84
RAMON PARADA
Madril, 1991; FERNÁNDEZ RODRÍGUEZ: Arbitrariedad y discrecionalidad, Madril, 1991; GARCÍA DE ENTERRÍA eta FERNÁNDEZ RODRÍGUEZ: Curso de Derecho Administrativo, Madril, 1993; GÓMEZ FERRER: El silencio administrativo, DA, 208 (1986); MARTÍN MATEO: Silencio administrativo y actividad autorizante, HAA, 48; Actos tácitos y actividad autorizante, REDA, 4; MOZO: La discrecionalidad administrativa; NIETO GARCÍA: La inactividad de la Administración y el recurso contenciosoadministrativo, RAP, 37 (1962); La inactividad de la Administración veinticinco años después, DA, 208 (1986); PARADA, R.: Estudio, Comentario y Texto de la Ley de Régimen Jurídico de las Administraciones Públicas y de Procedimiento Administrativo Común, Madril, 1993; PAREJO ALFONSO: Crisis y renovación en el Derecho Público, Madril, 1991; Administrar y juzgar: dos funciones constitucionales distintas y complementarias, Madril, 1993; SAINZ MORENO: Conceptos jurídicos, interpretación y discrecionalidad administrativa, Madril, 1976; SÁNCHEZ MORÓN: El control de las Administraciones Públicas y sus problemas, Madril, 1991; Discrecionalidad administrativa y control judicial, Madril, 1994; VALLINA VELARDE: La motivación de los actos administrativos, Madril, 1967; La retroactividad del acto administrativo, Madril, 1967; VILLAR EZCURRA: Los actos administrativos de trámite: el acto reiterativo y la indefensión del particular, RAP, 86; VILLAR PALASÍ: La doctrina del acto confirmatorio, RAP, 8; begiratu Herri Administrazioen Eraentza Juridikoari eta Administrazio Prozedura Erkideari buruzko Legearen gainean 1993tik 1994ra argitaratu ziren lan eta iruzkinak ere, LEGUINA, SANTAMARÍA, PENDAS, GARRIDO FALLA eta GONZÁLEZ PÉREZ autoreek zuzendutakoak.
1. KONTZEPTUA ETA MOTAK Legegintza, ikusi dugunez, arau orokorrak gertutzean ageri eta zehazten da, eta epailearen eginkizuna, ostera, epaietan. Era berean, Administrazioak administrazio egintzak erabiltzen ditu bere kudeaketa eginkizuna formalizatzeko eta horrek eragin zuzen nahiz zeharkakoa du hiritarren interes, eskubide eta askatasunetan. Administrazio egintzak, beraz, zehaztu eta neurtu egiten du eragin horren norainokoa. Horixe dela eta, administrazio egintzen teoria Administrazioarekiko auzibide jurisdikzioaren objektua mugatzeko eraiki da; horrela, epaileak errazago kontrolatuko du garrantzi juridikoa duen administrazio jarduera. Hala ere, oinarrian, administrazio egintza judiziotaratu daitekeen ebazpena da oraindik ere eta, horrenbestez, beraren kontzeptuak bakarrik Administrazioarekiko auzibide jurisdikzioaren objektua hartu beharko du barruan; beraz, ZANOBINIren definizio klasikoak dagoeneko ez du gauza handirik balio, Espainiako doktrinan oso hedatuta badago ere. Definizio horrek dioenez, «Herri Administrazioak administrazio ahalgoren bat egikaritzean egiten