klubilood sed sellised Tartus,” rääkis Anderson. “Alguses oli see üsna keeruline, sest treenerid olid harjunud trenniraha enda kätte korjama, nüüd tuli see klubile anda.” Ühtlasi tegutses Tammeka suunal, et liita SK 10 ja Merkuur-Juunior üheks suureks klubiks, aga see jäi katki eeskätt võimetuse tõttu kokku leppida rahalistes küsimustes. Küll oli suur saavutus Tartu esimese kunstmuruNii suur oli rõõm, kui Tammeka alistas 2004. aastal esiliigas FC Levadia II, kindlustas sellega liigavõidu ja pääsu meistriliigasse. Vasakult Siim Roops, väljaku valmimine Kristjan Tiirik (nr 13) ning Jaak Naaber. Tamme peastaadioni kõrval aastal 2002. Eesti Jalgpalli Liit aitas leida kasutatud katte ning väljaku valmimiseks võttis Tammeka juhatus pangalaenu, mida 11 juhatuse liikmest olid nõus garanteerima kuus. “Laenuvõtmine oli väga suur asi,” ütles Anderson. “Tahtsime ka päris oma staadionit, linn leidis selle jaoks krundi ja eelprojekt oli isegi olemas, kuid lõpuks tuli mõõnaaeg peale ja sinna see jäigi. Sportlikus plaanis tahtsime Eestis jõuda kuue hulka ja hakkasime rõhku panema treenerikoolitusele, sest enne ei olnud ühelgi Tammeka treeneril mingit litsentsi.” Mis puudutab oma kompleksi, siis veel 2004. aasta sügisel kirjutas Tartu Postimees nii: “Tammeka plaanib treeningukompleksi ehitada umbes 10 täismõõtmetega väljakut. Tammeka looja ja hing Hillar Otto Kristjan Tiirik on esimene Tammeka Lisaks veel ka sisehalli, mis poleks küll täismõõtmeline, kuid kasvandik, kes on olnud klubi peatreeneriks. (28. aprill 1952 – 7. november 2011). vähemalt noored saaksid talvel korralikult treenida.” Praegu teame, et sellest plaanist pole teostunud murdosagi, ent on tähelepanuväärne, et Hillar Otto loodud sidemed Soome klubiga Kokkolas olid nii tugevad, et põhjanaabrid avaldasid valmisolekut seda projekti toetada. Foto: Ove Maidla/Postimees/SCANPIX
Foto: Kristjan Teedema/Postimees/SCANPIX
Foto: Lembit Peegel
Peipsi Cup / Tammeka Cup
Järgmisel suvel täitub 20 aastat Tartu Tammeka korraldatavast noorteturniirist Tammeka Cup, mis varem on kandnud ka nime Peipsi Cup. Esimene Tammeka, õigupoolest Hillar Otto korraldatud turniir mängiti juba 1990. aasta sügisel, misjärel hakkasid turniirid toimuma igal kevadel Tamme Cupi ja sügisel Tartu Cupi nime all. Need kestsid ühe nädalavahetuse jagu ja enamasti 12–15 võistkonna osavõtul. Peipsi Cupi nime kandnud turniir mängiti esimest korda sõna otseses mõttes Peipsi ääres, Kallastel ja mujal järveäärsetes valdades ning suurt rolli mängis selles Tammeka sõprusklubi Kokkolast, kes seal laagrit läbi viis. Hiljem kolis keskus Tartusse Tamme staadionile, ent pillutus laiali mööda Lõuna-Eestit, matšid toimusid Kallastel, Varal, Luunjas, Ülenurmel, Põlvas, Alatskivil. Alates 2004. aastast kannab parimail päevil ligi 170 võistkonda võõrustanud turniir nime Tammeka Cup.
46
JALKA MAI 2013
Ühendklubi ja püüd tõusta tippu Ei saa öelda, et Tartu jaoks algas 2005. aastal Tammeka tõusmisega meistriliigasse uus ajajärk, sest seal oli varem mänginud Tartu Kalev, kes kandis ka nimesid Dag ja Esdag, ja ees ootas Merkuur. Küll oli see esimene kord pärast 1994. aastat kahel Tartu klubil korraga meistriliigas mängida ning Tammekale järgmine tähtis samm klubiks kasvamisel. “Meistriliigasse tõus tähendas seda, et asjaajamise mõttes muutus klubi professionaalsemaks, sest nõuded olid esiliigast erinevad,” ütles klubi 2004.–2009. aastani juhtinud Priit Tiru. “Rohkem tähelepanu pidi pöörama noorte ja naiste jalgpallile. Muidugi kannustas klubi ja klubi juhte ka see, et aasta enne meid oli esiliigast üles kerkinud Tartu Merkuur ja käis võitlus selle nimel, et tõestada, et oleme edukad.”