29
12.
Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal (teenistusmedal) (endine Rahuvalvaja medal)
13.
Kaitseliidu teenetemedali I klass (teenistusmedal)
14.
Kaitseliidu teenetemedali II klass (teenistusmedal)
15.
Kaitseliidu teenetemedali III klass (teenistusmedal)
16.
Kaitseliidu teenetemedali eriklass (teenistusmedal)
17.
Mereväe NATO kontingendi medal (teenistusmedal)
18.
Vabadusvõitleja mälestusmedal (väljaandmine on lõpetatud)
19.
Mälestusmedal «10 aastat taastatud kaitseväge» (väljaandmine on lõpetatud)
20.
Relvastatud Vastupanu teeneterist (sisuliselt mälestusrist)
21.
Võidutule kandja medal (Kaitseliidu ülema poolt antav mälestusmedal)
* Märkus tabeli 5.–9. rea kohta: võrdsete aumärkide korral kantakse eespool selle väeliigi aumärki, mille koosseisus teenitakse. Teisi võrdseid aumärke kantakse saamise ajalises järjekorras, st hiljem saadud aumärki kantakse tagapool. 7) Teabeameti teenetemedalid – kantakse vastavalt medali klassile; 8) teiste riigiasutuste aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ja statuudile ning saamise ajalises järjekorras; 9) Kaitseliidu eriorganisatsioonide aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ja statuudile ning saamise ajalises järjekorras; 10) Kaitseväe struktuuriüksuste (Lahingukool, Suurtükiväepataljon, Rahuoperatsioonide Keskus; Lennubaas) teenetemärgid lindiga – kantakse saamise ajalises järjekorras. Rahuoperatsioonide Keskuse ja Lennubaasi teenetemärgi vanema variandi väljaandmine on lõpetatud; 11) Kaitseliidu Kooli teeneteristid ja -medal – kantakse vastavalt statuudile; 12) rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO jne) aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ning saamise ajalises järjekorras. Lahingulisi aumärke kantakse eespool; 13) Eesti riigikaitseliste vabaühenduste aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ning saamise ajalises järjekorras; 14) välisriikide ametkondlikud aumärgid lindiga – kantakse vastavalt aumärgi klassile ning saamise ajalises järjekorras. Lahingulisi aumärke kantakse eespool; 15) välisriikide riigikaitseliste organisatsioonide lindiga aumärgid – kantakse vastavalt aumärgi klassile ning saamise ajalises järjekorras. Lahingulisi aumärke kantakse eespool; 16) välisriikide riigikaitseliste vabaühenduste aumärgid lindiga – kantakse saamise ajalises järjekorras. 2. Muude (usuorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused jne) lindiga aumärkide kandmine vormikuuel on lubatud Kaitseväe juhataja loal. Vastavaid aumärke kantakse riigikaitseliste vabaühenduste aumärkide järel ning saamise ajalises järjekorras.
on mõeldud sündmustes osalenud isikute täiendavaks ergutamiseks.
Riiklikud teenetemärgid Kõrgeimateks teenetemärkideks on riiklikud teenetemärgid, mida annab välja vabariigi president. Riiklike teenetemärkide kandmist on mainitud teenetemärkide seaduses, kuid väga napisõnaliselt:
3 Lindiga teenetemärgid on Kaitseministeeriumil ja Siseministeeriumil ning lindita teenetemärgid Välisministeeriumil ja Põllumajandusministeeriumil. Justiitsministri poolt välja antavad Kodanikujulguse aumärk ja Vanglaametniku teeneterist ei ole ministeeriumi teenetemärgid.
«[…] kantakse kooskõlas teenetemärkide kandmise hea tavaga.» Natuke rohkem infot riiklike teenetemärkide kandmise kohta sisaldab Riigikantselei 2001. aastal ilmunud brošüür «Meelespea teenetemärkide kavaleridele», kuid see toob välja ainult mõningad soovitused ega ole otseselt õigusnormiks. Kindlasti peavad end selle teemaga kurssi viima Kotkaristi kavalerid, sest nimetatud teenetemärgi osas on kehtestatud mitu erisust. Eelkõige väärib mainimist, et Kotkaristi teenetemärki mõõkadega kantakse alati teistest sama klassi riiklikest teenetemärkidest eespool. Samuti on kavaleril lubatud kanda kõiki talle antud mõõkadega Kotkariste ning Kotkaristi metallriste (Kuldrist, Hõberist, Raudrist).
Ametkondlikud teenetemärgid Riiklikele teenetemärkidele järgnevad ametkondlikud. Loogilise jätkuna tuleks nende hulgas järgmisena vabariigi valitsus, kuid sellel pole omi ehk peaministri poolt väljaantavaid teenetemärke. Nimetatud rolli täitvateks võib lugeda ministeeriumide teenetemärke, kuid neid on vähe.3 Kaitsestruktuurides teenivatele isikutele on tähtsaim Kaitseministeeriumi teeneterist oma klassidega, sest nii Kaitsevägi kui ka Kaitseliit kuuluvad just selle ministeeriumi valitsemisalasse.
Kaitseliidu Valgerist Kuid mis on selleks erandlikkuse aluseks, et Kaitseliidu Valgerist asub Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud vormil kantavate aumärkide hierarhias kõrgemal positsioonil kui Kaitseministeeriumi teeneterist? Kaitseliit on üldrahvalik riigikaitseline organisatsioon, olles seejuures üheks suurimaks, vanimaks ja kuulsusrikkaimaks ühenduseks. Kaitseliit on olnud Kaitseväele vanemaks vennaks nii 1918. aastal kui ka aastatel 1990–1992 ning teda on loodud või taastatud alati ka enne Kaitseministeeriumi. Teatavasti oli algne vabariigi valitsuse 17. veebruari 1928 otsusega meie iseseisvuse 10. aastapäevaks asutatud
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
tuurides on väike (rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal ja mereväe NATO kontingendi medal), kuid see-eest lintideta teenistusmärke (rinnamärke) leidub rohkesti. Mälestusmedaleid on kaitsestruktuurides samuti suhteliselt vähe, kuid vabaühenduste osas on nende hulk veel välja selgitamata. Selliste medalite tähendus on pigem olla unustamatuse kinnitus ning need
Aumärgi staatus ei sõltu selle kujust. Levinud on ekslik arvamus, et teeneteristid iseenesest on kraad kangemad kui muud teenetemärgid.