Märka Last mai by Ajakirjad

MTÜ Lastekaitse Liit ajakiri Mai 2019

Islandi edu ei ole ainult jalgpall! • Maria Peterson – lavastaja, kes tõi südames sündinud lapsed teatrilavale• Suvel rohkem lihtsalt olla ja puhata – vähem tegevusi, rohkem eeskuju ja armastust • Suvetegevused peredele • RMK matkarajale koos lastega elamustoidule • Suvi on aeg õues olemiseks ja looduse avastamiseks • Kuidas leitakse kodu ja perekond lapsele, kes on eraldatud oma sünniperest? Pärnu linna praktika • Greete ja Maksim – ühe pere lugu • PRIDE-i koolitus – kellele ja miks? • Väärtuslikud suhted • Riigi õigusabi: milleks, kellele ja kuidas? • Mida järgida lasteasutustes pildistamisel • Türi 1noorte omaalgatus viib kohalikud noored Hispaaniasse •

SISUKORD

Väljaandja: MTÜ Lastekaitse Liit

Islandi edu ei ole ainult jalgpall!

Maria Peterson – lavastaja, kes tõi südames sündinud lapsed teatrilavale

Suvel rohkem lihtsalt olla ja puhata – vähem tegevusi, rohkem eeskuju ja armastust

Suvetegevused peredele

RMK matkarajale koos lastega elamustoidule

Suvi on aeg õues olemiseks ja looduse avastamiseks

Kuidas leitakse kodu ja perekond lapsele, kes on eraldatud oma sünniperest? Pärnu linna praktika

Greete ja Maksim – ühe pere lugu

PRIDE-i koolitus – kellele ja miks?

Toimetaja: Mart Valner mart.valner@lastekaitseliit.ee

Ajakirja kontakt: ajakiri@lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee

Kasutatud pildid: https://pixabay.com http://www.freepik.com

Väärtuslikud suhted

Riigi õigusabi: milleks, kellele ja kuidas?

Mida järgida lasteasutustes pildistamisel

Türi noorte omaalgatus viib kohalikud noored Hispaaniasse

Kujundus: Katrin Nõu

ISLANDI EDU EI OLE AINULT JALGPALL!

tamaks, mis on kõigi nende kurbade näitajate põhjuseks. Need olid: vanemate kõrge tööhõive, vähene koosveedetud aeg, võimaluste vähesus ja kõrge osalustasu huvitegevuseks, aga ka noorte endi madal kaasatus aruteludesse neid huvitavate sündmuste osas. Töötati välja Islandi ennetusmudel, mille indikaatoriteks on: elustiil, vaba aja kasutamine, edukus koolis, sõprade arvamus ja mõju, enesehinnang, ärevus, erinevad väärtushinnangud, kiusamine ja vägivald. Tõsistesse aruteludesse kaasati naisorganisatsioone, vanemate rühmi, treenereid, meedia esindajaid. Oluline on koolipõhine lähenemine, mistõttu kooliaasta algul sõlmitakse lapsevanemalapse ja kooli vahel kokkulepe iga osapoole õigustest ja kohustustest eelseisvaks õppeaastaks. Loodud ja riiklikult finantseeritud vaba aja kaart annab võimaluse igal lapsel koos vanemaga interneti vahendusel valida teda huvitavad 1-2 ala. Kõrvuti jalgpalliga on lastel suur huvi balleti, muusika jms vastu. Lapse eest tasutakse aastas 450 eurot osaluseks spordiringides või kuni 1000 eurot osaluseks muusikaringides. Interneti vahendusel saavad lapsevanemad jälgida, kuidas laps osaleb valitud

Ene Tomberg

Lastekaitse Liidu president Uue valitsuse moodustamise läbirääkimistel tõstatus Islandi jalgpalli teema kui võimalik projekt või programm meie noorte liikumisaktiivsuse tõstmiseks ja alkoholi ning uimastite proovimise/tarbimise vähendamiseks. Islandlased ise kinnitavad, et tegemist ei ole projekti või programmiga, mille kestus ei ole tavaliselt pikaajaline. Nende edu on saavutatud uudse liikumiskultuuri loomisega, mis on kasvatanud maailmakuulsad jalgpallitähed Sara Björk Gunnarsdottir (valitud 2018 aasta sportlaseks Islandil) ja Gylfi Siguisson, kelle hiilgemänge jälgisime 2016. aasta UEFA võistlustel 1998. aastal nimetati Islandi noori kõige hullemateks teismelisteks maailmas, sest 15-16-aastastest olid 42% tarbinud viimase kuu jooksul alkoholi, 23% igapäevaselt suitsetanud ja 17% tarbinud uimasteid. Mures oma noorte tervisekäitumise ja tuleviku pärast püstitati üleskutse – Uimastite Vaba Island. Ülikooli teadurid kaasasid psühholoogid selgi3

ringides. Lisanduvad linnapoolsed kulutused spordisaalide ja ujulate kasutamiseks. Lausa uskumatu, et 122 800 elanikuga Reikjavikis on 7 spordihalli suure siseareeniga, 236 staadioni, 6 suurt ujulat, 9 liuvälja jne. Erilist tähelepanu pööratakse laste ja noorukitega tegelevate treenerite koolitusele, nende motiveeritusele ja kvalifikatsioonile. Suureks jõuks on kujunenud lapsevanemad, kelle elustiiliks on kujunenud vajadus toetada lapsi nende tegemistes, aidates kaasa võistluste organiseerimisel, kaasates lapsi nii treeningutel kui võistlustel. See kõik on tore ja pikendab oma lastega koosoldud aega, andes samas võimaluse elada kaasa oma lapse edusammudele või toetades teda tagasihoidlike tulemuste korral.

meliste uuringu sama rahvusvahelise küsimustiku alusel. Viimase küsitluse andmed on esialgsed, kuid viimase kuu jooksul alkoholitarbinute arv oli 44%, igapäevaste suitsetajate arv 6,5%, uimasteid olid proovinud 34,3% küsitletuist. Pikk tee on minna ja seda saame teha vaid tihedas koostöövõrgustikus, kuhu kuuluvad vanemad, lapsed, kool, treenerid ja kindlasti ümbritsev kogukond. Kui riik soovib püstitada ülesannet – Uimastitest Vaba Eesti, on vajalik eeskätt lastele suunatud huvitegevusi rahastada vajalikus mahus. Jõudu meile kõigile!

Kogu selle teaduspõhise, pikaajalise sihipärase tegevuse osalejate motiveerituse tulemusel on muutunud ka noorukite tervisekäitumise näitajad. Eespool toodud näitajad on alanenud nii, et 2018. aastal oli viimase kuu jooksul alkoholi tarbinute arv langenud 7%-ni, igapäevaste suitsetajate arv 5% ja uimasteid proovinute arv 6%-ni. Tallinnas oleme aastatel 2012, 2014, 2016 ja 2019 viinud läbi teis4

Maria Peterson – lavastaja, kes tõi südames sündinud lapsed teatrilavale

Maria Petersoni teatakse kui tundliku käe ja natuuriga lavastajat, keda on alati huvitanud elu mehhanismid. Kuidas elu n-ö töötab ja mis on inimese roll selles? Miks viib elu meid kokku teatud inimestega ja kuidas see meid muudab? Sellest jutustab ka Tervise Arengu Instituudiga koostöös valminud dokumentaallavastus „Südames sündinud“, mis rändas eelmise aasta lõpus mööda Eestimaad.

Milliste mõtetega võtsid vastu pakkumise lavastada tükk, mis räägib kasuperedest ja asendushoolduse temaatikast? Olin oma elus ja karjääris just sellises faasis, kus mõtlesin, et hea oleks teha midagi, mis on päriselt oluline. Olin väga õnnelik, kui Tervise Arengu Instituut (TAI) minu poole pöördus, sest tundsin, et see on teema, mida valdan tänu isiklikule kogemusele väga hästi. Kardan, et kui lavastaja seda teemat lähedalt ei tunneks, siis võiks kogu tükk kalduda liigsesse sentimentaalsusesse. Kuidas sulle tundub, kas asendushoolduse ja kasuperede teemat on Eesti ühiskonnas piisavalt käsitletud või peaks sellest veelgi rohkem rääkima? Kas teatud teemapüstitus või nüanss on jätkuvalt käsitlemata?

Maria, kelle peres on samuti kasvamas kaks teistest vanematest sündinud tütart, räägib enda kogemusest etenduse „Südames sündinud“ lavastajana.

Ma arvan, et Eesti ühiskond on küps ka ajutise hoolduse pakkumiseks. On palju lapsi, kelle vanematelt pole vanemlikke õigusi ära võetud, aga kes siiski peavad asenduskodus elama. Lapsele on see halvim variant, parem on kas või ajutiselt peres elamine. Asenduskodus jäävad lapse sotsiaalsed oskused kesisemaks ja samuti on oluline, et lapsel oleks võimalik kiinduda. Inimesed, kellel 6

oma lapsed juba suuremad, võiksid sellisele võimalusele kindlasti mõelda ja seda kaaluda.

teatri autentsemaks. Kuigi fiktsioon ja kujutlusmaailm on ka väga reaalne ning võluv.

Kas sul oli algusest peale oma visioon ja nägemus sellest teemast? Et mis on oluline, mida sooviksid kindlasti lavastuses esile tuua ning milliseid tabusid ja eksiarvamusi lõhkuda?

Kohtusid lavastuse ettevalmistusfaasis mitme lapsega, kelle lood said ühel või teisel moel samuti lavastusse põimitud. Millise emotsiooni või mõtte võtsid nendest vestlustest endaga kaasa?

Jah, tahtsin lõhkuda arvamust sellest, et lapse perre võtmine on heategu lapsele. Et inimesed ei mõtleks, et kui nad pakuvad lapsele kodu, siis nad on hästi head. Lapse oma perre võtmine peab olema eelkõige endale heateo tegemine. Inimesel endal peab olema vajadus armastust jagada. Kui mõtled, et laps peab õnnelik olema, et endale pere saab, siis see on väga vale lähtekoht.

Olulisim oli minu jaoks ehk see, et lapsed on väga avatud nendel teemadel rääkima ja ei tohiks olla ühtegi tabu. Kui lapsel on huvi millegi vastu, mis puudutab tema päritoluperet või sünnilugu, siis tuleb sellest avatult rääkida, võimaldades siiski igal juhul oma bioloogilisi vanemaid mõista. Aidata vanemate valikuid, elu keerdkäike ja otsuseid mõista, mitte hukka mõista.

Samuti soovisin, et lavastusest tuleks välja see, et iga laps, kes ei saa turvaliselt kasvada oma bioloogilises peres, on traumeeritud ja haavatud ning tuleb olla valmis pikaks ning kannatlikuks hingeraviks.

Kas lastega oli keeruline suhelda ning neid oma mõtteid ja emotsioone jagama saada? Mulle meeldisid lapsepõlves täiskasvanud, kes suhtlesid minu kui võrdsega. Seetõttu ei näinud ma põhjust, miks nende lastega teist teed kasutada. Mida avatumalt suutsin mina oma küsimuse formuleerida, seda siiram oli ka laps.

Milline teatriformaat on dokumentaallavastus? Mis on sellise žanri tugevused ja eripärad? Dokumentaallavastuse tugevus on kindlasti see, et räägitakse päris inimeste päris lugusid, ja ehk teeb see 7

teele hiljuti Joël Pommerati näidend „See laps“, mida praegu Theatrumis lavastan ja mis räägib taas perekondlikest teemadest, küll natuke teise nurga alt.

Lavastuses teevad kaasa kolm näitlejat: Tõnn Lamp, Hele Kõrve ja Külli Teetamm. Kui keeruline on sinu hinnangul näitleja jaoks mängida dokumentaallavastuses, mille fookuses oleva teemaga puudub tal otsene kontakt?

Maria Petersoni usutles Reelika Lepp.

Proovides rääkisime väga palju erinevaid lugusid lahti. Rääkisin ka oma perest ja näitlejad rääkisid oma lastest. See teema puudutas kõiki näitlejaid väga ja seetõttu oli prooviperiood väga põnev, emotsionaalne ja samas imeline. Minu meelest tabasid kõik näitlejad asja tuuma väga täpselt.

2018. a sügisel Eesti lavalaudadele j õ u d n u d d o ku m e n t a a l l a v a s t u s „Südames sündinud” põhineb intervjuudel ja räägib lapsendamisest ning hooldusja eestkosteperedest. Lavastus on osa Tervise Arengu Instituudi perepõhise asendushoolduse teavituskampaaniast, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lavastust mängitakse viimast korda 12. mail Tallinnas KUMU auditooriumis. Alates 15. maist saab etenduse salvestust vaadata veebis.

Kuidas publik sinu hinnangul lavastuse vastu võttis? Kas jälgisid nende reaktsioone? Reaktsioone ma ei jälginud. Esietendusel olen ma tavaliselt silmad kinni ning kuulan näitlejaid ja publikut ning püüan tajuda saalis olevat atmosfääri. See oli täpselt selline, nagu ma lootsin. Milliste mõtetega liikusid lavastaja ja lapsevanemana selle lavastuse juurest järgmiste projektide juurde? Püüan teha selliseid projekte, mis mind inimesena arendavad. „Südames sündinud“ oli kindlasti üks nendest. Saatuse tahtel sattus mu 8

Suvel rohkem lihtsalt olla ja puhata – vähem tegevusi, rohkem eeskuju ja armastust Annika Silde Lastekaitse Liit, Võrgustikutöö koordinator

Mida lapsed aga ise suvevaheajal teha soovivad? Selleks küsisime 65 lapselt vanuses 7-17 mõtteid, milliseid tegevusi nad suvel väga-väga ootavad – lasime vabalt unistada, täiesti piiranguvabalt! Laste mõtetele oleme juurde toonud Lastekaitse Liidu töötajate Helika, Heleni, Viive ja Marie meenutused oma suvedest ning soovitusi lisavad seiklus- ja looduskasvatuse praktikud: Sergei Drõgin (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia), Reeli Engelbrecht (Tartu Kutshariduskeskus), Tipu Looduskool, Priidu Leok (Pärnumaa Lastekaitse Ühing).

Ilm on juba näidanud oma helgemaid külgi: soojakraadid üle kümne, mitmed järjestikused päikselised päevad. Märkame, et mõnusalt kevadised tuuled sillutavad tee suve tulemisele, eks maikuud asjata lehekuuks nimetata – ka puud lehti kasvatades tunnevad, et võib hakata suveks valmistuma. Lapsepõlvemälestustest meenub, et suvi hakkas siis kui kooliuks oli suvevaheajaks lukku keeratud ning maale vanaema juurde sõidetud. Lapsed on rõõmsad „vabanemise“ üle ja lapsevanemad samas tunnevad kerget ärevust, kuidas laps suveperioodil hakkama saab – üksi kodus, vanaema juures, mis ta selle ajaga peale hakkab? Kas peaks talle tegevusi või hoopis seiklusi organiseerima?

LASTE LEMMIKUD SUVEL ON ÕUETEGEVUSED Kõikide laste peale kokku mainiti 54 korda tegevusi, mida soovitakse teha õues. Neist kõige rohkem mainiti ujumist (15 korral), lihtsalt õues olemist (17 korral), päevitamist ja rannas olemist (8 korral). Eriti on meelistegevuseks veega seotud tegevused 7-8-aastatse laste hulgas, neist ujumist on maininud 7 last, veeparki minemist üks laps. See, et lastele õues ja veekogude ääres meeldib on vahva, oma mälestuses räägib ka Marie merest ja õues olemisest: „Lapsepõlvesuvedega 10

seondub esimesena meri. Mere ääres oli lapsepõlvekodu ja mere taga olid vanavanemad, kelle juurde mind ikka saadeti, et hoitud oleksin. Olin laps ajal, mil suveajal jõuti koju ja tuppa sageli vaid söögi- ja uneajaks, päev möödus enamasti õues ja kooliealisena ikka sõpradega külavahel, metsas ja rannas.“

SOOVITAKSE LIHTSALT PUHATA

Laste huvide arvestamisest ja õuetegevustest räägib Reeli Engelbrecht, aktiivtegevuste õpetaja: Lastega tegevuste planeerimisel tuleks lähtuda laste vanusest ja huvidest. Soovitan lastevanematel teha lastega neid asju, mida endale meeldis väiksena teha - tihti ei ole lastel kogemusi telgis magamisega, lõkketegemise oskust ja ise oskust süüa teha.

Tihtipeale peitub laste tegevused lihtsates asjades, olemises, mängimises. Helika räägib oma mälestustes kui palju tegevusi leiab vulisevate vete ümber: „Kui lumi hakkas kevadel kraavist kaduma, võis mind tihti kraavist leida. Kraav oli kohe meie suvila aia taga, kuivenduseks. Võisin pikki tunde kraavis mütata, st puhastada, rehitseda, süvendada, tamme ehitada. Minu rõõm oli suur kui paps tegi mulle ühel päeval plekist labadega vesiratta, mille koos kõige suurema vooluga kohta paigaldasime. Mitu aastat järjest panin kevadel ratta lahtisulanud kraavi vett hakseldama – vaade oli lummav.“

Lihtsalt "puhata" soovivad seitse last, puhkamise seostavad kolm last konkreetse asukohaga: Saaremaa, Hiiumaa, Türgi, Ameerika; lisaks mainiti ”mõnulemist” (1), ”lõbutsemist” (1).

Looduse avastamisele saab lapsevanem kaasa aidata, märgib Tipu looduskool, näiteks ühiselt peale päikeseloojangut, mil ärkavad loomad ja linnud, kes päeval puhkasid. Öisel rännakul – ilma taskulambita – kohtume ööloomadega ja tajume oma ümbrust kõrvade ja silmade abil hoopis teistmoodi. Selleks ei pea ilmtingimata metsa minema, ka asulates ja kultuurmaastikus on öö täis elu. Liikvel on näiteks siilid, nugised, rebased, nahkhiired, kakulised ja ööliblikad. 11

meid kunagi tööd tegema vaid leidis võimalused meil aidata ja me tundsime neist tegevustest suurt rõõmu! Aga ega lapsed siis maal ainult tööd ei teinud – meie põhiline töö oli vaheajal ikka puhata ja mängida. Maal on suurepärased võimalused lastel tegutseda ja loovad olla - ehitasime takistusradu, mängisime kassipoegadega ja ronisime puude otsas. Sõime maasikaid ja liiga varajaseid herneid ning nautisime lapsepõlve.

TÄHTSAL KOHAL SÕBRAD JA MÄNG Laste soov on olla lihtsalt sõpradega koos – 18 last mainis sõpru ning üks lapse soovib uusi sõpru leida. 11 last soovib suvel mängida, neist on digivahenditega seotud neli, kusjuures üks laps neist on juurde märkinud, et vaid halva ilmaga, kaks last mängivad oma loomadega. Iseendaga olemist ja loomingulisi tegevusi mainitakse vähe – üks laps soovib joonistada ja üks laps soovib raamatut lugeda. On näha, et sõpradega suvel koosolemise soov tõuseb alates 9 aastaste grupist, kus mainiti sõpru 7 korral, 12-13 aastased mainisid juba 10 korda.

SOOVIN OLLA LIHTSALT AKTIIVNE Kaheksal korral mainiti erinevaid trenne või sportlikumad tegevusi (tennis, akrobaatika, triatlon, ratsutamine, jalgpall, trenni teha). Üks laps arvab, et soovib lihtsalt ”olla aktiivne”, mainiti ka batuudil hüppamist ja kalal käimise soove. Üks laps leiab, et nüüd on aeg, mil saab ülikaua üleval olla.

Oma lapsepõlvesuve meenutades räägib Helen kui mõnus oli õues olemine, sõpradega maal tegutsemine, puhkus ja mäng: Suvevaheajad veetsin vanaema juures maal koos õe ja tädipojaga. Mäletan varajast ärkamist pannkookide lõhna peale, kui vanaema oli lehmad juba karjamaale viinud. Lapsi kaasati alati töödesse-tegemistesse meile jõukohasel viisil. Heinateo jaoks saime väiksed rehad ja just meie vastutusrikas töö oli lakas heintel hüppamine, et neid talveks loomadele rohkem mahuks. See oli lõbus! Vanaema ei sundinud

Priidu Leok räägib koos lapsega aktiivne olemisest, mille kaudu harjutatakse ka erinevaid oskusi: Väga toredad ühistegevused on matkamised ja orienteerumised, kus on tihti ka grupid perekondadele ja algajatele. Enamasti seal aega ei võeta ja tähtis on vaid osavõtt. Positiivne on siin see, et pere liigub koos ja on kui üks tervik. 12

Kaart ja kompass on soovitav anda laste kätte ja lasta neil endil olukordi lahendada ning vastutust õppida. Liikuma peab kõige väiksema või aeglasema tempos. Õpitakse koostööd, teistega arvestamist, üksteise aitamist ja varustuse kasutamist. Märgatakse loodust ja inimese ning looduse suhet.

“Aga ega lapsed siis maal ainult tööd ei teinud – meie põhiline töö oli vaheajal ikka puhata ja mängida. Maal on suurepärased võimalused lastel tegutseda ja loovad olla - ehitasime takistusradu, mängisime kassipoegadega ja ronisime puude otsas. Sõime maasikaid ja liiga varajaseid herneid ning nautisime lapsepõlve.“

KAS ME PEAME KUSKILE MINEMA? Vähemuses oli tegevusi konkreetsete soovidega külastada nö tegevuskeskusi. Laste soov ”mingisse kohta minna” on seotud festivali (2), KUMU (1), lõbustuspargi (1), veepargi (2), tantsua laulupeol osalemise (1), messile minemisega (1). Reisimist mainiti kümnel korral, neli last olid välja toonud ka konkreetsed sihtkohad (Venemaa, Hispaania, Pärnu, Inglismaa). Laagrid on samuti populaarsed – kaheksa last soovib suve jooksul laagrisse minna. 15-17-aastased lapsed olid need, kes mainisid festivale, messe ja laulu-ja tantsupeol osalemist, kuid samas reisimist ja konkreetseid sihtmärke mitte.

Viivele on jäänud suvemälestusena meelde oma esimene käik suurde linna: Minu lapsepõlve üks paljudest suvemälestustest on seotud Pärnuga – esmakordselt suures linnas käik, bussisõit uhke suure bussiga, roosa kleit, mere ääres suvitamine ja kullakarva puudritoos – need on need, milles on suvesoojust ja -valgust, väikese, pea kooliteed alustava plikatirtsu maailma avastamise algust. Mäletan, et ema-isa andsid sünnipäeva hommikul teada, et kingituseks on kleit, kaunis heleroosa, kahe suure taskuga ja veidi tumedama roosa ümmarguste nööpidega, ja puhkus Pärnu randa – ootusärevus oli suur, maalapsena sain esmakordselt minna suurde linna ja mere äärde. Puudritoosi kinkis Leningradi proua - mis sest, et see oli puudrist tühi, see polnudki peamine aga väike peegel ja kullakarva karbike oli seda väärt, et üks väike tüdruk õnnelikuks teha. Seda puudritoosi mul enam pole, kuid armas mälestus on jäänud, alles on roosa kleit, mida oma lapsepõlves kandis minu tütar ja alles on mälestus esimest Pärnu rannapuhkusest.

SUVI KUI PEREGA KOOSOLEMISE AEG Vähesed lapse tõid välja tegevusi koos perega: mainitud neli korda – lihtsalt aega veeta, rannas käia, päevitada, süüa jäätist ja arbuusi, telkida. Vanavanemale või vanavanematele külla minemist on maininud kaks last. Ma mälestustes räägib ka Helika ühistest sõitudest loodusesse: Käisime vanematega aeg-ajalt väljasõitudel, kus pikkadel sõitudel magasin tihti meie žigulli (Žiguli – automark, autori märkus) tagaaknal. Telkimine oli mu lemmik panime koos ülesse poola telgi, puhusime täis kummimadratsid ja ajasime telgist välja mustmiljon sääske. Paps võttis pagasnikust maailma kõige väiksema priimuse ja tegi väikeses potis Kukesuppi. Oh, kas on paremat maitset, kui kuskil kadakate vahel telgi ees lürbitul Kukesupil? Paar päeva tagasi nägin kodupoes oma üllatuseks Kukesuppi müügil. Peaks vist järgmisele süstamatkale kaasa võtma ;-)

„Termin Seikluskasvatus tekitab nägemuse millestki äärmiselt põnevast ja huvitavast. Ehitatakse järjest uusi seiklusradu, mis on tore, kuid iseloomustab pigem seiklust. Samas kasvatus, mis on antud sõnaühendis olulisem, jääb varju. Me unustame, et just kasvatuse jaoks on kõik see seiklus. Pidevalt mõtleme välja kasvatusmeetodeid ehk mida lastega võiks teha. Kuid kõige olulisem arusaam – kelle käes need meetodid on - jääb üldse tähelepanuta. Kasvatus ei ole miski muu, kui koosviibimine lapsega, ehk - isiklik eeskuju. Oluline mitte see mida ma lastega teen vaid KUIDAS ma seda teen! Lähen lastega matkale, sõidan rattaga, töötan aias, räägin temaga või lihtsalt ootan teda ja valmistan sööki… Kas ma teen seda Armastusega? Palun jätke meelde, et kasvatus ilma Armastuseta teeb inimese kahepalgeliseks! Aga kohustus ilma Armastuseta teeb inimese ärrituvaks… Kas on tuttav? Siiralt soovin vanematele jõudu ja tarkust vaadata lastele just nimelt Armastuse silmadega. See on kõige olulisem asi mida lapsed vajavad kuna Armastus toob õnne ning õnnelikud lapsed arenevad paremini kui õnnetud.“

SUVEL ON AEGA KA TÖÖTAMISEKS Suvel tööd soovib proovida 3 last ja üks soovib minna malevasse ja ühel korral on mainitud ka vabatahtlikuna üritusel osalemist. Kuna üle 14aastaste vastajate grupp oli väike, võib öelda, et peaaegu kõigil oli mõttes töötamine, nooremad töö praktiseerimise peale ei mõtle, nii nagu üle 14-aastased ei mõtle mängimisele.

SUVI ON JÄÄTISEAEG! Parim aeg jäätise söömiseks on suvi - viis last teevad seda kindlasti! Üks laps läheb spetsiaalselt selleks oma perega randa, et lisaks jäätisele ka arbuusi kõrvale mekkida

KOKKUVÕTE Laste soovid on lihtsad – puhata ja mängida. Kuid mis on suvel ja suvesoovidel armastusega pistmist? Mis on lapsevanema kõige olulisem soov? Et tema lapsest kasvaks tubli inimene, kõige lihtsamalt öeldes. Tegevus ei ole asi iseeneses, vaid see on vahend toetamaks kasvatust. Kokkuvõtteks Sergei Drõgini mõtted seiklusest ja armastusega nägemisest:

Mõnusat ja lahedat suveootust! 15

SUVETEGEVUSED PEREDELE Priidu Leok, Pärnumaa Lastekaitse Ühing

Kui eesmärgiks on tervist toetav ja arendav ühistegevus, on selleks parim viis liikumine värskes õhus. Soovime, et lapsel ei tekiks tõrget ja ta on ka tulevikus avatud uutele kogemustele ning valmis praegu tehtavat kordama. Selleks tasub alustada lihtsamatest ja rahustavamatest ühistegevustest. Väga toredad ühistegevused on matkamised ja orienteerumised, kus on tihti ka grupid perekondadele ja algajatele. Enamasti seal aega ei võeta ja tähtis on vaid osavõtt. Positiivne on siin see, et pere liigub koos ja on kui üks tervik. Kaart ja kompass on soovitav anda laste kätte ja lasta neil endil olukordi lahendada ning vastutust õppida. Liikuma peab kõige väiksema või aeglasema tempos. Õpitakse koostööd, teistega arvestamist, üksteise aitamist ja varustuse kasutamist. Märgatakse loodust ja inimese ning looduse suhet.

Eestimaa ilus suvi kutsub end aktiivselt nautima. Iga pere leiab kindlasti sobiva tegevuse ja õnneks on valik lai. Lisaks enda planeeritavale on lihtne ja mugav osaleda ka teiste organiseeritud üritustel. Toimub palju rahvaspordiüritusi, festivale jne. Tihti on rahvaspordiüritustel laste tegevused tasuta või sümboolse tasu eest. Lastele võimaluse ja kogemuse andmine on siis ju vaid vanema soovi ja tahte taga.

Pärast ühistegevust on soovitav võtta ka aega, et koos lastega läbi arutada toimunud tegevus. Jälle tuleb lapsi kuulata ja rääkima julgustada, mis neil välja tuli ja mida neile meeldis teha. Samas tuleb lasta neil rääkida, mis sel korral valesti läks ja mida teinekord muuta või teisiti teha. Võimalusel tuleb alati laste arvamusega arvestada. 17

Ühistegevusi on kindlasti soovitav teha juba lasteaialastega. Kiiresti tuleb kätte see vanus, kui nutividinad ja rämpstoidud tulevad konkureerima tervislike eluviisidega. Juba põhikooli teise või kolmanda astme last naljalt enam nutividinast „kätte ei saa“, ning kui tal puudub varasem aktiivse tegevuse positiivne kogemus, siis on väga raske seda tema jaoks luua.

jõud. Võistlussport annab võimaluse lapsel saada ka tähelepanu ja tunnustust. Samas tuleb jälgida, et ka nendel lastel, kes esikolmikusse ei mahu, motivatsioon ei kaoks. Head on võistlused, kus kõik lõpetajad saavad mälestuseks ühesuguse meene. Ära ei tohi unustada ka peaeesmärke, milleks on parem tervis ja perekonnaga koos oldud kvaliteetaeg.

Ääretult tähtis on ka lapsevanema enda eeskuju. Me ei saa rääkida lapsele väärtustest, mille järgi me ise ei ela. Kui laps näeb lapsevanemat aktiivset ja tervislikku elu elamas, tekib tal endal ka soov sellest osa saada.

Lapsele on suur asi, kui ta saab oma oskusi vanematele näidata ja kui vanemad oma aega temale pühendavad. Tihti mäletatakse lapsepõlves osaletud rahvaspordiüritusi kogu elu ning need aitavad perekonnasidemeid tugevdada.

Rahvaspordiüritustel on võimalus ka aja peale distantse läbida. Võistelda saab jooksmises, triatlonis, rattasõidus, avaveeujumises, rulluisutamises jne. Saavutusspordiga tegeledes on jälle omad punktid, millele tähelepanu pöörata. Alati peab arvestama lapse enda tahet ja võimeid. Kui lapsevanem soovib midagi rohkem, kui laps ise ja avaldab survet, pannes last tegema midagi, mis lapsele üle jõu käib, siis võib tegevuste suhtes tõrge tekkida. Lapsevanemad saavad lapsele olla eelkõige kui toetavad ja motiveerivad tausta-

Lapsed leiavad üritustelt endile ka sõpru. Mõned lapsed on juba lasteaiast-koolist-trennist tuttavad mõnega tekib kontakt just üritusel. See annab võimaluse ka sotsiaalselt aktiivselt suhelda ning laiendab omakorda noore kujuneva inimese maailmapilti. Ka näevad lapsed üritustel teisi peresid ning nende liikmete omavahelisi suhtlemisi. Õpitakse viisakusreegleid, „fair play“ põhimõtteid, poodiumil üksteisele käe andmist jne. Tihti on rahvaspordiüritustel ka tuntud Eesti sportlasi või teisi avaliku elu 18

tegelasi. Sotsiaalse suhtlemise kogemust lisab seegi kui saadakse kellegi autogramm või tehakse ühispilt. Noor inimene tunneb kuuluvustunnet ja tema sõpruskond hakkab koosnema aktiivsetest ja oma tervisest hoolivatest inimestest, kes kokku moodustavad ühe sõbraliku ja toetava pere.

“Ääretult tähtis on ka lapsevanema enda eeskuju. Me ei saa rääkida lapsele väärtustest, mille järgi me ise ei ela. Kui laps näeb lapsevanemat aktiivset ja tervislikku elu elamas, tekib tal endal ka soov sellest osa saada.”

Kui on soov teha keerulisemaid tegevusi, võib proovida ööga kanuuvõi rattamatka. Varakevadel kui jõed jääkaane alt vabanevad, annab kõrge veetase võimaluse läbida ka neid jõgesid, mis teistel aastaaegadel madala veetaseme tõttu mugavalt läbitavad pole. Distantsi pikkus ja matka raskusaste võiks olla planeeritud eelkõige kõige väiksemate järgi. Külmadel öödel on põnev köetavas telgis ööbida või kasutada matkapoodides müüdavaid miinuskraadi magamiskotte. Toredad on ka RMK majakesed, mida sümboolse tasu eest kasutada saab. Matkata võib giidiga või ilma, aga soovitav on, kui täiskasvanuid on mitu ning mõeldud on ka sellele, mida kriisis teha. Esimesel korral võiks kasutada matkakorraldajate abi. Suvel tuleb jälgida tuletegemise piiranguid ja prügi võtke endaga kaasa. Olge julged ja loovad ning avastage ilusat kodumaad. 19

RMK MATKARAJALE KOOS LASTEGA ELAMUSTOIDULE Reeli Engelbrecht, Tartu Kutsehariduskeskus • kasuta nutiseadmeid õppevahenditena - on mitmeid rakendusi, kus tutvustatakse eesti linde, loomi- selle abiga saab eelnevalt tutvuda meie metsaeluga ning minna siis ise seda avastama.

Suvel võib korraldada ühe toreda väljasõidu mõnele RMK matkarajale. Soovitan kasutada ühistransporti, siis saab vanem rääkida oma lapsepõlvemälestusi või mängida sõna- või arvamismänge, mis autoroolis ei ole mõeldav.

• üks marsruut võib olla: rongi ja ratastega Tartust Taevaskojas ja Elva matka piirkonda

VÄLJASÕITE PLANEERIDES ON VAJALIK: • üle vaadata varustus: riided, toit, liikumisvahend jms

• väga tore on olnud ka Avatud talude päevad – eelnevalt on hea marsruut kokku panna, sest talusid on palju ja tegevused nendes väga erinevad.

• leida sobiv kaart - paberil või mõni rakendus.

Iga tegevus võiks olla planeeritud nii, et see õpetaks või kogetakse midagi uut. Hea kui igast tegevusest saadakse vähemalt üks uus teadmine/kogemus. Lastevanemate ülesandeks on lapsi eluks ette valmistada ja kõige paremini saab seda koos tegevusi tehes. Oluline on mõelda tegevuste ohutuse ja turvalisuse peale.

TEGEVUSED MATKAL: • omamoodi elamus on koos lõket ning priimusel teed/mustikakisselli teha. Metsatoit ise on kui elamustoit. • kaasa võib ka võtta rattad, siis saab sihtkohas rohkem ringi liikuda. Oluline on enne selgeks teha, kas matkarada on rattaga läbitav 20

SUVI ON AEG ÕUES OLEMISEKS JA LOODUSE AVASTAMISEKS Tipu Looduskooli poolt mõtted, mida suvel lastega koos looduses ette võtta. ÖÖRÄNNAK

EHITADA MIDAGI KOOS

Peale päikeseloojangu ärkavad loomad ja linnud, kes päeval puhkasid. Öisel rännakul – ilma taskulambita – kohtume ööloomadega ja tajume oma ümbrust kõrvade ja silmade abil hoopis teistmoodi. Selleks ei pea ilmtingimata metsa minema, ka asulates ja kultuurmaastikus on öö täis elu. Liikvel on näiteks siilid, nugised, rebased, nahkhiired, kakulised ja ööliblikad.

Lapse jaoks on kindlasti oluline kogemus vanemaga midagi koos valmis meisterdada, ükskõik kas see on puuonn, putukahotell või linnu pesakast. See arendab ka käelisi oskused ja annab edutulemust.

SELGSÕUDUR ÄMBRIS Miks mitte koos uurida ühe kohaliku veekogu elustiku? Vaja lähevad kahvad (kasutada saab ka vana köögisõel) ja ämber. Rahuliku veepinna all liiguvad palju veeputukaid, mida kahvaga saab ettevaatlikult vaatlemiseks ämbrisse tõsta. Pärast tuleks neid sama ettevaatlikult oma kodupaika tagasi viia.

Veel mõtteid: • Minna aarde- või geopeituse jahile • Minna rattamatkale • Valmistada koos piknikukorv ja nautida seda väikse matkal ajal • Õpetada lapsele tule süütamist ja teha koos lõket • Minna nii palju kui võimalik ujuma • Külastada mõnda looduskeskust, ka Tipu Looduskool pakub suvel nt Soomaa kohvikute päeval ja loodusvaatluse maratoni ajal tegevust tervele perele 21

Kuidas leitakse kodu ja perekond lapsele kes on eraldatud oma sünniperest? Pärnu linna praktika Irene Peterson Pärnu linna lastekaitseteenistuse juhataja

Pärnu linn on märgiline selle poolest, et alates 2015. aastast ei viibi asenduskoduteenusel ühtegi Pärnu last. Kõigile, ka lastele, kes on sünniperest eraldatud ja kellel on erivajadus, on järjekindla töö tulemusena õnnestunud leida perepõhise hoolduse vorm. Kuidas selleni on jõutud, milline näeb välja lastekaitsetöötaja igapäevatöö ning millistest põhimõtetest ja väärtustest oma töös lähtutakse, räägib Pärnu linna lastekaitseteenistuse juhataja Irene Peterson.

lapse vajadustest ja eripäradest, olukorrast lapse bioloogiliste vanemate ja õdede-vendadega. Samuti selgitatakse asendushooldusteenuse osutamise korralduslikku poolt, sõlmitava lepingu sisu, hooldusperedele makstava toetuse taotlemist, teenuse osutamise ajal vajaliku nõustamise ja lisateenuste saamise võimalusi. Ehk et kui eelnevalt on potentsiaalne hoolduspere läbinud PRIDE-i koolituse ja pereuuringu ning tal on mingisugused kujutelmad perre hooldusele võetavast lapsest ja tema perre saabumisega kaasnevast, siis sellel kohtumisel saab hoolduspere üsna konkreetse pildi teda ees ootavast.

Kuidas leitakse kodu lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes? Perede leidmisega oli eelmisel aastal ja on ka praegu veidi keeruline. 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt saab lapsi suunata vaid Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud ja vastavasse registrisse kantud hooldusperedesse. Paraku selles registris palju peresid praegu veel ei ole. Sellest hoolimata püüame teha kõik selleks, et lapsed saaksid vajadusel paigutatud hooldusperedesse. Nii näiteks õnnestus eelmisel aastal paigutada kaks last (üks teismeline ja üks vastsündinu) sellistesse hooldusperedesse, kes olid meile varem teada perekonnas hooldajatena ning kes olid teinud aasta jooksul vajalikud toimingud hooldusperede registrisse saamiseks.

Reeglina jäetakse hooldusperele võimalus veelkord oma otsust kaaluda. Kui pere on valmis, siis on järgmiseks etapiks lapse ja hoolduspere kokkuviimine. Üldiselt on kõik olukorrad erinevad, seetõttu tahaks siinkohal välja tuua vaid selle põhimõtte, et lapse sobitamine perekonnaga, õigemini perekonna sobitamine lapsega käib lapse tempos ja tema vajaduse järgi. Näiteks kui tegemist on haigla sünnitus- või lasteosakonnas viibiva vastsündinuga ja meditsiinilise sekkumise vajadus on ära langenud, siis viib hoolduspere

Seega, kui asendushooldust vajavale lapsele on registrist võimalik pere leitud ja nende registris olevate andmetega tutvutud, siis luuakse vahetu kontakt perega ka linna lastekaitseametniku poolt. Tehakse pere juurde kodukülastus, vesteldakse pereliikmetega, antakse ülevaade asendushooldusele paigutatava 24

asendushooldust vajava lapse kohe oma koju, sest lapse vajadus on olla ühe-kahe turvalise isiku hoole all, kes tema nutule reageerivad ja temaga kontaktis on. Ideaaljuhul on hoolduspere vanema(te)l olnud ka valmisolek kohe lapse juurde haiglasse minna või vähemalt on püüdnud üks või teine vanem niipalju kui võimalik vastsündinu juures haiglas viibida ka enne lapse haiglast väljakirjutamist.

“ Üldiselt on kõik olukorrad erinevad, seetõttu tahaks siinkohal välja tuua vaid selle põhimõtte, et lapse sobitamine perekonnaga, õigemini perekonna sobitamine lapsega, käib lapse tempos ja tema vajaduse järgi.”

Kui laps on vähegi võimeline oma arvamust väljendama või avaldama, siis püütakse lapse ja hoolduspere vahelist kontakti luua järk-järgult. Kõ i g e p e a l t t o i m u b l ü h i a j a l i n e kokkusaamine hooldusperega lapsele tuttavas keskkonnas, seejärel küllaminek hoolduspere juurde koos lastekaitsetöötajaga, siis võib-olla mõni selline tegevus, kus laps viibib mõne tunni üksinda koos hooldusvanematega ja tuttav lastekaitsetöötaja viibib mõneminutilise teekonna kaugusel. Kui kohtumised on läinud ladusalt ja muljed lapse jaoks positiivsed, siis võib mõelda juba mõnepäevasest viibimisest hoolduspere juures. Kõik oleneb sellest, mida laps ise arvab, kuidas ta end hooldusperes tunneb, kuivõrd on ta valmis järgmiseks sammuks – hoolduspere juures püsivalt elamiseks. 25

Miks on Teie meelest laps hea paigutada perre, mitte asutusse?

“Pärnu linnas tegeleb asendushooldusele paigutatud lastega üks ametnik, kelle poole saavad hooldusperede vanemad ja muidugi ka hooldusperedes elavad lapsed alati pöörduda, kui on tekkinud mõni lahendamist vajav küsimus või toetuse vajadus.”

Kohaliku omavalitsuse töötaja käes on see hoob, mis võimaldab lapse jaoks parima valiku tegemist. Kui on kahtlusi valiku langetamisega, siis tuleks mõelda: mida ma tahaksin oma lapsele, mis oleks tema jaoks parim – kas saada täisealiseks pereringis või peresarnaste tingimustega keskkonnas viie erineva kasvataja käe all? Mida mina saan teha selle noore inimese suureks sirgumisel? Mina mõtlen nii, et kui laps saab paigutatud perre, on minu süda rahul, sest laps saab maksimaalse tähelepanu ja tema vajadused saavad rahuldatud just tema eripärast lähtuvalt. Tema bioloogiliste vanemate hool on asendatud hoolduspere vanemate omaga. Hoolduspere vanemad pakuvad lapsele võimaluse kasvada ja areneda toetavas perekonnas ning kui vähegi võimalik, siis on ka sünnivanem(ad) edaspidi lapse elus osalised.

Kuidas leitakse pere Sotsiaalkindlustusameti registrist? Eks ikka suheldakse omavahel! Kui asendushooldust vajava lapse kohta 26

omab informatsiooni lastekaitsetöötaja ning hoolduspere kohta jällegi Sotsiaalkindlustusameti spetsialist, siis ainult koostöös saabki välja selgitada lapse jaoks sobivaima hoolduspere.

Lisaks maksab Pärnu linn ühekordset lisatoetust asendushooldusel olevatele lastele kooli lõpetamise puhul. Toetust makstakse igakuiselt ka hooldusperede vanematele.

Millist tuge hoolduspere vanemad kõige rohkem vajavad?

Kuidas jõustatakse ja toetatakse hooldusperet?

Hoolduspere vanemad vajavad enim ikkagi sotsiaalnõustamist igapäevaelus ettetulevate küsimuste lahendamiseks. Tihti esineb ka vajadust teraapiate ja perenõustamise järele, samuti lisatoetuse vajadust asendushooldusel viibiva lapsele vajalike abivahendite soetamisel või tema teenuste eest tasumisel.

Pärnu linnas tegeleb asendushooldusele paigutatud lastega üks ametnik, kelle poole saavad hooldusperede vanemad ja muidugi ka hooldusperedes elavad lapsed alati pöörduda, kui on tekkinud mõni lahendamist vajav küsimus või toetuse vajadus. Ka lastekaitsespetsialist ise võtab sagedasti perede ja lastega ühendust, et lihtsalt uurida, kuidas läheb või kokku leppida kohtumine näiteks lapse bioloogilise vanemaga või lapse heaolu hindamise eesmärgil või lihtsalt mõne tähtsa asja arutamiseks koos lapsega. Meil on ka see tava, et lapse sünnipäeva ja jõulude paiku ametnik külastab last ning viib talle sünnipäevakingituse või jõulupaki. Samuti on tähtsad sündmused kooli lõpetamised, kuhu reeglina püüame kaasata ka lapse bioloogilise vanema.

Mõnikord tekitab hoolduspere vanematele probleeme ka laste suhtlemine oma bioloogiliste vanematega, sest laste käitumine pärast vanemaga kohtumist on muutunud. Siis on taas lastekaitsespetsialist see, kes aitab suhteid normaliseerida ning selgitada, et lapse jaoks on parim, kui ta näeb, et hoolduspere vanemad ja bioloogiline vanem saavad omavahel hästi läbi ja annavad lapsele üheseid signaale. Sel juhul kogeb laps, et täiskasvanud on temaga seotud küsimuses ühte meelt ning tal kaob võimalus kahe osapoole vahel manipuleerida. 27

Selleni jõudmine nõuab kõikide osapoolte koostööd ning siin on võtmeisikuks just kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, kes tüliküsimuse tekkides saab osapooled kokku kutsuda ja neile selgitada, miks on lapse jaoks oluline suhelda oma bioloogilise vanemaga ning kuidas bioloogiline vanem saaks toetada lapse igapäevast kasvamist hoolduspere vanemate juures.

Kui kaua lapsed üldjuhul peres on? Pikaajalise asendushoolduse puhul kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks. Kui laps õpib, siis selle õppeaasta lõpuni, kui noor saab 19-aastaseks. Lühiajalise asendushoolduse puhul on laps peres kuni 90 päeva või periooditi vastavalt vajadusele.

Kas ja kuidas toetatakse lapse bioloogilist perekonda? Praktikas püüame bioloogilise pere toetamisel teha kõik mis vähegi võimalik, et ennetada lapse paigutamist asendushooldusele. Kui laps aga on juba pikaajalisele asendushooldusele paigutatud, siis tähendab

see, et kahjuks ei kandnud pingutused bioloogilise pere toetamiseks vilja. Selles etapis saame teha kõik selleks, et säiliksid lapse suhted bioloogilise vanemaga. Seega seisneb meie toetus bioloogilisele vanemale põhiliselt selles, et vaatamata senistele puudujääkidele lapse heaolu tagamisel on nad oma lapse jaoks olulised ja tähtsad inimesed ka lapsest lahuselu korral.

LISAFAKTE: 2015. aastal pälvis Irene Peterson Õiguskantsleri tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ kategoorias „Muutuste looja“ – aastatepikkuse töö eest laste õiguste edendamisel Pärnus ning pühendumuse eest asendushooldust vajavatele lastele asutuse asemel perede leidmisel. 26.04.2019 seisuga on Pärnu linna poolt asendushooldusele hooldusperedesse paigutatud 13 last, kes elavad üheksas peres.

Greete ja Maksim – ühe pere lugu Aasa Rohtla Sotsiaalkindlustusameti põhja piirkonna lastekaitse osakonna peaspetsialist

Maksim oli vaid üheksapäevane, kui ta ema tõi poja ühe maakonnahaigla lasteosakonda. Mingit selgitust naine meditsiinitöötajaile ei jaganud ning andes poja üle, lahkus ta kiirelt. Kui lastekaitsetöötaja hiljem Maksimi ema ja isaga ühendust võttis, polnud lapsevanemad valmis poega tagasi koju võtma. Laps paigutati asenduskodusse.

Maksimi õed ei tea vennast midagi. Ka Maksim ei tea, et tal on õed. Nad pole kunagi kohtunud.

Hiljem on Maksimi ema kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale rääkinud, et viis lapse kodust ära, sest tahtis meest karistada. Maksimi isa kippus jooma.

GREETEL TEKKIS TÕSISEM LAPSENDAMISE MÕTE, KUI TA OLI SAANUD 40AASTASEKS

Sellest ajast on möödunud kümme aastat. Maksim on asenduskodu töötajate sõnul aktiivne ja seltsiv laps, kes abistab meeleldi kodustes toimetustes täiskasvanuid. Üha enam on ta muude tegemiste vahele poetanud, et ta sooviks elada mõnes peres, mitte asenduskodus.

Nelja aasta eest esitas ta tookordsesse maavalitsusse lapsendamise avalduse. „Soovin ühel väikesel inimesel aidata üles kasvada, ennast leida. Olla talle hea ema, pakkuda talle hoolt ja armastust, märgata lapse vajadusi ja neid rahuldada. Kunagi tulevikus oleksin ma õnnelik, kui laps mulle oma lapsed hoida tooks, aga kui ta seda ka ei tee, ei juhtu sellest midagi. Ma soovin väga, et lapsest saaks mulle ühel hetkel võrdne suhtluspartner, koos oleks seltsim meil mõlemal. Ma olen valmis lapse minevikuvalu leevendama,“ sõnastas ta tookord oma mõtted.

Maksimi ema on kodune, ta pole kõigi nende aastate jooksul tööl käinud. Ka kodust väljub ta harva. Kui Maksim talle vahel helistab ja päevasündmustest rääkida soovib, pole ema enamasti huvitatud. Ta lõpetab kõne ja palub end mitte segada. Maksimi isal on alkoholiprobleem. Ometi käib ta vahelduva eduga tööl ning peab enda napi sissetuleku ja sotsiaaltoetuste abil peret üleval. Erinevalt emast käib isa aeg-ajalt pojal asenduskodus külas. Ta on kurb, et poeg ei kasva kodus, kuid ei näe ka võimalust olukorda muuta. Maksimil on kolm vanemat õde, üks neist veel alaealine. Ka noorima õe kasvatamisega tulevad Maksimi vanemad isa sõnul hädavaevu toime.

PRIDE koolitusel kuulis Greete hoolduspereks saamise võimalusest. Kuna Greete soovis lapsendada kuni kaheksa-aastast last, hakkas ta üha enam kaaluma just seda võimalust. Hooldusperre saab paigutada ka neid lapsi, kelle vanemate hooldusõigus on peatatud või piiratud. See erineb lapsendamisest, mil vanemate 30

hooldusõigus peab olema täielikult ära võetud, lapse vanemad on surnud või on nad andnud nõusoleku lapsendamiseks. Greete pelgas küll pisut seda, et tema hoolitsusele saabunud laps naaseb mingil hetkel oma sünniperre, sest bioloogilised vanemad tulevad oma eluga taas toime. Ta kartis, et see tegelikkuses ju positiivne perspektiiv teeks talle haiget, sest ta jõuaks lapsesse kiinduda ega sooviks temast lahkuda.

„Soovin ühel väikesel inimesel aidata üles kasvada, ennast leida. Olla talle hea ema, pakkuda talle hoolt ja armastust, märgata lapse vajadusi ja neid rahuldada. Kunagi tulevikus oleksin ma õnnelik, kui laps mulle oma lapsed hoida tooks, aga kui ta seda ka ei tee, ei juhtu sellest midagi. Ma soovin väga, et lapsest saaks mulle ühel hetkel võrdne suhtluspartner, koos oleks seltsim meil mõlemal. Ma olen valmis lapse minevikuvalu leevendama,“

Samas mõistis Greete, et tema perre saabuval lapsel on õigus ja vajadus kohtuda oma bioloogiliste lähedastega ning ta ei saa endale lubada nende inimeste arvustamist. Greete leidis, et lapse ja tema lähedaste kohtumised võiksid toimuda neutraalsel pinnal, mitte tema kodus. Ta lootis, et kohtumiste korraldamisel aitab teda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Just sellised olid Greete mõtted enne seda, kui ühel päeval teatati talle peret vajavast Maksimist. Greetel on meeles esimene emotsioon – nii tore, ma olen selleks valmis! Teda ei heidutanud tõsiasi, et Maksim on vene emakeelega ja ei oska väga hästi eesti keelt. Maksimi vanus tegi talle isegi rõõmu – suurema lapsega saabki rohkem ette võtta. 31

Esimesel kohtumisel oli Maksim häbelik, kuid asjalik. Kui Greete midagi küsis siis Maksim ka vastas. Neli kuud said Maksim ja Greete kokku. Kuna nad elasid eri linnades, said nad kohtuda nädalavahetustel. Koos käidi söömas, jalutati linnas, külastati spaad. Lõpuks tuli Maksim Greete juurde paariks päevaks külla. Jõulud veedeti juba koos.

Koolis käimine pole olnud lihtne. Maksimil on väga keeruline omandada eesti keele kirjatähti, matemaatika Maksimile seni meeldib ja ta on selles edukas, kuid eestikeelsetest tekstülesannetest on tal raske aru saada. Ka hommikune kooliminek pole lihtne. Maksim leiab erinevaid põhjuseid, miks ta just sellel päeval kooli ei peaks minema, ning Greete peab mängu panema kogu oma veenmis- ja kehtestamisoskuse. Koolis on olnud probleeme käitumisega. Maksim kasutab ebatsensuurseid sõnu ja satub tihti konfliktidesse. Ühel korral mängis Maksim koos klassivendadega koolistaadionil jalgpalli, kuid oma lapsele vastu tulnud emale tundus, et Maksim oli mänguhoos liialt agressiivne ja lõi teist poissi. Klassivenna ema andis toimunust teada klassijuhatajale. Üsna varsti pärast eelmist juhtumit vigastas Maksim rüseluses kooliõe kätt, mille tagajärjel tekkis tüdruku käele väike veritsev haav. Paar päeva hiljem valas Maksim õues ühest tänavalt leitud pudelist koolivennale vett peale. Kõik kolm juhtumit leidsid aset ühel nädalal ja Maksimi klassijuhataja otsustas poisi nädalaks tundidest eemaldada.

Greete oli nüüd Maksimi hoolduspere vanem. Greete juurde elama asudes helistas Maksim kõigile sõpradele ja andis teada, et tal on nüüd uus kodu.

ALGAS GREETE JA MAKSIMI ÜHINE ELU Greete esimene ülesanne oli leida Maksimile sobiv kool. Maksim oskas küll eesti keelt, kuid polnud päris selge, kas piisavalt, et eesti keeles õppida. Pärast mitme kooli külastamist leidis Greete Maksimile ühe eesti õppekeelega kooli, kus õpetaja oli valmis leppima eripäradega. Klasski oli väike, seal õppis vaid kümme õpilast.

Greete on tähele pannud, et Maksim soovib kõiges olla parim. Ühel hommikul ütles Maksim, et ta vist ei julge kooli minna, sest täna on kehalise kasvatuse tund. Ta on alati olnud seal esimene, kuid äkki täna ei ole. Ta ei taha jääda teiseks.

märgib Maksim tihti kõva häälega, et vot seda sõin ma lastekodus. Söömisega on asjad olnud teistmoodi, kui Greete alguses eeldas. Maksim rääkis nende esimestel kohtumistel, et ta sööb kõike. Tegelikkuses nii lihtne siiski ei ole, Maksim valib väga toitu. Isu mingite toitude järgi käib tal lainetena. Maksim oli vahepeal valmis nädal aega sööma praemuna. Või viinereid. Aga putru ei ole ta seni üldse olnud valmis sööma. Greetel on veel pikk tee selleni, et Maksim nõustuks toituma mitmekülgselt ja tervislikult.

Ka uusi eestikeelseid sõnu püüab Maksim õppida turvaliselt. Greetel on kass Kirru, kes kuuleb alati esimesena kõiki Maksimi vastõpitud eestikeelseid väljendeid, kassile on neid esimesena kõige julgem öelda. Kirruga sideme loomine võttis Maksimil aega. Kui Maksim tuli perre, siis küsis ta Greetelt – kas ma võin Kirrut lüüa, ma löön hästi vaikselt. Greete selgitas lapsele, et kassile, nagu mitte ühelegi teisele elusolendile ei tohi ka hästi vaikselt haiget teha. Nüüd käib Maksim kassi kallistamas ja löömine pole enam jutuks olnud. Õhtuti, kui Maksim ootab oma toas und, pikutab Kirru tema voodi ees. Kui Maksim jääb magama, suundub kass elutuppa Greete juurde.

Unega oli esimestel nädalatel raske. Maksim tõusis öö jooksul korduvalt üles ja tuli Greetet otsima. Tänaseks päevaks on olukord paranenud. Maksim paneb õhtul silmad kinni ja magab rahulikult hommikuni. Ta on Greetele rääkinud, et ka unenägusid ei näe ta enam nii palju kui alguspäevadel. Greetele teeb ka muret Maksimi soov olla piiramatult arvutis ja vaadata sealt erinevaid vägivaldse alatooniga videoid.

Maksim soovib varjata, et ta on lastekodust. Ta pelgab, et teda hakatakse narrima. Maksim ei luba Greetel seda kellelegi öelda, samas ise ei pane tähelegi, kuidas ta sellest kogu aeg räägib. Greetega poes ringi käies

Esimestel nädalatel oli Greetel raske Maksimini jõuda, poiss vastas ta küsimustele ruttu kahesõnaliselt: „Ei tea.“ Võis aru saada, et ta isegi ei mõelnud Greete küsimuste peale, 33

vaid keeras end juba enne lukku. Ajapikku on olukord muutunud. Greete saab Maksimiga asju arutada, laps on avatum ja argumenteerib oma valikuid.

oksi ja purustada neid hiljem oksapurustajaga, mille ta on ise eelnevalt kokku pannud. Maksim kuulab meelsasti venekeelset räppi. Greete leiab, et vene kultuur on rikkalik ning ta soovib last kasvatades talle kindlasti ka vene kultuuri pakkuda. Ometi pole ta päris kindel, kas just räpp selle kultuuri parim esindaja on. Huvitaval kombel meeldib Maksimile väga ka lastelaul „Tahan, ei taha“. Seda sattusid nad juhuslikult kuulama ühest raadioreklaamist, nüüd on Greete ja Maksim ka laulu videot vaadanud. Laulu sõnad – „Tahan. Ei taha. Ma ise ei tea, kas olla natuke paha või päriselt hea....“ on väga tähenduslikud ka Maksimi puhul, sellest on Greete ja Maksim omavahel rääkinud.

Greete püüab leida Maksimile köitvaid tegevusi. Esialgu tundis Greete, et nüüd ongi see hetk käes – tal on laps, kellele tuleb pakkuda kõike ja ruttu, sest ta on seda aega nii kaua oodanud. Mõne kuu möödudes on ta aga rahunenud. Maksim on tema juures elanud ju vaid kolm ja pool kuud. Lapse jaoks on absoluutselt kõik uus – uus kodu seni tundmatus linnas, uus kool ja uued kaaslased. Küll ta jõuab tulevikus leida just talle sobivad ringid ja hobid. Las ta kohaneb esialgu oma uue eluga Greete juures.

GREETE ON RÕÕMUGA TAJUNUD, ET MAKSIMILE MEELDIVAD LOOMAD JA TA OSKAB LOODUSE MÄRKE TÄHELE PANNA

TUGI LAPSE KASVATAMISEL Greete on olnud avatud ja otsinud tekkinud küsimustele vastuseid. Ta kasutab selleks hooldusperesid toetavat tugisüsteemi, MTÜ Oma Pere erinevaid teenuseid.

Kui nad käisid viimati maakodus ning jalutasid looduses ja imetlesid parte, märkas just Maksim kauguses seisvat saarmast, keda polnudki puude vahel nii lihtne tähele panna. Maksimile meeldib ka õues tööd teha, saagida

Kõige keerulisem on tema jaoks olnud mõista, kus peaksid Maksimi kasvatades olema piirid. Kus võiks 34

lapse soovidele vastu tulla ning kus on selgelt ja kehtestavalt esitatud reeglid ainuvõimalikud, et luua lapsele turvaline kasvukeskkond. Greete usub, et väga paljud lapsevanemad on põrkunud sarnaste probleemidega, kuid neil on veidi lihtsam, sest nad tunnevad oma last sünnist peale.

MTÜ Oma Pere psühholoogi toel on Greete mõistnud, et esialgu on kõige olulisem lapsega suhte loomine. Olulised on kindlad rutiinid, samuti lapse abistamine, isegi siis, kui laps tegelikult ise hakkama saaks. Lapsed tahavad lihtsalt kirglikult teada ja tunda, kuidas neid armastatakse. Näiteks teeb Greete vahel Maksimile võileiva valmis, olgugi et teab, et Maksim suudab küll ise endale võileiva teha. Siinkohal on Greetele abiks olnud G. Chapmani ja R. Campbelli raamat „Armastuse 5 keelt lastele“.

tahavad lihtsalt kirglikult teada ja tunda, kuidas neid armastatakse.

Greetele meenub, et kui ta ükskord üritas just raamatus väljapakutud moel läbi julgustavate sõnumite Maksimiga vestelda, hakkas poiss naerma ja küsis Greetelt, mis tal plaanis on. Greete osales ka lastele piiride seadmist käsitleval grupinõustamisel. Grupinõustamise 35

positiivne mõju on eriti suur seetõttu, et lisaks lektorile jagavad oma praktilisi näpunäiteid ka koolitusel osalejad, teised lapsendaja-, hooldusja eestkostepered.

Kuid Greete usub, et küllap oleks lõplik otsus olnud ikka sama. Ka selle möödunud lühikese aja põhjal saab Greete öelda, et tegelikult on tal juba läinud lihtsamaks. Ta enesekindlus on kasvanud. Alguses muretses Greete iga sammu pärast, analüüsides ennast, kas ta ikka on õigel rajal. Nüüd on ta jõudnud teadmiseni, et kõige tähtsam on lapsega hea ja usaldusliku suhte loomine. Kui see on loodud, suudab ta heade toetajate abiga kõik mured lahendada.

Greetel on mentor, inimene, kes on ise lapse perre võtmise rõõmud ja mured läbi elanud ning oskab läbi enda kogemuse hoolduspere vanemat toetada. Lisaväärtusena on mentoril lapsed, kellega Maksim saab aega veeta. Maksimil on küll tekkinud mõned sõbrad, nii eesti kui ka vene rahvusest lapsed. Ent laiem suhtlusvõrgustik eesti keele õppimisel ja uue kasvukeskkonnaga kohanemisel teeb ainult head.

Tegelikult on ju palju toredaid hetki. Perre saabudes suutis Maksim ujuda korraga vaid neli–viis tõmmet. Täpselt nii palju, kui oli võimalik läbida ühe hingetõmbega. Nüüd ujub ta 25 meetrit ühe minutiga.

TÄNASED MÕTTED Greete on mõelnud, et kui keegi oleks talle enne Maksimi perre saabumist näidanud filmilindilt tema ja Maksimi elu järgnevatel kuudel, siis ei teagi, mis ta oleks otsustanud. Võib-olla oleks ta oma otsuses saada hoolduspereks veidi rohkem kõhelnud. Sest ei saa ju väita, et tal on olnud lihtne ning aega on kulunud vaid kolm ja pool kuud. Kindlasti on ka ees murekohti.

Ilus hetk oli siis, kui Greete ja Maksim jalutasid koos mere ääres ja korjasid mere poolt lihvitud kivikesi. Ilus hetk on siis, kui Maksim jätab oma toimetused ja tuleb äkki Greetet kallistama. Siis, kui midagi head süües küsib Maksim, kas Greetele ikka ka midagi jäi.

Siis, kui Maksim tuleb koolist ja on oma taskuraha eest ostnud Greetele kommi.

Sotsiaalkindlustusameti põhja piirkonna lastekaitse osakonna peaspetsialist Aasa Rohtla

Ja ilus on kindlasti see hetk, mil Greete läheb toast välja ja ütleb Maksimile, et võid arvutis olla tunni ning Maksim helistab tunni pärast ise Greetele – ma tulin arvutist välja, on ju, ma olen tubli!

Kohtusin Greetega esimest korda eelmise

Üha rohkem on neid hetki, mil Greete tajub, et tal on Maksimiga hea side ja nad saavad arutada igasuguste maailma asjade üle. Greete mõistab siis kui terane ja arukas laps tal kasvatada on.

hoolduspereks. Greete esitas kõik vajalikud

Selleks kevadeks on Greetel plaanid. Maksim soovib minna oma asenduskodusse elama jäänud sõbra sünnipäevale. Siis saab laps külastada ka endist kodulinna. Greete on kogenud, et kui Maksim juhtub vahel televiisoris nägema sealseid tuttavaid kohti, on ta väga elevil.

meelde tema hea suhtlusoskus, realistlik

Tõenäoliselt kohtub Maksim endist kodulinna külastades ka oma isaga. Maksimi ema pole poja elukäigu vastu mingit huvi tundnud, kuid isa on lastekaitsetöötajalt ikka uurinud, kuidas pojal uues peres läheb. Kunagi tulevikus tunneb Maksim tõenäoliselt huvi ka oma kolme õe vastu, kellest ta hetkel veel midagi ei tea.

ma oma tollastele mõtetele saanud kinnitust.

aasta alguses. Ta oli kolm aastat varem

esitanud lapsendamise sooviavalduse. Kuid

nüüd oli temani jõudnud info, et alates 2018. aasta algusest on sotsiaalkindlustusameti

ülesanne hooldusperede ettevalmistamine ja sobivuse hindamine. Greete soov oli saada ka dokumendid, täiendatud sai juba varasemalt

vormistatud pereuuring ning paari kuu pärast oli Greete üks esimesi hooldusperesid just loodud hooldusperede registris.

Mulle jäi tookordsetelt kohtumistelt Greetega maailmavaade ja avar silmaring. Ma olin päris kindel, et kui tal ka peaksid ühel hetkel last kasvatama asudes tekkima murekohad, julgeb

ta spetsialistidelt abi küsida. Samuti on temas

võimekus analüüsida lapsepsühholoogiat käsitlevat kirjandust ja sealt endale ise olulist teavet hankida.

Praegu Greete ja Maksimiga suheldes olen

Nende kodus on mõnus ja soe õhkkond, kus on teineteisest hoolimist, nalja ja põnevaid arutlusi

teemal „miks mingid asjad maailmas on just nii nagu nad on“.

Mul on väga hea meel, et Greete ja Maksim kohtusid.

PRIDE-i koolitus – kellele ja miks? Reet Rääk PRIDE-i koolitaja

Enelis Linnas Tervise Arengu Instituudi asendushoolduse projektijuht

Lapsevanemaks ei sünnita ja lapsedki ei sünni koos kasutusjuhendiga. Lapse kasvatamine on vastutusrikas eesmärgipärane tegevus, mille käigus kasvavad nii laps kui tema vanemad. Iga lapsevanem vajab lapse kasvatamisel aeg-ajalt nõu ja tuge. Kindlasti aga vajavad lisateadmisi ja tuge vanemad, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud last.

PRIDE-i eelkoolitus õpetab nägema käitumise taha

MIKS PEREDEL, KES KASVATAVAD TEISTEST VANEMATEST SÜNDINUD LAST, ERITEADMISI JA OSKUSI VAJA ON?

Selleks et mõista sünniperest eraldatud laste võimalikke tundeid ja käitumist, saada lapse kasvatamiseks teadmisi ning analüüsida oma ressursse, vajadusi ja valmisolekut hakata hoolduspere vanemaks, eestkostjaks või lapsendajaks, on loodud PRIDE-i eelkoolitus. Koolituse käigus õpivad osalejad mõistma bioloogiliste vanemate ja lapse tundeid seoses perest eraldamisega, saavad parema ettekujutuse lastekaitsetöötaja tegutsemispõhimõtetest ning asendushooldusest. Nad mõtestavad iseenda rolli koostöövõrgustikus ja lapse perre võtmise mõjusid ning mõtlevad sellega kaasnevatele võimalikele muudatustele. Lisaks saab koolitusel vahetada kogemusi ja mõtteid teiste perede ja koolitajatega ning mõista, kui oluline on küsida vajaduse korral abi – ja kuhu abi saamiseks pöörduda. Kõik see on vajalik, et hinnata oma potentsiaali pühenduda teistest vanematest sündinud lapse kasvatamisele.

L a p s e l , ke s o n e ra l d a t u d o m a sünnivanematest, on elus on olnud mitmeid traumaatilisi kogemusi (hooletusse jätmine, väärkohtlemine ja muidugi eraldamine oma sünniperest). Peredel, kes sellise eluko g e m u s e g a l a p s i k a s v a t a v a d , peavad olema lisateadmised ja oskused, et tagada lastele turvaline ning arengut toetav kasvukeskkond. Enne lapse perre tulekut arvavad paljud pered, et laps rõõmustab võimaluse üle uude perre elama asuda. Lapse kasvades võib aga tekkida küsimus, miks väljendab laps selliseid tundeid nagu viha, hirm ja kurbus. Võib ju tunduda, et laps peaks olema õnnelik, sest ta ei pea enam kasvama endale ebasobivas keskkonnas. Tegelikult aga elab laps üle oma pere kaotust. Lapsed armastavad oma vanemaid, kes jäävad lapsele alati oluliseks. See tekitab lastes erinevaid emotsioone ja võib panna käituma täiskasvanute jaoks mõistmatult. Tegelikult aga on lapse käitumise taga tema erinevad vajadused. 39

Lapse kasvatamiseks vajalike teadmiste omandamine

Iseenda ja perekonna ressursside tundmine ja nendega arvestamine

Lapse ja bioloogilise perekonna mõistmine ja nende vajadustega arvestamine

TEADLIKU OTSUSE TEGEMINE

Koostöövõrgustiku tööpõhimõtete tundmine ja omaks võtmine

lapsendamise fakti unustada, jätab ta tähelepanuta lapse vajaduse teada oma juuri, seades nii ohtu lapse positiivse minapildi kujunemise. PRIDE-i eelkoolituse üks eesmärk ongi edendada positiivseid suhteid potentsiaalsete hoolduspere vanemate, eestkostjate ja lapsendajate ning bioloogiliste vanemate ja lastekaitsesüsteemi vahel, et tagada koostööks vajalik suhtlus.

SUHTE HOIDMINE PÄRITOLUPEREKONNAGA Oluline aspekt teistest vanematest sündinud laste kasvatamisel on lapse päritolu arvestamine ja austamine. Suhete säilimine sünnivanemate ja teiste lähedastega on lapse identiteedi-, kuuluvus- ning kindlustunde saavutamisel otsustava tähtsusega. Mitte ainult hoolduspere vanematel ja eestkostjatel, vaid ka lapsendajatel tuleb lapse huvides olla valmis suhtluseks bioloogiliste vanematega. Kui lapsendaja püüab iga hinna eest 40

BIOLOOGILISED VANEMAD

HOOLDUSPERE VANEM EESTKOSTJA LAPSENDAJA

SUHTLEMINE LAPSE HUVIDES

LASTEKAITSE

ainulaadsust ning varasemaid elukogemusi (sh traumakogemuse mõju lapse arengule), ja tegelema mahajäämustega lapse arengus.

VIIS PRIDE-I PÕHIPÄDEVUST Seega on PRIDE-i eelkoolitus kogum erinevaid teemasid vanematele, kes soovivad võtta vastutuse kasvatada teistest vanematest sündinud last. Koolitusel, mis koosneb lisaks õppekordadele ka perekülastustest ja hindamise kohtumisest, toimub PRIDE-i koolitajate ja pere koostöös pere tugevuste ja vajaduste analüüsimine ehk kooshindamine. See tugineb viiele PRIDE-i põhipädevusele:

3. Lapse toetamine suhetes bioloogilise perekonna ja teiste lapsele oluliste isikutega. Vanemad peavad mõistma lapse päritolu ja minevikusuhete olulisust. Nad peavad olema valmis toetama neid suhteid ning lapse toimetulekut tunnetega, mis on suhtlemisega seotud. 4. Lapsele pühendumine ja usalduslike suhete loomine kogu eluks. Vanemad peavad mõistma lapse perre tulemisega kaasnevaid muutusi ja olema nendeks valmis. Vanematel peab olema valmidus pakkuda lapsele turvalisi ja toetavaid suhteid kogu eluks, kaasates selleks terve perekonna ja lähedased.

1. Lapse kaitsmine ja üleskasvatamine. Perel peab olema valmidus pakkuda lapsele tema arengut toetavat hoolitsust ja kasvatust, turvalist keskkonda ja vajalikku tuge. 2. Lapse arengu toetamine. Pere peab olema valmis toetama lapse igakülgset arengut, arvestades lapse 41

5. Lapse huvides koostöö tegemine. Vanematel peab olema valmidus teha erinevate osapooltega koostööd. Vanemad peavad teadma koostööpartnerite õigusi, kohustusi ja rolle. Nad peavad julgema vajaduse korral abi küsida.

Lisaks eelkoolitusele on Tervise Arengu Instituudis välja töötatud ka PRIDE-i põhikoolituse õppekava, mille eesmärk on toetada peresid, kelle peres juba kasvavad teistest vanematest sündinud lapsed. Koolitusel antakse peredele teadmisi ja oskusi spetsiifilistel teemadel ning pakutakse peredele tuge ja enesearendamise võimalust. Põhikoolituse teemad on välja tulnud koolitusvajaduse analüüsist, sealhulgas on arvestatud perede tagasisidet. Põhikoolitusel on suur osakaal kogemuste vahetamisel, mis põimitakse olemasoleva teooriaga. Koolitused toimuvad kas laupäeviti (8 akadeemilist tundi) või argipäeva õhtuti 4 akadeemilise tunni kaupa.

Eelkoolitus koosneb üheksast 3tunnisest õppepäevast, mille viivad läbi kaks koolitajat, kellest üks on sotsiaalvaldkonna pädevusega ja teine lapsendamise, eestkostja või hoolduspere vanema kogemusega. Koolituse läbimise kohta saavad pered tunnistuse koos kaaskirjaga, millest selgub pere valmisolek lapse kasvatamiseks. Kahe aasta jooksul pärast PRIDE-i eelkoolitust kogunevad pered veel viiel päeval supervisioonideks, e t j ag a d a koge m u s i j a ko g e tu t analüüsida.

Samuti on teistest vanematest sündinud laste vanemate toetamiseks vanemlusportaalis Tark Vanem loodud alamteema „Kasupere“, kuhu lisatakse täiendavalt kasuperede toetamiseks erinevaid materjale.

VÄÄRTUSLIKUD SUHTED Anneli Tõru, sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni 116111 konsultant

Kui hetkeks peatuda ja küsida endalt, millest mul kõige enam puudu on, siis milline see vastus oleks? Kindlasti võiks olla rohkem raha, et saaks korrakski „rattast“ välja. Ka tervisesse võiks rohkem panustada, et jõuaks kõrgema eani tööd teha. Kindlasti tekib sellise retoorilise küsimuse peale veel hulganisti huvitavaid mõtteid, kuid kas mitte ei kuma nende kõigi tagant üks ja ühine nimetaja – aeg. Kõige enam on meil puudu ajast! Ootused, mis survestavad meid väljapoolt, ja kohustused, mida endale ise seame, dikteerivad tempo ja manitsevad teadvust mitte seisma jääma. Nii kiiresti kui teadus ka ei areneks, jääb üks suurus konstantseks – ja see on 24-tunnine ööpäev. Kui palju me seda ei venitakse või liidetavaid võrrandis ümber ei mängiks, summa on ikka sama.

kui põgus musi või õlale patsutus hommikul ning õhtul enne magamaminekut, kiiruga hüütud kohustuslikud küsimused päevasündmuste kohta, taskusse pistetud pirukaraha või ebamäärased lubadused minna kuskile, kui tööd on vähem ja raha rohkem. Väliselt tunduks kõik nagu normaalne, kuid lapse hing käriseb, veritseb ja seejärel armistub ning paraku jääb see kõik juba lapsevanema eest varjatuks. Katkiste suhete ja segaste tunnetega lapsi pöördub lasteabitelefonile 116111 iga päev. Sageli, sõltumata pöördumise algsest põhjusest, jõuab juhtum ikkagi suheteni lapsevanematega. Väga harva on laps oma vanema suhtes otseselt süüdistav, pigem kartlik ja hirmunud ning tunneb end ise tekkinud olukorra põhjustajana. Kurvaks teeb asjaolu, et tihti on lasteabi teenuse pöördumiskanalid lapsele ainuke võimalus arutada täiskasvanud inimesega väga erinevatel teemadel, füsioloogilistest muutustest narkootikumide kasutamiseni, koolipingetest soovimatu raseduseni. Lasteabi konsultandid ärgitavad lapsi alati suhtlema oma vanematega, kuid pahatihti ei olevat seda võimalik teha, kuna vanemad on tööl, puhkavad tööst või neid lihtsalt peljatakse

Kahjuks jõuab see tõdemus meieni alati natuke liiga hilja, ja seda läbi suhete. Ajahädas rabeledes oleme jätnud piisava tähelepanuta oma lähedased, sõbrad, lõpuks ka iseenda. Ja lapsed! Laps oma nooruses ja siiruses ei oska teinekord sõnadesse panna ja selgelt väljendada oma igatsust vanemate järele, soovi midagi ühist ette võtta või lihtsalt kaisus olla. Et ta tahaks midagi enamat 44

LASTEABITELEFONI KONTAKTID:

tülitada oma liiga tavaliste muredega. Kindlasti on enamik lapsevanemaid oodanud kunagi ärevalt oma lapse sündi ja kujutanud ennast emana-isana tegemas lapsega kõike, mis on meeldiva mälestusena tulnud oma lapsepõlvest või vastupidi, kompenseerimas seda, millest ise puudust tunti. Kuhu on meie unistused kadunud ja kas lapsele antud lubadust võib petta? Võtkem see aeg anda lapsele tunda oma kohalolu ja armastust. Et ta teaks, et olete tema jaoks alati olemas.

telefon 116111 e-post info@lasteabi.ee veebivestlus kodulehelt www.lasteabi.ee („Küsi abi“ või „Alusta vestlust“) lasteabi äpp (otsisõna „lasteabi“) Lasteabitelefon kodulehelt www.lasteabi.ee ja FB lehelt leiab nõuandeid ja infot erinevate teemade, materjalide ja kontaktide kohta

Lasteabitelefon 116111 on ööpäevaringne ja üle-eestiline tasuta teenus, et küsida nõu lastega seotud teemadel või anda teada abivajavast lapsest. Nõustamist pakutakse eesti, vene ja inglise keeles telefoni teel ja kirjalikult, soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks.

RIIGI ÕIGUSABI: milleks, kellele ja kuidas? Rene Hallemaa Advokaadibüroo Valge & Uiga

Õiguslike vaidluste tekkimisel on inimese esimesi muresid, kust saada abi ja kui palju see maksab. Levinud arusaama järgi on kohtus käimine kulukas ning advokaadi esindust saavad lubada endale vaid keskmisest jõukamad inimesed. Päris nii see siiski ei ole. Kvaliteetset õigusabi on võimalik saada ka neil, kes majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal õigusteenuse eest tasuda või suudavad seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund pärast õigusteenuse eest tasumist ei võimalda enam elementaarset toimetulekut.

Riik rahastab riigi õigusabi osutamist Eesti Advokatuuri kuuluvate advokaatide osutatava teenusena. Esmase õigusabi teenust rahastab riik ka Eesti Õigusbüroo juristide osutatava teenusena. Artiklis selgitan lähemalt advokaatide pakutava riigi õigusabi olemust ja selle taotlemise tingimusi.

tulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid. Veel võetakse arvesse taotleja ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning kohtu hinnangul muid tähendust omavaid asjaolusid. Riigi õigusabi taotlus tuleb koos majandusliku seisundi teatisega esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Riigi õigusabi taotluses ja majandusliku seisundi teatises on kohustus esitada tõesed andmed. Majandusliku seisundi teatises esitatud andmete kontrollimiseks võib kohus nõuda teistelt isikutelt või asutustelt (nt krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt) teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Taotluse esitamise lihtsustamiseks on ette nähtud blanketid, mis on kättesaadavad riigi õigusabi veebileheküljelt http://www.riigioigusabi.ee ja mille täitmine peaks olema igale inimesele jõukohane.

Riigi õigusabi seisneb selles, et õigusvaidluses, milles isik osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri määratud advokaat. Siiski tuleb arvestada, et riigi õigusabi ei ole alati tasuta. Nimelt võidakse riigi õigusabi andmine otsustada kolmel erineval viisil: 1. kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2. kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult või osaliselt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3. kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult või osaliselt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määrab kas ja millises ulatuses peab isik riigi õigusabi tasu ja -kulud hüvitama. Seda määrab kohus taotleja majandusliku olukorra alusel. Õigusabi taotleja majanduslikku olukorda hinnates arvestab kohus esiteks inimese vara ja sisse-

KUIDAS TOIMUB ADVOKAADI MÄÄRAMINE? Isikule õigusabi osutama hakkava advokaadi valik sõltub mitmest 48

asjaolust. Pärast riigi õigusabi andmise määruse tegemist sisestab kohtuametnik õigusabi tellimuse riigi õigusabi infosüsteemi, kus tellimused jaotatakse advokaatide vahel, kes on märkinud ennast riigi õigusabi osutama. Tellimused jaotab ettenähtud korra järgi arvuti ning tellimuse vastuvõtmiseks peab advokaat teatud aja jooksul tellimuse kinnitama või sellest loobuma. Selliselt saab advokaat ise hinnata, kas tal on kliendi huvide kaitsmiseks vajalikud teadmised ja piisavalt aega, et osutada eeldatavas mahus õigusabi. Vastasel juhul on advokaat kohustatud täitmiseks tulnud tellimusest keelduma.

advokatuuri eksam). Erinevus on üksnes selles, et riigi õigusabi osutamiseks peab advokaat liituma riigi õigusabi infosüsteemiga (RIS) ning olema valmis täitma teatud olukordades ka kohustuslikke tellimusi. Advokaatide (erinevalt juristidest) osutatava õigusabi kvaliteeti aitavad tagada mitmed seaduses sätestatud lisatagatised: 1. advokaadil on seadusest tulenev kohustus pidevalt täiendada enda õigusteadmisi (läbimist hindab perioodiliselt advokatuuri kutsesobivuskomisjon); 2. õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt;

KAS ADVOKAADI ÕIGUSTEENUSELE KEHTIVAD STANDARDID?

3. advokaadi tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks on advokaadibüroo pidaja kohustatud sõlmima kutsekindlustuslepingu (kutsekindlustuse olemasolu kontrollitakse) ning

Kindlasti ei ole riigi õigusabi osutavate advokaatide puhul tegemist väheste teadmistega, olematute kogemuste ja madala kvaliteediga õigusabi osutavate advokaatidega. Riigi õigusabi osutavad advokaadid osutavad õigusabi ka lepingulistele klientidele. Tegemist on Eesti Advokatuuri liikmetega, kellele kehtivad advokatuuri liikmeks astumisel samad reeglid (mh tuleb sooritada

4. advokaadi ja advokaadibüroo tegevust reguleerivate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest on huvitatud isikul õigus esitada advokatuuri aukohtule taotlus aukohtumenetluse algatamiseks.

Õigusteenuse heale kvaliteedile aitab väga palju kaasa ka kliendi ja advokaadi vaheline hea koostöö. Selle tagamiseks on inimesel endalgi võimalik rääkida kaasa õigusteenust osutava advokaadi valikul. Kui leiad advokaadi, kes on valmis õigusteenust osutama riigi õigusabina, siis tuleb lisada riigi õigusabi taotlusele advokaadi kirjalik nõusolek või esita taotlus advokaadibüroo kaudu. Kohus märgib taotlusest lähtudes riigi õigusabi andmise määruses, et õigusteenust hakkab andma soovitud advokaat ning riigi õigusabi tellimus suunatakse täitmiseks konkreetsele advokaadile. Kui soovitud advokaat siiski tellimust ei kinnita, jagatakse tellimus üldises korras kõigi RIS-is olevate advokaatide vahel.

“Riigi õigusabi osutavat advokaati on võimalik vahetada, kui taotleja ei ole rahul riigi õigusabi osutava advokaadi teenusega või soovib mõnel muul põhjusel senise advokaadi vahetamist. Selleks tuleb inimesel leida uus advokaat, kes talle õigusteenust osutama hakkab. Riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel võib asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. “

VAJADUS LEIDA TEINE ADVOKAAT Riigi õigusabi osutavat advokaati on võimalik vahetada, kui taotleja ei ole rahul riigi õigusabi osutava advokaadi teenusega või soovib mõnel muul põhjusel senise advokaadi vahetamist. Selleks tuleb inimesel l e i d a u u s a d v o k a a t , ke s t a l l e õigusteenust osutama hakkab. Riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi 50

õigusabi saaja kokkuleppel võib asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Samuti ei välista riigi õigusabi saamine õigust menetluse kestel sõlmida konkreetse advokaadiga kliendileping st loobuda riigi õigusabist.

abile kogu menetluse jooksul. Kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb lisaks ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise või sundtäitmise menetlusele.

LAPS RIIGI ÕIGUSABI SAAJANA

Riigi õigusabi osutava advokaadi leiad www.riigioigusabi.ee lehel valiku „otsi advokaati“ alt, kus riigi õigusabi osutavad advokaadid saad valida kui vajutad „kuva lisavalikud“ peale.

Riigi õigusabi taotluse esitamisel tasub tähele panna, et teatud juhtudel on vanema asemel menetlusosaliseks ja riigi õigusabi saajaks laps. Laps on seaduse ja kohtupraktika kohaselt hagejaks elatise nõudmise menetluses või varasema väljamõistetud elatise suurendamise taotlemise menetluses. Lisaks võib laps olla menetlusosaliseks kostjana, kui elatist tasuma kohustatud isik taotleb väljamõistetud elatise muutmist. Sellisel juhul on riigi õigusabi taotlejaks ja saajaks laps oma vanema kui seadusliku esindaja kaudu.

Kõik advokaadid on leitavad advokatuuri kodulehelt https://www.advokatuur.ee/est/advokaadid/eesti-advokaadid, kus saab kasutada ka laiendatud otsingut, et valida advokaati piirkonna ja valdkonna järgi ning kas soovida õigusteenust vandeadvokaadilt või vandeadvokaadi abilt.

MILLEGA RIIGI ÕIGUSABI PIIRDUB?

ADVOKAADIST LAPSE ESINDAJA PÄDEVUS JA ÜLESANDED TSIVIILKOHTUMENETLUSES

Riigi õigusabi osutamine ei piirdu üksnes nõustamise või konkreetse dokumendi koostamisega. Kui riigi õigusabi saamise eeldused on täidetud, säilib isikul õigus riigi õigus-

Advokaat, kes võtab vastu lapse esindamise ülesande, peab olema lapse esindamiseks vajalike isiksuse51

omadustega (sh lapsega suhtlemiseks ja kontakti saavutamiseks vajalike oskustega) ning omama vastavat ettevalmistust. Muuhulgas peab advokaat olema läbinud vastavateemalisi koolitusi (sh laste arengupsühholoogiast, laste kiindumussuhtest ja -häirest, laste küsitlemise tehnikast jms).

“Advokaat, kes võtab vastu lapse esindamise ülesande, kinnitab töö vastuvõtmisega, et tal on lapse esindamiseks vajalikud isiksuseomadused, ta on pädev (kompetentne) lapse õigusi ja huve kaitsma, ta on võimeline lapsega isiklikult suhtlema ja välja selgitama lapse tõelise huvi.”

Advokaat, kes võtab vastu lapse esindamise ülesande, kinnitab töö vastuvõtmisega, et tal on lapse esindamiseks vajalikud isiksuseomadused, ta on pädev (kompetentne) lapse õigusi ja huve kaitsma, ta on võimeline lapsega isiklikult suhtlema ja välja selgitama lapse tõelise huvi. Lapse esindaja ülesanne on oma kompetentsi piires välja selgitada lapse tõeline huvi ja esindada last kohtumenetluses. Selleks lapse esindaja oma võimaluste piires selgitab välja asjaolusid, mh eestkosteasutuselt, kogub ja esitab kohtule asja õigeks lahendamiseks asjassepuutuvaid tõendeid või esitab kohtule taotluse tõendi kogumiseks. Sõltuvalt lapse huvist teeb lapse esindaja ise taotlusi kohtule, vastavatele ametiasutustele/-isikutele toimingute tegemiseks.

koostab selleks omapoolse kompromissiettepaneku. Lapse esindaja juhib vanemate vahelisi läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks ja kajastab vanemate kokkuleppe kohtule esitatavas dokumendis.

Lapse esindaja teeb lapse esindamisel koostööd kohaliku omavalitsuse asjassepuutuvate ametnikega. Lapse esindajal on laste hooldusõiguse vaidlustes, lastega suhtlemise korraldamisel ja lepitusmenetluse läbiviimisel kohustus kohtuda vähemalt 5-aastase, piisava arusaamisvõimega lapsega tema ärakuulamiseks ja seisukohtade väljaselgitamiseks. Noorema kui 5-aastase lapsega kohtumine on soovitatav, kui see on vajalik tulenevalt vaidlusaluse asja olemusest. Lapse esindaja kohtub lapsega üldjuhul ilma vanemate juuresolekuta. Vanemad peavad lapse esindajal võimaldama soovi korral kohtuda lapsega vanemate juuresolekuta.

Lapse esindaja peab esindusülesannet täites olema erapooletu, lähtuma üksnes lapse õigustest ja huvidest ning ei tohi muutuda ühe vanema esindajaks. Vanemad ei või eeldada lapse esindajalt ühe vanema huvide kaitsmist ning lapse esindajat selleks mõjutada. *** Rene on advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni ja riigi õigusabi komisjoni liige ning aktiivselt osalenud ka tööõiguse komisjoni töös.

Lapse esindajal on kohustus osaleda kohtuistungil. Lapse esindaja selgitab välja vanemate seisukohad enne lapse esindajana seisukoha kujundamist ja kohtule esitamist.

Artikkel ilmub Lastekaitse Liidu projekti Hea nõu lastega peredele raames

Lapse esindaja peab olema kogu menetluse käigus aktiivne, aidates kaasa lapse huvidest lähtuvalt vaidluse kiirele lahendamisele. Lapse esindaja teeb kõik endast sõltuva, et vanemad saavutaksid lapse huve arvestava rahumeelse kokkuleppe. Seejuures lapse esindaja algatab vanemate vahelisi läbirääkimisi, vajadusel 53

MIDA JÄRGIDA LASTEASU PILDISTAMISEL Igal kevadel õppeaasta lõpetamise ajal tehakse fotosid fotosid ja ka videosid. Ka igapäevane pildistamine ja salvestamine muutub aina tavalisemaks. Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitustel on kerkinud esile küsimused, kuidas ja millistel tingimustel on õige ja lubatud laste fotografeerimine ja nende isikuandmete jagamine. Kuigi Andmekaitse Inspektsioonja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on koostanud vastavaid juhendmaterjale, oleme koos nende asutuste spetsialistidega pannud lihtsas keeles lühidalt küsimuste-vastuste vormis kokku info, mis aitaks õpetajaid igapäevatöös. Vastuseid aitasid koostada HITSA jurist Raili Sassian ja AKI vaneminspektor Kadri Levandi.

UTUSTES

Millistest põhimõtetest tuleb lähtuda lasteasutuses või koolis pildistamise puhul?

Millistel juhtudel võib lasteasutuses või koolis pildistada ilma, et lastelt või vanematelt oleks selleks nõusolekut küsitud?

Lasteasutuses pildistamisel ja filmimisel tuleb lähtuda AKI juhendist kaamerate kasutamise kohta (peatükid 2, 3, 6, 12): https://www. aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/ article_files/kaamerate%20juhis%20 (01.07.2016).pdf

Haridusasutus on üldjuhul avalik koht, kuid avalikuks ei saa pidada klassiruumis/rühmas toimuvaid tunde, mis on mõeldud kindlale grupile lastele, samuti duširuume, WCd jt privaatseks kasutamiseks mõeldud ruume. Haridusasutuse avalikus ruumis (nt õueala) ja avalikel üritustel (nt aktustel), võib ilma laste ja lastevanemate nõusolekuta avalikustamise eesmärgil pildistada-filmida, kuid eelnevalt tuleb tagada teavitus kohapeal, et isikutel oleks võimalus ise otsustada, kas soovivad kaamera ette jääda või mitte. Pildistamiseks/filmimiseks ei pea küsima luba, kui tegemist on õppetegevuse osaga, näiteks esinemisoskuse arendamiseks lapse filmimine eesmärgiga filmi analüüsida ja lapsele tagasisidet anda. Isiklikuks otstarbeks võib iga inimene haridusasutuses pildistada/filmida ilma eelnevat nõusolekut küsimata. Näiteks võib lapsevanem lasteaias oma last pildistada nii, et pildile jäävad ka teised lapsed ilma selleks teistelt lastevanematelt luba küsimata, 56

kelleks reeglina on lapsevanem. Seejuures tuleb arvestada, et antud nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

samuti võib õpetaja omale mälestuseks klassis õpilaste tegevust filmide jms. Kindlasti ei hõlma isiklik otstarve piltide/videode avalikuks tegemist Internetis. Viimaseks on alati vaja pildil/videol olevate isikute, laste puhul seaduslike esindajate eelnev nõusolekut.

Perekonnaseaduse (§120 lg7) kohaselt, kui üks lapsevanem annab nõusoleku, siis teise lapsevanema nõusolekut eeldatakse, st piisab ühe lapsevanema loast lapse pildistamiseks. Samas on teisel lapsevanemal alati õigus antud nõusolek tagasi võtta ja kehtima jääb viimasena antud või tagasi võetud nõusolek.

Eelpooltoodust ei tulene, et igaüks võib kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise või pildistamise õigust nõuda. Koolil ja lasteasutusel on õigus kehtestada reeglid oma territooriumil filmimise ja pildistamise kohta. Sellised reeglid peavad kindlasti olema kõigile kättesaadavad, vajadusel tuleb kasutada ka reeglitele viitavaid silte vms.

࿷࿷ Kuidas peaks lasteaed või kool küsima lastelt ja lapsevanematelt nõusolekut lapse pildistamiseks ja nende piltide kasutamiseks? ࿷࿷ Kas luba tuleb küsida enne iga pildistamist?

Millal peab pildistamiseks küsima nii lapse kui lapsevanema luba? Kas piisav on ühe lapsevanema luba?

࿷࿷ Kas luba võib olla üldine, nt „Annan loa oma lapsest fotode ja salvestuste tegemiseks.“

Kui tegemist ei ole eelnevas punktis käsitletud olukorra või õppetegevuse raames pildistamise/filmimisega, siis reeglina võib pildistada/filmida üksnes juhul, kui selleks annavad nõusoleku kõik kaamera vaatevälja jäävad inimesed. Alaealise puhul peab nõusoleku andma lapse asemel tema seaduslik esindaja,

࿷࿷ Kas selliselt antud loa alusel võib fotosid üles laadida internetti avalikuks vaatamiseks? Kas on häid näiteid loa sõnastamise kohta.

Nõusolek peab olema selgesõnaline ja konkreetne kinnitus kirjalikus, elektroonilises või suulises vormis. Soovitav on alati küsida nõusolek kirjalikus vormis, kuna vaidluse korral lasub haridusasutusel kohustus tõendada, et vastav eelnevalt saadud nõusolek on olemas. Nõusoleku sõnastus peab olema lihtsas ja arusaadavas sõnastuses.

alusel fotode/videote kasutamise olukorrad. Iga kord kui fotosid/ videosid kasutatakse eesmärgil, millele ei ole eelnevat nõusolekut saadud, tuleb saada uus nõusolek. NÕUSOLEKU SÕNASTAMISE NÄIDE: Annan haridusasutusele nõusoleku töödelda oma lapse järgnevaid isikuandmeid järgmistel eesmärkidel:

Vaikimist, eeltäidetud (märgistatud) lahtreid ning tegevusetust ei loeta nõusoleku andmiseks.

• Lapse foto – pildistamine, foto salvestamine, hoidmine kooli fotopangas ja avalikustamine eesmärgiga jagada kooli veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites teavet kooli tegevuste kohta või lapse saavutuste avalikult esile tõstmiseks.

Nõusoleku vormis peab olema teave selle kohta, kes on isikuandmete töötleja ning millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse. Lisaks tuleb inimesele teatada võimalusest nõusolek tagasi võtta.

• …

Üldine nõusolek „Annan loa oma lapsest fotode ja salvestuste tegemiseks“ ei ole piisav kuna siit ei selgu, millisel eesmärgil ja viisil lapsest tehtud fotode/video töötlemiseks antakse luba, nt kas neid fotosid/ videosid võib haridusasutuse fotopangas säilitada, kooli veebilehel või sotsiaalmeediakanalis avalikustada jms.

Kas laste nägude katmine või hägustamine fotol asendab lapsevanema nõusolekut pildi kasutamiseks? Isikuandmed on teave inimese kohta, millega teda saab otse või kaude tuvastada. Kui näo katmine/hägustamine tagab selle, et isik ei ole fotolt enam tuvastatav, siis ei loeta seda enam isikuandmete töötlemiseks ja nõusolekut foto kasutamiseks ei pea küsima. Kuid, kui esineb mõni asjaolu,

Võib küsida ka ühe nõusoleku, kui see katab kõik erinevad nõusoleku 58

uuringus osalemisega, siis on eelnev nõusolek vajalik.

mis sõltumata näo hägustamisest võimaldab isikut tuvastada, siis on tegemist isikuandmete töötlemisega ja on vajalik eelnev nõusolek.

Kolleegidega võib pilte jagada, kui see on töö tegemiseks vajalik. Soovitatav on jagada nii, et fotod ei oleks kopeeritavad. Lastega ning nende vanematega piltide jagamisel peab arvestama, et mõni vanem ei pruugi olla nõus nende jagamisega teistega.

Kas lasteasutuse või kooli juhtkond võib lastel, lapsevanematel ja külalistel asutuses pildistamise keelata? Haridusasutus võib oma territooriumil kehtestada reeglid pildistamise ja filmimise kohta ning selguse huvides on väga soovituslik, et seda ka tehtaks. Avalikus kohas (nt aktusel, kooli jõulupeol jne) isiklikuks otstarbeks pildistamise/filmimise keelamiseks ei ole siiski alust ka sisereeglitega.

Kas õpetaja võib pildistada laste loomingut ja neid fotosid jagada (näiteks lisada asutuse kodulehele, ajaveebi, sotsiaalmeediasse või kasutada tööalastes esitlustes)? Ka laste looming võib teatud juhtudel sisaldada isikuandmeid, kindlasti on tegemist isikuandmete töötlemisega, kui selline foto avaldatakse koos lapse nimega. Teose avalikustamisel nimele viitamist nõuavad samas reeglina ka autorikaitse normid. Seda, kas, kus ja millisel õiguslikul alusel loomingust tehtud fotosid võib jagada sõltub töötlemise eesmärgist. Andmekaitse Inspeksioon soovitab avalikustada isikuandmeid alati nii, et isikuandmeid avaldataks minimaalselt (nt ainult eesnimi) ning avaldatu ei oleks otsingumootoritele avatud, sest see on alati isikuid vähemkahjustav viis.

Kas ja millistel tingimustel võib õpetaja pildistada laste tegevusi ning neid fotosid jagada sama asutuse kolleegidega, sama rühma/ klassi laste ja vanematega, oma töö tutvustamiseks väljaspool asutust, mõnes uuringus või projektis osalemisega seoses? Igas sellises olukorras tuleb kaaluda, millisel eesmärgil fotosid tehakse ja jagatakse. Näiteks kui tegemist on õppetegevuse ja õppe-eesmärkide saavutamise osaga, siis ei ole vajalik eelneva nõusoleku küsimine. Kui tegemist on vabatahtlikus projektis/ 59

Kui lasteaia või kooli kodulehel või avalikul sotsiaalmeedialehel on avaldatud fotosid, kas ja millistel tingimustel neid võib kasutada, edasi jagada?

Kuidas peaks käituma lapsevanem, kes ei soovi, et tema last või tema lapse loomingut lasteaias või koolis pildistatakse? Sellises olukorras saab lapsevanem jätta vastava nõusoleku andmata, kuid sellise otsuse tegemisel peaks lapsevanem lähtuma esmajärjekorras lapse huvidest.

Foto on teos ja allub autorikaitse reeglitele. Reeglina on kellegi teise teose kasutamiseks vajalik autori nõusolek. Kui teose autorit ei ole teada, siis peaks pigem loobuma selle kasutamisest või kasutamise korral kindlasti lisama viite allikale, kus kohast on foto saadud ning olema valmis foto koheselt eemaldama, kui autor seda nõuab. Kui foto on tähistatud mõne avaliku litsentsiga, nt Creative Commons litsentsiga, siis tuleb lähtuda vastavatest litsentsi tingimustest.

Lapsevanem ei saa ära keelata igasugust pildistamist, nt kui pildistamine on mingi õppekava täitmise tegevuse osa, siis ei ole tegemist andmete töötlemisega nõusoleku alusel ja seda ei saa lapsevanem ka ära keelata. MATERJALID: https://www.aki.ee/sites/www.aki. ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf

Sotsiaalmeediakanalites edasi jagamisel ei ole üldiselt piiranguid, kui postituse edasi jagamise võimalust ei ole sotsiaalmeediakanalis „kinni keeratud“. Samuti võib kodulehel olevat sisu jagada edasi, kui kodulehele on lisatud võimalus sisu otse jagamiseks nt sotsiaalmeedia kanalitesse.

h t t p s : / / w w w. a k i . e e / e t / u u d i s e d / uudiste-arhiiv/avalikul-kooli-uritusel-pildistamist-isiklikul-otstarbel-ei-saa-keegi-ara VIKERRAADIO SAADE ANDMEKAITSEST: https://vikerraadio.err.ee/904264/ meediatund-pildistamine-koolis-andmekaitse-ajakirjanduses https://www.targaltinternetis.ee/ 60

Türi noorte omaalgatus viib kohalikud noored Hispaaniasse Erika Teras Türi Lastekaitse Ühing, projektijuht

KODANIKUAKTIIVSUS on rahvusvaheline noortevahetus, Eesti ja Hispaania riikide noorte omavaheline koostööprojekt, mis on välja töötatud ja Hispaania noorte ja noortejuhtide koostöös.

tahaksid. Mõlema organisatsiooni peamine eesmärk on anda noortele võimalusi veeta oma vaba aega, teha kasulikke tegevusi, toetada noorte algatusi, noorte avatud rahvusvahelist vahetust, edendada sotsiaalse arengu initsiatiivi ning hõlbustada noorte kohanemist ühiskonnaelus. Seda eriti maapiirkondades, kaasates noori oma töösse ja arendada nende loovust, mis aitab suurendada nende osalust ja koostööd.

Projektis käsitletakse noorte jaoks olulist teemat – kodanikuaktiivsus. Seda seetõttu, et korraldavate noorte eakaaslaste hulgas on palju passiivseid noori ning neid, kellel ei ole võimalik osaleda aktiivselt ühiskonnaelus kas väheste sotsiaalsete oskuste tõttu või majanduslikel põhjustel.

Lõpusündmusena toimuvad üritused kohalikule kogukonnale - mis täpsemalt, selgub töö käigus.

Projekti põhitegevusteks on kaks kuuepäevast kohtumist: üks Türil ja teine Vahemereäärses Elche linnas.

Projekti rahastab Erasmus + , SANA SA Arcimedes Noorteagentuur.Partnerid Türi Lastekaitse Ühing, ACD La Hoya, Türi Noortekeskus.

Projekti kava on üles ehitatud nii, et noored saaksid teadmisi ja omandaksid kogemusi läbi praktika, saaksid avastada ning katsetada. Õppimise kõrval on oluline koht ka kultuuriprogrammil: riiki, keelt, kultuuri ning tavasid tutvustavad tegevused. Projekti partneriteks on Türi Lastekaitse Ühing ning mittetulunduslik kultuuriorganisatsioon La Hoya. See asutati 1982. aastal sõprade rühma poolt, kellel on sarnased huvid eesmärgil teha ruum noortele, kus nad saavad teha asju, mida nad 62

Tutvu Lastekaitse Liidugalapsena Mida tunneksid

n체체disaegses 체hiskonnas? www.lastekaitseliit.ee ajakiri.lastekaitseliit.ee www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee

Uuri ka Lastekaitse Liidu 천ppe- ja puhkekeskuste kohta www.lastelaagrid.eu

MTÜ LASTEKAITSE LIIT MTÜ Lastekaitse Liit on katusorganisatsioon, mis aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit, mis on asutatud 2. oktoobril 1988, tegutseb aktiivselt paljudes siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. Liikmesorganisatsioonid tegutsevad üle Eesti.

MEIE VÄÄRTUSED

MEIE TEGEVUSED:

• Kasvame koos!

• tegeleme aktiivselt huvikaitsega lapse õiguste edendamisel

• Samal poolel – lapse poolel!

• mõjutame ühiskonda, sh osaledes õigusloomeprotsessis

• Lapse hääl!

• teavitame ja nõustame • korraldame koolitusi ja teavitusüritusi • anname välja infomaterjale ja trükiseid

Meie väärtused on õnneliku lapse silmades!

MEIE MÄRKSÕNAD • Märka last! • Ära löö last – ka sõnadega!

• Targalt internetis!

• Kiusamisest vabaks!

• viime läbi erinevaid programme ja projekte (sh rahvusvaheliselt) • koostame ülevaateid ja analüüsime laste olukorda ning arvamusi

MTÜ Lastekaitse Liit lähtub oma tegevuses ÜRO lapse õiguste konventsiooni neljast üldpõhimõttest: ebavõrdse kohtlemise keeld, lapse huvide esikohale seadmine, lapse ellujäämise ja arengu tagamine ning lapse seisukohtadega arvestamine.

KASULIK TEADA Külasta kodulehte: www.lastekaitseliit.ee Vaata kasulikku infot: www.targaltinternetis.ee www.kiusamisestvabaks.ee Loe veebiajakirja „Märka Last“: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/ Liitu ja ole kursis: www.facebook.com/Lastekaitseliit Tutvu lastelaagritega: www.lastelaagrid.eu

MTÜ Lastekaitse Liit Aadress: Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon: 631 1128 Kodulehekülg: www.lastekaitseliit.ee Toeta meie tegevusi: EE652200221001192369 Swedbank