8
tÖÖJOOnis
GraaFik 1.
nomogramm, mis seob võimsuse, vooluhulga ja basseini sügavuse
veehaare ning kogu ülejäänud tehnika – turbiinihall, veevoolukanalid, šahtid ning ka veehoidla ise – läheb maa alla. Jaama tööpõhimõte on lihtne: elektri tootmiseks lastakse merevesi läbi pumpturbiinide alumisse mahutisse ja tööressursi taastamiseks pumbatakse merevesi samade seadmete abil tagasi üles. Planeeritav kasutegur on sealjuures 75%.
Milleks eestile hüdroakumulatsioonijaam? Suur kõrguste vahe on vajalik 500 MW võimsuse saavutamiseks ja veehulga optimeerimiseks. Valiku tegemiseks on kasutatud graafikut 1, mis näitab, kui suur peab olema kasutatav veehulk erinevate võimsuste saavutamiseks. Alumise basseini suuruse kavandamisel tuleb lähtuda, mitu töötundi peaks jaam järjest töötama. Esialgu on planeeritud 12 tundi pidevat tööaega täisvõimsusel, kuid vajadusel on mahutit pikema tööaja saavutamiseks võimalik hiljem suurendada. Hüdroakumulatsiooni-elektrijaama rajamise idee tugineb valitsuse poolt vastu võetud dokumendile “Ees-
ti Elektrimajanduse Arengukava aastani 2018”, mille baasstsenaarium näeb ette Eestisse avariireservjaamade, tuuleparke tasakaalustavate jaamade ning tipukoormuse reservjaamade ehitamist. Avariireservjaama teenust on siiani ostetud sisse Lätist, kuid see võimalus peagi kaob. Samuti puudub hetkel Eestis kiire võimalus elektritootmist alla reguleerida. Tuuleelektrijaamade osakaal pole meil siiani suur, kuid eelpool mainitud arengukava näeb ette ka tuulest toodetava elektri lisandumist, mis oma-
korda tekitab ka balansseerivate jaamade lisavajaduse. Elektri tarbimise tippaja kõrge hinna probleem on muutunud aga aktuaalseks nüüd, mil tekkimas vaba elektriturg. Teisisõnu: Eesti vajab elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks uudset tüüpi elektrijaamu. Planeeritavat hüdroakumulatsiooni-elektrijaama saab rakendada nii elektrisüsteemi avariireservina kui üles- ja allaregulaatorina, aga ka tarbimise tippude katmiseks ja oru täitmiseks.
OkinaWal On meri alumine Ja mÄepealne Ülemine Bassein.
3/2010 (21)