Sõjaraud Lisainfo
ANDMED Türi üksikkompanii BTR-80 Valmistamisaasta: 1991 Läbisõit: 11321 km
RIHO RAIMETS
Mootor: 260 hj Kaal: ~13 600 kg Maksimaalne kiirus: ~80 km/h (suudab enamat)
Oma esimese suurema etteaste tegi järvakate BTR tänavusel maakaitsepäeval
mõne hetke pärast oligi juba soomuki tagaosa juures näha hallikat tomu, mis väljus parempoolsest summutist, et seejärel sujuvalt üle minna kuumaks õhuvooluks, kui mootor on käivitunud. Ja ma veel mõtlesin: „See peaks ainult turbotatud Kamaz olema?!“ nimesed vaaHääl oli igatahes meeldivalt kuri.
I
tasid huviga,
naeratasid. Parklast väljumine nõudis täpset manööverdamist, kuid teel me Oli ka neid, kes olime. Isekalt hõivasin „kaardi- lehvitasid või lugeja“ koha, jättes fotograafi näitasid ülestõspendeldama mööda soomuki üllatavalt suurt sisemust ja sõdu- tetud pöidlaid. rite istekohti. Olgu, ruumi kõrgus pole kiita, kuid et tegemist on meditsiinisoomuki kerega, on see niigi tavalisest kõrgem – minu pea õnneks, mis ei olnud kaitstud asjakohase kaitsekiivriga. Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert seisis luugil ja kontrollis olukorda ristmikel. Loomulikult ei ole soomukijuhil panoraamvaadet ümberringi isegi siis, kui suured luugid on lahti, ning kitsamates kohtades (ja kindlasti linnas) on hea, kui keegi abistab juhti ümbruskonna vaatlemisel. Ise jälgisin esiistmelt ümbritsevat vastavate periskoopide vahendusel ja pean ütlema, et vaatel ei olnud viga. Isegi üllatav oli, kuivõrd hästi nende abil näeb. 260-hobujõuline mootor röögatas. Ühel suuremal ristmikul sooritasime vasakpöörde. Mida tegid linKaitse Kodu! 8/2013
Kütusekulu: alates 48 liitrist 100 km kohta
nakodanikud samal ajal? Kas nad jooksid hirmunult eemale või väljendasid oma pahameelt? Oh ei, ma ei näinud terve tuuri ajal kedagi, kes oleks midagi sellist teinud. Inimesed vaatasid huviga, naeratasid. Oli ka neid, kes lehvitasid või näitasid ülestõstetud pöidlaid. Ärajooksvaid vaenlase sõdureid ei olnud näha, kuid seda rahuaja tõttu. (Vastupidisel juhul oleksime ehk nende päkki näinud.) Minu positiivne emotsioon soomuki sees oli kahtlemata oluliselt suurem. Vähenaeratava inimesena oli isegi kummastav hiljem fotodelt näha pidevalt oma „kriips kõrvuni“ olekut. Käiguvahetuste järel oli tunda mootori jõudu. Mäletasin sõbra hinnangut mootori „lahjuse“ kohta, kuid on ka selge, et Eesti lauskmaa pole võrreldav teatud soojema maa tingimustega. Fotograaf oli vahepeal kolinud ümber tagalaülema autosse, et teha pilte ka sõitvast BTRist. Mina aga nentisin ühes teeremondi kohas, et tagumiste rattapaaride ringikeeramine rahulikult paigalt võttes ei ole probleemiks. Seda ei oleks ma uskunud, aga nii see oli.
Sõjamasin, seega askeetlik Kui küsite, milline oli interjöör, vastan, et loomulikult askeetlik. Armatuurlaual lüliteid ja kellasid muidugi jagub, tahhomeetrit oli kõrvalistujalgi hea jälgida, mis sest, et diisli madal pööretevahe31