68
AJALUGU
Mereväe vormiriietus Vabadussõjas 1919–1920 Erinevalt Eesti maaväe vormist, mida kahe maailmasõja vahelisel ajal muudeti tervelt neli korda, elas mereväelaste garderoob üle vaid väiksemaid ja mitte samavõrd põhimõttelisi uuendusi. Vormi põhiesemete välimus jäi praktiliselt selliseks, nagu see Vabadussõja ajal Vene tsaaririigi aegse ja Briti mereväevormide eeskujule tuginedes loodi.
V
abadussõja esimestel päevadel vormiriietuse kohta välja antud sõja ministri ja sõjavägede ülemjuhataja korraldused ja päevakäsud puudutasid ainult maaväge. Merevägi oli nagu pisut kahe silma vahele jäänud – võib-olla seetõttu, et lahingutegevuse pearaskus lasus maarindel. Merel hoidis korda Briti laevastik. Olukord muutus aga niipea, kui vanaldast suurtükipaati Lembitu täiendasid kaks brittide kinnipeetud punaste hävitajat, mis astusid Eesti mere jõududes (nagu neid toona nimetati) rivvi Lennuki ja Vambola nime all. Loodavate merejõudude ridadesse astusid Tsaari-Vene sõjalaevastikus teeninud mehed, nii ohvitserid kui ka reakoosseis, kelle hulgas leidus tegelikult üsna vähe kaadriohvitsere. Põhiosas olid need mobiliseeritud sõjaaegsed nooremohvitserid ja allohvitserid-madrused. Täiendavalt mobiliseeriti kaubaja rannalaevastiku kapteneid-tüürimehi, kes merel oma igapäevast leiba teenisid. Mereväkke sattus ka reservväelasi, kes varem polnudki sõjaväes teeninud. Maaväes tegeleti usinalt Eesti oma
SÕDUR NR 2 (77) 2014
1. Mereväe mütsimärgid
Toomas Boltowsky vormiriietuse väljatöötamisega. Sama asusid tegema ka mereväelased. Kas oli see vorm ka tegelikult Briti eeskujusid järgiv, nagu meil enamasti usutakse, või siiski mitte? Teatavat lühiülevaadet sellest, kuidas sündis mereväe vorm, pakub meile riigiarhiivis säilitatav õhuke dokumendikogu 1919. a merejõudude staabi vormikomisjoni töö materjalidega, kust leiab isegi mõningad tolleaegsed originaaljoonised.
VENE VORM Merejõudude kõrgem juhtkond kandis Vabadussõja algul kahtlemata Vene keiserliku sõjalaevastiku vormi. Erandiks oli teiste seas admiral Pitka, kes Esimeses maailmasõjas polnud kaasa teinud. Tõsi – Vene vormiesemed olid veel vaid kauges suguluses sõjaeelse hiilgusega. Veebruarirevolutsiooni järellainetuses olid Kerenski käsul mereväe vormidelt kõik senised eraldusmärgid kõrvaldatud peale laevanimedega lintide lihtmadruste peakatetel.
Mereväelastele mõeldi välja uued auastmetunnused, mis paigutati „demokraatliku maailma eeskujul” (nagu toonane käskkiri rõhutab) kuldsete tresside kujul varrukaotstele; kusjuures ülemine pael pidi olema ümmarguse lengiga nagu Briti laevastikus. Ohvitserid hakkasid kandma musta värvi nokatsit, mis meenutas Briti või USA laevastikus kantavat. „Mereväevormi demokratiseerimise” resultaat oli kentsakas pool-tsiviilülikond, mille vasakpoolsele varrukale kästi õmmelda sõjalaevastiku eritunnusena ankrukujutisega embleem, et vältida segiajamist kaubalaevastiku kaptenitega. Kahjuks pole teada, kas Esimese maailmasõja päevil varustati kõik keiserlikku mereväkke mobiliseeritud nooremohvitserid ja sõjaaegsed mitšmanid rahuaegsele kaadriohvitserile ettenähtud kõikvõimalike rivi-, gala-, balli-, visiit-, paraad- jt vormidega. Vene mereväes oli ohvitserile ju peaaegu igaks elujuhtumiks ette nähtud eriline vormiesemete kombinatsioon, mille kandmist seejuures väga kiivalt jälgiti. Siinkohal väike loetelu 1899. a vormistatuudis ettenähtud vormielementidest: 1. Kaherealine püstkraega vormikuub (mundir), mille krae ja varruka käänised olid kaetud kuldtikandiga (üht säärast näeb mängufilmis „Arabella, mereröövli tütar” Taaniel Tina seljas); kuube kanti kas õlakute või epolettidega. 2. Kaherealine sõjaväelise tegumoega (püstkrae ja kinnise rinnaesisega) saterkuub (sjurtuk1), mida kanti kas õlakute või epolettidega. 3. Kaherealine tsiviiltegumoega reväärkraega saterkuub (sjurtuk); kanti triiksärgi ja lipsu, epolettide või õlakutega. 4. Üherealine püstkraega tumesinine kuub (kitel), mis meenutas lõikelt 1909. a maaväe ohvitseri vormikuube. 5. Kaherealine reväärkraega valge suvekuub (polotnjannik), kanti triiksärgi ja lipsuga. 6. Üherealine püstkraega valge paraadsuvekuub (kitel), lõikelt nagu nr 4.