimalik juurde panna,” lahkab Jürgen.

Kuigi üldiselt seisab „Väike Reiljan” kindlalt meie värava ette pargitud bussis, on ta jõudnud pooleteise hooaja jooksul kirja saada ka ühe värava – sel kevadel võõrsil peetud kohtumises lõi just Jürgen seisuga 1:0 lõppenud mängus Pärnu Metropooli vastu võiduvärava. „Kinnisideed mul ei olnud, et tingimata pean kunagi värava lööma. Kogu see olukord tuli üldiselt väga ootamatult ja ega ma ei saanud arugi, et olen värava löönud. Tahtsin lihtsalt selja alla panna, aga seal oli tuul ja siis kuidagi juhtus nii, et pärast olukorda pöörasin end ümber ja vaatasin, et pall on väravas. Olin kuidagi nii šokis, et ei osanud kuidagi isegi tähistada, jooksin lihtsalt tagasi oma kohale,” meenutab Jürgen.

Welco kuues ja Jürgeni teine hooaeg Welco ridades on nüüdseks lõppenud, aga uusi väravaid saab meie kaitseliini kindel mees jahtida veel õige mitmel aastal, sest enne koolilõppu ei kavatse Jürgen elektrikute ridadest igatahes lahkuda.

7

· STATISTI K A· MÄNGUD (01.09.13) (07.09.13) (08.09.13) (11.09.13) (14.09.13) (15.09.13) (20.09.13) (22.09.13) (28.09.13) (30.09.13)

Tartu JK Welco Elekter – Türi JK Ganvix 3:3 Viljandi JK Tulevik II – Tartu JK Welco Elekter 4:0 Võrumaa FC Aspen - Tartu JK Welco Elekter II 2:3 Tartu JK Welco Elekter – Tallinna FC Puuma 3:4 Tartu JK Welco Elekter II - Tartu FC Merkuur 0:3 Sõrve JK – Tartu JK Welco Elekter 1:0 Tartu FC Santos - Tartu JK Welco Elekter 4:0 FC Elva II - Tartu JK Welco Elekter II 2:0 Tartu JK Welco Elekter – Jõgeva SK Noorus 96 2:0 Tartu JK Welco Elekter II – Tartu Ülikool Fauna 2:3

VÄRAVAKÜTID Jano Kunts Veiko Seliste Marten Kihho Ragnar Suurmets Timo Kuus Hans C. Maasikmäe Eldar Rassulov Mihkel Lõhe

MÄNGUMINUTID Marten Margus Jürgen Masing Lauri Särak Mihkel Lõhe Marti Pähn Eldar Rassulov Andres Reiljan Ragnar Suurmets Andres Joosep Veiko Seliste

(647) (630) (540) (519) (450) (450) (438) (424) (391) (372)

KAARDID Villem Lõbu Märt Mägi Marti Pähn Priit Raamat Eldar Rassulov Risko Majas Jürgen Masing Jano Kunts Andres Joosep Raido Rebane

SÜMBOOLNE KOOSSEIS Septembri sümboolse koosseisu väravasuul valvab taas I. Karev, kes eelmisel kuul maandus varumeeste pingile. Kaitseliinis on tagasi aktsioonis M. Margus ja eelmisel kuul samuti varus olnud V. Seliste, teist kuud järjest on end ära parkinud J .

Mas i n g n i n g d e b ü ü d i t e e b E. R. Piirsalu. Täiseduga jätkab tugitala E. Rassulov, comebacki saab kirja M. Kihho ja teist kuud hoiab kohta M. Lõhe. Vastaste väljakupoolel paneb täiega edasi M. Pähn ning oma esimesed triibulised saavad kirja nii M. Mägi kui J. Kunts. Varumeestepingil istub seekord taas A. Reiljan, samuti on sinna maandunud L. Särak ja R. Suurmets.

8

·A NK EET·

Elektriarve veergudel on aeg kohad sisse võtta meie käesoleva ning juba peagi lõppeva hooaja kahel viimasel uuel tulijal.

Kevadringis vaid korra Welco duubli nimekirja kuulunud Raiki Kalda on hooaja teisel poolel saanud kirja tubli viis mängu ning 397 mänguminutit. Keskkaitses mängiv aktiivne Raiki väravaid veel oma nimele pole kirjutanud, aga statistikasse ühe kollase kaardi on siiski juba teeninud. Teine seni tutvustamata mängumees on uskumatult pikkade audiväljavisetega end otse publiku mälestustesse visanud Raido Rebane. Kevadringis kolmel korral duubli eest väljakul käinud Raido on sügisringis kerkinud pigem esinduse mängumeheks, kes veetis terve kohtumise platsil ka ajaloo annaalidesse kirja läinud Welco – Pärnu Metropooli mängus. Hooaja lõpusirge eel on nüüd ära tutvustatud kõik meie käesoleva hooaja 13 uut tulijat, keda fännid juba ka mänguplatsidel on saanud näha. Uuel hooajal juba uued tegijad!

Nimi: Raido Rebane Sünniaeg: 21.08.1985 Mis numbri all mängid Welcos: 26 Miks just Welco: kursavend Mikk kutsus Eesmärk hooajaks: aidata klubi nii palju, kui võimalik Millega tegeled: kehalise kasvatuse õpetaja ja korvpallitreener Eelnevad klubid: JK Kuusalu / Rada Positsioon: kaitsja Lemmikjalgpallur: Roberto Baggio Messi või Ronaldo?: pigem Andres Reiljan Meeldejäävaim mälestus seoses jalgpalliga: Welco fännide möll Tamme staadionil mängus Welco – Pärnu Metropool Sinu moto: Pole veel jõudnud, aga kunagi tahaksin kindlasti...: Welco eest värava lüüa Kui saaksin olla ühe päeva ükskõik kes, siis tahaksin olla: Ei suudaks elada ilma...: -

Nimi: Raiki Kalda ... aga sõbrad kutsuvad: ikkagi Raiki, keegi ei ole suutnud mulle hüüdnime panna Sünniaeg: 24.02.1988 Mis numbri all mängid Welcos: #5 Miks just Welco: kus siis veel Tartus jalgpalli mängida :D? Eesmärk hooajaks: kehtestada end platsil Millega tegeled: rahvatants, saalihoki, võrkpall, elektri müük Eelnevad klubid: FC Elva Positsioon: Keskkaitse Lemmikjalgpallur: pole Messi või Ronaldo?: Ronaldo Meeldejäävaim mälestus seoses jalgpalliga: kui TÜ teaduskondade vahelisel turniiril arstiteaduskonna vastu viimasel sekundil keskplatsilt üle puusa ristnurka viigivärava lõin ning edasiste penaltitega neid võitsime. Ehk siis alati tuleb pingutada viimase sekundini, sest seni ei ole veel mäng läbi Sinu moto: kõik on võimalik, võimatuga läheb lihtsalt natuke kauem aega Pole veel jõudnud, aga kunagi tahaksin kindlasti...: ümbermaailmareisi teha, kaks korda Kui saaksin olla ühe päeva ükskõik kes, siis tahaksin olla: kotkas Ei suudaks elada ilma...: reisimiseta

9

· K U UD FOTO S·

Päike säras Welcotaevas õige kõvasti, kui Jõgeva vastu võeti vajalik 2:0 võit

Villem #44 Lõbult omapärase kommentaari teeninud kohtunik Urmas Ott ei osanud kahjuks evengide väikerahvale viitavat kommentaari hinnata, ent vähemalt pääses Villem EJLi distsiplinaarkaristusest.

Duubli peatreener Siim Valtna oskab lisaks valjule häälele teha ka karmi (ja üsna hirmutavat) pilku.

Welco plakatimängu tõttu mitmeid eksootilisi paiku näinud Welco meened jõudsid septembris ära käia Poolas.

Welco vapper võitlus tugeva FC Puuma vastu.

· K U U D F O TO S·

Esimene aasta uuel koduväljakul Tamme kunstmurul on värskelt lõppenud.

Aplaus, kapten Timo Kuus sai oktoobris kirja oma 100. mängu Welco eest!

Legendaarseks kujunenud duubli hooaja viimane mäng, mida vürtsitasid Welco esimene alastijooks ja mootorsaag.

Oktoobrikuus jõudis Welco ka sõjakoldesse.

Duubli peatreener Siim Valtna oskab lisaks valjule häälele teha ka karmi (ja üsna hirmutavat) pilku.

Welco kuues hooaeg lõppes legendaarse Antsu küünlaga.

· Esindus- v s duu be lsat s ·

Welco on siiani olnud one hell of a ride – ja läheb edasi! „Welcosse tulles ma üldse ei mõelnud, et saan nii hea otsa peale ja nii palju mängida. Kui mul oleks praegu valida, kas minna mujale, siis ei. Kindlasti mitte. Ma valiks igal juhul Welco,” räägib oma debüüthooaja järel Andres Joosep Jr. Sõpradele Antu nime all tuntud 20-aastane noormees kogus hoolimata kahe linna – Tallinna ja Tartu – vahel pendeldamisest sel hooajal oma kontosse koguni 39 mängu, milles ta reaalselt platsile sai, ning 2311 mänguminutit. Enda sõnul Welcos suure arenguhüppe teinud A. Joosepil jagub organisatsioonile vaid kiidusõnu ja niipea ta lahkuda ei plaani.

KADI PARTS Veeriku qttidega Welcosse Tänaseks juba aegade hämarusse vajunud käesoleva hooaja avapeol tundus, et suure visionääri Mart Raamatu unistus on teoks saamas, sest nimekirjast võis leida rohkelt Mardi poolt tagaigatsetud noori qtte. Üks neist oli ka A. Joosep, kes puutus mustavalgete elektrikutega kokku juba aasta varem. „Jalgpall ja mina on üsna suhteline mõiste, sest ma ei ole stabiilselt mänginud ega saa öelda, et oleksin jalgpallur. Kunagi hakkasime Werko ja Pupiga (vennad Pihorid- toim.) minu maja ees kruusateel mängima ja kaks korda olen käinud ka Tammeka trennis.

Esimesel korral käisime Pupiga kuu aega, rohkem ei viitsinud, ja teisel korral käisin Tammeka noorte duublis aasta aega, aga siis hakkasid põlved liiga tegema.

Järgmisena tegime FC Veeriku, aga siis ühel hetkel kutsus Monks (teadupärast peitub selle nime taga igavene koolipoiss Hans Christian Maasikmäe- toim.) mind Welco trenni. Natuke aega käisin, aga kuna ma toonase peatreeneriga ei klappinud, siis jäi katki. Sel aastal Werko kutsus uuesti ja sain kuidagi palju käia ning vaatasin, et uus peatreener ka, see tundus sobivat. Aga olin pikalt ebakindel, kuni legendaarne Marti Pähn 12

Andres Joosep Jr koos Marten Margusega, kellega sai ühine Welcotee sel aastal ette võetud.

mind vana Shootersi teisel korrusel kell 2 öösel ära rääkis. Siin ma nüüd olen ja siiani on ainult kõva asi olnud,” selgitab Antu enda, jalgpalli ning Welco suhteid.

Muidugi mängisid noormehe valikus suurt rolli juba eelnevalt elektrikute juures kanda kinnitanud Werko, H. C. Maasikmäe ja Marten Kihho, ent samuti sai otsustavaks teiste Veeriku poiste

valik mustavalged särgid selga tõmmata – seda kas väljakul või tribüünil. Ent ometi polnud see ainsaks põhjuseks. „Welcoga liitumine tundus seetõttu hea idee, et koos Marten Margusega seda tegime ja osad sõbrad olid juba ees ka. Lisaks kuulsin liitudes, et ka Henri Loodmaa on tulemas, Martin Lubi oli liitumas ja Oliver Vare

· Es ind u s - v s d u u b e ls ats· KIRJELDAMATU! Hooaja kõige meeldejäävam hetk oli loomulikult meie murumäng Pärnu Metropooli vastu – ilmselt kõik vastavad seda. Teadsin, et Welco on võimas asi, aga see tuli küll vau-efektina, et midagi sellist juhtuma hakkab. Enne mängu lõime Marten Margusega nukke, et nii kõva sats on kokku aetud ja suva, kui mängu ei saa. Ühel hetkel saadeti meid mõlemaid sooja tegema ja siis oli küll reaktsioon selline, et „tegelikult ka?”. Lõpuks sai Marten mängu (79. minutil Andreas Lunge vastu- toim.) ja siis vaatasin, et ainult üks vahetus alles ning olin arvestanud, et ma ei saa platsile. Siis tuli ühel hetkel pingilt karje „Antu, kaks minutit” ja edasi läks kõik nagu filmides, kui asi hakkab toimuma aegluubis. Hakkasin kaitsmeid peale panema ja siis vaatan – kaitsmed on juba peal, mõtlen ise, et mis toimub?

Siis tuli Siim, rahustas natuke ja lükkas mu Miku juurde, kes seletas päris pikalt, aga ainuke, mis ma oma südame põksumisele lisaks kuulsin, oli „jookse ja pane täiega”. Kui ma välja tulnud Ragnarile plaksu andsin ja platsile jooksin, siis tuli reaalsus tagasi ja kuulsin rahva karjumist ja kõike – ma pole vist kunagi varem nii motiveeritud olnud. Selle kirjeldamiseks on ainult üks sõna – kirjeldamatu!

rääkisime endaga kaasa. Pärast sai Oliver Savisaarele veel öeldud, et mis sa pullid, tule Welcosse, ja Pupi küll ei mängi jalgpalli, aga annab oma panuse tribüünidel.

Seega olid olemas kõik inimesed, kellega ma väljaspool jalgpalliväljakut kõige rohkem suhtlen; miks ma oleksin pidanud tahtma kuhugi mujale minna? Ja kuna olin mõnel Welco mängul varem käinud, siis teadsin ka fännidest.

No vaata, mis toimub tribüünidel – see on ülikõva! Sellist asja ei saa isegi meie Meistriliigas tunda. Kui vaatad näiteks Nõmme Kaljut, siis nende fännid oskavad ainult trummi taguda ja ühte laulu laulda, aga meil on lausa Andres Reiljanist terve eraldi repertuaar,” räägib meie #38.

Kui jutt juba fännidele ja laulmisele läks, siis sel aastal duubli suurimaks väravakütiks kerkinud Antu kinnitab, et toetajad tribüünidel panevad küll peale pingeid, aga samas annavad ka lisamotivatsiooni, et rohkem vaeva näha. „Muidugi paneb rahvas lisapingeid, sest mängime ju meeskonna ja publiku jaoks, aga minu jaoks trumpab see motivatsioon ja mõnu rahvast kindlalt üle võimaluse, et võistkond oleks sellest liiga pinges. See raskus käib jalgpalli juurde. Kui rääkida veel lauludest, siis teised poisid on juba suuri

tegusid teinud ja ma olen liiga noor, et mõelda sellele, kas rahvas peaks minust laulma. Muidugi on see tore, aga see ei ole midagi hädavajalikku. „Miks Reiljanist lauldakse? Kus minu laul on?”

– sellist vestlust mul iseendaga olnud ei ole,” muheleb Antu.

Väike ja tehniline seletaja FC Veerikust Welcosse jõudnud nooremal Andres Joosepil on lisaks suurele mängude ja minutite arvule ette näidata ka muid statistilisi numbreid: kontosse kogunes 10 väravat ja kaks kaarti.

Nende kohta on Antul erinevaid meenutusi ja selgitusi. „Kõige meeldejäävamaid väravaid tuleb meelde mitu. Üks oli kindlasti Tammeka III vastu peetud mäng, mis oli ainuke mäng, kus mu ema oli vaatamas, ja ma lõin kaks väravat. Rahvast oli ka päris palju vaatamas ja siis väravaid lüües oli küll vau-efekt.

Ja muidugi viimases mängus Võru JK II vastu löödud värav – see oli väga-väga mõnus. Enne mängu veel ütlesin Siim Valtnale, et ma löön kaks ära, kuigi heaküll, tuli ainult üks. Kui kaartidest rääkida, siis olen pigem imestunud, et neid nii vähe olen saanud, sest ma olen pigem seletaja. Kui olen endas 100% kindel, siis tagasi ma ennast

ei hoida, aga samas kui tiimikaaslane seletab kohtunikuga, siis lähen ikka vahele. Üldiselt usun, et võistkonnakaaslased näevad mind kui pigem närvilist venda, kes tõmbleb, aga nii lihtsalt on, et kui mulle liiga tehakse, siis ma seletan,” räägib Antu.

Tribüünil istuvate fännide jaoks võib üsna tihti tunduda, et meie õblukesele tipuründajale/vasakule poolikule tehakse liiga, aga A. Joosep ise endast suuremate vendadega heitlemist ei karda. „Ma tean, et treenerid ja isegi Eldar Rassulov on mulle öelnud, et kuule poiss, kasvata veits massi juurde, aga ma ei ole ennast leidnud sellelt mõttelt, et ma ei saa kellegi vastu. See ongi minu stiil, et olen väike ja kerge ning tänu sellele saan olla ka tehniline ja kiire, mis ilmselt ongi minu suurimaks tugevuseks. Samas kui mõelda, siis minu suurimaks nõrkuseks on tõesti ilmselt just see, et natuke rohkem võiks massi siiski olla. Eks ma siiani ootan, et Eldar mulle õige toitumiskava annaks,” naerab Antu.

Lisaks enda tugevustele ja nõrkustele toob meie esinduse ja duubli mängumees välja ka Welco suurima miinuse ja plussi: kui esimeseks on juba kõigile pähekulunud kehv trenniskäimine, siis suurima positiivse nähtusena toob Antu välja mängijate kire, mis on just see, mille tõttu ta ka ise näeb end veel aastaid mustavalgetriibuliste juurde kuuluvat. „Meie trump on meie suur süda – kui tõesti on vaja, siis hakkame mängima. Ja meil on see õige asi sees, see Welcokirg. Teised klubid ei aja nii õiget asja. Mängijana ma küll kuhugi mujale minna ei taha ja näen end klubi juures seni, kuni seda on, aga mänguaja suhtes tuleb olla aus. Kui ma hõivan kellegi koha, kuigi trennis ei saa käia, siis see on ebaaus. Aga järgmisel hooajal tahaksin kindlasti mängida ja eks kui on aeg, siis kolin tribüünidele,” võtab Antu tulevikuplaanid kokku.

13

· A JA LUGU·

Kes meist ei teaks muinasjuttu Tuhkatriinust, kes kurja võõrasema juures põrandat nühkis ja ülbete kasuõdede mõnitusi kuulama pidi – kuniks ta kahtlasel moel endale vinge peokostüümi sebis ja kuninglikul prallel printsi südame võitis. Ka Welco ajalugu tunneb mitmeid sääraseid tuhkatriinulugusid…

ANDRES REILJAN Roland „Ronn” Kriibi 2012. aastal toimus Welco organisatsiooni suur laienemine: lisandusid nii duubelmeeskond kuirRahvaliigat mängiv Welco III. See andis hea aluse tuhkatriinulugude sünniks ja üheks selliseks võib pidada rahvaliigas alustanud Ronni, kes oma debüüthooaja lõpuks tõusis Welco duubli põhimeheks. Sel hooajal sai edulugu jätku, kui Mart Raamatu väidetel varasemalt „ainult Märdiga pohmakajalkat mänginud” mees käis platsil ka II liiga kohtumises.

Jano Kunts Jano Kunts on varasemast tuntud kõva kossumehena, ent jalgpallurikarjäär algas temalgi eelmisel aastal Welco IIIs. Võrreldes ilmselt kõikide teiste madalamate liigade mängijatega väga heas füüsilises vormis olemine on Jano jaoks jalgpalliväljakute vallutamise kindlasti lihtsamaks teinud, ent nii kiiret võrkude purukslöömist oli siiski raske oodata. 12 väravat 16s Welco ja Welco duubli eest peetud liigamängus teevad Janost ühe Welco läbi aegade efektiivseima ründaja.

Mikk Valtna Üks ründaja Welco ajaloos on olnud veel efektiivsem kui Jano. Mikk Valtna lõi nelja Welcos mängitud hooaja jooksul keskmiselt ühe värava mängu kohta ja kokku jõudis ta neid taguda 78. Siis jõudis vahepeal aastaid Tammeka süsteemist eemal olnud Migur tagasi kasvatajaklubi juurde, seekord hakkas ta aga mängima Eesti kõrgeimal tasemel - Meistriliigas. Ühtlasi sai Mikust väidetavalt esimene atleet, kes taasiseseisvunud Eestis on mänginud nii jalgpalli kui korvpalli meistriliigas. Nagu kõik teavad, on meie vanameister juba väga soliidses eas härra ning seega on kahtlemata vinge tuhkatriinulugu, et Mikk suutis pärast pikki amatöörliigades veedetud aastaid oma elusügisel jõuda nii kõrgele tasemele.

Mirko „Kikkapea” Kikkamägi Ta oli tavaline esimese kursuse juuratudeng. Ta omas üsna tagasihoidlikku jalgpallurikogemust Tartu Merkuurist. Korra oli ta juba proovinud luua jalgpalliklubi – HTG meeskond FC Känguru oli farsihõnguline projekt, mis kiiresti ajalooriiuli tagumisse otsa tolmu koguma jäi. Mees ei jätnud aga jonni ja nii sündis 2008. aastal JK Welco Elekter, mille esimeseks Peatreeneriks ja Kapteniks sai mõistagi Mirko ise. Esimese hooaja ebaedu ei löönud noort strateegiakuningat rivist välja: järgmiseks hooajaks töötas Kikandus oma taktikalaboris välja 4-2-3-1 formatsiooni, uskudes, et see on Welco mängijatevaliku juures parim võimalik lahendus. Ise võttis jõulise ja brutaalse mehena tuntud Kikkapea koha sisse lõhkuvas poolikus. Uus formatsioon tõigi edu ning juba oma teisel peatreeneriaastal tüüris Mirko oma meeskonna liigas esikolmikusse.

Nüüdseks on Kikkaprill liikunud pealinna ja püüab seal edulugu korrata JK Eesti Väitlusseltsi nimelise satsiga.

JK Welco Elekter See on võib-olla natuke klišeelik lahendus, aga suurimkas tuhkatriinulooks asetan JK Welco Elektri enda. Kui võrrelda seda, mis me olime 2008. alguses, ning seda, mis oleme 2013. aastaks, on kontrast lihtsalt liiga võimas. Kui esimesel aastal võitles meie toona ainus meeskond 4. liigas viimaste kohtade eest, siis sel hooajal võitis meie duubelmeeskond samas liigas medali ning esindus tegutseb juba kõrgemal. Meie esimesel kodumängul Tamme staadioni kunstmurul oli umbes 10 pealtvaatajat, 5,5 aastat hiljem mängisime Tamme staadioni peaareenil 325 inimese ees. Meie esimesel tegutsemisaastal läks Welco korda ehk mõnekümnele inimesele (ka mitmed mängijate nimekirja kuulunud mehed ei paistnud ülearu teemas sees olevat), nüüd kirjutab meist The Guardian...Seda loetelu võiks jätkata pikalt, aga kuri peatoimetaja ei anna mulle kunagi heietamiseks piisavalt ruumi!

14

SOPLEPMANNI STATISTIKANURK

3 Premium liiga klubi edestas Welco esindust Evald Tipneri nimelisel Eesti karikavõistlusel

100. võidu Welco (I, II & III) ajaloos võtsid elektrikud kaasa Väimelast (vs. Võrumaa FC Aspen)

200 ametlikku kohtumist täitus Welcol (I, II & III) augustikuus (vs.Tartu JK Tammeka III)

500.

JK Welco (I, II & III) värava kirjutas enda nimele Timo Kuus (vs. Tallinna FC Puuma)

10 000 mänguminutit Welco (I & II) särgis täitus (esimese mängijana) Lauri Särakul (vs.

Tartu FC Santos) ning Andres Reiljanil (vs. Tartu Ülikool Fauna)

100.

JK Welco (I, II & III) käimasoleva hooaja värava skooris Henri Loodmaa (vs. FC Tarvastu)

44 mängijat on sel hooajal Welco (I, II & III) särgis vastaste väravavõrku sahistanud (läbi aegade 67)

· K UU TEG I J A·

·S EP T EM B R IK U U T EGI J A·

Septembrikuu kõige olulisem Welcoinimene on läbinud pika tee: alustas idast ja nüüd on Welco esindusmeeskonnas. Suuremale osale Eestist pigem korvpallurina tuntud Jano Kunts üllatas kõiki juba eelmisel hooajal, kui pärast pooleaastast rahvaliiga-karjääri leidis meie #3 end duubelmeeskonna nimekirjast. Ei jõudnud palju vett merre voolata, kui juba oli Janokas märkamatult löönud kuus väravat ning kerkis hooaja lõpuks Welco II suurimaks väravakütiks. Suurepärase hooaja lõpetuseks valis Elektriarve Kuntsi ka hooaja sümboolsesse koosseisu ning fännid ja meeskonnakaaslased pärjasid ta hooaja lõpupeol tiitliga „Duubli parim nõel”. Käesoleva hooaja septembrikuus tõestas Voka vürst, et eelmise aasta hea vorm ei olnud juhuslik nähtus: viimase kuu jooksul kolm mängu ja kolm väravat. Welco meeskondade jaoks üsna õnnetult möödunud kuul sellest piisas, et tõusta suurimaks skoorijaks ning napsata sümboolses koosseisus tipuründaja koht. Mis muud, kui tuleb tõdeda: Jano on kärbes.

15

· STATISTI K A· MÄNGUD (05.10.13) (06.10.13) (13.10.13) (13.10.13) (20.10.13) (27.10.13)

Tartu JK Welco Elekter – Tartu SK 10 II FC Tartu II - Tartu JK Welco Elekter II Tartu JK Welco Elekter – Rummu Dünamo Tartu JK Welco Elekter II – JK Võru II Tartu JK Welco Elekter – Kärdla Linnameeskond FC Nõmme United - Tartu JK Welco Elekter

MÄNGUMINUTID Hans C. Maasikmäe Ivo Karev Marten Margus Jürgen Masing Marti Pähn Marten Kihho Jano Kunts Veiko Seliste Timo Kuus Eldar Rassulov Mihkel Lõhe Andres Joosep Henri Loodmaa Ragnar Suurmets

16

(364) (360) (360) (360) (360) (351) (325) (315) (270) (270) (266) (235) (232) (217)

VÄRAVAKÜTID Jano Kunts Andres Reiljan Hans C. Maasikmäe Marten Kihho Marti Pähn Henri Loodmaa Andres Joosep Eldar Rassulov Villem Lõbu

7:5 0:6 3:2 1:0 0:0 5:2

KAARDID Eldar Rassulov Jano Kunts Veiko Seliste Laur Nurme Marten Kihho Jürgen Masing Hans C. Maasikmäe Villem Lõbu Andres Reiljan

SÜMBOOLNE KOOSSEIS Oktoobri parimate hulgas alustab väravavahtidest teist kuud järjest I. Karev, kes teenis möödunud kuuga 360 mänguminutit. Welco värava ette pargitud bussis on tagasi hooaja alguses seal figureerinud H. C. Maasikmäe, keda assisteerib selle hooaja lisandus M. Margus. Lisaks mahuvad kaitseliini oma 100. Welcomängu tähistanud T. Kuus ja käesoleva numbri üks kaanestaaridest J. Masing. Keskväljal on teist kuud järjest heas hoos M. Lõhe ja USAst naasmise järel kindlalt oma koha hõivanud M. Kihho, paremal äärel jätkab täiseduga E. Rassulov.

Sama vankumatuna seisab oma kohal M. Pähn, keda teisel äärel toetab käesoleva numbri teine kaanestaar A. Joosep Jr. Tipuründaja koha on teist kuud järjest okupeerinud J. Kunts.

Varumeestepingile pääsesid seekord taas A. Reiljan, vahepeal platsimängijaks pääsenud H. Loodmaa ning hooaja jooksul õige mitmel positsioonil koosseisus figureerinud V. Seliste.

·O K T O O B R IK U U T EG I J A·

Kuigi oktoobrikuus pakkus ehk kõige enam kõneainet esinduse heitlus II liiga koha eest, siis kuu tegijaks olid siiski Welco duubelmeeskonna mehed, kes oma jõududega suutsid välja mängida III liiga koha. Hooaja viimases kohtumises ehk otsustavas heitluses Võru JK II meeskonnaga pidi Welco II toetuma peamiselt ainult duubli nimekirja kuuluvatele meestele, sest esindus oli oma mängijatega samuti olulist matši alustanud vaid kolm tundi varem. III liiga pääsme eest mänginud duubelelektrikud tegid seda, mida rahvas neilt ootas: tänu Andres Joosep Jr väravale võeti Annelinna staadionil magus 1:0 võit ja nii oligi Siim Valtna juhendatav sats kindlustanud oma kolmandaks hooajaks pääsme III liigasse. Liigavõit jäi küll võtmata, ent kolmest meeskonnast jõudis just duubelvõistkond oma hooaja eesmärgile kõige lähemale ning kokkuvõttes kogutud 44 punkti ja väravatevahe 51:24 näitab, et potentsiaali järgmiseks hooajaks on. Kiitus, poisid, suur kiitus!

17

· Tartu li nna mei st ri v õ is t l u s e d ·

Kui september ja oktoober möödusid Welco Elektri meeskondadel liigatähe all, siis käesolevasse Elektriarve numbrisse mahutasime ka novembrikuu võistluse ehk legendaarsed Tartu linna meistrivõistlused. Eelmisel aastal möödus kodulinnas toimunud turniir Welco jaoks igati edukalt ning saavutati väärikas teine koht. Sel aastal kahjuks nii edukalt ei läinud ning kahe meeskonna saagiks jäid 9. ja 12. koht - omajagu jäi puudu nii vahenditest (näiteks väravavahikinnastest) kui ka õnnest (esindus teenis vaid ühe kaotuse, ent see ei päästnud kohast madalamas alagrupis). Järgmisel aastal on, mida parandada!

A. Reiljan & KADI PARTS

Esimene päev Esindus alustas Tartu linna meistrivõistluseid rabeda 1:0 võiduga Tammeka noortesatsi Loomaaed üle. Järgmisena oli vastaseks Aasta Auto 2 meeskond, kes polnud aga samanimelise meeskonna duubel, vaid mängumehed olid kahe satsi vahel jagatud võrdselt ja nii jagus häid sibulaid mõlemasse meeskonda. Viimases alagrupimängus mindi Merkuuri vastu 2:0 juhtima, aga siis saabus kõrvalväljakult ärev teade, et Loomaaed on Aasta Auto satsi 1:0 kodinasse pannud ja seega tekkis olukord, kus kolmel satsil oli võrdselt punkte. Welco vajas surnud ringist väravatevahega edasipääsuks kolmeväravalist eduseisu, ent oma võimaluste puhul eksiti uskumatutest kohtadest ja lõpuks jäi seis hoopis 2:1 ning Welco jäi alagrupis kolmandaks.

Duubel alustas turniiri suurte probleemidega, sest Lätis punapeade konverentsil viibiva Andres Reiljani puudumise tõttu polnud meeskonnal ei väravavahti ega isegi väravavahikindaid. Seega teeniti mitu õnnetut kaotust: EMÜle jäädi alla 0:2, JK Nirvaanale 0:1 ning Harrastajatele samuti 0:1. Lõunanaabrite juurest naasnud Reiljan ei suutnud mängu päästa ka alagrupi viimases matšis, kui jäädi 0:1 alla Aasta Auto 1 satsile.

Kokkuvõttes saadi alagrupis viimane koht.

Teine päev Mõlemad meie meeskonnad mängisid kohtadele 9-14 ja koostati kaks vahegruppi. Vahva juhuse tahtel olid Welco mõlemad satsid ühes alagrupis, kuhu lisaks loositi JK Löök. Esmalt alistas duubel Löögi 3:0 ning seejärel pani oma paremuse seisuga 2:0 maksma esindus. Järgnenud farsihõngulises Welco meeskondade omavahelises matšis pani esindus oodatult surve peale, aga duubel seisis ilusti vastu ning oma panuse andis ka tõrjemasin A. Reiljan. Esindus sai päästva võiduvärava kirja olukorrast, kus Rellu tõrjus kauglöögi vastu Marti Pähna, kellest pall väravasse põrkas. Kokkuvõttes mängu- ja vahegrupivõit esindusele.

Welco I kohtus teise vahegrupi võitja ehk taas Merkuuriga – jälle mindi 2:0 juhtima ning jälle lasti üks tagasi lüüa. Õnneks kokkuvõttes siiski võit ja 9. koht.

Welco II mängis 11. koha kohtumises samuti eelmise päeva vastase Harrastajatega ja kuigi matš oli kontrolli all ja juhiti 1:0, lasti viimase kolme minuti jooksul vastastel ära lüüa koguni kaks tabamust ja teeniti 1:2 kaotus. Seega kokkuvõttes 12. koht.

18

Tartu JK Welco Elekter I Ivo Karev Marten Kihho Veiko Seliste Jura Avdonin Marti Pähn Marten Margus Hans Christian Maasikmäe Mihkel Lõhe Oliver Vare Henri Loodmaa Timo Kuus.

Koht: 9.

Tartu JK Welco Elekter II Andres Reiljan Rasmus Lubi Andres Joosep Andreas Lunge Werko Pihor Roland Kriibi Kaspar Kants Janek Nurme Risko Majas Oliver Savisaar Ragnar Suurmets.

Koht: 12.

·L U G EJAT E T O IM ET U S ED ·

BORJA MEENUTAB

KÕLAKAD

Banketid ja pidustused vol I Seoses läheneva hooaja lõpu ning eesootavate pidustusega uurisin meie endiselt peatreenerilt, kuidas omal ajal meeskonnaga tähistamas käidi ja mida huvitavat ette võeti.

1962. aastal, kui ma olin alles 16. aastane, võitsime maakondade võistlustel meeskonnaga Jõud III liiga ning tagasime edasipääsu II liigasse. Seal mängisid kolhooside ja sovhooside meeskonnad. Igal juhul, kui meie võidumäng lõppes, hakkasime kodu poole tagasi sõitma. Tollel ajal me käisime mängudel kastiautoga nii, et kõik mängijad olid taga kastis. Pärast mängu käisime kiirelt poest läbi, ostsime valget viina, vett ja vorsti ja siis kastis pidutsesime.

Järgmine suurem pidutsemine oli meil Leedus, kui mängisime leedukate, lätlaste, ja valgevenelaste vastu ühel turniiril. Seal jäime kolmandaks ja siis keset Kuldiga linna tähistasime pargis, kus me tegime endale mõnusa banketi. Kõigil oli tuju väga hea.

Kui saime Katseremonditehase (KRT) meeskonnaga Meistriliigasse, siis olid juba korralikumad banketid. Kõik restoranid käisime läbi. Seal Volgas olime ja Kasekeses ja ma mäletan, et lauad olid alati korralikud: söögid, joogid, valge viin, konjak, kingitused, karbonaadid, salatid ja õlu. Kõik maksis kinni KRT. Bankettidele võtsid kõik oma naised kaasa ja need olid ikka vinged peod. Kõik seal tantsisid ja tundsid ennast hästi. Ükskord oli ka nii, et kui me Pärnus ühe tähtsa mängu võitsime, siis KRT maksis igale mehel 10 rubla peopeale ja siis ka ikka võtsime korralikult, viina voolas nagu higi.

Peoloom Borjaga vestles Priit Raamat

Marten Kihho sai Jõgeva vastu peetud kohtumises huvitava üllatuse osaliseks: Hea, et kõik teised lihtsalt minema jooksid… mina ei pidanud tegelikult lööma seda karistuslööki.

Annika Tartes plaanib peagi Welco treeneritooli hõivata: Miks te seda palli õhus toksite nagu mängiks pingpongi? Mängime ikka maast ja kiirelt nagu Barcelona.

Andres „Antu” Joosep Jr võrdleb vendade Valtnate treeneriduot: Siim ja Mikk on nagu yin ja yang – kokku moodustavad nad ühe palli.

Siim Valtna oli Aspeni põllustaadionil hädas tehnilise ala leidmisega:

KIKKAMÄGI TEAB JA ÕPETAB

Kus see ala on? Kuhu ma lähen?

Hea Kikkamägi, läksin eile õhtul rahustavasse kergesse joogatrenni My Fitnessis, kuid õhtu pöördus kiiresti tragöödiaks ning trenn oligi rikutud. Kujutad sa ette – tahtsin teha joogat siseruumis klaasi taga, kuid EMT otsustas, et nende levi sinna ei ulatu!! Olin väga ärritunud, sest olin plaaninud trenni käigus kuulata uut Beyonce’i plaati, kuid levi puudumise tõttu plaadi striimimine ei õnnestunud. Samas sain täna treeningsaalis õnneks juba jooksmise ajal kuulata, mida tahtsin. Austatud Kikkamägi – millest on sellised levikõikumised tingitud? Kas peaksin äkki mõtlema operaatori vahetamisele?

Sinu kui tunnustatud telekommunikatsioonieksperdi õpetussõnad oleksid mulle äärmiselt huvipakkuvad!!

Mari-Lucille, 22.

OMG! Sul ikka üldse ei vedanud. Sellistel hetkedel tahaks konkreetselt enekat teha.

Ma ei saa aru, mida see EMT endast arvab. Kusjuures – mul on olnud täpselt sama mure ja, ausalt öeldes ega siin midagi teha ei ole, v.a vb fläshimine EMTi peakontori ees. LOL. Igatahes teised operaatorid on veel nõmedamad ja parem ära isegi hakka nende peale oma närve raiskama. Parem tee nagu mina: lae hea muusika juba telefoni/pleieri ja ole vaba kõigist, kes Sinu head vibe’i võiksid rikkuda.

PS! Vb peaksime koos käima trennis? Mulle endale väga istub My Fitnessi Body Balance. Kirjuta mulle Kikkamagi@makainjoogas.ee.

Mir k o K ikk a m ä g i (va lim is )lu b a d u s i:

j a ga b

Welco hooaja lõpupeol on hommikul kella 5ks otsustatud, kumb meist Reiljaniga on Welco ema ja kumb isa.

Martin Raiste informeeris kõiki Viljandisse sõitnud inimesi oma tulevikuplaanidest: Ma ei pea ennast enam kunagi kokku võtma.

Carl „Pupi” Pihor sõnastamas kõikide fännide mõtteid Viljandis räusanud Mart Raamatu suunas: Sa võid vahepeal vetsu minna ja sinna pikemaks ajaks jääda.

Telekommunikatsiooniekspert Kikkamägi

Lugejate rubriik on alati avatud küsimustele, muredele, arvamustele ja kõigele muule, mis meie lugejatel võiks südamel olla. Meie e-postkast ootab kirju aadressil elektriarve@hotmail.com.

19

rahvaliiga v채ravak체tid

2013

Mart Raamat 10 Riho Rokk 8 Henri J채rv 5 Paavo Binsol 4 Ott Marten Lunge 4 Indrek Toomas 3 Allan K천rts 2 Laur Nurme 2 Andi Oras 2 Veiko Seliste 2 Rasmus Johanson 1 Toomas Kolk 1 Juhan Luik 1 Toomas Pallo 1 Julius Raamat 1 Raigo Rosental 1 Joosep Sibul 1 Raiko Utsal 1 Siim Valtna 1