VABATAHTLIKUD
Väiksemates piirkondades, kus kõik tunnevad kõiki, saab abipolitseinikust autoriteet, kelle kohalolek loob inimestes turvatunnet.
Kommentaar
Põhja Prefektuuri abipolitseinike formeeringu juht Harro Aitai (keskel) koos kesklinna abipolitseinikega.
aua abipolitseinikele esitatud nõuetele, mis tähendab, et sauaga liiklust reguleerimas me teda Tallinna tänavatel siiski ei näe.“
Võrdväärne partner politseinikule Öeldakse, et tasuta lõunaid pole ning ükski teene ei jää tasumata. Kas see kehtib ka abipolitseinike kohta? Kuigi abipolitseinikud tegutsevad oma vabast tahtest ja tasuta, ei tähenda see, et võimaluse korral tublisid korrakaitsjaid ei premeerita. „Kui vähegi võimalik ning töötulemused seda soodustavad, oleme kas linna või asutuse eelarvest leidnud selle pisku, et silmapaistvaid abipolitseinikke premeerida,“ selgitab Harro ning lisab, et üldjuhul rahalist tasu töö eest siiski ei kaasne. „Motivatsiooni suurendamiseks ning oma tänu avaldamiseks on kord aastas, politsei ja piirivalve aastapäeval silmapaistvalt head tööd teinud abipolitseinikud palutud meie prefek-
Minu soov oli kaasa aidata oma naabruskonna avaliku korra tagamisele, saada uusi kogemusi ning näha elu pahemat poolt, et seeläbi mõista Eesti ühiskonda laiemalt. Abipolitseinikuks oldud aja jooksul olen saanud väga palju suurepäraseid sõpru ja kolleege. Olen muutunud palju enesekindlamaks ning minu suhtumine politseitöösse, nähes seda seestpoolt, ja austus politseinike vastu on väga palju kasvanud. Kõik, kes tunnevad, et turvalise elukeskkonna heaks peaksid nad ise ka midagi ära tegema, võiksid kaaluda võimalust hakata abipolitseinikuks.
Rasmus Lahtvee Põhja Prefektuuri abipolitseinik Põhja Prefektuuri prefekti 2010. aasta 19. oktoobri käskkirjaga anti abipolitseiniku teenetemärk silmapaistvate teenete eest Rasmus Lahtveele Kesklinna politseijaoskonnast. Abipolitseinikuks kandideeris ta 2007. aastal pronksiöö sündmuste ajal.
tuuri aktusele, kus neid tunnustatakse kas abipolitsei teenetemärgi või prefekti tänukirjaga. Aastaid tagasi korraldasime oma abipolitseinikele eraldi aktuse aprillikuus, mil tähistasime abipolitseiniku päeva. Kahjuks oleme pidanud sellest traditsioonist väikse eelarve tõttu loobuma.“ Jätkates traditsioone, usub Harro, et hea motivatsioonilaksu saab abipolitseinik asutuse üritustest osa võttes. „Näiteks võitsid abipolitseinikud 2008. aastal Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitsei kutsemeisterlikkuse võistlusel I koha. See on hea tulemus, mis annab tunnistust sellest, et abipolitseinikud on riigiametnikele võrdväärsed partnerid,“ arvab ta. Nagu politseinikudki saavad ka abipolitseinikud tööülesandeid täites kasutada tasuta ühissõidukeid, neile kehtib ka soodustusi näiteks toitlustuskohtades. Viimasel ajal on abipolitseinikuks soovinud saada peamiselt üliõpilased ning keskkooliõpilased. On selliseidki politseinikke, kes on varem alustanud
just nimelt abipolitseinikuna. „Ju siis on maitse suhu saanud ning hakkas meeldima,“ arvab Harro. Tema suurim soov on, et iga päev politseitööd tegevad ametnikud hindaksid vabatahtlike panust ning kaasaksid neid ka ühistegemistesse. Oma kolleegidele on Harrol aga väike üleskutse. Nimelt kutsub ta kõiki üles ära andma üleliigset või väikseks jäänud vormiriietust, et jagada neid abipolitseinikele. „Oleme väga tänulikud neile, kes on toonud meile välivormi elemente, ning loodame, et on veel politseiametnikke, kes saaksid abipolitseinikke aidata,“ loodab ta. Tormis Laanisto Põhja Prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich Põhja Prefektuuri kommunikatsioonispetsialist
45