Evolutsiooniline vaatenurk taimede elule

Marina Semtšenko

TÜ evolutsioonilise taimeökoloogia professor

Uurimistöö sisu mõne lausega

Uurin, kuidas taimed kohanevad neid ümbritseva keskkonnaga. Erilise tähelepanu all on taimede ja mullamikroobide vahelised suhted, mis on maismaa süsiniku- ja toitaineringe alustala.

Püüan parandada meie teadmisi teguritest, mis määravad nende suhete iseloomu. Lisaks tahan teada, kuidas need suhted evolutsioonis muutuvad ja millised on nende muutuste tagajärjed ökosüsteemi toimimisele.

Teadustöö kasu ühiskonnale

Inimkonna heaolu sõltub otseselt teiste organismide käekäigust siin maakeral. Ökosüsteemid, mis hoiavad atmosfääri süsihappegaasi sisalduse kontrolli all ja lämmastiku mullas, et see ei reostaks meie põhjavett, on aga inimtegevuse tagajärjel kõvasti kannatada saanud. Minu töö parandab meie teadmisi ja oskusi sellest, kuidas neid ökosüsteeme taastada ja paremas seisundis hoida. Täpsem arusaam taimede ja mullaorganismide suhetest võimaldab ka keskkonnahoidlikumat maaharimist ning uute, põuale või haigustele vastupidavamate põllukultuuride aretamist.

Loe Marina Semtšenko täispikkuses tutvustust veebilehelt ajakiri.ut.ee .

Köitev taimeriik

Parim osa teadus­ ja õppetööst

Põnevaim osa on mõelda uute eksperimentide peale. Samuti meeldib mulle uute meetodite õppimine ja rakendamine, eriti kui selle juurde käib koostöö toredate kolleegidega. Järjest rohkem pakub rõõmu, et näen sära teadushuviliste noorte silmis. Teadusmaailm on väga kriitiline ja anonüümne ning just noortega koos töötades ja neile esimest korda loodusest põnevaid fakte tutvustades saan palju positiivseid emotsioone.

Kõige põnevamad teemad, mida uurida

Eriti põnev on luua paralleele inimühiskonnaga ning vaadelda taimi ja nendega koos elavaid mullamikroobe kui sõjatandrit või kaupmehi. Ühelt poolt käib pidev „võidurelvastumine“: taimed parandavad oma kaitset haiguste eest ja nende mikroobsed haigustekitajad omandavad evolutsiooni käigus uusi viise, kuidas kaitsest läbi murda. Teiselt poolt suunavad taimed maa alla suure hulga fotosünteesi käigus seotud süsinikku. See süsinik on energiaallikaks paljudele potentsiaalselt kasulikele seentele ja bakteritele, mis pakuvad vastutasuks taimele kaitset haiguste ja põua eest ning ka koguvad või teevad taimedele kättesaadavaks neile eluks vajalikke toitaineid. Kui laialt levinud sellised suhted on ning kuidas need evolutsioonis tekivad ja püsima jäävad, pole veel hästi teada.

Uued professorid peavad pärast ametisse asumist avaliku inauguratsiooniloengu, kus nad tutvustavad oma teadusteemat. Eelolevate loengute teave on veebilehel ut.ee/inauguratsiooniloengud .

Igapäevane töö

Kõige suurem tunnustus

Kui minu juhendatavaks sattunud zooloogiatudengid pidid uurima taimi ning vaatamata esialgsele pettumusele tulid oma õpingute lõppedes mulle külla potitaime ja tänukaardiga.

Loodusega tasakaalus

Hobid

Kahe väikese lapse emana hobideks väga aega üle ei jäägi. Mulle on alati meeldinud fotograafia ja igasugune meisterdamine. Vanas talus elades jätkub tegevust alati: kasvatan köögivilju, remondin, parandan kiviaeda, krohvin savilauta, taastan vanamööblit. Hiljuti lisandus uus hobi, mis põimub ka minu teadustööga: taastame loopealset, mis on olnud aastakümneid maha jäetud ja kadakatega kinni kasvamas, kuid seal on veel säilinud väga liigirikas taimekooslus.

Vaimne või füüsiline tervis?

Mõlemad, need käivad käsikäes.

Töö üksi või rühmas?

Sõltub olukorrast. Kirjutamine ja ideede kogumine vajab üksi olemist, labori- ja välitööd aga sujuvad palju paremini mitmekesi tehes.

Lugemine või kirjutamine?

Lugemine avardab maailmavaadet ja tekitab uusi ideid, kirjutamine on aga vajalik oma teadmiste ja avastuste edasiandmiseks.

Parim viis puhata

Füüsiline tegevus looduses, olgu see jooks, rattasõit või lihtsalt jalutuskäik.