Piiblitegelane: Matteus, lk

Tekst Reelia Kolk Maal Carlo Dolci (1616-1687)

Matteus – vihatud tölnerist Jeesuse armastatud jüngriks

Matteus oli põlatud ja vihatud tölner, kellest sai Jeesuse apostel ning ühe evangeeliumi autor. Ta jättis maha oma rikkuste allika, ta lahkus oma turvalisest mugavustsoonist raskuste ning lõpuks ka märtrisurma pärast. Ta jättis oma vana elu, et saada uus elu koos Jeesusega.

Leevi või Matteus?

Matteus oli Piiblis üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist. Enne kui Matteusest sai Kristuse jünger, oli ta Kapernauma linnas tölner (Mt 9:9). Matteust kutsuvad Luukas ja Markus omanimelistes evangeeliumites ka Leeviks, Alfeuse pojaks (Mk 2:14; Lk 5:27). Kuigi otseselt ei ilmne, et Leevi ja Matteus on sama isik, võib seda kontekstist siiski järeldada. Kõigis kolmes nimetatud evangeeliumis kattub Matteuse kutsumise jutustus nii keele kui ka kronoloogia poolest. Samuti pole harvad juhud, kui pärast Jumalaga kohtumist antakse inimesele teistsugune nimi: Aabramist sai Aabraham, Jaakobist Iisrael, Siimonast Peetrus ja Saulusest Paulus. On tõenäoline, et nime Matteus, mis tähendab „Jahve kingitus“, andis Jeesus Leevile pärast pöördumist.

Jeesus ei tulnud päästma mitte „häid“, ennast õigustavaid inimesi, vaid neid, kes teadsid, et nad pole head, ning tunnistasid, et vajavad päästmist.

Matteust kutsuvad Luukas ja Markus omanimelistes evangeeliumites ka Leeviks, Alfeuse pojaks.

Kes on tölner?

Tölnerid ehk maksukogujad olid juudid, kes töötasid Rooma valitsuse heaks ja rikastasid end oma rahvalt makse kasseerides, võttes sageli ebaausalt liiga suuri summasid (vt Lk 19:8). Oma kultuuris olid nad täiesti põlatud. Erilist halvakspanu juutide seas põhjustas tölnerite pidev suhtlus paganatega, kuna nii rüvetavat nad endid. Tölner oli justkui patune, temaga samaväärne. Maksukogujaid peeti petturiteks ja valetajateks, kes röövivad isegi kõige vaesemaid.

„Järgne mulle!“

Matteuse kutsumine oli pealtnäha lihtne. Jeesus hüüdis Matteusele tollihoone ees: „Järgne mulle!“ ja too tegigi seda. Edasi läks Jeesus Matteuse majja õhtusöögile, kus viibis ka palju teisi maksukogujaid ja patuseid. Seal küsisid variserid jüngritelt Jeesuse seltskonna valiku kohta. Jeesuse vastus on üks parimaid selgitusi, milline on Jumala süda ja Tema evangeelium inimkonnale: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. […] Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.“ (Mt 9:12–13) Jeesus ei tulnud päästma mitte „häid“, ennast õigustavaid inimesi, vaid neid, kes teadsid, et nad pole head, ning tunnistasid, et vajavad päästmist. On võimatu päästa kedagi, kes väidab, et ta seda ei vaja. Paljud Jeesuse järgijad olid vaesed, hüljatud, haiged, patused (Mt 11:28). Ta ei mõistnud neid hukka, vaid andestas neile ja julgustas neid. Jeesuse karmimad hukkamõistud olid variseride, seaduseõpetajate ja kirjatundjate pihta, kes pidasid end paremaks kui neid ümbritsevad „tölnerid ja patused“ (Mt 23:13–15 ja Lk 18:9–14).

Kõrgeim kutsumus

Ka meie ei tohiks tunda end välimuse, hariduse puudumise või mineviku tõttu ebasobivana. Jeesus ootab siirast pühendumist. Ei või unustada, et kõrgeim kutsumus elus on Jumala teenimine, hoolimata sellest, mida maailm ütleb. Raha, kuulsust ja võimu ei saa kuidagi võrrelda Jeesuse Kristuse järgimisega. Jeesus tuli muutma ka ühiskonna toimimist. Ta näitas, et maksukogujad, prostituudid ja paljud teised vajavad päästmist – meeleparandust ja uut elu. Neid ei tohi kõrvale jätta. Kui Jeesuse kutsus Matteust endale järgnema, ilmutas Ta Jumala piirideta armastust, mida jagatakse kõigile, kes siira südamega Jeesuse oma ellu vastu võtavad. Tänu Jeesuse armastusele hülgas Matteus oma patuse elustiili ja lükkas tagasi selle maailma naudingud igavese elu tõotuse nimel. Ta ei kõhelnud ega vaadanud tagasi.