LENNUSALK
Lennusalga mehaanik Andrei Rumjantsev Saksamaalt kingituseks saadud lennuki L-410 taustal 1992. aastal 1994. aastal võeti kasutusele Saksamaalt abi korras saadud ja tsiviilõhusõidukiteks renoveeritud neli helikopterit Mi-8.
nuaris alustasid meeskonna koosseisus teenistust ka Soome lennukoolist naasnud kolm pilooti. 23. veebruaril 1993. aastal anti kingitud lennukid ametlikult Piirivalveametile üle ning päev hiljem ilmestas Eesti Vabariigi 75. aastapäevale pühendatud kaitseväe paraadi lennuki ülelend. Eesti õhuväe taasloomist demonstreerivat piirivalvelennukit piloteerisid paraadil Jaanus Nuut ja Rein Porro, tehniliselt valmistas lennuki ette Albert Moistus. Esimene Eesti riigipiire seirav patrulllend lennukiga toimus juba 5. märtsil. Alates 1993. aastast hakkas lennukimeeskond osalema Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel korraldatavatel Helsingi Komisjoni (HELCOM) lendudel Eesti territoriaalvetes koos teiste riikidega. 1994. aastal algas lennukikaptenite koolitusprogramm välislendudeks. Tellimuslendude ajal käis piirivalvelennuk Soomes, Rootsis, Taanis, Tšehhis, Sloveenias, Valgevenes ning Ukrainas.
Kopterite tulek 1. septembril 1994. aastal moodustati valitsuse määrusega piirivalve lennueskadrilli baasil Eesti Riiklik Lennusalk. Esimene otsingu- ja päästelend lennukiga L-410 korraldati 28. septembril 1994. aastal parvlaeva Estonia katastroofi ajal. Tragöödia Läänemerel tõi Eesti jaoks kaasa kiire ning möödapääsmatu vajaduse arendada välja nüüdisaegne merepäästevõimekus. Sama aasta oktoobris loodi lennusalga juurde helikopterite eskadrill, mille kasutusse võeti Saksamaalt abi korras saadud ja tsiviilõhusõidukiteks renoveeritud neli helikopterit Mi-8.
Kolm neist olid varem teeninud Saksa DV kaitsejõudude koosseisus ning üks kopter oli kuulunud Saksa Liitvabariigi lennufirmale BSF. Viies sama tüüpi kopter lisandus varuosadeks. 1995. aasta esimesel poolel asusid helikopterite eskadrillis tööle II piloodina Juri Jelanski, Denis Romanov ja Aleksandr Gagarin, kaptenina Vjatšeslav Zelnovakov, pardamehaanikutena Sergei Špakov ja Vjatšeslav Jelistratov ning pinnaltpäästjatena Kalle Pent ja Andrus Kütt. Mõlemad pinnaltpäästjad said ligemale pool aastat kestnud koolituse Soomes. 1995. aasta 12. augustil saabus mootorlaevaga Eevi Saksamaalt Pärnu sadamasse helikopterite varustus ning novembrikuus lendas neli kopterit Mi-8 Berliinist Pärnusse. 7. detsembril andis Saksa Õhupääste (DRF) kopterid Pärnus pidulikult üle Eesti Riiklikule Lennusalgale. Esimene vaatluslend helikopteriga tehti 4. jaanuaril 1996. aastal. Jaanuaris alustati ka helikopteri Mi-8 meeskondade praktilisi treeninglende päästetöödeks.
Esimene reaalne päästeoperatsioon kopteriga Mi-8 oli 14. märtsil 1996. aastal, kui Tallinna lahel toodi jääpangalt kaldale püügihasardiga oma elu ohtu pannud kalamees. Järgmise aasta 20. aprillil oli tegemist juba tõsisema väljakutsega – Pärnu lahel päästeti jääpankadelt 22 liigjulget kalastajat. 1997. aasta 22. aprillil arvati lennusalk taas piirivalve koosseisu ja nimetati ümber Piirivalve Lennusalgaks. Kaks aastat hiljem sai Arvo Palumäe asemel lennusalga ülemaks Allan Oksmann. Väärib märkimist, et lennusalga asutajate ning esimeste töötajate seast teenivad Valeri Kutuzov, Andrei Rumjantsev, Jevgeni Pissarev, Denis Romanov, Aleksandr Gagarin ja Kalle Pent lennusalgas tänaseni.
500 pääste- ja 1500 ambulantslendu Alates 1995. aastast on piirivalve lennusalk teinud 513 otsingu- ja päästelendu, lennuaeg kokku 957 tundi. Ingliskeelse lühendiga SAR tähistatud
45