Vesi majja!

Hõredama asustusega piirkonda kodu rajades võib tekkida küsimus, kuidas vesi majja saada. See on ju ometi üks elutähtsamaid aspekte ja seetõttu võiks kaevu rajamisele mõelda võimalikult vara. Kuidas asjale aga läheneda, selgitab Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Toomas Padjus.

TOIMETAS TAAVET KASE

Millised on maapiirkondades vee majja vedamise võimalused?

Kui peame silmas Eestimaa traditsioonilist hajaasustust, siis üks majapidamine saab endale vee kahel viisil: salvkaevust või puurkaevust.

Praegu on maale rajatud palju uusarenduspiirkondi, kus reeglina on otstarbekas rajada suurema tootlikkusega puurkaev tervele piirkonnale. Põhimõtteliselt on see muidugi väiksemat sorti tiheasustusala, kus ka heitvee puhastamine on asjakohane rajada tervele arenduspiirkonnale.

Kas puurkaevu saab rajada igale poole? Millised on sellega kaasnevad (keskkonna)riskid?

Puurkaevu on võimalik rajada igale poole – hajaasustust silmas pidades. Puurkaevu rajamisel ja projekteerimisel peab arvestama erinevate aspektidega. Olulised on keskkonnatingimused, sealhulgas looduslikud tegurid – piirkonna geoloogia (pinnakatte ja aluspõhja geoloogiline ehitus ja iseloom), reostuskaitstus; põllumajanduslik maakasutus; võimalike reostusallikate olemasolu. Riskiks võib olla ka põhjavee looduslik mit-

Praegu on maale rajatud palju uusarenduspiirkondi, kus reeglina on otstarbekas rajada suurema tootlikkusega puurkaev tervele piirkonnale.

Töö üle Eesti

Teeme töid hajaasustuse programmis:

• kanalisatsioonitrasside ehitus

• septikute ja imbsüsteemide paigaldus ning ehitus

• veetrasside ehitus

• pumpade paigaldus

• salvkaevude valmistamine

Amendero OÜ

Küsi pakkumist: www.amendero.eu/kaevud tel 5620 2420

Tegeleme

VÄLISTRASSIDE EHITUSE JA KÕIKVÕIMALIKE KAEVETÖÖDEGA, SAMUTI EHITUS JA PUISTEMATEJALIDE TRANSPORDIGA

Kementrans OÜ | tel 506 1350 | info@kementrans.ee | www.kementrans.ee

OÜ Ipmet tegeleb

KAEVE- ja PLANEERIMISTÖÖDEGA, SEPTIKUTE, MAHUTITE ja BIOPUHASTITE PAIGALDUSEGA

Läänemaal tel 5590 9494 * ipmet@ipmet.ee * ipmet.ee

Salvkaev Salvkaeve esineb kõikjal üle Eesti, kus pinnakatte setete veeandvus on piisav nende rajamiseks. Need kaevud pärinevad põhiliselt eelmise sajandi algus- ja keskperioodist. Viimastel aastatel on hakatud rohkem rajama puurkaeve. Salv- ehk šahtkaevu läbimõõt on tavaliselt 1 meeter, sügavus valdavalt 5 kuni 10 meetrit ja need kaevud ammutavad maapinnaselähedast põhjavett (kvaternaari veekompleks). Lõuna-Eestis kohtab ka 20-meetriseid ja sügavamaid salvkaeve. Kuigi kasutuses olevaid salvkaevusid pole Eestis enam palju, leidub siiski piirkondi, kus neist pärineb kogu tarbitav vesi. Et kaevuvesi oleks puhas, peab kaevu tehniline seisukord olema korras, sest vastasel juhul reostub vesi väliskeskkonnast tuleneva saastega.

Puurkaev Samamoodi peavad ka erapuurkaevud olema väliste tegurite eest kaitstud. Puurkaevud, kus vesi saadakse maasse puuritud või mehaaniliselt maasse taotud toru kaudu, mis on täiesti kinnine ega võimalda reostusel tungida maapinnast torru ja selle kaudu põhjaveekihtidesse, on üldjuhul paremini kaitstud kui salvkaevud.

tesobivus joogi- ja tarbeveeks. Puurkaevu projekti koostades peab litsentseeritud projekteerija arvesse võtma kohalike tingimuste eripärasid.

Millest peaks kõigepealt alustama, kui tahta majja vesi sisse vedada?

Esmalt on vaja oma elukoha ümbrus üle vaadata ja valida välja oma vajadustele ja õueala võimalustele parim puurkaevu asukoht. Kui on tehtud maa-ala planeering, siis on selline koht ilmselt juba planeeringujoonisele märgitud.

Lisaks tasub uurida kohaliku valla kodulehel informatsiooni puurkaevu ja/või salvkaevu rajamise kohta.

Edasi tulebki kaevu rajamise sooviga pöörduda kohaliku omavalitsuse ametnike poole. Reeglina tegelevad selliste küsimustega keskkonna- ja/või ehitusspetsialistid, kes aitavad asjaajamist korraldada.

Puurkaevu ja puuraugu rajamiseks n Kooskõlasta puurkaevu või puuraugu asukoht kohaliku omavalitsusega. Puurkaevu või puuraugu rajamiseks on vaja ehitusprojekti, mille koostajaks võib olla hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloaga isik. n Puurkaevu või puuraugu ehitamiseks taotle kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Ehitusloa taotluse võib teha ka projekteerija, kui selleks on temaga kokkulepe sõlmitud. Taotlusele tuleb lisada puurkaevu või puuraugu ehitusprojekt ja muud vajalikud dokumendid. n Kohalik omavalitsus kooskõlastab puurkaevu või puuraugu ehitusloa taotluse ametkondadega ehitisregistri menetluse kaudu. Keskkonnaamet kooskõlastab taotluse või keeldub taotluse kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. n Kohalik omavalitsus annab puurkaevu või puuraugu rajamiseks välja ehitusloa ja pärast ehituse valmimist kasutusloa. n Puurkaevu või puuraugu rajab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloaga isik. n Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab keskkonnaregistrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh veeproovid. Andmed esitatakse elektrooniliselt VEKA veebilehel. n Salvkaevu rajamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks ei ole nõutav hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. n Pärast salvkaevu rajamist või ümberehitamist esita rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed keskkonnaregistrisse kandmiseks Keskkonnaameti üldkontaktile. n Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik 10 tööpäeva jooksul esitama kohalikule omavalitsusele lammutamise teatise

Lisaks tasub uurida kohaliku valla kodulehel informatsiooni puurkaevu ja/või salvkaevu rajamise kohta.

Salvkaevu rajamiseks n Esita kohalikule omavalitsusele ehitusteatis salvkaevu rajamiseks või ümberehitamiseks või lammutamiseks.

Kui vesi on mikrobioloogiliselt reostunud (seda on võimalik tuvastada, tellides mikrobioloogilised laborianalüüsid), siis tuleb joomiseks ning kõikideks köögis toidu ja nõudega tehtavateks toiminguteks kasutatavat vett keeta. Keemiliselt reostunud vee puhul keetmine ei aita ja vajalik on paigaldada sobivad filtrid.

Kaevusid võivad reostada suured üleujutused, kuid tihti piisab sellestki, kui vee võtmiseks kasutatakse erinevaid ämbreid või ei pesta ega desinfitseerita pidevalt kasutatavat ämbrit. Loomulikult peab sellise vee kasutamine olema lühiajaline, st reostusallikas tuleb välja selgitada, seejärel likvideerida ning kaev puhastada ja desinfitseerida.

ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Kohalik omavalitsus informeerib lammutamisest Keskkonnaametit, kes kannab lammutamise andmed keskkonnaregistrisse.

n Olemasolevate salvkaevude andmete keskkonnaregistrisse kandmisega tegeleb Keskkonnaagentuur. Allikas: terviseamet.ee

• Kaevude puhastus

• Biopuhastite ja -septikute paigaldus

• Veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine

• Torutööd

• Veevarustussüsteemide ja pumpade paigaldus