ANALÜÜS
Sõdur lahinguväljal: koormaeesel, pakikandja või võitleja? Peale väljaõppe ja tahte mõjutab sõduri lahingulise või igapäevase tegevuse tõhusust vajaliku varustuse olemasolu ja kasutusmugavus. Parimate tulemuste saavutamise nimel jätkub varustust kasutavate praktikute ja varustuse tootjate pidev otsinguterohke koostöö. Nooremleitnant Priit Värno uuris sõjakooli lõputöös Eesti jalaväelase lahingurakmete arendusi. Teenistuse käigus olen kokku puutunud sõduri koormamisega liigse varustusega. Tihtipeale on kaasas varustus, mida ülesande käigus vaja ei lähe. Raskusi valmistab ka varustuse paigutamine ja kiire kättesaamine lahingurakmetest. Need probleemid olid ajendiks minu lõputööle “Eesti jalaväelase lahingrakmed ja rakmetaskute sisu”. Lõputöös uurisin, millist varustust tahab Eesti jalaväelane enda rakmetesse, kuhu ta selle paigutab ning kuidas saaks varustuse kandmist muuta mugavamaks. Küsitluse teel selgitasin välja Eesti jalaväelase ootused ja nõudmised ning võrdlesin neid lähiajaloos toimunud konfliktides kasutatud varustuse ning kandesüsteemidega. Uurimise lõpus töötasin välja lahingvarustuse kandesüsteemi, mis sobib kasutamiseks Eesti jalaväelasele tavasõja tingimustes ja Eestile omases kliimas.
“Küsitluse teel selgitasin välja Eesti jalaväelase ootused ja nõudmised ning võrdlesin neid lähiajaloos toimunud konfliktides kasutatud varustuse ning kandesüsteemidega.”
Varustust peab kandma eri kihtides: sisekiht, keskmine kiht ja väline kiht. Väline kiht on seljakott. Seljakotti tuleb pakkida varustus, mis ei ole ülesande täitmiseks hädavajalik, ja juhul kui seljakott tuleb maha jätta, säilib võime täita ülesannet. Keskmiseks kihiks on lahingrakmed või -vest koos relvaga. Selles kihis on ülesande täitmise jaoks kõik vajaminev varustus. Sisekiht koosneb välivormist ja selle taskutest. Selles kihis peab olema kõik vajalik ellujäämiseks juhul, kui jäädakse muust varustusest ilma. Varustuse elemente peab kandma kogu aeg ühes kindlas kohas. Sõduri põhifunktsioonid on tulistamine ja salve vahetamine. Relvaga ümberkäimine ja salvevahetus on drill, seega peavad salved olema kogu aeg samas kohas. Sama kehtib ka juhtimisvahendite, nagu kaardi, raadiosaatja ja GPSi kohta. Asjad peavad olema kindlas kohas ja nende kasutamist tuleb harjutada. Kui sõduril tekib stress või kui väljas on pime, peab sõdur tegutsema drillile tuginedes, ja tõhususe tagab varustuse paiknemine ühes kindlas kohas. Kandesüsteemi põhi peab võimaldama paigutada varustust ning varustuse kandetaskuid vastavalt kandja soovile. Seega peavad kandesüsteemi põhi ja kandetaskud olema kaetud Molle-kinnitustega ja võimaldama kasutajal muuta taskute asukohta. Kandesüsteemiga peab saama kanda varustust vööl,
NR 1 - 2 ( 65- 66) M Ä R T S 2 0 1 0
Fotod: 7 x reamees Karl Haljasmets
Varr u s tu Va tuse k kan a n d m in ine
Molle-kinnitustega vest.
Sõ d u r
37