Aplaus sügis 2014 by Eesti Kontsert

Aplaus muusikaajakiri

nr 11 s ügis 2014 h in d 2 . 5 0 €

Helilooja Peeter Vähi Õhtud Kadriorus

Vaata sügise kava

lk 47!

kontserdisoovitust Legendaarne Zubin Mehta 70 aastat mehemoodi laulu Eesti klaveri lugu

Fagotivirtuoos

Martin

Kuuskmann

145. HOOAEG

Haldjakuninganna

Jevgeni Onegin

HENRY PURCELLI SEMIOOPER 12.11 SOOME RAHVUSOOPERIS, 26.11 RAHVUSOOPERIS ESTONIA NING TARTUS, SADAMATEATRIS

PJOTR TŠAIKOVSKI OOPER 24.03 RAHVUSOOPERIS ESTONIA NING VANEMUISE VÄIKESES MAJAS

sisukord

58 22 12

Reigi õpetaja

Rehepapp

EDUARD TUBINA OOPER VANEMUISE VÄIKESES MAJAS AINULT 2 ETENDUST! 6. JA 27.02

TAUNO AINTSI OOPER 13.11 SOOME RAHVUSOOPERIS, 27.11 JA 23.03 RAHVUSOOPERIS ESTONIA NING VANEMUISE VÄIKESES MAJAS

Esikaanel Martin Kuuskmann Foto Karl J. Kaul

Sisukord Mees, kes päästab fagoti needusest

Kus on Peeter Vähi kodu?

Eesti klaveri lugu on täis üllatusi

RAM 70 – muhe olevik ja tegus tulevik

Produtsendil elu keeb

Õhtud Kardiorus: hariduse ja meelelahutuse sulam

Koolikontserdid sütitavad õpilasi

Hooaja tippsündmused

Legendaarne Mehta: ma olen alati õnnelik, kui ma juhatan

Eesti Kontserdi sügishooaeg 2014

Seltskond

Ristsõna

Pekingi ooper

www.concert.ee

40 sügis 2014 APLAUS

juhtkiri

ESTONIA KONTSERDISAAL Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771 e-post info@concert.ee

VANEMUISE KONTSERDIMAJA Vanemuise 6, 51003 Tartu telefon 737 7533 e-post vkm@concert.ee

PÄRNU KONTSERDIMAJA Aida 4, 80011 Pärnu telefon 445 5810 e-post parnu@concert.ee

JÕHVI KONTSERDIMAJA Pargi 40, 41537 Jõhvi telefon 334 2003 e-post johvi@concert.ee

PETERBURI JAANI KIRIK Dekabristide 54a, Peterburi telefon +781 2710 8446 e-post jaanikirik@concert.ee

Aplaus Eesti Kontserdi ajakiri www.concert.ee/ajakiri-aplaus Nr 11 sügis 2014 Väljaandja Eesti Kontsert Helen Leetsar aplaus@concert.ee Teostus Menu Toimetaja Katrin Streimann Kujundaja Kutt Niinepuu Trükikoda Kroonpress

Tähelepanu! Valmis olla! Start!

ügise, täpsemalt septembri tulek meenutab mulle uue aasta saabumist. Kalendris jääb aastanumber küll vahetumata ja vahuveinipudeleid ei avata, kuid inimestesse näib pugevat sarnane uue alguse tunne nagu 1. jaanuari eel. Ka neil, kel koolitee ammu seljataga. Suviselt kerged meeleolud asenduvad tegusate mõtete ja plaanidega. Meie puhkusest lõõgastunud vaim ootab kannatamatult stardipauku, et asuda teele uute saavutuste, väärtuslike kogemuste ja nauditavate elamuste poole. Tõelisele kultuurigurmaanile kõlab see stardipauk just septembri alguses. Siis, kui teatri- ja kontserdimajad taas uksed avavad ning põhjaliku ettevalmistuse läbinud uued hooajakavad avalikkuse ette lahti rullitakse. Eesti Kontsert alustab uhkusega juba 73. korda septembrist maini kestvat kontserdihooaega, mille tuntud kõrget kvaliteeti vürtsitavad seekord siinmail enneolematu või harva nähtava suurusega muusikalised projektid ja kollektiivid. Hooaja avab kümnendi klassikasündmuse vääriline kontsert, mis toob Estonia kontserdisaali lavale Iisraeli filharmoonikud koos legendaarse maestro Zubin Mehtaga. Kevadel jõuab Noblessneri valukojas esimest korda publiku ette maailma kultuurisündmuste tippu paigutuv mastaapse produktsiooniga muusikaline lavastus – Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühisloominguna sündiv “Aadama passioon”. Nende kahe suursündmuse vahele mahub aga sadu teisi põnevaid kontserte üle Eesti. Kogenumad muusikasõbrad teavad, et kiigates hooaja algul õigel ajal meie kassadesse, võib soetada pääsmeid neile suurepärastele kontsertidele erakordselt soodsalt. Kui see tilluke nõuanne nüüd veidi hiljaks jäi, siis katki pole midagi – uus aasta toob uued pakkumised ja heale Aplausi lugejale anname neist aegsasti märku ka oma ajakirja veergudel. Esitangi siinkohal üleskutse kõigile muusikasõpradele. Kui soovid Aplausi oma postkasti, igakuist elektroonilist uudiskirja heade pakkumiste ja kontserdisoovitustega oma e-posti aadressile või lihtsalt jagada väärt ettepanekuid parema ajakirja või miks mitte ka kontserdikava koostamiseks edaspidi – kirjuta sellest meile! Aadress aplaus@concert.ee on ootel. Kõigi vahel, kes meile hooaja jooksul kirjutavad, loosime aprillis välja kutse kahele maikuus Noblessneri valukojas toimuvale “Aadama passiooni” esiettekandele. Olgu seekordne ajakirjanumber nauditav sissejuhatus Eesti Kontserdi uuele hooajale. Valikud ootavad tegemist, et väärtuslikud sündmused ei jääks külastamata! Tähelepanu, valmis olla, start! Hooaeg algab nüüd!

Helen Leetsar Eesti Kontserdi turundus- ja müügiosakonna juht www.concert.ee

sügis 2014 APLAUS

uudised

MERI RIIDEKAPIS

Estonia kontserdisaal sai uue klaveri Festival Hiinas

C-JAM.

25. oktoobrist 22. novembrini toimub Hiina suurlinnades esimene Balti muusika festival Hiinas. Eestist osalevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, käsikellade ansambel Arsis, tšellokvartett C-JAM ja soolopianist Rein Rannap. Kokku antakse 21 kontserti Shanghai, Pekingi, Hongkongi, Guangzhou, Jinani, Tianjini ja Xuzhou kesksetes kontserdisaalides. Leedust osaleb kaks kollektiivi ning Lätist üks kollektiiv. Siinsete muusikute suurejooneline esitlus maailma ühel tähtsamal muusikaturul (hõlmatud on neli Hiina suurimat linna) sai alguse eelmise aasta juulis, kui Eesti Kontserdi kutsel tegi visiidi Eestisse Hiina kontserdikorraldajate esindus. Kõik esinejad valiti tookordsetelt showcase’idelt, mis jätsid Hiina kolleegidele väga hea mulje Eesti interpreetide tasemest. Festivali korraldavad Shanghai City Theatre, China Association of Performing Arts, Eesti Kontsert, Leedu Rahvusfilharmoonia ja Latvias Koncerti, toetavad Hiina ja Eesti kultuuriministeerium. Järgmisel aastal on kavas mitme Hiina juhtiva muusikakollektiivi esinemised Balti riikides. Eestist on 2015. aastal Hiina kutsutud RAM ja Estonian Dream Big Band.

Viimane uhiuus kontsertklaver telliti Estonia kontserdisaali umbes 17 aastat tagasi. Vajadus uue instrumendi järele muutus aasta-aastalt üha teravamaks ja nii mõnegi maineka pianisti Eestisse toomine on jäänud just sobiva klaveri puudumise taha. Tegemist on D-mudeli kontsertpilliga, suurimaga Steinway klaverite seas, mis on standardiks pea kõigis maailma juhtivates kontserdisaalides. Riigihanke tulemusel võitjaks osutunud IS Musicu poolt esindatavas Steinway & Sons Hamburgi tehases käisid sobivat instrumenti välja valimas Eesti tipp-pianistid Peep Lassmann ja Ivari Ilja. Mõlemad hindavad valikut äärmiselt õnnestunuks ja usuvad, et kümnete ootel pillide hulgast suudeti välja valida “just see õige”. Klaveri suurepäraseid omadusi saab nautida juba oktoobris algaval rahvusvahelisel pianistide festivalil “Klaver”. Pilli ostu rahastas kultuuriministeerium.

Uus dirigent Kaspars Putniņš Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstilise juhi ja peadirigendina alustab alates hooajast 2014/2015 Kaspars Putniņš (1966). Aastast 1992 on Kaspars Putniņš olnud Läti raadio koori dirigent. Aastal 1994 asutas ta koori solistide baasil ansambli Läti Raadio Kammerlauljad. Aastail 2005–2008 oli ta Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on Kaspars Putniņš juhatanud selliseid Euroopa nimekaid koore nagu BBC Singers, RIAS-i kammerkoor, Berliini Rundfunkchor, NDR-i koor, Hollandi raadio koor, Collegium Vocale Gent, Flaami raadio koor jt. Kaspars Putniņši repertuaar hõlmab koorimuusikat nii renessansiajastust, romantismist kui ka tänapäevast, kuid tema suurim kirg on nüüdismuusika: väljapaistvate uudisteoste tutvustamine publikule, mis samas võimaldab esinejatel avastada oma võimeid ning arendada vokaalseid oskusi uutele tasanditele. Kaspars Putniņš on algatanud mitu teatriprojekti koori osalusel. Ta annab sageli loenguid ja meistriklasse nii kodu- kui ka välismaistel seminaridel. Talle on omistatud Läti muusika grand prix (1998) ning Läti ministrite nõukogu auhind saavutuste eest kultuuri ja teaduse vallas (2000).

Kaspars Putniņš

www.concert.ee

sügis 2014 APLAUS

kaanelugu

kaanelugu tekst: MARGIT KILUMETS fotod: Peter Adamik, Chris Hayner

Mees, kes päästab

fagoti needusest

Kolmel juhul neljast ei tea inimesed, mis imeelukas see fagott niisugune on. Saksofon, trompet – jah, aga fagott… Seda pilli tuntakse vähe, mis on ühtlasi nii tema pluss kui ka miinus. Fagotimängija Martin Kuuskmann (42) ei pea rabelema sellises tihedas konkurentsis nagu pianistid või viiuldajad, samas tuleb tal päevast päeva tõestada, et ka fagott võib olla soolopill, millega õnnestub tuhandepealine kontserdipublik toolide külge naelutada.

ava armastab Martin Kuuskmanni. Kui ta oma fagoti ja kõikevõitva naeratusega publiku ette astub, siis on ta niisama vastupandamatu nagu Michael Bublé või Robbie Williams ameerika koduperenaiste ees. Suur vahe seisneb lihtsalt selles, et Martinil tuleb oma muusikaga võrgutada tõsist klassikapublikut ning panna nad uskuma, et virtuoosne tehnika ja andekas helilooming võivad tõsta fagoti kõrgemale tavalise orkestripilli staatusest.

Armumise ABC Martin toonitab, et tal pole halb, kui ta läheb mängides näost punaseks. Nii on loomulik.

Alguses mängis Martin hoopis klarnetit. Kuna ta oli aga kasvult pikk ja fagott nõuab mängijalt küllalt suurt füüsilist võimekust, soovitas legendaarne tuubaprofessor Riho Mägi noormehel fagotti

www.concert.ee

APLAUS sügis 2014

proovida. “Mis mulle kohe meeldis, oli amplituud,” kirjeldab Martin armumise esimesi tundemärke. “Fagott on keeruline pill, võtab välja neli oktaavi – piltlikult öeldes pool klaverit – ja ma saan ennast sellel muusikaliselt hästi väljendada. Igas oktaavis on dünaamiline skaala ühetaoline, mida näiteks ei saa öelda flöödi kohta. Nojah, nii valjult nagu trompetiga ma muidugi mängida ei saa, aga piisavalt kõvasti, kui vaja. Ja väga vaikset häält suudab fagott ka teha! Pealegi on ta paljudest pillidest emotsionaalsem.” Üks peamisi etteheiteid, mida vaene fagott peab taluma, on see, et teda ei ole kuulda. Martini kaitsekõne on siinkohal rajatud tõdemusele, et sageli on just fagotile mõeldud teosed üle orkestreeritud. Ja tõesti – fagott ei ole vasest pill, millega saab teisi üle mängida. Tema algkodu

asub hoopis Bosnia mägedes, kus kasvavad vahtrapuud, millest on tehtud näiteks Baierimaalt pärit Moosmanni fagott, Martini lavapartner. Ühel kenal päeval

Fagoti kõla sarnaneb inimhäälega. kavatseb mees matkata oma armsaima pilli sünnikoju ning sealsed metsikud vahtrametsad oma silmaga üle vaadata. Praegu aga on Martini elus niigi palju lendamist (fagott kenasti pea kohal riiulis, mitte äraantava pagasi hulgas), nõnda sügis 2014 APLAUS

kaanelugu et ühtegi lisareisi ei taha muusik oma eluplaanidesse kirjutada. “Ma kindlasti ei lenda nii palju kui võimalik,” iseloomustab Martin oma elukorraldust, “vaid nii palju kui tarvis. Aga kindel on, et igas kuus ma kusagile lendan, sest kui tahad töötada solistina, siis ei saa püsivalt mängida ühegi orkestri koosseisus, vaid peab oma teenistuse kokku panema kontserdireisidest.”

Vana-Pärnu maantee – Manhattan – Blaine

Praegu on Kuuskmannide koduks Blaine’i linnake USA läänerannikul Washingtoni osariigis. Kui kaarti vaadata, siis oleks nagu tegemist Vancouveri eeslinnaga, kuid Blaine asub siiski Ameerikas. Üks peamisi mõjutajaid uue kodulinna valikul oli suurte lennujaamade ja Vancouveri lähedus, sest Martini abikaasa Tiiu on seal sündinud ja tema suguvõsa elab samuti Kanadas. Kontrastid Martini elus on muidugi suured, sest pikka aega elas ta New Yorgis Manhattanil, kus ühes majaplokis oli rohkem elanikke kui praegu kogu Blaine’is kokku. Ent väikeste lastega on Manhattanil keeruline ja nii tuli koos pereloomisega võtta ette elumuutus. Kumb Martin siis õigupoolest on, kas eestlane või ameeriklane? 19 aastat Eestit versus 24 aastat Ameerikat. Üle poole elust mujal, kuid siiski suviti siin puhkamas ja sageli ka kodumaal kontserdireisidel. Ta ise ütleb, et on ikka eestlane, kes haaras 1990. aastate alguses elu pakutud võimalusest kinni ja lendas Tallinna Muusikakeskkooli viimases klassis koos nelja teise eesti noormehega Californiasse, et õppida seal muusikat ja tutvustada Eestit. “Aeg oli selline, et meilt tõesti küsiti, mida me sööme, kas eestlased üldse oskavad telefoni kasutada ja kas meil Eestis liiguvad jääkarud,” naerab Martin. “Mitte midagi ei teadnud ameeriklased meie kodumaast. Aga see pere, kelle juures ma peatusin ja kellele ma siiani olen tohutult tänu võlgu, julgustas mind kohalikku ülikooli katsetele minema. Äkki olingi nagu kogemata San Jose State Universitysse sisse saanud, lisaks veel täisstipendiumiga, nii et lendasin küll vahepeal koju, aga viie kuu pärast olin Ameerikas tagasi ja siis juba kui täievoliline üliõpilane. Perestroika tuules läks see kõik nii libedalt, et ma ei pidanud isegi keeletesti tegema.” Martin on lõpetanud Manhattan School of Musicu, omandanud Yale’i Ülikooli muusikakoolis magistrikraadi ja

APLAUS sügis 2014

saanud sealt solistidiplomi. Ameerikas elatud aastate jooksul on ta ennast solistina nii võimsalt üles töötanud, et kuulub vaieldamatult maailma parimate fagotimängijate hulka. Teda ootavad kuulsad festivalid ja kontserdisaalid, kuid ometi veetis Martin sel suvel nädalaid Eestis, et esineda Tartus “Klaaspärlimängul” ja osaleda Pärnus Järvide suveakadeemias. Ja sügisel tuleb ta Eesti Kontserdi kutsel taas tagasi, et anda koos Tallinna K a m m e ro rk e s t r i ning dirigent Risto Joostiga kontserte Tallinnas, Tartus ja Pärnus. “Muidugi läheb südame alt soojaks, kui mind Eestisse kutsutakse,” tunnistab Martin siira meeleliigutusega. “Mul on siin omaksed, sõbrad, lapsepõlvekodu… Muide, esimesed kuus eluaastat elasin ma Tallinnas aadressil Vana-Pärnu maantee 3 ja 1986. aastal kolis samasse majja helilooja Ülo Krigul koos vanematega. Kui Tõnu Kõrvits käis minu juures mudelautodega mängimas, siis Ülo juures käis ta juba õlut

Kuidas aga saada kokkuleppele orkestriga, et kalli raha eest kutsutaks mängima just Martin Kuuskmann, kui üldjuhul on orkestris olemas oma fagotimängija, kelle sõrmed sõna otseses mõttes sügelevad? “See ongi pidev võitlus,” naerab Martin. “Minu konkurendid on nii viiuli- kui ka klarnetimängijad, aga ennekõike bürokraatlikud ja vanamoodsad orkestrid, kes

Talle kirjutatud kontserdid on enamasti maratonilaadsed teosed, mis interpreedist kõik mahlad välja pigistavad.

Muidugi läheb südame alt soojaks, kui mind Eestisse kutsutakse. joomas! Me oleme kõik kolmekesi väga head sõbrad, aga jagada niimoodi aeda ja lapsepõlvemaja, nüüd loomingut – see on ikka väga eriline tunne!”

11 x Kuuskmann

Nii Ülo Krigul kui ka Tõnu Kõrvits on Martinile ja tema fagotile muusikat kirjutanud. Ühtekokku on Martin nimekatelt heliloojatelt tellinud ja ka saanud 11 soolokontserti. Neid kirjutades on heliloojad silmas pidanud just Martinit ja tema loojanatuuri ning teadnud, et niisama riiulile see muusika tolmuma ei jää: Martin esitab neid kontserte koos erinevate orkestritega ja võimalusel ka plaadistab.

peavad oma kohuseks lasta esimesel fagotimängijal soleerida. Nad tunnevad oma pilli läbi ja lõhki, aga vahel on see takistus, et raamidest välja murda ja teha midagi uut. See jälle meeldib mulle! Nii et väiklus ja liigne kinnihoidmine traditsioonidest on need, millega mul tuleb piike murda.” Martini trumbid on tema elegants, lavasarm ja tehniline võimekus. Talle kirjutatud kontserdid on enamasti maratonilaadsed teosed, mis interpreedist kõik mahlad välja pigistavad. Loomulikult sõltub palju ka dirigendist ja tema hoiakutest: väga hea orkester võib halva dirigendi korral muutuda täiesti keskpäraseks ja vastupidi. Oma äriasju korraldab Martin ise ja selles vallas lööb välja tema ameerikalik geen. Ta on veendunud, et muusik peab oskama oma rahaasju ise ajada. Martinil on küll agent Viinis, kes talle n-ö esinemisi ette ajab, kuid sisuliselt on ta siiski iseenda mänedžer. Ta peab isegi loenguid teemal, kuidas olla muusik ja ärimees ühes isikus. Kõva koolituse self-mademan’iks kujunemise teel andsid Martinile New Yorgi aastad, sest seal lihtsalt ei saanud ennast lõdvaks lasta: pidi teadma oma väärtust ja seisma enda eest mitte ainuüksi mängu, vaid ka sõnadega. “New Yorgis tuleb olla proff igas olukorras, muidu neelatakse sind alla,” kirjeldab Martin. “1997. aastal ma abiellusin ja järgmised viis-kuus aastat tegin karjääri, töötasin ennast tippu New Yorgi muusikaelus. Olid tõesti head ajad, palju sai selle linna tipporkestreid läbi mängitud ja see toitis ikka kõvasti eneseusku.” www.concert.ee

Martini kreedo kõlab: "Ole nendega, kellega sulle meeldib. Maailm on täis ilusaid inimesi!"

Martin oma perega Blaine´is: abikaasa Tiiu, Villu (12), Liisi (9) ja Oskar (6).

2002. aastal sündis Martinil ja Tiiul poeg Villu ehk William, kolm aastat hiljem Liisi ehk Anneliis ja veel kahe aasta pärast Oskar.

Keskea rõõmud

Praegu on Martini elutempo sätitud nii, et pere ei peaks karjääri pärast kannatama, ja vastupidi. Kuuskmannide kodumaja asub 300 meetri kaugusel Vaiksest ookeanist ning kodu on kujundanud disainerist abikaasa Tiiu. Kuna lapsed kasvavad kiiresti ja ruumi läheb järjest rohkem tarvis, saab maja nagu lego pidevalt pikendatud. Viimati kolis Martini stuudiosse tütar Liisi ning isal ei jää nüüd muud üle kui harjutada elutoas. “Meil on aaker maad, nii et küll ma uue stuudiokuubiku kusagile püsti panen,” naerab muusik, kelle fagotimängija sõrmed oskavad ka haamrit hoida. www.concert.ee

“Olen ikka eesti mees, kes teeb peedist pesumasina ja saab majasiseste ja -väliste töödega hakkama.” Just Blaine’is elades on Martin hakanud õpetamisest rõõmu tundma. Enamasti tähendab õppejõuamet, et tunniplaanid on paigas ja kui tuleb sobiv pakkumine, saab õpetaja ka esinemiskutse vastu võtta. Martini elu käib põhimõtteliselt teistpidi: ta on solist, kes võimalusel õpetab. Ja koolid sätivad oma tunniplaani tema järgi. Ärivaistuga inimesena saab Martin väga hästi aru, et nimega õpetaja toob koolile kuulsust, mis on omakorda reklaam ja kajastub uute õpilaste arvus. Solistina aga kavatseb ta mööda ilma tiirutada veel hea mitu aastat. Enam pole tema nimi agentuuridele ega dirigentidele võõras, kontaktid sünnitavad kontakte ja hea suhtlejana püsib Martin Kuuskmann inimestel meeles.

“Vaeva tuleb muidugi kogu aeg näha ja horisonti avardada,” tunnistab mees, kelle kalender on paigas juba kaks-kolm aastat ette. “Sellised nimed nagu Lang Lang või Yo-Yo Ma tiksuvad kogu aeg muusikasõprade mõtetes, võib-olla nemad ei pea enam oma tuntuse pärast muretsema, aga päris lõdvaks lasta ka ei saa. Suur õnn, kui sa tead täpselt, mida sa tahad teha, ja siis selle nimel ülespoole rühid.” Järgmisel paaril aastal on Martinil kavas rohkem plaadistada, et fagott oma sulni kõlaga jõuaks suurema kuulajaskonnani. Eelarvamused ongi ju selleks, et neid murda, ja fagoti tämber on kõrvale meelepärane, registrilt väga inimhääle sarnane. Muide, mida rohkem on lahti fagotimängija enda hääl, seda tundlikumalt ta pilli käsitseb. Ja siinkohal jõuab Martini edu lõngakera ots tagasi Eestisse, sest oma hääle laulis ta lahti RAM-i poistekooris. sügis 2014 APLAUS

helilooja

tekst: MARGIT KILUMETS fotod: KAUPO KIKKAS, TIIT PRUULI, EVERI VÄHI, TIINA JOKINEN

Peeter Vähi kodu?

Kus on

Ta kirjutab aeg-ajalt sulepeaga, sest tahab traditsiooni elus hoida. Samas suudab kiiresti leida internetist kõik vajaliku ja komponeerib arvutit kasutades. Ta armastab ühtviisi nii Aafrikat kui ka Antarktikat, nii ida kui ka läänt. Maailmakodanik Peeter Vähi (59) on küll kogu aeg kusagile teel, ent tema päris kodu asub Kadriorus ja tema muusikaliseks koduks saab sel hooajal Eesti Kontsert.

... mitmed heliteosed on valminud või vähemalt inspiratsiooni saanud Maarjamaast kaugel eemal olles.

Composer in residence on Eesti Kontserdi ja eesti keele jaoks nii uus mõiste, et sellele polegi head filoloogilist vastet. Naljaga pooleks võib öelda, et Eesti Kontsert kodustab su selleks ajaks... Resideeruv helilooja või kodustatud helilooja ei kõla tõesti kuigi kenasti, aga asja mõte seisneb selles, et üks muusikalooja rakendab oma loomingulise jõu hooaja jooksul ühe organisatsiooni teenistusse. Eesti Kontsert katsetab seda maailmas levinud loomingulist suhet heliloojaga vist küll esimest korda ja mõistagi teeb au, et Eesti Kontsert pöördus säärase ettepanekuga just minu poole. Sinu koduks on ansambli Vitamiin aegadest peale olnud maailm kogu oma kirevuses. Ega see Eesti Kontserdi pakkumine tähenda ometi füüsilist paigalolekut?

APLAUS sügis 2014

www.concert.ee

Ei-ei, sellega ma arvatavasti hakkama ei saaks. Kuigi raiumine stiilis, et “ma ei saa elada ilma reisideta” või “ma ei saa elada ilma muusikata” pole 90 protsendi ulatuses tõsi. Isegi “ma ei saa elada ilma sinuta” on lihtsalt kunstiline liialdus! Ütleme nii, et ilma reisideta oleks elu vaesem. Ja eri põhjustel olen elu jooksul tõesti väga palju rännanud: kümne Vitamiini-aasta jooksul olin keskmiselt seitse kuud aastast reisil. Ka hiljem on mitmed heliteosed valminud või vähemalt inspiratsiooni saanud Maarjamaast kaugel eemal olles: India veerikastel jõgedel, Sise-Aasia kõrbetes, Antarktikas. Kindlasti jäävad ka Eesti Kontserdi residentuuri aega mitmete eksootiliste piirkondade külastused, mis omakorda inspireerivad looma uut muusikat. Sa oled sõitnud Arktikast Antarktikani, läbinud Siiditee ja suure osa

Aafrikast. Mil määral on sinu reisid seotud muusikaga? Reisist kui inspiratsiooniallikast pole mõtet pikalt rääkida – see on niigi selge. Mul on arvuti alati kaasas, nii et kasutan

Peeter Vähi viie pintslitõmbega: • armastab jalgrattaga sõita, • pildistab siiani filmilindile ja paneb fotodest kokku näitusi, • kuulub Budismi Instituudi nõukogusse, • sõidab kevadel ekspeditsioonile Paapua Uus-Guineasse, • on plaadifirma Estonian Record Productions kunstiline juht.

sügis 2014 APLAUS

helilooja

Maasaide kuningas Solomon on korraks usaldanud oma valitsejasaua Peetri kätte. Keenia, 2004.

Koos kaunitaridega hameri hõimust. Ida-Aafrika, 2008

vabamaid hetki muusika kirjutamiseks. Mingil määral saan rännates teha ka produtsenditööd, sest näiteks Aafrika-reisil kohatud uhked hõimud kutsusime tänu otsekontaktile suhteliselt lihtsalt oma festivalile esinema. Kureerin kaht festivali ja nii “Oriendil” kui ka “Klaaspärlimängul” on publik saanud kuulata reisidelt kaasa toodud muusikalist sõjasaaki.

mu armastatud koostööpartneri Leipzigi Raadio ehk MDR-i Sümfooniaorkestri ühisprojektina. Osalevad ka RAM ning Ellerhein, dirigeerib Kristjan Järvi, keda ma jäägitult usaldan ja kes on ennegi mu muusikat nii kontsertidel juhatanud kui ka plaadistanud. Sellest oratooriumist saab mu Eesti Kontserdile pühendatud hooaja olulisim teos.

Ka sinu kui Eesti Kontserdi juures resideeruva helilooja kõige suurejoonelisem töö on juuripidi Aafrika mullas. Jah, ja eellugu viib ajas veel kaugemale tagasi, kui Nokia kontserdimajas kanti ette mu Lõunamandri reisi ainetel kirjutatud “Antarctic Concerto” ehk Kitarrikontsert nr 2. Saalis istus tol õhtul ka kirglikust reisimehest metseen Tiit Pruuli, kes astus pärast kontserdi lõppu ligi ja tunnistas, et oleks tahtnud seda esmaettekannet toetada, kui oleks mu loominguliste plaanidega varem kursis olnud. Sealsamas leppisime kokku uue, seekord Aafrika-teemalise teose asjus ja nüüd on see siis sündimas: vokaalsümfooniline suurvorm “Müstilisel Kaydaramaal”. Kui plaanid kinnitust leiavad, jõuab see kuulajateni Eesti Kontserdi ja

Kuidas niisugused pooleldi tellitud tööd reisi üldist meeleolu mõjutavad? Kui lähed mitmeks kuuks ära, siis nii ju päris ei saa, et mingeid kokkuleppeid ega kohustusi kaasa ei võta. Ma suudan küll mobiiltelefoni novembris välja ja aprillis tagasi sisse lülitada, aga teatud lubadused kuklas ikka kummitavad. Nii oli läbi Aafrika sõites ka: salvestasin suguharude juures nende traditsioonilist muusikat, ostsin pille kokku, muljeid oli metsikult, aga kõik see kokku moodustas paraja abrakadabra. Reis hakkas lõppema ja mul ei olnud ikka midagi konkreetset. Isegi ideed mitte. Siis jõudsime Malisse. Eelmisel aastal käis seal parajasti sõda ja meil tekkis nädalane sunnitud peatus. Kuna Eesti Vabariigil on Malis aukonsul, helistasin

APLAUS sügis 2014

ajatäiteks proua Eva Diallole, kes on nüüdseks pool sajandit Aafrikas elanud. Saime kokku, olime mõlemad kohtumise üle rõõmsad ja proua Diallo jutustas, et tõlgib parajasti eesti keelde “Mali Kalevipoega”, mille on kirjutanud “Mali Kreutzwald”. Lugu kolmest sõbrast, kes lähevad rännakule Kaydara allmaailma. Kuulasin, kuulasin ja sain aru, et see oligi teema, mida olin viis kuud asjatult otsinud. Ring sai täis. Nüüd tuleb veel keele ja tõlkega kõvasti tööd teha, sest tahan, et koor ja solistid laulaksid fulani keeles, mille vahele saaks põimida jutustaja eestikeelsed tekstid. Sinu kui helilooja suhted maailma keeltega on üldse märkimisväärsed. Milline see kirju rida on? Olen kirjutanud tiibeti- ja sanskritikeelsetele tekstidele, kasutanud jaapani haikusid ja vanaläti keelt. Üks mu armsamaid teoseid “Maarja Magdaleena evangeelium” on loodud koptikeelsele tekstile. Kõige ehedam on kasutada ikka algkeelt, sest iga tõlge, ükskõik kui hea, kahandab originaali mõnevõrra ja võtab maha ehedust. Muidugi tuleb heliloojana püüda neile keeltele lähedale saada, sest ei saa ju komponeerida nõnda, et ei tea, mis sõnawww.concert.ee

Puhumas Tiibeti pasunaid. Ühes Drikung Kagyu koolkonna budistlikus kloostris, 1997.

Paadiga Gangese jõel. India, 2002.

dega algavad muusikalised fraasid. Teksti arusaadavus ja mõte peavad säilima, isegi kui ükski saalisolija ei valda seda keelt, milles lauldakse.

kirjaga. Mu helikeel ei ole üldiselt väga modernistlik, pigem mahun ikka tavalistesse raamidesse, nii et haamriga saksofoni pihta koputamist ei tasu oodata.

Milline on kõige laulvam, helisevam keel? No kindlasti mitte tiibeti keel. Ega vist ka mitte läti. Võib-olla eesti, inglise või sanskriti keel.

Ütlesid, et tellimust täita on hea, kui tellija teab, mida heliloojalt oodata. No et ei pea hakkama haamriga koputama, kui ei taha. Aga mis saab siis, kui ootus ja tegelikkus teineteisest erinevad?

Kas on veel kollektiive peale MDR-i orkestri, kelle abil püüad Eesti kontserdielu uuel hooajal rikastada? Eksisteerib üks saksofonikvartett, keda peetakse maailma parimate hulka kuuluvaks – Raschèr Saxophone Quartet. Nad pöördusid mu poole ja tellisid kontserdi saksofonikvartetile ja kammerorkestrile. Üldse on see heliloojale väga meeldiv, kui muusikat tellib esitaja, sest siis on kindel, et teos hakkab elama ja seda mängitakse palju. Festivali või kontsertorganisatsiooni tellitud muusikal ei pruugi nii hästi minna. “Violet Winds” tuleb esiettekandele 5. veebruaril 2015 MustonenFestil. Kasutasin selles partituuris mitmeid uuenduslikke tehnilisi võtteid, muuhulgas näiteks puhumise sahinat, mis jätab päris tuule mulje ja seostub teose pealwww.concert.ee

takse ja tavaliselt ka suure rõõmuga. Kuigi seda, et teose mängimisest keeldutakse, on juhtunud ka geniaalsete heliloojate puhul. Näiteks Sibeliuse viiulikontserdi – ühe kõigi aegade säravaima – tunnistas üks viiuldaja algul esitamiskõlbmatuks! Olen praegu niisuguses loomingulises eas, kus ei tunne enam vajadust näida ilusam, parem või andekam, kui tegelikult olen. See hirm on tänaseks – või oli

Üks mu armsamaid teoseid “Maarja Magdaleena evangeelium” on loodud koptikeelsele tekstile. Kui muusikud heliloojat tunnevad ja usaldavad, siis reeglina nii ei juhtu. Muidugi on igaühel paremaid ja halvemaid päevi, nii et mõnikord kirjutad professionaalsest oskusest, aga jumalikku sädet su muusikasse ei teki. Minu praktikas on ühel korral teos seisma jäänud, enamasti neid ikka mängi-

isegi eilseks – möödas. Mind ei loksuta üldse, mida keegi mu loomingust arvab. Ja see pole mingi ülbe enesekindlus, vaid usk iseendasse ja arusaam sellest, millega ja miks tegelen. Mu seesmised veendumused annavad kindlust loomingulistele veendumustele. sügis 2014 APLAUS

helilooja

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU

His Holiness” (“Tema Pühadusele”). Kasutad pealkirjades sageli ka värve ja nii on sündinud valged või hõbedased kontserdid. Kuidas pealkirjastaksid või millise värviga iseloomustaksid oma praegust eluetappi? Mõnikord on pealkiri või vähemalt idee olemas juba enne, kui muusikat kirjutama hakkan. Minu jaoks pole see raske, kuigi näiteks Mozartil ja paljudel teistel klassikutel polnud üldse kombeks oma instrumentaalteoseid pealkirjastada. Ja värvidega on nii, et ma küll ei näe helistikke värviliselt nagu Skrjabin või RimskiKorsakov, aga visuaalne pilt ühe või teise teose kohta on täiesti olemas. Millise värviga iseloomustaksin oma praegust eluetappi? Pole sellele isegi mõelnud. Kindlasti jäävad kõrvale roosa, must, hall ja kuldne. Kõige täpsem määratlus oleks vast kirju.

näitusekalender sügis-talv 2014

27. august – 8. oktoober HARULDUSTE KOGU NÄITUSESAAL

Tõnu Arrak ja sõbrad 40 nuga

1.–22. oktoober FUAJEEGALERII

Tiia Külvi maalinäitus Väikesed ja suured reisid

15. oktoober – 5. november PEANÄITUSESAAL

Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juubelinäitus Oma viis

3.–24. november 6. KORRUSE NÄITUSESAAL

Geograafia ja geoinfosüsteemide (GIS) teabepäev KAART seinal

14. november – 5. detsember PEANÄITUSESAAL

Ometi pole see kogu aeg nii olnud. Neljakümnendate eluaastate alguses heitlesid sa oma sisemise minaga nagu paljud selles vanuses mehed enne ja pärast? Jah, see on see tagasivaatamise saatuslik hetk ja mis siis kellelegi silma jääb. Et kas on või pole jõutud nii kaugele, kui pidanuks. Mõne jaoks on see keskeakriis, teise jaoks väljapääsmatus loomingulisest labürindist või hoopis midagi kolmandat. Kirjutasin oboele ja kammerorkestrile teose nimega “Nelikümmend kaks” ja pühendasin selle Elvis Presley, Joe Dassini

APLAUS sügis 2014

ja Vladimir Võssotski mälestusele; nad kõik lahkusid siitilmast 42-aastaselt. Kui mõnda mu teost saab pidada autobiograafiliseks, siis “Nelikümmend kaks” on seda tõepoolest. Väga kirglik isiklik suhe annab muusikale mingi hoomamatu jõu, sest aastate jooksul on just sellest teosest ja tema erinevatest arranžeeringutest saanud tõeline hitt, mida on sadu kordi mängitud. Sinu teostel on sageli hingestatud ja väga emotsionaalsed pealkirjad: “Palveveski”, “Taevase järve laul”, “To

Eesti Kontsert ja Peeter Vähi kutsuvad nelja hüüdega: • oktoobrist 2014 kuni aprillini 2015 kontserdisari “Müstilised kõlad”, • novembris 2014 programm “Helilooja Eestimaale”: Vähi kammermuusika, • veebruaris 2015 “Violet Winds” esiettekanne Estonia kontserdisaalis, • oktoobris 2015 “Müstilisel Kaydaramaal” esiettekanne.

4.–27. september 6. KORRUSE NÄITUSESAAL JA GALERII

Kunsti ja raamatuid Paul Reetsi kogust Sõnasild

Evi Tihemetsa isikunäitus Tagasivaated Epp Viirese isikunäitus

7.–28. oktoober 6. KORRUSE NÄITUSESAAL

Eesti looduslikud pühapaigad soome-ugri kunstnike pilgu läbi

28. oktoober – 18. november FUAJEEGALERII

Mare Mikoffi skulptuurinäitus Kestast välja

3. november – 3. detsember 6. KORRUSE GALERII

Swiss Positions: jätkusuutlik lähenemine ehitusele 33 vaatenurgast 28. november – 19. detsember 6. KORRUSE NÄITUSESAAL

Heiki Ernitsa lasteraamatuillustratsioonid Pilte leiutades

15.–17. detsember FUAJEEGALERII, PEANÄITUSESAAL

EESTI TARBEKUNSTI JÕULUMÜÜK

Hoiame mõtteid, et jagada teiega www.concert.ee

Kujunduses kasutatud töö: Marje Üksine „Inimene raamatuga III” Foto: Teet Malsroos

Väga kirglik isiklik suhe annab muusikale mingi hoomamatu jõu.

E–R 10–20 L 12–19 Harulduste ja arhiivkogu saal E–R 10–18 L 12–17 Näituste osakond +372 630 7148, expo@nlib.ee www.nlib.ee/naitused

külaline tekst: ELISABETH HÕBESALU fotod: ALO PÕLDMÄE ERAKOGU

Eesti klaveri lugu on täis üllatusi

Tema telefon heliseb sageli. Tihtipeale järgnevad telefonivestlustele visiidid kõige kaugemasse Eestimaa otsa, et tuvastada olukorda, päritolu, vanust jms. Ent tegu pole arsti, vaid mehega, kes uurib Eesti klaveri lugu. Tema nimi on Alo Põldmäe. Heliloomingu, pedagoogitöö, laulmise ja muusikateaduse kõrval olete juba pikemat aega ja küllalt häälekalt tegelnud Eesti klaveriga. Kuidas see teema teid kätte sai? Kui ma 1993. aastal Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse tööle läksin, siis algas mu elus väga põnev aeg, mil sukeldusin, pea ees, eesti muusikalukku. Mitme sellest ajast leitud teemaga, nagu Raimond Valgre ja Ludvig Juhti elu ja looming, tegelen tänaseni. Sellest ajast jälitab mind ka Eesti klaveri teema. 2000. aastal tekkis mõte koondada kuida-

RAKVERE TEATER — SAMA VANA KUI MINU ISA

Tuleb jälgida, mida räägitakse, tähele panna vihjeid... gi Eesti klaveri lugu rahvale esitlemise eesmärgil. Pöördusin Eesti Kontserdi tolleaegse direktori Aivar Mäe poole. Ta imestas siiralt klaverirohkuse üle ja nõustus, et nendest tuleks teha näitus. Esimesel näitusel oli väljas 25 Eesti klaverit. Tegelikult oli sel ajal teada 44 ning tänaseks juba 79 www.concert.ee

Eesti klaverimarki. Nii sai alguse minu Eesti klaveriloo uurimine ja teema tundub mulle täiesti ammendamatu. Kas klaverimarkide koguarv võib veel oluliselt paisuda? Kui uskuda numbrimaagiat, võib sada ära tulla küll. Viimase 14 aastaga on välja tulnud 35 klaverit. Mul mõned kahtlusalused margid juba on, kuid neid ei saa täie mõõduga võtta. Ent arv kipub juba üle 80 piiri. See pole mingi lotomäng. Tuleb jälgida, mida räägitakse, tähele panna vihjeid... Nii intensiivselt, kui ise tegeled, nii intensiivne tuleb ka tagasiside. Teie Eesti klaveri teemalised artiklid, korraldatud näitused ning kontserdid on andnud kodumaise kultuuriloo pildile uut värvi ja sügavust. Mis on nende ettevõtmiste juures kõige enam innustanud? Asjal on kaks külge. Kõigepealt isiklik vaimustus uute maastike avastamisest. Isegi väike infokild võib tuua avastuse. Võrdleksin seda arheoloogi tööga. Kujutlen arheoloogi kivikalmel või linnamäel kaevamas ja värinat südames, kui labidas puudutab mingit eset. Innustust annab avastuse ootus. Ka klaveri lugu on läbikaevamata kultuurikiht, kus võib igal sammul avastusi oodata, leida mõne kuulsa inimese klaveri või uue margi. Näiteks käisin eile Heino Elleri

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi asutaja Alo Põldmäe peab Eesti klaveriloo teemat ammendamatuks.

õe Elsa Kristelsteini kunagises suvilas, kus nägin huvitavat kontsert-tiibklaverit firmalt Becker. Sain sellest kodust teada produtsent Toomas Zuppingu vihje peale. Artiklite ilmumise, raadiosaadete ja näituste järel on inimesed ise minuga oma klaveri asjus ühendust võtnud. sügis 2014 APLAUS

külaline

külaline siis neist esimene oleks Rathke. Järgmine suur tegija, kes konkureerib teisele kohale, on Jaan Rässa. Tema ei tootnud küll nii palju, kuid saavutas eriliselt kõrge kvaliteedi. Seda näitavad ka rohked medalid, millest vägevamad on saadud 1907. aastal ülemaailmselt näitusmessilt Brüsselis ja analoogne 1908. aastal messilt Madridis. Kolmandaks nimetaksin Ernst Hiisi. Omanimeline toodang, oma klientuur, juhtivad töökohad kuulsates Peterburi vabrikutes, Estonia klaverite väljatöötamine... Kolm esimest nime eristuvad täiesti selgelt. Neljandaga on keerukam, kuid tooksin sellena välja Saaremaa klaverimeistri Mihkel Salongi. Need neli kerkivad eredamalt esile. Nende pillid peavad paremini vastu ja on kvaliteedi poolest tasemel. Võib-olla tegin ma sellest nelikust väljajätmisega liiga tandemile Sprenk-Läte?

Klaverifestivalil “Tartu Vaim ja klaver” Tasku keskuses 2012.

Väga innustav on seegi, kui näed, millist avastamisrõõmu ja teadmishimu äratab inimestes mõne klaverinäituse külastamine. Minu osa on serveerida oma äratundmisrõõmu. Inimeste huvi ja nende tagasiside innustab mind omakorda jätkama. Milline on olnud seni kõige rabavam avastus? Olen sellele palju mõelnud ega saa üle ega ümber Ernst Hiisist (1939. aastani Ernst Ihse). Minu jaoks oli avastuste avastus, et Hiis ehitas Eesti Vabariigi ajal korduvalt ka Beckeri-nimelisi pianiinosid. Miks oli vaja nii tuntud ja tunnustatud meistril valmistada pille, mis kandsid teise firma nime? Ta märkis oma Beckeri klaverite malmraamile ka oma nime “Ihse”. Teema on müstiline ja salapärane. Becker oli üldse üks suurimaid Venemaal tegutsenud firmasid ja oma Peterburi-aastatel tegi Hiis selle vabrikuga koostööd. Põhjendusi otsides võib ju oletada, et vabriku sulgemise järel volitasid Beckeri omanikud Hiisi kasutama nende tootemarki, et hoida oma nime maailmaareenil. Ent esialgu on see vaid oletus. Teine tore üllatus oli firma Reppo klaveri juures. Pidasin seda Soome pilliks, kuni minuga võttis ühendust meister Mihkel Reppo sugulane Tiia Valdre ja teatas: “Vabandage-vabandage! See on minu vanavanaisa pill!” Seega on tegu eesti meistriga.

20 APLAUS sügis 2014

Kas Eesti klaveri lugu sarnaneb ümberkaudsete maade omaga või on see millegi poolest eriline? 19. sajandil oli Euroopas üldine klaverimuusika buum. Muusika loomine tekitas suure nõudluse klaverite järele ja tingis otseselt nende tootmise. Olukord on eri maades väga sarnane. Olen öelnud seda

Kabinet-tiibklaver Estonia.

oli olukord meiega väga sarnane. Leedus ja Poolas oli klaveriehitus väheke tagasihoidlikum, sest tegu on katoliiklike maadega, kus salongimuusika asemel viljeldi rohkem teistsugust muusikat. Sealt edasi Tšehhis ja Saksamaal ning põhja pool Norras, Rootsis ja Taanis oli klaveriehitus jälle väga elav.

Mis muuseumisse puutub, siis ma ei tea, et kuskil mujal oleks samasugust, mis kajastaks rahvuslikku klaveriehitust. varem ja ütlen ka praegu, et Peterburi on Eesti klaveriehituse häll. Sealsetes vabrikutes oli tööl kümneid Eesti mehi, kes said väljaõppe tsaariajal. Hiljem, Eesti ajal panid need mehed käima meie kodumaise klaveriehituse. Peterburi meistrite nimekirjas leidub ka palju läti nimesid ehk sel linnal on ka Läti klaveri loos oluline koht. Mul on Lätis kolleeg Elmars Zemovič, endine Läti Teatri-, Muusika- ja Kinomuuseumi töötaja, kellega üksvahe lõbusalt võistlesime, kumb leiab rohkem klavereid. Arv oli ligilähedane, kuid Läti veidi ees. Seal küündis erinevate klaverimarkide arv kuni 90. Ühesõnaga, Lätis

Mis muuseumisse puutub, siis ma ei tea, et kuskil mujal oleks samasugust, mis kajastaks rahvuslikku klaveriehitust. Keda peate Eesti klaveriehituse võtmeisikuteks? Võtmeisikuid on olnud mitmeid. Kronoloogiliselt oleks esimene Johann Friedrich Gräbner, siis Heinrich Falck. Robert Rathke oli siinmail esimene, kes läks üle klaverite tööstuslikule tootmisele. Kui saaksite nimetada neli nime, siis kes need oleksid ja miks just nemad? Kui nimetada neli etappiloovat meistrit, www.concert.ee

Kas Eesti klaveril on ka oma hiilgeaeg? Kuhu see paigutub ja millest johtub? Kahtlemata jääb Eesti rahvusliku klaveriehituse hiilgeaeg esimese Eesti Vabariigi aega, seda nii kvaliteedilt kui ka mitmekesisuselt. Tööstusi ja töökodasid oli väga palju, kokku on Eesti Vabariigi ajal toodetud klaverimarke 24. Nende hulgas esineb ka enne Eesti Vabariigi aega tegevust alustanud meistreid, nagu Oss või Hermann. Märgata võib teatud spetsiifikat: mõni tööstus lõpetas tegevuse ja teine jätkas. Näiteks meister Orntlichi tehas lõpetas 1938. aastal, sest meister suri. Tema lesk müüs töökoja sisustuse edasi Aleksander Bürgerile, kes jätkas Orntlichi tööd väikeste muudatustega Bürgeri klaveri nime all. Kõige üllatavam on mulle, et koduturu kõrval arenes ka klaverite eksport. Hiilgeaeg kujunes nii vilkaks tänu Peterburist kodumaale opteerunud 50–60 meistrile. See on näide, kuidas naaberriigi poliitiline olukord dikteeris meie riigi klaveriehituse järsu suurenemise. Teisest küljest on Eesti klaveri hiilgeaeg ka praegu. Maailmas võib klaveriehituses näha mõõnaperioodi. Niigi vähene tootmine on valdavalt kolinud ümber Aasiasse. Ajal, kui teised tootmised meie regioonis on kadunud, on Ernst Hiisi juhtimisel alustanud Estonia Klaverivabrik endiselt tegev. Kui suure osa moodustavad meie kodudes Eestis toodetud pillid? Minu hinnangul umbes kolmandiku. Siia hulka arvan ma ka pianiino Riga, sest www.concert.ee

selle konstrueeris Ernst Hiis. Koolidesse muretsetakse üha sagedamini Aasia pille, kuid kodudes on endiselt palju eestimaiseid klavereid. Teise kolmandiku moodustavad nõukogudeaegsed pianiinod ning kolmanda muude maade toodang, eriti Lätis ja Venemaal valmistatud pillid, nende seas palju Beckeri klavereid. Olete Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi asutaja ja juhatuse esimees. Kuidas muuseumil läheb? Muuseum on asutatud 2005. aastal, nii et tuleval aastal tähistame kümnendat aastapäeva. Oleme suutnud luua oma infobaasi ja muretsenud üle 40 klaveri. Kõik klaverid on soetatud tänu annetustele, sest eelarve meil puudub. Püsiasukohta ega -ekspositsiooni veel ei ole. Tegutseme Helme mõisa juures, kus meil on kasutusleping. Tähtaja möödudes tuleb Helme vallavalitsusega arutada, kuidas edasi. Igal juhul on Helme vallavalitsusel ja klaverimuuseumil soov avada Helmes klaverimuuseum ja selle nimel me ka tegutseme. Suur edasiminek on, et meil on nüüd filiaal Luunjas. See on pühendatud Ernst Hiisile, Luunjast pärit klaverimeistrile, Estonia klaverimargi loojale. Ekspositsioon sisaldab Hiisi valmistatud pianiinosid ja tiibklavereid. Kõrvuti Estoniaga võib näha pianiinot ja tiibklaverit Astron, pianiinosid Riga, Becker jt instrumente. Väljapanekut täiendab fotonäitus Ernst Hiisi elust. Millised on muuseumi lähimad ettevõtmised? Lähimad ettevõtmised on seotud Eesti pianiinode festivaliga, kus on väljapanek kümmekonnast Eesti pianiinost. Festival toimub Tallinnas koostöös keskusega KamaHouse, kus on septembrist alates iga kuu mitu üritust aasta lõpuni. Järgmise aasta alguses on kavas avada Tartu laulupeomuuseumis näitus Eesti harmooniumitest. See pill on olnud koos klaveriga koduse musitseerimise instrument alates 19. sajandi keskpaigast ja paljud Eesti klaverimeistrid valmistasid ka harmooniume. Tuleva aasta aprillist maini on Vanemuise kontserdimajas kavas näitus viimase viie aasta avastustest Eesti klaveri vallas. Tartu Saksa Kultuuri Instituudis jätkub kontserdisari “Hingega klaverid”, kus esitletakse Eesti ja Saksa klavereid. Telg on see, mis seob omavahel mõnda Eesti ja Saksa klaverit. Lisaks küpseb mu peas näitus Peterburi

Koolidesse muretsetakse üha sagedamini Aasia pille, kuid kodudes on endiselt palju eestimaiseid klavereid. ja Eesti klaverite suhetest. Samuti näitus “Klaveri paabel” rohketest välismaistest pillidest, mida Eestisse on imporditud. Mis muret valmistab? Kõige suurem mure on klaverite transport ja selle kallis hind. Valitsev on siiski avastamisrõõm. Ja üllatav on inimeste heatahtlik suhtumine ning siiras huvi Eesti klaveri saatuse vastu. Siinkohal kasutan juhust ja ütlen kõigile klaveriomanikele ja klaverite kohta teavet vahendanud inimestele: “Suur tänu!”

Viimaste aastate suurleid Pärnust.

Pianiino Becker kannab valmistaja nime malmraamil.

sügis 2014 APLAUS

juubilar

juubilar tekst: HELE-MARIA TAIMLA fotod: INDREK UMBERG, SABINE BURGER

70 aasta jooksul on Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) jõudnud mehemoodi laulda, plaadistada, kaubavagunis mööda Venemaad ja Euroopat tuuritada, korduvalt üle Atlandi lennata ning esineda isegi Carnegie Hallis – maailma ühes ihaldatumas kontserdisaalis.

astal 1944 Gustav Ernesaksa asutatud koori värvikas minevik ahvatleb nostalgitsema, ent praeguste kooriliikmete silmis on olevik veelgi kirevam ja parim alles ees. RAM on oma 49 lauljakohaga suurim kontsertmeeskoor maailmas. See tähendab, et palgalisi meeskoore on teisigi, näiteks suured armeekoorid Prantsusmaal ja Venemaal või rahvamuusikat viljelev meeskoor Ukrainas, ent klassikalise kontserttegevusega meestest on Eesti seltskond arvukaim. RAM-i peadirigent Mikk Üleoja leiab, et kuigi maailmas on endiselt kammerkooribuum, ei korva suure

koori kõlakarakterit ühegi kammerkooriga. Lisaks on olukordi, kui “mass maksab”: suurvormide ettekannetel, kus koor on orkestri taga ja häälerühmadel palju jagunemisi, võiks meeskoor olla suuremgi. Mikk Üleoja on RAM-i peadirigent neljandat hooaega. Lauljate silmis on Üleoja hea eeskuju oma töökuse ja organiseeritusega. Üleoja juhtimisel tehakse proove ka väiksemates rühmades, mis on treeninud lauljates valvsust ja vas-

tutustunnet ning kiirendanud töötempot. Üleoja kõrval töötavad RAM-i juures direktor Indrek Umberg, toimetaja Anu

RAM on oma 49 lauljakohaga suurim kontsertmeeskoor maailmas. Huntsaar, noodikogu haldaja Ene Soots ja administraator Rene Keldo.

Rahvusmeeskoori kontsert Jerevanis.

RAM 70 – muhe olevik ja tegus tulevik

APLAUS sügis 2014

RAM Berliini Filharmoonia kuulsas suures saalis. www.concert.ee

www.concert.ee

sügis 2014 APLAUS

juubilar

Mehed esinemas.

RAM-i tõestisündinud anekdoodid Ees ootas kontsert Berliinis. Viimases proovis täpsustati veel sõidu üksikasju ja lennujaama kogunemise kellaaega. Enne kojuminekut hõikas keegi valjult: “Homme siis D-terminalis!” Mitte kõik ei võtnud seda hõiget nalja pähe: üks mees ootaski järgmisel hommikul D-terminalis Berliini laeva. RAM-il oli Pärnu-Jaagupi kirikus kontsert. Enne kontserti helistas üks laulja administraatorile ja küsis: “Kus siin Pärnus see Jaagupi kirik on?” 1980. aastate alguses pildistati RAM-i Tallinna lennujaamas, lennuki TU-134 taustal ja rahvarõivastes. Kui sessioon läbi, sõitis enamik linna tagasi, ainult RAM-i noortekvartett jäi üht eelseisvat esinemist läbi arutama. Tormas siis nende juurde vene keelt kõnelev ja kätega vehkiv kodanik, andes mõista, et ta just neid otsibki. Parasjagu tegi Belarusfilm järjekordset šedöövrit ja olümpiaks valmis saanud lennujaam pidi kujutama Los Angelese lennujaama. Lauljatel tekkis muidugi küsimus, keda nad peaksid kehastama. No kuidas keda, ei saanud venelane aru, et ollakse nii mõistmatud. Eks ikka kauboisid! Nii saidki neljast RAM-i lauljast kauboid: jalas tuttidega põlvikud, põlvpüksid, valge puhvkäistega rahvarõivapluus, mille peal kirju vest, ja peas muidugi “kauboidele kohaselt” rahvarõivakaabu. Tänavu juunis esines RAM Valkas Cimze 200. sünniaastapäevale pühendatud laulupeol. Selle raames pidid mehed kohalikul kalmistul ootama tähtsaid lilleasetajaid. Päev oli palav ja pikapeale hakkas meestel igav. Ühtäkki märkasid nad ühe kiviposti otsa asetatud nokkmütsi, mis otsekui ootas annetusi. Lauljatele tundus, et tegu on kolleeg Nishimura peakattega, nii et igaüks sokutas sinna mõne mündi ja muudki. Hetk hiljem lähenes Nishimura, hoopis teine müts peas. Tseremoonia lõppedes nägid mehed, kuidas kohalik auväärses eas fotograaf nõutult oma nokkmütsi juures ringi vaatab... Kiiremini kui eales varem täitsid mehed bussi ja asusid koduteele.

Juurte juures Jaroslavis. Selles saalis töötasid Gustav Ernesaks ja Georg Ots, jooksis ringi väike Eri Klas jpt.

APLAUS sügis 2014

Indrek Umberg teadis RAM-i ja mitut selle lauljat juba lapsepõlves ning astus ise meeskoori ridadesse 1996. aastal. Ühel hetkel sai temast ka koori administraator ja nüüd on Umberg teist viieaastast ametiaega direktor. Ta leiab, et professionaalse koori juures on olulisim edendada kunstilist kvaliteeti, mida RAM-i dirigendid on ka tublisti teinud. Võrreldes praegust RAM-i aastakümnetetagusega leiab Umberg, et muutunud on ka koori mentaliteet: kuvand meeskoorist kui lõbusast ajaveetmise kohast on kaugel seljataga, mehed teadvustavad end professionaalsete muusikutena. Mikk Üleoja näeb arenguruumi veel töötempos ja vokaaltehnikas, ent kiidab koori inimlikku atmosfääri. “Kui oleks valida, kas täiuslikum, aga julmem, siis valiks inimliku ja veidi kehvema – inimlikkus on nii palju väärt,” tunnustab Üleoja laulumeeste soovi üksteist toetada ning lisab, et see polegi kutseliste kollektiivide hulgas nii tavaline.

Suure meeskoori liigutamine lihtsalt ongi väga kallis ning ressurssi seda sisse osta pole ka läänes lõputult. Lisaks kontserttegevusele Eestis ja välismaal tegeleb rahvusmeeskoor pidevalt salvestamisega: igal aastal üllitatakse vähemalt üks heliplaat. Viimati ilmus Galina Grigorjeva autoriplaat “In paradisum”, mille valmimist peetakse oluliseks verstapostiks. Rahvusmeeskoori laulja Ott Indermitte leiab, et Grigorjeva plaadi lindistamine oli “väga tõsine, süvenemist ja aega nõudev ülesanne, mis on koori kindlasti edasi arendanud”. Lähitulevikus on rahvusmeeskooril plaanis lindistada nüüdisaegse itaalia helilooja Giovanni Bonato loomingut, Vox Clamantisega jäädvustatakse helilindile norra helilooja Henrik Ødegaardi teoseid. RAM-i kauaaegne dirigent Ants Soots tõdes koori eelmise suure juubeli aegu, et rahva silmis laulab meeskoor ikka kõvasti,

Igal hooajal annab RAM paarkümmend kontserti eri maakondades, väljaspool suuremaid linnu. maskuliinselt, isamaaliselt. Mikk Üleoja kinnitab, et eestlastes on see stereotüüp veel sees, ent õigupoolest on meeskoori kõlapalett samas ka pehme ja ümar. “Loomulikult on meeskoori võimalik forte’s mürisema panna, aga meeskoori piano on nagu sume suveöö, kui väljas on 22 kraadi sooja,” kiidab Üleoja. Selle “sumeda suveöö” kuulamiseks saab igaüks valida RAM-i kontsertidest meelepärasema juba algaval juubelihooajal. Novembriks on peadirigendi valikul

komplekteeritud esinduslik kava, mis näitab koori hetkeseisu ning kantakse ette juubelikontsertidel Viljandis, Tartus ja Tallinnas. Veebruaris esitab endine peadirigent Ants Soots meestega Tallinnas ja Elvas hilisromantilise kava, rõhuasetusega Richard Straussil. Tuleval kevadel laulab rahvusmeeskoor Olav Ehala muusikat Kadri Voorandi seadeis, orkestriga kantakse ette Erkki-Sven Tüüri “Questions”. Tulekul on ka iga-aastased jõulukontserdid ning hulk kontserte Eesti eri paigus.

RAM ja publik

Rahvusmeeskoori üks missioon on väisata pidevalt Eesti väiksemaid paiku. Sellest lähtuvalt annab RAM igal hooajal paarkümmend kontserti eri maakondades, väljaspool suuremaid linnu. “RAM-i jaoks ei ole ebaolulisi kontserdikohti,” rõhutab Indrek Umberg koori põhimõtet. Publiku tagasiside on meestele olnud ses osas väga innustav, tihti kehtib põhimõte: mida väiksem koht, seda suurem vaimustus.

Igal aastal üllitatakse vähemalt üks heliplaat. Kodumaiste kontsertide kõrval on rahvusmeeskoori üks suuremaid ja tähtsamaid väljundeid eksport ehk esinemised välismaal. Plaane, kutseid ja ideid on lähiaastateks väga palju ning professionaalse kontsertmeeskoori menu näib piiri taga aina kasvavat. Optimistliku plaani järgi on RAM-i sihtkohad 2015. aastal Iisrael, Prantsusmaa, Kanada, Norra, Saksamaa ja Hiina – kui palju sellest teoks saab, määravad finantsid. Umbergi hinnangul on riigi toetus kultuuriekspordile tuntav, ent kahjuks sellest alati ei piisa. www.concert.ee

Õpituba Veljo Tormisega Torinos Põhja-Itaalias.

www.concert.ee

sügis 2014 APLAUS

kulisside taga

Produtsendil elu keeb

tekst: madis kolk fotod: sVen tupits

Rubriigis "Kulisside taga" tutvustame Eesti Kontserdi neid töötajaid, kes ei satu kunagi lavale publiku silme ette, kuid kelle panus on väga oluline.

esti Kontserdi (EK) peakontoris Estonia kontserdisaali 4. korrusel töötab viis produtsenti: Svea Ideon-Marks, Madis Kolk, Tuuli Metsoja, Neeme Punder, Toivo Tuberik. Siit saab alguse põhiosa EK kontsertidest, toimugu need EK kontserdimajades, mujal Eestis või hoopis välismaal. Õigupoolest on EK-s veel terve rida produtsenditöö tegijaid. Lausa omaette valdkond on EK kontserdiaastas väga olulised 350 koolikontserti, mida korraldab Ülle Lehtmäe

Tartus. Rahvusmeeskoor ja selle direktor Indrek Umberg, samuti Hortus Musicus ning Andres Mustonen produtseerivad enamiku oma kontsertidest ise. Direktor Jüri Leiten ja arendusjuht Kertu Orro on Saaremaa ooperipäevade sisulised produtsendid. Produtsenditööd teevad ka Ljudmilla Giljova Jõhvis ning rea projektide puhul kõigi nelja maja direktorid: Kulvo Tamra Tartus, Marika Pärk Pärnus, Piia Tamm Jõhvis, Zoja Tumanova-Rodman Peterburis.

Kolm küsimust produtsendile

ja mujal, olnud Võru Muusikakooli direktor, tegev muusikainstitutsioonide juhatustes. Olen umbes 20. aastat Viljandi vanamuusika festivali kunstiline juht. Viimasel ajal tunnen tõmmet taas rohkem flööti mängida ja esineda. Käin endiselt vanamuusikakursusi juhendamas. Pean lugu Eesti talukultuurist, mulle meeldib nokitseda oma maakohas Lõuna-Eestis, kus saab nautida kaunist vaadet, suitsusauna ja vaikust. 2) Kindlasti suured orkestrid, nagu Berliini Filharmoonikud, Londoni Sümfooniaorkester, Toulouse’i orkester. Vaimustavad on olnud paljud “Klaveri” kontserdid, näiteks Brasiilia pianist Nelson Freire. Täiesti erakordne oli Heiner Goebbelsi “Eraritjaritjaka”. Alahinnata ei saa ka “Klassikatähtede” telekonkurssi. Meeldejäävat ja südantsoojendavat on aastate jooksul kogunenud kuhjaga. 3) Arvan, et kümne aasta pärast on EK endiselt Eesti tähtsaim muusikakorraldaja, kelle tegevus on jõudsalt laienenud üle riigipiiri, kelle olulisus on kasvanud ka Eestis, sest meist peavad siis lugu noored inimesed. Me ei meelita noori tingimata Estonia kontserdisaali, kuid me teeme nendega koostööd seal, kus nemad end hästi tunnevad. Me saame neile pakkuda nii oma oskusi korraldustöös kui ka sisemisi ressursse. Me kuulame ära nende unistused ja teeme need koos teoks.

1) Kui kaua töötate EK-s, millistes ametites olete olnud varem? Millega veel tegelete? 2) Millised on olnud suurimad õnnestumised? 3) Millisena näete EK-d kümne aasta pärast?

Neeme Punder

1) Töötan siin juba filharmoonia ajast, vist aastast 1978. Alguses ansamblis Mobile, siis 27 aastat Hortus Musicuses. Produtsendiametit pean umbes kümme aastat. Olen õpetanud flööti ja vanamuusikat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA), Tallinna Muusikakeskkoolis

26 APLAUS sügis 2014

EK korraldab aastas üle tuhande sündmuse rohkem kui sajas paigas, kui kõik suured ja väikesed kokku lugeda. Küll oleks hea, kui igal neist oleks alg ideest kuni toimumiseni ainuisikuline hoolekandja. *** Kui taasiseseisvumisel reformiti riiklik filharmoonia Eesti Kontserdiks, siis võttis veel aastaid, enne kui kujunes välja praegune produtsentide süsteem. Nõukogulikus tsivilisatsioonis kõlas

Tuuli Metsoja

1) Olen siin ametis ülikooli lõpetamisest peale (1994). Toimetajana, koolikontsertide korraldajana, 2004. aastast produtsendina. Tegutsen ka õpitud erialal: olen koorijuht koduvalla Kiili väikese koori ees. Kooriproovid kord nädalas on puhas rõõm! Sel aastal võtsime innukalt osa laulupeost ja mul on väga hea meel, et saime hakkama ka üsna meie võimete piire kompiva esimese päeva repertuaariga. Igal võimalusel püüan olla looduses, eriti tore on see koos laste ja koeraga. Kui kevadtalvel tulevad haigusvimm ja väsimus, siis on parim ravi lumelaud ja Alpid. 2) Lastekontsertide taastumine ja nüüdseks igapäevane olemasolu EK kontserdivalikus. See ei ole kerge valdkond. Märksa stressivabam on korraldada üks kvaliteetne kvartetikontsert. Igati uhke sündmus oli Andres Dvinjaninovi poolt Tauno Aintsi muusikale instseneeritud ja lavastatud “Limpa”. Iga kord pärast MustonenFesti jõuab alles paari nädala jooksul kohale, et taas oli uskumatult hea festival omanäoliste esinejate ja haruldaste kavadega. “Kuldse klassika” kontserdisari, mis käivitus viis aastat tagasi, pakub kaunist muusikat palju rohkem, kui hoomata jõuame. 3) EK on vastu pidanud juba terve igaviku –

www.concert.ee

“prodjuser” padukapitalistlikult, umbes nagu “spekulant”. Midagi kunstlikku on EK produtsendi ametinimes minu meelest isegi praegu. Klassikaline produtsent on tõepoolest ettevõtja, EK produtsendid on palgatöölised. Kas EK produtsendil on midagi ühist müütilise sigarit mäluva ärihaiga või sarmikate aferistidega filmist “The Producers”? Ühist on palju. Kunstisündmuste korraldamises pääseb varem või hiljem maksvusele praktiline loogika: tulemusele on parem, kui mis tahes projektil (sündmusel või ühtekuuluval sündmustereal – sari, festival jne) on üks ja sama koordinaator. Tema ülesanne on kavandada, jälgida ja vastutada nii loomingulise, korraldusliku kui ka rahalise külje eest. Selleks on koordinaatoril teatud ettevalmistus ja kogemus.

EK korraldab aastas üle tuhande sündmuse rohkem kui sajas paigas.

Muusikaosakond ümber Eesti Kontserdi uue Steinway: Toivo Tuberik, Signe Kiis, Tuuli Metsoja, Madis Kolk, Neeme Punder, Svea Ideon-Marks, Tiiu Valper.

just alustasime oma 73. hooaega – ja ega ta kuhugi kao. Usun, et kõigis oma praegustes valdkondades tegutseb EK edasi järjest paremini. Loodan kogu südamest, et suudame teha tihedamat koostööd partneritega Euroopast ja mujalt maailmast, olla partner suurtele rahvusvahelistele projektidele. Samuti peab meil jätkuma tähelepanu oma publikule. Olen sügavalt veendunud: muusika muudab maailma paremaks.

soolokontserdist Saaremaa ooperipäevadel (2011). 3) Kõige tähtsam on kasvatada noort publikut. Kontserdikülastused peaksid tulevikus olema kooliprogrammi lahutamatu osa. Rahvusvahelises koostöös näen EK-d aktiivse ja tugeva partnerina. Usun, et EK-l on potentsiaali olla hinnatumaid ja tuntumaid kontserdikorraldajaid nii Põhja- ja Baltimaades kui ka laiemalt.

Svea Ideon-Marks

Toivo Tuberik

1) Tulin Eesti Kontserti 2007. aastal. Varem koordineerisin välissuhtlust ja korraldasin kontserte EMTA-s. Mõnda aega olen olnud klaveriõpetaja Tallinna Muusikakoolis. Alates seitsmendast eluaastast olen olnud ikka muusikaga käsikäes. Minu kõige tähtsam hobi on hetkel mu väike perekond. Naudin lugemist ja teatrit. 2) Siiani on meeles lasteprojekt “Siil Felix teeb bändi” Mari Amori muusika ja Leelo Tungla tekstidega (2009). Idee sai alguse, kui mu kätte juhtus üks Leelo Tungla lugu siil Felixist. Mõttega haakusid lavastaja Maria Usk ning näitlejad. Ühest juhuslikust uitmõttest koorusid tasapisi välja reaalsed sammud, siis juba proovid, mis lõpuks kulmineerusid õnnestunud lavastusega. Head meelt valmistasid lastemuusikalid, Raimo Kangro “Saabastega kass” ja René Eespere “Metsluiged”. Eredad mälestused on José Cura

www.concert.ee

1) Töötan EK-s produtsendina 2011. aastast. Filharmoonia ja EK-ga olen aga seotud olnud juba aastast 1980, olin toimetaja ja kontserdiosakonna juhataja. Sarja “Muusika Eestimaale” produtsendina muuks muusikatööks või hobiks aega ei jätku, küll aga põgenen esimesel võimalusel loodusesse. Erilist huvi pakuvad entomoloogia, mükoloogia ja astronoomia ning lõpmatud seosed loodusnähtuste vahel. 2) Et vastutan aastas 180 kontserdi eest, mille kavad on koostanud teised produtsendid, ei tahaks kedagi-midagi esile tõsta. Suurimad kordaminekud on siis, kui kontserdil on saalitäis rahvast, kes aplodeerib püsti seistes. Neid hetki ei saa unustada. 3) Maailm ja sealhulgas Eesti muutub ning ennustada on võimatu. Soovin, et kümne aasta

pärast on EK endiselt muusika ning muusikute vahendamisel ja eriti eesti muusika propageerimisel vabariigis lipulaev.

Madis Kolk

1) Tulin EK-sse, kui filharmooniast sai EK, vist 1989. Tollal üheks kolmest eksperdist Peeter Vähi ja Vardo Rumesseni kõrvale. Hiljem olin peaekspert, teatud aja ka kunstiline juht. Mõne aasta olin eemal, kuigi NYYD festivaliga jätkasin. Varem olin kontsertpianist, õpetasin konservatooriumis ja olin tosin aastat ajakirjanik, sealhulgas TMK ja Ekspressi alguse juures. 2) NYYD festivalide 20 aasta jooksul oli erilist palju, sealhulgas Philip Glassi ja Steve Reichi ülesastumised siinsetel lavadel. “Klaveri” ja “Con Brio” algusajad. Uudisteoste tellimuste arv läheneb kahesajale. Külalisorkestrid. Eesti interpreetide antoloogilised ettevõtmised: Lauri Väinmaa Beethoveni kõigi sonaatide sari, Messiaeni-tsüklid Peep Lassmannilt. Ekspordisuunal: vahetusprojekt “Upbeat” – üle 50 noorte Eesti interpreetide kontserdi Balti- ja Põhjamaades; NYYD Ensemble Berliini Filharmoonias. 3) Loodan, et EK toimib järjest nutikamalt põlvkondade ja kultuuride kohtumispaigana, kus väärt ideed saavad teoks. Milliseid võimalusi ja riske toovad uued tehnoloogiad, ei suuda praegu unes ka ette näha.

sügis 2014 APLAUS

VIIMSI KINO –

kulisside taga

filmielamus uuel tasemel

EK kontorist Estonia kontserdisaalis viiakse muusikasündmusi paljudesse paikadesse Eestis ja kaugemal.

tööd. Õhtuti “oma” kontserdid ja muud sündmused, mis on vajalikud silmaringi avardamiseks, suheteks. Kujutluses on vaja luua pilte väga erinevatest ja eriaegsetest töödest ja plaanidest. Suur mosaiik või seeneniidistik. Iga niidi küljes tiksuvad erinevad tähtajad. Nagu too György Ligeti kuulus avangardne heliteos sajale eri tempoga pendeldavale metronoomile. ***

Kujutluses on vaja luua pilte väga erinevatest ja eriaegsetest töödest ja plaanidest. *** Pea igal EK produtsendil on tegevuskavas projekte seinast seina, rahvusvahelistest tippsolistidest ja külalissümfooniaorkestrist kuni kammerkontserdini väikelinnas. Neeme Punder, Eesti parimaid flöödikunstnikke, on produtsentidest võib-olla kõige enam pühendunud leidudele kõikvõimalike ajastute ja stiilide instrumentaalmuusika ja instrumentalistide hulgast. Ta on festivali “Klaver” ja EK viimaste aastate suursaavutuse, “Klassikatähtede” produtsent. Tuuli Metsoja on nagu Neemegi produtsent-“omnivoor”, ometi tekib tal meie hulgast kõige rohkem mitmesuguseid vokaalprojekte, soololaulust koorini. Tuuli on kaaluka ja keeruka MustonenFesti produtsent, aga koostab ka näiteks EK suurima auditooriumiga sarja “Kuldne klassika”. Toivo Tuberik on mõne aastaga mitmekordistanud EK maakonnakontsertide arvu ning levikuala. Energilise ja leidliku suhtlejana kohalike kultuurikorraldajatega on ta leidnud EK pakutavale suurt ja kasvavat huvi. Svea Ideon-Marksil on laual mitu suurprojekti, samuti arendab ta EK eksporditegevust.

28 APLAUS sügis 2014

Madis Kolk on pärast vahepealset eemalolekut nüüd paar aastat EK-s tagasi peaprodutsendina. Oluline töösuund on EK programmi loominguline tervik ja pikemad arengud, mitme mahuka eriprojekti seas on Pärdi-Wilsoni projekt ja festival Hiinas. Produtsentidelt jõuavad kõikvõimalikud asjaajamis- ning koostamistööd suurepäraste kogenud toimetajate Tiiu Valperi ja Signe Kiisi kätte. Neile jätkub ka produtsenditegevust: Tiiu on olnud orelifestivali, Signe Suure-Jaani festivali koordinaator. EK muusikaosakonda kuuluvad veel infotoimetaja Jana Moosar ja tekstidega töötav muusikateadlane Evelin Kõrvits. *** Produtsendi igapäev on paras infodžungel. Korraga ja läbisegi kahe-kolme aasta sündmustiku kavandid ja asjaajamine EK teiste osakondadega: reklaam ja turundus, finants, mitmesugune logistika, lepingud. Läbirääkimised ja arutlused kümnete ja kümnete esinejatega, partneritega Eestis ja piiri taga: kaaskorraldajad, institutsioonid, sponsorid. Rohkelt kord igavaid, kord tuliseid koosolekuid. Palju paberi-

Kuivõrd loominguline on EK produtsendi töö? Väga loominguline. Kuigi võib-olla see nii ei paista. Etteantud sihte ja suunatähiseid on palju, samuti kooskõlastamist ja kinnitajaid. Lõpuks astuvad kuulaja ette esinejad, mitte korraldaja. Selge raamistuse annavad EK missioon ja üldeesmärgid. Hoida käigus kultuurriigi väärilist kontserdielu Eesti suurtes ja väikestes keskustes, lastekontsertidest suursündmusteni; pakkuda tööd ja arenguvõimalusi Eesti interpreetidele; rajada mõlemasuunalisi sildu rahvusvahelisele muusikaareenile. Seda kõike võimalikult parima hinna ja kvaliteedi suhtega siinses tihedas kultuurikonkurentsis. Otsida oma rada klassikalise muusika traditsiooni murrangulistes muutustes ja võitluses auditooriumi pärast, mis praegu pulbitseb kogu maailmas. Järjest enam sõltuvad EK produtsendid ideeandjatest ja kaasamõtlejatest. Oleme neid pidevalt juurde kutsunud, ja usun, et ruumi on veel. Andres Mustonen on MustonenFesti, Lauri Väinmaa “Klaveri”, Andres Uibo orelifestivali ja Suure-Jaani festivali kunstiline juht. Interpreetide Liit koostab ühist sarja “Eliitkontserdid”. Eelmisel hooajal oli Kalle Randalu “Pianisti portree” kuraator. Algaval hooajal kureerib Peeter Vähi “Müstilisi kõlasid”, Tiia Teder sarja “Siin rostrum!”, Martti Raide sarja “Ilus möldrineiu”. Imelikul kombel mõjuvad sõltuvused, raamid ja reeglid enamasti mitte kammitsevalt, vaid pigem aitavad kompida oluliste kultuuriringkondade huve ja meeleolusid, plaanide eluõigust ja õnnestumise väljavaateid. Pole vähe ristuvaid huvisid, juhtub ka pingeid ja konflikte, kuid ennekõike tähendab produtsenditöö pidevat kokkupuudet paljude andekate ja põnevate isiksustega, võimalust teenida muusikaelu ja rohkeid muusikalisi elamusi. EK-s elu keeb. www.concert.ee

ohaga 415 istek li a a s ogia 4 ■ m pilt ptehnolo ip t K 4 a terava y d r loogia o k 4 ■ Son D-tehno ve ja 3 r ä y v n o m S e m ed efektiga ■ Rohk -prillid elisüstee sioon, veepritsm e D h 3 is il .1 d 1 p e 1 o ls o o a r osk ibrat rsona ne Au ■ Stere gavad pe istmed, v ainulaad u d is a m v m u ja u ik d ik -17:00 li ■ Kerge aalis Balt – eri suundades -R 10:00 s E B e s N s e D s s u a id 2 tekesk ■ Suurim skino filmiseans 00m las le 0 1 o t u A u P a m S la 0 i inolinal INE 35 k ■ 5D e äs Viims l IM ä p K a e R v s A is e P s ä a TA i tasut ■ TASU kolmap l a a 2 tund g s i ig t e – il p e D ■ Laps iv linateo ÄEVA

a pürg LMAP n O n i K s i A õ K I v luv ASS KINOKL a kullafondi kuu sik kinoklas vembril o n . 0 3 4 ikava 1 m l fi F F PÖ si Kinos m i i V s e ka uu ff.ee

www.po

Randvere tee 11, Viimsi www.viimsikino.ee

uus sari

Õhtud Kadriorus: hariduse ja meelelahutuse sulam

Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga korraldab Eesti Kontsert sarja “Helisevad šedöövrid Kadriorus”, mis tutvustab kunstitaieseid ja teemakohast kammermuusikat. tekst: HELE-MARIA TAIMLA fotod: EKM, Stanislav StepaŠko, MARINA MUSSORINA

gal kontserdil tutvustab kunstiteadlane üht maali või skulptuuri, seejärel kõlab ajastule ja temaatikale vastav muusika. Kunsti(ajalugu) ja muusikat sünteesivad õhtud toimuvad kord kuus pühapäeviti Kadrioru lossis. Muuseumide ja kontserdiorganisatsioonide tööd kavandatakse pikalt ette, mistõttu alustati selle sarja ettevalmistamist rohkem kui aasta tagasi. Kadrioru kunstimuuseumis on ettevõtmist init-

30 APLAUS sügis 2014

sieerinud direktriss Aleksandra Murre, kes valis sarja jaoks välja tutvustatavad taiesed ning pani kirja teoste teemad ja võimalikud seosed muusikamaailmaga. Eesti Kontserdi poolelt võttis teatepulga üle produtsent Neeme Punder, kes asus otsima muusikuid ja koostama kavu. Väljavalitud maalid on käinud viimasel kümnendil näitustel, kuid ei kuulu muuseumi püsiekspositsiooni ning

seisavad ruumipuuduse tõttu hoidlas. Aleksandra Murre, kes töötas enne direktoriametit maalikogu hoidjana, on fondi seisuga suurepäraselt kursis ja soovib sealseid taieseid tuulutada ning rahvale näidata. Esitletavad teosed jäävad laia ajavahemikku: vanim on 17. sajandist, uuemad 20. sajandi esimesest poolest. Taieseid tutvustavad kunstiteadlased Aleksandra Murre, Tiina-Mall Kreem, Greta Koppel, Kerttu Männiste ja Anu Allikvee. www.concert.ee

Kunstide süntees ja koostöö

Kujutava kunsti, kunstiteaduse ja muusika sünteesis näeb Murre toetavat sünergiat, mis harib vastastikku kunsti- ja muusikahuvilisi. Muuseumikülastajad saavad muusikaelamuse ning muusikapublik saab tutvuda kunstimuuseumi väljapanekuga, seda enam, et sarja kontserdipilet (tavahind 15 eurot, sooduspilet 11 eurot) kehtib samal päeval ka muuseumipääsmena. Murre leiab, et kuigi Kadrioru lossi peosaal oma kunstilises külluses pakub visuaalset naudingut ka ilma lisateosteta, võiks see erinevate üritustega “kultuuri teenida” ka muuseumivälisel ajal. Eesti Kunstimuuseumi (mille üks filiaal on Kadrioru kunstimuuseum) peadirektori Sirje Helme sõnul on Kadrioru lossi saal Eesti ilusaim ning eeldab oma suursugususes ka väärikaid sündmusi. Kauni interjööri kõrval on tegu ühe tunnustatuma kammermuusikasaaliga, mille akustikat on muusikakriitikud hinnanud kõrgelt. Saali haldajate soov kunstimuuseumis on, et tegu poleks pelga kontserdipaigaga, vaid kunstiteos annaks muusikaelamusele lisaväärtuse. Aleksandra Murre hinnangul suunduvad muuseumid töös publikuga eri kunstiliikide ühendamise poole. “Me ei räägi ainult kunstist, vaid kunstist ja ajaloost, kunstist ja muusikast – kõik need on omavahel seotud. Kunst ja söögikultuur samuti,” tõdeb ta. Kadrioru lossi www.concert.ee

“Stseen peolauas” (Louvel, 1873).

“Vürstinna Olimpiada Barjatinskaja portree” (Winterhalter, 1863).

õhtuste tundide elavdamine on suund, mis tähtsustab muuseumi koostööd Eesti Kontserdiga. Kontsertide kõrval toimuvad Kadrioru lossis juba kolmandat aastat ka näitustel põhinevad elamusõhtud, mis sisaldavad spetsiaalset näituse jaoks loodud väikest teatrietendust, kuraatori ekskursiooni ning maitseelamusi lossi köögist. Inimesed, kes käivad teatris, restoranis ja näitustel, saavad kõik need elamused Kadriorus ühe õhtu jooksul temaatilise tervikuna ning kammerlikus õhkkonnas (kuni 35 osalejat). Need “hariduse-meelelahutuse sulamid”, nagu Murre üritusi nimetab, on leidnud väga sooja emotsionaalse vastuvõtu.

tundeelu tervikuna. Alustasime läbirääkimisi juba peaaegu aasta tagasi ning ühist keelt leida polnud raske. Muuseumile sobis väga hästi idee, et valitud taiesed nende hindamatust kollektsioonist pole lihtsalt elutud esemed muuseumiseinal, vaid pakuvad koos kunstiteadusliku selgituse, ajastutruu muusika ja vastava interjööriga tervikliku elamuse just sellest ajahetkest, mil teos sündis. Seega oli meie vaatenurk kogu projektile vastastikuselt ühtne ning seejärel juba korralduslike detailide läbirääkimine väga hõlbus ja sujuv.

Vastab sarja “Helisevad šedöövrid Kadriorus” muusikaprodutsent Neeme Punder. Kuidas kulges teie jaoks selle sarja korraldamine? Üritame tulla igal uuel hooajal välja värskete ideedega. Eesti Kontserdi üks märksõnu on “koostöö” ning Kadrioru kunstimuuseum on väga loogiline ja ideoloogiliselt sobiv partner. Klassikaline muusika on heas mõttes elitaarne, nii nagu näiteks maalikunst, millest osasaamine eeldab ettevalmistust ja süvenemist. Seejärel avanev maailm pakub aga elamuse, mis ei puuduta ainult emotsioone, vaid kuulaja

Neeme Punder.

sügis 2014 APLAUS

uus sari

Orthodox Singers.

Kontserdid pühapäeviti kell 17 Kadrioru lossis: 14. september

maal: “Stseen peolauas” (Louvel, 1873) muusika: Hortus Musicus, kavas pidulik ja tseremoniaalne barokkmuusika 12. oktoober

skulptuur: “Marie Antoinette’i büst” (Houdon, 1782) muusika: Meelis Orgse (viiul), Reet Sukk (flööt), Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Lembit Orgse (klavessiin), kavas Rameau 23. november

maal: “Vürstinna Olimpiada Barjatinskaja portree” (Winterhalter, 1863) muusika: Kadri Kipper (sopran), Tarmo Eespere (klaver), kavas Johann Strauss ja nüüdisaegne operetimuusika 21. detsember

15. märts

maal: “Joobnud sileen” (tundmatu kunstnik van Dycki järgi, 18./19. saj) muusika: ans FA Schola, kavas Vana-Kreeka ja antiikmütoloogia teemaline muusika 12. aprill

maalid: “Pime” (Cawén, 1921) ja “Punane tants” (Kunnas, 1927) muusika: Mikk Murdvee (viiul) ja Sten Lassmann (klaver), kavas Jean Sibeliuse ja tema kaasaegsete looming 10. mai

maal: “Tüdruk nukuga” (Petrov-Vodkin, 1937) muusika: Insomnia-kvartett koosseisus Mari Targo ja Valeria Rjumina (viiul), Mairit Mitt (vioola), Theodor Sink (tšello), kavas Sergei Prokofjevi ja tema kaasaegsete looming

maal: “Eeva loomine“ (Madalmaade tundmatu meister, 17. saj) muusika: Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Ivo Sillamaa (haamerklaver), kavas Haydni ja Mozarti sümfooniad 11. jaanuar

maal: Peeter I portree (tundmatu kunstnik, 18. saj algus) muusika: Orthodox Singers, kavas vene ülistusmuusika 15. veebruar

maal: “Lauljatar Anna Petrova portree” (Tropinin, 1824) muusika: Ksenja Kutšukova (sopran), Andrei Bogatš (tenor), Helin Kapten (klaver), kavas vene romansid Glinka, Dargomõžski ja Mussorgski loomingust

“Marie Antoinette’i büst” (Houdon, 1782).

32 APLAUS sügis 2014

Kuivõrd haakusid muusikud sarja kontseptsiooniga ja sellest lähtuvalt repertuaari piirangutega? Üldiselt lennult, aga eks selgitamist ikka oli. Raskus vast oli pigem, et mõnel juhul oli teatud maalidele muuseumi üsna väikesesse ja päris kõlavasse saali sobilikke teoseid ja koosseise keeruline leida. Näiteks võib tuua Peeter I portree, mis nõuab väga representatiivset muusikalist sõnumit, ja kui aus olla, siis ülistuslaulud tsaarile pole just repertuaar, mida nüüdisajal kasutatakse – teatud noodimaterjal lihtsalt puudub. Või teine näide: saali akustilised tingimused ja instrument pole kõige sobivamad, kui pidada silmas Liszti klaverimuusikat. Eeskätt baroki ja klassitsismi muusika sobib aga hiilgavalt, repertuaari on palju ja akustilised tingimused ideaalsed. See kõik on läbirääkimiste üsna tavaline kulg, mis möödus vastastikuse mõistmise õhkkonnas. Mida annab teie hinnangul kõnealune eri kunste sünteesiv programm publikule? Olen seda fenomeni kasutanud väga palju aastaid nii oma Eesti Kontserdi projektides kui ka Viljandi vanamuusika festivali kavasid kokku pannes. Toon ühe näiliselt üsna kauge näite. Meil on praegu teadmine, et igasugused rafinaadid on tervisele kahjulikud, kui neid mõistlikult ei kasutata, eriti sool ja suhkur. Neid on ju nimetatud lausa valgeks surmaks. Kui aga kasutada suhkrut moosi keetmisel, siis pole sel enam mingit laastavat toimet tervisele ning väike kogus toidu juurde ei tee halba. Eriti varasematel aegadel on nauditud muusikat kaunis interjööris, kus seintel on maalid, inimesed on ilusasti riides, vaheaegadel arutatakse ülevatel teemadel jne. Või on muusika olnud jumalateenistuse üks osa või hoopis meeldiv kaaslane igapäevatoimingutel kodudes. Varasematel aegadel ju helikandjaid ja muid elektroonilisi vidinaid polnud, kõik mängiti ja lauldi ise. Sihin sinna, et inimene võtab muusikat palju paremini vastu koos teiste kunstiliikidega ja nagu me näeme, on praegune kunst ja muusika pöördunud selle igitõe juurde tagasi, otsides väljundit ootamatutes kontserdipaikades või luues installatsioone lausa oma kodus. Et eri kunstiliigid toimivad koos, on kõige loomulikum asi üldse, sest pakub publikule harmoonilise tervikutunde. Võib-olla eri kunstiliigid eraldi on otsekui rafinaadid ja mõnel juhul lausa kahjulikud tervisele? Siin on mõtlemise koht. www.concert.ee

koolikontserdid

Uus Mercedes-Benz C-klass. Täiuslikkus ei vaja alternatiivi. Stiilne bränd. Sobiv mudeliklass. Perfektne tulemus. Uus C-klass hoiab turvalist vahet jälitavate konkurentidega, et saaksite nautida uut premium-klassi ahvatlust. Täiuslik sõidumugavus on harmoonias kaasaegse tehnoloogia ja disainiga. Palume Teid proovinaudingule. Väikseim õhutakistustegur oma klassis (Cd=0,24) • Esimene täis-õhkvedrustusega premium-auto oma klassis • Esmaklassiline ohutus- ja juhiabisüsteemide komplekssüsteem Intelligent Drive • Kõige innovaatilisemad multimeedialahendused oma klassis • Eriti keskkonnasäästlikud mootorid (CO2-emissioon alates 103 g/km) • Ülim ökonoomsus (keskmine kütusekulu alates 4,0 l/100 km)

tekst: HELE-MARIA TAIMLA fotod: EESTI KONTSERT

Koolikontserdid sütitavad õpilasi

Eesti Kontsert produtseeris koolides möödunud õppeaastal 390 kontserti. Alanud õppeaastal on koolikontsertide valikus 33 kava, neist 21 uut. Hooaega iseloomustavad uued noored esinejad ja klassikaline muusika.

len veendunud, et see oli ainulaadne kogemus ja tulevikus ei pruugi ma midagi sellist enam kohata. Mul on hea meel, et meie koolis sellised põnevad esitused aset leiavad, sest see

rikastab meie koolielu ja muudab päeva lõbusamaks,” kirjutab üks neiu, kui muusikaõpetaja palub kirja panna muljeid toimunud koolikontserdist. Teine toob välja, et etteaste avardas oluliselt tema silmaringi ning et kõik, kes “südamest kuulasid”, said vapustava elamuse. Üks

Keskmine kütusekulu 4,0 - 5,8 l/100 km, CO2-emissioon 103 - 135 g/km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

Koolides esinenud trio: Taavi Langi, Tiit Kikas, Jaagup Kreem. www.concert.ee

sügis 2014 APLAUS

koolikontserdid

rubriik

Maria Listra.

Professionaalsete muusikute koolikontserdid on aastate jooksul jõudnud kõikidesse maakondadesse. Andreas Lend.

Andre Maaker ja Ain Agan.

36 APLAUS sügis 2014

noormees kirjeldab sama üritust kui meeldivat elamust, mis aitas väljuda rutiinsest koolipäevast ja jääb kauaks meelde. Professionaalsete muusikute koolikontserdid on aastate jooksul jõudnud kõikidesse maakondadesse, mitu kooli tellib Eesti Kontserdilt aastas lausa 4–6 erinevat kava. Kavade kokkupanekul on silmas peetud muusikaõpetuse õppekava: iga kontsert tutvustab lastele mõnda stiili, žanri, pilli või muusikateost. Etteaste kestab 45 minutit, mille jooksul esinejad musitseerivad ja suhtlevad publikuga. Eesti Kontserdi koolikontsertide produtsent on juba 13. hooaega Ülle Lehtmäe, kelle hinnangul annavad kontserdid lastele eelkõige väga hea emotsiooni üheks päevaks, kuuks või kogu eluks. Positiivsetest emotsioonidest laetud tänukirjad jõuavad Ülle Lehtmäeni tõesti pidevalt. Muusikaõpetajate ja huvijuhtide www.concert.ee

Eva Talsi.

Villu Talsi.

koolikontserdid

“Kava peab olema vaheldusrikas, lapsi kaasav – kaasahaarav, humoorikas, mänguline, õpetlik.” se rahul ka siis, kui mõni lugu oli veidi igav, ent õpetas midagi uut mõne võõra kultuuri kohta. Ülle Lehtmäe sõnul on hea koolikontserdi korraldamine kammerkontserdist raskemgi: “Kava peab olema vaheldusrikas, lapsi kaasav – kaasahaarav, humoorikas, mänguline, õpetlik.” Eelmise hooaja menukid olid Silver Sepa fantaasiapillide töötuba ja noor-

meestest koosneva vaskpuhkpilliansambli Brassical muusikaline pantomiim. Viimast saab tellida ka tänavu. Lehtmäe hinnangul on Brassicali etteastes “täidetud ideaalselt kõik koolikontserdi nõuded, alati on pärast kontserti publikul ülihea tuju, näod naerul, ja õpetajad helistavad-kirjutavad, et tänada”. Brassicalis näeb Lehtmäe potentsiaali isegi ekspordiks. “Olen aastaid käinud Soomes

Koolikontsertide muljeid jagab

Kose gümnaasiumi muusikaõpetaja Anne Kruuse: Johan Randvere.

kirjades domineerivad epiteedid “suurepärane” ja “nauditav” ning tõdemus, et lapsed olid kogetust vaimustuses. Õpilastelt kogutud tagasiside näitab, et lapsed hindavad esinejate puhul enim nende avatust ja head suhtlemisoskust, sealhulgas laia sõnavara ning võimet suhelda korraga terve saalitäiega. Meeldib seegi, kui kuulsad muusikud suhtuvad lastesse nagu võrdsetesse ja lasevad kaasa musitseerida. Kontserti kiidetakse, kui see on kaasahaarav (noorte sõnastuses komplimendid “raske mitte jälgida” ja “raske tuimalt kuulata”) ning humoorikas. Lapsed hindavad väga kõrgelt ka silmaringi avardamist, mida eelistatakse isegi huvitavusele: ollak-

38 APLAUS kevad/suvi 2014

“Koolikontsertidel on tohutu tähtsus, kuna peredega kontsertidel käimine ei ole enam nii populaarne kui paarkümmend aastat tagasi. Minu arvates on väga suur vastutus valdadel, koolidirektoritel ja muusikaõpetajatel kasvatamaks uut haritud publikut, kes oskab kontserdil käituda, muusikat kuulata ja suudab selle kohta hiljem ka arvamust avaldada. Kui seda tänapäeval koolides ei tehta, siis kes seda teeb? Muidugi annavad kontserdid terveks koolipäevaks ka positiivseid emotsioone, elamusi, arvamuste avaldamisi jne. Esinejad üllatavad alati vapustava pillimänguoskusega: sellest saavad tuge õpilased, kes parajasti õpivad lastemuusikakoolides, ja needki, kes on salamisi tahtnud mõnd pilli õppida. Igihaljas küsimus pillimängijatele: “Kui kaua te olete seda pilli õppinud?” Kuuldes vastust, kõlab saalis pikk paus. Kose koolis on pikk kontserdiarvustuste kirjutamise traditsioon. Algul oli päris raske õpi lastele selgeks teha, miks on see vajalik, ent nüüd kirjutavad kõik oma arvamusest meeleldi. Juba aastaid arutan koos õpilastega, milliseid kontserte Eesti Kontserdi bukletist tellida. On tore kuulata õpilaste arvamusi selle kohta, milliseid esinejaid soovitakse veel kord kuulata, keda kutsuda esimest korda. On suur vahe arutlustel algklassi-, põhikooli- või gümnaasiumi õpilastega. Eelmisel õppeaastal oli meil koolis 12 kontserti. Olen saatnud esinejatele ka tagasisidet meie õpilaste kontserdimuljetest ning see on olnud väga meeliülendav ja liigutav kõikidele osapooltele. Siin ei ole kahtlustki – koolikontserdid on väga vajalikud. Seda kinnitavad ka õpilaste retsensioonid, mis lõpevad peaaegu alati sõnadega “tänan kooli, kes võimaldab selliseid esinejaid meie kooli kutsuda” või “kindlasti ootan esinejaid tagasi”.”

www.concert.ee

Põhjamaade koolikontsertide festivalil ja olen kursis, milliseid koolikontserte tehakse Norras, Taanis, Soomes, Rootsis ja Islandil. Võin öelda, et meie kavad on väga head, väga mitmekülgsed, ja näiteks Brassicali poisid võiksid kindlasti esineda oma kavaga maailma eri koolides,” tõdeb ta. Et professionaalsed muusikud oma kaasahaaravate kavadega jõuaksid koolidesse, on võtmeisikud muusikaõpetajad või huvijuhid. Neil tuleb valida kavast sobiv kontsert, tellida see vähemalt kahekuulise etteteatamisajaga, panna üles kuulutused, leida raha (üks kontsert maksab 130–220 eurot, toetust võib taotleda Kultuurkapitalilt), valmistada ette lapsed ja võtta esinejad vastu. See on suur, ent tänuväärne töö. Tabasalu ühisgümnaasiumi ja Rannamõisa lasteaia muusikaõpetaja Elin Ots tunnistab, et alustab meelsasti õppeaastat just kontsertide planeerimise ja nende õppekavva integreerimisega. Elin Otsa sõnul on koostöö Ülle Lehtmäega

inspireeriv ning hoolika arutelu tulemusel valitud kavad menukad nii koolis kui ka lasteaias. Koolikontserte peab Ots väga oluliseks ning rõhutab, et kuulamisoskus on igasuguse õpiprotsessi alus. Veel enam – Ots leiab, et väärtuslikud kuulamiskogemused ja elamused aitavad kaasa tasakaalustatud inimese arengule. Ülle Lehtmäe silmis tutvustavad koolikontserdid lastele muusikuid, “keda nad varem ei teadnud ja kelle kontsertidele nad edaspidi ehk lähevad juba koos pere ja sõpradega”. Alanud hooaja kava võimaldab tutvuda selliste muusikutega nagu Jaagup Kreem, kes tutvustab Juhan Viidingu laule, Eeva ja Villu Talsi (ansambel Curly Strings), kes räägivad oma muusikuteest, Johan Randvere ja Andreas Lend, kes tutvustavad Hispaania ja Argentiina muusikat, Maria Listra, kes laulab prantsuse klassikalist muusikat, Laura Remmel (endine Põldvere), kes improviseerib hääle ja elektroonikaga, Ain Agan ja Andre Maaker, kes tutvustavad kümmet eri laadi kitarri, jpt.

Laura Remmel.

kontserdisoovitus

Brahms“Saksa reekviem” Eesti Filharmoonia Kammerkoori esimene ühine kontsert oma vastse peadirigendi Kaspars Putninšiga.

Mul on suur au ja rõõm meie tulevase koostöö üle Eesti Filharmoonia Kammerkooriga (EFK). Iga dirigendi unistus on olla seotud meie aja ühe väljapaistvama kammerkooriga. Suhtun erakordse austusega sellesse, mida EFK on aegade jooksul korda saatnud ja mida ta teeb praegu. Imetlen dirigente, kes on selle koori loonud ja temaga aegade jooksul tööd teinud. EFK on universaalselt võimekas kollektiiv, kelle repertuaar ulatub renessansiajastu polüfooniast nüüdisaegsete, kõige keerukama helikeelega teosteni. Kõige selle juures on nad säilitanud alati isikupärase ja unikaalse “oma koori kõla”. Minu lähemad eesmärgid on arendada koori võimekust erinevate stiilide interpreteerimisel ja eelkõige teha koostööd Eesti heliloojatega. Pidev koostöö heliloojatega ei ole oluline mitte ainult uute kooriteoste sünniks. Heliloojate kujutluste kaudu saab koor võimaluse uurida oma võimete piire ja süvendada teadlikkust oma identiteedist. Kaspars Putninš Ettekandele tuleb koori ja kahe klaveri harva esitatav, nn Londoni versioon Johannes Brahmsi “Saksa reekviemist“. Brahms kirjutas selle 1869. aastal oma kirjastaja palvel peamiselt selleks, et aidata kaasa teose levikule tollases Euroopas. Pianistid Riias sündinud Diana Ketler ja Ukrainast pärit Konstantin Lifschitz. Solistid Läti sopran Elina Šimkus ja bariton Olari Viikholm.

Venemaa parim barokkorkester esimest korda Eestis!

PRATUM INTEGRUM (Moskva) Kontserdisari “Violino!”

Juba Bachi süidi järel algasid braavohüüded, pärast 3. Brandenburgi kontserti karjus publik endal hääle ära – nii pulseerivat, julget ja sädelevat Brandenburgi kontserti oleme alati oodanud, ja nüüd see saabus! Toccata: Alte Musik aktuell, 2006 2003. aastal asutatud barokkorkestri nimi tähendab vabalt kasvavat aasa ning seostub ansambli haruldaselt mitmekülgse, leiduderohke repertuaariga baroki- ja klassitsismiajastust. Mängitakse autentsetel instrumentidel, uuritakse ja kasutatakse autentseid esituspraktikaid. Orkester esi-

Aeg ja koht: N 25. september 19.00 Vanemuise kontserdimaja R 26. september 19.00 Pärnu kontserdimaja L 27. september 19.00 Estonia kontserdisaal

Telekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdid Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver)

APLAUS sügis 2014

Seekordse kontserdi kava on pühendatud Johann Sebastian Bachi poja Carl Philipp Emanuel Bachi 300 aasta juubelile. Muusika, mida mängiti Friedrich Suure õukonnas. Solistid Olga Ivušeikova (põikflööt) ja Pavel Serbin (tšello). Aeg ja koht: E 24. november 19.00 Estonia kontserdisaal

Marcel oli tõepoolest enne esimene, kui Kata esimeseks sai. Aga selles leppisid õde ja vend kohe kokku, et omavahel nad konkureerima ei hakka, sest neile ei meeldi koos võistelda. Katariinal algas nagu mingi teine elu, kui käivitus tema “Klassikatähtede” konkurss. Kolm kuud toimus kõik hoopis uute reeglite järgi ja noored olid oma tavaelust justkui ära lõigatud. “See võistlus oli niisugune elukool, et ma ei vahetaks seda ühegi senise kogemuse vastu,” kinnitab Katariina tuliselt. “Osalemine andis nii palju julgust juurde. Kui ma lõppkontserdil ERSO ees seisin, siis nautisin seda algusest lõpuni, üldse ei kartnud. Enne konkurssi oli küll kõhklejaid, et mida selliste kolmeminutiliste lugude mängimine ikka näitab või arendab, aga mina olen veendunud, et see aitab mul suuri kontserte hoopis edukamalt mängida.” “Klassikatähed 2014” võit andis talle võimaluse valida viie kontserdi ja plaadistamise vahel. Katariinat vaimustab teadmine, et publik saalis on käeulatuses ja hingab tema muusikaga samas rütmis, seega otsustas ta kontsertide kasuks. Margit Kilumets, “Katariina, see esimene”, Aplaus nr 10

Sellel harukordsel kontserdil kohtuvad ülipopulaarse telekonkursi “Klassikatähed” kaks järjestikust võitjat – kaksikud Katariina Maria Kits ja Marcel Johannes Kits. Kohtuvad sõna otseses mõttes, sest alates sügisest õpivad nad eri koolides Saksamaal ja Šveitsis. Kaks minutit on Kata vanem kui tema nüüdseks-juba-kuulus-vend Marcel Johannes Kits. Aga need minutid andsid lapsepõlves tüdrukule kõva edumaa. “Me ikka kaklesime kogu aeg,” tunnistab neiu siiralt. “Kiusasin teda stiilis “ma olen sust vanem ja oskan paremini joosta!”. Nüüd oleme lahutamatud, nii et ma tean üsna täpselt, mida vend teeb ja kus liigub. Isegi armukade olen mõnikord selle aja peale, mida Marcel teistele kulutab.” Seda viimast ütleb Katariina naljaga pooleks, nagu sedagi, et oma revanši lapsepõlve eest sai kaksikvend eelmisel aastal “Klassikatähtede” konkurssi võites kätte. www.concert.ee

neb ilma dirigendita või kutsutud mõttekaaslaste juhatusel. Aegade jooksul on nad esinenud koos Trevor Pinnocki, Sigiswald ja Wieland Kuijkeni, Paul Esswoodi, Philippe Jaroussky jt vanamuusikastaaridega. Ka orkestri liikmete hulgas on silmapaistvaid soliste, nagu särav viiuldaja ja kontratenor Dmitri Sinkovski, hiljutine Magdeburgi Telemanni konkursi võitja.

Aeg ja koht: R 14. november 19.00 Jõhvi kontserdimaja T 18. november 19.00 Estonia kontserdisaal K 19. november 19.00 Pärnu kontserdimaja K 26. november 19.00 Vanemuise kontserdimaja

www.concert.ee

sügis 2014 APLAUS

kontserdisoovitus

Leipzigi muusikaline visiitkaart!

Paul Lewis.

Vokaalansambel AMARCORD Wolfram Lattke (tenor), Martin Lattke (tenor), Frank Ozimek (bariton), Daniel Knauft (bass), Holger Krause (bass)

EMT Topeltpluss klientidele piletid 30% soodsamalt. Pakkumine kehtib, kuni soodushinnaga pileteid jätkub. Vaata lisa emt.ee/pakkumised/ topeltpluss

APLAUS sügis 2014

marcordi viis vokalisti esindavad kõrgetasemelist vokaalkultuuri Saksamaalt. Tihtilugu võrreldakse viisikut inglaste tuntud vokaalkvartetiga The Hilliard Ensemble või maailmakuulsa vokaalsekstetiga The King’s Singers. Kord melanhoolselt, kord rõõmsalt või pidulikult loovad viis kunagist kuulsa Leipzigi Toomkooli poistekoori liiget oma repertuaariga silla keskaegse muusikatraditsiooni ja moodsate kompositsioonide vahel. Madrigalid vahelduvad modernsete a cappella arranžeeringutega, sekka kõlavad tuntud poplaulud üllatavas kuues. Amarcord võlub eelkõige oma väljendusrikkuse ning puhta ja täpse lauluga, aga ka sümpaatse lavalolekuga. Tuntud Leipzigi Gewandhausi orkestri ja Püha Tooma poistekoori kõrval on 1992. aastal asutatud ansambel Leipzigi kui muusikalinna kõige olulisemaid esindajaid. Arvukad kontsertturneed ja muusikafestivalid on lauljaid viinud esindussaalidesse ja festivalidele nii Euroopasse, Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse, LähisItta kui ka Kagu-Aasiasse. Ansambel on paljude rahvusvaheliste konkursside laureaat, mh Tolosa (Hispaania), Tampere (Soome), Pohlheim (Saksamaa), Linz (Austria), ning nende salvestused on pärjatud auhindadega, nagu ECHO Klassik, Supersonic Award, CARA Contemporary A Cappella Recording Award jpt. Lisaks aktiivsele kontserttegevusele korraldab Amarcord Leipzigis vokaalmuusikafestivali A Capella, mida on väisanud muuhulgas Swingle Singers ja Huelgas Ensemble. www.amarcord.de Aeg ja koht: N 11. detsember 19.00 Pärnu kontserdimaja R 12. detsember 19.00 Vanemuise kontserdimaja L 13. detsember 19.00 Estonia kontserdisaal P 14. detsember 17.00 Jõhvi kontserdimaja

www.concert.ee

Pianistide festival Rahvusvaheline pianistide festival “Klaver” tutvustab klaverikunsti kogu selle rikkuses juba üheksandat korda.

“K

laveri” tänavused suurimad tähed on lõppkontserdil ERSO solistina esinev Paul Lewis Inglismaalt ja sooloõhtuga üles astuv prantsuse pianist Jean-Efflam Bavouzet. Paljude plaadiauhindadega pärjatud solistid on erineva suunitlusega: Lewis on üks maailma juhtivaid Beethoveni ja Schuberti, Bavouzet aga prantsuse muusika tõlgitsejaid. USA-st tuleb esinema särav duo Anderson/Roe, kelle klassikalise ja kergema repertuaari töötlused kahele klaverile on neile nime teinud kogu maailmas. Prantsuse virtuoos ja ülipeen Schuberti tõlgitseja Bertrand Chamayou mängib Schubertit ja Liszti, eesti pianist Age Juurikas aga laiaulatusliku kava hispaania ja vene muusikast. Sõna ja muusika põimivad kokku Lauri Väinmaa ning näitleja Jüri Aarma, esitades valiku Chopini, Liszti ja Schumanni muusikast ning kirjadest. 300 aasta möödumist Carl Philipp Emanuel Bachi sünnist tähistatakse kontserdiga heliloojate Bachide loomingust, mida klavessiinil, klavikordil ja haamerklaveril esitab Lembit Orgse. Rahvusvahelist kõrgtaset demonstreerivad noored solistid Benjamin Grosvenor Suurbritanniast, Joseph Moog Saksamaalt ja Deniss Ždanov Ukrainast. Festivali avab ERSO ees leedu noor tipp-pianist Lukaš Geniušas. www.concert.ee

Noorima põlvkonna esindajad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Muusikakeskkoolist, Georg Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist ja Heino Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist pühendavad kontserdi Ferenc Liszti loomingule. Peterburi legendaarse pedagoogi Aleksandr Sandleri noored õpilased, kes on ka Narva Chopini-nimelise konkursi võitjad, tutvustavad end mitmekülgse kavaga. Traditsioonilisel džässmuusikaõhtul astub üles džässivirtuoos Daniel Kramer Moskvast. Festivali osa on ka näitus klahvpillide ajaloost. Lauri Väinmaa, festivali kunstiline juht Aeg ja koht: R 24. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaal L 25. oktoober 15.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaal P 26. oktoober 15.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaal E 27. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaal T 28. oktoober 16.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaal K 29. oktoober 16.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaal N 30. oktoober 16.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaal R 31. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaal L 1. november 19.00 Estonia kontserdisaal P 2. november 16.00 Vanemuise kontserdimaja

sügis 2014 APLAUS

hooaja tipp

Mehta: Ma olen alati õnnelik, kui ma juhatan tekst: RIINA LUIK, kultuuriajakirjanik fotod: Eesti kontsert

Eesti Kontsert avab 20. septembril hooaja maailmakuulsa dirigendi Zubin Mehta ja Iisraeli Filharmoonilise Orkestriga. Nii maestrole kui ka orkestrile on see esmakohtumine Eesti publikuga.

rveametnikust Mehli Mehta, hilisem Bombay amatöörorkestri asutaja, peadirigent ja kontsertviiuldaja, lootis kogu südamest, et tema vanemast pojast Zubinist saab ükskord tubli arst. Ent poega ei köitnud arsti- ega arve ametnikutöö. Zubin Mehta ütleb oma memuaarides “Minu elu partituur”, kuidas saanukski ta valida midagi muud, kui ta ELAS muusikas, see ümbritses teda

APLAUS sügis 2014

kogu aeg! Seda enam, et isa taganes ise oma sõnadest, andes Bombays eramuusikatunde, mängides ühe trio koosseisus linna Inglise klubides ja asutades lõpuks koguni oma orkestri. Kuigi muusikas autodidakt, tutvustas ta pojale juba algkooli ajal üksipulgi orkestripille ja õpetas noodikirja selgeks. Esimeste pillide seas, mida Mehta lähemalt tundma õppis, olid klaver ja kontrabass. Asjaolude sunnil ja südame kutsel

seisis 15-aastane Zubin ühel päeval dirigendi õpipoisina isa orkestri ees, et aidata tal valmistuda Yehudi Menuhini kontserdiks. Proovis kandis isa ette Menuhini viiulisoolo ja Zubin juhatas. See tunne oli ülev, seda tahtnuks kogeda veel ja veel! Sestap pole ime, et noore Mehta meditsiiniõpingud Bombay ülikoolis jäid perekonna meelehärmiks lühikeseks ning noormees kippus kaugele Euroopasse – eesmärgiga astuda Viini muusikaakadeewww.concert.ee

Särav anne

Mehta suurt annet, dünaamilist-leegitsevat dirigeerimisstiili ja vastupandamatut lavasarmi pandi tähele kohe, kui ta 1958. aastal pärast muusikakõrgkooli lõpetamist Viinis oma debüüdi tegi. Samal aastal riputati talle Liverpoolis rahvusvahelisel dirigentide konkursil kaela võiduloorberid ning noore muusiku ees oli maailm valla… Uut säravat talenti tervitasid avasüli Berliini, Viini, Los Angelese, New Yorgi, Tel Avivi, Müncheni ja paljude teiste maailmakuulsate kontserdimajade orkestrid ja lavad. 24-aastaselt seisis Mehta juba peadirigendina Montréali sümfooniaorkestri ees, kaks aastat hiljem vallutas sama ametiposti Los Angeleses. Vaist polnud petnud: ta oli teinud ainuõigesti, et ei lasknud kellelgi oma muusikakirge külma laubakompressiga jahutada. Just suures muusikas oli tema õige koht, selleks oligi ta siia ilma sündinud! “Dirigeerimine on minu eneseväljendusviis, minu suhtlemisvorm orkestri ja publikuga. Ma ei suuda seda lõpetada,” on Mehta öelnud mõne aasta eest. Iisraeli Filharmoonilise Orkestri (IPO) ees seisis Mehta esimest korda 1968. aastal, mõni aeg hiljem sai temast kunstiline juht ja peadirigent ning 1981. aastal omistati eluaegse peadirigendi austav nimetus. IPO-t on Mehta nimetanud oma esimeseks armastuseks. “Orkester “lapsendas” mu, kui olin veel dirigendina väga noor, mõned mängijad olid minust poole vanemad, kuid nad kohanesid minu järgi.”

Muretseb paljude pärast

Iisrael oskab maestro panust hinnata, kuigi Mehta jäägitut pühendumist ja lojaalsust praegusele kodumaale ja orkestrile on alati saatnud otsekohene ning karm kriitika sealsete poliitikute aadressil. Kuna www.concert.ee

Mehta on isiklikult panustanud kahe riigi leppimatu kogukonna vaheliste suhete parandamisse nii arvukate heategevusprojektide kui ka -kontsertidega ning olnud aastakümneid sallivuse ja leppimise eestkõneleja Iisraelis, on talle lubatud väljaütlemised, mida kellegi teise puhul ilmselt ei tolereeritaks. Korduvalt on Mehtat ja IPO kontserte muusikametropolides saatnud protestijate piketid ning kolm aastat tagasi katkestasid saali pääsenud protestijad Londonis kontserdi. Mehta aga ei muretse enda, vaid oma muusikute pärast, kes peavad mängima hoolimata sellest, et nende pojad ja tütred võivad olla samal ajal sõjas… Mehta tõdeb, et teeb oma elu

Iisraeli poliitikute otsuseid kritiseerides keeruliseks, kuid möönab, et ta ei ole kunagi mõistnud neid loovinimesi, kes on otsustanud end taandada oma riigist ja selles toimuvast. Saalis olgu kunst ja poliitika siiski lahus. Mehta ei kasuta muusikat relvana: “Kuid muusika mõjujõudu ei tohi kunagi alahinnata. Kas teie suudaksite kujutada maailma ette ilma muusikata? Ei, sest see pole võimalik – maailm ei saa eksisteerida muusikata! Inimene vajab muusikat, muusika peab meie elus olema!”

Iisraeli Filharmooniline Orkester (IPO) Iisraeli juhtiva sümfooniaorkestri asutas 1936. aastal Palestiina orkestri nime all Poola päritolu viiuldaja Bronisław Huberman. Huberman aimas ette Euroopas toimuvaid pöördumatuid muutusi ning kutsus rahvuskaaslastest muusikuid emigreeruma koos endaga Palestiinasse (Iisraeli riik kuulutati välja 1948). See oli aeg, mil paljud Euroopa orkestrid juba vallandasid juudi rahvusest muusikuid ning just neist tekkis orkestri algtuumik. Orkester tegi debüüdi Tel Avivis 26. detsembril 1936 Arturo Toscanini käe all. Ka II maailmasõja ajal oli orkester aktiivne, andes liitlasvägede sõduritele 140 kontserti. Pärast 1938. aastal Saksamaal toimunud Kristallööd keelati orkestril esitada Wagneri helitöid helilooja antisemiitlike seisukohtade ja tema loomingu seotuse tõttu Natsi-Saksamaa ideoloogiaga. Iisraeli riigi loomise järel 14. mail 1948 nimetati orkester Iisraeli Filharmooniliseks Orkestriks. 1958. aastal anti IPO-le esimese kollektiivina Iisraelis Israel Prize muusikakategoorias. Orkester on käinud turneedel mitmel pool maailmas ja andnud kontserte paljude nimekate dirigentidega, nagu Zubin Mehta, Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Kurt Masur, Georg Solti, Lorin Maazel jpt. Allikas IPO kodulehekülg

Dirigent Zubin Mehta (78) Sündinud 29. aprillil 1936 Bombays (Mumbais) Perekond: abielus endise näitlejanna ja telesaatejuhi Nancy Kovackiga, neli last Haridus: sai esimese muusikahariduse Bombay Sümfooniaorkestri asutanud viiuldajast isa Mehli Mehta käe all, 1958. aastal lõpetas Viini muusikaakadeemias Hans Swarowsky dirigeerimisklassi Karjäär: • Alustas dirigendikarjääri 1958. aastal Viinis, samal aastal võitis Liverpoolis rahvusvahelise dirigentide konkursi ja temast sai Liverpooli Kuningliku Sümfooniaorkestri abidirigent. • Juhatanud paljusid maailma kõige hinnatumaid orkestreid, olnud või on siiani Montréali SO, Los Angelese Filharmoonikute, Baieri Riigiooperi ja New Yorgi Filharmoonikute, Valencia ooperimaja peadirigent ja/või muusikaline direktor. 1985. aastast Firenze Maggio Musicale festivali peadirigent. • 1968. aastal sai Mehtast IPO muusikaline nõustaja, 1977. aastal nimetati positsioon ümber kunstiliseks juhiks (kasutatakse ka nimetust muusikaline direktor). 1981 nimetati IPO eluaegseks peadirigendiks. Ta on olnud selle orkestriga seotud 46 aastat. • Aastatel 1990, 1995, 1998, 2007 juhatas ta kuulsaid Viini uusaastakontserte, talle on usaldatud see au ka 1. jaanuaril 2015. • Ta on välja andnud autobiograafilise raamatu “Minu elu partituur” (2009). Allikas Zubin Mehta ametlik veebilehekülg

Artiklis on kasutatud Postimehe loal lõike R. Luige intervjuust Zubin Mehtaga. Intervjuu ilmus 13. septembril Postimehe väljaandes AK.

Legendaarne

miasse Hans Swarowsky kuulsasse dirigeerimisklassi. Indiaga jättis hüvasti kogu Mehtade pere, leides uue kodu Inglismaal Manchesteris. Hiljem on Mehta meenutanud, et sõitis nii tihti kui võimalik Viini ja Manchesteri vahet, sest igatses nii perekonna kui ka India toidu järele. Viis aastat hiljem siirdus pere Ameerikasse. Los Angelesest kujunes üks olulisemaid linnu Mehta elus: “LA on mulle väga kallis linn: siin on mu Ameerika-kodu, siin elasid pikki aastaid mu vanemad ja siin on mind kui muusikut aastakümneid soojalt vastu võetud. Olin vaid 26, kui minust sai Los Angelese Filharmoonikute kunstiline juht.”

sügis 2014 APLAUS

Kava

Klaverikultuur kogu oma mitmekülgsuses – virtuoosid-supertähed, suurmeistrid, üllatajad

sügis 2014

september | oktoober | november | detsember

2014

Rahvusvaheline pianistide festival

KLAVER Kunstiline juht Lauri Väinmaa

Paul Lewis (Inglismaa), Age Juurikas Jean-Eﬄam Bavouzet (Prantsusmaa) klaveriduo Anderson/Roe (USA) Bertrand Chamayou (Prantsusmaa) Benjamin Grosvenor (Inglismaa) Joseph Moog (Saksamaa) Deniss Ždanov (Ukraina) Lukaš Geniušas (Leedu) jpt

Estonia kontserdisaalis

Vaata festivali kava: concert.ee/festivalid

Hooaja avakontsert Pärnus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Hooaja avakontsert Tallinnas Iisraeli Filharmoonikud

Peeter Laul (klaver, Venemaa) Dirigent Feliks Korobov (Venemaa)

Dirigent Zubin Mehta

Avakontserdil soleerib ERSO ees Peeter Laul, Peterburis sündinud Eesti juurtega pianist. Tõeliselt laia rahvusvahelise haardega interpreet, kes on andnud soolokontserte Peterburi Filharmoonia saalis, Peterburi Maria teatri kontserdisaalis, Louvre’i auditooriumis, Théâtre du Châtelet’s Pariisis, Opera Lyonis, New Yorgi Lincolni keskuses, Amsterdami Concertgebouws ja loomulikult Peterburi Jaani kirikus. Dirigeerib Saaremaa ooperipäevade publiku lemmik Feliks Korobov, kes on aegade jooksul olnud Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Akadeemilise Muusikateatri ning Novaja Opera peadirigent. Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

Tšaikovski sümfoonia nr 6 h-moll op. 74 “Pateetiline” Straussi sümfooniline poeem “Kangelase elu” op. 40 Eesti Kontserdi uue hooaja avab suursündmus, millel kaalu kaugelt üle aastapiiride. Esimest korda jõuavad Eesti kuulaja ette Zubin Mehta, meie ajastu suurimaid dirigente, ja kuulsad Iisraeli Filharmoonikud, kelle esinemised on kõige nimekamate festivalide ja kontserdisaalide kõrghetked. Kontserti toetab Crain-Maling Foundation International Touring Fund L 20. september 20.00 Estonia kontserdisaal

19.00 Mooste folgikoda “Muusika Eestimaale” avakontsert Tallinna Kammerorkester Klassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt) Dirigent Risto Joost 19.00 Pärnu kontserdimaja Pärnu kontserdimaja hooaja avakontsert ERSO, Peeter Laul (klaver, Venemaa), dirigent Feliks Korobov (Venemaa) 19.00 Vanemuise kontserdimaja Hooaja avakontsert Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu noortekoor Aile Asszonyi (sopran), Jânis Apeinis (bariton), dirigent Paul Mägi Charles Gounod “Püha Cecilia missa”

L 20.09.

16.00 Väravatorn “5775 aastat maailma loomisest” Hortus Musicus 19.00 Jõhvi kontserdimaja Hooaja avakontsert Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu noortekoor Aile Asszonyi (sopran), Jânis Apeinis (bariton), dirigent Paul Mägi Charles Gounod “Püha Cecilia missa” 20.00 Estonia kontserdisaal

Estonia kontserdisaal

www.concert.ee

Iisraeli Filharmoonikud Dirigent Zubin Mehta Tšaikovski sümfoonia nr 6 R. Straussi sümfooniline poeem “Kangelase elu” E 22.09. 19.00 Viljandi pärimusmuusika ait “Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi Hendrixit Journal Intime (Prantsusmaa) T 23.09. 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi Hendrixit Journal Intime (Prantsusmaa) 19.00 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid” Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai Mendelssohn, Brahms, Prokofjev K 24.09. 18.00 Abja kultuurimaja “Muusika Eestimaale” Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aarma (lugeja) Chopin, Schumann, Liszt. Palad ja kirjad 18.00 Vastseliina muusikakool “Muusika Eestimaale” Age Juurikas (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev 20.00 Von Krahli baar

Vanemuise kontserdimaja

Hooaja avakontserdid Tartus ja Jõhvis Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert; Jõhvi kontserdimaja avakontsert Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Tartu noortekoor Aile Asszonyi (sopran, RO Estonia) Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper) Dirigent Paul Mägi César Francki sümfoonia d-moll Charles Gounod “Püha Cecilia missa” Koostöös teatriga Vanemuine R 19. september 19.00 Vanemuise kontserdimaja L 20. september 19.00 Jõhvi kontserdimaja

R 19. september 19.00 Pärnu kontserdimaja

SEPTEMBER R 19.09.

Vanemuise sümfooniaorkester.

Jõhvi kontserdimaja

“Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi Hendrixit Journal Intime (Prantsusmaa) N 25.09. 19.00 Elva raekoda “Muusika Eestimaale” Age Juurikas (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev 19.00 Jõhvi kontserdimaja “Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi Hendrixit Journal Intime (Prantsusmaa) 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Oratorio” Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putninš Johannes Brahms “Saksa reekviem” (versioon kahe klaveriga) R 26.09. 19.00 Puurmani loss “Muusika Eestimaale” Age Juurikas (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev 19.00 Kuressaare kultuurikeskus “Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi Hendrixit Journal Intime (Prantsusmaa) 19.00 Pärnu kontserdimaja “Oratorio”

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putninš Johannes Brahms “Saksa reekviem” (versioon kahe klaveriga) L 27.09. 16.00 Väravatorn “Suvi südames” Hortus Musicus 19.00 Estonia kontserdisaal “Oratorio” Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars Putninš Johannes Brahms “Saksa reekviem” (versioon kahe klaveriga) P 28.09. 12.00 Lasva rahvamaja “Muusika Eestimaale” Janne Ševtšenko (sopran), René Soom (bariton), Tarmo Eespere (klaver) Operetiklassika: Kálmán, Lehár, Loewe 16.00 Rõuge rahvamaja “Muusika Eestimaale” Janne Ševtšenko (sopran), René Soom (bariton), Tarmo Eespere (klaver) Operetiklassika: Kálmán, Lehár, Loewe T 30.09. 18.00 Käina muusikakool “Muusika Eestimaale” Age Juurikas (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev

Pärnu kontserdimaja sügis 2014 APLAUS

Oktoober

kava

Martin kuuskmann Kontserdisari “Kuldne klassika”

Martin Kuuskmann.

Tallinna Kammerorkester Martin Kuuskmann (fagott) Dirigent Risto Joost

www.concert.ee

Schuberti gala Kontserdisari “Ilus möldrineiu” Pirjo Püvi (sopran, teater Vanemuine), Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), René Soom (bariton, RO Estonia), Priit Volmer (bass, RO Estonia), Martti Raide (klaver)

Grammy nominatsiooniga eestlasest fagotivirtuoosi Martin Kuuskmanni veenvad ja karismaatilised esitused kõikjal maailmas on toonud talle juhtiva fagotimängija reputatsiooni. New York Times: “Kuuskmanni mäng on hämmastav, rabav...” Carl Philipp Emanuel Bachi sümfoonia Es-duur Johann Nepomuk Hummeli fagotikontsert F-duur Wolfgang Amadeus Mozarti fagotikontsert B-duur Franz Joseph Haydni sümfoonia nr 59 A-duur “Tulesümfoonia” Koostöös Tallinna Filharmooniaga

16. oktoobril 2014 möödub 200 aastat Schuberti laulu “Gretchen am Spinnrade” (“Gretchen voki ääres”) valmimisest. Seda kuupäeva peetakse kunstlaulu sünnidaatumiks. Ehkki sõna “kunstlaul” kõlab eesti keeles veidi pingutatult, pole siiani paremat definitsiooni, mis iseloomustaks vokaalset kunstiteost, kus võrdse tähelepanu all on nii muusika kui ka tekst. Kunstlaul oli algusaegadel intiimne ja kammerlik, seda esitati ja kuulati kodustes muusikasalongides, kus eriti hästi jõudsid kuulajani nii laulja isiklik panus kui ka muusika tekstiline tähendus ja allhoovused. Kontserdisari “Kunstlaulu kaks sajandit” teeb kummarduse Schuberti laululoomingule ja esitleb sellest tüvest hargnenud “laulupuu” vilju kogu järgnenud arenguloo mitmekesisuses. Sarja kunstiline nõustaja Martti Raide

R 3. oktoober 19.00 Jõhvi kontserdimaja L 4. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaal P 5. oktoober 17.00 Vanemuise kontserdimaja

T 14. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaal

OKTOOBER K 01.10.

15.00 Vanemuise kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Telekonkursi “Klassikatähed” 2013. ja 2014. aasta osalejate kammerkontserdid 17.00 Jõhvi kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Telekonkursi “Klassikatähed” 2013. ja 2014. aasta osalejate kammerkontserdid 18.00 Paide Püha Risti kirik Paide linna sünnipäevaaktus Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja 18.00 Kuusalu kunstide kool “Muusika Eestimaale” Lauri Väinmaa (klaver), Chopin, Schumann, Liszt 19.00 Pärnu kontserdimaja Rahvusvaheline muusikapäev Telekonkursi “Klassikatähed” 2013. ja 2014. aasta osalejate kammerkontserdid N 02.10. 19.00 Lihula kultuurimaja “Muusika Eestimaale” Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja R 03.10. 19.00 Antsla kultuuri- ja spordikeskus “Muusika Eestimaale” Ansambel Bombillaz 19.00 Jõhvi kontserdimaja “Kuldne klassika” Tallinna Kammerorkester, Martin Kuuskmann (fagott), dirigent Risto Joost L 04.10. 16.00 Väravatorn Suur Muusikaakadeemia

APLAUS sügis 2014

Vivaldi sonaadid III Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klavessiin), Taavo Remmel (kontrabass) 18.00 Kärdla kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” “Isa tuli koju”. Lauri Saatpalu ansambel 19.00 Estonia kontserdisaal “Kuldne klassika” Tallinna Kammerorkester, Martin Kuuskmann (fagott) 19.00 Peterburi Jaani kirik Quasar Saxophone Quartet (Kanada) “Bachist Zappani” P 05.10. 17.00 Vanemuise kontserdimaja “Kuldne klassika” Tallinna Kammerorkester, Martin Kuuskmann (fagott), dirigent Risto Joost E 06.10. 9.30; 11.15 Jõhvi kontserdimaja Lastepäev “Teeme ise muusikat” 18.00 Otepää gümnaasium “Muusika Eestimaale” “Isa tuli koju”. Lauri Saatpalu ansambel 19.00 Avinurme kultuurikeskus Quasar Saxophone Quartet (Kanada) “Bachist Zappani” T 07.10. 10.15; 11.45 Pärnu kontserdimaja Lastepäev “Teeme ise muusikat” 18.00 Keila muusikakool “Muusika Eestimaale” Age Juurikas (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev 19.00 Eesti Raadio 1. stuudio “Siin rostrum!” Quasar Saxophone Quartet (Kanada)

K 08.10.

18.00 Sillamäe muusikakool “Muusika Eestimaale” Age Juurikas (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev 18.00 Räpina muusikakool “Fedora ja Mr X-i lugu” Margit Saulep, René Soom, Ülla Millistfer, Peeter Kaljumäe 19.00 Vanemuise kontserdimaja Quasar Saxophone Quartet (Kanada) “Bachist Zappani”

N 09.10.

18.00 Põlva muusikakool Quasar Saxophone Quartet (Kanada) “Bachist Zappani”

R 10.10.

19.00 Kilingi-Nõmme klubi Quasar Saxophone Quartet (Kanada) “Bachist Zappani” 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Kuldsed keeled” Hiina simblite (yangqin) ansambel Kunstiline juht Shi Yue

L 11.10.

19.00 Pärnu kontserdimaja Quasar Saxophone Quartet (Kanada) “Bachist Zappani” 19.00 Estonia kontserdisaal “Kuldsed keeled” Hiina simblite (yangqin) ansambel Kunstiline juht Shi Yue P 12.10. 16.00 Kuressaare kultuurikeskus Quasar Saxophone Quartet (Kanada) “Bachist Zappani” 17.00 Jõhvi kontserdimaja “Kuldsed keeled” Hiina simblite (yangqin) ansambel

Kunstiline juht Shi Yue 17.00 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus” Reet Sukk (flööt), Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Lembit Orgse (klavessiin) E 13.10. 9.30; 11.15; 13.15 Estonia kontserdisaal Lastepäev “Teeme ise muusikat” T 14.10. 9.30; 11.15; 13.15 Vanemuise kontserdimaja Lastepäev “Teeme ise muusikat” 19.00 Estonia kontserdisaal “Ilus möldrineiu”. Avakontsert Schuberti gala Pirjo Püvi (sopran, teater Vanemuine), Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), René Soom (bariton, RO Estonia), Priit Volmer (bass, RO Estonia), Martti Raide (klaver) K 15.10. 18.00 Kärdla muusikakool “Muusika Eestimaale” Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aarma (lugeja) Chopin, Schumann, Liszt. Palad ja kirjad 19.00 Pärnu kontserdimaja Festival “Klaver” Age Juurikas (klaver) Bach, Rahmaninov, Mompou N 16.10. 19.00 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid” Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver) Mozart, Franck, Prokofjev, Enescu R 17.10. 18.00 Tartu Peetri kirik Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja

www.concert.ee

Oktoober

kava

www.concert.ee

Quasar Saxophone Quartet (Kanada)

Quasar Saxophone Quartet.

Marie-Chantal Leclair (kunstiline juht, sopransaksofon) Mathieu Leclair (altsaksofon) André Leroux (tenorsaksofon) Jean-Marc Bouchard (baritonsaksofon) Kahe täiesti erineva kava ja kaheksa kontserdiga on pärast 2005. aasta menukaid kontserte Eesti kuulaja ees tagasi Quasar Saxophone Quartet. Montréali ansambel on kuulus oma energia, julguse ning erakordse tehnilise sära poolest. Kvartett on toonud esmaettekandele üle saja uudisteose ja leidnud poolehoidu nii esinemistel sümfooniaorkestri solistina kui ka arvukatel koolikontsertidel. Kanada muusikaelu tähtsamaid auhindu Opus Prize on võidetud neljal korral, sealhulgas Performer of the Year aastal 2012. Kui seitsmel kontserdil esitatakse värvikat kronoloogilist kava “Bachist Zappani”, siis Tallinna kontsert on osa tuliuuest kontserdisarjast “Siin rostrum!”, mis tähistab eesti heliloojate erakordseid saavutusi nende tähtsaimal mõõduvõtmisel, rahvusvahelisel heliloojate rostrumil (Helena Tulve oli parim 2004, parimad alla 30-aastaste arvestuses on olnud Mari Vihmand 1996, Jüri Reinvere 2000, Ülo Krigul 2007). Tavaliselt Pariisis toimuv konkurss jõuab Tallinna 2015. aasta mais Klassikaraadio eestvõtmisel. Sarja kunstiline nõustaja on Tiia Teder. Eesti Raadio 1. stuudios tulevad ettekandele: Wolf Edwards (Kanada) “Predator Drone MQ-1” (Euroopa esiettekanne) Ülo Kriguli uus teos, 2014 (esiettekanne) Louis Andriessen (Holland) “Facing Death” (1990) Pierre Alexandre Tremblay (Kanada/UK) “Les pâleurs de la lune” (Euroopa esiettekanne) Alexander Schubert (Saksamaa) “Hello” (Euroopa esiettekanne)

Gabrieli, Aints, Kreek, Uibo, Tobias, Sink 19.00 Kostivere kultuurimõis “Muusika Eestimaale” Saksofonikvartett SaxEst 19.00 Puurmani loss “Muusika Eestimaale” “2 tenorit” Lembit Saarsalu (saksofon), Raivo Tafenau (saksofon) 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Eliitkontserdid” Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver) Mozart, Franck, Prokofjev, Enescu L 18.10. 16.00 Väravatorn “Rikaste linnade rikas kultuur” Hortus Musicus P 19.10. 17.00 Pärnu kontserdimaja “Rikaste linnade rikas kultuur” Hortus Musicus 19.00 Leipzig Gewandhaus Sibelius “Kullervo” RAM, MDR-i sümfooniaorkester Dirigent Kristjan Järvi 19.00 Niguliste “Müstilised kõlad”. Avakontsert John Taveneri muusika Sissejuhatus Peeter Vähilt T 21.10. 17.00 Põltsamaa muusikakool “Muusika Eestimaale” Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aarma (lugeja) Chopin, Schumann, Liszt. Palad ja kirjad 19.00 Vanemuise kontserdimaja Vokaalansambel Jazz Island (Leedu) K 22.10. 19.00 Karksi valla kultuurikeskus “Muusika Eestimaale”

www.concert.ee

Tšellokvartett C-JAM 19.00 Antsla kultuuri- ja spordikeskus “Muusika Eestimaale” Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja 19.00 Estonia kontserdisaal Vokaalansambel Jazz Island (Leedu) N 23.10. 19.00 Pärnu kontserdimaja Vokaalansambel Jazz Island (Leedu) 19.00 Järva-Jaani kultuurimaja “Muusika Eestimaale” Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja R 24.10. 19.00 Keila muusikakool “Muusika Eestimaale” Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja 19.00 Vastseliina rahvamaja “Muusika Eestimaale” Vokaalansambel Miinus Seitse 19.00 Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind “Muusika Eestimaale” “2 tenorit” Lembit Saarsalu (saksofon), Raivo Tafenau (saksofon) 19.00 Estonia kontserdisaal Lukas Geniušas (klaver, Leedu) ERSO, dirigent Andris Poga (Läti) Tšaikovski klaverikontsert nr 2 Rahmaninovi sümfoonilised tantsud L 25.10. 14.00 Kärdla kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja 15.00 Estonia kontserdisaal

L 4. oktoober 19.00 Peterburi Jaani kirik E 6. oktoober 19.00 Avinurme kultuurikeskus T 7. oktoober 19.00 Eesti Raadio 1. stuudio K 8. oktoober 19.00 Vanemuise kontserdimaja N 9. oktoober 18.00 Põlva muusikakool R 10. oktoober 19.00 Kilingi-Nõmme klubi L 11. oktoober 19.00 Pärnu kontserdimaja P 12. oktoober 16.00 Kuressaare kultuurikeskus

Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aarma (lugeja) Chopin, Schumann, Liszt. Palad ja kirjad 19.00 Peterburi Jaani kirik Vokaalansambel Jazz Island (Leedu) 19.00 Estonia kontserdisaal Benjamin Grosvenor (klaver, Suurbritannia) Rameau, Bach-Busoni, Franck, Chopin, Granados

Rahvusvaheline pianistide festival “KLAVER 2014” 24. oktoober – 2. november Festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa P 26.10.

15.00 Estonia kontserdisaal Eesti noorte pianistide gala Liszti op. 1 ja hilisemaid teoseid 19.00 Estonia kontserdisaal Bertrand Chamayou (klaver, Prantsusmaa) Schubert E 27.10. 19.00 Estonia kontserdisaal Daniel Kramer (klaver, Venemaa) Džäss ja improvisatsioon T 28.10. 16.00 Estonia kontserdisaal Denis Ždanov (klaver, Ukraina) Bach, Schubert, Prokofjev, Stravinski, de Falla 19.00 Estonia kontserdisaal Age Juurikas (klaver) Bach, Bach/Siloti, Rahmaninov, Mompou, Balakirjev K 29.10. 16.00 Estonia kontserdisaal Aleksandr Sandleri klass Peterburist

Aleksandr Bolotin, Ilja Domnins, Rustam Zejnalov J. S. Bach, Skrjabin, Mozart, Chopin, Brahms 19.00 Estonia kontserdisaal Jean-Efflam Bavouzet (klaver, Prantsusmaa) Haydn, Beethoven, Ravel, Bartók N 30.10. 16.00 Estonia kontserdisaal Lembit Orgse (klavessiin, klavikord, haamerklaver) Carl Philipp Emanuel Bach 300 19.10 Estonia kontserdisaal Joseph Moog (klaver, Saksamaa) Beethoven, Liszt, Rahmaninov, Fauré, Rubinstein R 31.10. 19.00 Estonia kontserdisaal Klaveriduo Greg Anderson & Elizabeth Joy Roe (USA) Brahms, Stravinski, Villa-Lobos/Anderson & Roe, Piazzolla/Anderson & Roe 19.00 Pärnu kontserdimaja “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Palestrina, Tüür

sügis 2014 APLAUS

November

kava

www.concert.ee

kava

www.concert.ee

Dmitri Sitkovetski Kontserdisari “Violino!”

Eesti Rahvusmeeskoor.

Tallinna Kammerorkester Solist ja dirigent Dmitri Sitkovetski (viiul, Venemaa/Suurbritannia)

N 13. november 19.00 Estonia kontserdisaal R 14. november 19.00 Vanemuise kontserdimaja

50 APLAUS sügis 2014

Eesti Rahvusmeeskoori juubelikontserdid Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Serveerime ainult parimat. Menüüs on viimaste aastate muusikalised lemmikud: Schubert, Grigorjeva, Ešenvalds, MacMillan, Bonato, Tulev jt. R 14. november 19.00 Viljandi pärimusmuusika ait L 15. november 19.00 Tartu Ülikooli aula P 16. november 17.00 Estonia kontserdisaal

Dmitri Sitkovetski.

17.00 Jõhvi kontserdimaja Duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu 19.00 Tallinna raekoda Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Smaro Gregoriadou (kitarr, Kreeka) N 06.11. 13.00 ja 18.00 Pärnu kontserdimaja Rahvusooper Estonia “Prints ja kerjus” 19.00 Saka mõis Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Smaro Gregoriadou (kitarr, Kreeka) 19.00 Avinurme kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso “Baroki puudutus” 19.00 Vanemuise kontserdimaja Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi) 19.00 Estonia kontserdisaal Heimar Ilves 100 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester Dirigent Toomas Vavilov Heimar Ilvese sümfoonia nr 2 (II Largo) R 07.11. 19.00 Metodisti kirik VI Eesti noorte koorijuhtide konkursi lõppkontsert Eesti Rahvusmeeskoor Eesti Filharmoonia Kammerkoor 19.00 Pärnu kontserdimaja Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi) L 08.11. 16.00 Kilingi-Nõmme klubi “Muusika Eestimaale”

“Armastuse graatsiad” Ansambel Rondellus 16.00 Kostivere kultuurimõis “Muusika Eestimaale” Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi) 19.00 Niguliste kirik “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Palestrina, Tüür P 09.11. 18.00 Paide kultuurikeskus Isadepäeva kontsert Johann Straussi muusikaga Kadri Kipper (sopran, RO Estonia) Tarmo Eespere (klaver) E 10.11. 18.00 Valga muusikakool “Muusika Eestimaale” Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi) T 11.11. 18.00 Võru muusikakool “Muusika Eestimaale” Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi) N 13.11. 18.00 Sillamäe muusikakool “Muusika Eestimaale” Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) Sten Lassmann (klaver) 19.00 Estonia kontserdisaal “Violino!” Tallinna Kammerorkester Solist ja dirigent Dmitri Sitkovetski (viiul, Venemaa/Suurbritannia) R 14.11.

Hang-duo (Saksamaa) Kontserdisari “Müstilised kõlad” Vladiswar Nadishana & David Kuckhermann

Mitmel korral varem Eestis esinenud Dmitri Sitkovetski tegevust on raske defineerida: ta on teinud fantastilise viiuldajakarjääri, ta on dirigent, arranžeerija, kammermuusik ja festivalide direktor. Sitkovetski viiuldajahaare avaldab muljet, tema mängu on nautinud Salzburgi, Luzerni, Edinburghi, Verbier’, Istanbuli, Newporti jt festivalide publik, partneriteks sellised orkestrid nagu Berliini, New Yorgi ja Los Angelese filharmoonikud, Leipzigi Gewandhausorchester, Concertgebouw Amsterdam jt. Dmitri Sitkovetski sündis Bakuus muusikute peres, tema ema on maailmakuulus pianist Bella Davidovitš. Ta õppis Moskva Konservatooriumis, emigreerus 1977. aastal ning asus õppima Juilliard’i New Yorgis. 1987. aastast resideerib ta Londonis. Dmitri Sitkovetski mängib A. Stradivariuse valmistatud viiulil. E. Dohnányi/D. Sitkovetski serenaad keelpillidele C-duur F. Schuberti rondo viiulile ja keelpillidele A-duur B. Bartóki rumeenia rahvatantsud viiulile ja keelpillidele S. Rahmaninovi vokaliis keelpillidele e-moll (orkestriseade D. Sitkovetski) B. Britteni variatsioonid Frank Bridge’i teemale Koostöös Tallinna Filharmooniaga

NOVEMBER L 01.11. 19.00 Estonia kontserdisaal Festivali “Klaver” lõppkontsert ERSO, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia) Dirigent Olari Elts Brahmsi klaverikontsert nr 1 d-moll Brahmsi/Holloway sümfoonia f-moll 19.00 Tartu Jaani kirik “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Palestrina, Tüür P 02.11. 16.00 Vanemuise kontserdimaja Festivali “Klaver” lõppkontsert ERSO, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia) Dirigent Olari Elts Brahmsi klaverikontsert nr 1 d-moll Brahmsi/Holloway sümfoonia f-moll 17.00 Jõhvi kontserdimaja “Oratorio” Hingedepäeva kontsert Kammerkoor Collegium Musicale Dirigent Endrik Üksvärav Palestrina, Tüür T 04.11. 19.00 Tapa kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi) K 05.11. 15.00 Estonia kontserdisaal “Lõunamuusika” Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisi Kitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi)

Detsember

18.00 Kõrgessaare vaba aja keskus “Muusika Eestimaale” “Maa hääl” Triinu Taul, Peeter Rebane jt. 19.00 Märjamaa rahvamaja “Muusika Eestimaale” Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Violino!” Tallinna Kammerorkester Solist ja dirigent Dmitri Sitkovetski (viiul, Venemaa/Suurbritannia) 19.00 Estonia talveaed Patrick Scheyder (klaver, Prantsusmaa), Mati Mikalai (klaver) Näitlejad Marie-Christine Barrault, Monique Scheyder, François Marthouret 19.00 Viljandi pärimusmuusika ait Eesti Rahvusmeeskoori juubelikontsert 19.00 Jõhvi kontserdimaja Telekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdid Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver)

L 15.11.

19.00 Tartu Ülikooli aula Eesti Rahvusmeeskoori juubelikontsert

P 16.11.

17.00 Estonia kontserdisaal Eesti Rahvusmeeskoori juubelikontsert

T 18.11.

19.00 Estonia kontserdisaal Telekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdid Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver)

www.concert.ee

K 19.11.

19.00 Pärnu kontserdimaja Telekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdid Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver)

N 20.11.

19.00 Puurmani loss “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Müstilised kõlad” Hang-duo (Saksamaa)

R 21.11.

19.00 Tapa kultuurikoda “Muusika Eestimaale” “Surma laulud ja tantsud” Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) Sten Lassmann (klaver) 19.00 Jõhvi kontserdimaja “Müstilised kõlad” Hang-duo (Saksamaa) 19.00 Haanja rahvamaja “Muusika Eestimaale” “Eesti kuningriik” Jaanus Nõgisto, Tõnu Timm

L 22.11.

16.00 Väravatorn “Avameelselt armastusest” Hortus Musicus 19.00 Mustpeade maja “Müstilised kõlad” Hang-duo (Saksamaa)

P 23.11.

17.00 Kadrioru loss “Helisevad šedöövrid Kadriorus”

www.concert.ee

EMT Topeltpluss klientidele piletid 30% soodsamalt. Pakkumine kehtib, kuni soodushinnaga pileteid jätkub! Vaata lisa emt.ee/ pakkumised/topeltpluss

Kadri Kipper (sopran, RO Estonia) Tarmo Eespere (klaver) 17.00 Jõhvi kontserdimaja Joel Remmel Trio feat. Casey Moir (laul) ja Johan Moir (trompet) Rootsist 17.00 Pärnu kontserdimaja “Müstilised kõlad” Hang-duo (Saksamaa) E 24.11. 19.00 Estonia kontserdisaal “Violino!” Barokkorkester Pratum Integrum (Moskva) T 25.11. 19.00 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid” Kadri-Ann Sumera (klaver) Beethoven, Korngold, Brahms K 26.11. 19.00 Jõhvi kontserdimaja “Eliitkontserdid” Kadri-Ann Sumera (klaver) Beethoven, Korngold, Brahms 19.00 Vanemuise kontserdimaja Telekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdid Katariina Maria Kits (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Sten Heinoja (klaver) L 29.11. 16.00 Väravatorn “Naer läbi pisarate” Hortus Musicus 19.00 Estonia kontserdisaal “Kuldne klassika” Pärnu Linnaorkester, RAM, Helen Lokuta (metsosopran) Dirigent Andres Mustonen

Hang on suure tõenäosusega üks väheseid, kui mitte ainus XXI sajandil loodud akustiline instrument, mille konstrueerisid 2000. aastal Felix Rohner ja Sabina Schärer Bernis Šveitsis. Nimetus hang tuleneb Berni saksa sõnast “käsi”. Hangi nimetatakse hang-trummiks, kuid pilli konstrueerijad peavad seda eksitavaks. Pilli moodustavad kaks teokarbilaadselt vastastikku asetatud sügavat kaussi, mis on valmistatud nikeldatud teraslehest ja mille ääred on kokku joodetud nii, et sisemusse jääb suur õõnsus. Pill meenutab ufot. Füüsikaliselt toimib pill nagu Helmholtzi resonaator, mis põhineb õhu resoneerimisel õõnsuses tekkival fenomenaalsel helil. Hangi leiutajad jätkavad pidevat tööd pilli kuju ja kõla täiustamisel. Vladiswar Nadishana ja David Kuckhermanni Hang-duo kombineerib imepäraseid Hang-duo. hange ja Lõuna-Siberi etnilisi instrumente. Duo muusika on mõjutatud Lõuna-Siberi iidsest khužebari kultuurist. Sissejuhatus kontserdisarja kunstiliselt juhilt Peeter Vähilt N 20. november 19.00 Vanemuise kontserdimaja R 21. november 19.00 Jõhvi kontserdimaja L 22. november 19.00 Mustpeade maja P 23. november 17.00 Pärnu kontserdimaja

Brahms “Aldirapsoodia”, Schubert “Vaimude laul vete kohal”, Beethoveni sümfoonia nr 1 P 30.11. 16.00 Kilingi-Nõmme klubi “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso 17.00 Pärnu kontserdimaja “Kuldne klassika” Pärnu Linnaorkester, RAM, Helen Lokuta (metsosopran) Dirigent Andres Mustonen Brahms “Aldirapsoodia”, Schubert “Vaimude laul vete kohal”, Beethoveni sümfoonia nr 1 17.00 Karksi valla kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai DETSEMBER T 02.12. 19.00 Eesti Raadio 1. stuudio “Siin rostrum!” YXUS Ensemble K 03.12. 19.00 Tartu Ülikooli aula “Ilus möldrineiu” Helen Lepalaan (metsosopran) Martti Raide (klaver) Schubert, R. Strauss, Berlioz L 06.12. 16.00 Väravatorn “Renessansi suured meistrid” Hortus Musicus P 07.12. 13.00 Karula kirik

“Muusika Eestimaale” Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai 17.00 Vastseliina rahvamaja “Muusika Eestimaale” Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai E 08.12. 13.00 Estonia kontserdisaal Lastekontsert “Kaksteist kuud” Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased T 09.12. 12.00 Vanemuise kontserdimaja Lastekontsert “Kaksteist kuud” Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased 19.00 Estonia kontserdisaal “Ilus möldrineiu” Helen Lepalaan (metsosopran) Martti Raide (klaver) Schubert, R. Strauss, Berlioz K 10.12. 12.00 Jõhvi kontserdimaja Lastekontsert “Kaksteist kuud” Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased 15.00 Estonia kontserdisaal “Lõunamuusika” Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja 17.00 Jõhvi kontserdimaja Viljandi pärimusmuusika ait soovitab: kontsertkohtumine – Liisi Koikson, kitarril Marek Talts N 11.12. 12.00 Pärnu kontserdimaja Lastekontsert “Kaksteist kuud”

sügis 2014 APLAUS

Detsember

kava

www.concert.ee

Rossini “Väike pidulik missa” Jõulukontsert Kontserdisari “Oratorio” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Tõnu Kaljuste Gioachino Rossini kirjutas “Väikse piduliku missa” elu lõpul, 1863. aastal krahvinna de Pillet-Will’i kodukabelisse salonglikuks ettekandmiseks 12 lauljale, klaverile ja harmooniumile. Kuna teos sai hea vastuvõtu osaliseks ja helilooja aimas, et seda tahetakse tulevikus esitada ka orkestriga, lõpetas ta vahetult enne surma igaks juhuks ka teose orkestratsiooni. Rossini suhtus teosesse ilmse huumoriga ja nimetas seda oma “vanaduspattude lunastuseks”. Teose helikeelt kuulates saab hõlpsalt aru, mida juba üle 30 aasta varem ooperite loomise lõpetanud helilooja nende “vanaduspattude” all silmas pidas. Kanoonilisele missatekstile kirjutatud teose säravad soolonumbrid on loodud parimas bel canto ooperi vaimus, milles liituvad meloodia ilu ja rütmi rühikus. Polüfoonilistes koorilõikudes on kuulda Rossini salaarmastuse Johann Sebastian Bachi muusikast inspireeritud kõrgbarokilaadset stiili.

Tõnu Kaljuste.

Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased 19.00 Pärnu kontserdimaja Vokaalansambel Amarcord (Saksamaa) 11.00 Paide kultuurikeskus Lastekontsert “Kaksteist kuud” Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased 19.00 Vanemuise kontserdimaja Vokaalansambel Amarcord (Saksamaa) L 13.12. 19.00 Estonia kontserdisaal Vokaalansambel Amarcord (Saksamaa) P 14.12. 16.00 Jõgeva kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” “Jõulurahu kontsert” Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja 17.00 Jõhvi kontserdimaja Vokaalansambel Amarcord (Saksamaa) E 15.12. 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Eliitkontserdid” Riivo Kallasmaa (oboe), Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello) Bach, Mozart, Britten, Bliss T 16.12. 19.00 Estonia kontserdisaal “Eliitkontserdid” Riivo Kallasmaa (oboe), Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello) Bach, Mozart, Britten, Bliss K 17.12. 19.00 Pärnu kontserdimaja “Jõuluootus” Pärnu Kunstide Maja õpilased N 18.12. 19.00 Loo kultuurikeskus “Muusika Eestimaale” “2 tenorit” Lembit Saarsalu (saksofon), Raivo Tafenau (saksofon) L 20.12. 13.00 Lasva rahvamaja “Muusika Eestimaale” Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai 16.00 Rõuge rahvamaja

APLAUS sügis 2014

Kukk ja Konn kutsub

Kui soovite tunda tõelist Pariisi hõngu ja proovida maitseid, mis toovad silme ette Eiffeli torni, siis tasub külastada meie prantsuse deli-poodi. Nüüd on teil võimalus veeta oma vabat õhtut pariislikult elegantselt. Kõigest jalutuskäigu kaugusel vanalinnast asub uus deli-pood Kukk ja Konn. Ootame teid Toompuiestee 29, kus on lai valik otse Prantsusmaalt toodud parimaid veine, juuste ja muid hõrgutisi.

L 20. detsember 19.00 Estonia kontserdisaal E 22. detsember 19.00 Vanemuise kontserdimaja

“Muusika Eestimaale” Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai 16.00 Väravatorn “Laulge Issandale uus laul” / “Cantate Domino canticum novum” Hortus Musicus 19.00 Estonia kontserdisaal “Oratorio” Jõulukontsert Rossini “Väike pidulik missa” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Tõnu Kaljuste P 21.12. 16.00 Tartu Jaani kirik “Laulge Issandale uus laul” / “Cantate Domino canticum novum” Hortus Musicus E 22.12. 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Oratorio” Jõulukontsert Rossini “Väike pidulik missa” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Tõnu Kaljuste P 21.12. 14.00 Viljandi pärimusmuusika ait Ellerheina jõulukontsert Dirigent Ingrid Kõrvits 16.00 Märjamaa rahvamaja Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Dirigent Kaspar Mänd 17.00 Kadrioru loss “Sümfooniad kvartetiseades” Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Ivo Sillamaa (haamerklaver) Haydni sümfoonia nr 94 Mozarti sümfoonia nr 40 18.00 Paide Püha Risti kirik Ellerheina jõulukontsert Dirigent Ingrid Kõrvits E 22.12. 19.00 Tamsalu kultuurimaja Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert Dirigent Kaspar Mänd T 23.12. 18.00 Tallinna Jaani kirik Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert

Dirigent Kaspar Mänd N 25.12. 14.00 Pärnu kontserdimaja “Alexela pühademuusika” Pärnu Linnaorkester Solist Gerli Padar R 26.12. 15.00 Niguliste Tallinna Poistekoori jõulukontsert Dirigendid Lydia Rahula, Tomi Rahula 19.00 Jõhvi kontserdimaja “Alexela pühademuusika” Pärnu Linnaorkester Solist Gerli Padar L 27.12. 16.00 Väravatorn “Kutse tantsule” Hortus Musicus 19.00 Vanemuise kontserdimaja “Alexela pühademuusika” Pärnu Linnaorkester Solist Gerli Padar 19.00 Tallinna raekoda “Violino!” Tallinna Keelpillikvartett 30 Britten, Bartók P 28.12. 17.00 Estonia kontserdisaal “Alexela pühademuusika” Pärnu Linnaorkester Solist Gerli Padar 18.00 Kadrioru loss “Oo, julm daam!” Hortus Musicus E 29.12. 19.00 Viljandi pärimusmuusika ait Klaaspärlimäng Sinfonietta Daniel ja Aleksander Gurfinkel (klarnet, Iisrael) Dirigent Andres Mustonen Mendelssohn, Prokofjev, Ponchielli, Bock 19.00 Põlva kultuurikeskus Tallinna Kammerorkester Kammerkoor Voces Musicales Dirigent Risto Joost Georg Friedrich Händel T 30.12. 19.00 Jõhvi kontserdimaja Hennessy aastalõpukontsert Tallinna Kammerorkester Kammerkoor Voces Musicales

Dirigent Risto Joost Georg Friedrich Händel 19.00 Pärnu kontserdimaja Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert Barnabás Kelemen (viiul, Ungari) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Olari Elts K 31.12. 12.00 Vanemuise kontserdimaja Klaaspärlimäng Sinfonietta Daniel ja Aleksander Gurfinkel (klarnet, Iisrael) Dirigent Andres Mustonen Mendelssohn, Prokofjev, Ponchielli, Bock EMT Topeltpluss klientidele piletid 30% soodsamalt. Pakkumine kehtib, kuni soodushinnaga pileteid jätkub. Vaata lisa emt.ee/pakkumised/topeltpluss 14.00 Estonia kontserdisaal (aastalõpukontsert) Tallinna Kammerorkester Kammerkoor Voces Musicales Dirigent Risto Joost Georg Friedrich Händel 15.00 ja 17.00 Tallinna raekoda “Aastalõpp raekojas” Sigrid Kuulmann (viiul), Marko Martin (klaver), Aare Tammesalu (tšello) Beethoven, Mendelssohn-Bartholdy 17.00 Estonia kontserdisaal Klaaspärlimäng Sinfonietta Daniel ja Aleksander Gurfinkel (klarnet, Iisrael) Dirigent Andres Mustonen Mendelssohn, Prokofjev, Ponchielli, Bock

EMT Topeltpluss klientidele piletid 30% soodsamalt. Pakkumine kehtib, kuni soodushinnaga pileteid jätkub. Vaata lisa emt.ee/pakkumised/topeltpluss 19.00 Väravatorn “Aastalõpu ilutulestik” Hortus Musicus

www.concert.ee

Oleme avatud E-L 9-19 Tallinn, Toompuiestee 29 www.kukkjakonn.com https://www.facebook.com/konnjakukk

seltskond Saaremaa ooperipäevad kogusid tänavu üle 12 500 külastaja. fotod: Gunnar Laak

Ooperipäevad ei koosne enam ammu ainult õhtustest etendustest, vaid on kogu päeva täitev sündmuste rida. Keskpäeval toimuvad Ooperikohviku avalikud raadiosaated Arensburgi õuel. Erakordselt populaarseks osutusid jätkupeod kesköösalongis Opera Royal. Järgmise aasta peaesineja on ooperi sünnimaalt Itaaliast, Teatro di Milano. Teadaolevalt on see Itaalia ooperiteatri esmakordne külaskäik Eestisse. Huvi on suur ja juba tänavuste ooperipäevade ajal müüdi ära neljandik järgmise aasta piletitest! Uuesti tulevad pääsmed müügile veebruaris 2015, mil toimuvad Saaremaa ooperipäevade pressikonverentsid Kuressaares ja Milanos.

Ain Anger ja Georg Otsa preemia.

Jüri Leiten tutvustab peaministrile ooperifestivalide suundumusi.

Leping saab allkirjad. 2015 on Saaremaal Teatro di Milano.

Draamat on ooperilavale alati jagunud.

Gala publik. Gala.

APLAUS sügis 2014

www.concert.ee

ristsõna Eelmise ristsõna lahendajate seast soosis loosiõnn Ingrid Seina. Palju õnne! Ristsõna vastuseid ootame aadressile Aplaus, Eesti Kontsert, Estonia pst 4, 10148 Tallinn või aplaus@concert.ee. Ootame õigeid vastuseid 31. novembrini. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Kontserdi 20-eurose kinkekaardi.

56 APLAUS sügis 2014

www.concert.ee

lõppsõna

Ooperirändur Tiit Pruuli Pekingi ooper

eisimine kuulub klassikalise hariduse juurde juba keskajast peale. Kohaliku klassikalise muusika kuulamine võiks kuuluda ka iga praegusaja reisi kavasse. Et mõista maad ja rahvast, tuleb teada ka seda, mida ta laulab ja mis pille ta mängib. Jaapanis pole mõtet käia ilma taikot taipamata, Indoneesias tuleks ära kannatada valjuhäälne gamelanikontsert ja Polüneesias hullata meelaste hulatantsude-laulude saatel. Hiinas on eurooplase jaoks palju imeasju. On suur Hiina müür ja nüüdisaegsed kolossaalsed infrastruktuuriehitised. Hiina traditsioonilist meditsiini, maalikunsti ja ooperit on nimetatud Hiina kultuuri kolmeks alustalaks. Hiina ooperit peetakse mõningais käsitlusis kreeka teatri ja sanskriti draama kõrval üheks vanimaks teatrivormiks. Pekingi ooper on üks hiina ooperi vorme ja selle üle, kui kaugele praeguse Pekingi ooperi ajalugu tagasi kannatab kerida, võiks muidugi lõputult vaielda. Kindel on aastanumber 1790, kui

58 APLAUS sügis 2014

keisri juubelile Pekingisse saabusid Anhui ja teiste lõunaprovintside teatritrupid, kes jäid Pekingisse tegutsema ja mõjutasid otseselt teatritraditsiooni. Kindel on seegi, et neli praegugi kasutuses olevat tüüpilist näitlejakategooriat olid olemas hiljemalt XII sajandil. Naisrolle nimetatakse dan, meesrolle sheng, koomilisi tegelasi kloune chou ja erinevate grimmidega karaktereid jing ehk võõbanägu. Üks nüüdisaegse hiina ooperi eripärasid on, et enne etendust on pealtvaatajail võimalik näha, kuidas näitlejad end grimeerivad. Grimmi abil luuakse selgelt äratuntavad tüpaažid. Kogenud vaataja taipab ilmeksimatult, kes on kangelane, kes kelm või salakaval reetur. Punane nägu väljendab julgust ja ausust. Purpurpunane viitab õilsale ja õiglasele karakterile. Must nägu kuulub järsule ja tahumatule tegelasele, rohelise näoga on jonnakad ja ägedad tegelaskujud. Värvivariante on rohkesti, kriitvalge nina ja selle ümbrus viitavad näiteks klouni salalikule ja õelale loomusele, roosa värv tähendab rõõmu. Neile traditsioonidele pandi alus juba Songi (960–1279) ja Yuani (1206–1368) dünastia ajal. Värvide kvaliteet ja joonistamisoskused paranesid märgatavalt Mingi dünastia (1368–1644) ajal ning kujunesid üsna sarnaseks tänapäeval Pekingi ooperis pakutavaga.

elkirjeldatu peaks juba märku andma, et see, kes astub mõnda Pekingi ooperimajja sisse ootustega näha ja kuulda Viini kuninglikust ooperist või Estoniast tuttavaid pilte ja viise, on ilmsel-

gelt uksega eksinud. Kes pole hiina ooperis käinud, see ei aimagi, mida kõike sõna “ooper” endas kätkeda võib. Meie ees hakkavad taoistliku mõtlikkuse ja aeglusega lahti rulluma iidsed lood, mille sisuks on moraalsed valikud, ajaloolised kangelaslikud võistlused või religioosne ülevus. Kõik see antakse edasi ilukõnede, ootamatute harmooniate, kostüümidraamade, miimika, tummise grimmi, plastilise akrobaatika ja traditsioonilise tantsu kaudu. Igal žestil või näoilmel on oma tähendus. Pekingi ooper on viimase saja aasta jooksul tegutsenud nii poliitilistes tõmbetuultes (kultuurirevolutsiooni ajal olid lubatud vaid revolutsioonilised ooperid) kui ka esteetiliste tõekspidamiste muutustes. Lohepikki ja tuntud süžeedega etendusi ei taha hiinlased enam vaadata. Üha enam tuleb repertuaari uusi teemasid ja ka vormilisi eksperimente. Kes tahab Pekingi ooperiga tutvust teha, võiks alustada mõnest lühemast, välismaalastele mõeldud etendusest, näiteks Liyuani teatris või Lao She teemajas. Oleme juba jõudnud harjuda, et Londoni või New Yorgi silmapaistvalt kõrgetasemelistel teatrietendustel võib kandikuga ringi liikuvalt müügitädilt osta tavalist putkajäätist, keegi ei eelda erilist pidurõivast ja üleriided võib torgata istme alla rulli. Hiinas pakutakse mõnikord ooperis teed, kuid turistidele mõeldud paikades on sageli suur avatud baar lausa keset saali. Eks see näitab ühelt poolt hiinlaste müügimehelikkust, teisalt aga ehk ka nende endi hirmu, et kohalik kunst võib olla välismaalase selgele peale liiga raske. www.concert.ee