Kanderaketi äpardunud start paneb ESTCube-2 meeskonna kannatuse proovile

Selle aasta esimesel poolel oli oodata ülikooli Tartu observatooriumis valminud tudengisatelliidi ESTCube ­2 jõudmist orbiidile. Kahjuks kanderaketi Vega­ C start detsembri lõpus ebaõnnestus ja järgmist lendu ei määrata enne, kui viga on selgunud.

ANU JÕESAAR ajakirjanik

Jõululaupäeva eel ka Eesti teleuudistes näidatud Euroopa raketi äpardunud start rikkus tudengisatelliidi meeskonna pühadetuju. „Meie oleksime pidanud startima pärast detsembri raketti järgmisena, aga nüüd ei riskita seni, kuni raketi viga leitakse ja parandatakse. Varasema kogemuse järgi võtab see aega mitu kuud,“ ütleb ESTCube-2 kommunikatsioonijuht

Katriin Kristmann. Halval juhul võib väljalend lükkuda ka 2024. aastasse. Euroopa Kosmoseagentuuriga koostöös toodetavad Vega kanderaketid on mõeldud väiksemate kosmoseaparaatide toimetamiseks orbiidile. Nende stardiplats asub Prantsuse

Guajaanas Kourou kosmosekeskuses. Uus mudel Vega-C tegi eduka esmastardi 2022. aasta suvel, ebaõnnestunud väljalend oli järjekorras teine ning ESTCube-2-le oli broneeritud koht kolmandas lennus.

Noored teadlased teevad eluplaane ringi

Kosmosetehnoloogia on juba paraku selline, et siin ilma kannatlikkuseta kaugele ei lenda. Meeskond oli küll stardiks valmis juba selle aasta algul, aga lisaaeg tuleb isegi kasuks, sest starti oodates saab veel tarkvara testida.

„Kuni satelliit on Maa peal, on võimalik leitud vead mõne minutiga parandada. Pärast, orbiidil tähendaks koodi parandamine paari päeva kuni nädala pikkust tööd, mitme alamsüsteemi vea puhul võiks minna isegi kuid,“ ütleb ESTCube-2 juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje.

Niisiis on osa tiimiliikmeid süllekukkunud lisaaja ja väljateenitud hingetõmbepausi eest hoopis tänulikud. Paljudele noortele inimestele tähendab edasilükkumine siiski ka lähiaja eluplaanide ringimängimist, sest meeskond oli valmistunud peatseks missiooni kontrolli perioodiks. Kuna insenere ei taheta laiali saata, mõeldakse ka uue satelliidiprojekti alustamisele, sest see aitaks hoida tudengitest insenerid rakkes.

Kui Eesti esimese tudengisatelliidi, 2013. aastal kosmosesse lennutatud ESTCube-1 kõige tähtsam ülesanne oli olla teerajaja, siis ESTCube-2 meeskond keskendub teadusmissioonile.

Väliselt on ESTCube-2 nelja- ja poolekilone karp, mis koosneb kolmest kümnesentimeetriste külgedega kuubikust – seega kolm korda suurem kui eelkäija. Sisuliselt aga on see teadus-, haridus- ja inseneeriaprojekt, millest saavad hoogu tulevased teadustiimid ja iduettevõtted.

ESTCube’i projektijuht Hans Teras seletab, et pardal on kavas kaks suurt eksperimenti. „Esiteks viib satelliit üles kaks Tartu observatooriumis tehtud maavaatluskaamerat. Esimese missiooniaasta jooksul ka kaugemale Päikesesüsteemi. koguvad need Maa pinnalt pilte ning annavad teadlastele infot meie planeedi rohemassi kohta ehk mõõdavad vegetatsiooniindeksit jt näitajaid.“

„Kui palju see ka aega ei võta, on satelliidi arendusse panustatud töö ja aeg nii väärtuslik, et tiimi lojaalsus on väga suur,“ ei muretse Katriin Kristmann meeskonna laialipudenemise pärast. „ESTCube-2 kaheaastaseks missiooniks antud lubadused püsivad ja kõik liikmed tahavad näha, kuidas satelliit orbiidil käitub,“ ütleb ta.

Teiseks on pardal plasmapidur, nagu esimeseski ESTCube’is. Seda on vahepeal kümme aastat täiustatud, sama lahendust on proovitud rakendada