Viis nõuannet, kuidas keeruliste kolleegidega suhelda

5

NÕUANNET: KUIDAS KEERULISTE KOLLEEGIDEGA SUHELDA

Aafrika vanasõna ütleb, et kui sa tahad minna kiiresti, siis mine üksi. Kui aga tahad jõuda kaugele, siis mine koos. Kuidas seda aga saavutada, kui avastad ennast töökeskkonnas, kus sind on iga päev ees ootamas kolleeg(id), kellega suhtlemine kuidagi ei suju.

SIGNE TÕNISMÄE Intelligentne Grupp OÜ coach ja koolitaja

Keerulisi inimsuhteid töökeskkonnas on põhjalikult uurinud Harvard Business Review kaastoimetaja Amy Gallo, kes väidab oma värskelt ilmunud raamatus*, et töökeskkonnas on kaheksa keerulist inimtüüpi, kelle mõistmine aitab inimesel saavutada suuremat teadlikkust taktikate kohta, kuidas nendega hakkama saada.

Nende kaheksa keerulise inimtüübi seas on ebakindel boss, pessimist, ohver, passiiv-agressiivne, kõiketeadja ja eelarvamustega kolleeg ning ei puudu ka piinaja ja poliitiline operaator.

Keerulistes inimestes on ühisjooni

Sõltumata sellest, millise konfliktse kolleegiga inimene silmitsi seisma peab, on neis kõikides midagi ühist. Tihti on ühised märksõnad konfliktsete kolleegide puhul madal enesehinnang, tunnustusvajadus ja vähene eduelamuse kogemus. Tasub teadvustada ka seda, et tihti ei pruugi madal enesehinnang või tunnustusvajadus olla üldse seotud töökeskkonnaga, vaid on eraelu probleemide pikendus, mis töökeskkonda üle kandub.

Tuginedes Milton Ericksoni printsiibile, mis väidab, et inimese käitumise taga on positiivne kavatsus, siis tasub alati mõelda ka sellele, mida konfliktne kolleeg hetkel vajab. Olukorras, kus inimese ees seisab konfliktne töökaaslane, ei pruugi selline mõte esimesena pähe turgatada, aga siiski tasub sellele mõelda – mis on see, mida kolleeg oma käitumisega taotleb? Mis on see, mida ta vajab, ja miks?

Maailmas toimuv mõjutab tööelu

Konfliktsed kolleegid ei ole muidugi midagi uut, aga samas ei tasu tähelepanuta jätta ka seda, et inimeste psühholoogilist turvatunnet on viimastel aastatel tugevasti mõjutanud erinevad kriisid. On inimesi, kes saavad sellega kenasti hakkama, kuid on ka neid, kes väliselt tunduvad okei, aga sisemiselt on ärevad ja närvilised. See kandub paratamatult üle töökeskkonda.

Töökeskkond on omamoodi kogukond, kuhu kõikidel on õigus kuuluda ja kus kõikidel peab olema hea olla. Kui selles keskkonnas on kolleeg, kes on kogu aeg konfliktne, siis tuleb temaga otse ja siiralt silmast silma vestelda. Ükski kogukond ei ole jätkusuutlik, veel vähem produktiivne, kui selle liikmed ei tunne end psühholoogiliselt turvaliselt. Usaldus ja sügav sisemine austus üksteise suhtes on hästitoimiva töökeskkonna alustala.

Tasub teada!

Amy Gallo väidab, et olenemata sellest, millise keerulise tegelasega inimene parasjagu silmitsi seisma peab, tasub silmas pidada viit olulist nõuannet. 1. Keskendu sellele, mis on sinu kontrolli all. 2. Teadvusta, et sinu vaatenurk on vaid üks vaatenurkadest.

Ka sinul võivad olla oma eelarvamused ja uskumused. 3. Püüa olukorrale läheneda empaatiliselt ja vaadata olukorda „meie“ vaatenurgast. 4. Mõtle välja, mis on see tulemus, mida sa soovid.

Mis on sinu eesmärk? 5. Väldi kuulujutte, katseta ja proovi erinevaid lähenemisi ning ole ja jää uudishimulikuks.