Õpiringi käsiraamat by Andras Andragoog

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

“Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt”

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Õpiringi juhendaja käsiraamat Käesolev praktiline käsiraamat on mõeldud abistama inimesi, kes soovivad õpiringe juhendada, kuid kellel pole võimalik koolitusel osaleda. See sisaldab taustmainformatsiooni ning soovitusi toetamaks teid juhendaja rollis. 1 . Õpiringi tunnused ja tööpõhimõtted 2. NOPROS-e õpiringide taust 3. Juhendaja ülesanded ja vastutus 4. Õpiringi töö etapid – õpiringi koordineerimine: juhendaja ettevalmistus 5. Avasessioon 6. Jätkusessioons 7. Lõpusessioon 8. Õpiringile järgnevad tegevused 9. Tekkida võivad probleemid ja kuidas neid lahendada

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

1 . Õpiringi tunnused ja tööpõhimõtted Õpiringid on väikesed inimeste grupid, kuhu tullakse kokku selleks, et oma mõtteid, eesmärke ja kogemusi vahetada. Õpiring on avatud neutraalne keskkond, kus osalejad saavad pidada dialoogi ja erinevatel teemadel mõtteid vahetada. Õpiringi eesmärk on aidata osalejatel välja töötada uusi tegevusplaane, mida oma kogukondades ja organisatsioonides juurutada. Õpiringi peamised tunnusjooned on: • aktiivne õppimine, • enesejuhtimine, • aktiivne osalus, • tegevusele/õppimisele suunatus, • tunnustamine, • refletiivne õppimine, • ühine õppimine, • üksikisiku vastutus õppeprotsessis, • võrdne suhe juhendaja ja osaleja vahel, • osalejate poolt juhitav arutelu, • osalejate uurimistöö. Õpiringis osalemine toimub lisaks kognitiiv-verbaalsele tasandile veel mitmel kogemuslikul tasandil nagu: • kujutlustasand, • emotsionaalne tasand, • sensoorne tasand, • kehaline tasand.

Mis toimub õpiringis?

Algselt on igal osalejal õpiootus (vajadus). Kohtumine grupiga tekitab teatud meeleolu (tunnetus). Avatud arutelu ajal keskendub tähelepanu mõnele konkreetsele teemale (teadlikkus), see keskendatus viib soovini grupi töös aktiivselt osaleda (energia liikumine). Pärast on osalejatel võimalus oma ideid väljendada kartmata kriitikat. Kui osaleja end väljendab andes oma isikliku panuse, toimub tegelik grupiga jagamine (täielik kontakts). Edasised sammud viivad uue teadmise omandamiseni (omaks võtmine), mis seostatakse oma kogemusega (seostamine) ja kutsub esile olulise, iga osaleja jaoks subjektiivse õpikogemuse.

2 . NOPROS-e õpiringide taust Programmi üldeesmärk on „elukestva õppe kaudu panustada Euroopa Liidu kui teadmistepõhise, jätkusuutliku majandusega ühiskonna arengusse, mida iseloomustavad suurem arv paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne sidusus, tagades keskkonna säilimise tulevastele põlvkondadele“. Eriti soovitakse võimaldada haridus- ja koolisüsteemide kogemuste vahetust, koostööd ja õpirännet Euroopa Liidus. Alaeesmärgid on: a) panustada elukestva õppe kvaliteedi parandamisse ning soosida algatusi, innovatiivsust ja Euroopa mõõdet valdkonna struktuurides ja toimimispraktikates; b) toetada Euroopa elukestva õppe ruumi kujunemist; c) aidata parandada liikmesriikide elukestva õppe kvaliteeti, populaarsust ja kättesaadavust; d) suurendada elukestva õppe osa sotsiaalses sidususes, aktiivse kodanikkonna tekkimises, kultuuridevahelises dialoogis, soolises võrdõiguslikkuses ja indiviidi eneseteostuses; e) edendada loovust, konkurentsivõimet, tööhõivet ning ettevõtlikkuse kasvu; f) panustada erinevas vanuses inimeste kasvavasse osalusse elukestvas õppes, sealhulgas erivajadustega ning tõrjutud sihtgruppide osalust sõltumata nende ühiskondlikust ja majanduslikust taustast; g) soodustada keeleõpet ja keelelist mitmekesisust; h) toetada innovatiivsete infotehnoloogiapõhiste teenuste, õpetamismeetodite ja praktikate arengut elukestvas õppes; i) tugevdada elukestva õppe osa Euroopa kodanikutunde loomisel, mis põhineb inimõiguste ja demokraatia põhimõtete mõistmisel ning austamisel; soodustada tolerantsi ja austust teiste rahvaste ja kultuuride vastu; j) edendada koostööd tagamaks kvaliteeti kõigis haridus- ja koolitussektoreis Euroopas; k) võimaldada tulemuste parimaid kasutusvõimalusi, innovatiivseid lahendusi ja protsesse, vahetada häid praktikaid elukestva õppe programmi valdkondades parandamaks hariduse ja koolituse kvaliteeti.

3. Juhendaja ülesanded ja vastutus Õpiringi juhendaja peamine roll on aidata grupil selgusele jõuda, millele soovitakse keskenduda ning arutelu teemakohasena hoida. Juhendajal peab olema teatud pädevus arutletavas teemas, kuid ta ei pea olema ekspert. Õpiringi filosoofia oluliseks osaks on, et üksteiselt saab õppida. Juhendajal paneb grupi efektiivselt koos tööle, luues positiivse meeleolu ning lastes teistel enne oma arvamuse välja ütlemist ise arvamust avaldada. Juhendaja ülesandeks on ka sessioonide praktiline korraldamine. Hea juhendaja:

• kasutab kaasavat kõnepruuki; • on grupi jaoks eeskuju ning näitab kuidas erinevate arvamuste, elukogemuse ja võimetega inimestega vastastikusel lugupidamisel põhinevaid suhteid luua; • on neutraalne ja objektiivne; • küsib asjakohaseid küsimusi; • küsib erinevaid küsimusi; • julgustab osalema; • teeb arusaadavalt ja õigeaegselt kokkuvõtteid; • läheb sujuvalt uutele teemadele üle; • teab, millal lõpetada; • kuulab tähelepanelikult; • kasutab kehakeelt; • hoiab silmsidet; • jälgib aega ja tegevusprotsessi.

Järgmised soovitused aitavad grupi sessioonidel ladusalt kulgeda:

• Ole oma rollis pingevaba ja tunne end mugavalt. Vaata materjal enne sessiooni läbi, täpsusta kogunemiskoht ning milliseid tehnilisi võimalusi saab kasutada. • Loo algusest peale sõbralik, pingevaba ja lugupidav õhkkond. Tutvusta inimesi omavahel. Korda planeeritavad tegevused üle, et kõik kavandatav oleks arusaadav ja kokku lepitud. • Püüa kõik vestlusse kaasata – kui see loomulikult ei tule, kasuta fraase nagu „Proovime kõik grupi erinevad arvamused välja selgitada“. Kui mõned inimesed kipuvad domineerima, võib öelda: „Need on huvitavad mõtted, vaatame, mida teised arvavad.“ • Loo turvaline ja mugav keskkond arvamuste avaldamiseks: o Väldi võistlusmomenti. o Vaata, et osalejatel oleks võimalik aru saada teemadest ja asjadest, millest nad esialgu aru ei saa. o Väärtusta osalejaid ja nende arvamusi. Õpi inimeste nimed ära ja kasuta neid. Tee järeldusi/üldista arutelust kõlama jäänud mõtteid. o Ära luba kellegi jutule vahele segada. o Tee kindlaks, et grupis ollakse põhilistes koostöö reeglites, nagu lugupidamine ja arvamuste lahkuminek, ühel meelel. • Märka vaiksemaid inimesi. Toeta neid ja küsi, kas neil on mõtteid, mida grupiga jagada. • Kui grupp takerdub väitlusesse, küsi, kui oluline see teema neile hetkel on ja lase kellelgi asi järgmiseks korraks täpsustada. • Kuula tähelepanelikult inimeste mõtteavaldusi, et saada vestlust juhtida. • Püüa jääda lahkarvamuste korral erapooletuks. Juhendaja roll on arutelu ohjata, mitte kedagi pooldada. Kui erimeelsused on suured, tee neist kokkuvõte ja liigu edasi. • Konflikt, mis põhineb teemal, mitte isikul, on omal kohal. Kõik peavad end oma arvamusi (ka ebapopulaarseid) väljendades turvaliselt tundma. • Pausid ja vaikusehetked on omal kojhal. Nad tähendavad tõenäoliselt, et inimesed mõtlevad. Loe mõttes kümneni enne kui ise grupile esitatud küsimusele vastad. • Sul ei pea olema valmis vastused. Kui grupp sinult midagi küsib, suuna see neile endile tagasi. Ärgita teisi kommenteerima midagi, mis on agselt sulle kommenteerida antud. Julgusta inimesi rääkima pigem omavahel kui sinuga. • Aita inimestel teemaga suhestuda — julgustades osalejaid oma lugusid ja kogemusi jutustama. • Soosi grupi koostööd — nt ühiste uurimisprojektide, kokkusaamiste, ühiskülastuste kaudu. • Tee pidevaid arutelus hetkeseisust kokkuvõtteid. Ära jää teemasse takerduma, mine edasi, kui inimesed ei näi huvitatud. • Küsi "raskeid" küsimusi , too välja teemasid, mida inimesed eiravad, aita grupil oma väiteid analüüsida. • Küsi küsimusi, mis arutelu elavdavad , mitte ’kas’ küsimusi. Nt pigem: „Miks te sellega nõus ei ole?“ kui „Kes on nõus/ei ole nõus?“. • Iga kokkusaamise lõpus peab olema lõpuküsimus , millele igal ühel on võimalik vastata, nt. „Mida te sellest sessioonist õppisite?“ Märgi üles kõik ettepanekud protsessi täiustamiseks, et neid järgmisel korral arvesse võtta. • Kogu ja märgi olulised punktid paberile üles; nende juurde võib olla vaja järgmistel sessioonidel tagasi tulla. • Jaga inimestele sessioonidevaheliseks ajaks ülesandeid: koopiamaterjalide tegemine, kohvipausi organiseerimine jne.

4. Õpiringi töö etapid – õpiringi koordineerimine: juhendaja ettevalmistus On mõningad praktilised asjad, mis aitavad õpiringil hästi toimida ja võimaldavad grupil ka laiemal kogukondlikul tasandil kaasa rääkida Kontaktandmed

Registreerimisblankett on koostatud saamaks iga osaleja kohta mõningaid andmeid (nimi, aadress, telefoninumber või e-posti aadress). See info võimaldab kokkusaamistevahelisel ajal üksteisega suhelda.

Märkmete tegmine

Õpiringi töö jäädvustamine võimaldab grupil näha, kuidas nende arvamused on arenenud ja teiste gruppidega kogemusi jagada. Kirjalikud märkmed teevad lihtsamaks ka toimunud tegevuste uudiskirja või kodulehele üles panemise, selleks, et õpiringid saaksid üksteiselt õppida ja osalejad näeksid oma tegevuste tulemusi. Märkmete tegemine näitab osalejatele, et nende teadmisi ja kogemusi väärtustatakse. Märkmed võivad sisaldada järgmist: • mida grupp käsitles/arutas; • põhiideed/ teemad; • erimeelsusi tekitanud punktid • kokku lepitud tegevused, väljundid: külalisesinejad, vaadatud videomaterjalid jne. Õpiringi töö lõpus võidakse soovida saata need märkmed kohalikku raamatukokku või mujale kogukonna keskusesse, et neid teiste kogukonna tegevuste juures arvesse võtta. Külalisesinejate kutsumine

Kuulda mingi teema kohta otse valdkonnas tegutsevalt inimeselt on hea võimalus kiiresti antud teemaga kurssi saada. Kui grupp tahab kutsuda kõneleja, palu neil mõelda, kuidas külalise sellist panustamist tunnustada. Võib kaaluda ka mõne teise õpriringiga ühinemist külalisesineja kuulamise puhuks. Hinnang

Leidke grupi viimasel kokkusaamisel aega hinnangulehtede täitmiseks. Hinnang võimaldab osalejatel oma tööd ja õpikogemust peegeldada. Organisaatorid saavad tagasisidet sellest, mis toimis hästi ja mida tuleks muuta.

5. Avasessioon Juhendaja roll ja panus esimesel kokkusaamisel on tõenäoliselt olulisim osa sellest tööst. Esimese kokkusaamise põhieesmärk on üksteisega tutvumine ning juhendaja jaoks osalejate põhihuvide välja selgitamine ja teadasaamine, miks nad on kokku tulnud ja mida tahavad saavutada. Osalejad peavad seejärel kavandama eesmärgid ja neis ning koos töötamise põhimõtetes kokku leppima.

Üksteisega tutvumine

Tutvumise hõlbustamiseks võib juhendaja kaaluda esimesele kokkusaamisele suupistete organiseerimist; mitteametlik suhtlemine suupistelaua ümber on hea võimalus asju käima lükata. Eesmärgiks on osalejaid tervitada ja luua sõbralik, pingevaba õhkkond. Kui kõik on saabunud, peab juhendaja end tutvustama ja andma ülevaate õpiringi põhimõtetest ning antud õpiringi programmist. Siis saavad osalejad asuda omavahel tutvuma.

Tegevus: kes me oleme

Palu paarilistel üksteiselt küsimusi küsida, et teada saada inimese tausta, tegevusalade, huvide ja õpiringi tulemise põhjuste kohta. Viie minuti pärast peab iga grupi liige oma paarilisest rääkima. Teine võimalus on, et juhendaja palub alustuseks igaühel rääkida loo, mis annaks aimu sellest, mida nad oluliseks peavad ja millesse usuvad. Inimesi kuulates võib teha märkmeid. Aega tuleb jätta ka üksteiselt küsimuste küsimiseks.

Aktiivne kuulamine

Juhendaja peab selgitama, et arutelu oluline põhimõte on lugupidamine teiste osalejate suhtes ja selle üks tahk on aktiivne kuulamine. Juhendaja valib teema, millest tema arvates grupil on võimalik rääkida. Ta kirjutab paberile mõned suunavad küsimused, nagu näiteks: • Miks see teema sind puudutab? • Kuidas sa seda teemat iseloomustaksid? • Kuidas on su kogemused mõjutanud sinu arvamust sel teemal? • Kuidas teiste inimeste arvamus sinu oma mõjutab? Palu inimestel töötada paaris nendega, keda nad veel hästi ei tunne. Üks inimene räägib ilma katkestamata vastates juhendaja poolt kirjutatud küsimustele, teine kuulab. Kolme minuti pärast rollid vahetuvad. Selgita, et kuulaja ülesanne on kogu tähelepanu kõnelejale suunata ja öelda nii vähe kui võimalik. Kuulajad võivad vaid parema arusaamise huvides küsimusi küsida, mitte anda nõu ega avaldada arvamust. Kuulajad peavad aktiivset kuulamist ka kehakeelega väljendama. Kui kõik paarid on lõpetanud, võtke läbi järgmised küsimused: Küsimus suurele ringile

• Milline oli teie esimene reaktsioon sellele ülesandele? Kuidas sinu kuulamisülesande kogemus paarilise tutvustamise ülesandest erines?

Küsimused rääkijatele

• Kuidas selline tähelepanelik kuulamine mõjus? • Milliseid fraase või missugust kehakeelt kasutas partner, et oma tähelepanelikku kuulamist edasi anda?

Küsimused kuulajatele

• Millise mulje jättis täielik kellegi teise mõtetele keskendumine ilma, et peaks mõtlema, kuidas ise reageerida? • Kuidas oma kuulamisoskusi hindate 1 – 1 0 skaalal (1 kehv – 1 0 suurepärane)?

Põhireeglites kokku leppimine

Õpiringi tulevad erinevate huvide, arvamuste, suhtumiste ja isikliku kogemusega inimesed. Mitmekesisus võib viia vaidluste ja konfliktini. Mõnikord on inimestel oma kindlakskujunenud arvamused teatud teemadel, mille üle arutletakse. Peamine on panna inimesed keskenduma teemadele ja ideedele, mitte isikutele, ning hoiduda takerdumast väitlustesse, millel puudub üks õige vastus. Sellisel puhul võib aidata, kui nendel punktidel peatutakse juba esimesel kokkusaamisel ja pannakse paika grupi reeglid. Kui algusest saati on ühiselt otsustatud, et õpiringi juhitakse kõigi võrdsuse põhimõttel, on see mõjuvõimas vahend konfliktide ärahoidmiseks.

Tegevus: kuidas me koos töötame?

Alljärgnevalt on esitatud mõned põhireeglid, mis õpiringide töös on kasulikuks osutunud. Kutsu grupi liikmeid üles soovituste osas kaasa rääkima ja täiendusi-muudatusi tegema. Kui grupp on kokku leppinud põhireeglites, millega kõik on rahul, pane need nähtavale kohale välja. • Kuula tähelepanelikult ja aktiivselt olles kindel, et grupp kuuleb, mida igaühel pakkuda on. • Säilita avatud meel. Ole avatud ka ideedele, mis kunagi enne on kõrvale jäänud. • Püüa mõista ka nende vaatenurki, kellega sa ei nõustu. Vastandliku arvamuse mõistmine ei tähenda selle omaksvõtmist. See võib olla abiks oma arvamuse paremal esitamisel. • Aita arutelu ohjes hoida. Ära jäta kõike juhendaja hooleks ja püüa oma kommentaarid esitada käsitletava teema kohaselt. • Räägi vabalt, kuid ära domineeri. Kui oled hea kõneleja, julgusta teisi. Kui oled vaiksem, püüa sagedamini sõna võtta. Kõigi häält peab kuulda olema. • Räägi kogu grupiga, mitte ainult juhendajaga. Pöördu otse teiste grupiliikmete poole, eriti nende poole, kes palju ei räägi. • Kui sa millestki aru ei saa, ütle seda. On suur tõenäosus, et teised on samas situatsioonis. • Väärtusta oma kogemust ja arusaamu. Kõigi panus on väärtuslik. • Ole valmis eriarvamusteks. Konflikt on vajalik ja võib olla edasiviiv, kuid keskenduda tuleb teemale, mitte isikule, kellega erimeelsus on tekkinud. • Püüa mitte ägestuda ega agressiivseks muutuda; see võib teisi oma ideid esitamast heidutada.

Eesmärkide seadmine

Õpiringis osalejad on juba otsustanud, mille kohta nad enam teada tahavad. Mõningates üldeesmärkides tuleb kokku leppida, et õpiring neid täidaks ja osalejate huvidele vastaks. Ka käsitletavad teemad tuleb kokku leppida. Grupp ei pea jäigalt õpiringi materjalist kinni pidama; see on resurss, mida grupp saab kasutada. Hakatuseks võib grupiga koos läbi vaadata mõned õpiringis juba käsitletud teemad, hakates koostama õpiringi „kaarti“. Palu inimestel sel teemal mõtteid avaldada ja rääkida sellest, mida nad soovivad õpiringi lõpuks saavutada. Püüdke kokku leppida neljas või viies põhieesmärgis. Õpieesmärkides ei pea kokku leppima, kuna osalejad peavad oma õpieesmärkide eest ise vastutuse võtma. Võib osutuda vajalikuks grupi kokkulepped alljärgnevasse tabelise kirja panna ja osalejatele koopiad teha. Kes me oleme, millised on meie huvid

Õpieesmärgid

Teemad, millele keskendume

Korralduslikud kokkulepped

Õpiringi tegutsemisperioodi keskel võiks vaadata, kas grupp on oma eesmärkidega järje peal. Õpiringi lõpus, osana hinnangu andmisest, on grupil võimalus arutleda, kas eesmärgid on täidetud.

“Kaardi” koostamine

„Kaart“ on võimalus anda ülevaade õpiringi moodulitest/sessioonidest. Selle koostamine võib olla heaks võimaluseks jäädvustada käsitletut. „Kaardi“ koostamisel saavad õpiringi liikmed ise osaleda kasutades mudelina alljärgnevat raamistikku: KAART: õpiringi moodul Sessiooni number

Sessiooni teema

Käsitletud punktid

Kokkuvõtted Huvitavad/vajalikud allikad Lisamaterjalid

Peegelda, vaata üle, organiseeri

Selles tulbas tooge välja iga sessiooni põhiteema

Mida see sessioon/moodul käsitleb? Mis teemasid uuritakse? Mis vaatenurki käsitletakse? Millistes tegevustes saab osaleda? Mida saad sina ette võtta?

1 2 3 jne

Teemades/prioriteetides kokku leppimine

Kui õpiringi moodulite jaoks on „kaardid“ koostatud, kutsu osalejaid üles neid läbi vaatama ja otsustama, millised teemad kõige huvipakkuvamad on. Rõhuta, et grupil on vaba voli asja arenedes neisse muudatusi tegema. Iga kokkusaamise algul peaks grupp põgusalt oma prioriteedid üle vaatama ja kokku leppima, millele keskendutakse ja kui palju aega sellele kulutatakse. See aitab arutelul raamides püsida. Kui arutelu teemast kõrvale kaldub, nendi, et see on toimunud ja tee ettepanek see teema kunagi edaspidi arutluse alla võtta.

Korralduslikud kokkulepped

Grupp peab kokku leppima alljärgnevates asjades: • kus ja millal kohtutakse; • kas suitsetajatele paus teha; • kuidas suupisteid organiseerida; • kas õpiringi juhib üks inimene või jagatakse seda grupisiseselt; • kes sesioonide ajal märkmeid teeb; • kas inimestel on võimalik kokkusaamiste vahelisel ajal ülesandeid lahendada ja uurimistööd teha.

Mida me saame teha?

Osalejad võivad pettuda, kui esimesel kokkusaamisel keskendutakse ainult organisatoorsetele küsimustele. Neil võib olla soov asuda arutlema õpiringi poolt kavandatud sisulisi küsimusi. Kui aega jääb, on hea algatada arutelu õpiringi üldise filosoofia üle ning teemadel, mida just teie õpiringis käsitleda kavatsetakse. Tee ettepanek, et osalejad loeksid läbi materjali pealkirjaga „Mida meie saame teha?“ oma juhendis „Hakkame pihta“. Palu neil iseseisvalt vastata küsimustele, mis on esitatud lõigus „Kelle vastutus?“. Seejärel püüdke grupis vastuseid leida.

Kokkuvõtted

Iga õpiringi sessiooni viimases osas on võimalus peegeldada õpitut, anda hinnang sessiooni kulgemisele ja jagada ülesandeid, mida grupp leoiab järgmiseks korraks vajaliku olevat. Võid arutelu järgmiste punktide alla kokku võtta:

Arutelu punktid

• Kas on valdkondi milles oleks vaja rohkem informatsiooni? Võib olla on vajalik kutsuda külalisesineja või saada infot ekspertgrupilt või riigiasutuselt. • Tee põgus kokkuvõte asjadest milles nõustuti ja milles mitte, et ka vähemuse arvamus loeks.

Otsused

• Kas on midagi, mida grupp on arutelu käigus otsustanud? • Kas on midagi, mida tahaksid järmisel korral teisiti teha? • Kas soovitu sai saavutatud? • Kas on veel midagi, mida tahaks teha?

Lõpetuseks

• Koguda materjale artikliteks, et neid avaldada kohalikus meedias.

6. Jätkusessioon Kõik avasessiooni puhul mainitu peab paika ka jätkusessiooni puhul, kui esmased organisatoorsed probleemid välja arvata.

Tõhus küsimuste esitamine Küsimuste küsimine sinu kui juhendaja kõige olulisem töövahend. Küsimused kontrollivad eelduste

vettpidavust, kaasavad, koguvad informatsiooni ja sondeerivad pinda. Õigete küsimuste küsimine võimaldab jõuda asjade tegelike põjusteni. Korda, mida inimesed ütlevad, et näidata, et neid kuuldakse, et lasta teistel nende öeldut uuesti kuulda ja et olulisi mõtteid selgitada. Lase teistel grupi liikmetel kommenteerida osalejate poolt esitatud mõtteid . See aitab luua grupi kuuluvustunnet ja esitada ühist arvamust mingis küsimuses. Kui osalejad annavad ebaselgeid või mitmetimõistetavaid kommentaare, palu neil selgitada, et asi oleks kõigile arusaadav. Seda tuleb teha enne, kui grupi arutelu jätkub.

Õige küsimuse valimine

Juhendajana on oluline esitada õige küsimus. Erinevad küsimuse esitamise tehnikad annavad erineva tulemuse.

Küsimused, mis algavad sõnadega ’kes’, ’mis’, ’millal’ ja ’kuidas’ on suunatud saamaks usaldusväärset infot.

Küsimused arvamuste, tunnete, väärtuste ja uskumuste kohta aitavad osalejate arvamusi ja vaateid mõista. Sellest, mida osalejad arvavad, on võimalik rohkem aimu saada, paludes neil seisukohta üksikasjalikumalt seletada. Inimesi saab teemale konstruktiivselt mõtlema panna vastavaid küsimusi küsides, näiteks „Mis on selle kõrghetked?“, „Mis on see, mida sinu arvates peaks muutma?“ Mõnikord võib olla vajalik püstitada küsimused nii nagu nad poleks otseselt sinu poolt esitatud , eriti tundlike teemade puhul. Näiteks: „Olen kuulnud, et paljud teist arvavad, et noorteorganisatsiooni lähenemisviis oli sobimatu ja nende kampaaniamaterjal kehvasti kirjutatud. Mida teie arvate?“ Küsimusi võib küsida ka nii, et see võimaldaks osalejatel tulevikku visandada, näiteks: „Mis oleks kui...?/Mis juhtuks kui...?“

Ergutusmaterjalid

Mõnikord on juhendajal vaja mingit ergutavat abivahendit, et õpiringi arutelu käivitada. See,mida juhendaja selleks kasutab, sõltub täiesti tema kujutlusvõimest ja eesmärkidest, mida soovitakse saavutada. Mõned näited sellistest materjalidest: • film või video; • helisalvestis või intervjuu; • osaleja kirjutatud ülevaade või projekt; • rollimängu jälgimine; • visuaalsed materjalid (fotod, slaidid, tabelid jne); • ajakirja või ajalehe artikkel.

Kaasamistehnikad Arutluspartnerid . Olles esitanud küsimuse suurele ringile, palu igaühel leida endale paariline ja küsimust paar minutit omavahel arutada. Lase inimestel oma räägitust kokkuvõte teha. Segasalat. Pane tühi pappkarp lauale, anna kõigile pabersedelid ja palu üks hea mõte kirja panna. Lase paberitükid karpi panna. Kui kõigi sedelid on karbis, palu kellelgi „salat“ segada. Lase karp uuesti ringi käima, nii et igaüks saaks välja võtta sama palju sedeleid, kui ta ise sisse pani. Lase inimestel väljavõetud sedelitel olnud ideed ette lugeda.

Edasta ümbrikku . Anna igaühele ümbrik tühja pabersedeliga. Esita küsimus või ülesanne grupile, palu siis neil

kirjutada nii palju mõtteid, kui teatud aja jooksul jõuab, ja panna sedel tagasi ümbrikku. Palu inimestel ümbrikke edasi saata kas kõrvalistujale või erinevates suundades. Lase osalejatel paaridesse võtta ja neil oma ümbrikus sisalduvaid mõtteid arutada. Mis on iga mõtte positiivsed ja negatiivsed küljed? Mis mõtteid veel peaks lisama? Siis palu paaridel oma arutelu kogu grupi ees kokku võtta. Ajurünnak võib olla lõbus võimalus grupi loovuse ja kaasatuse ergutamiseks ning saada hulk ideid. Mõned mõtted on teostatavad, mõned mitte. Kui inimesed näevad, et tsenseerimist ei ole, on neil meeldiv kaasa töötada ka ilma selleta, et juhendaja liiga palju suunaks.

Kuidas asjad arenevad

Juhendajad võivad saada alljärgnevatest harjutustest abi osalejate meeleolude kindlaks tegemisel ja väljaselgitamisel, kas nad saavad kõigest arutluse all olevast aru ja kas nende vajadused on rahuldatud.

Ergutusmängud Nimemäng on hea algul osalejate nimede teada saamiseks. See on tore võimalus sessiooni alustada.

Kõik seisavad ringis. Kõigepealt ütleb keegi oma nime ja lisab sõna, mis algab tema nime esitähega. Järgmine inimene (kas vasakult või paremalt) kordab esimese inimese nime ja sõna ning lisab oma nime ja sõna, mis algab nime esitähega. Näide: Albert ütleb: Albert Ankur Diana ütleb: Albert Ankur, Diana Doomino Silvia ütleb: Albert Ankur, Diana Doomino, Silvia Suhkur Niimoodi jätkatakse ringis, korrates eelkõnelejate nimesid ja lisades enda oma.

„Loendamine“ on keskendumismäng

Osalejad seisavad ringis. Palu neil valmistuda numbrimänguks, milles kasutatakse nii inglise keelt kui teisi keeli. Keegi alustab öeldes ’üks’ kas inglise või mõnes muus keeles. Järgmine inimene ütleb ’kaks’ inglise keeles juhul, kui esimene inimene oli öelnud ’üks’ mõnes muus keeles (ja mõnes muus keeles, juhul kui esimene inimene oli öelnud ’üks’ inglise keeles). Järgmine inimene ütleb järgmise numbri eelnevalt kõlanust erinevas keeles. Kui keegi teeb vea (loendamis- või ei suuda numbrit vastavas keeles öelda), langeb ta mängust välja. Kui keegi välja langeb, tuleb mängu uuesti algusest alustada. Õnnitle viimast kaht mängijat ja lõpeta mäng.

Suhtlussidemed

Palu igal osalejal valida mõttes välja kaks inimest ilma nende teadmata. Nimeta need isik nr 1 ja isik nr 2. Nüüd palu inimestel hakata ruumis ringi käima. Kõik peaksid püüdma hoida isiku nr 1 ligi ja temaga rääkida. Isikust nr 2 tuleks püüda eemale hoida. Keegi ei tohi seisma jääda. Pärast 5-6 minutilist kõndimist lõpeta mäng ja täna kõiki. Selle mängu ajal püütakse ühest inimesest eemale hoida ja teise lähedal olla, aga üksteisest ei eralduta ja kõik jäävad samasse ruumi. See on sümboolne mäng, mis peegeldab meie elu ühiskonnas, kus peame elama kõrvuti nii meeldivate kui ebameeldivate inimestega.

Paarilise leidmine

See on hea tutvusesobitamise mäng. Palu osalejatel püsti seista. Siis lase leida endale tundmatu paariline. Palu kaaslastel omavahel 3 – 5 minutit rääkida, et üksteist tundma õppida. Siis tutvustavad paarilised teineteist grupile. Iga paariline räägib oma kaaslasest. Paarile antakse tutvustamiseks 2 minutit.

Kokkuvõtete tegemine

• Tee ülevaade, tuues välja oluline • Kuidas tulemusi kasutada? • Probleemide lahendamine tegevusplaani kavandamiseks. • Mis arutelust kõlama jäi? • Millal on järgmine õpiringi kokkusaamine? • Millist teemat käsitletakse?

7. Lõpusessioon Vii sessioon läbi sarnaselt jätkusessioonile. Võta arutelu ja eelnenu kokku.

Viimased ettepanekud ja avatud arutelu • Palu mõnel osalejal kõigi eelmiste sessioonide ettepanekud ette lugeda. Neid võib juurde lisada või välja jätta. Tööplaan • Arutage võimalikke meetmeid õpiringi soovituste elluviimiseks. Kui võimalik, palu osalejatel võtta enda peale asjad, mida neil on võimalik koalikul tasemel ellu viia.

Hinnang • Jaga hinnangulehed osalejatele ja palu need täita. Lõpetamine • Arutlege, kuidas õpiringi lõpetada. Kui otsustate, et lõpuõhtut ei tule, täna kõiki sessiooni lõpul. Lõpetada võib ka tunnistuste üleandmisega.

8. Õpiringile järgnevad tegevused • Koostage õpiringi aruanne ja saatke see õpiringi organiseerijale. • Jagage organiseerijale hinnangulehed ja edastage kogutud ettepanekud. • Pange ettepanekud kirja ja edastage need õpiringi organiseerijale.

9. Tekkida võivad probleemid ja kuidas neid lahendada Inimesed, kes ei osale arutelus

• Analüüsi põhjusi – on see aktiivne eiramine, ujedus või ebakindlus? • Ära kiirusta sõna võtma. • Leia neile mingi ülesanne, mis neile sobib. • Mine arutelult tegevusele üle. • Selgita teemat. • Paus võib situatsiooni lahendada. • Paku neile eduvõimalust.

Inimesed, kes arutelus domineerivad

• Ole algusest saadik avatud ja mööna, et see on tavaline õpiringide probleem – mõned inimesed räägivad palju, teised on vait. Rõhuta, et õpitakse nii kuulates kui rääkides, me kõik peame mõlemat tegema. • Lase inimestel rääkida kordamööda. See on levinuim kaasamistehnika ja aitab takistada ühe-kahe inimese domineerimist. Ütle viisakalt: „Te olete selles küsimuses juba oma arvamust avaldanud, kuulame kellegi teise arvamust, kes veel ei ole rääkida saanud.“ • Las grupp valib mingi eseme (pall, raamat, pliiats vms), mille käes hoidmine annab õiguse rääkida. Ainult inimene, kelle käes see on, võib rääkida, teised peavad ootama. Kui rääkija on lõpetanud, annab ta selle kellelegi teisele edasi. See soodustab kordamööda kõnelemist, juhib tähelepanu sellele, kes kõneleb, vähendab vahelesegamist ja annab aega ning kindlust neile, kes muidu vaikiksid. • Märka neid, kes kipuvad domineerima ja anna neile vastutusrikkaid ülesandeid – tee neist näiteks märkmete tegijad ja vaatlejad. • Kommentaaride tegemist võib piirata ka andes igale grupi liikmele viis või enam tikku (kivikest, seemet vms). Iga kord, kui inimene räägib, paneb ta ühe tiku ära. Kui enam ühtki tikku ei ole, ei saa ta sel sessioonil enam sõna võtta.

Grupi pasiivsus

• Kasuta grupeerimist (paaris, kolmekesi jne). • Selgita küsimusi, teemat jne. • Vaata, mida saab ettevalmistustöö juures muuta.

Vaenulikkus

• Vestle eraviisiliselt • Selgita välja, kas alginfot või lähteülesannet mõisteti valesti.

• Kohtle teist inimest austusega. • Kuula seda inimest ja peegleda kuuldut. • Edasta oma arvamused, vajadused ja tunded. • Meenuta grupile põhireegleid.

Avalik vaenulikkus

• Individuaalne vestlus. • Võimalik informatsioonist või ülesandest mitte mõistmine. • Kohtle teist inimest lugupidamisega. • Kuula, kuni mõistad teist, ja peegelda kuuldut. • Väljenda lühidalt oma arvamust, vajadusi ja tundeid. • Tuleta grupile meelde kokkulepitud reegleid.

Juhendaja asi on negatiivsete emotsioonidega tegelemine arutelu häirimise vältimiseks niipea kui nad tekivad. Alljärgnevalt on esitatud mõned strateegiad, mida võib kasutada: • Võta tempot maha. • Jää täiesti neutraalseks. • Jää rahulikuks. • Rõhuta kuulamist. • Tee kokkuvõte – aita inimestel arutelu lõpetada ja edasi minna. • Eira konflikti lootuses, et see vaibub. Ära sekku ja ära õhuta arutelu ega vaheta teemat. • Palu inimestel olla tolerantsed ja aktsepteerida teiste vaateid. • Aita erinevate arvamuste vahel kesktee leida. • Kasuta struktureeritud lähenemist kui konflikt on tõsine ja puudutab olulist teemat, mida õpiringis käsitletakse. Konflikti lõpetamine või hajutamine hõlmab kahte etappi: 1 ) Tee asi kõigile teatavaks. See tähendab inimeste ärakuulamist, nii et nad seda tunnevad, ja kuhjunud emotsioonid lahustuvad. Inimesed on valmis edasi minema, kui nenede emotsionaalsed barjäärid on kõrvaldatud. 2) Ammenda teema. Kaasa inimesed probleemi lahendamisse, näiteks konflikti teadlikult vältides. Kui emotsioonid on jahtunud, võib valida mõne alljärgnevaist lähenemisviisidest kõnealuse teema ammendamiseks:

Jõuvälja analüüs

Jõuvälja analüüs on struktureeritud meetod vaatlemaks vastasjõudude mõju olukorrale. Seda võib kasutada situatsiooni analüüsimiseks ja lahendust vajavate probleemide tuvastamiseks. Jõuvälja analüüs toimib järgmiselt: Esimene samm: määratle konflikti põhjustav teema või olukord (nt noorte osa otsuste langetamisel). Teine samm: Aita grupil eesmärk sõnastada (nt noortel peab olema õigus kogukonna asjade otsustamises osaleda) Kolmas samm : loetle ühte tulpa olemasolevad võimalused (ressursid, oskused, suhtumised), mis aitavad eesmärki saavutada. Teise tulpa reasta eesmärgi saavutamist pärssivad tegurid (takistused, probleemid, vajakajäämised jne). Alljärgnev näide oli kasutused õpitoas Live and Learn aastal 2004. Eesmärgi sõnastus: Suurendada naiste osalust otsuste langetamiseling Abistavad tegurid

Haridustase Eeskujud külades

Pärssivad tegurid

Kultuur Traditsioonilised käitumisvormid Noorte halvad suhtlemisoskused Suhtumine Eelarvasmused Vanus Rass Pere ja töökohustused Puuded

Neljas samm: kui kõik abistavad ja pärssivad tegurid on tuvastatud, võib kasutada erinevaid

otsustamisprotsesse, et määratleda, millised pärssivad tegurid või takistused on probleemi lahendamise seisukohast esmatähtsad kasutades lihtsat viiepalliskaalat. Seda lähenemist võib varieerida ja sõnastust muuta. Poolt

Vastu

Asjad, mida me teeme hästi

Asjad, mida saaksime paremini teha

Lootused

Hirmud

Parim asjade käik

Halvim asjade käik

Vara

Kohustused

Tugevused

Nõrkused

Positiivne

Negatiivne

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Juhend õpiringi töö korraldamisel Õpiringi organiseerija:

hoolitseb õpiringi korraldusliku poole eest; suhtleb nii juhendaja kui osalejatega; tegeleb praktilisete küsimustega: aitab otsida vajaminevat õppematerjali, leiab toimumispaiga, juhendaja ja osalejad; vastutab osalejate nimekirjade koostamise eest ja kogub kokku kirjalikud tööd; annab projekti koordinaatoritele õpiringi tegevuste kohta aru Õpiringi edu või ebaedu sõltub suuresti organiseerija tegevusest, sest tema valib osalejad ja juhendaja. Organiseerija on sisuliselt õpiringi looja. Õpiringi töö korraldamiseks ei ole üht kindlat mudelit, nii et organiseerija peab koostama programmi kogukonnas lähtudes osalejate ja projekti vajadustest.

oma

Vajakajäämised õpiringi töö korraldamises võivad ette tulla juhul, kui teadmised organisatoorsetest küsimustest on puudulikud. Kui arutelu ei juhita hästi, võivad osalejad huvi kaotada. Seetõttu peab organiseerija mõistma õpiringi töö kõiki tahke ja küsimusi. Käesolev juhend on organiseerijale tema töös abiks kirjeldades põhjalikult õpiringile eelnevaid, selle kestel toimuvaid ja sellele järgnevaid tegevusi.

Õpiringi organiseerija ülesanded projekti NOPROS raames Organiseerija töö võib jagada kolmeks suuremaks kategooriaks.

A. Õpiringile eelnevad tegevused 1 . Õpiringi töö korraldamine - Leia juhendaja(d). - Registreeri asjast huvitatud inimesed ja koosta lõplik osalejate nimekiri. - Määra kindlaks õpiringi toimumispaik koostöös juhendaja ja osalejatega. - Loo arutelu soosiv positiivne õhkkond.

2. Suhete loomine ja kohalike osapoolte kaasamine - Piirkonnas - Kaardista piirkonna haridus- ja koolitusvaldkonnas tegutsevad olulised partnerid, koosta neist nimekiri, et neilt vajadusel tuge saada. - Jaga eelpoolnimetatuile informatsiooni õpiringide tegevuse ja käsitletavate teemade kohta.

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

- Kohalik omavalitsus - Kohtu kohaliku omavalistuse haridus- ja koolitusvaldkonna inimestega ja vii nad kurssi NOPROS-e õpiringide kontseptsiooni ja tegevustega. - Korralda kohtumisi kohalike omavalitsuste ja erinevate organisatsioonide esindajatega. - Suhtlemine avalikkusega - Eesmärgiks on kohalikelt liidritelt ja omavalituselt enne õpiringi töö alustamist tuge saada. - Korralda kõigi osapoolte kohtumine NOPROS-e õpiringide tutvustamiseks. - Kogu kokku kõik andmed. - Teavita kohalikku ajakirjandust õpiringide tegevustest. - Kogu ajalehtedes ilmunud vastavasisulisi artikleid ja levita neid piirkonnas.

3. NOPROS-e õpiringi õppekava Organiseerija valib partneritega koostöös koostatud õpiringi õppekava välja ja määratleb õpiringi temaatika. Kuigi osalejad on õpiringi tegevuste eest kaasvastutajad ning selle tegevusulatus sõltub neist, peab organiseerijal olema plaan, millega alustada. Seda eesmärki õppekava teenibki.

4. Osalejate leidmine - Õpiringi grupi koosseis

Õpiring moodustub väikesest 8 – 1 5-inimeselisest grupist, et osalejaid oleks võimalik töösse aktiivselt kaasata: - Suuremas grupis võib suhtlemisel ja otsuste langetamisel raskusi ette tulla. - Väiksemas grupis ei pruugi tekkida piisavat arutelu ja õpiprotsessi kaasamist - Õpiringi osalejate valiku kriteeriumid Iga organiseerija/partner määratleb endale sobivad valikukriteeriumid. Isiklik kontakt on osalejate leidmise edu võti. Näpunäited:

- ühiste väärtuste ja mitmekülgse kogemustepagasiga inimesed. Õpiringi oluline tööpõhimõte on ühine uurimine ja analüüsimine; - inimesed, kes on valmis regulaarselt oma aega panustama; - inimesed, kes on huvitatud arutelust ja kogukonna heaolust ning tahavad selle arengus osaleda; - inimesed, kes on õpiringis käsitletavate teemadega kursis.

5. Õpiringi kestus ja toimumispaik Õpiringi tegevusi võib läbi viia mistahes sobiva ajavahemiku jooksul. Enamasti ei kesta õpiringi sessioonid vähem kui kaks tundi korraga ja toimuvad regulaarselt või kutsutakse kokku iga kord eraldi. NOPROS- e õpiringide kestus on õppekavas ette antud. Toimumispaigaks oleks hea leida vaikne, kõigile vastuvõetav neutraalne ja mugav, soovitavalt tasuta koht. Kool võib negatiivse õpikogemusega inimesi eemale peletada.

6. Juhendaja valik Selleks võib, kuid ei pruugi olla organiseerija ise. Kõige olulisem, mida sel puhul silmas pidada on arutelu juhtimise oskus. Juhendaja möödalaskmised võivad õpiringi töö nurjata samal ajal kui hea juhendamine võib teha selle suurepäraseks ja meeldejäävaks kogemuseks. Juhendaja ei pea olema valdkonnas ekspert, kuid peab omama teema kohta piisavalt teadmisi, et olla võimeline üles võtma teemasid, mille grupp on kahe silma vahele jätnud. Juhendajal peab olema eelnevalt küllaldaselt materjali või peab ta oskama seda materjali leida.

7. Korralduslikud küsimused On mõningad praktilised tegurid, mis aitavad õpiringil hästi toimida ja võimaldavad grupil laiemalt kogukonna aruteludes osaleda.

- Kontaktandmed See info võimaldab grupi liikmetel kokkusaamistevahelisel ajal kontakteeruda, näiteks, kui tuleb kokkusaamise aega muuta või kui keegi tahab mingi lisaettevõtmise korraldada.Osalejad võivad avaldada soovi oma andmete edastamiseks ka teistele õpiringigruppidele, et võimaldada omavahelist suhtlust ja info jagamist. - Projekti NOPROS õpiringide taustainformatsioon Grupi töö huvides on organiseerijal vaja koostada väike õpiringiga seotud infopakett osalejatele, milles sisalduvad: 1 . projekti NOPROS taustainfo, sh rahastamispõhimõtted, organiseerija taust ja kontaktid; 2. taustainfo õpiringide kohta; 3. õpiringide õppekavad ja temaatika; 4. juhendaja kontaktandmed; 5. organiseerija kontaktandmed; 6. info toimumise aja ja toimumispaiga kohta; 7. sessioonide ajakava; 8. õpiringi eelne ja järgne hinnanguleht (enesehinnang võtmepädevauste arendamise kohta); 9. hinnanguleht õpiringi töö hindamiseks. Kogu paketi võib saata osalejatele e-postiga või kätte anda mõned päevad enne õpiringi töö käivitumist

B. Tegevused õpiringi kestel Õpiringi tegevuse kestel peab organiseerija: - registreerima osalejate nimed ja tegema märkmeid; - aitama juhendajal arutelu õigeaegselt alustada ja lõpetada; - korraldama lõpusessioonil hinnangu andmise arutelule ja arutama hinnangu andmisse puutuvat juhendajaga enne selle läbi viimist. - Märkmeid tegema Õpiringi töö jäädvustamine võimaldab grupil näha, kuidas nende arvamused on arenenud, ja teiste gruppidega kogemusi jagada. Kirjalikud märkmed teevad lihtsamaks ka toimunud tegevuste uudiskirja või kodulehele üles panemise selleks, et õpiringis osalejad saaksid üksteiselt õppida ja näeksid oma tegevuste tulemusi. Märkmete tegemine näitab osalejatele, et nende teadmisi ja kogemusi väärtustatakse. Märkmed võivad sisaldada järgmist: - kõike, mida grupp käsitles/arutas; - põhiideid/ teemasid;key issues/ideas; - erimeelsusi tekitanud pinkte; - kokku lepitud tegevusi, väljundeid: külalisesinejad, vaadatud videomaterjalid jne. - kasuta seda tulevikus vigade vältimiseks. Kui grupp leiab, et kirjalik jäädvustamine on vajalik, otsustab organiseerija, kas seda teeb üks inimene või tehakse seda kordamööda. Õpiringi töö lõppjärgus võidakse soovida saata need märkmed kohalikku raamatukokku või mujale kogukonna keskusesse, et neid teiste kogukonna tegevuste juures arvesse võtta.

C. Õpiringidele järgnevad tulemused 1 . Õpiringi töö lõpetamine Organiseerija otsustab, millises vormis toimub tagasiside andmine: Kui õpiringi töö algab, on juhendaja roll esmatähtis, kuid organiseerija võib soovida läbi viia hinnangu andmist iga sessiooni lõpul. Hinnangu andmine puudutab arutelu, juhendaja tegevust ja õpiringi tegevusi üldiselt. Hinnangut võib anda mõningatel juhtudel suulises mõningail kirjalikus vormis. Hinnangu andmine on õpiringi tööprotsessi seisukohast oluline. See võimaldab osalejatel oma tööd ja õpikogemust peegeldada. Organiseerijad saavad tagasisidet sellest, mis toimis hästi ja mida tuleks muuta õppematerjalide ja õpiringide korraldamise poolelt. Seetõttu peab organiseerija õpiringi töös osalema, probleemidega kursis olema ja aitama juhendajal need enne järgmist sessiooni lahendada.

Hinnangu andmine hõlmab järgmisi etappe: - suuline hinnang, mis saadakse omavahelise eravestluse käigus; - suuline hinnang edastatakse sessioonide lõppkäigus; - selgita välja hinnang juhendamisoskustele ilma juhendaja iseloomuomadustele keskendumata; - korralda kirjalik hinnangu andmine viimase sessioni lõpus; - palu osalejatel kirjaliku hinnangu andmisel vabalt arvamust avaldada ilma, et nad peaksid oma isikut avalikustama; - tee hinnangute põhjal kokkuvõte; - kasuta seda tulevikus vigade vältimiseks.

2 . Aruande koostamine Aruande koostamine on organiseerija töö tähtis osa. Olulised osapooled võivad kogu programmiga selle kaudu tutvuda. Aruande koostamisel tuleb silmas pidada järgmist: - kasuta lihtsat j aladusat keelt; - tunne vastavat terminoloogiat põhjalikult; - esita põhiline ülevaatlikult (nt punktide kaupa); - enne viimaste täpsustuste tegemist aruandesse aruta seda teiste NOPROS-e õpiringide organiseerijatega (NOPROS-e foorumi vahendusel).

3. Esita ettepanekud - Märgi üles ettepanekud (nii juhendaja kui osalejate omad) ja teavita partnereid kirjalikult. - Esita oma ettepanekud õpiringide metoodika kohta. 4. Komisjoni moodustamine ja ettepanekute rakendamine (ei ole kohustuslik) - Moodusta komisjon, kuhu kuuluvad kogukonna olulised osapooled, õpetajad ja kohaliku omavalitsuse esindajad. - Korralda komisjoni kohtumine kohalike inimeste, omavalitsuse ja teiste asjaomaste isikutega. - Arutelu kestel püüdke jõuda konkreetsete ettepanekuteni ja tegevusplaani koostamiseni. - Teavita inimesi NOPROS-e temaatikast. Lühiülevaade organiseerija ülesannetest ja vastutusest

Kogu erinevate inimeste arvamusi; Tee nimekiri võimalikest partnerorganisatsioonidest ja kavanda ühistegevusi; Suhtle omavalitsuse, kodanikualgatuste, haridusvaldkonna ja poliitiliste liidritega, MTÜ-de esindajate ja teistega; Leia õpiringi juhendaja; Koosta tööplaan ja tegevuskava; Koosta õpiringi eelarve ja taga selle laekumine; Suhtle kohaliku meedia ja arvamusliidritega; Korralda logistika; Leia endale abiline ja kui võimalik, kasuta kohalike vabatahtlike abi; Leia osalejad; Täpsusta arutelude teemad ja kohanda vastavalt sellele õppekava juures kasutatavat õppematerjali; Teavita osalejaid sessioonide arvust, sessiooni kestusest ja õpiringi kogu tööperioodi kestusest.; Leia vajaminevad abivahendid nagu pabertahvel, markerid, märmikud, kirjutusvahendid jms. Leia osalejate hulgast keegi vabatahtlik, kes teeb arutelude ajal märkmeid. Julgusta juhendajat ja osalejaid ning korralda hinnangu andmine juhendaja tööle. Lahenda õpiringi töös ettetulnud probleemid. Koosta tegevusaruandeid Hoia kontakti teiste õpiringidega. Arutelu lõpul tee ülevaade kokkulepitust. Ilmuta initsiatiivi ettepanekute elluviimiseks kohalikul tasandil. Enne uue õpiringi töö alustamist võta aega, et eelmiste õpiringide kogemusest õppida ja tehtud vead parandada. Organiseerija peab panustama organisatoorsete oskuste parandamisse ja vastavaid küsimusi projekti partneritega arutama. (Kasuta foorumit ja ära unusta postitusele lisamast oma partneri numbrit: nt, WP8, õpiringi organiseerija).

Mittetulundusühing võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

NOPROS-e testimine – PROTOKOLL Järgnevad ülesanded tuleb täita igas õpiringi katsetusetapis: • SISSEJUHATUS: ülesanded, mis tuleb täita katsetamisetapi alguses • ELLUVIIMINE: ülesanded, mis tuleb täita tegevuse käigus õpiringi töö edukaks laabumiseks • KOKKUVÕTE: ülesanded, mis tuleb täita katsetamisetapi lõpus

1 . ÕPIRINGI SISSEJUHATUS 1 .1 . Infovahetus projekti koordinaatoriga õpiringi tegevuse alustamise ja katsetamise ning õpiringi töö läbiviimise koha osas 1 .2. Õpiringi katsetamise ajakava 1 .3. Osalejate nimekiri – sihtgrupi määratlemine (töötavad või töötud inimesed; puuetega või mitte; vanusegrupid) 1 .4. Osalejate register

2. ÕPIRINGI TEGEVUSTE ELLUVIIMINE 2.1 . Infovahetus õpiringi organiseerija ja koordinaatoriga osalejate arvu osas 2.2. Infovahetus organiseerija ja koordinaatoriga võimalike muudatuste osas õpiringi õppekavas 2.3. Infovahetus koordinaatoriga kasutatavate materjalide (nii planeeritud kui uute) osas 2.4. Koostöö mistahes ootamatuste puhul, mille puhul partnerite tugi on vajalik

3. ÕPIRINGI KOKKUVÕTE Õpiringi õppekava on koostatud võimaldamaks võtmepädevuste hindamist, seega õppekavas tehtavad muudatused ei saa selle ülesehitust muuta. Iga partner teavitab koordinaatorit kümne tööpäeva jooksul alates õpiringi kokkuvõtete tegemisest ning esitab organiseerijale ja koordinaatorile: 3.1 . Informatsiooni tegevuste lõpetamisest 3.2. Lõpparuande koordinaatori poolt antud vormis 3.3. Kõigile osalejatele peab õpiringi organiseerija/juhendaja esitama: 3.3.1 . Osaletud tundide ja puudumiste arvu 3.3.2. Omandatud võtmepädevuste – enesehinnangu lehe 3.3.3. Osaleja hinnangulehe 3.4. Juhendaja peab organiseerijale esitama: 3.4.1 . Juhendaja hinnangulehe Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Õpiringi kontroll nimekiri Sissejuhatus #1 : Õpiringi registreerimisleht

See informatsioon võimaldab õpiringi liikmetel üksteisega kohtumiste vahepeal kontakteeruda, nt kui kohtumise aega on vaja muuta või keegi soovib korraldada lisategevusi. Kui kontaktandmeid ei soovita avaldada, tuleb õpiringi organiseerijaga/ juhendajaga rääkida . Ees- ja perekonnanimi

Aadress

Telefon

E- post

Vajadusel lisa ridasid

Sissejuhatus #2: Õpiringi juhendaja register Koht

Alguse kuupäev Lõpu kellaaeg ja kuupäev ja kellaaeg

Tegevus

Allkiri

Õpiringi organiseerimine#3: Õpiringi osalejate nimekiri Täita igal õpiringi kohtumisel Kuupäev

Ees- ja perekonnanimi

Allkiri

Märkused

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Osalejate tagasiside, õpiring nr____ Nimetus_________________________________________________________ Kuupäev________________ Koht___________________________________

Hinnang oma õpikogemusele 1 ) Miks valisid selle õpiringi?

2) Kust said teavet õpiringist (märgi ära sobiv)? Facebook

E-post

Nopros koduleht

Brošüür/voldik

Muu (palun täpsusta) 3) Õpiring oli asjakohane ja täiendas minu teadmisi (märgi ära sobiv)?

4) Õpiring oli meeldiv ja ma nautisin õppimist (märgi ära sobiv)

5) Õpiring vastas minu ootustele (märgi ära sobiv)

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Tuttavalt

Hinnang õpiringi korraldanud organisatsioonile 6) Kuidas hindad õpiringi toimumispaika (märgi ära sobiv)?

7) Kas õpiringi juhendaja algatas arutelusid (märgi ära sobiv)?

8) Kuidas oli õpiring organiseeritud (märgi ära sobiv)?

Hinnang võtmekompetentside korraldamisel 9) Mida õppisid õpiringis?

1 0) Kas kasutaksid neid oskusi veel? JAH

Sinu kommentaarid:

Hinnang metoodikale 11 ) Milline on sulle meeldivaim õppimisviis? (Palun märgi ära ainult üks variant) Õpiring

Loengud

Tunnid

Iseseisvalt

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Tagasiside, õpiring nr____ Nimetus_____________________________________________________ Juhendaja (ees- ja perekonnanimi)________________________________ Kuupäev________________ Koht________________________________

Hinnang õpiringi sisule 1 ) Kas abimaterjalid olid õpiringi juhendamiseks piisavad?

Kommentaarid

2) Kas oleksid vajanud abistavaid lisamaterjale?

3) Kuidas täiustaksid juhendaja käsutuses olevaid vahendeid?

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

4) Millist tahku õpiringi tööst hindad kõige paremini õnnestunuks?

Hinnang rühmatööle 5) Kas osalejad olid tegevusse haaratud?

Kommentaarid

6) Kas kõik võtsid tegevustest osa?

Kommentaarid

7) Mil määral grupp ise õppimisprotsessi juhtis?

Kommentaarid

8) Kuidas hindad grupi tööd ühtse tervikuna?

Kommentaarid

9) Kas rühmatööd kulgesid plaanitult? (nt õpieesmärgid saavutati)

Kommentaarid

Hinnang oma juhendamiskogemusele 1 0) Kui tõhusana hindad õpiringi kui õpetamismeetodit?

Kommentaarid

11 ) Kas oleksid nõus veel kord õpiringi juhendama? JAH Kommentaarid

1 2) Mida teeksid teisiti?

1 3) Kas kasutaksid 천piringi tehnikaid ka millekski muuks?

Muud kommentaarid

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Tagasiside õpiringi lõpus, õpiring nr____ Nimetus______________________________________________________ Juhendaja (ees- ja perekonnanimi)________________________________ Kuupäev________________ Koht_________________________________

1 ) Mis toimis hästi?

2) Mis ei toiminud hästi?

3) Mida ja kuidas muudaksid?

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komiskon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Külalisjuhendaja aruanne Kuupäev:______________________________Kellaaeg:___________________ Teemad:_________________________________________________________ Tegevused: ______________________________________________________ Osalejate arv:____________ Mehed: ________ Naised: ____________

Juhendaja tegevus Ajastus 1 ) Kas õpiring algas õigeaegselt? Kui ei, palun selgitage.

2) Kas kõik plaanitu toimus? Kui ei, palun selgitage. .

3) Kas õpiringi juhendaja jälgis ajagraafikut?

Plaanimine 1 ) Kas õpiringi oli ettevalmistatud? Kui ei, palun selgitage.

2) Kas juhendaja kasutas tegevusi, mis ei olnud planeeritud? Kuid jah, siis milliseid?

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

3) Kas juhendaja kasutas ettenähtud materjale?

Õppekava kasutamine juhendaja poolt Õpiringi õppekava 1 ) Kas juhendaja jälgis õppekava? Kui ei, palun selgitage.

2) Kas juhendaja kasutas õppekavas ettenähtud vahendeid ja allikmaterjale? Kui ei, palun selgitage.

3) Kas õpiringis tuli välja sidusus võtmepädevustega?

4) Kas juhendaja kasutas väljatöötatud metoodikat?

Arusaamine 1 ) Kas juhendaja kasutas õppekavas ettenähtud vahendeid ja allkirjamaterjale?

2) Kuidas hindad materjalide mõistmist?

Juhendaja suhtlemine grupiga 1 ) Kas juhendaja suhtles grupiga?

2) Kas juhendaja võeti grupi poolt omaks?

3) Kas juhendaja oli avatud kõigi grupiliikmete suhtes?

4) Kas juhendaja käitus grupiga hästi?

5) Kas grupp oli kogu aeg keskendunud?

Õpiringi osalejad Grupi dünaamika 1 ) Kas osalejad olid tegevusse haaratud?

2) Kas kõik võtsid tegevustest osa?

Tootlikus 1 ) Kas grupp sai hästi materjalidest aru?

2) Kas grupp oli keskendunud?

3) Kas gruppi huvitas õppekava?

4) Kas plaanitu oli kooskõlas õppekavaga?

Nautimine 1 ) Kas grupp nautis oma tegevust?

2) Kas grupp oli hõivatud ja plaanitud lõbusaid ning huvitavaid tegevusi?

Kommentaarid:

Ettepanekud edaspidiseks:

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Õpiringide metoodika NOPROS-e õpiringide võtmeisikud Õpiringi organiseerija, kes võib olla ühtaegu ka juhendaja, vaatab üle materjali, kutsub osalejad kokku,

korraldab kokkusaamised ja valib juhendaja.

Õpiringi juhendaja on grupi eduka toimise seisukohast ülimalt oluline. Juhendaja hoolitseb selle eest, et

arutelu oleks elav ja teemakohane. Ta julgustab osalejaid oma teadmisi, kogemusi ja arvamusi jagama ning on ise teiste suhtes lugupidav kuulaja.

Osalejate pühendumine ja huvi on õpiringi eduka toimimise seisukohalt väga tähtis. Nende selge arusaam eneste ja juhendaja rollist aitab luua demokraatlikku ja koostööaldist õhkkonda.

Võtmepädevuste omandamine NOPROS-e õpiringide vahendusel Meetod

võimaldab erinevate elualade inimestel vabalt demokraatlikus protsessis oma arvamust väljendada tagajärgede pärast hirmu tundmata. Väljund

võimaldab osalejatel mingis valdkonnas oma teadmisi avardada vahendades informatsiooni, kogemusi ja seisukohti. Võimalus

erinevatele inimestele kokku tulla, käsitleda ühist huvi pakkuvaid teemasid ning kavandada konkreetseid tegevuskavasid probleemi lahendamiseks eesmärgiga suurendada sotsiaalset aktiivsust ning tuua kaasa positiivseid muutusi ühiskonnas. Foorum

eri seisukohtadel olevad ühiskonna liikmed saavad ühiselt teemade üle arutleda ning vähendada erimeelsusi. Meedium

loob võimaluse omandada uusi teadmisi ja tugevdada demokraatlikku ühiskonda.

Kuidas õpiring toimib Tuvastab probleeme kohalikul või riiklikul tasandil Loob võimalusi aruteluks, tuues kokku kogukonna liikmed Võimaldab kodanikel arutelu kaudu probleemidele lahendusi leida Soosib positiivseid muutusi esilekutsuvaid kogukondlikke algatusi Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Kuidas NOPROS-e õpiring võtmepädevuste omandamist toetab Võtmepädevusi defineeritakse siin kohaste teadmiste, oskuste ja suhtumiste kogumina. Võtmepädevused on vajalikud isiksuse eneseteostuseks ja arenguks, kodanikuaktiivsuse ja sotsaalse kaasatuse suurendamiseks ning tööalase konkurentsivõime tagamiseks. Võtmepädevused on levitatavad ja kergemini omandatavad õpiringi keskkonnas, mis toimib protsessina, mille kestel seostatakse teadmised tegevuste ja sotsiaalsete muutustega, arengu ja loovusega, ning mis saab alguse osalejate endi kogemustest ja teadmistest.

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Omandatav võtmepädevus

Öpiringid

Eesmärgid

Õppimisoskus

Õpi- ja juhendamisoskused

Teha kindlaks lähenemisviisid, omadused ja oskused, mis on vajalikud õpiringi juhendamiseks ja selle töö arendamiseks

Kultuuriteadlikkus ja -pädevus

Euroopa teater ajaloolises perspektiivis

Kuidas teater Euroopa ajalugu peegeldab ja milline on selle panus Euroopa identiteedi kujunemisel.

Emakeele- ja võõrkeelteoskus

Kultuuripärand mitmekeelsetes kogukondades

Nii ema- kui võõrkeelse suhtluse suhtes positiivse hoiaku omandamine konstruktiivse dialoogi kaudu paljukultuurilisuse ja kultuuritraditsioonide, jätkusuutliku turismi, rahvusköökide ja toidu ning töökeskkondade teemadel.

Infotehnoloogiline pädevus

Loov suhtlus ja koostöö

Uute vahendite leidmine sotsiaalse väärtusega ühistegevuste kaudu, meeskonnatöö oskuste arendamine ning individuaalsete oskuste tugevdamine.

Algatusvõime ja ettevõtlikkus

Sotsiaalse ettevõtluse tähendus

Struktuuride ja tegevuste kaardistamine, mis on vajalikud kogukonnas/ettevõttes info edastamiseks ja olemasolevate ressursside kasutamiseks, et toetada planeerimist, organisatsiooni, selle juhtimist ja parima kogemuse ülevõtmist. Sotsiaalmajanduse edendamine võimaldamaks sotsiaalset dialoogi Euroopa tasandil.

Matemaatikapädevu s ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest

Koostöö ja ressursside jätkusuutlik kasutamine

Rahvusvahelise koostöö vormis põhiliste teaduse ja tehnoloogiaprotsesside rakendamine juhtumianalüüsi kaudu. Matemaatika-alaste baasteadmiste kasutamine ja arendamine projekti kavandamisel ja rahastamisvõimaluste leidmisel.

Õpiring nr 0 - Õpi- ja juhendamisoskused Võtmepädevus: õpioskus Õppimisoskus on järjepidev teadmiste omandamise oskus, oma õppimise korraldamine, tõhus aja ja informatsiooni kasutamine nii individuaalselt kui grupis õppides.

Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. Selle õpiringi programm liidab ühte tööalase ja isikliku arengu. Selle eesmärkideks on arendada õpiringi juhendamiseks vajalikke omadusi nagu loovate lahenduste leidmine, meeskonnavaimu ülalhoidmine, kollektiivne teadvus, koostööaldis ja usalduslik suhtumine, eetiline ja jätkusuutlik maailmavaade. See on teoreetilise raamistiku, praktiliste ja kehaliste harjutuste ning konstruktiivse tagasiside sümbioos.

Õpiring nr 1 - Euroopa teater ajaloolises perspektiivis Võtmepädevus: kultuuriteadlikkus ja -pädevus Oskus pidada tähtsaks ideede, kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendust mitmesuguste vahenditega – muusika, lava- ja kujutav kunst, kirjandus.

Teater võtmepädevuse (kultuuriteadlikkus- ja pädevus) genereerijana haridus- ja koolitusprojektides. Teatri tegevus on inimkonna laboratoorium, katsetatav ei ole eraldiseisev protsess vaid teostuv inimese kaudu. Sel moel õppimine tähendab enda avamist emotsionaalsel ja tunnetuslikul tasandil, oma võimete ja soovide teadvustamist. On tõsi, et teater tekitab pingeolukordi (etenduses), aga ta õhutab ka edasi püüdlema, vabastab energiat, annab võimaluse eneseväljenduseks ja võimaldab kehakeele kasutamist. Tegevuse kaudu õppimine tähendab oma võimetest lähtuvate oskuste arendamist. Õpiringi nr 1 käsitleb teatrit ajaloolises perspektiivis ja on loodud selleks, et tõsta teadlikkust Euroopa kultuurilisest identiteedist alustades inimkonna ja ühiskonna suhtega. Kultuuriteadlikkus ja –pädevus arenevad analüüsides Euroopa teatrit ja selle rolli Euroopa kodanikkonna idee teadvustamisel ja levitamisel. Keskendutakse ka teatri ja ühiskonna suhtele inimese loomingulisuse ja väljendusoskuste õhutajana.

Õpiring nr 2 - Kultuuripärand mitmekeelsetes kogukondades Võtmepädevus: emakeele- ja võõrkeelteoskus Suutlikkus väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui kirjalikult (kuulamis-, rääkimis-, lugemis- ja kirjutamisoskus) ning suhelda keeleliselt kohasel viisil ja loovalt erinevates ühiskondlikes ning kultuurilistes situatsioonides nii koolis, tööl, kodus kui vabal ajal.

Õpiringi eesmärk on täiustada õpi-, kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskusi. Temaatika, mida käsitletakse arutelu vormis parandamaks keelelist pädevust, hõlmab mõningaid mittetulundussektorile omaseid teemasid nagu jätkusuutlik turism ja paljukultuurilisus. Õpiring käsitleb kultuuripärandi olulisust mittetulundusorganisatsioonide algatustes, et uurida, kuidas kultuuripärand hoiakuid ja käitumist mõjutab ja vaatleb selle tähendust mitmekeelsete kogukondade lõimimises. Retseptid ja toitude degusteerimine nõuab ülalmainitud oskuste kasutamist, et vahendada teadmisi vastavast sõnavarast, funktsionaalsest grammatikast, verbaalse suhtluse peamistest tüüpidest ja kohasest keelekasutusest, aga ka sotsiaalsetest konventsioonidest ning keele kultuurilistest tahkudest ja variatsioonidest.

Õpiring nr 3 - loov suhtlus ja koostöö Võtmepädevus: infotehnoloogiline pädevus Infotehnoloogiline pädevus seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui suhtlemise eesmärgil. See põhineb peamiselt IKT-alastel oskustel.

Õpiring uurib loova suhtluse ja koostöö teemat arvutiajastul. Tegutsemise kaudu õppides saavad osalejad: 1) põhiteadmised Web 1 .0 ja Web 2.0 töövahenditest; 2) õppida neid praktiliselt kasutama juhendaja poolt antud rühmatöödes; 3) mõistma uue meedia rolli kultuuris, eriti seoses teatriga. Õpiringi töös kasutatakse erinevaid vahendeid osalejate oskuste arendamiseks digitaalse meedia kasutamisel ja analüüsimisel. Osalejaid õhutatakse oma oskusi ja teadmisi teiste grupi liikmetega jagama. Ühine eesmärk on õppida internetti kasutama ja mõistma ning uurida kultuuri ja identiteeti digitaalsete vahenditega.

Õpiring nr 4 - Sotsiaalse ettevõtluse tähendus Võtmepädevus: algatusvõime ja ettevõtlikkus

Algatusvõime ja ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. Õpiringi eesmärk on suurendada algatusvõimet ja ettevõtlikkust uurides kaubandusest saadud sissetulekute suurenemise mõju mittetulundusorganisatsioonidele tegelikke eesmärke silmist kaotamata, rõhutades sotsiaalse arengu, jätkusuutlikkuse ja vastutuse olulisust. Toetustest elamine muudab mittetulundusorganisatsioonid rahastajaist sõltuvaiks ja võib viia eesmärkide hägustumiseni (mitte oma sihtgrupi huvidest vaid rahastajate huvidest lähtumine). Sotsiaalsed ettevõtted täidavad sotsiaalseid ja/või keskkonnast lähtuvaid eesmärke saades sissetulekut kaubandusest investeerides kasumi oma tegelike eesmärkide saavutamisse. Juurdepääs toetusrahadele siiski säilib, kuid peamiselt starditoetusena. Luues „piiranguteta“ sissetulekuid sotsiaalse ettevõtluse põhimõttel, saavad mittetulundusorganisatsioonid iseseisvamaks, jätkusuutlikumaks ja innovatiivsemaks.

Õpiring nr 5 - Koostöö ja ressursside järjesuutlik koostöö Võtmepädevus: matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest Matemaatikapädevus on oskus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemis, et lahendada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Teaduslik pädevus osutab võimele ja soovile rakendada loodusnähtuste selgitamiseks kasutatavaid teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks.

Selles õpiringis kasutatakse matemaatikapädevuse ning teadmiste arendamiseks teadusest ja tehnikast kaht teemat: 1 ) rahvusvahelise koostööprojekti finantsplaneerimine ja –juhtimine ning 2) jätkusuutlik majapidamine. Esimeses osas vaadeldakse projekti finants- ja tegevussuundi puudutavatele otsuste langetamist, otsuste mõju teistele valdkondadele ning muudatustega kohanemist suurema turvalisuse huvides. Selleks, et neil teemadel objektiivselt ja konkreetselt arutleda, on vaja matemaatika ja loogilise mõtlemise raamistikku. Osalejaid julgustatakse projekti juures arvutustabeli mudelit kasutama ja teostama esialgseid arvutusi, et selle töökindlust kontrollida. See ülesanne eeldab tehnoloogia kasutamist ja koostööoskusi, st suhtlemist tehnoloogia abil. Teises moodulis toimub võtmepädevuste arendamine majapidamise jätkusuutlikumaks muutmise kaudu. Muu hulgas analüüsitakse ka majapidamise energiatarbimist, mis eeldab matemaatika-alaste põhiteadmiste ja loogilise mõtlemise kasutamist energiatarbimise valdkonnas ning parimate võimaluste väljaselgitamisel. See moodul hõlmab baasteadmisi ka teadusest ja tehnoloogiast.

Mitte tulundussektor võtmepädevuste arendajana Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Projekt NOPROS Õpiringide GLOSSAARIUM Milleks õpiringide glossaarium vajalik on? Õpiringi tähtsaimad tunnused on, et ta toimib õpetajateta, põhineb ilukirjanduse lugemisel ning meetodeina kasutatakse vestlust ja arutelu. Põhimõtteliselt võib õpiringi defineerida kui “... koostöö struktureeritud vormi, milles on tasakaalus isiklik ja kollektiivne vastutus ühiste õpieesmärkide saavutamiseks. Õpiring on koostöövorm, mis on teatud omaduste poolest teiste kogukonnapõhiste õppimisviisidega sarnane kuid teatud mööral erinev. See on ülesandepõhine õpikeskkond, vastandudes seega praktika- ja teadmistepõhisele õpikeskkonnale.” (Riel and Polin, 2004) Allikas: http://sites.google.com/site/onlinelearningcircles/ Terminoloogia õige kasutus on oluline, kuna osalejad ei peaks õpiringi tegevusi varasema koolikogemusega seostama.

Termin

Selgitus

Õpiringi õppekava

Antud õpiringi ülesehitus, õpiringi moodulite vahelised seosed, õppemeetodid ja kasutatavad vahendid

Õpiringi (tehnilised) abivahendid

Kogu vajaminev materiaalne ressurss: kirjutusvahendid, märmikud, kaamerad, arvutid jne

Õpiringi töö hindamine

Hindamist tuleb käsitleda kahest aspektist lähtuvalt: 1 ) formaalsest – õpiringi organiseerija poolt tunnistuse väljastamist silmas pidades ja 2) mitteformaalsest enesele hinnangu andmisest – osaleja enda poolt omandatud pädevuste hindamine, mis toimub juhendaja ja osalejate dialoogis ning on liigitatav omaette õpiringi tegevusena.

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon

ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Õpiringi juhendaja

Isik, kes julgustab, vahendab ja lõimib kõiki arutelusid ja tegevusi õpiringi sessioonide kestel.

Õpiringi moodulid

Alateemad, mida õpiringis käsitletakse. Neile on ette nähtud kindel ajaline kestus (nt 2 tundi).

Õpiringi organiseerija

Isik või organisatsioon, kes/mis õpiringi korraldab tagades selle jätkusuutlikkuse.

Õpiväljundid

Võtmepädevuste arendamine

Õpiringis osalejad

Õpiringi tööst osa võtvad õppijad.

Õpiringi tooted

Kõik see, mis sünnib arutelude ja tegevuste tulemusena õpiringi töö käigus, ning mida saab kasutada uute või teiste sarnaste ettevõtmiste juures või osalejate endi hüvanguks.

Õpiringi õppematerjalid

Hõlmavad kõiki kirjalikke, visuaalseid ja audiovisuaalseid materjale, mis on vastavuses programmi sisuga ja võimaldavad vastavatel teemadel teadmisi täiendada.

Kasutatavad vahendid

Hõlmavad kõiki juhendaja poolt kasutatavaid vahendeid õpimeetodite rakendamiseks (mängud, ülesanded jne).

Õpiringi teema

Põhiteema, mida õpiringis käsitletakse. See on kooskõlas õpiringi nimetusega.

e-õpiringid

Internetikeskkond, kus osalejad võivad oma suhtlust ja arutelu õpiringi teemadel jätkata kasutades õppematerjale, vahendeid ja õpiringi tooteid.

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Mittetulundussektor võtmepädevuste Omandatav võtmepädevus

Õpiring

Eesmärgid

Õppimisoskus

Õpi- ja juhendamisoskused

Teha kindlaks lähenemisviisid, omadused ja oskused, mis on vajalikud õpiringi juhendamiseks ja selle töö arendamiseks

Kultuuuriteadlikus ja -pädevus

Euroopa teater ajaloolises perspektiivis

Kuidas teater Euroopa ajalugu peegeldab ja milline on selle panus Euroopa identiteedi kujunemisel.

Emakeele- ja võõrkeelteoskus

Kultuuripärand mitmekeelsetes kogukondades

Infotehnoloogiline pädevus

Loov suhtlus ja koostöö

Uute vahendite leidmine sotsiaalse väärtusega ühistegevuste kaudu, meeskonnatöö oskuste arendamine ning individuaalsete oskuste tugevdamine.

Algatusvõime ja ettevõtlikkus

Sotsiaalse ettevõtluse tähendus

Matemaatikapädevu s ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest

Koostöö ja ressursside jätkusuutlik kasutamine

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

NOPROS-e õpiringid Kokkuvõte

Täiskasvanuharidus on elukestva õppe üks peamisi komponente ja olulisel kohal kõigis Euroopa Liidu strateegiates, sealhulgas Lissaboni strateegias. Seda peetakse avalikuks huviks, millele lisandub kultuuri vahendaja ja sotsiaalse kapitali kasvu toetaja roll. See väljendub kodanikuosaluse suurenemise, inimeste parema tervisliku seisundi, kõrgema elatustaseme ja eneseteostusena. Kõik need tunnused on omased mittetulundussektorile. Projekt NOPROS püüab kaasa aidata elukestvale õppele parema juurdepääsu loomisele ning põhi- ja transversaalsete pädevuste omandamisele mittetulundussektori kaudu. Projekt NOPROS hõlmab järgmisi valdkondi: eneseteostus ja arenemine, teater ja kultuuriline väljendus, koostöö ja areng hariduses, sotsiaalne heaolu. Mittetulundussektori olemust võib mõista ja tajuda abstraktsena, kuid selle osatähtsus meie ühiskonnas on pragmaatiline ja hästi märgatav. Olles vaba eesmärgist toota kasumit, mis valitseb ärimaailmas, ja riigiasutustele seatavatest piirangutest, on mittetulundussektor projekti NOPROS teenistuses kui: täiskasvanutele demokraatlikku õppimisvõimalust pakkuv koht; paindliku ja lihtsa õppemetoodika vahendaja teadmiste ja pädevuste täiustamiseks tänu seostele inim- ja sotsiaalse kapitali vahel; koolitusvõimalus uute ideede genereerimiseks ning levitamiseks vahendina sotsiaalteenuste pakkumiseks ning keskkonna, väärtuste ja kultuuripärandi hoidja. Sihtgrupp: täiskasvanud (üle 30 aasta vanad)

Peamised väljundid on: • NOPROS-e õpiringide metoodika: demokraatlik õppimismeetod ja –koht, eriti täiskasvanute hulgas. Metoodika hõlmab ka grupitöö oskusi suurendamaks enesekindlust, tugevdamaks verbaalset võimekust ja kujundlikku mõtlemist.. • Viis NOPROS-e õpiringide õppekava: igaüks käsitleb üht kitsamat teemat ning mittetulundusvaldkonda põhi pädevuste omandamiseks. • Üks õppima õppimise õppekava: praktiline juhend õpiringi juhendajatele määratlemaks oskuste arendamiseks sobivaid lähenemisi, katsetamaks erinevate lähenemiste tõhusust õpioskuste arendamisel ning võimaldamaks õpiringi tööd juhtida.

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Õpiring nr 0

Õpiringide juhendajate koolitus

Õpiring nr 0 - Õpiringide juhendajate koolitus TAUST Pädevus on teadmiste, oskuste, mõistmise, väärtuste, omaduste, suhtumiste ja soovide kogum, mille tulemuseks on efektiivne tegutsemine teatud valdkonnas. Inimese saavutused tööl, isiklikes suhetes või kodanikuühiskonnas ei põhine vaid talletatud sekundaarsetel teadmistel, vaid nende teadmiste kombineerimisel oskuste, väärtuste, suhtumiste, soovide ja motiveeritusega, ning selle rakendamisel teatud situatsioonis ja ajahetkel. Õppimisoskus on tähtis, sest see viib „tahtliku õppimiseni“ (Black et al., 2006). Tahtlik õppimine lähtub õppijapoolsest valikust ja hõlmab eneseteadlikkust, otsustusvõimet ja vastutustunnet. (Allikas: Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, Institute for the Protection and Security of the Citizen Centre for Research on Lifelong Learning (CRELL) “Learning to Learn and Civic Competences: different currencies or two sides of the same coin?” lk 4, 9-1 0) Black ja kaasautorid on üpris vastumeelsed õppima õppimise kontseptsiooni isiksuseomaduseks või strateegiate kompleksiks pisendamise suhtes. Nende väide on, et õppima õppimist on võimatu õppimisprotsessist enesest eraldada. Nad keskenduvad terminile ’õpipraktika’, mis hõlmab nii isiksuseväliseid kui -siseseid protsesse. Bereiter ja Scardamalia (1 989) väidavad sarnaselt, et tahtlik õppimine on midagi enamat kui õpioskuste ja strateegiate omandamine ning eeldab kogemust, mis ärataks õppijas vajaduse oma õppimise eest ise vastustus võtta. Selleks peavad õppijad olema motiveeritud, teadvustama ennast ja teisi õppijaina ning oma õppimisprotsessi ise juhtima (Hautamaki et al., 2002). Mosely ja tema kolleegid (2005) identifitseerisid seitse peamist raamistikku, mis püüavad anda inimeste õppimisest ja erinevates kategooriates mõtlemisest põhjalikku pilti, mitte lihtsalt tegeleda vaid ühe õppimise aspektiga nagu näiteks tunnetus. Nende seitsme ühisjooneks on see, et nad käsitlevad õppijat terviklikuna – inimesena, kes mõtleb, tunneb, loodab ning võib oma õpiteekonnal ise valikuid teha. Teatud määral näevad need kõik õppijat suhetes teiste inimestega, võimelisena kaasõppijatega suhtlema ja koostööd tegema ning kogemustest õppivana. Igal pädevusel on tunnetuslikule elemendile lisaks ka afektiivne mõõde ning pädevust peab käsitlema isiksuse kui terviku omadusena. Juhendaja peab õpiringi juhendamise ajal suunama ka osalejate õpikogemuse omandamist. Selleks peavad juhendajal enesel olema omadused, mis teda ja teisi spontaanses õppimisprotsessis suunavad. Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Õpiring nr 0 Omadused

Oskused

Objektiivsus

- Ole neutraalne ja objektiivne

Tasakaalu leidmine

- Peegelda pidevalt toimuvat - Tea, millal lõpetada - Küsi õigeid küsimusi - Küsi samu küsimusi erinevatel viisidel

Kaasav suhtlemin

- Julgusta osalema - Kuula aktiivselt

Juhendamisoskus

- Säilita silmside - Taga ladus üleminek uutele teemadele - Tee kokkuvõtteid selgesõnaliselt ja õigeaegselt - Kasuta sobivat kehakeelt

Juhendaja ülesannete hulka kuulub ka aidata grupil mõista oma piire nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil ning töötada nende eemaldamise suunas grupi töö tõhusamaks muutmiseks. Selline olukord on saavutatav luues turvalise ja konstruktiivse õhkkonna (erinevail viisidel, oma elukogemuse ja võimete abiga), et inimesed jagaksid oma mõtteid ja tundeid, suhtleksid grupiga ja tugevdaksid suhteid. Juhendaja osaks on ka abistada probleemide või konfliktsituatsioonide lahendamisel, säilitada grupi huvi ja motivatsioon õpitegevuste kestel ning selgitada ebaselgeid küsimusi.

VÕTMEPÄDEVUSED Õppimisoskus on järjepidev teadmiste omandamise oskus. Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. See pädevus hõlmab uute teadmiste ja oskuste omandamist, töötlemist ja seostamist eelnevaga, samuti sobivate juhendajate leidmist ja nende abi kasutamist. Õppimisoskus võimaldab õppijatel eelnevatele teadmistele ja elukogemusele tuginedes omandada ja rakendada teadmisi ja oskusi mitmesugustes olukordades nii kodus, tööl kui koolis. Pädevuse omandamisel mängivad esmatähtsat rolli motiveeritus ja enesekindlus. Positiivne suhtumine seisneb motivatsiooni ja kindluse omamises elukestvaks õppimiseks ja arenemiseks. Suunatus probleemide lahendamisele toetab nii õpiprotsessi ennast kui inimese võimet takistustega toime tulla. Soov kasutada eelnevat õppimis- ja töökogemust erinevates elusituatsioonides on oluline positiivse suhtumise komponent.

ÜLESEHITUS Õpiringi juhendajatele mõeldud koolitusprogramm ühendab erialase ja isikliku arengu. Selle õpiringi tegevuse eesmärkideks on arendada õpiringi juhendamiseks vajalikke omadusi nagu loovate lahenduste leidmine, meeskonnavaimu ülalhoidmine, kollektiivne teadvus, koostööaldis ja usalduslik suhtumine, eetiline ja jätkusuutlik maailmavaade. See on teoreetilise raamistiku, praktiliste ja kehaliste harjutuste ning konstruktiivse tagasiside sümbioos.

EESMÄRGID 1 . Saavutada ja säilitada mõtlemiseta teadvuse (thoughtless awareness) seisund; 2. luua avatud ja osalust soosiv õhkkond osalejatele, et jagada ideid ja õppida üksteiselt; 3. suunata arutelusid ja õpitegevusi; 4. abistada konfliktsituatsioonide lahendamisel; 5. õppida toime tulema tugevate domineerivate isiksustega grupis; 6. võimaldada kogu isiksust – nii meeli, keha kui emotsioone – hõlmavat õppimist; 7. õppima õpiringi juhendama; 8. saada juhendamiseks vajalikud vahendid ja anda õpiringi tööle hinnang.

Õpiring nr 0

Moodul 1 Isiklik tasakaal ja heaolu meditsiini vaatenurgast Õpiväljundid

2 tundi Vahendid

- Teadmiste omandamine füüsilise, psühholoogilise ja emotsionaalse heaolu vahelistest seostest.

- Slaidiesitlused - Videolõigu kokku panemine kasutades katkendeid filmidest.

Allikmaterjalid “The Biology of Belief” ja “Spontaneous Evolution” (Bruce Lipton) “Medicina Quantistica” (Piergiorgio Spaggiari e Caterina Tribbia) “Pnei” (Francesco Bottaccioli) “ Principles of Neural Science” (E. Kandel, J. Schwartz, T. Jessell) “ Flow” intro chapter (Mihaly Csikszentmihalyi) http://www.ted.com/talks/mihaly_csikszentmihalyi_on_flow.html

Moodul 2 Uus teadvus: mõtlemiseta teadvus

4 tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Uue teadvuse kogemine: enesetaju ja enesehinnang sisekaemuse ja mõtlemiseta teadvuse tehnikate abil.

- The Inner Value Centres (sisemiste väärtuste keskus) - Mediteerimine

Allikmaterjalid ”Why Meditation?” by R. Manocha

Moodul 3 Inspireeriv juhtimine

1 ¾ tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Juhi roll ja isiklik areng.

- Slaidiesitlus - Juhtimispüramiid

Allikmaterjalid “The 6 Domains of Leadership” (Sitkin and Land, Duke Univ.)

Moodul 4 Õpituba: õpiringi juhendamiseks vajaminevad juhiomadused Õpiväljundid - Sissepoole ja väljapoole suunatud juhtimine.

1 tundi Vahendid

- Kehakeele vahendid: “Leadership in the mirror” (Juhiroll peegelpildis), “Touch” (Puudutus), “Machine” (Masin), “Net” (Võrk), “Counting” (Loendus). - Teatri õpituba: rollimängud organisatsiooni

Õpiring nr 0

Allikmaterjalid Video: http://www.youtube.com/watch?v=7Qv0o1 oh9f4http://www.youtube.com/watch?v=7Qv0o1 oh9f4

Moodul 5 Otsuste tegemine

2 ½ tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Ajurünnak. Ühiste otsuste tegemise protsess mõteteta teadvuse seisundis. - „Blink“ kontseptsioonide ja mõjude mõistmine.

- Slaidiesitlus. - Rollimäng: kas me tegelikult kuulame?

Allikmaterjalid “Blink” (Malcolm Gladwell)

Moodul 6 Õpiringi juhendamiseks vajalike oskuste täiustamine Õpiväljundid - Koostöö, usaldus, avatus, teiste seisukohtade austamine. - Avatud ja osalust soosiva õhkkonna loomine, et õpiringis osalejad saaksid mõtteid jagada ja üksteiselt õppida.

2 tundi Vahendid

- Rollimängud meeskonnatöö teemadel

Moodul 7 Juhendamiskogemus ja -praktika õpiringi õppekava katsetamisjärgus Õpiväljundid - Juhendamisoskuste täiustamine praktiseerides. - Õpiringi õppekava katsetamine.

1 ½ tundi

Vahendid - Videod ja rühmatööd.

Moodul 8 Tagasiside, isikliku arengu planeerimine Õpiväljundid - Enesehindamine, personaalne juhendamine.

5 tundi Vahendid - Enesehindamisvahendid. - Kehalised harjutused ja psühholoogilised küsitlused. - Muutused pärast programmi läbimist. - Vajadusel personaalne juhendamine.

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Õpiring nr 1

Euroopa teater ajaloolises perspektiivis Õpiring nr 1 - Euroopa teater ajaloolises perspektiivis Võtmepädevus: kultuuriteadlikkus ja -pädevus Oskus pidada tähtsaks ideede, kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendust mitmesuguste väljenditega - muusika, lava- ja kujutav kunst, kirjandus .

EESMÄRK See õpiring rajaneb eeldusele, et teater on pedagoogilline süsteem ja seeläbi vahend võtmepädevuste arendamiseks. - Teater kui pedagoogiline süsteem: rekonstrueeritakse reaalsele elule vastavalt inimkäitumissituatsioone, seda tingimustes, kus seda on võimalik ülimalt tähelepanelikult, sarnaselt laboratooriumieksperimendile, jälgida. - Teater on kui inimkonna laboratoorium, milles katsetatav ei ole eraldiseisev protsess vaid teostuv inimese kaudu. Teater, ühendades antropoloogiat ja paljusid muid valdkondi, kujutab endast suurepärast vaatlusplatvormi ning võimaldab peegeldada kogukonna sotsiaalset kogemust ja erinevaid identiteeditunnetusi, mis selle kogukonna moodustavad. Teater võtmepädevuse (kultuuriteadlikkus- ja pädevus) genereerijana haridus- ja koolitusprojektides. Teatri tegevus on inimkonna laboratoorium, seal katsetatav ei ole eraldiseisev protsess vaid teostuv inimese kaudu. Sel moel õppimine tähendab enda avamist emotsionaalsel ja tunnetuslikul tasandil, oma võimete ja soovide teadvustamist. On tõsi, et teater tekitab pingeolukordi (etendusel), aga ta õhutab ka edasi püüdlema, vabastab energiat, annab võimaluse eneseväljenduseks ja võimaldab kehakeele kasutamist. Tegevuse kaudu õppimine tähendab oma võimetest lähtuvate oskuste arendamist. Õpiring nr 1 käsitleb teatrit ajaloolises perspektiivis, eesmärgiga tõsta teadlikkust Euroopa kultuurilisest identiteedist alustades inimkonna ja ühiskonna suhtest. Kultuuriteadlikkus ja –pädevus arenevad analüüsides Euroopa teatrit ning selle rolli Euroopa kodanikkonna idee teadvustamisel ja levitamisel. Keskendutakse ka teatri ja ühiskonna suhtele inimese loomingulisuse ja väljendusoskuste õhutajana.

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Õpiring nr 1

ÜLESEHITUS Moodul 1 (24 tundi) – Teater ja ühiskond 1 .1 . Inimkond ja ühiskond 1 .2. Teater ja kodanikkond 1 .3. Teater ja Euroopa kultuur

Moodul 2 (1 4 tundi) – Sotsiaalne kaasatus ja loovus 2.1 . Teater ja kodanikkond 2.2. Koostööoskused, mis aitavad barjääre ületada 2.3. Isiklik areng kaasatuse läbi

TEHNILISED VAHENDID Internetiühendusega arvuti. Film või video. Intervjuu salvestis. Visuaalsed abimaterjalid: fotod, slaidid, tabelid jne. Ajakirja või ajalehe artikkel. Jaotusmaterjalid, temaatiline kirjandus jne.

Moodul 1 Teater ja ühiskond

24 tundi

Osa 1 .1 . Inimkond ja ühiskond

6 tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Õpiprotsessile eelnev enesemääratlus - Kes ma olen? Mis on mulle elus oluline? Kes ma olen eurooplasena? Mis on eurooplaseks olemise juures oluline?

- Avatud arutelu õpiringis oslejate vahel. - Individuaalne töö. materjaliga ja selle teistele tutvustamine. - Osaleja kirjalik ülevaade või projekt.

Allikmaterjalid Õpiringis osalejad leiavad materjali ise (videod, artiklid, pildid).

Osa 1 .2. Teater ja kodanikkond Õpiväljundid - Teater kui ühiskonna labor, kultuuri kandja ja kodanikutunde väljendaja. - Teatri ja ühiskonna võrdlev analüüs (nt Kreeka, barokkajastu, Elisabethi-aegne teater ja vastava ajastu kodanikkond).

8 tundi Vahendid - Avatud arutelu õpiringis osalejate vahel.

Õpiring nr 1

Allikmaterjalid Kreeka tragöödia: Aeschylus, “Oresteia”; Agammenon, “Agamennoni mõrvar”; Eumenides, “Orestes trial”; Euripides, “Medea” (Pier Paolo Pasolini filmitud versioon) http://www.youtube.com/watch?v=QGPd411 gOYA&feature=related Muud Antiik-Kreeka ühiskonda kajastavad audio-visuaalsed materjalid. Shakespeare, “ Hamlet” (images from “Hamlet” by Kenneth Branagh) http://www.youtube.com/watch?v=Rypl9AaEC8g&feature=related

Osa 1 .3. Teater ja Euroopa kultuur

8 tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Kaasaegse teatri analüüs seoses Euroopa identiteediga.

- Avatud arutelu õpiringis osalejate vahel. - Mõned lihtsad harjutused teatripraktikast. - Minietendused kaasaegse ühiskonna teemadel mingi sotsiaalse nähtuse analüüsimiseks (nt lõimumine, ökoloogia, informatsioon, demokraatia jne).

Allikmaterjalid B. Brecht, “Life of Galileo” Piece by Pippo Delbono, “La menzogna” (http://www.youtube.com/watch?v=vqkNR6ETgb8&feature=related) K. Stanislavski, “An actor prepares” J.Grotowski,” Towards poor theatre” P.Brook, “The empty space”

Moodul 2 Sotsiaalne kaasatus ja loovus

1 4 tundi

Osa 2.1 . Teater ja kodanikkond

6 tundi

Õpiväljundid - Vaadatud etenduste mõistmine ja nende üle arutlemine. - Kommenteerimine ja kriitika.

- Osalejate arutelu. - Lühikesed kirjutised etenduse kohta.

Allikmaterjalid

Teatrietenduse külastamine. Osa 2.2. Koostööoskused, mid aitavad barjääre ületada Õpiväljundid - Arvamuse avaldamise õppimine, selge ja arusaadava kõnelemise oskused.

- Avaliku esinemise treenimine interaktiivsete meetoditega.

3 tundi

Õpiring nr 1

Allikmaterjalid Martin Veinmanni raamat “Vajadus olla mõistetav”

Osa 2.3. Isiklik areng kaasatuse läbi

5 tundi

Õpiväljundid - Oma loovuse avastamine (selleks, et seda igapäevaselt kasutada) etenduse lavastamise käigus.

Vahendid - Iga osaleja lavastab oma etenduse. - Ülevaade allikmaterjalist.

Allikmaterjalid Iseseisev allikmaterjali leidmine.

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Õpiring nr 2

Kultuuripärand mitmekeelsetes kogukondades Õpiring nr 2 - Kultuuripärand mitmekeelsetes kogukondades Võtmepädevus: suhtlemine ema- ja võõrkeeles Õpiringi töö eesmärgiks on võimaldada emakeele- ja võõrkeelteoskuse võtmepädevuse omandamist; suutlikkust väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui kirjalikult (kuulamis-, rääkimis-, lugemis- ja kirjutamisoskus). Suhelda keeleliselt kohasel viisil ja loovalt erinevates ühiskondlikes ning kultuurilistes situatsioonides nii koolis, tööl, kodus kui vabal ajal .

EESMÄRGID Temaatika, mida käsitletakse arutelu vormis parandamaks keelelist pädevust, hõlmab mõningaid mittetulundussektorile omaseid teemasid nagu jätkusuutlik turism ja paljukultuurilisus. Mittetulundusühingud tegutsevad sageli mitmekeelsetes kogukondades (nt immigrantide toetamine nende kogukondades, rahvusvahelised hädaabitööd jne) Erinevatel organisatsioonidel on erinev kogemus mitmekeelses keskkonnas töötamisel. Õpiring nr 2 vaatleb kultuuripärandi tähtsust mittetulundusühingute algatustes, kuidas kultuuripärand mõjutab hoiakuid ja käitumist, mis mõjutab lõimumist mitmekeelsetes kogukondades.

ÜLESEHITUS Õppekava koosneb 22-tunnilisest moodulist: toidukultuur, kultuuripärand, jätkusuutlik turism. Moodul on jaotatud 6 osaks: Moodul 1 - Toit kultuuri vahendajana Moodul 2 - Toit ja kultuur/ ühiskond Moodul 3 - Toit ja globaliseerumine Moodul 4 - Leiva ajalugu Moodul 5 - Kultuuripärand Moodul 6 - Mis on jätkusuutlik turism?

TEHNILISED VAHENDID

Internetiühendusega arvuti, projektor. Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Õpiring nr 2

Moodul Toidukultuur, kultuuripärand, jätkusuutlik turism

22 tundi

Osa 1 Toit kultuuri vahendajana

6 tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Põimlausete mõistmine nii suulises kui kirjalikus tekstis. - Sõnade tundmine ja konteksti paigutamine. - Põimlausete moodustamine suulises kõnes. - Sidusa teksti koostamine. - Erineva keelekasutuse vahel vahet tegemine. - Uute sõnade omandamine. - Sõnavara omandamiseks vajalike lingvistiliste protsesside mõistmine.

- Toiduteemaliste lugude jutustamine . - Oma maa kokanduskultuurist kõnelemine, arutelu . - Toidu degusteerimise õhtu/rahvusvaheliste roogade valmistamine ning nende tutvustamine inglise keeles. - Mäng tundmatute sõnadega, nt üks osaleja esitab grupile mingi sõna ja teised peavad selle ära seletama .

Allikmaterjalid - Traditsiooniline pasta bolognese (Kasutatakse organisatsiooni ANCE projekti „Promoting Intra-European Mobility for Elderly“ koostatud juhendit) - Kreeka varjuteater (Kasutatakse organisatsiooni ANCE projekti „Promoting Intra-European Mobility for Elderly“ koostatud juhendit) - Traditsioonilise paber- tuulelohe valmistamine (Kasutatakse organisatsiooni ANCE projekti „Promoting IntraEuropean Mobility for Elderly“ koostatud juhendit) - Reisijuht „EU in 1 0 stops/ Kümme peatust Euroopa Liidus" (Kasutatakse organisatsiooni ANCE projekti „TraVel AGEnts – Travelling, Volunteering and Learning Activities: Generating Employment for the over 55s“ materjale) - Organisatsiooni ANCE projekti „TraVel AGEnts“ uudiskirjad nr 1 – 5. Retseptid, muusika, videomaterjalid jne. http://www.virtualteacher.com.au/cuisine.html http://www.youtube.com/watch?v=FENM9GvPTCw http://www.ajkids.com http://theory.tifr.res.in/bombay/history/people/cuisine http://www.fsz.bme.hu/hungary/cuisine/cuisine.html http://www.aisea.it http://theory.tifr.res.in/bombay/history/people/cuisine “Bread by any other name would taste as good” ! http://en.wikipedia.org/wiki/Bread http://interculturalmusings.blogspot.com/ http://www.cookinglouisiana.com/ http://www.euromedalex.org/case-studies/food-and-intercultural-exchange-migration-context http://www.greekcuisine.com http://breadaroundtheworld.com/ http://match.cuisinenet.com/glossary/vnl.html http://www.altorecipes.com/favorite-countries-food/index-1 .html http://www.eat-ing.net/getpage.aspx?id=37&dx=2&m=1 &pf=f&sez=Jambalaya: a dish Ra song R.a culture http://www.youtube.com/watch?v=-8rJV-0lpoE&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=YZh2KNNPurQ&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=YZh2KNNPurQ&feature=related

Osa 2 4 tundi Toit ja kultuur/ ühiskond (Uuritakse toidu kui kultuuriliste väärtiuste kandjat, toidu rolli tähtpäevadel ja kultuurilise päritolu määrajana). Õpiväljundid - Mõistete edastamine kuulajatele. - Tegusõnade ajavormid. - Põimlause süntaks, sidus tekst.

Vahendid - Esinemine kõnega ülaltoodud teemadel kasutades erinevaid ajavorme, süntaksi liike ja teksti seostamise võimalusi.

Õpiring nr 2 Allikmaterjalid Toit ja kultuurilised erinevused http://en.wikipedia.org/wiki/Taboo_food_and_drink http://www.china.org.cn/english/Life/36202.htm Toit ja “les techniques du corps" http://www.youtube.com/watch?v=hMccGYqA0kY&feature=related

Osa 3 3 tundi Toit ja globaliseerumine: pizza söömine üle maailma (toit kui kultuurilise ühtlustumise vahendaja)

Õpiväljundid

Vahendid

- Kirjalike väljendusvahendite kasutamine. - Teksti seostamise vahendid, põimlause, nimisõnafraas, kõrvallause jne

- Esinemine kõnega ülaltoodud teemadel kasutades erinevaid ajavorme, süntaksi liike ja teksti seostamise võimalusi. Allikmaterjalid

http://www.youtube.com/watch?v=HXPNTUt763U http://www.youtube.com/watch?v=6emdBApFnsM&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=TDmQ4FnM8j8&NR=1 http://www.youtube.com/watch?v=ViaThUGcquk&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=dUJnZKaQWoI&feature=related http://www.katyandchristine.com/201 0/03/23/did-you-say-ravioli-pizza/ http://www.youtube.com/watch?v=6AnMVDPiK2c&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=zbYuLkrwS_Y&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=_odORpmcYhY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=1 eEYoa1 RK7Y&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=TFLCVDGSyHo http://www.youtube.com/watch?v=ppg-akm9HdM http://www.youtube.com/watch?v=b-O2Y4b865E http://www.youtube.com/watch?v=mfyiJ3_dh-Y http://www.youtube.com/watch?v=j9PGv9ZkjuA http://www.youtube.com/watch?v=8K-uDg62RBA http://www.youtube.com/watch?v=cYeXUeGThXU&feature=related

Osa 4 Leiva ajalugu

3 tundi Õpiväljundid

Vahendid - Oma maa leiva ajaloo tutvustamine kasutades retsepte, artikleid, lugusid, pilte jne - Praktilised ülesanded - Arutelu grupis: sarnasused ja erinevused erinevate maade leiva ajaloos

- Mõistete edastamine kuulajatele - Tegusõnade ajavormid - Põimlause süntaks, sidus tekst

Allikmaterjalid http://www.ericarts.org/web/files/62/en/european_food_project.pdf

Õpiring nr 2

Osa 5 3 tundi Kultuuripärand (Miks on kultuuripärand Euroopa jaoks oluline? Kultuuripärandi roll vastastikuse suhtlemise protsessis ja näpunäidet, kuidas kultuurupärandit reisides austada) Õpiväljundid - Mõistete edastamine kuulajatele. - Tegusõnade ajavormid. - Põimlause süntaks, sidus tekst.

Vahendid - Arutelu kultuuripärandi üle (kasutatakse fotosid, Kreeka varjuteatri ja traditsiooniliste paberlohede valmistamise juhendeid jne. - Kirjutage 1 0 näpunäidet, kuidas kultuuripärandit reisides austada. - Toiduretsepti ümber jutustamine Queneau „Exercise de Style“ näitel. Allikmaterjalid

http://www.europanostra.org/UPLOADS/FILS/Why%20Cultural%20Heritage%20matters%20for%20Europe %20062009.pdf http://www.kakanien.ac.at/beitr/fallstudie/JPeterkova1 .pdf http://www.europeanculturealheritage.dk/side.asp?side.asp?Id=4366

Moodul 6 Mis on jätkusuutlik turism?

3 tundi

Õpiväljundid Suulise teksti koostamine: teksti sidusus, vahendid teksti ülesehitamiseks, kõnele sobiv keelekasutus ja stiil Sõnavara: eriala- ja tehnikasõnavara õppimine ja meeldejätmine

Vahendid - Koostada õpiringis esitamiseks väike projekt jätkusuutliku turismi teemadel. - Rollimängud argumenteerimise harjutamiseks. - Vali teema reisijuhist "Kümme peatust Euroopa Liidus" ja esita see teistele osalejatele. - Koostage sõnaskeem (toit ja turism). Kirjuta üks sõna ja püüdke leida nii palju sõnu ja väljendeid kui võimalik, mis sellega seostuvad. - Sõnamäng (toit ja turism) - keegi valib sõna ja järgmine püüab leida sõna, mis sellega seostub. - Tooge kaasa helikandjaid oma maa muusikaga, kuulake ja arutlege selle üle. - Osalejad räägivad kordamööda oma reisimuljetest. - Arutelu teemal "Ringkäik Ateenas".

Allikmaterjalid www.turismo-sostenibile.it/pdf/DICHIARAZIONE_MONTREAL.pdf www.cooperiamoinsieme.it/TURISMO-SOCIALE_1 5090.html http://www.turismosocialecalabria.it/index.php?p=codice http://www.youtube.com/watch?v=E6xszy1 bMe4 http://www.youtube.com/watch?v=2hMQeAhFdjY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=ioOMyKh8N2w&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=2OzTuGen8Kk&feature=related http://www.retojuvenilcr.org/tourism-solidarity.php http://www.boomerangviajes.com.ar/english/turismosolidario.php

Mittetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Õpi ri n g n r 3

Loov suhtlus ja koostöö

Õpiring nr 3 - Loov suhtlus ja koostöö Võtm epäd evu s : i n foteh n ol oog i l i n e päd evu s I n foteh n ol oog i l i n e päd evu s s ei s n eb s u u tl i kku s es kas u tad a os ku s l i ku l t j a kri i ti l i s el ti n foü h i s kon n a teh n ol oog i at n i i töö, m eel el ah u tu s e

ku i s u h tl em i s e ees m ärg i l . S ee põh i n eb peam i s tel I KT-al as tel

os ku s tel .

EESMÄRGID Õpiring uurib loova suhtluse ja koostöö teemat arvutiajastul. Tegutsemise kaudu õppides saavad osalejad: 1 . põhiteadmised Web 1 .0 ja Web 2.0 töövahenditest; 2. õppida neid praktiliselt kasutama juhendaja poolt antud rühmatöödes; 3. mõistma uue meedia rolli kultuuris, eriti seoses teatriga. Õpiringi töös kasutatakse erinevaid vahendeid osalejate oskuste arendamiseks digitaalse meedia kasutamisel ja analüüsimisel. Osalejaid õhutatakse oma oskusi ja teadmisi teiste grupi liikmetega jagama. Ühine eesmärk on õppida internetti kasutama ja mõistma ning uurida kultuuri ja identiteeti digitaalsete vahenditega.

ÜLESEHITUS Õpiring koosneb kolmest moodulist, mis on omakorda jagatud tundideks. M ood u l 1

(2 0 tu n d i ) - Web 1 . 0 -s t Web 2 . 0 -n i

1 .1 . Sissejuhatus 1 .2. Internet algajatele 1 .3. Sotsiaalvõrgustikud 1 .4. Wikid 1 .5. E-osalus 1 .6. Online uudised 1 .7. On line turundus 1 .8. Kasutaja loodud sisu 1 .9. Online tulevik Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Õpiring nr 3 M ood u l 2 (1 8 tu n d i ) - On l i n e es i n d atu s

2.1 . Sissejuhatus 2.2. Enda jaoks parima tehnoloogia valimine 2.3. Informatsiooni edastamine online 2.4. Kodulehe koostamine 2.5. Vahendid kodulehe tegemiseks (nt. Wordpress, Drupal) 2.6. Internetividina kujundamine M ood u l 3 (1 4 tu n d i ) - Ku l tu u r an d i d en ti teet

3.1 . Sissejuhatus 3.2. Uue meedia vahendid (eksperimentaal-teatris ja teistes valdkondades) 3.3. Etenduskunsti arenemine seoses uue meedia vahenditega 3.4. Guy Debord’i lavastuse analüüs

TEHNILISED ABIVAHENDID Internetiühendusega arvutid, projektor Videomaterjalid, videokaamera, ajalehed, ajakirjad, muusika.

Moodul 1 Web 1 .0-st Web 2.0-ni

20 tundi

Osa 1 Sissejuhatus

2 tundi Väljundid

Vahendid - Grupiliikmete omavaheline tutvumine ja soojendusülesanded. - Õpieesmärkides kokku leppimine. - Inteneti ja veebipõhiste tehnoloogiatega tutvumine. - Arutelu tehnoloogiate tugevate ja nõrkade külgede üle.

- Projekti NOPROS põhimõtete mõistmine ja õpiringi metoodikaga tutvumine. - Veebitehnoloogia põhimõtted. - Erinevate veebitehnoloogiate kasutusvõimaluste ja eeliste tundmine.

Allikmaterjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Internet http://en.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web http://en.wikipedia.org/wiki/Web_1 .0 http://en.wikipedia.org/wiki/Web_2.0 http://www.guardian.co.uk/technology/201 0/jun/20/internet-everything-need-to-know http://www.getsafeonline.org/ http://www.thinkuknow.co.uk/ http://www.bbc.co.uk/webwise/course/safety/menu.shtml

Osa 2 Internet algajatele Väljundid - E-post: kirjakasti loomine ja kasutamine. - Otsingumootorite kasutamine veebilehekülgede leidmiseks. - Otsingumootori tööpõhimõtete mõistmine

2 tundi Vahendid - Praktilised ülesanded. - Arutelu erinevate otsingumootorite üle, indeksid ja optimeerimine.

Õpiring nr 3 Allikmaterjalid http:// en.wikipedia.org/wiki/Web_search_engine http://www.searchengineguide.com/searchengines.html http://www.marketleap.com/help/seo1 01 /default.htm http://www.guardian.co.uk/technology/blog/201 0/sep/09/google-instant-effect-on-seo

Osa 3 Sotsiaalvõrgustikud

2 tundi

Väljundid

Vahendid - Tutvumine Facebooki, Twitteri ja blogidega. - Huvipakkuvate Facebooki, Twitteri kontodeja blogide külastamine.

- Web 2.0 tundma õppimine. - Alljärgnevate portaalide ja nende kasutusvõimaluste tundmine: Facebook, Twitter, Blogid.

Allikmaterjalid “Key Differences between Web 1 .0 & Web 2.0” by Graham Cormode & Balachander Krishnamurthy http://en.wikipedia.org/wiki/Facebook http://www.guardian.co.uk/technology/faceboohttp://www.facebook.com/nationalmediamuseum http://en.wikipedia.org/wiki/Blogs http://nationalmediamuseum.blogspot.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/Twitter http://www.guardian.co.uk/technology/2008/may/08/socialnetworking.twitter http://twitter.com/mediamuseum

Osa 4 Wikid

2 tundi Väljundid

Vahendid

- Mis on wiki ja kuidas seda kasutatakse?

- Praktilised ülesanded. - Mõne tuntuima wiki, nt Wikipedia kasutamine. - Ühine arutelu. Allikmaterjalid

http://wiki.org/wiki.cgi?WhatIsWiki http://en.wikipedia.org/wiki/Wiki http://www.youtube.com/watch?v=-dnL00TdmLY http://www.masternewmedia.org/news/2006/11 /11 /introduction_to_wikis_how_the.htm http://www.wikipedia.org/ http://www.wikimatrix.org/

Osa 5 E-osalus

2 tundi Väljundid

- Internet kodanikuosaluse soodustajana. - Mõnede kodanikele mõeldud veebikülgedega tutvumine.

Vahendid - Mõningate online kodanikuportaalide ja edemokraatia lehekülgede külastamine. - Ühine arutelu.

Õpiring nr 3 Allikmaterjalid Soovituslik lugemismaterjal: AVAAZ seisab inimõiguste ja ökoloogiliste kampaaniate eest. http://www.theyworkforyou.com/

Osa 6 Online uudised

2 tundi Väljundid

Vahendid

- Interneti mõju reporteritööle, ülekannetele, uudiste tootmisele ja nende tarbimisele.

- Tutvumine mõnede uudisteportaalidega: BBC 24hour news, Sky News, Aljazeera. - Ühine arutelu. Allikmaterjalid

Suggested news sites to view: BBC News 24, Sky News, Aljazeera, Reuters, Positive News sites

Osa 7 Online turundus

2 tundi

Väljundid

Vahendid

- Virtuaalne turundus ja selle kasutamine reklaamifirmade, filmistuudiote jt poolt. - Mõningate kuulsamate virtuaalse turunduse strateegiatega tutvumine (Nike, „Blairi nõiaprojekt“, „Cloverfield“ jt).

- Ühine arutelu

Allikmaterjalid http://viralvideochart.unrulymedia.com/ http://www.guardian.co.uk/media/pda+series/viralvideochart Cadbury reklaam: http://www.youtube.com/watch?v=TnzFRV1 LwIo Filmi "Cloverfield" treiler http://www.youtube.com/watch?v=ufYF0f-zMgY http://uk.movies.ign.com/articles/845/845649p1 .html http://en.wikipedia.org/wiki/Cloverfield Filmi "The Blair Witch Project" treiler: http://www.youtube.com/watch?v=HZu1 cTg-xUM http://e-strategy.com/internetmarketingarticle.asp?section=Reports&story=online-movie-marketing-blairwitch-project Tippex: http://www.youtube.com/watch?v=4ba1 BqJ4S2M www.blogstorm.co.uk/the-top-1 0-viral-marketing-campaigns-of all time/ www.marketingterms.com/dictionary/viralmarketing

Osa 8 Kasutaja loodud sisu Väljundid - Kasutaja loodud sisu – mis see on? - Tutvumine YouTube`i, Flickeri, Vimeo ja teistega

4 tundi Vahendid - Praktilised ülesanded. - Ühine arutelu.

Õpiring nr 3 Allikmaterjalid http://www.youtube.com/user/nationalmediamuseum http://www.flickr.com/photos/nationalmediamuseum/ http://www.flickr.com/groups/nationalmediamuseum/ http://www.flickr.com/photos/mediamuseumevents/ http://www.flickr.com/photos/mediamuseumfamilies/ja Vimeo leheküljed

Osa 9 Online tulevik

2 tundi Väljundid

Vahendid - Praktilised ülesanded. - Arutelu viimastest arengutest internetis ja nende mõjust igapäevaelule.

- Tutvumine mobiiltelefonide tehnoloogia arenguga. - iPhone ja Android rakendused.

Allikmaterjalid “Convergence Culture” Henry Jenkins “The Future of the internet and How to Stop it” by Jonathon Zittrain “Being Digital” by Nicholas Negroponte http://app-store.appspot.com/?url=viewGrouping%3Fid%3D25204%26mt%3D8%26ign-mscache%3D1 http://www.apple.com/uk/iphone/apps-for-iphone/

Moodul 2 Online- esindatus

1 8 tundi

Osa 1 Sissejuhatus

2 tundi Väljundid

Vahendid - Grupiliikmete omavaheline tutvumine ja - Projekti NOPROS põhimõtete mõistmine ja soojendusülesanded. õpiringi metoodikaga tutvumine. - Õpieesmärkides kokku leppimine. - Veebitehnoloogia põhimõtted. - Erinevate veebitehnoloogiate kasutusvõimaluste - Inteneti ja veebipõhiste tehnoloogiatega tutvumine. ja eeliste tundmine. - Arutelu tehnoloogiate tugevate ja nõrkade külgede üle. Allikmaterjalid http://www.getsafeonline.org/ http://www.thinkuknow.co.uk/ http://www.bbc.co.uk/webwise/course/safety/menu.shtml

Osa 2 Enda jaoks parima tehnoloogia valimine Väljundid - Oma vajaduste selgeks tegemine ja sobiva tehnoloogia valimine.

2 tundi Vahendid -Arutelu ja plaani koostamine.

Õpiring nr 3 Allikmaterjalid Arutelu käivitamiseks: intervjuu Paolo Ferraraga – Terres des Hommes kommunikatsioonijuhiga. Manager: http://www.terredeshommes.it Video Nonprofit advocacy with web 2.0 interaction with Antoine Dubeauclard of Media Genesis: http://www.youtube.com/watch?v=V4nXXlHTcC0: to reflect of the needs of one’s own organization

Osa 3 Informatsiooni edastamine online

4 tundi

Väljundid

Vahendid

- Facebooki konto loomine, wiki, blogid, Twitter.

- Facebooki, wiki, blogide, Twitteri kasutamine info edastamiseks.

Allikmaterjalid http://www.youtube.com/watch?v=-dnL00TdmLY http://www.opencontent.org/wiki/index.php?title=Setting_up_a_wiki https://www.blogger.com/start http://www.bytestart.co.uk/content/1 5/1 5_2/how-to-start-a-blog.shtml http://www.guardian.co.uk/technology/2001 /apr/05/internetnews.onlinesupplement8 http://www.guardian.co.uk/technology/2008/may/08/socialnetworking.twitter

Osa 4 Kodulehe kujundamine

2 tundi

Väljundid

Vahendid

- Kodulehekülje funktsioonid ja kujundus.

- Osalejad õpivad LEGO metoodikaga kodulehte tegema ning teostavad ühe kodulehekülje analüüsi. Allikmaterjalid

http://lego.mci.edu.au/article_summary.php http://www.bryantandassociates.com/pdf_2011 /LEGO%20Edited%20(3).pdf http://www.scribd.com/doc/42068464/LEGO-SERIOUS-PLAY-METHODOLOGY

Osa 5 Vahendid kodulehe tegemiseks (nt. Wordpress, Drupal) Väljundid

6 tundi Vahendid

- Oma organisatsioonile lihtsa kodulehe tegemine ja selle uuendamine.

- Praktilised ülesanded.

Allikmaterjalid http://codex.wordpress.org/WordPress_Quick_Start_Guide Kuidas teha edukat mittetulundusühingu kodulehekülge: http://www.fundraising1 23.org/article/1 0-tipsimprove-your-nonprofit-website http://www.smashingmagazine.com/2009/05/1 4/non-profit-website-design-examples-and-best-practices/

Õpiring nr 3

Osa 6 Internetividina kujundamine

2 tundi

Väljundid - Internetividina tegemine ja kujundamine.

Vahendid - Praktilised ülesanded. Allikmaterjalid

Widgeti tutvustamine: http://webtrends.about.com/od/widgets/a/what_is_widget.htm ChipIn: http://www.chipin.com/: a website to create widgets Case study kasutades ChipIn widgetit: http://widgetfundraising.wikispaces.com/ http://beth.typepad.com/beths_blog/2006/11 /a_few_more_exam.html

Moodul 3 Kultuur ja identiteet

1 4 tundi

Osa 1 Sissejuhatus

2 tundi Väljundid

Vahendid

- Projekti NOPROS põhimõtete mõistmine ja õpiringi metoodikaga tutvumine. - Uus digitaalne tehnoloogia ja kaasaegsed kommunikatsioonivõimalused kultuurilise identiteedi osana. - Uue digitaalkeele omadused. Uue tehnoloogia loominguline kasutamine.

- Tutvumine. - Sissejuhatus projekti NOPROS ja õpiringimetoodikasse.

Osa 2 Uue meedia vahendid (eksperimentaal-teatris ja teistes valdkondades Väljundid

Vahendid

- Uue meedia vahendid eksperimentaalteatris ja videoklippide filmimine digikaameraga.

- Teatrietenduste videosalvestused. - Arutelu.

Allikmaterjalid - Fura dels Baus: http://www.youtube.com/watch?v=XABJunAg6vQ&feature=related - Motus: http://www.youtube.com/watch?v=NFvFkln3zxY&feature=related - Societas Raffaello Sanzio: http://www.youtube.com/watch?v=iorKbwEpuFQ&feature=related - Masque: http://www.youtube.com/watch?v=Utlm67RScX8

2 tundi

Õpiring nr 3

Osa 3 Etenduskunsti arenemine seoses uue meedia vahenditega Väljundid

4 tundi Vahendid

- Loov suhtlus uute tehnoloogiate abiga, audiovideo kasutamine. - Erinevate digitaalsete vahendite kasutamise. - Digikaameraga pildistamine ja videode tegemine ning nende töötlemine.

- Hamleti monoloogi lavastamine uue meedia vahenditega kasutades ajalehtede, ajakirjade materjale ja muusikat. - Arutelu ja analüüs.

Allikmaterjalid Societas Raffaello Sanzio: http://www.youtube.com/watch?v=6-vKStslwzM&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=6-vKStslwzM&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=LOv3QsyJG2I&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=dUs3iF30UsA&feature=related

Osa 4 Guy Debord’i lavastuse analüüs

6 tundi

Väljundid

Vahendid

- Uue meedia roll meie identiteedis ja sotsiaalses suhtluses.

- Arutelu. - Eneseesitluse filmimine.

Allikmaterjalid http://www.youtube.com/watch?v=rC1 JRnxDsYY http://www.youtube.com/watch?v=-JD6gOrARk4

Mittetulundussektor võtmepädevuste arenadajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Õpiring nr 4

Sotsiaalse ettevõtluse tähendus

Õpiring nr 4 - Sotsiaalse ettevõtöuse tähendus

Võtmepädevus: algatusvõime ja ettevõtlikus Algatusvõime ja ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte.er to achieve objectives.

EESMÄRGID Õpiringi eesmärk on suurendada algatusvõimet ja ettevõtlikkust uurides kaubandusest saadud sissetulekute suurenemise mõju mittetulundusorganisatsioonidele tegelikke eesmärke silmist kaotamata, rõhutades sotsiaalse arengu, jätkusuutlikkuse ja vastutuse olulisust. Toetustest elamine muudab mittetulundusorganisatsioonid rahastajaist sõltuvaiks ja võib viia eesmärkide hägustumiseni (mitte oma sihtgrupi huvidest vaid rahastajate huvidest lähtumine). Sotsiaalsed ettevõtted täidavad sotsiaalseid ja/või keskkonnast lähtuvaid eesmärke saades sissetulekut kaubandusest investeerides kasumi oma tegelike eesmärkide saavutamisse. Juurdepääs toetusrahadele siiski säilib kuid peamiselt starditoetusena. Luues „piiranguteta“ sissetulekuid sotsiaalse ettevõtluse põhimõttel, saavad mittetulundusorganisatsioonid iseseisvamaks, jätkusuutlikumaks ja innovatiivsemaks. Õpiringi tegevus toetab algatusvõime ja ettevõtlikkuse võtmepädevuse omandamist. „Algatusvõime ja ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. See pädevus ei tule üksikisikutele kasuks mitte üksnes koduses ja ühiskondlikus igapäevaelus, vaid ka töökohal, aitab neil mõista oma töö konteksti ja kasutada ära võimalusi ning on aluseks konkreetsematele oskustele ja teadmistele, mida vajavad sotsiaalse või äritegevusega alustajad või sellele kaasa aitajad. See peaks sisaldama eetiliste väärtuste teadvustamist ja edendama head juhtimistava.“ http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/publ/pdf/ll-learning/keycomp_en.pdf

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt.

See trükid kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Õpiring nr 4

ÜLESEHITUS Moodul 1 (1 4 tundi) - Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne kapital Euroopa Liidus (seotud sotsiaalse ettevõtluse ja kapitali jätkusuutlikkuse ning arenguga)

1 .1 . Sotsiaalne ettevõtlus 1 .2. Sotsiaalse ettevõtluse idee päritolu 1 .3. Sotsiaalne etttevõtlus Europas 1 .4. Sotsiaalne kapital Euroopas, selle seotus sotsiaalse ettevõtlusega 1 .5. Investeeringute sotsiaalne tasuvus

Moodul 2 (1 5 tundi) - Sotsiaalse ettevõtte strateegiline juhtimin (sotsiaalse vastutus juhtimisstiili vaatevinklist)

2.1 . Inspireeriv juhtimine 2.2. Strateegiline kavandamine 2.3. Ettevõtluse osapooled

TEHNILISED VAHENDID Arvuti ja projektor.

Moodul 1 Sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne kapital Euroopa Liidus Moodul 1 .1 . Sotsiaalne ettevõtlikus

1 4 tundi 2 tundi

Võtmepädevus - Sotsiaalse ettevõtluse põhimõtete mõistmine

Allikmaterjalid

Vahendid - Sotsiaalse ettevõtlusega seotud juhtumianalüüsid, nende võrdlus traditsiooniliste mittetulundusorganisatsioonidega. - Arutelu sotsiaalse ettevõtte arendamise võimalustest, äriplaan.

Sotsiaalse ettevõtluse definitsioon http://www.wrexham.gov.uk/english/business/social_economy/se_toolkit.htm#download

Moodul 1 .2 Sotsiaalse ettevõtluse idee päritolu

3 tundi Vahendid

Võtmepädevus - Sotsiaalse ettevõtluse põhimõtete ja protsesside mõistmine. Sotsiaalse ettevõtluse loodav lisaväärtus mittetulundussektoris.

- Valida 1 – 2 varianti allikmaterjalidest, arutelu nende põhjal.

Allikmaterjalid 1 . Muhammad Yunus ja sotsiaalse ettevõtluse konseptsioon: Videomaterjal http://ethikana.com/video/yunus.htm a. Documentary on Dr. Yunus b. Building Social Business Ventures

Õpiring nr 4 Raadiointervjuud http://www.rfi.fr/anglais/actu/articles/1 04/article_1 435.asp Yunuse Keskus http://www.muhammadyunus.org/: look at the section “social businesses” 2. 2006 aasta Nobeli laureaadi Muhammad Yunuei loeng: http://www.bu.edu/phpbin/buniverse/videos/view/?id=1 29

Moodul 1 .3. Sotsiaalne ettevõtlus Euroopas

3 tundi Vahendid

Õpiväljundid - Sotsiaalse ettevõtluse ajalugu, selle kasvava populaarsuse põhjused. Allikmaterjalid

Sotsiaalne ettevõtlikus Euroopas: viimased suunad j aarengud http://www.emes.net/fileadmin/emes/PDF_files/News/2008?WP_08_01 _SE_WEB.pdf

Moodul 1 .4 Sotsiaalne kapital Euroopas; selle seotus sotsiaalse ettevõtlusega Õpiväljundid - Sotsiaalse kapitali kui kogukondliku väärtuse tunnustamine. - Sotsiaalne ettevõtlus kui sotsiaalse kapitali looja.

3 tundi

Vahendid - Sissejuhatus teemasse: 3 reeglit sotsiaalse ettevõtte loomiseks. Arutelu sotsiaalse kapitali olemusest ja sellest, kuidas seda sotsiaalses ettevõtluses kasutada. Allikmaterjalid

http://files.howtolivewiki.com/Three_Rules_for_Designing_the_Social_Enterprise.pdf Sotsiaalne kapital Euroopas regionaalselt: http://www.oecd.org/dataoecd/22/22/2381 883.pdf Investeerimine sotsiaalsesse kapitali http://www.youtube.com/watch?v=dXon35pKLXQ http://www.youtube.com/watch?v=sNfVvdckiYs

Moodul 1 .5. Investeeringute sotsiaalne tasuvus Õpivöljundid - Sotsiaalse lisaväärtuse suurendamine.

3 tundi Vahendid

- Presentatsiooni vaatamine ja juhtumianalüüs. - Valida üks juhtumitest SROI kodulehelt ja arutleda põhjalikumalt. - Viia läbi esialgne investeeringute sotsiaalse tasuvuse analüüs mõne esindatud mittetulundusühingu näitel. Allikmaterjalid

SROI (investeeringute sotsiaalne tasuvus): http://www.google.co.uk/url?sa=t&source=web&cd=37&ved=0CDwQFjAGOB4&url=http%3A%2F%2Fww w.socialfirmseurope.org%2Fresources%2Fdocuments%2Fsheila-durie-presentation-prague09.ppt&rct=j&q=social%20enterprise%20case%20studies&ei=IuBTTJ7QL4qksQPn6OHaAg&usg=AFQjC NEYH4EmxzXgwbZCUFf8GRUSnbLR8w http://www.sroiproject.org.uk/ : sel kodulehel on võimalik saada infot SROI (investeeringute sotsiaalne tasuvus) kohta, juhendmaterjalist kuni jutumiteni.

Õpiring nr 4

Moodul 2 Sotsiaalse ettevõtte strateegiline juhtimine

1 5 tundi

Moodul 2.1 . Inspireeriv juhtimine

8 tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Juhi roll ja isiklik areng.

- Juhtimispüramiid. - "Principles of Conscious Capitalism" (Sisodia). - Mediteerimine jt tehnikad. - The Inner Value Centers (Sisemiste väärtuste keskused). - Theater of Eternal Values (TEV-Jäävate väärtuste teater) harjutused: "Juhiroll peegelpildis", “Puudutus", “Masin", “Võrk", “Loendus". Arutelud, rollimängud organisatsiooni töö teemadel: inspireeriv juht ja juhtimispraktikad.

Allikmaterjalid “The 6 Domains of Leadership” (Sitkin and Land, Duke Univ.) “Psychological antecedents to socially responsible behaviour” (Crilly, Schneider, Zollo, European Management Review, 2008) “Developing socially responsible behaviour in managers” (Schneider, Zollo, Manocha, J. Corp. Citizenship, 201 0)

Moodul 2.2. Strateegia kavandamine

3 tundi

Õpiväljundid

Vahendid - Ettevõtlusvalem. - Viis jõudu ja SWOT analüüs. - Integreeritud strateegia raamistik.

- Konkurentsi, kasvu ja ettevõtluse osapoolte omavaheline seos. - Kasvustrateegia ja valik erinevate kasvuvõimaluste vahel.

Allikmaterjalid “Towards an integrated model of strategy” (Zollo, Minoja and Coda, 2009)

Moodul 2.3. Ettevõtluse osapooled

4 tundi

Õpiväljund - Töötajate sotsiaalne innovatiivsus. - Jätkusuutlike väärtuste edastamine juhtimises. - Kogukonna ja kohaliku omavalitsuse kaasamine. Sotsiaalsete ettevõtete olulised osapooled: nendega seonduvad probleemid ja lahendused.

Vahendid - Case Study on NIKE’s learning in supply chain management (S. Zadek, Harvard Business Review)

Allikmaterjalid European Trade Union Confederation position on CSR http://www.etuc.org/a/21 90 http://www.icftu.org/pubs/globalisation/EN/6.pdf Kogukonna ühistegevus vee jagamisel. Õpiringi moodul: http://www.livelearn.org/resources/manuals/LCModules%20SI.pdf Kogukonna ühisteevuse vee jagamisel. Õpiringi juhendaja käsiraamat: http://www.livelearn.org/resources/manuals/LC%20FacGuide%20SI.pdf

Mitetulundussektor võtmepädevuste arendajana

Projekt nr 50301 6-LLP-1 -2009-1 -IT-GRUNDTVIG-GMP

Õpiring nr 5

Koostöö ja ressursside jätkusuutlik kasutamine Õpiring nr 5 - Koostöö ja ressursside jätkusuutlik kasutamine Võtmepädevus: Matemaatika ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest Matemaatikapädevus on oskus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemist, et lahendada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Teaduslik pädevus osutab võimele ja soovile rakendada loodusnähtuste selgitamiseks kasutatavaid teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks.

EESMÄRK Selles õpiringis kasutatakse matemaatikapädevuse ning teadmiste arendamiseks teadusest ja tehnikast kaht teemat: 1 ) rahvusvahelise koostööprojekti finantsplaneerimine ja -juhtimine ning 2) jätkusuutlik majapidamine. Esimeses osas vaadeldakse projekti finants- ja tegevussuundi puudutavatele otsuste langetamist, otsuste mõju teistele valdkondadele ning muudatustega kohanemist suurema turvalisuse huvides. Selleks, et neil teemadel objektiivselt ja konkreetselt arutleda, on vaja matemaatika ja loogilise mõtlemise raamistikku. Osalejaid julgustatakse projekti juures arvutustabeli mudelit kasutama ja teostama esialgseid arvutusi, et selle töökindlust kontrollida. See ülesanne eeldab tehnoloogia kasutamist ja koostööoskusi, st suhtlemist tehnoloogia abil. Teises moodulis toimub võtmepädevuste arendamine majapidamise jätkusuutlikumaks muutmise kaudu. Muu hulgas analüüsitakse ka majapidamise energiatarbimist, mis eeldab matemaatika-alaste põhiteadmiste ja loogilise mõtlemise kasutamist energiatarbimise valdkonnas ning parimate võimaluste väljaselgitamisel. See moodul hõlmab baasteadmisi ka teadusest ja tehnoloogiast.

ÜLESEHITUS Selle õpiringi tegevuse eesmärgiks on toetada matemaatikapädevuse arendamist ja teadmiste omandamist teaduse ning tehnoloogia alustest pakkudes võimalust antud teemadel arutleda ning vastavasisulisi materjale välja töötada mittetulundussektori eripärast lähtuvalt. Vaatluse alla tulevad ühest küljest jätkusuutlik energia kasutamine ja jätkusuutlik majanduse areng ning teisest küljest rahvusvahelise projekti finantsplaneerimine ja -juhtimine.

P rojekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt.

See trükis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.

Õpiring nr 5 Inimarengu keskmesse asetamine nõuab riiklike poliitiliste meetmete ümber suunamist ja rahvusvahelist koostööd. Inimarengukeskseks lähenemist eristab poliitilisest ja kultuurilisest lähenemisest, mis keskenduvad peamiselt majanduskasvule, avalike ja eraalgatuste suhe inimese isiklikku arenguga ja pidev vajadus indiviidi võimalusi avardada. Püüdega võimaldada inimestele oma elu kujundamisel järjest suuremat otsustamisõigust kaasneb ka kõrgendatud tähelepanu elanikkonna tõrjutumatele gruppidele. Inimareng pole võimalik keskmise eluea kasvuta, tervishoiu paremaks muutumiseta, juurdepääsuta hariduse kõigile tasemetele, soolise võrdõiguslikkuseta, keskkonnatingimuste paranemiseta või võimaluseta teenida piisavat sissetulekut. Selle õpiringi tegevus keskendub kahele kodanikuühiskonna seisukohast olulisele inimaerngu teemale. Õppekava on jaotatud kaheks 20-tunniseks mooduliks:

Moodul 1 (20 tundi) - Rahvusvahelise koostööprojekti finantsplaneerimine ja juhtimine 1 .1 . Rahvusvahelise koostööprojekti planeerimine 1 .2. Eelarve koostamine, kontrollimine ning projekti jätkusuutlikkuse hindamine Moodul 2 (20 tundi) - Jätkusuutlik majapidamine 2.1 . Jätkusuutlik majapidamine 2.2. Majapidamise energiatarbimise analüüs 2.3. Sissejuhatus energiavoolu ja energia teemasse 2.4. Parima alternatiivse energiaallika leidmine 2.5. Jätkusuutlik kogukond

TEHNILISED VAHENDID I nternetiühendusega arvuti ja data.

Moodul 1 Rahvusvahelise koostööprojekti finantsplaneerimine ja -juhtimine

20 tundi

Osa 1 .1 . Rahvusvahelise koostööprojekti planeerimine

6 tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Informatsiooni asjakohasuse, loogilisuse ja usaldusväärsuse hindamine. - Eelduste ja argumentide märkamine ja seostamine. - Komplekssete teemade analüüsimine, järeldustele jõudmine ja nende põhjendamine.

- Võimaliku koostööprojekti analüüs, eesmärkide ja võimalike tegevuste kavandamine vastavalt tuvastatud probleemidele.

Allikmaterjalid The Logical Frame Matrix Model http://en.wikipedia.org/wiki/Logical_framework_approach http://europa.eu.int/comm/europeaid/qsm/documents/pcm_manual_2004_en.pdf; SFCG raamatukogu http://europa.eu.int/comm/europeaid/evaluation/methods/PCM_Manual_FR-mars2001 .pdf (prantsuse keeles)

Osa 1 .2. Eelarve koostamine, kontrollimine ja projekti jätkusuutlikkuse hindamine Õpiväljundid - Põhiarvutuste teostamine

Vahendid - Eelarve koostamise etapid: planeerimine,

1 4 tundi

Õpiring nr 5 (neli põhitehet, protsendi arvutamine, rahakursside konverteerimine)

kontrollimine ja hindamine. - Arutelu eelarve teemadel: eelarve definitsioon, eelarve kui projekti ja organisatsioni jätkusuutlikuks tegutsemiseks vajalik vahend.

Allikmaterjalid The LLP Budget model http://www.facstaff.bucknell.edu/mastascu/elessonshtml/Basic/Basic6PE.html ANCE’s Development Projects: IBPP - Uzbekistan & Hellenic Aid – SOLEN “Guidebook on Developing Community E-Centres in Rural Areas” – UN ESCAP Ten Steps for establishing a sustainable Multipurpose Community Telecentre – UNESCO “Sustainable Energy — without the hot air” “Climate change and Environmental Degradation Risk and Adaptation Assessment (An environmental tool for agencies in developing countries)” – CEDRA www.walden3.org/EMModel.doc https://dspace.lasrworks.org/bitstream/handle/1 0349/1 45/fulltext.pdf?sequence=2

Moodul 2 Jätkusuutlik majapidamine

20 tundi

Osa 2.1 . Jätkusuutlik majapidamine

1 0 tundi

Õpiväljundid

Vahendid

- Matemaatiliste oskuste arendamine majapidamise energiatarbimise väljaselgitamisel ja analüüsimisel ning parimate alternatiivide leidmine.

- Energiatarbimise välja arvutamine excel tabeli abil.

Osa 2.2. Majapidamise energiatarbimise analüüs

2 tundi

Õpiväljundid - Matemaatiliste oskuste arendamine (põhiarvutused ja loogilised mudelid) majapidamise energiatarbimismudeli objektiivse lüüsimiseks kasutamiseks analüüsimiseks.

Vahendid - Osalejad analüüsivad.oma majapidamise energiatarbimist ning esitavad selle grupile

Osa 2.3. Sissejuhatus elektrivoolu ja energia teemasse Õpiväljundid - Teaduse, tehnoloogia ning matemaatika aluste mõistmine. - Energiatarbimise määra välja arvutamine.

3 tundi Vahendid - Energiatarbimise määra välja arvutamine. - Teatud ajaperioodil tarbitud energia välja arvutamine.

Õpiring nr 5 - Teatud ajaperioodil tarbitud energia välja arvutamine. - Energiasalvestis (aku) talletatud energia hulga välja arvestamine.

- Energiasalvestis (aku) talletaud energia hulga välja arvestamine.

Osa 2.4. Parima alternatiivse energiaallika leidmine Õpiväljundid - Teaduse põhitõdede mõistmine alternatiivsete energiallikate uurimise abiga.

3 tundi Vahendid - Päikese-, geotermaalse, tuule-, hüdroenergia jt energialiikide uurimine ja analüüs, nende salvestamisviisid ning eelised ja puudused.

Moodul 5 Jätkusuutlik kogukond

2 tundi

Õpiväljundid - Peamiste matemaatiliste oskuste ning teaduse ja tehnoloogiaalaste teadmiste arendamine ja rakendamine üksikute majapidamiste kogukonnaks ühinemise eeliste uurimisel.

Vahendid - Kogukondlike energiaallikate paremus individuaalsetega võrreldes.

Allikmaterjalid - Jätkusuutlik majapidamine http://www.p2pays.org/ref/26/25626.pdf - Sissejuhatus energiasse http://www.facstaff.bucknell.edu/mastascu/elessonshtml/Basic/Basic6PE.html - Taastuvenergia allikad http://www.scienceonline.co.uk/energy/renewable-energy.html - Ökoloogiline jalajälg http://footprint.wwf.org.uk/ http://www.carbonindependent.org/ http://www.energysavingtrust.org.uk/proxy/view/full/1 65/homeenergycheck http://earthday.net/footprint2/flash.html - Jätkusuutlik elu http://www.dancingrabbit.org/ “A Low Carbon Route Map-Food” - Eelarve planeerimine ANCE’s Development Projects: IBPP - Uzbekistan & Hellenic Aid - SOLEN “Guidebook on Developing Community E-Centres in Rural Areas” – UN ESCAP Ten Steps for establishing a sustainable Multipurpose Community Telecentre – UNESCO “Sustainable Energy — without the hot air” “Climate change and Environmental Degradation Risk and Adaptation Assessment (An environmental tool for agencies in developing countries)” – CEDRA http://www.walden3.org/EMModel.doc https://dspace.lasrworks.org/bitstream/handle/1 0349/1 45/fulltext.pdf?sequence=2

Os ku s ed

Si d u su s

I d en ti teet

Vas tu tu s

J u h ti m i n e I s es ei s vu s

S u h ted

Tead m i s ed

wwww.nopros.eu

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Grundtvigi programmi poolt. See tr端kis kajastab vaid selle autori arvamusi ja Euroopa Komisjon ei vastuta siin esitatud informatsiooni edasise kasutamise eest.