Page 1

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 2/2014 (18) VEEBRUAR

ISSN 2228-1592

Juristid annavad eakatele tasuta 천igusabi. Kas tasub lumelabida asemele soetada lumepuhurit? Trombe saab ise 채ra hoida. Kas k체lmetushaigused on meie kliimast tulenev paratamatus? Ravimtaimede v천imalused ja ohud. Terviserajad. Tuletikutest. Odratoidud.


teema

Veebruar 2014 2

Sinine ja must ja valge

Ajakiri 60+ on edetabelite tipus Lugejauuringu ELU (Eesti Lugeja Uuring) värsketel andmetel on eelmise aasta viimase kolme kuu arvestuses ajakiri 60+ tõusnud Eesti üheks enim loetavaks ajakirjaks. Otseses sihtrühmas (kõik üle 50aastased lugejad) ajakirjade arvestuses on 60+ esimest korda esikohal (42 300 lugejat). Meile järgnevad Kroonika + Nädal, Kodutohter, Kodu ja Aed, Eesti Naine ning Tiiu. 60+ on liidriks tõusnud ka 50aastaste ja vanemate meeste seas (13 500 lugejat). Meile järgnevad Imeline Ajalugu, Kroonika + Nädal, Imeline Teadus, Tehnikamaailm ja Kodutohter. Ajakirja peatoimetaja Eve Rohtla sõnul on oluline ka mehi puudutavate teemade lahkamine, sest suur osa Eestis ilmuvatest ajakirjadest on suunatud naistele. 50aastaste ja vanemate naiste sihtrühmas on 60+ jõudnud kolmandale kohale (28 800 lugejat). Seal on väikese edumaaga loetavamad ajakirjad Eesti Naine (31 000 lugejat) ja Kroonika + Nädal (30 300). Meile järgnevad Tiiu, Kodutohter, Kodu ja Aed. ELU uuringu üldtabelis, kuhu on kaasatud kõik analüüsis osalevad ajakirjad ja osaliselt nädalalehed, nagu Kroonika + Nädal (kõik vanuserühmad ajakirjade arvestuses kokku), on ajakiri 60+ saavutanud hinnalise kuuenda koha. Kõige loetavam ajakiri on endiselt Kroonika + Nädal, sellele järgnevad Kodu ja Aed, Imeline Ajalugu, Imeline Teadus, Eesti Naine ning 60+. Peatoimetaja arvates on ajakiri 60+ suutnud kõnetada ja võitnud lugejaid just selles vanuserühmas, kellele mõeldes lood on kirjutatud: „Meie ajakirja tõepoolest loeb just see sihtrühm, keda püüdma läksime – ja see on saavutus! Ajakirja edu peitub seega ajakirja lugejates ja väärtuslikes kaasautorites. Aitäh kõigile!” Uuringuandmed pärinevad Turuuuringute aktsiaseltsi lugejauuringu ELU 2013. aasta IV kvartali tulemustest.

J

aagusaare talu köögis oli kaks ust, mis jäid päripäeva. Aknale ja toidulauale lähim viis sahvrisse, teine aita. Muldpõrandaga aidas seisid seina ääres suured nikerdustega puust kirstud, kus tallel eri sorti jahu, mõned pereliikmetele, teised sisaldasid loomasööta. Aidas oli ka mitu tünni, näiteks üks setu vankrikoormast hangitud soolasilkudega ja üks sisse soolatud pekiga, hapukapsad ning palju muud nasvärki. Veel põnevam oli toapealne, kuhu viis redel. Sinna ronimine oli lastele keelatud. Vanaema kinnitusel elas seal igasugu imelikke olendeid, kes lapsi ei sallivat. Pealegi pidavat pööningupõrand kohati mäda olema ja pudinad võisid valesse kohta astudes alla sadada. Kus siis selle häda ots! Ma ei pidanud põnevust lisanud keeldu millekski ning siis, kui vanaisa oli heinakaarel ja vanaema loomi talitamas, hiilisin sinna salaja ikkagi. Küll seal oli põnev! Leidsin oma isa algkooliaegseid kooliraamatuid ja vihikuid, imelikke, aga väga kauneid lauanõusid, klaasasju ja põnevaid juturaamatuid. Nägin ka ilusaid värvilisi ajakirju ja käsitöövihikuid, peale kirjutatud naisenimi nagu Maret. Kuigi kõrvad olid kikkis ja vanaemale vahelejäämise hirm suur, jõudis ta alati liiga kiiresti tuppa ja hõikus, kus ma olen. Seega kaua põnevust ei jagunud. Alles kaheksakümnendate aastate lõpupoole, kui olin juba abielus ja emaseisuses, sain teada, miks see koht meile saladuseks pidi jääma. Kui selgus, et trikoloori võib masti tõmmata, aga seda polnud kuskilt võtta, meenus isale midagi ja ta kraamis isatalu laepealselt rasked ajad vargsi seljatanud Eesti lipu lagedale. Veidi räsitud see oli, mõned pruunid augud sees, aga muidu korralikust eestiaegsest villasest õmmeldud.

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post: 60pluss@ajaleht.ee Korrektor Gitta Lilienthal, e-post: gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000

Meie pere tutvusringkonnas oli see imeasi, mida kõik kaemas käisid. Oma kandis olime üks esimesi maju, kuhu see 24. veebruaril uhkelt masti tõmmati. Käis teine mööda suvepäevi ja suguvõsa kokkutulekuid, sest Eesti oli nõnda noor ja polnud veel kedagi, kes oleks seda äriideena kasutanud. Kuni majadele sigines eri mõõtudes ja valedes värvides ning riidest rahvussümboleid. Teatavasti tuli suurepärasele ärimõttele tollal noor, aga praegu jõukas ettevõtja Armin Karu, kes ise peab just seda oma edu alguseks. Mul on sügavalt kahju, et vanaisa ise ei näinud seda aega, kui sinimustvalge täies uhkuses ja vabaduses maja küljes lehvida võis. Igal meist on oma lipu lugu. Kena oleks neist teada ja lugeda. Head vabariigi aastapäeva!

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Tellimine tel 617 7717, e-post: tellimine@60pluss.ee Veebruaris tellides 11 numbrit 11 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 8. märtsil. Esikaanel Merle Karu joonistus.

REKLAAM

TELLI EESTI UKS LOETAVAMAID AJAKIRJU Eesti Naine

Kroonika + Nädal 83 200

13 500 Kroonika + Nädal Imeline Ajalugu 28 800

I koht

Kroonika + Nädal

Lugejaid vanuses 50+

42 300

Imeline Teadus Kodutohter Tehnikamaailm Kodu ja Aed TV / Teleleht Naised

Top 8

Kodutohter

14 000

12 000

10 000

8000

Imeline Teadus 63 300

III koht

Kodu ja Aed IV koht

naised 20 000

25 000

30 000

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Imeline Ajalugu 66 300

Eesti Naine 60 700

TV / Teleleht Kodu ja Aed

mehed

Kodu ja Aed 71 900

Top 5

Kodutohter

II koht

Tiiu

Lugejaid vanuses 50+

Kroonika + Nädal

mehed

naised

56 800

Eesti Naine V koht

Kodutohter 52 300 Tiiu 50 800

Kõik vanuserühmad Top 8

Andmed: Turu-uuringute AS TOP AJAKIRJAD, ELU 2013 (kvartal IV)

Tel 617 7717 või tellimine@60pluss.ee 1 number 2 eurot (sõbrahind 11 numbrit 11 eurot) www.60pluss.ee


kolumn

3 Veebruar 2014

„K

as sul mütsi ei olegi peas?” küsib minu 95aastane vanaema minult, kui tema nähes mütsita õue hakkan minema. „Vanaema, kui vana ma olen?” küsin temalt vastu. „Noh, sa oled midagi ... üle kolmekümne,” vastab ta pärast väikest järelemõtlemist muiates. Ta teab juba, mida ma talle järgmiseks ütlen. „Ma olen 38aastane ja sa ei pea mulle enam ütlema, et ma mütsi pähe paneksin!” lausun väikese noomitusnoodiga hääles. „Minu jaoks oled sa ikka veel väikene,” sõnab ta nagu ikka. Ega ma tegelikult pahanda ta peale, mul on hea meel, et mul on nii hoolitsev vanaema ja et ta on veel elus. Jään kogu eluajaks oma vanaema tänuvõlglaseks. Lapsena ei osanud ma seda tänu tunda, aga nüüd võin öelda: olen õnnelik, et kasvasin vanaemaga. Tema kasvatus ja õpetused on mulle meelde jäänud ning paljud tema tavad olen üle võtnud alateadlikult. Minu vanaema Anna on päritolult Karjala soomlane, kes tuli Eestisse elama pärast sõda. Kohtus siin pika ja sirge Hildemariga, kellel oli hea huumorisoon ja kellest sai minu vanaisa. Oma vanaisa ma kahjuks ei mäleta, sest ta suri, kui olin kolmeaastane. Temast on mul üks kehva kvaliteediga foto, kus ta, olles juba haige, vaatab heldinud pilguga minu poole. Ja vanaema mälestused – neid meeldib mulle ikka kuulata. Kui ma juba mitu nädalat pole vanaema näinud, sõidan talle külla ja kuulan neid lugusid uuesti, mis sest, et neid on kuuldud sadu kordi. Vanaema hääl ja jutud, rääkimata tema erilisest karjala-soome-vene aktsendist, loovad koduse ja turvalise tunde, viies mind tagasi aega, kui olin veel laps. Õigupoolest tekitavad need toreda äratundmise, et olengi hinges alles laps, kuigi tegelikkuses juba varajases keskeas kahe lapse ema. Kuna minu vanemad olid tol ajal noored artistid, otsustati, et kõige parem on mul kasvada vanaemaga, vaikses väikelinnas. Vanaema oli lastesõime juhataja, pealegi meditsiiniõe haridusega. Meie kodus valitses mõistlik õhkkond, hoolimata emotsionaalsusest, mis meil loomu poolest veres. Vanaema väärtustas üle kõige ausust ja töökust, täpsust ja puhtust. See kõik aga ei pruukinud olla mulle lapsena meele järele. Ta töötas suviti varahommikust hilisõhtuni aias ja mina ei saanud aru, miks peab nõnda tööd rügama ja neid tüütuid peenraid päikeselõõsas rohima. Ükskord oli ta laenanud naabritelt rauast adra, millega kartulivagude vahesid mullata. Mina pidin siis olema hobuse eest, kes tõmbas, ja tema lükkas – küll see oli raske! Aga kui ma

FOTO: MARIS OJASUU

Vanaema kiituseks

Hedvig Hanson Eesti laulja Hedvig Hanson sündis 22. aprillil 1975. aastal Tartus. Oma ande päris ta emalt, tuntud lauljalt Novella Hansonilt, ning isalt, laulvalt näitlejalt Tõnu Kilgaselt. Ka Hedvigi kaks isapoolset vanavanemat tegelesid näitekunstiga: vanaema Ellen Kaarma oli aastatel 1951–1967 Vanemuise esinäitlejanna, vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja Vanemuises, hiljem Endlas. Oma elu esimesed kaksteist aastat elas Hedvig vanaema Anna juures Tõrvas, kus temast kujunes lüürilise iseloomuga looduslaps. Emotsionaalsust ja looduslähedust on tugevalt tunda kõigis tema lauludes. Kaheteistkümneselt kolis ta Tallinna ning asus õppima Tallinna 21. keskkooli muusikaklassi. Järgnesid klaveriõpingud Tallinna Muusikakoolis, mille ta lõpetas edukalt 1992. aastal. Kuigi Hedvig lõpetas keskkooli viitega, otsustas ta iseõppimise kasuks. Ta on välja andnud kümme muusikaalbumit ning 2010. aasta sügisel pälvis Hedvig Hanson särava loomingulise aasta eest Kultuurkapitali aastapreemia. 2012. aastal ilmus Hedvig Hansoni sulest raamat „Jutustamata lugu”, mis räägib tema traagilise saatusega vanaemast, näitlejanna Ellen Kaarmast, kes suri, olles vaid 45aastane. Hedvig Hansoni ja kitarrist Andre Maakeri peres kasvab kaks poega, Holger ja Daniel.

kurtma hakkasin, ütles ta: „Hobune ei räägi.” Seda on nüüd muidugi naljakas meenutada. Kui mulle sõbrannad külla tulid ja õuerõivastega voodile istusid, kupatas vanaema nad üles ja tõi neile päevateki alla. See puhtusehullus tekitas minus ebamugavust, aga nüüd kätsatan mina oma poegadele, et nad välisriietes voodisse ei läheks, ja nemad ei saa aru ...

M

eie aias tuuldusid pidevalt tekid ja padjad ning pesu lõhnas värskelt. Reedeti käisime linnasaunas, ka talvel, vantsisime kilomeetreid linna ja tagasi, vildid krudisesid lumel ning sooja kasukasse ja villasesse suurrätti mähituna polnud sugugi külm. „Kõige parem tunne on siis, kui oled saunast tulnud ja saad puhaste linade vahele!” nendib vanaema ikka. Vana-aastaõhtul vaatasime tänaval rakette, need olid tollal üksikud sõjaväeraketid, punased ja rohelised, aga milline haarav mälestus! Kunagi ju ei teadnud, mis suunast järgmine rakett õhku tõuseb ja siis vihinaga alla langeb. Nüüdsed suursugused

raketisajud ei tekita meeltes sellist põnevust nagu siis. Õhtuti luges vanaema mulle väljamõeldud muinasjutte, mis olid õpetliku sisuga ja just mulle suunatud. Ma ikka kahtlesin, kas need asjad seal juttudes tõesti võisid olla, aga vanaema suutis mind veenda. Ka selles, et meie viilkatusega maja panipaikades elavad karud, kes ei talu lärmamist, eriti talvisel ajal, kui nad magavad. Iseenesestki mõista kutsuti neid panipaiku karukoobasteks. Teised lapsed kuulasid aukartuse ja väikese hirmuga, kui jutustasin, et meie majas elavad unekarud. Magama aitas jääda ka patsi punumine. Ma nõudsin vanaemalt igal õhtul, et ta mulle patsi punuks, siis jälle lahti harutaks ja jälle punuks, ikka pehmelt ja uinutavalt. Igal koolihommikul ajas vanaema mind üles, aga see ärkamine oli pimedal talvel vaevaline. Tema oli alati riides, ahjud küdemas, hommikusöök valmis, tihtipeale juba saapad jalas, et lund rookima minna. Viimane nipp, mida ta kasutas, oli väike luiskamine, et kell on juba kaheksa, kuigi oli alles veerand

kaheksa. Siis pidin ma üles ärkama ja olin ta peale pahane. Vanaemaga mängisime kaarte, kabet, vaatasime telekast iluuisutamist, käisime kinos India melodraamasid ja Prantsuse komöödiafilme vaatamas. Suviti käisime iga päev mitu korda ujumas ja sügiseti ikka metsas marjul-seenel. Kõige õrnem mälestus seoses vanaemaga meenub mulle alati, kui olen haige. Ta hoolitses mu eest ja see tunne oli hea. Isegi kui ta minu palavikulist keha viinaveega määris, see külmavärinaid tekitas ja ebamugav oli, andis see toetava teadmise, et kõik saab korda. Ja kui ma juba palusin keldrist tema tehtud ploomikompotti tuua, teadis vanaema, et olen terveks saamas. Mu vanaema jõudis väga palju: õmbles naabritele, käis neid süstimas, kui nad olid haiged, kasvatas juur- ja köögivilju, tegi iga päev meile süüa ja kantseldas mind. Kordagi ei kuulnud ma teda kurtmas, et oleks raske. Kordagi ei mäleta ma, et ta oleks minuga pahandanud. Ta oli hooliv ja tal oli minu jaoks aega. Ma olin tema Hedka.

Ü

le kõige kartsin, et vanaema sureb. Siis palusin, et ta lubaks mulle, et kui ta sureb, muutub ta liblikaks ja lendab mu käele, siis ma tean, et see on tema. Ta lubas seda. See lohutas mind. Ma olen nii rõõmus, et ta on siiani elus ja mängib veel minugi lastega. Soovin, et tänapäeva lastel oleks oma vanaemadega ka nii lähedane suhe, kuigi mõistan, et maailm on muutunud, inimestel on kiire, vanaemad käivad tööl ja elavad linnas, lastelgi teised tegemised-suhtlemised kui kolmkümmend aastat tagasi. Infotehnoloogia areng ja mugavus ning tuhanded võimalused on paradoksaalsel kombel lahutamas inimesi tõelistest suhetest. Lapsed on närvilisemad, nõudlikumad ja nende helge lapsepõlv jääb üha lühemaks. Ometi usun, et hea tahtmise ja teadlikkuse juures on alati võimalik seda sidet tugevana hoida. Kui võtta aega ja pühenduda. Kui mõista, et noorusaeg kaob ruttu, aga samas jääb kõige sügavamini hinge. See on magus tunne, kui on helgeid mälestusi oma vanaemast. See kogemus teeb inimese paremaks ja paneb tundma austust kõige elava vastu. „No kui kaua võib inimene elada?” küsib mu vanaema iseendalt pahaselt, kui on tervisega kimpus. „Ikka sajani välja, kui oled juba niikaugele tulnud!” hüüan ma. Siis rehmab ta käega ja naeratab pead vangutades vastuseks.


kaja

Veebruar 2014 4

Lugeja arvab Olen ka 60pluss ja väga ootan ajakirja alati. Loen algusest lõpuni läbi juba esimesel päeval ja kõik lood meeldivad. Tean, kui raske on ühest pensionist ära elada. Elu tuleb aga ikka edasi elada, kuni veel suudad. Ei ole ka veel nelja seina vahele istuma jääda tahtnud. Küllap ka see aeg ükskord tuleb. Seni olen korraldanud väikeseid väljasõite Eestis. Kord käinud ka seenioride reisil Stockholmis. Meeleldi on reisidele alati kaasa tulnud just pensionärid. Rahaga on pensionäridel küll raske, eriti üksikuks jäänutel, aga kõhu kõrvalt oleme suutnud sõiduraha kokku hoida, et ikka kodunt välja tulla ning teiste hulgas ilusat päeva ja ilusaid paiku nautida. Eestimaa on küll väike, aga siin on palju ilusaid kohti, mida vaadata ja pärast sõite meenutada. Peaasi, koos reisikaaslastega on üks tore päev mööda saadetud. Ulve, Paide Seekord aga tuletas Tõnis Möldre autopiltide lugu mulle meelde, kui toreda lennuki ja bussi meisterdas lapsepõlves mulle jõuluks isa ja kui armsa nuku õmbles ema, kes kujundas ka bussi ja lennuki pehmed salongid. Nende võrratute mänguasjade saatus oli aga kahjuks lühike ja kurb, sest minust 3-4 a vanem tädipoeg tahtis kangesti välja selgitada, miks mootoritele tuleb suuga heli tekitada. Kas siis seal sees polegi keerlevaid osi? Ja veel, kas nuku kõhus on ka soolikad nagu sea kõhus? Mina loll ei osanud õigel ajal appi karjuda ja sain kaks korda karistada: et lasin oma asjad lõhkuda ja teiseks jäin neist lõplikult ilma, kuna karistuseks need „kadusid” minu silmist. Kujutan ette, kui kurvad olid vanemad, kes nägid palju vaeva meisterdamisega, pealegi veel sõjajärgsel 1945/46. a. Tädipoega meile hiljem enam üksinda mängima ei lubatud ja ega ma eriti temaga koos olla tahtnudki. Oli selline imelike ideedega volask ja ühised mängud lõppesid ikka fiaskoga. Inga Mänd Esimesele kohale panin loo peapööritusest, sest olen ka ise paaril korral tundnud, kui tuba virvarrina silme ees ringi käib. Õnneks on see ruttu möödunud. Esimene kord oli üsna noorena, nii et see polegi ainult vanade häda. Meesterahvale meeldis kõrvapesu lugu, sest tal koguneb aeg-ajalt vaik kõrva ja siis käib pereõe juures neid pesemas. Ise ei tohi ju kõrvu torkida – väikseim asi, mida kõrva võib ajada, olevat küünarnukk. Elvi Undrits, Järva-Jaani, Järvamaa

Olen 79aastane 21aastase staažiga viljandlane. Kolisime mehega tema vanemate majja Tallinnast, tollal 4aastase koera Samiga. Meil on väike aiaga maja Viljandi järve ääres. Et olen kogu elu armastanud võimlemist, suusatamist, rattasõitu ja iseäranis ujumist, jätkus see kõik Viljandis, eriti igahommikune ujumine järves koos Samiga, kes oli ka tubli ujuja. Pärast teda tuli meie majja uus koer Sultan, samuti hea ujuja ja jooksja. Aasta enne Sultani surma päästsime joodikute käest pooleaastase Tsäki, kes õppis koos temaga selgeks nii ujumise kui minu jalgratta kõrval jooksmise. Koerte tõttu pole kordagi vahele jäänud hommikust rattasõitu, kepikõndi, suusatamist ega suvist suplust. Pärast abikaasa toonelasse lahkumist ujusime eelmisel aastal järves 75 hommikul. Minu tervise on need sõbrad kontrolli all hoidnud. Ei südamehaigusi, ei kõrget vererõhku, peavalu ega külmetushaigusi. Vaevalt ma ilma koerata ka täna, kui termomeeter näitas –20, oleksin oma paarikilomeetrist ringi ette võtnud. Nii et kel koerale ruumi, võtke ta appi! Tiiu Norden, Viljandi Eelmisel aastal tegi jõuluvana mulle väga hea kingituse – ajakirja 60+ aastatellimuse. Ei olnud varem kuulnud sellest ajakirjast, kuid nüüd oleme sõbrad. Olen väärikate ülikoolis kuulaja ja seal jagati tasuta jaanuarikuu numbrit. Otsustasin kohe teha uue aastatellimuse, sest ühtki artiklit ei saa lugemata jätta! Ester Aljas, Kuressaare Oskate leida just väga õigeid teemasid, mida 60+ inimesed lugeda tahavad. Minu jaoks oli seekord selleks artikkel, mis rääkis tasakaaluhäiretest. Olen juba aastaid selle hädaga kimpus, aga ravi – ei ole jah olemas. Raske on, aga hakkama olen saanud, muidugi kukkunud ka mõned korrad. Pole hullu, elan üle! Tuge on mul liikumisel vaja ja selleks kasutan ratastooli, toetudes sellele, vahel ka istudes ja puhates, kui jalad tunda annavad. Toas on mööbel sätitud nii, et igalt poolt saan väljasirutatud käega tuge otsida. Käsitöönurgas kirjeldatud kindad olid omamoodi vahvad, aga ise olen teinud mitu paari niisuguseid, kus kõik sõrmed on ilma otsata (pöial mitte) ja neile käib ka „müts” pähe. Poeg käib kalal ja kiidab. Vanad fotod olid samuti toredad. Endal paraku on säilinud vähe fotosid. Olen Siberi-aja laps ja sealt on küll mõningaid – aga kellele need huvi pakuvad peale minu enda? Vaike Arro, Rapla

Kõige rohkem meeldis Ülo Vooglaiu lugu. Niivõrd tuttav teema, alati jälgin suure huviga tema sõnavõtte või väljaütlemisi. Vanem põlvkond kui elukogenum peab jälgima, et elu kulgeks kokkulepitud teeviitade vahel ning igapäevaelus kohtaksime vähem ebakompetentsi, ülbitsemist ja saamatust elu korraldamisel. Nii nagu praeguseks on aru saadud, võimupoliitikute kirjutatud õpikud pole heaks kaaslaseks teadmiste omandamisel. Jaan Viska, Vigala, Raplamaa Väga huvitav lugemine oli Tõnis Möldre kirjutis „Autopilte vaadates kerkib silme ette ilus lapsepõlveaeg”. Eriti uhke on pilt väikestest sohvritest Studebakeril ja Fordil. Aga ka teised fotod kahe- ja neljarattalistest sõiduriistadest. Tõepoolest, rataste veeredes möödub aeg. Nondesse aastatesse pärast viimast suurt sõda jääb ka minu lapsepõlv. Aeg oli kasinate võimalustega, käte vahel meisterdatud mänguasjad tõid nende väikestele omanikele palju rõõmu. Kas ka tänased lapsed aastakümnete pärast meenutavad sama heldimusega oma mängunurkade daamilikke Barbie´sid ja täiuseni disainitud automudeleid? Ei oska öelda, küllap selgub see ajapikku. Paraku praeguse aja lelud pakuvad vähem loomingulisust ega ärata lastes fantaasialendu. Taas on ausse tõusmas käsitööna valminud pehmed mänguloomad ja nukud ning puidust sõidukid. Need asjad sisaldavad meistrite käte- ja südamesoojust ning on märksa tervislikumad plastmassvidinatest. Liina Valper, võrokene Sisuka kirja eest saab eriauhinna, 60+ kohvitassi Tiiu Norden Viljandist.

REKLAAM

OÜ Kagureis kutsub teid avastama imekaunist Eestimaad! 23.–25.05 23

Lõuna-Eesti imelised lossid ja mõisad

25.–27.07

R–P R–

Avastamist väärivad Olustvere mõisakompleks, Taagepera loss, Sangaste loss, Cantervilla loss ja mängumaa.

R–P

05.–07.06 05

Põlvamaa kauneimad iluaiad ja elamuslik Räpina

UUS! Folgihõnguline Viljandi ning Võrumaa Saame osa Viljandi folgi melust ning tutvume Nopri talumeierei tegemiste ja toimetamistega.

01.–03.08

UUS! Setomaale kuningat valima!

Põlvamaa kaunite iluaedade kõrval külastame Paides Vallimäel asuvat Wittensteini Ajakeskust ja vastvalminud Räpina sadamat.

R–P

Sõidame Setomaa aasta tähtsündmusele – Seto Kuningriigi päevale. Teel olles külastame ka ainsat Setomaa seebikoda – Vana Jüri Seebikoda.

13.–15.06 13

Setomaa külaelu läbi aegade

16.–17.08

Külla Setomaale – Külävüü kostipääväle!

R–P R–

Ateljee-galerii Hal´as Kunn Obinitsas, Piusa koopad ja savikoda, Saatse muuseum ja setopärane lõunasöök kannavad meieni seto kultuuri hõngu.

L–P

Päev, mil taluhoovidest Setomaal saavad kohvikud, kus pakutakse maitsvaid ja huvitavaid suupisteid, lõbusaid tegelusi ja etteasteid.

27.–29.06 27

Haanjamaa pilvepiirilt Metsavenna muldonni

18.–20.09

TaluTuur ja Palamuse laat

R–P R–

Meid ootavad Eesti Piimandusmuuseum, Suur Munamägi, Rõuge Ööbikuorg ning elamuslik programm Metsavenna talus.

N–L

Mooste mõisa linakoda, Asuva õunaaed, Süvahavva villaveski, kaunis käsitöö, tervislik kitsejuust ja armastatud Palamuse laat kajastavad meile lähedast maaelu ja -olu.

N–L N–

REISIDE INFO JA MÜÜK Kagureis OÜ, Tallinna büroo: Rävala 8–613, VI korrus; büroo juhataja Maia Kull, tel 646 3116 , 5347 4957, e-post maia@kagureis.ee

Kolmepäevased reisid algavad ja lõpevad Tallinnas. Reisi hind on 140 eurot. Hind sisaldab mugavat bussisõitu, reisisaatjat, giiditasusid, muuseumide pileteid, toitlustamist kolm korda päevas, kahte ööd hotelli Pesa kahekohalises toas, sauna ning kultuuriprogrammi.


SEENIORID 9. APRILLIL STOCKHOLMI TROOPILIST LIBLIKAMAJA AVASTAMA Kutsume teid taas meie kruiisijuhi Inda Kõiva ning üllatus-

Grupi (10 inimest) liikmele kruiis Stockholmi

esinejaga Rootsi kruiisile. Bussiekskursioonil läbi Stockholmi erinevate linnaosade tutvume tähtsamate vaatamisväärsustega. Esmakordselt külastame Stockholmi Haga pargis asuvat troopilist liblikamaja, kus on alati vähemalt 25 kraadi sooja

al

42,25 €

/in.

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

al

43,75 €

/in.

tingimusel, et kajutis on 4 maksvat reisijat

ja iga päev võib imetleda kuni 700 erinevat liiki liblikaid nii troopikast kui kodu lähedalt. Lisaks on siin põhjamaade suurim 30 meetri pikkune ja 1,2 miljonit liitrit vett mahutav suure korallriffiga ja värvikirevate kaladega haiakvaarium Haga Ookean. Haga pargis asuvas lossis elab Rootsi kroonprintsess Victoria oma perega. Stockholmi ekskursioon + troopilise liblikamaja külastus - 25 €/in. NB! Ekskursiooni kohtade arv on piiratud.

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Grupijuhile kruiis, 2 õhtu- ja 2 hommikusööki TASUTA.


õigusabi

Veebruar 2014 6

Kuidas pähemääritud kallist tolmuimejat tagastada? Eakatel, kes soovivad pärimis-, eluaseme-, pensioni-, töövaidlus- ja muudes juriidilistes küsimustes nõu, tasub üles otsida kodukoha pensionäride ühenduse juures tegutsev jurist. Temalt saab nõuandeid tasuta, aga advokaat tuleb ikka ise palgata. FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

A

lgusaegadest peale on Eesti pensionäride ühendused Eestimaa eri paikades üritanud korraldada tasuta õigusabi. Mõnes kohas on see õnnestunud, mõnes mitte. Praegu pakub Eesti Pensionäride Ühenduste Liit (EPÜL) juristi konsultatsioone Tallinnas, Keilas, Rakveres, Tartus, Pärnus ja Võrus. „Meie juristid üksnes konsulteerivad, mitte ei esinda kedagi juriidilistes vaidlustes,” ütleb EPÜLi tegevjuht Rein Kriis. Riigi toetatav õigusabi on mõeldud nõuandmiseks, mitte tasuta advokaadi võtmiseks. „Kõik Pärnumaa pensionärid võivad tulla, nad ei pea Pärnu Pensionäride Liidu liikmed olema,” räägib Pärnus

Metsa 10 eakaid nõustav Maire Miglai. „Pensionitunnistust pole ma küsinud ega kedagi tagasi saatnud.” Enamasti otsivad eakad Miglai abi seetõttu, et tema juures ei pea õigusabi eest maksma. Kui pensionäril läheb siiski vaja advokaati, üritatakse koos selgusele jõuda, kas ta mahub inimeste sekka, kellele kohtunik võib riigi raha eest advokaadi määrata. Selleks on vaja täita dokument oma varandusliku seisu kohta ja minna kohtu kantseleisse.

Mis saab mu varast pärast surma? Suur osa juristi vastuvõtule tulijatest tunneb huvi, mis tema varast pärast surma saab. Kui inimene on teinud testamendi, talitatakse selle kui tema tahteavalduse kohaselt, kui mitte, lähtutakse seadusest. Vara võib olla nii surija enda vara kui ühisvara. Peamiselt kuulub ühise kooselu vältel soetatud korterist või majast ühele elukaaslastest pool ja kui lapsi on näiteks kaks, jaguneb pool korterist või majast kolme inimese, naise ja kahe lapse vahel. „Kui lapsi on rohkem, jääb

Ukselt uksele käivad müügimehed armastavad väga vanemaealisi. Enamasti sellepärast, et nad on kodus ka kallil tööajal, ja põhjusel, et nad on suhtlemisaltid ja puhuvad meelsasti juttu. Tihti tuleb ette pensionäridele väga kalli kauba pähemäärimist. Öeldakse, et vana ei kõlba kuhugi, ja müüakse uus kallis asi järelmaksuga. Kui seenior hiljem mõtlema hakkab, kui palju ta selle eest tegelikult maksma peab, tahab ta kaubast loobuda. Siis võib juristi abi vaja minna. On hea teada, et sellistel koduukselepingutel on 14päevane tagastusõigus.

REKLAAM

Kui endal ei ole võimalik kalmu hooldada, siis teeme seda Sinu eest! Hauahooldus, kalmukujundus Hauakivide, ristide jm renoveerimine ning uute valmistamine Uute haudade tasandamine, püsilillede istutamine jms

Ükski töö pole liiga väike – leiame lahenduse! Töötame 7 päeva nädalas, kokkuleppel ka riiklikel pühadel.

Lisainfot telefonil 5781 0103 või

www.kalmistuteenused.ee


Ăľigusabi

abikaasale vähemalt neljandik,� selgitab Miglai. Mis saab siis, kui abikaasa soovib samas korteris vþi majas elada, aga lapsed tahavad selle raha saamiseks maha mßßa? „Kui pole tehtud testamenti ja eri pooled tahavad eri asja, on vaja kokkulepet. Kui seda ei saavutata, tuleb kohtusse minna,� nendib Miglai ja lisab, et selliseid asju juhtub siiski harva. Testament tehakse siis, kui tahetakse kedagi varast ilma jätta vþi vara esemeliselt jagada. Kui testamenti pole, peavad pärijad kokku leppima, kellele korter, auto, televiisor jms jääb ning mis maha mßßakse. Testamendiga jagatakse asjad nii, nagu lahkuja soovib. Miglai ei soovita testamenti teha, kui pärijal on kaks-kolm last ja omavaheline läbisaamine on hea. „Testament pole igapäevane asi. Sellele vþib mþelda siis, kui lapsed on kaugel, ei suhtle omavahel ja kþige lähedasemaks on saanud hoopiski naabrinaine, kes aitab ja hoolitseb,� kþneleb ta. Testamenti vþib teha nii kodus kui ka notari juures. Kodus tehtud testament kehtib kuus kuud, Miglai soovitab selle teha pigem notari juures. Pärijad saavad vara omanikuks pärast vara omaniku surma, mitte pärast testamendi tegemist, ning testamenti on vþimalik muuta. Kinkelepinguga vþib vara kinkija eluajal kellelegi anda, kuid sellega on seotud omad ohud. „Hakatakse ema vanadekodusse sättima ja nii edasi,� lausub Miglai

NB!

FOTO: URMAS LUIK/PĂ„RNU POSTIMEES

7 Veebruar 2014

ja meenutab ßht protsessi, kus ema oli saanud krundi, kuid sinna koos ehitatud maja oli poja nimel. Kinkelepingusse saab panna hooldamiskohustuse, elu lþpuni majas vþi korteris elamise þiguse ja palju muudki, ent kord juba tehtud kinkelepingut tagasi pÜÜrata on keeruline. Kingitut vþib edasi kinkida, kingi saaja vþib surra. Miglai kirjeldab ßht konflikti, kus vanur poole oma majast pojale kinkis, kuid poeg suri. Lastelaste hoolitsusega naine algul rahul ei olnud ja kahetses kinkimist, kuid lþpuks lepiti siiski ära.

Testamenti vþib teha nii kodus kui ka notari juures. Kodus tehtu kehtib kuus kuud. Pärijad saavad vara omanikuks pärast testamendi tegija surma, mitte pärast testamendi tegemist. Testamenti on vþimalik muuta.

Parem on kokkuleppele jĂľuda

MAIRE MIGLAI, jurist

Teiseks suureks probleemideringiks on suhted korterißhistuga. Kurdetakse, et infot on vähe, kardetakse, et ßhistu vþetav laen käib ßle jþu. „Enamus otsustab,� sþnab Miglai. „Kþige tähtsam asi on ßhistu pþhikiri. Tuleb koosolekutest osa vþtta. Kui esimest korda kvoorumit kokku ei saada, vþib ka kaks inimest koosoleku pidada.� Vþlgade kättesaamiseks soovitab Miglai maksekäsu kiirmenetlust, mis on kohtumenetlusest kiirem. Paljudel juhtudel ei aita seegi, sest nþudega hakkab edasi tegelema kohtutäitur, aga pole, kellelt ja mida nþuda. Korteri sundmßßgi juhtumeid Miglai praktikas pole. „Kui inimene ei maksa, soovitan igal juhul rääkida. Tavaliselt hakatakse kohtuga ähvardades midagi

Maire Miglai nþustab eakaid Pärnus Metsa 10.

maksma ja vþlga on vþimalik ajatada. Pþhiline, et tuleb inimene ßles otsida ja temaga rääkida.� Mþnikord tuleb eakas inimene juristi vastuvþtule mþne dokumendiga ja palub, et ole hea inimene, selgita puhtas eesti keeles, mis seal kirjutatud on. Miglai selgitab, aitab pÜÜrdumistele vastata, nþudeid ja kohtuotsuseid arusaadavaks teha. „Vahel polegi midagi juriidilist. Inimene räägib, et ei saa lastega läbi. >> lk 8

REKLAAM

Tugevad silmad – hea nägemine

Originaalne Rootsi tablett silmadele Armastan väga lugeda, kuid palju lugedes väsivad silmad kiiresti, tekib pisaratevool ja tähed hakkavad jooksma. Nßßd olen aga väga þnnelik, sest avastasin Rootsi Blue Berry tabletid, jutustab Kathy. Avastas Blue Berry tabletid

“ž‹Šȹ Čą Â–ÂŠÂŠÂ’Â•Â–ÂŠÂœĂ¤Â“ÂŠČą Š“Š•ǰȹ ”ž’ȹ ›’Â?Â’Čą ™’ȏ •˜˜Â?Â’Â?ČąÂ˜ÂœÂŠÂ•ÂŽÂœÂ’Â?ČąĂŁÂ’ÂœÂ?Ž•ȹ䑞›Ý——Š”žÂ?Ž•ǯȹ —ȹ Â?Ă¤ÂŽÂœÂ?ŠÂ?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą –žœÂ?’”ŠÂ?Čą ÂœÂ’ÂœÂŠÂ•ČŹ Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š’—Ž’Â?Ç°Čą Â–Â’ÂœČą Â?˜ŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą —§Â?ÂŽČŹ –’œÂ?Čą ™’–ŽÂ?ÂŠÂœČą “Šȹ Â‘Â§Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇŻČą ’’—Š–Š›ȏ “ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČąÂŽÂ”ÂœÂ?›Š”Â?Â’ÂœČąÂœÂ’ÂœÂŠÂ•Â?žÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ™Â˜Â•ĂťČŹ Â?Ž—˜˜•’Â?ČąÂ˜Â—ČąÂŠÂ—Â?Â’Â˜Â”ÂœĂťÂ?ŠÂ?Â’Â’Â&#x;ÂœÂŽČąÂ?˜’–ŽÂ?Šǯȹ ÂŠÂ‘ÂŽÂœČą Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’ÂœČą Â˜Â—Čą Ĺ—Ĺ–Čą –Â?Čą ”˜••ŠœÂ?Čą ™’Â?–Ž—Â?Â’Čą •žÂ?Ž’’—’ǰȹ –’Â?Šȹ •Ž’Â?ž‹ȹ ”Žœ”—§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą ÂŽÂŽÂœÂ?Čą Â&#x;ŠœÂ?žÂ?ŠÂ&#x;ÂŠÂœČą ÂœÂ’Â•Â–ÂŠČą ”˜••ŠÂ?Â§Â‘Â—Â’ÂœČąÂ–ÂŠÂŠÂ”ÂžÂ•ÂŠÂœÇŻ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ œ˜˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą Â?Š›Â&#x;Â’Â?ŠÂ?Šȹ ”ä’Â?’•ǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ “žȏ Parem nägemine tähendab ‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ Â?ĂŁĂŁÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą Š›Â&#x;žÂ?Â’Â?Šǯȹ paremat elu! Blue BerryČąÂ?Š‹•ŽÂ?Â’Â?ČąÂœÂ˜Â‹Â’Â&#x;ŠÂ?ȹ’Â?ÂŠÂœČąÂ&#x;Š—žȏ —ȹ ”’—Â?Â•ÂŠÂ”ÂœČą Â?Ž‘Â?žÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą œ’•–ŠÂ?ÂŽČą Â&#x;ä’ȏ ÂœÂŽÂœČą ’—’–ŽœÂ?Ž•Žǰȹ Â”ÂŠÂŠÂœÂŠČą Š›Â&#x;ŠÂ?žÂ?Čą —Ž’•Žǰȹ –Žȹ Â?˜˜”žœÂ?ŠÂ?Šȹ Â?Ž›ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą “Šȹ œŽ•Â?ÂŽÂ?Čą ™’•Â?Â’ Â”ÂŽÂœČąÂ”ÂŠÂ—Â—ÂŠÂ&#x;ŠÂ?ȹ™›’••ŽȹÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ”Â˜Â—Â?Š”Â?•§§Â?ÂœÂ’ÇŻ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ȹ •§§Â?ÂœÂŽČą “§’Â?ŠœÂ?ÂžÂ–Â’ÂœÂŽÇ°Čą –ä—’ȏ ”˜›Â?Čą œ’•–Š•’‘ŠœÂ?ÂŽČą —ä›Â?ÂŽÂ—ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?äĴȹžȹ Nägemise muutused Â&#x;ä’ȹ ÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ•ÂŽČą Â&#x;Š“Š•’”Žȹ Â?˜’Â?Š’—ŽÂ?ÂŽČą ™žžÂ?žȏ —ȹ Â•Â˜Â˜Â–ÂžÂ•Â’Â”Ç°Čą ÂŽÂ?Čą Â”Â˜Â˜ÂœČą Â&#x;Š—žœŽÂ?Šȹ Â–Â’ÂœÂŽČąÂ”Â˜Â›Â›ÂŠÂ•ÇŻČąŠ•“žÂ?ČąÂ?ž——ŽÂ&#x;ŠÂ?ČąÂœÂŽÂ?Šǰȹ”ž’ȹ Â?Ž”’Â&#x;ŠÂ?Čą –žžÂ?žœŽÂ?Čą ”Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂœÇŻČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?ȹ”Ž‘Â&#x;ÂŠÂœČąÂ&#x;Š•Â?ÂžÂœÂŽÂœÇ°ČąÂ“ÂžÂ‘Â’Â&#x;ŠÂ?ČąĂŁĂŁÂœÂŽÂ•Čą ÂŽÂŽÂ?äĴȹžȹ ÂŽÂ’Čą Â™ÂŽÂŠÂ”ÂœČą ˜˜Â?Š–Šǰȹ ”ž—’ȹ Â?ÂŽÂ’ÂŽČą ŠžÂ?˜Â?Čą Â&#x;ä’ȹ ™Ý݊Â&#x;ŠÂ?Čą —’’Â?Â’Čą Â—Ă¤ÂŽÂ•ÂŠÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂœÂ?Čą —§Â?Ž–’—Žȹ ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǰȹ œ’•–ŠÂ?Čą Â&#x;§œ’Â&#x;ŠÂ?Čą •§‹’ȹŠ“ŠÂ?Šǯ Â&#x;ä’ȹ‘Š””ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ&#x;ÂŽÄ´ČąČąÂ“Â˜Â˜Â”ÂœÂ–ÂŠÇŻČąœ’–ŽœŽÂ?Čą —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČą Â?ž——žœŽÂ?Čą Â˜Â—Čą Originaalne Rootsi Blue Berry œ’•–ŠÂ?ÂŽČą ”’’›Žȹ Â&#x;Â§ÂœÂ’Â–Â’Â—ÂŽÇ°Čą ”’™’Â?ÂžÂœÇ°Čą Â™Â’ÂœÂŠČŹ tablett Rootsi Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹ’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?ČŹ ›ŠÂ?ÂŽÂ&#x;Â˜Â˜Â•ÇŻČą ’•“Ž–ȹ –§›”Š–Žȹ —ä›Â?Ž—ŽÂ&#x;Šȹ Â’ÂœÂŽÂœČąÂ˜Â—ČąÂ–ÂžÂœÂ?Â’Â”ÂŠÇ°ČąÂ‘ÂŠÂ›Â’Â•Â’Â”ÂžČąÂœÂ’Â•Â–ÂŠÂ›Â˜Â‘ÂžČąÂ“ÂŠČą —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽČąÂ?ž——žœŽ’Â?ȹ•žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœÇ°ČąÂŽÂ›Â’Â?’ȹ‘§ȏ Â&#x;’’—Š–Š›“ŠœŽŽ–—ŽÂ?ÂŽČą Ž”œÂ?›Š”Â?Â’ÇŻČą ÂžÂœČŹ Â–ÂŠÂ›ÂŠÂœÇ°Čą ”ž’ȹ Â?§‘ŽÂ?Čą “žœÂ?”ž’ȹ “˜˜”œŽÂ&#x;ŠÂ?ÇŻČą Â?’”Šȹ ”Šœž•’””žœÂ?Čą —§Â?ÂŽÂ–Â’ÂœÂŽÂ•ÂŽČą Â?§‘Ž•Â?ŠÂ?Â’Čą ÂŠÂœÂ”ÂŽÂ–Â’Â—Â’Čą —§Ž–Žȹ ”ŠžÂ?Ž•ȹ ˜•ŽÂ&#x;Š’Â?Čą ÂŤOstsin apteegist Rootsi Blue Berry Â?Š‹•ŽĴȹŽǯȹ Š›Â&#x;Â’Â?Š—ȹ —Ž’Â?Čą “ž‹Šȹ Â?ÂŽÂ’ÂœÂ?Čą ”žžÂ?Čą “Šȹ Â˜Â•ÂŽÂ—Čą Â&#x;§Â?Šȹ ›Š‘ž•ǰȹ œŽœÂ?Čą Â’ÂœČŹ ÂŽÂ?Â’Čą ”ŠžŠȹ •žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČą ÂŽÂ’Čą Â&#x;Â§ÂœÂ’Čą –žȹ œ’•–ŠÂ?Čą Ž—Š–ȹ ÂŽÂ?Šȹ Â“Â˜Â˜Â”ÂœÂŽČą Â&#x;ŽĴȹȹ —’—Â?Čą Â?§‘ŽÂ?Čą Â™ĂťÂœÂ’Â&#x;ŠÂ?Čą ™Š’Â?Š•ǯȹ Blue BerryČą Â?Š‹•ŽÂ?Â’Â?Čą Â–Ă¤Â“ÂžÂœÂ’Â?Čą –ž••Žȹ Â&#x;§Â?Šȹ ‘§œÂ?’ǡȹ ˜˜Â&#x;Â’ČŹ tan Blue BerryČą Â?Š‹•ŽĴȹŽȹ ”ä’Â?’•Žǰȹ Â”ÂŽÂœČą •˜ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ™Š•“žǰȹ “ž‘’Â&#x;ŠÂ?Čą ä‘Â?žÂ?Â’Čą “Šȹ ĂŁĂŁÂœÂ’Â?Â’Čą ŠžÂ?˜Â?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ&#x;ÂŽÂŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ”Â˜Â?žȹ™§ŽÂ&#x;ŠȹŠ›Â&#x;žȏ Â?Â’ÂŽÂ”Â›ÂŠÂŠÂ—Â’ČąÂŽÂŽÂœÇŻČŽ

˜‹“Ž”Â?ÂŽÇ°Čą Šœ“ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ ˜‹“Ž”Â?Â’Â?Čą ™Š’œÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą œžž›Ž–ŠÂ?Čą Â&#x;ä’ȹ Â&#x;§’”œŽ–ŠÂ?Čą ”ž’ȹ Â?ÂŽÂ?ÂŽČŹ Â•Â’Â”Â”ÂžÂœÂŽÂœÇŻČą Ă¤Â—Â’Â”Â˜Â›Â?Čą ”ž›Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ’—’–Žȏ œŽÂ?ǰȹŽÂ?ȹ•žÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂœČąÂ?§‘ŽÂ?ȹ‘Ý™™ŠÂ&#x;ŠÂ?Ç°ČąÂœÂ’Â•Â–ÂŽČą ÂŽÂŽÂœČą Â˜Â—Čą –žœÂ?Čą Â?§™™ȹ —’—Â?Čą —§Â?Ž–’—Žȹ Š’—Šȹ‘Š•Â&#x;Ž—Ž‹ǯ

Kust saab osta Blue Berry tablette? ˜˜Â?ÂœÂ’ČąÂ?˜’Â?ž•’œŠ—Â?Â’Â?ČąBlue Berry ÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ˜ÂœÂ?ŠȹŠ™Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ÂœÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?“Šȹ ”˜Â?ž•Ž‘Ž•Â?Čąwww.newnordic.ee.

Kas teil on kĂźsimusi? ’œŠ’—Â?˜Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•ČąĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČą Â&#x;Ă¤Â’ČąÂ”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ŠÂ?ÂŽÂœČąÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Â?ÂŽČą www.newnordic.ee. Â?œ’Â?Žȹ‘ä‹ŽÂ?ÂŠÂœÂŽČą Â™ÂžÂžČąÂ•Â˜Â?˜Â?Š ȹ™Š”Ž—Â?Â’Â?ǯȹŽŽȹ Â?Š›Š—Â?ŽŽ›’‹ǰȹŽÂ?Čą ™›Ž™Š›ŠŠÂ?ČąÂ&#x;ŠœÂ?Š‹ȹ ”ä›Â?Ž’–ŠÂ?Ž•Žȹ ÂŽÂ Čą˜›Â?Â’ÂŒÂžČąÂ”Â&#x;Š•’Â?ÂŽÂŽÂ?’ȹ“Šȹ ˜‘žÂ?ÂžÂœÂŽČąÂœÂ?Š—Â?Š›Â?Â’Â?Ž•ŽǯȹŽ ȹ ˜›Â?Â’ÂŒČąÂ‘Â˜Â˜Â•Â’Â‹ČąÂ’Â—Â’Â–ÂŽÂœÂ?ÂŽÂœÂ?ȹ“Šȹ •˜˜Â?žœŽœÂ?ÇŻ

UUS

! Blue Ber r y Omeg a3 kapslid!

Blue Berr y Omega 3 kapslid sisaldavad oomega-3 -rasvhappeid, A-vit amiini, tsin ki, vaske, mustika, h ari ja peiulille liku silmarohu ek on saadud strakte, millest standardis eeritud luteiin.

Kas teie nägemine on hea? Silmad kipitavad sageli, esineb pisaratevoolu Vþrreldes varasemaga näete hämaras vþi pimedas halvemini Kauem lugedes hakkavad tähed jooksma Silmad on ereda valguse suhtes tundlikumad Kaugemal olevaid asju vþi objekte ei näe selgelt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, vþib teie nägemine olla nþrgenenud.


õigusabi FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

Veebruar 2014 8

Rakvere pensionäre tasuta nõustaval Margit Halopil õnnestus eakale inimesele kaelamääritud kallis tolmuimeja müüjale tagasi anda ja vana tolmuimeja tagasi saada. Vanematel inimestel pole ju sageli kellegagi suhelda. Kuulan ära, soovitan rääkida ja ära leppida,” kõneleb Miglai. Osa inimesi huvitub pensioniküsimustest, osadel on töötülid. Kõige pädevamad organid nendega tegelemiseks on pensioniamet ja töövaidluskomisjon, ent mõnel juhul on vaja abi näiteks avalduste vormistamiseks, pensioniindeksist arusaamiseks ja muugi puhul. „Nii kirju nagu meie elu, on ka minu töövaldkond,” tõdeb Miglai. Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu kaudu osutatava tasuta õigusabi maht on Pärnus 160 tundi aastas ehk kolm tundi nädalas, kui juuli ja august välja jätta. Miglai hinnangul jääb sellest väheseks ja seetõttu pole ta tasuta õigusabi propageerinud. „Inimesed üldiselt teavad,” iseloomustab ta aastaid kestnud nõuandmist.

Vana tolmuimeja tagasi Rakveres Kastani pst 10 iseenda õigusbüroos nõustab eakaid Margit Halop. Üldjuhul lepitakse varem telefonitsi kokku mõlemale sobiv aeg, mõnikord saab asjad aetud ka telefoni teel. „Sel aastal võib-olla muudame senist praktikat ja proovime nõustamist kindlal ajal, näiteks reedeti kella kümnest kaheteistkümneni,” ütleb Halop. REKLAAM

KONTAKT Juristid nõustavad: • Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu majas (Paldiski mnt 36a, Tallinn) esmaspäeviti kella 9–12 (Erki Casar) ja teisipäeviti kella 9–12 (Ants Moorits). EPÜLi telefonid on 673 3730 ja 681 6890. • Keila Sotsiaalkeskuses (Keskväljak 17, Keila) Keila pensionäre ja puuetega inimesi reedeti (Aavi Terasmaa). Eelregistreerimine telefonil 679 1570. • Margit Halopi Õigusbüroos (Kastani pst 10, Rakvere). Eelregistreerimine telefonil 517 9278. • Pärnu Eakate Avahoolduskeskuses (Metsa 10, Pärnu) esmaspäeviti kella 10.30–13.30 (Maire Miglai). Eelregistreerimine telefonil 5567 3595. • Mittetulundusühingus Kodukotus (Staadioni 48,Tartu) neljapäeviti kella 10–14 (Marjo Antik). Eelregistreerimine telefonidel 5190 7730 ja 747 3932. • Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu 2, Võru) Võru- ja Põlvamaa pensionäre teisipäeviti kella 13.30–16.00 (Feliks Luiksaar). Eelregistreerimine esmaspäeviti kella 8.30–9.30 telefonil 522 1929. Allikas: Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Ka temalt küsitakse kõige rohkem pärimisõiguse kohta. „Üks tüüpküsimusi on: „Kumb on õigem või parem, kas testament või kinkeleping?” Sellele ei saa anda kindlat vastust, sest kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest,” räägib Halop. Tegemist on täiesti eri asjadega, kumbki toob kaasa eri tagajärje. Kinkelepinguga antakse omand ära eluajal, testament on tahteavaldus surma puhuks ja see jõustub alles testamendi tegija surres. „Vahel on inimese soov näiteks üks talle kuuluv maatükk lapselapsele kinkida. Kui aga tahetakse kinkida oma eluasemeks olevat korterit või hoonestatud kinnistut, peaks hoolikalt kõiki asjaolusid kaaluma,” rõhutab Halop. Halopi sõnul on õnneks suurem osa kinkida soovijatest ennetavalt nõu küsinud, mitte siis, kui asi tehtud ja probleemid käes. „Ma ei tea, kas kinkelepingut on õnnestunudki üles öelda, sest teist poolt on keeruline notari juurde saada ja siis tuleb minna kohtusse,” lausub õigusnõustaja. Inimestele, keda huvitab, kuidas on odavam, selgitab Halop, et mõeldagu pigem tagajärgedele. „Lapselapse asemel võib ühel päeval omanikuks osutada keegi teine, kes pole nii lahke,” hoiatab ta. Näiteks võib tütretütre asemel maja omanikuks hiljem saada lapselapse abikaasa või elukaaslane, kes tahab eluaseme maha müüa. „Räägin, et kinnisturaamatusse võiks kanda isikliku kasutusõiguse, mis ei takista küll müüki. Kinkelepingusse võib kirjutada ka kingi saaja kohustuse hoolitseda kinkija eest, näiteks tuua talle igal aastal kümme ruumi küttepuid,” soovitab Halop asjad põhjalikult läbi mõelda. Halopilt küsivad nõu ka korteriühistu juhatuses olevad pensionäridest liikmed, kes tahavad näiteks teada, kuidas üldkoosolekut läbi viia. Kuigi formaalselt on tegu juba juriidiliste isikute nõustamisega, pole Halop sellistest jutuajamistest keeldunud. „Kui see hakkab inimeste nõustamist takistama, võib ju piiri panna,” sõnab Halop. Korteriühistute võlglastega pole Halop eriti kokku puutunud, sest pensionärid on üldjuhul korralikud maksjad. Pigem kaheldakse maja renoveerimislaenu võtta otsustanud üldkoosoleku õiguspärasuses. „Palju küsimusi on seoses kaasomandi valdamisega. Ka müügi- ja üürilepingute, laenude, sealhulgas käendamisega,” räägib Halop.

Üks meeldejäävamaid juhtumeid tema praktikas on eakale inimesele kalli tolmuimeja kaelamäärimine. „Öeldi, et vana ei kõlba kuhugi, ja müüdi pensionärile 20 000–30 000 krooni maksev tolmuimeja järelmaksuga. Vana tolmuimeja äraandmise eest tehti allahindlust,” meenutab Halop. Kui pensionär hiljem mõtlema hakkas, kui palju ta tolmuimeja eest tegelikult maksma peab, tahtis ta uuest tolmuimejast loobuda ja vana tagasi saada. Algul ei tahetud seda teha, kuid juristi abiga öeldi leping üles ning inimene sai oma raha ja vana tolmuimeja tagasi. Sellistel koduukselepingutel on 14päevane tagastusõigus. Halop tõdeb, et iseenesest pole tagastamises midagi keerulist, kuid antud juhul oli pensionäril lihtne tema poole pöörduda. Halopi kogemust mööda on taolised nõustamised väga vajalikud. Kõige enam puutuvad inimesed kokku pärimis- ja perekonnaõigusega, millest on küll palju kirjutatud, ent mõned asjad võivad inimesele ikkagi üllatusena tulla.

Tallinnas kasvab töö üle pea Üks pikaajalisemaid eakate nõustajaid on Tallinna jurist Ants Moorits, kes teeb seda aadressil Paldiski mnt 36a. „See on vähe kindlustatud inimeste õigusabi. Inimesed on võtnud kiirlaenu, neilt on mingi kinnisvara välja petetud, tuntakse huvi pärimise vastu,” kirjeldab Moorits. Pärnu ja Rakverega võrreldes käib Tallinnas Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ruumides õigusabi otsimas tunduvalt rohkem inimesi. Ants Moorits võtab vastu teisipäeviti, tema kolleeg Erki Casar esmaspäeviti. Aastas käib Mooritsa jutul 300–400 inimest. „Siin on käidud Tapalt, üks isegi Kohtla-Järvelt. Aega kokku leppimata ei maksa siiski tulla,” sõnab ta. Mooritsa kirjelduse kohaselt on eakate nõustamine võrdlemisi masendav töö. Inimesed on hädas ja on näha, et nad pole varem kusagilt abi leidnud. „Tullakse isegi advokaadi peale kaebama, et kallis ja jättis asja pooleli,” lausub ta. Suure töömahu tõttu on Moorits näiteks korteriühistute esimeestele öelnud, et neid ta ei konsulteeri ja ühistu koosolekule ei lähe. Ka hagide koostamine pole enam pensionäride maja ülesanne, selleks tuleb minna õigusbüroosse, kus hinnad algavad 40–60 eurost tunnis.


tehnika

9 Veebruar 2014

Kas tõesti nii, et lihtsalt kõnnid ja lükkad? Kuigi tänavune talv on üsna lumevaene, ei ole meile võõrad lumerohked ajad, mil mõnikord peab lund lükkama lausa kaks korda ööpäevas.

Teele Üprus teele.yprus@ajaleht.ee

K

ui lükatav ala piirdub mõnekümne meetriga, on heaks abimeheks lumelabidas või -sahk, aga kui lund on vaja lükata suurema ala pealt, tuleb appi lumepuhur. Eriti kui selg kergesti kangeks jääb ja põlved enam esimeses nooruses pole. Valga kultuuri- ja huvialakeskuses kasutatakse juba kolmandat talve lumepuhurit, mis soetati kojamehe töö hõlbustamiseks. Keskuse hooldusjuht Artur Drubinš (59) ütleb, et lumepuhur on hea asi, kuid see pole mõeldud suurte ja laiade platside lükkamiseks, kuna puhub lund mõne meetri kaugusele – suurel >> lk 10

Valga kultuuri- ja huvialakeskuse hooldusjuht Artur Drubinši (59) kinnitusel on ikka suur vahe, kas lükkad lund labidaga või lihtsalt kõnnid ja lükkad lumepuhurit. Samas toob ta välja miinuse, et lörtsist ja märga lund lumepuhur ei armasta. FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAALANE

REKLAAM

HA ÄRA Ö

LUB K VÕ

BRONCOPHEN

®

ba olivaaba v Alkoh u r k h ja su

aed-liivatee aedae d-li dlliiv li iiv ivat attee ja ja al alte altee tee te ee juure ju uurre ekstrakt ekst ek sttra rakt kt

Köharavim, K öharavim, m mis is o on nk kahe ahe ttoimega oimega – llahtistab ahtistab röga röga ja ja vähendab vähendab kurguärritust! k urguärritust!

!

BRONCOPHEN BRO BR RO ONCO ON NCO COPH PHEN EN E N siirup siiiirru rup on rup on looduslik loo oodu du usl slik ik rögalahtisti rög ögal a ahti alah tist stii ja köha köha leevendaja. lee le even ev enda da aja j . Siirup Siir Si irup ir up sisaldab sisa issal salda a da ab aed-liivatee a d--liliiv ae ivat iv atee at ee e ja ja altee a te al tee e juure juur ure e ekstrakti. ek e kst stra tra rakt kti. Aed-liivatee bronhiidi ravis. AedAe A d-lililiiv divvat a ee e on on sajandite sa aja jan ndit ndit nd ite e vältel vä ältte el olnud oln lnu ud hinnatud ud hin inna nat atu tud ravimtaim tud ravi ra vim mtai mt m aim m köha köha kö ha ja ja br bron o hi hiid iid id id dii ra ravi viss. Aed-liivatee A AedAe edd-liliiv d-li ivat iv atee at ee soodustab so oodu oo du ust sta ab lima ab lim ima a eritumist erit er rit itum umis um isst ja sitke sit i ke lima itke lim ima a väljutamist väljjut vvä u am utam misst hingamisteedest. hing hi gam ami mis istte ttee eedest. t. Selle tulemusena kergeneb. Sel Se ellle tu tule lem le em muse mu se sena ena muutub muu utu tub b köha köha h lahtisemaks, lah la ahttise sema m ks,, köhimine maks köhi kö him mine mi ne e väheneb väh hen ene neb ja ja ke ker errg rgen eneb e . Altee Alte Al tee te e on o ravimtaimena rav avim imta im taim ta ime men ena e na tuntud tunt tu n ud juba nt jub uba a antiikajast. an a nti t ikaj ajas ast. t. Huvitav Hu uvit uv ita itav av on av on märkida, märk mä rkid rk ida, id a, ett tema ma kasutamine samaks. k ka suta su tam ta mine mine e meditsiinilistel med edi dit itsi siin si in nililis lis iste tell eesmärkidel e sm ee smär ärk kide d l on sajandite del saj ajan an ndi d te dite t jooksul joo o ksul ooks ul jäänud jää ään änu nud n d sa sam maks ks. ks Altee kaitsekihi, Alte Al te ee juures juur ju ure res e sisalduvad es sis isal allduva duva ad limaained lim lima maai maa ma aine a ned d moodustavad mo m ood odus usta tava ta v d kurgu vad va kurg ku rgu gu u limaskestal lilima mask ma ske kes esta tall k aitse se sek ekihi kihi, mille mi m illlle e tõttu tõtt tõ ttu tt u kurguärritus kur ku urg r uä rguä ärr rrit itus kaob kaob aob ja a röga rrög öga ög a eritumine e tum erit er umin umi ine kergeneb. ine kerg ke k rgen en e neb e . eb. Siirup S Si irup ir up on on meeldiva meel me eldi e diva di d v vaarika va vaari rika ka a maitsega. mai aits tseg se ega eg a.. a Apteekides saadaval mll siirup Apte Ap pte teek ekid ides es on on sa aa ad dav a al al 150 150 50 m siir si iru up u p ja a 120 120 ml alkoholivaba allk lkoh oho oh ho oliliv ol ivaba ivab a – suhkruvaba suh su hk h kru rruva uv ba a SINE SI S INE NE siirup. siirup iiiiru r p.

imegaav: Kaheuääto st vähend ust itu rrrit

ja kurg röga lahtistav

slik: Loodu e ekstrakti

ur ure uu e ju liivatee ja alte sisaldab aed-

Käsimüügi Käsimüügiravimid. Käsimü ügirav raviim imid. d Näidus Näi dustus tus:: Leevendava Leeve evenda ndava va vahendina vahend vah endina na kurguärrituse kurgu ku rguärr ärritu tuse se vähendamiseks vähend väh end dami amisek sekss ja ja rögalahtistina rögalah röga la tis tistin tina a ülemiste ülemist ülem ste e hingamisteede hingami hing amiste steede ede viirusinfektsioonidega viiru vi irusin sinfek fektsi tsioo oo onide on i ga ideg g kaasneva ka aasn aa sn ssne ne eva köha köha puhul puh puhu pu hul u ul Näidustus: Tähele Täh ähele elepan panu! u! Tegemist Tegem Te g gemist st on ravimitega. ra avim vimite itega. ga. Enne Enne tarvitamist tarvititami tar amist st lugege lugege tähelepanelikult tä ähel h epa epanel neliku ikultlt pakendis pakend pak endis is olevat olevat infolehte. infol in fo eht ehte. e. Kaebuste Kaebus Kae buste te püsimise pü im püs p misse korral ko orral or ral või võ õi ravimi ravi rav mi kõrvaltoimete kõrrva kõrv altoimet alt al to m mete met me et e e tekkimisel ttekk tekkimi ek imiise sel pidage piidag p d ge nõu nõu arsti arssti või apteekriga. aptee ap te kriga. Tähelepanu! Tootja Too ja:: Kwizda Kwizd Kw izda a Pharma Pharma Phar ma GmbH, GmbH,, Effingergasse Effinge Effi ngerga asse 21, 21 Viin, Viin iin,, Austria. Austria Aus ria. Täiendav Täiend Tä ndav av informatsioon inform nformats atsioo ioon n müügiloa müügilo müüg iloa a hoidjalt hoidja hoid jalt Eestis: Eest stis: is: OÜ KBM KBM Pharma, Phar Ph ha ma, harm ma m a Tähtvere Täht Tähtv Tä htvere t e 4, 4 51007, 510 51 007, Tartu,, Eesti. 007 Eesttiti. Tel. Ees Te 733 73 33 8080 8 80 80 Tootja:

Sobib lastele


tehnika

Veebruar 2014 10

platsil peab seetõttu lund omakorda teisaldama hakkama. „Aga ideaalne on see pargi-, kõnni- ja sissesõiduteede puhastamiseks,” kiidab Drubinš. „On ikka suur vahe, kas lükkad lund labidaga või lihtsalt kõnnid ja lükkad lumepuhurit.” Samas toob ta välja miinuse, et lörtsist ja märga lund lumepuhur ei armasta. Kui Pärnumaa mees Andres (51) seitse aastat tagasi maal maja valmis sai ja lund rookima tuli hakata, ostis ta algul lumesaha. Et ainuüksi majast sõiduteeni oli tarvis puhtaks lükata 35 meetrit pikk ja 6 meetrit lai teejupp, lisaks peaaegu sama palju garaaži ja kuuri juurde, kasutas ta sahka viis korda, siis vihastas ning helistas Pärnu Stokkeri poodi ja küsis, mis neil pakkuda on. „Helistasin ja küsisin, kas masin tööd ka teeb. Poiss ei osanud öelda, helistas natukese aja pärast tagasi ja ütles, et proovis järele, teeb küll. Ajasin siis autole hääled sisse ja tõin ära,” kirjeldab mees lumepuhuri soetamise lugu. Kuigi tollal oli masin väga kallis (üle 18 000 krooni), sest lumepuhurid alles hakkasid Eestis müügile tulema, ei kahetse Andres hetkegi seda ostu. Masinat on kasutatud kuus-seitse aastat ning mees arvab, et sama kaua peab veel vastu, sest hooldanud on ta seda korrektselt. „Kui pole küla peal riist, peab kindlasti hästi vastu,” leiab ta. Suurt maa-ala, mis majaümbrusse jääb, lükkab ta lumepuhuriga puhtaks umbes poolteist tundi. Labidaga läheks vist nädal, arvab ta ise. Ja iga lumega Andres õue ei ruttagi – kui seda sajab viis sentimeetrit, tallab ta sissesõidutee autoga lahti. „Muidu läheb poolemeetrisest lumest probleemideta läbi,” kirjeldab mees. Tema hinnangul on masina eeliseks, et see viskab lume kuni 15 meetri kaugusele ühtlaselt laiali, seetõttu ei pea lund eraldi vedama, kui seda liiga palju tekib. Lumepuhur saab Andrese sõnul hakkama isegi kerge sulalumega, aga kevadise lörtsiga, kui juba säärikuid peab kandma, see toime ei tule.

Naisedki saavad hakkama Ka Andrese naine Edi (52) saab lumepuhuriga kenasti hakkama ning kasutab seda sageli. „Minu naisterahva mõistus käib sellest üle küll,” räägib naine, et seda on lihtne kasutada ning erikoolitust läbima ei pea. Keeruliseks läheks tema arvates siis, kui peaks ise ka masinat hooldama – see olgu ikkagi meeste rida, kuigi häda korral õpiks sellegi ära. „Masin on küll kallis, aga kui pinda juba üle 30 ruutmeetri, tasub see igati ära,” sõnab Andres, kellelt naabrimees esiti uuris, et mis mõtet nii kallist masinat osta. Kaks talve tagasi aga soetas temagi endale lumepuhuri. Tööd hõlbustavad lumepuhurid koguvad rahva seas üha suuremat populaarsust. Eriti maakodudes, kus lükatav pind on suur ning sõiduteele jõudmiseks tuleb läbida arvestatav vahemaa. „Positiivne on, et puhuriga töötades väsib inimene palju vähem, kui labida ja sahaga lund rookides. Tema töö seisneb üksnes puhuri järel jalutamises ja õigel ajal õigete kangide vajutamises,” põhjendab Baseilo OÜ juhataja Aleksander Pritsik. Lumepuhurid ja nende hinnaklassidki on erinevad, seetõttu peab iga inimene

Lähedalt vaadates tundub lumepuhur ohtlik ja hirmuäratav, kuigi asjameeste sõnul on tegemist küllaltki kergesti käsitsetava masinaga. Lumepuhurid ja nende hinnaklassid on väga erinevad, seetõttu peab iga inimene enne ostu välja selgitama oma vajadused ja võimalused.

enne ostu välja selgitama oma vajadused ja võimalused. Pritsik nendib, et masinate tööpõhimõte on iseenesest lihtne – rattad veavad puhurit edasi, selle ees tööorganis olev tigu kogub ja purustab lume ning tiivikulabad paiskavad selle suunajast välja. Erinevused tulevad mängu masina võimsuses, töölaiuses, mugavuses, konstruktsioonis, kas masin on roomikutega või vedavate ratastega jne. Enamikul puhuritel on muudetava kiirusega edasivedu ja tagasikäik. „Kiiruse määrab aga lume paksus, paksemas lumes tuleb liikuda aeglasemalt, õhema lume koristusel aga võib kasutada suuremat kiirust,” kirjeldab ta. Lumepuhurite hea omadusena toob Pritsik välja, et lumi ei jää inimese krundile kõrgete vallidena, nagu labidaga puhastamisel, vaid puhur laotab lume üht-

laselt laiali. Selle väljaviskeava on võimalik liigutada horisontaalselt nii vasakule, ette, paremale, taha kui vertikaalselt ülesalla. „Võimsamad puhurid on maksimaalpööretel võimelised lund kuni 20 meetri kaugusele heitma,” väidab kaupluse juhataja. Samas toonitab ta, et arvestama peab kindlasti sellega, et lumi ei lendaks akendele, autodele ega inimestele, sest aegajalt satuvad puhurisse väiksemad kivid, mis ventilaatori avast välja paiskudes pahandust võivad teha. K-rauta Rakvere kaupluse juhataja Arne Võidula räägib, et on olemas üheja kaheastmelised lumepuhurid, mis töötavad kas elektri või bensiiniga. „Elektrilised on mõeldud väikesele tööpinnale ja kindla alusega pinnase korral,” sõnab ta.


tehnika FOTOD: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

11 Veebruar 2014

Baseilo OÜ juhataja Aleksander Pritsik

Võidula märgib, et kallimad mudelid on kaheastmelised ning elektristarteri, reguleeritava väljalasketoru, halogeenlambi ning pööramist kergendava siduriga. Aleksander Pritsik lisab veel, et kallimatel puhuritel on juhthoovad kompaktselt ja mugavalt juhtpaneeli külge paigutatud ning kõiki operatsioone saab teha ühest kohast. Lumepuhurite töölaiused jäävad vahemikku 40–90 cm, K-rautas müüakse lumepuhureid töölaiusega 46–76 cm. Lumepuhurite jõuallikaks on enamasti neljataktiline bensiinimootor, mille karterisse käib neljataktiline mootoriõli. Pritsik rõhutab, et kasutada tuleb talveõli, sest 20kraadises pakases suvine õli hangub ning sellises olukorras on mootori käivitamine raskendatud. Tagajärjeks on kasutuskõlbmatu mootor. Ta toonitab veel, et õli tuleb vahetada igal hooajal ja kasutusjuhendi järgi. Väga oluline on ka seadme hooldamine. Pärast töö lõpetamist tuleb masin alati lumest puhastada, sest sisepõlemismootoril töötava seadme detailid kuumenevad ja jahtudes lumi jäätub. „Kui puhastamata masin seisab kütmata ruumis ja see järgmine kord miinuskraadidega käivitada, siis võib juhtuda, et puhumissüsteemi ventilaator ei hakka ummistunud lume jäätumise tõttu toimima,” sõnab Pritsik. Igal puhuril on kaasas ka väike labidas, millega saab masina liigsest lumest puhastada.

Usalduslik ja laialt levinud mudel

K-rauta Rakvere kaupluse juhataja Arne Võidula

FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAALANE

REKLAAM

Rakveres, Tapal, Narvas, Jõhvis ja Paides asuvates Baseilo kauplustes müüakse peamiselt Husqvarna lumepuhureid, sekka ka mõned „hiinakad”, nagu Pritsik ütleb. K-rauta kauplustest saab osta McCulloghi ja AL-KO lumepuhureid. Odavamate puhurite hinnad jäävad K-rauta kauplustes hinnaklassi 150–450 eurot, kallimate hinnad on 500–1300 eurot. Baseilo poodides müüdavate masinate hinnad jäävad vahemikku 550–3000 eurot. Lisaks lumepuhuri tehnilistele omadustele ja parameetritele soovitab Pritsik enne ostu selgeks teha ka varuosade saadavuse. Ta ise ostaks usaldusväärse kaubamärgiga ja Eestis laialt levinud mudeli. „Siis on ka kindel, et masinatele on võimalik kiiresti varuosad hankida ja lumekoristustööd saavad kohe jätkuda,” leiab mees. Arne Võidula toob lumepuhurite >> lk 12


tehnika

Puhur saab kõvasti vatti Kadrinas elav Rein Kriks (62, pildil) töötab juba viiendat aastat Eesti Raudtee kinnisvarahooldajana ning talvel on tema vaieldamatu abivahend lumepuhur, sest töö näeb ette perroonide ja ülesõitude puhastamist. Tema kasutuses on Partneri masin ning kuigi raudteehooldajate käes saavad lumepuhurid kõva vatti, arvab Kriks, et lisaks käidud viiele aastale peab puhur veel vähemalt sama palju vastu. Mootor on puhuril tugev, kuid muu tahab aeg-ajalt putitamist. „Meil armu ei anta, väga palju lõhub ka raudteekild,” kõneleb mees. „Minu masinal on katki läinud ainult üks hammasratas ja üks tross.” Plussidena nimetab mees lumepuhurite töökindlust ja usaldusäärsust. „Käima läheb see iga ilmaga. Kui meil hiljuti autosahk ära lagunes, siis puhuriga saime ikka tööd teha,” kinnitab ta. Miinusena mainib Kriks vaid oma lohakust: masinat tuleb pärast kasutamist ka puhastada, muidu võib järgmisel käivitamisel esineda probleeme. „Kui perel on juba 100 meetrit teeni, siis tasub lumepuhur end igati ära,” soovitab Kriks. Näiteks Kadrina perrooni ja ülesõidu lükkab ta üksinda puhtaks tunniga.

REKLAAM

ostjatena välja nii firmad kui korteriühistud, kes peavad oma territooriumi puhtana hoidma, aga ka erakliendid. „Kui hommikul töölesaamiseks on vaja lund koristada kaua, siis saabki tihti abimeheks just lumepuhur,” ütleb ta ning lisab, et masina peale mõtlevad tihti just maal elavad inimesed, kelle väljasõidud kodunt muutuvad rohke lume korral probleemseks. Aleksander Pritsiku arvates on lumepuhurite ostjad eri vanuses maakoduomanikud, aga ka Soomes töötavad pereisad, kelle naine ja pere on Eestis. Tema sõnutsi on tänavune lumevaene talv küll puhurite müüki kahandanud, kuid hinnad on seetõttu langenud vähem, kui ostjad ootavad. „Lumepuhur pole kiiresti riknev toit. Kui sel aastal ei müü, siis järgmisel ikka,” ütleb Pritsik.

Veebruar 2014 12

Veebruar on

SÕBRAKUU

Lumepuhurite ostjad on eri vanuses maakoduomanikud, aga ka Soomes töötavad pereisad, kelle naine ja pere on Eestis.

Mõnusalt tervemaks 4-öine pakett sõbrale -50% Eripakkumine eakatele Hind al 208,50€* / 4 ööd kaks inimest (1 ööpäeva hind ühele al 26 €) *EV pensionitunnistuse ettenäitamisel

Pakett sisaldab: 3 ravipäeva, 3 protseduuri ravipäevas, arsti või õe vastuvõttu, hommikvõimlemist, 3 toidukorda päevas, majutust 4 ööd, Termide või Surnumere veekeskuse kasutamist Pakett kehtib pühapäevast neljapäevani Eripakkumine kehtib kuni 20.02.2014

Info ja broneerimine:

Estonia Medical Spa Hotel, Tammsaare 4a, 80010, Pärnu tel.: +372 447 6905 e-mail: sales@spaestonia.ee

ALEKSANDER PRITSIK, Baseilo OÜ juhataja

eakate kodu nüüd soodsam!

KASULIK TEADA Lumepuhureid on kahte tüüpi, ühe- ja kaheastmelised: • Üheastmelised on lükatavad ja väiksemad ning nende edasiminekut kergendab tiguseade, mis ühtlasi keerab lume maast üles ning suunab edasi väljaviskeavasse. Üheastmeline lumepuhur on hea valik linnamajapidamistes, kus vajavad hooldamist peamiselt kiviparketiga sissesõidutee ning jalgtee. Selle frees jätab väga puhta pinna ning ei vigasta sillutist, sest erinevalt kaheastmelisest puhurist on selle rootori labad kummist. • Kaheastmelise puhuri valikut peaks kaaluma siis, kui koristatavad alad lähevad juba suuremaks ja nende aluspinnad on ebatasased. Sel juhul tekib vajadus suurema jõudluse, edasiveo ning reguleeritava kõrgusega jalaste järele. Kui üheastmelistes masinates paiskab pöörlev rootor kogutud lume ise välja, siis kaheastmeliste freeside puhul suunab pöörlev rootor lume eraldi tiivikule, mis selle siis väljavisketorusse saadab. Allikad: Jaanus Vahesalu (Husqvarna Eesti OÜ) ja Jaan Lusikas (Reginett OÜ) Postimehe veebiväljaande Tarbija24.ee vahendusel

70

Majutus koos toitlustusega 674 4600 518 0224

lis

a! t oh k a

ööpäevas

kuus

al 24 €

al 720 €

Benita Kodu AS • Valkse küla, Keila vald, 76616 Harjumaa info@benita.ee • www.benita.ee


turvalisus

13 Veebruar 2014

Ilus, aga libe talv Ilus talveilm toob linnas kaasa ka libedad tänavad ning katuseäärtes varitseva purikaohu. Tähtis on teada, kuidas kaitsta ennast ja teisi võimalike õnnetuste eest. FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

Raul Tagaväli ERGO vastutuskindlustuse grupi juht

L

evinumad probleemid ongi jäised kõnniteed ning räästasse kogunevad lumevallid ja jääpurikad. Turvalisuse tagamisel on oma osa nii möödakäijal kui ka majaomanikul. Enamiku omavalitsuste heakorra eeskirjad näevad ette, et kinnistuomanik on kohustatud lumest puhastama kinnistuga külgneva kõnnitee, sõltumata sellest, kellele selle alune maa kuulub. Majaomaniku kohustus on jälgida, et katusele ei koguneks lumevalle ega jääd, ning hoolitseda

libeduse tõrje eest, et kõnnitee ei muutuks liuväljaks. Kui aga näiteks äärmiselt tugeva saju või tuisu korral pole võimalik ohtu kiirelt kõrvaldada, tuleks teha kõik, mis võimalik, et seda vähendada. Ajutise abinõuna võib näiteks piirata liikumist maja ümber või tähistada selgelt ja arusaadavalt kõige ohtlikumad kohad. Kui keegi saab kahju näiteks majalt kukkuvate purikate tõttu, siis võlaõigusseaduse paragrahvi 1059 alusel vastutab selle eest omanik ja temale saab ka esitada kahjunõude. Sama kehtib kortermajade puhul, kus vastutajateks on kõik maja kaasomanikud solidaarselt. Kuigi tavaliselt esindab ühe maja kortereid korteriühistu, siis kahjunõude korral on vastutajaks omanik otse.

Majaomanik peab meeles pidama, et kõnnitee saaks lumest ja jääst puhtaks ning kõnniteele liiv puistatud. Jälgida tuleb räästaid ja eemaldada purikad, enne kui need ohtlikuks saavad. Jalakäija võiks võimalusel valida oma käikudeks kellaaja, mil tänavapuhastajad on töö teinud. Talvejalanõusid muretsedes on soovitatav vaadata, et neil oleks korralik tald.

Praktikas tähendab see, et kui minu autole teeb viga kukkuv purikas, saan ise valida, kelle vastu majast kahjunõue esitada. Korteriomaniku kohustus on mulle kahju hüvitada ja siis saab ta nõuda juba teistelt omanikelt, et need hüvitaksid talle oma osa. Kahjujuhtumi korral on oluline fikseerida õnnetuse toimumispaik, et hiljem saaks tuvastada, kus ja millistel tingimustel õnnetus aset leidis. Selleks tuleb helistada kiirabisse või munitsipaalpolitseisse, raskemate juhtumite korral kindlasti politseisse, kes juhtunu dokumenteerib. Samuti tuleks võimaluse korral võtta kontaktandmed juhtunut pealt näinud tunnistajatelt. Seega tasub pigem võimalikke kahjusid ära hoida – tuleb odavam ja sekeldamist on ka vähem.

REKLAAM

Eripakkumine seenioridele!

5 LÕÕGASTAVAT TALVEPÄEVA LAULASMAA SPA-S!

199 € (normaalhind 329 €) 09.-13. märts 2014 13.-17. aprill 2014 Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 04.03 (09.-13. märts 2014) ja 08.04 (13.-17. aprill 2014)

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

Laulasmaa Spa. Igal juhul, iga ilmaga.

PAKETTI KUULUB: süks koht 2-inimese toas (4 ööd) shommiku- ja õhtusöök ssaunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00 svesivõimlemine grupis (2 x hommikuti) shommikumantlite kasutus skõnnikeppide laenutus kahel päeval skoolitus tervislikust hingamisest teemal „Hinga ja lõdvestu, et olla terve!“ (1,5 tundi). Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut s8 hoolitsust perioodi kohta sUUDIS! Heade ideede töötuba, kus pakume meisterdamist erinevateks tähtpäevadeks


reklaam

Veebruar 2014 14


tervis

15 Veebruar 2014

Trombe saab ise ära hoida FOTO:ELMO RIIG/SAKALA

Annika Poldre 60pluss@ajaleht.ee

K

ui veresoone seinale tekib kahjustus või verehüübimisel tekib tomp, moodustub tromb, mis omakorda kahjustab veresoone seina. Veres olevad trombotsüüdid ehk vereliistakud, mis kleepuvad kahjustunud kohale, tekitavad arteriaalse trombi. Kui valge tromb tekib kiire vooluga veresoones ehk arteris kiiresti, siis venoosne tromb tekib aeglase vooluga veresoones ehk veenis ja moodustub aeglaselt. Selle trombi peamine tekkepõhjus on verevoolu aeglustumine, mis kaasneb vananemisega. Kuid mitte ainult vananemine ei põhjusta aeglustunud verevoolu. Selle põhjuseks võib olla ka vähene liikumine, peamiselt istuv kehaasend ja ülekaal, viimasel juhul surub istuvas asendis olles kõht ka suurtele veenidele ja südamele. Vere aeglast liikumist võib põhjustada veel üks häda – südamepuudulikkus. Mõlemat, nii arteriaalset kui venoosset trombi võib põhjustada ka kiirenenud verehüübimine. „Tähelepanelik tuleb olla nii aeglase kui ka kiire verehüübimise puhul,” täpsustab doktor Viigimaa. Kui veri hüübib väga kiiresti, pole see hea, kuid hea pole ka vastupidi, kui hüübimine on aeglane. Kiire või aeglane verehüübimine ehk paks või vedel veri on väga paljudel juba sündides justkui ära määratud, kuid Viigimaa sõnul sõltub hüübimine ka dieedist ja vanusest. >> lk 16

Arstid tavatsevad kasutada sõnapaari „ealised iseärasused”. Need sõnad võivad mõjuda lohutavalt või ka trotsi tekitavalt, kuid kindlasti on mõtet uurida, kuidas nende iseärasustega toime tulla. Üks tervisehäda, mille oht vanusega tõuseb, on trombid. Mis neid põhjustab ja kuidas neist hoiduda, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, südamearst professor Margus Viigimaa.

REKLAAM

LINASAADUSED TAGAVAD TERVISE LINASAADUS Arstid ja toitumisteadlased soovitavad iga päev tarbida 30–40 g linaseemnesaadusi.

LINAJAHU on ainulaadne, sest sisaldab bioaktiiv-

seid fütokemikaale, mis tervendavad seedekulglat ning hetust. Nii tugevneb reguleerivad raku tasandil ainevahetust. vastupanuvõime kasvajatele ja jääb b ära enneaegne veresoonte lupjumine..

LLINAÕLI INAÕLI lisamine toidule toidu tasakaalustab küllastunud ja

küll küllastumata t t rasvhapete h t suhet ning hoiab ära veresoonte te lupjumisest tulenevaid südameveresoonkonna haigusi, si, põletikulistest protsessidest alguse saavaid vähkkasvajaid id ja ülekaalulisuse. Samuti leevendab inimese ajus sisalduva va omega-3 vähesusest tingitud stressi ja depressiooni. ni.

Ei sisalda gluteeni. Müügil apteekides.

Hulgimüük: Loodustoode OÜ, Kadaka tee 1/3, Tallinn.


REKLAAM

Veebruar 2014 16

HEA TEADA Verehüübimist mõjutavad: • antiagregandid, sh aspiriin, mida tarvitatakse arteriaalse tromboosi ravimisel; • antikoagulandid, mis ennetavad venoosset trombi; • trombolüütilised ravimid, mida kasutatakse ajuinsuldi ja südamelihase infarkti ravimisel. Trombe saab ära hoida, kui: • aktiivselt liikuda; • tervislikult toituda, sh vältides loomseid rasvu, eelistades kalatoite, puu- ja juurvilju ning tarvitades oomega-3-rasvhappeid; • hoiduda alkoholist või seda mitte liigtarvitada; • hoiduda suitsetamisest. Allikas: doktor Margus Viigimaa

Mida vanemaks inimene saab, seda suuremaks muutuvad trombiriskid, sest veresoonte seinad lähevad kehvemaks, vere liikumiskiirus aeglustub ja trombide lahustamisvõime nõrgeneb. „Just vanemas eas tekib see häda, et organismis on tasakaal hüübimise tekke ja trombide lõhustumise ehk trombolüüsi vahel nihkunud trombitekke suunas,” selgitab Viigimaa. Kui jalg läheb jämedaks ning sinna tekkinud veenitromb sealt liikuma pääseb ja kopsu jõuab, päädib see kopsuarteri trombembooliaga. Sellesse suremus on peaaegu sama suur kui suremus südamelihase infarkti. Ka siis, kui jalg on paistetanud ja punetab, on oht, et tromb võib jõuda kopsu. Professor Viigimaa hoiatab, et teadmatusest sellist jalga masseerida on kõige ohtlikum, sest masseerimine võib trombi liikuma panna. Sääremarja krampi, eriti kõndimisel, võib põhjustada ka arterite ahenemine, mis pole nii eluohtlik, kui on kopsuarteri trombemboolia. Trombide üks tekkepõhjusi on vanus, kuid trombioht on ka lamajatel ning seepärast peaks voodihaigegi saama ennast liigutada või teda tuleks sealjuures abistada, sest väga vähe liikuv veri võib samuti põhjustada trombe. Et kõrge veresuhkruga võib kaasneda palju trombe, on trombioht ka diabeedihaigetel.

Väikeseid trombe tekib ikka

Kiire või aeglane verehüübimine ehk paks või vedel veri on väga paljudel juba sündides justkui ära määratud, kuid hüübimine sõltub ka dieedist ja vanusest.

MARGUS VIIGIMAA, südamearst

„Organismis tekib ikka mingeid väikeseid trombe,” ütleb doktor Viigimaa. „Aga veri lahustab need ära.” Ent vanemas eas läheb trombide veres lahustumise võime kehvemaks. Selle vastu aitavad tervislik elulaad, eelkõige liikumine, mis paneb vere kiiremini käima ja vähendab trombiohtu, ning õige toiduvalik. Toidusedelisse kalaõlide lisamine vähendab arteriaalsete trombide teket. Igaüks saab ise oma tervist hoida ja trombiohtu vähendada, süües kala ja tarvitades oomega-3-rasvhappeid. Samuti on head kõik puu- ja juurviljad. Seevastu rasvased toidud ning eriti loomsed rasvad, mis põhjustavad veresoonte lupjumist, tekitavad ka tromboose. Veresoonte lupjumisel on doktor Viigimaa sõnul kolm suurt riskitegurit: peamine ongi loomsete rasvade tarbimine, kuigi on inimesi, kellel viletsast dieedist hoolimata on kolesterool normis, mis näitab, et palju sõltub ka geneetikast. Kuid meie laiuskraadil, kus geenid on kehvad, on enamikul inimestest, kes söövad rasvast toitu, kolesteroolisisaldus ülemäärane. Teine põhiline veresoonte lupjumise põhjus on suitsetamine ja kolmas põhjus on kõrge vererõhk. Järjest rohkem on tänapäeval lisandumas neljanda põhjusena kõrge veresuhkrutase. Paljudel isegi alla 60aastastel kipub see tõusma piiri peale või üle selle. „Trombide ärahoidmine on paljuski meie enda kätes,” nendib doktor Viigimaa. Lisaks liikumisele nimetab ta tähtsaks vedeliku piisavat tarbimist, sest kui organismis on vedelikku vähe ja veri läheb paksuks, on ka see üks trombide tekkimise põhjus. Ei ole saladus ja tuleb uskuda statistikat, et me oleme alkoholilembene rahvas. „Alkoholi kuritarvitamine tekitab sellele järgneval päeval vererõhu tõusu, teeb vere paksuks ja suurendab trombiohtu,” täiendab südamearst riskide loetelu.


tervis REKLAAM

17 Veebruar 2014

Trombid ei tee meestel ja naistel vahet, see häda tabab mõlemaid, kuid arteriaalseid trombe on meestel isegi rohkem, sest neil on lupjumishaigusi rohkem.

Mitte ainult aspiriin Abi saab aspiriinist. Kuid südamearst rõhutab, et seda ei tohi võtta ainuüksi teadmisega, et vanemas eas on aspiriin kasulik, nagu arvati aastaid või aastakümneid. Nüüd on hakatud kõnelema aspiriini kõrvaltoimetest, nagu näiteks verejooksud. Seetõttu tuleks enne selle ravimi tarvitamist arstiga konsulteerida. „Kui on juba olnud südameinfarkt või mõni muu selline haigus, siis peab inimene aspiriini võtma. Aga kui seda olnud ei ole, siis lihtsalt profülaktikaks kõik üle 60- või 70aastased seda võtma ei peaks,” hoiatab professor Viigimaa. „Sõltub ikka riskiteguritest, mida tuleks oma arstiga läbi arutada. Viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, et aspiriini kasutamisel peaksid olema kindlad näidustused, seda kergekäeliselt võtta ei või,” selgitab arst. Näiteks neil, kellel on maoülehappesus või esinevad kõrvetised, võib tekkida aspiriini tagajärjel maoverejooks. Umbes neljandik inimesi ei saa arsti sõnul kaua aspiriini tarvitada, sest neil tekivad kaebused ja see ravim muutub neile ohtlikuks. „Kui inimene ei talu aspiriini, siis ei tähenda see seda, et tema jaoks teist varianti pole,” ütleb doktor Viigimaa. „On olemas uusi ravimeid, mis on aspiriiniga samas grupis, need toimivad trombotsüütidele ehk vereliistakutele samamoodi, kuid on veidi teise mehhanismiga. Need on kõik retseptiravimid, vaid aspiriini saab retseptita. Tõsise trombi ravimid on suukaudsed antikoagulandid, mida saab ainult retseptiga. Kuid ka nende puhul on kindlad näidustused, näiteks täielik südamelöökide ebaregulaarsus.” Ravimtaimeteed on ohutud ja neid võib arsti sõnul ikka juua, kuid raske tervisehäda puhul pole taimetee kõige tõhusam ravim.

KAKS

Trombe võib tekkida arterites ja veenides. Kui valge tromb tekib kiire vooluga veresoones ehk arteris kiiresti, siis venoosne tromb tekib aeglase vooluga veresoones ehk veenis ja moodustub aeglaselt.

Meil on: • professionaalsed arstid, kes koostavad individuaalse kuurortravi programmi • üle 50 erineva ravi- ja lõõgastusprotseduuri • kaasaegsed võimalused terviseuuringuteks • spa-ja saunakeskus, restoran ja kohvikud, kultuurikeskus, kauplused • igati abivalmis personal, tänu kellele on meil palju rahulolevaid kliente

NÜÜD TURGUTAD END SOODSAMALT: Tervis kuurordist alates

40€

Nädalalõpu lõõgastus alates

1-le inimesele 1 ööpäev 2-kohalises toas

84€

1-le inimesele 2 ööpäeva 2-kohalises toas

Hea tervis on täieliku õnne alus! Kampaania kehtib kuni 31.03.2014

MARGUS VIIGIMAA, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht

M3W

TROMBID

ÜHEL KOLMEST TÄISKASVANUST* ON KÕRGE VERERÕHK

• Veresoone seinale tekkinud verekämp

KAS KA SINUL? Vererõhuaparaadi olulised funktsioonid:

• Veresoone sulgenud tromb

Manseti korrektse paigaldamise kontroll

2 kasutaja mälu

Ebaregulaarse südamerütmi näit

Mõõtmistulemuse graafiline näit

Intelligentne mõõtmisfunktsioon tagab maksimaalse mugavuse

• Veresoones liikuma pääsenud tromb

OMRONI TOOTED LEIAD APTEEGIST, PRISMA PEREMARKETIST VÕI VEEBIPOEST OLETERVE.EE *Maailma Terviseorganisatsioon, mai 2012, “World Health Statistics report 2012”, Genf Šveits, http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics Illustratsioon: Shutterstock.com


REKLAAM

Veebruar 2014 18

Pole halba ilm il ohtlikum on p pe

Koer-kibuvitsa pulber – imeline abi liigestele Hoiab liigeste tervist ja parandab liikuvust

ENOID OS

Igal aastal talve saabudes tekivad nina-, kurgu- ja ülemiste hingamisteede hädad. On see meie kliimast tulenev paratamatus? Selgitab Pärnu haigla kirurgiakliiniku juhataja kõrvanina-kurguarst Guido Ratnik.

SE

B

AS

· K AIT

TA B ·

®

S

R

Toetab luude ja kõhrede normaalset talitlust

TA · H OIA B ·

Kasutamine: LITOZIN® STRONG kapslid - 3 kapslit päevas korraga või päeva jooksul. LITOZIN® pulber - 1 pakike päevas segatuna jaheda söögi või joogiga. Litozin® sisaldab unikaalset Rosenoids®-kompleksi, mis on valmistatud eritöödeldud koer-kibuvitsa marjadest.

LIT 1103-010

Miks valida LITOZIN®? Looduslik abi ilma kõrvaltoimeteta, efektiivne ja ohutu Võib vähendada valuvaigistite kasutamise vajadust ja seoses sellega tekkivaid kõrvaltoimeid

Annika Poldre 60pluss@ajaleht.ee

Vahemere ääres või veelgi lõuna pool elavad inimesed ilmselt nii tihti oma kurguga hädas ei ole. Küllap peame enam arvestama sellega, kus me elame. Või pole see nii? Ma ei ütleks, et need on talvise perioodi hädad. Kui karge talv on käes ja väljas arvestatavad miinuskraadid, siis pigem hoiavad inimesed end ise teadlikult või alateadlikult. Aga üleminekuperioodidel, kui suvest saab sügis või sügistalvisel ja ka kevadtalvisel ajal, kui ilm on veel soe või juba soojem, teeb see inimese muretuks ning ta hoolib endast vähem. Paljudel puhkudel võib ka öelda, et pole halba ilma, vaid on valed riided. Siin kehtib see täpselt. Viirusnakkused, viirused ja gripitaolised tervisehädad, mis meile kusagilt jõuavad, kas see on ka paratamatus? On paratamatus tõepoolest. Viiruseid on olnud aegade hämarusest peale ning neid ja nende mutatsioone tekib järjest juurde. Viirus levib inimeselt inimesele kas piisknakkusega või mõnel teisel moel. Need, kes töötavad suures kollektiivis, peaksid ennast kindlasti vaktsineerima. Paljude viiruste, ka erinevate gripiviiruste tüvede vastu on olemas päris head kaitsesüstid. Ma tean, et vaktsineerimisvastaseid on palju, samuti arvamusi, miks ei tohiks


tervis

19 Veebruar 2014

jahtumine ja sellega kaasnevad haigussümptom sümptomid. On kaks teooriat: t saun ravib kõike ning sauna ei tohiks t minna, et mitte juurde külmetud külmetuda. Kas saun on profülaktikaks hea, kui inimene i hakkab tõbiseks jjääma? Õigus on mõlemal poolel. Ka mina olen oma patsientidele patsi ja teistelegi öelnud, et saun ei ol ole teps mitte halb. Kui just ei ole mingi ha haiguse tõttu inimesele pandud keeldu, et ta ei tohi ekstreemseid temperatuurikõ ratuurikõikumisi endale lubada, sest on haigusi, mille m korral sauna ei soovitata. Kui k ka täiesti terve, kergelt külmetunud või algava viirusega inimene käib saunas, siis si on oluline seal mõistlikult käituda, et mitte m külma saada. Kes on väheke tõbine, see talvel saunast lumehange e tohiks. Samas kaldun arvama, karata ei inim et inimesel, kes tavatseb saunas käies lu sealt lumehange karata, on organism pigem karastunud ja väga lihtsalt külmetusi üles ei korja. Kui korjab, siis põeb ta need tagasihoidlikult läbi. Saunatemperatuur võiks olla 80 Sau soojakraadi juures ja piisava niiskusoojakr s sega. Üle 100kraadine ja hästi kuiv saun, ma julgen arvata, eakamatele inimestele ei sobi. Igaüks tunneb, millal tal on mõnus, inimese organism on tark. Küsimusele, kas temperatuur viib viirused ära või leevendab viirushaigusest paraFOTO: SHUTTERSTOCK.COM nemist, võib vastata, et see

lma, ma, petlik etlik ilm

REKLAAM

seda teha ja kuidas see võib halvasti mõjuda. Mina olen seda meelt, et õige vaktsineerimine õigel ajal väldib edasisi haigestumisi ja sellega kaasnevaid võimalikke tüsistusi. On kindlad elanikerühmad, kes suisa peaksid ennast vaktsineerima: lapsed, meedikud ja inimesed, kes oma ametis teistega kokku puutuvad. Vanemaealine patsient peaks enne vaktsineerimist kindlasti nõu pidama perearstiga, sest mõndade krooniliste haiguste tõttu ei pruugi vaktsiinide kasutamine olla näidustatud. Seega on parim abimees sõltumata patsiendi vanusest eelkõige perearst, kes teab ja tunneb oma nimistus olevaid inimesi ning on tuttav nende hädadega, aga kindlasti ka rõõmudega. Vastuvaidlejad väidavad, et vaktsiin saabub enne kui viirus ja alles siis selgub, kas see vaktsiin sobib või mitte. Võib see õige olla? Mõnes mõttes küll. Kui räägime gripiviirusest, siis me tõepoolest ei tea ette, milline tüvi võib tulla või liikvele minna ja need viirused teevad läbi muteerumisi. Ma toon ühe kujundliku näite. Kui ma lähen metsa, savanni või džunglisse, siis ma ei tea, kas seal elavad suured kiskjad, kes võivad mind rünnata. Kas ma lähen paljakäsi või võtan igaks juhuks püssi kaasa? Kui jalad on märjad, põhjustab see nohu. Kas see suust suhu käiv nii-öelda rahvatarkus on tühijutt või on sellel ka tõepõhi? See on üsna absurdne. Kui ainult jalad on märjad, ei juhtu midagi, aga kui lisaks on külm, siis selle tagajärg on organismi

Unustada ei tohi, et ükskõik millise viiruse või palavikuga kulgeva haiguse korral ja eriti eakatel on oluline, et vedelikku tarbitaks piisavalt.

DR GUIDO RATNIK

võib juhtuda pigem viirusesse nakatumise algfaasis, kui on esmased sümptomid, enesetunne halvem ja ümbruskonnas levivad viirused. Siis võib saunast olla abi. Kui aga on juba palavik ja veel kõrge palavik, siis küll sauna ei soovita, sest siis on organism oma tavarežiimist väljas. Kui palavikule veel temperatuuri lisada, teeb see hea asemel halba. Palavikuga võitlemiseks on apteekides käsimüügiravimeid väga palju. Unustada ei tohi, et ükskõik millise viiruse või palavikuga kulgeva haiguse korral ja eriti eakatel on oluline, et vedelikku tarbitaks piisavalt. Pean vedeliku all silmas vett või veelaadseid, mitte alkohoolseid jooke. Saunas kaotame vedelikku. Milline on teie arvamus sauna ja õlle kokkusobimise kohta? Kas pärast sauna võib juua ühe õlle? Jah, saunas kaotatud vedelik tuleb taastada. Kui muu tervislik seisund seda lubab, siis arvan, et üks õlu pole kurjast. Ma mõtlen 0,5liitrist ja 5protsendilist, mitte kangemat õlut. Kuidas kommenteerite kurguhäda, kui hommikuti on tunne, et kurk vajab puhastamist ja kõige lihtsam on see puhtaks kraaksatada? Põhjuseid on mitmeid. Tegemist võib olla nina mittekorraliku funktsioneerimisega, mistõttu nina üritab ennast säästa ja kaitsta ning produtseerida rohkem lima, mis valgub ninaneelu ja kurku ning ajab köhatama. Aga põhjuseks võib olla ka seedetrakti probleem või reflukshaigus. >> lk 20


seedimise toetamiseks ja külmetuse korral

REKLAAM

Veebruar 2014 20

UUS!

AA

STA

ST 1610

CARMOLIS Tilgad 10 taime eeterlikest õlidest đ kerge külmetuse korral (kinnine nina, kare kurk) đ seedimisprotsessi toetuseks (täiskõhutunne ja puhitised) đ kergete pea- ja lihaspingete korral đ pingeperioodidel đ putukahammustustele đ sauna leilivette

Õige vaktsineerimine õigel ajal väldib edasisi haigestumisi ja sellega kaasnevaid võimalikke tüsistusi.

GUIDO RATNIK, kõrva-nina-kurguarst

Seespidiselt 5…10 tilka kuni 5 korda päevas tilgutatuna suhkrutükile või lisatakse kuumale teele ja juuakse. Välispidiselt määritakse lahusega meelekohti või haiget piirkonda kehal mitu korda päevas. Inhaleerimiseks tilgutada 10 tilka 1 dl kuuma vee kohta ja hingata auru sisse või lisada saunas kulbitäiele leiliveele kuni 10 tilka.

CARMOLIS karamellid đ kähedale kurgule đ kinnisele ninale đ hingeõhu värskendamiseks

Inimest nägemata ei saa üldistust teha ega universaalset ravi pakkuda. Sel juhul tuleb ikka arsti poole pöörduda. Sõltub ka sellest, kui tähelepanelikult inimene oma tervisesse suhtub, kas piisava, tagasihoidliku või ülevõimendatud tähelepanuga. Arvan, et iga arsti praktikas on ka patsiente, kes tulevad tohutu murega, mis ei osutugi suureks mureks, aga patsient tasub ikkagi üle vaadata. Mõnikord kannustab inimesi arsti juurde minema kõrgendatud hirm. Oma praktikast võin lisada, et neil, kel on selline kraaksumise vajadus, on lisaks tüki- või poomistunne kurgus ja võib-olla ka häälehäired või hommikuti neelamishäire.

paksenenud ja lõtvunud suulagi magades vibreerib, ongi tagajärjeks norskamine. Ma olen mõnikord öelnud patsiendile, kel on väga suur kurgunibu, et see on nagu kontrabassi kõige jämedam keel. Eriti halb on, kui norskajal tekivad öised hingamisseiskused ehk uneapnoe episoodid. Sel puhul pole muud teha, kui arsti poole pöörduda. Kõrva-nina-kurguarsti juurde jõuab inimene saatekirjaga kas pere- või mõnelt teiselt eriarstilt. Kui kontrollitakse ja selgitatakse põhjus välja, siis võib olla veel vaja täiendavalt uneuuringuid teha, et hinnata tema ööune kvaliteeti, alles siis saab otsustada, kuidas aidata.

Polüübid võivad häirida inimest igas vanuses. Mis nende vastu aitab? Polüübid on limaskesta liigvohamine ja neil tõepoolest pole vanusepiire. Neid võib esineda kuni kõrge vanuseni. Limaskesta liigset vohavust põhjustab selle põletik. Kuigi tänapäeval on ka imetabaseid ninaspreisid, mis pärsivad limaskesta vohamist ja millega võib saavutada isegi limaskesta massi vähenemist, on ravi valdavalt kirurgiline.

Missuguste hädade puhul tehakse ninaoperatsioone? Peamiselt jõuab inimene meie erialaarsti vaatevälja seetõttu, et tal on nina hingamisprobleemid. Sellega võib kaasneda kinnine või sageli nohune nina. Kui tegemist on vaheseina kõverusega, siis tuleb ravida kirurgiliselt, see tähendab teha operatsioon, kus ninavahesein korrigeeritakse sirgeks. Paljudel juhtudel on ninavaheseina kõverusele lisaks ka nina anatoomiakarbikud muutunud ning neidki korrigeeritakse. Pärast operatsiooni võib tulemuseks olla normaalne, hea ja adekvaatne ninahingamine ning mõnel juhul piisab sellest, et ka norskamisprobleemist vabaneda.

Kas norskamine on pigem südamega seotud probleem või tullakse selle murega ka kõrva-nina-kurguarsti juurde? Kui arsti juurde tuleb norskamist kurtev patsient, tuleb esimese asjana uurida, milline on tema ninahingamine, sest norskamise üks põhjusi võib olla nina hingamistakistus. Seda sõltumata ükskõik millisest anatoomilisest probleemist, mis takistab adekvaatset hingamist, nagu ninavaheseina kõverus, suurenenud ninakarbikud, tegemist võib olla ka polüpoosse massi või allergiast tingitud limaskesta tursega. Tohtri järgmine ülesanne on vaadata inimese kurku. Sageli on pehme suulagi paksenenud, lõtvunud ja alla vajunud ning ka kurgunibu võib olla suurenenud. Öise magamise ajal, kui lihased lõtvuvad ning

ÜLEMISTE HINGAMISTEEDE EHITUS Ninakõrvalurked

Erinevad maitsed: Suhkruga Suhkruvabad Meemaitselised

UUS!

Ninaõõs

Ninaneel

Tootja: Dr.A.&L. Schmidgall, Austria. Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, tel. 6830 700

www.carmolis.ee

Pehme suulagi

Ülalõualuu Keel

Saadaval apteekides ilma retseptita

Alalõualuu

Kõripealis

Keeleluu Kilpkõhr

Karmeliitide vennaskonna munkade poolt loodud preparaat 10 taime eeterlikest õlidest

Hingetoru

Häälepaelad Söögitoru

Illustratsioon: Shutterstock.com

Kas ka peavalu põhjuseks võivad olla ninaprobleemid? Peavalu põhjusi võib olla palju, kuid kahtlemata võivad esineda ka nina ja ninakõrvalurgetega seotud peavalud. Kui inimese nina anatoomia pole päris selline, nagu ideaalis võiks olla, siis mõnikord haaravad põletikulised protsessid ka ninakõrvalurkeid ja eelkõige põskkoopaid. Kui seal on kroonilist laadi suured põletikulised probleemid, siis ka seal pakseneb limaskest polüpoosselt, nii et tavaolukorras õhuga täidetud ninakõrvalurge võib olla täidetud polüpoosse massiga või tekivad seal tsüstjad moodustised, limaskesta kotikesed, milles on tsüstivedelik. Kui see polüpoosne mass või tsüst on märkimisväärselt suur, siis see võib tekitada peavalusid, mis on tunda kas kogu peas või ühel pool, ka survena põses või otsmikul. Tänapäevase diagnostika võimalused on suurepärased. Kompuutertomograafia projektsioonides saame olukorrast väga hea detailse ülevaate. Millist abi võib saada taimsetest kurguja ninaravimitest? Apteekidesse tuleb üha rohkem taimse päritoluga käsimüügiravimeid nii kurguja ninahädade kui ka köha leevendamiseks. Valik on mitmekesine ja hea. Meie apteekrid oskavad käsimüügiravimite kohta head nõu anda. Mõne lihtsama häda puhul ei peagi kohe sättima arsti järjekorda, vaid esimese käigu võiks teha apteeki, pidada nõu pädeva apteekriga ja leida endale sobiv käsimüügiravim, mis päris palju probleeme lahendab. Perearstid ja ka eriarstid ei määra alati retseptiravimit. Vahetevahel saab inimest aidata just taimse preparaadiga, mis annab head efekti. Kui on vaja retseptiravimit või antibakteriaalset ravi, siis selle kõrvale sobib toetava ravimina mõni käsimüügi taimepreparaat, mis samuti annab häid tulemusi.


tervis

21 Veebruar 2014

Ravimtaimede ohud ja võimalused Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi proviisor ja nõustamisteenuste juht

T

ervisemurede korral pöördume vastava ala spetsialisti ehk siis arsti või apteekri poole ning lähtume ravis nende nõuannetest. Samas on enesetervendamisel modernse ja infotehnoloogiast kubiseva maailma kõrval mõneti uskumatult mõjus koht traditsioonilisel ravikunstil, mille tarkusi on pärandatud põlvest põlve ja aastasadu. Võrreldes vaarisade ja -emadega on lisandunud üks oluline erinevus. Kui aastasadu tagasi otsiti abi vaid ravimtaimedel põhinevatest preparaatidest ja alternatiivi sisuliselt ei olnud, siis tänapäeval tarvitatakse arsti kirjutatud rohtusid, aga sageli võetakse raviprotsessi kiirendamiseks paralleelselt appi ka ravimtaimed. Ravimtaimed on saanud külge eksitava ohutu maine, mille põhjal eeldatakse, et need kas aitavad tervenemisele kaasa või halvemal juhul ei oma mõju. Sealjuures ei anta endale tihtilugu aru, et tänapäeva sünteetiliste ravimite ja ravimtaimede toimeained sageli kattuvad. Samuti ei teadvustata, et nii nagu ei ole paljud apteegiravimid näiteks raseduse ajal soovitatavad, tuleks ka ravimtaimede puhul arvestada mõnede piirangutega. Nii nagu me pärime spetsialistidelt aru käsimüügi retseptiravimite koostoimete ja kõrvalmõjude kohta, peaksime oma arsti ja apteekrit informeerima ka kasutatavatest ravimtaimedest ning küsima nõu nende sobivuse ja koostoime kohta moodsate ravimitega. Taimravil on kindlasti tähtis koht

REKLAAM

haiguste ennetamisel ja krooniliste tõbede leevendamisel. Samas tuleb anda endale aru, et raskete ja krooniliste haiguste korral on taimravi üksnes toetav ravi ning ainuüksi sellele loota ei saa. Näiteks palderjani ei soovitata kasutada unerohtude ja rahustitega (barbituraadid ja bensodiasepiinid), sest siis toime tugevneb. Küüslauku ei soovitata tarvitada koos paratsetamooli, atsetüülsalitsüülhappe, viirusevastaste ravimite ja tsüklosporiiniga, sest see vähendab nende ravimite toimet. Näiteks kõrvenõgesel on verejooksu peatav, südame, veesoonte, hingamisja teiste elundite toonust tõstev, külmetuse- ja palavikuvastane toime. Samas ei soovitata seda verehüübimise soodustamise tõttu kasutada veenipõletike ja -laiendite, ägedate neeru- ja põiepõletike korral ning liigese- ja reumaatiliste põletike puhul. Kõrvenõgese kasutamine on vastunäidustatud raseduse ajal, maokatarri ning trombisoodumuse korral. Nõmm-liivateel on desinfitseeriv, rögalahtistav, külmetuse- ja palavikuvastane toime ning seetõttu kasutatakse seda köhade, astma, kopsupõletiku ja seedehäirete puhul. Samuti leevendab see unetust ning seda kasutatakse ka maksahaiguste ja kehvveresuse puhul. Ka nõmm-liivatee on vastunäidustatud rasedatele. Naistepuna on Ravimiamet lausa ravimina klassifitseerinud ja ka rahvameditsiinis on sellest läbi aegade loodetud abi väga paljudele haigustele. Naistepuna kasutatakse põhiliselt kui rahustavat ja depressiooni leevendavat, põletikuvastast ja seedimist korrastavat droogi. Lisaks parandab see sapieritust, aitab leevendada spasme

ja kiirendab haavade parandamist. Samas suurendab naistepuna naha tundlikkust UV-kiirguse suhtes ning seega ei tasu seda kasutada pigmendipuuduse korral, aga ka kõrge vererõhuga, maokatarri või haavandtõve põdemise ajal ega gastriidiga. Täiesti keelatud on naistepuna rasedusvastaste pillide kasutamise, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Piparmünt on rahustava, valuvaigistava, põletikuvastase, antiseptilise ja antitoksilise toimega. Seega kasutatakse seda neurooside, unetuse, ärevuse, seedetegevuse parandamiseks, iivelduse-oksendamise vastu, aga ka ülemiste hingamisteede haiguste puhul. Samas on pipamünt vastunäidustatud maohaavade, sapikivide, maksapõletiku ja migreeni korral. Selle terav lõhn võib kutsuda esile bronhide/hingamisteede spasme ja valusid südame piirkonnas. Tuleb silmas pidada, et piparmünditeed ei tohi juua igapäevateena ja ravikuurides peab pidama vaheaegu. Harilikul pärnal on rahustav, valuvaigistav, higistama ajav, rögalahtistav, külmetuse- ja palavikuvastane, sapija kuseeritust ergutav, mikroobi- ja põletikuvastane toime. Seda kasutatakse suurenenud erutuvuse, krampide, külmetuse, köha, unetuse, neeruja maksahaiguste, laste nakkushaiguste korral ning abivahendina higistama ajamiseks gripi ja bronhiidi korral. Samas ei soovitata südamehaigetel pärnaõieteed juua palaviku alandamiseks ja rasedad peavad vältima suuri annuseid. Raudrohi oli omal ajal populaarne haavarohi, kuna sel on põletiku- ja allergiavastane, bakteritsiidne, haavu parandav ning verejooksu peatav

toime. Samuti vähendab see kõhugaase, alandab vererõhku, äratab söögiisu, korrastab ainevahetust ja menstruatsiooni, aitab külmetuse ja palaviku vastu ning leevendab köha. Et raudrohul on verehüübivust parandav toime, siis ei soovitata seda trombide ja paljude veresoonkonnahaiguste puhul ning pärast operatsioone. Samuti on see vastunäidustatud ülihappesusega gastriidi ja maokatarri korral. Raseduse ajal tuleb vältida suuri koguseid. Nii nagu piparmünti, ei soovitata ka raudrohtu tarvitada pika aja jooksul ja suures koguses. Saialill üllatab C-vitamiinirikkuse ja karotiinisisalduse poolest ning sellele omistatakse mikroobi-, põletikuja sügelemisvastast, verdpuhastavat, rahustavat, immuunsüsteemi turgutavat, spasmolüütilist, valuvaigistavat ja kudede taastumist soodustavat toimet. Saialille ei soovitata tarvitada raseduse ja imetamise ajal ning vererõhku alandava toime tõttu madala vererõhuga inimestel. Saialilleteega liialdamine võib esile kutsuda südamekloppimist, st, suures koguses õisikute ute kasutamine maksasaja sapipõiepõleetikke. Oluline on meeles pidada, et ravimtaimi ei tohi tarvitada järereing lemõtlematult ning kergekäeliselt. Kindlasti tuleb hoiduda uda nende kasutamisest tugevate sünteetiliste ravimitega, nagu antibiootikum ja südame-veresoonkonnaravimid, kui ei ole olnud võimalik enne konsulteerida raviarsti või apteekriga.


liikumine

Veebruar 2014 22

Liigume siinsamas, kohe kodumaja taga Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja

E

i tasu lasta end sellest faktist häirida, sest taustast räägitakse niisuguste võrdluste puhul suhteliselt napilt. Kas või sellest, kui palju on üks või teine riik liikumisvõimaluste tekitamisse panustanud. Soomlastel on see üle kolmekümneaastase programmi tulemus, meil on selle vastu seada umbes viimase kümne aasta tegutsemiskogemus. Mõni aasta tagasi Helsingis üleriigilisel väljas liikumise konverentsil hakkas kõrva, et enam ei kõnele põhjanaabrid, miks peaks liikuma, vaid sellest, kuidas seda senisest paremini teha ja mil määral kõiki jõudusid ühendada. Meie paraku praegu ikka ja ikka veel räägime, miks peaks liikuma. Küll soovitavalt, vahel isegi ähvardavalt, et kui te ei liigu, siis … Aga ega see kõrvalt noomimine ja õpetamine eriti toimi, sest igaüks tahab ikka ise oma elurütmi seada ja püsib seetõttu üsna kindlalt oma käitumisliistude juures. Oleme meiegi 60+ lugejatele erinevaid liikumisvõimalusi lahanud ja loodetavasti vajalikul määral. Mõni lugu tundub rohkem mõjuvat kui teine, mõne teemaga suudab lugeja end enam kokku viia. Näiteks lood koera rollist liikumises, kepikõnnist ja ka tantsimisest näitasid, et need on teemad, mis meie inimeste igapäevatoimetamisega iseäranis haakuvad. Kõige suuremad probleemid kerkivad ikka võimalustest ja tingimustest rääkides. Mitte niivõrd liikumiseks tehtavate kulutuste kui just sobivate paikade osas. Kodus võimelda ei takista muidugi keegi, aga

Jaanuarikuu teisel nädalal avati ametlikult 2014. aasta kui liikumisaasta. Avaüritusel räägiti liikumise seisust Eestis, statistilistest numbritest ning võrreldi meid lähimate naabritega, esmalt just põhjanaabritega. Tõdeti, et meie liikumisharrastus on soomlastest peaaegu poole võrra tagasihoidlikum.

välja minnes ja oma õuest pisut kaugemale liikudes peab arvestama, mis ees ootab. Tuleb kaaluda, kas seal on tihe liiklus, libe, pime, porine või on see käik isegi ohtlik. Suur osa meie koduümbrusest liikujasõbralikkuse poolest ei hiilga. Jalgsi käimiseks on olud sageli üpris ohtlikud ja kui ka kergliiklustee on olemas, pole seal

talvise libedaga püsti jäämine kuigi kerge. Liivatamine ja teehooldus ei jõua loodusseadustega kuidagi sama sammu käia. Sellistel juhtudel sünnib inimese esimene reaktsioon – sinna küll ei kannata minna, liiga ohtlik! Põhjanaabrite olusid kaedes selgub, et nad on ennekõike oma lähiliikumise

REKLAAM

Vastuvõtu koht 0SUPQFFEJBLFTLVTt Tartu, Filosoofi 1

Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

VALMISTAME INDIVIDUAALSEID x Käe- ja jalaproteese x Tugiaparaate x Tugikorsette x Mitmesuguseid ortoose

x Tallatugesid x Laste abduktsioonitooteid x Ortopeedilisi jalatseid

Soodustuse saamiseks võtta kaasa perearsti või eriarsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, pensionitunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

.FEJDVN"4t Tallinn, Punane 61, kab 361 Merimetsa Tervisekeskus tTallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 Narva Haigla tNarva, Haigla 1, kab 1 Pärnu PerearstidtPärnu, Suur-Sepa 14, kab 318 Viljandi Tervisekeskus tViljandi, Turu 10, kab 101 Jõhvi Hooldushaigla t Jõhvi, Jaama 34, kab 3 Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere Polikliinik tRakvere, Tuleviku 1, kab 11 Tapa Haigla t Tapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet Jõgeva HaiglatJõgeva, Piiri 2, kab 7 Põltsamaa Tervise AS t Põltsamaa, Lossi 49, närvikabinet Valga HaiglatValga, Peetri 2, kab D16 OÜ Uus Kodat Võru, Jüri 19a, kab 204 Põlva Haigla t Põlva, Uus 2, tervisetuba

päev

kellaaeg

E,T,N,R K N K T T T N N T T N N N N R T T

9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18 10 – 12 16 – 18 12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 14 – 16

veebruar

märts

aprill

20

20

24

11/25 18 11 20 27 18 18 13 13

11/25 4/18 11 20 27 4/18 4/18 13 13 6 6 28 25 25

1/15/29 8/22 15 3 24 8/22 8/22 10 10 17 17 25 29 29

28 25 25


liikumine mingi kergliiklustee rajamiseks küllaltki märkimisväärne investeering, aga korralikult käigus hoida seda ei suudeta. Võiksime olla nõudlikumad, sest ilmselgelt on tegemist kellegi valearvestuse või tegemata tööga. Palun seda mitte võtta vaid negatiivse nurisemisena, sest need on olulised asjad, mis inimese välja minemist päris alguses mõjutavad. Samas saab tõdeda, et ka Eestis tekib tasapisi piirkondi, kus kõik on läbi mõeldud ja alati ka korras. Ühest laiemast ettevõtmisest lähemalt räägimegi.

Vajalikud terviserajad

FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

äärmiselt hästi läbi mõelnud, nii et näiteks rattaga sõitja saab peaaegu aasta läbi toimetada. Ja kui kellelegi meeldib tõukekelguga poes käia, rääkimata tavapärasest aastaringsest keppidega liikumisest, siis on tee valgustatud ja libedal ajal graniidipuru peale puistatud. On uskumatult lühinägelik, kui tehakse

Jäädvustus Rakvere Palermo terviseradadelt, kus tähistati rahvusvahelist lumepäeva (world snow day).

Kase tänava sündroom

E,T,N,R 9–17 K 9–19, L 10–13 Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn Tel 600 0666 Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post info@invaabi.ee E-pood: www.invaabi.ee

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

REKLAAM

tOrtopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) tSongavööd/bandaažid tAmoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu tRavisukatooted tValmislahased (sõrme, käe, jala) tSilikoonist ortopeedilised abivahendid tOrtopeedilised jalanõud ja tallatoed tTaastusravivahendid tNahahooldusvahendid tInva- ja liikumisabivahendid

Küllap on paljud kuulnud Eesti terviseradadest. Ehk ollakse ka nende agarad kasutajad. Selle aastaga tahetakse Eestis jõuda saja säärase rajatiseni. Ikka plaaniga, et kui juba midagi valmis tehakse, siis oleks see ka kasutajasõbralik ja kõigile mõeldud. Sel moel, et korrastatud, iga ilma korral sobivale rajale ja mistahes kellaajal võiks minna igaüks, olgu siis käimiseks, suusatamiseks või rattaga sõitmiseks. Rada peaks olema märgistatud viitade, selgitavate skeemide ja looduskeskkonna või ka kohaliku piirkonna kohta käiva infoga. Terviseradade asutamise initsiatiiv tuli omal ajal Eesti Suusaliidult. Seal toimetavad inimesed leidsid, et paljudes Eesti piirkondades on küll traditsioonilisi liikumisradu, kuid need vajaksid tänapäevastamist, et suusaradade kasutamine tuleks paika panna ning mingi ühtne toimiv süsteem luua, et neid saaks masinatega hooldada ja pidevalt korras hoida. Ehitusettevõtte Merko juht Toomas Annus küsis ühel esimestest aruteludest, et miks on üle lahe liikumisrajad olemas, aga meie ei suuda oma olemasolevaid keskusi kuidagi korda saada. Terviseradade ettevõtmisega liitusid peagi ka Eesti Energia ja Swedbank, et omapoolse panusega keskus keskuse järel ette võtta. Kultuuriministeerium reastas prioriteetsed spordikeskused ja otsis toetusi, oma õla pani alla ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Kõige tähtsamaks peeti seda, et esmane initsitiiv tuleks kohalikelt inimestelt, mistahes juhtidelt, ettevõtetelt kui ka tavakodanikelt. Kes siis veel täpsemalt teab, kui mitte kohalik elanik, mida sealkandis teha saab ja mida ennekõike sealsed inimesed vajavad.

Eks eestlase loomus ole selline, et esialgne kahtlus ja umbusaldamine asenduvad peagi tahtmisega midagi naabrist paremini teha. Nimetan seda Kase tänava sündroomiks. Kui näiteks Kase tänav 1 maja värvitakse ära, siis värskelt värvitud naabermaja nähes on majas number kolm õige pea arutelu selle üle, et peaks ka oma maja korda tegema. Nii ei lähegi kuigi kaua, kui Kase tänava teisedki majad on värvitud ja hooldatud. Hoolimata raskustest ja muudest tähtsamatest asjadest. Kui Eestis ringi vaadata, siis meil on juba palju ja hästi toimivaid terviseradu. Just nende korrasolekust ja toimimisest õhkub tõelist peremehetunnet. Ja neilt, nimetagem siinkohal Jõulumäe, Valgehobusemäe, Pannjärve, Kõrvemaa, Mammaste või Värska radu, on paljud teised šnitti võtnud. Et nimistut täie hooga jätkata, võiks

internetis liikudes siirduda terviseradade koduleheküljele www.terviserajad.ee, kust leiab kõigi radade iseloomustusi, olukirjeldusi ja täpsemat infot seal toimuvate tegevuste ning ürituste kohta. Soovitan sinna kiigata ja oma kodukohale lähimad paigad üles otsida. Sama ka siis, kui on plaan kuhugi mujale sõita ja seal ringi liikuda. Kui näiteks Värskasse puhkama minna, siis tasuks külastada ka sealset suusarada, mille kohta kohalik vallavanem ja paigapealse liikumise eestvedaja Raul Kudre jaanuari keskel kirjutas: „Rada avatud, valgustus töötab kuni kella 21 ja õhulist lund 10–20 sentimeetri jagu. Rajapõhjad kinni tallatud mootorsaaniga. Saab sõita uisku.” Nii see kui ka muu informatsioon liigub ikka inimeste kaudu ja sedasi võib kellegi positiivne või miks mitte ka negatiivne kogemus uusi liikujaid juurde tuua või ka eemale peletada. Tänu piirkonniti toimetamisele ja tingimuste loomisele ei pea enam suusatamiseks minema Eesti teise otsa, vaid liikuda saab oma kandi radadel. Ajavõit missugune!

Kolm laternaposti ja talgud Kindlasti nii mõnigi lugeja mõtleb: „No hästi, sealkandis küll, aga meil siin ei toimu midagi.” Loomulikult, ega keegi siirdu kuskilt kõrgelt ja kaugelt teie asju tegema. Põhilised määrajad on ikka igaühe enda ettevõtlikkus ja kohaliku kogukonna koostoimimise võime. Alati ei määra koostöövõimet piirkonna majanduslik toimetulek. Leidub väga rikkaid paiku, kus puudub tahe midagi ühiselt ette võtta, kas või liikumisraja tegemise näol. Samas on ääremaal olev kogukond kokkuhoidev ja tegus, otsides projektide kirjutamise kaudu rahalahendusi. Kui Eesti Terviseradade tegevjuhi Jaak Teppaniga ühise ettevõtmise teemal rääkisin, kutsus ta üles igast uuest liikumisraja loomise ideest ka nendele teada andma. Edasi saab juba koos lahendusi otsida, nendelt nõu ja abi küsida. Kui alustada kas või kolme laterna püstitamisega ja talgukorras mõne võsastunud metsaraja korrastamisega, näeks tulemust üsna kiiresti. Mitte ainult lisandunud liikumisvõimaluses, vaid ka kogukonna ühises toimetamises. Nii on paljud suure hoo ja innuga arenevad liikumisrajad alguse saanud, pakkudes päevast liikumist eakatele, koolitundidega liituvat jooksu- ja suusalusti õpilastele ning õhtusel ajal harrastusvõimalusi töölt tulevatele inimestele. Kindlasti on seal ühiseid korrastamisi ja meeleolukaid olemisi olnud või tulemas. Nii saabki meid ümbritsev korda. Kui praeguste masinate ja tehnika jõudlust arvestada, siis on niisugune ettevõtmine rohkem kättevõtmise asi. Muidugi võib kontrollimatu masina (ATV) ja seda juhtiva inimese kultuur või õigemini kultuuritus mõne korda tehtud raja päris nässu keerata, aga mida rohkem sedamööda liigutakse, seda enam on ka ühiskasutatava üle kontrolli. Alanud liikumisaasta võikski olla mingi väga konkreetse teo aasta, mille käigus ja tulemusena saaks omakandiliikumine hoogu juurde. Saaks mõni rada käimise tarbeks korda, ammustest aegadest teada ja toiminud metsatee puhtaks ning oma rand või järveäär üle käidud. Siinsamas, kohe meie kodumaja taga.


liikumine REKLAAM

Veebruar 2014 24

EESTI TERVISERAJAD Harjumaa

Hiiumaa

Raplamaa

2 Läänemaa

Saaremaa

6

2

Pärnumaa

17

Lääne-Virumaa

9

Ida-Virumaa

5 Järvamaa

Pimedal ajal on D-vitamiin sinu tervisele oluline!

8

5 Jõgevamaa

4

5 Viljandimaa

8

Tartumaa

Valgamaa

5

Hea maitsega D3-vitamiini närimistablett igasse koju. 7

Põlvamaa

Võrumaa

6

D-maxi tooted sisaldavad looduslikku loomse päritoluga D3-vitamiini. Maasika-vaarikamaitselist hammastesõbralikku tabletti võib imeda või närida. Toode ei sisalda suhkrut, laktoosi, gluteeni ega pärmi.

5

Liikuma liigestele omaste ainete abiga!

Eestis on üle 90 tasuta terviseraja. • Harjumaa (17): Jüri, Aegviidu, Padise, Alema, Aruküla, Rohuneeme, Järve, Saku, Keila, Saue Sarapiku, Kolgaküla, Nõmme-Harku, Tabasalu, Haabneeme, Kehra, Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ja Pirita valgustatud suusarajad. • Hiiumaa (2): Kärdla-Paluküla-Palade ja Leemeti terviserajad. • Ida-Virumaa (8): Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuse, Kohtla-Nõmme Talvekeskuse, Iisaku, Kiviõli Tuhamäe, Narva-Jõesuu, Toila, Sillamäe-Sinimäe ja Pähklimäe terviserajad. • Järvamaa (5): Paide, Koeru, Türi Tolli metsa, Aravete suusa- ja terviserajad ning Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse rajad. • Jõgevamaa (4): Kuningamäe, Kuremaa, Jõgeva Virtuse ja Pala terviserajad. • Lääne-Virumaa (9): Tudu, Ebavere, Jäneda, Rakvere Palermo, Tamsalu, Tapa Männikumäe, Mõedaku, Vinni-Paljusti tammiku ja Pariisi (Neeruti suusabaasi) terviserajad. • Läänemaa (2): Haapsalu Paralepa ning Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse suusarajad. • Pärnumaa (5): Sindi, Reiu-Raeküla, Valgeranna, Vändra ning Jõulumäe Tervisespordikeskuse rajad. • Põlvamaa (6): Verhuulitsa, Valgjärve, Värska, Saverna ja Mammaste Tervisespordikeskuse rajad ning Intsikurmu Südamerada. • Raplamaa (5): Järvakandi, Kaiu, Paluküla Hiiemäe, Pirgu ja Rapla Vesiroosi terviserajad. • Saaremaa (6): Pöide, Kudjape-Upa, Kärla, Karujärve, Leisi ja Kuressaare Tervisepargi terviserajad. • Tartumaa (7): Tõrvandi Parkmetsa, Tähtvere Spordipargi, Vapramäe-VellavereVitipalu, Kambja, Lähte, Tartumaa Tervisespordikeskuse ja Vooremäe terviserajad. • Valgamaa (5): Hummuli, Kääriku Spordikeskuse, Lüllemäe, Tehvandi Spordikeskuse ja Tõrva terviserajad. • Viljandimaa (8): Abja-Paluoja, Tarvastu, Holstre-Polli Spordi- ja Puhkekeskuse, Tääksi Suusakeskuse, Karksi-Nuia Sokaoru, Päri, Saarepeedi rajad ning ümber Viljandi järve kulgev tervise- ja suusarada. • Võrumaa (5): Rõuge, Haanja, Metsavenna talu, Vastseliina ja Võru-Kubija terviserajad. Leia lähim rada, tutvu infoga ja suhtle teiste harrastajatega veebilehel www.terviserajad.ee. Allikas: terviserajad.ee

t(MàLPPTBNJJOTVMGBat 500 mg t,POErPJUJJOTVMGBat 400 mg t.4.NH

Arthrobalans Plus sisaldab liigeskõhrele omaseid ehitusaineid, mis koos toimides kaitsevad liigeskõhre, parandavad liigeste liikuvust ning soodustavad liigeskõhre uuendamist. SAADAVAL:

www.vitabalans.com

Microlife uued vererõhuaparaadid on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

BP A3 Plus

BP A6 PC

BP A2 Basic

Kuna tegu on meditsiiniseadmega,siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!


hüva nõu

25 Veebruar 2014

Mõeldes sõbrapäevale Õige pea on käes valentinipäev ehk sõbrapäev ning siis tasuks oma kalleid kindlasti meeles pidada.

RETSEPT Lihtne ja hea porgandikook

K

ellele see välismaine ja ehk kommertsliku maiguga tähtpäev on vastukarva, võib mõistagi tähtsaid lähedasi rõõmustada ükskõik mis muul ajal kui 14. veebruaril.

Teeme südamekujulise koogi

Riided neljajalgsele sõbrale Kui pakane kipub näpistama, tuleb õueminekuks ka koerale miskit ihu ümber panna. Mõistagi on loomapoes saada kõikvõimalikke jopekesi ja kampsuneid, kuid üsna lihtne ja tunduvalt odavam on lemmikule õuekostüüm ise valmistada. Kõige väiksema vaeva ja ajakuluga saab haukujale teha ülerõiva oma kampsuni varrukast, sest selle kuju sobitub looma kehaga: varruka pealmine osa jääb koerakampsuni seljaks ning lühem katab kõhtu. Kui tegemist on isase koeraga, jälgi hoolikalt, et kehakate tal ihuhädade ajamist ei takistaks. Kui koera keha (kaelast sabajuureni) on lühem kui sinu varrukas, siis lõika seda lühemaks. Hea, kui varrukal on korralik randmesoonik – sellest kujuneb koerakampsuni kaelus, mis hoiab tihedalt ümber kaela ega lase sellel seljast ära libiseda ja peab ka sooja. Et jalutusrihma oleks kaelarihma külge parem

FO TO D: TE A

RA ID SA LU

Internetis ringi kolades jäi silma õpetus, kuidas kahest erikujulisest koogist kokku meisterdada südamekujulist maiust. Mõtlesin järele proovida ning ette rutates ütlen, et tulemus sai igati tore. Alahinnata ei saa ka köögis mässamise ja katsetamise elevust. Otsisin kapipõhjast üles kandilise ja ümmarguse lahtikäiva koogivormi ning mõõtsin need ära. Et kandilise serv ja ümmarguse diameeter olid võrdsed (26 cm), pääsesin lihtsamalt ega pidanud küpsetisi hiljem õigesse mõõtu lõikama. Otsustasin, et ei katseta uue retseptiga, ja võtsin kavva vana hea porgandikoogi. Küpsetasin kummaski vormis valmis ühe koogi. Seejärel otsisin suure kandiku, kuhu süda kenasti ära mahuks. Kõigepealt paigutasin kohale ruudu, siis lõikasin ümmarguse koogi pooleks ning sättisin poolkerad ruudu külgedele nii, et kokku moodustuks süda. Ümar kook oli end ahjus mõnusamalt tundnud ning kerkinud tunduvalt kõrgemaks kui ruut. Kuna koogiretsept näeb ette, et vahele määritakse hapukoorekreem, pidin põhjad nagunii pooleks lõikama. Nüsisin kummaltki poolelt ära üsna tubli viilu, et kook oleks lõppkokkuvõttes ühekõrgune. Ei saa jätta mainimata, et uudishimulik ja usin köögitoimkonna abiline sai seetõttu suu magusaks enne teisi. Siis ei jäänud üle muud, kui määrida nii pooleks lõigatud kandilisele kui poolkerade vahele kreem, nihutada osad õigesse kohta ning peale nõristada glasuur. Ja valmis saigi üks üsna pirakas süda! kinnitada, võid sooniku sisse harutada väikese augu. Kõige tähtsam on õigetesse kohtadesse teha käpaaugud, et rõivas ei takistaks lemmikul astumist. Kes on kudumise või heegeldamisega sina peal, saab luua sootuks omanäolise kehakatte. Kõigepealt mõõda ära koera keha kaelast sabajuureni ning tema rinnaümbermõõt. Esimesena koo või heegelda seljaosa. Kui tükk ulatub kaelast kuni tagumiste jalgadeni, hakka mõlemast servast tasapisi kahandama. Sabajuureni jõudes lõpeta seljaosa. Seejärel tee kõhutükk. Taas kord jälgi oma lemmiku anatoomilisi eripärasid. Õmble tükid kokku ning jäta käppade jaoks sisse augud. Viimasena koo/heegelda kehaosa külge just nii parajalt pikk kaelus, et peni kael oleks korralikult kaetud. Ükskõik, mis moel sa oma truule kaaslasele talverõiva teed, ära unusta sellele lisamast helkurriba või kasuta selle viimistlemisel helkurniiti. Tea Raidsalu teostus ja tekst

2 kl jämedalt riivitud porgandit 1,5 kl suhkrut 2 lahtiklopitud muna 1 tl soodat 1 spl äädikat 2 kl nisujahu Sega riivitud porgand suhkruga. Lisa segule lahtiklopitud munad. Sega omavahel sooda ja äädikas ning lisa tainale. Seejärel vala hulka jahu ning sega hoolikalt. Küpseta umbes 180 kraadi juures 30–40 minutit. Kui kook on jahtunud, lõika see pooleks ning määri vahele hapukoorekreem: 100 grammi hapukoore kohta on vaja umbes pool klaasi suhkrut, särtsakama maitse saamiseks võib sisse pigistada sidrunimahla. Koogi peale valmista šokolaadiglasuur. Glasuuri võib segada 100 grammist hapukoorest, 3 supilusikatäiest suhkrust ja kakaost ning 50 grammist sulavõist, samuti sobib katteks sulatatud tahvlišokolaad. Kui kook on mõne tunni seisnud ja maitsestunud, on aeg nautima hakata.

FOTO: ERAKOGU

Taks Blacky kampsun on kootud pehmest villasest lõngast just tema kehakuju arvestades. Õnneks ei põlga ta oma rohelist õuekostüümi sugugi ja laseb end sellesse vastu puiklemata riietada, sest teab, et siis pääseb pikale jalutustiirule.


test

Veebruar 2014 26

Milline tikk on ahjukütja asjalik abimees?

Meenutame üht toredat alttõmbamise küsimust: kui sõduril on vaid üks tikk, aga põlema on vaja panna küünal, sigaret ja ahi, siis mille ta süütab esimesena? Õige vastus on, et tiku.

Supernetto – 4 punkti

Tea Raidsalu tea.raidsalu@ajaleht.ee

K

atsetamist alustades lähtusimegi sellest, et kui sõduril on korralik tikk, siis saab ta hubisema panna nii küünlaleegi, küdema sättida ahju ning süüdata sigareti. Kui aga tema valduses on kehv abimees, siis peab ta istuma pimedas ja külmas ning suitski jääb tegemata. Seekordses tikutestis jäi sigareti süütamine siiski proovimata, sest suitsumehi meie hulgas polnud. Et kõikidel topsidel on kirjas, mitu tikku selles on, loendasime ka need üle. Enamasti selgus, et tikke oli toosis rohkem kui pakendil lubatud, kuid oli ka erandeid. Tikutoosidel oli kahte tüüpi süüteriba: kas ühtlane pruun või siis täpilise mustriga. Pärast katsetamist võib öelda, et täpilisega oli rohkem jamamist: tikku pidi mitu korda tõmbama ja süütepind kulus tunduvalt kiiremini. Testimisel võtsime arvesse järgmisi asjaolusid: mitme tõmbega läheb tikk põlema, kas tikk pillub süttides ja põledes sädemeid, kas ja kui palju tikud põledes tossavad, kui kergesti tikud purunevad. Hindeid said süütajad ühest kuni viie punktini. Proovisime peamiselt tavalisi tikke, kuid huvi pärast sai võrdluseks võetud ka mõni toos eri pikkuses ja eri tootjate kaminatikke ning ka spetsiaalsed süütetikud, kuid süütekuubikud jäid seekord kõrvale. Kaminatikud hindeid ei saanud.

Hansa – 3 punkti

0,03 eurot (Säästumarket) Pakil kirjas, et sees on 40 +/– 2 tükki, ja oligi täpselt 42. Kahel pool ühtlane pruun väävliriba. Tikud süttisid kerge kraapsatuse peale, kuid mitmel testitutest hääbus leek väga ruttu – tiku otsast põles ära vaid poole sentimeetri jagu. Tossupilv oli küll võimas, kuid kärsahaisu eriti ei olnud. Väävliriba eriti ei kulunud ja ärakraapsatud koht lasi süttida ka teistel tikkudel.

0,04 eurot (Selver)

Proflame – 1 punkt

Lubatud, et pakis on umbes 38 tikku, oli 41. Kahel pool toosi täpiline süütepind. Väävliriba oli krobeline ja selleks, et tikku põlema saada, pidi üsna tugevasti tõmbama. Õnneks olid tikud tugevad ega murdunud kergesti. Enamik tikke süttis alles teisekolmanda kraapsatuse peale. Hoolimata tihedast ja tugevast kraapimisest ei näidanud väävliriba kulumise märke. Põles rahulikult ja ühtlaselt lõpuni, ei kustunud ise ära. Kõige ilusama kujundusega toos.

MotoSport – 4 punkti 0,05 eurot (Maxima) Karbil kirjas, et sisaldab 40 tükki, aga loendamise tulemuseks oli 37 tikku. Ühtlane tumepruun süüteriba kahel pool. Tiku süütamiseks oli vaja pisut jõudu rakendada, sest süüteriba tundus eriti krobeline. Leek oli ühtlane, sädemeid ei loopinud, tossu eriti ei eritanud, aga vinguhais oli üpris kirbe. Tikud olid tugevad, ei karvendanud ega ajanud pinde.

0,04 eurot (A&O) Pakendil kirjas, et 40–45 tükki, toosis aga oli vaid 33! Täpiline väävliriba kahel pool, tikud tugevad ja ühtlased. Et tikud süttiksid, pidi neid üpris tugevalt tõmbama. Põlema läksid järsu raksatusega ja viskasid sädemeid, mis lendasid kaugele. Leek põles ragisedes ja sädemeid pildudes ning kustus väga ruttu. Tossupilv pisikese tiku ümber oli ikka uskumatu, samas ebameeldivat kirbehaisu see ei tekitanud.

Mustang – 2 punkti 0,06 eurot (Novalux) Toosil kirjas, et keskmiselt 38 tikku, topsis 40 tükki pluss kaks katkist. Täpiline süüteriba kahel pool. Väga ebaühtlased tikud, osa niitpeenikesed, osa jämedamad, mitu tikku pinnulised ja katkised. Samuti tikupead: mõnel tikul oli ots vaid poolenisti väävliga kaetud. Tikud läksid tugeva kärtsuga põlema ja süttimishetkel viskasid väikseid sädemeid ning eritasid üpris vänget ja ebameeldivat vinguhaisu. Leek põles ühtlaselt, kuid õnneks ei tossanud.

FOTOD: ELMO RIIG/SAKALA

Rimi – 5 punkti 0,04 eurot Lubatud arv 40 +/– 2 tükki, oli 45 pluss üks pooleks murdunu. Tavaline väävliriba kahel pool. Tikud olid korralikud ja ühtlased, vähe oli praaki. Süttisid ühe tõmbe ja järsu krapsakaga, tossasid ja haisesid üsna palju, sädemeid ei pildunud. Süüteribale jäi üpris sügav vagu, kuid samalt kohalt sai järgmist tikku edukalt süüdata. Tikk kraapsates üldjuhul katki ei läinud. Enamik tikke ei kustunud varakult ära, nii et tiku sai peaaegu tervenisti ära kasutada.

Tuletikud – 2 p punkti 0,05 eurot (A&O) Kirjas, et sees umbes 40 tükki, oli 35. Kahel pool pruun ühtlane väävliriba. Tikk läks põlema hõlpsalt, põles ühtlase leegiga, aga enamik katsetatutest kustus poole peale jõudes. Tossu eriti palju ei tekkinud, vänget põlemishaisu õnneks samuti mitte. Tikku tõmmates jäi toosi küljel olevasse süüteribasse üsna sügav vagu. Sama koha pealt teist tikku süüdata ei õnnestunud. Kuigi pealtnäha ühtlased, olid tikud siiski üsna haprad: mitu korda tuli ette, et järjest murdusid vähemalt kaks tikku enne pooleks, kui põlema läksid. Toosi ühel poolel on kujutatud joonlaud viie sentimeetri ja kahe tolliga. Tihti kasutavad pildistajad tikutoosi võrdlusena, et fotol kujutatu suurusest mingil moel aimu anda. See toos annab korrektse mõõtkava.


test

Pikad kaminatikud aitavad süüdata ka küünlaid

REKLAAM

27 Veebruar 2014

Sinu südame SPAA

Nagu võis lugeda eri tooside kasutusjuhendist, on need mõeldud kamina, lõkke, küünla ja saunaahju süütamiseks. Hansa Candle'i tootevalikust õnnestus leida kolmes pikkuses kaminatikke: 95 mm, 170 mm ja 290 mm. Peaaegu igas karbis oli täpselt see arv, mis pakil kirjas. Mustangi kaminatikud ses osas üllatasid – lubatud 45 asemel oli neid koguni 52. Kaminatikkudel oli ühtlane süüteriba ühel toosiküljel. Suurt vahet proovitutel polnudki, tikud põlesid ühtlase tasase leegiga ja lõpuni välja, nii et raisku ei läinud ükski ning nende abil sai kaminasse tuli tehtud ja mitu küünalt leegi otsa. Kõige pikemate tikkude süütamine oli tõtt-öelda paras kunsttükk, sest neid oli keeruline näppude vahele haarata. Millegipärast oli tahtmine neid võtta kätte nagu pliiatsit, kusjuures nii oli ka mugavam ja loomulikum.

Suurepärane puhkus spaahotellis Viiking! Hansa kaminatikud, 1,08 eurot (A&O)

Eripakkumine „TALVENAUDING” (3 päeva, 2 ööd) Pakett kehtib kuni 28.02.2014 (vabade kohtade olemasolul). Hind alates 70 €/inimene

Taastusravipakett (alates 5 ööst) soodushinnaga 26.01.–23.02.2014 Hind alates 33 €/öö/inimene

Pakett sisaldab:

Hansa kaminatikud, 0,90 eurot (Hansa Candle'i esinduspood Viljandis)

tNBKVUVTULBIFTFTUPBT tT××HJLPSEBQÇFWBT tBSTUJWBTUVWÙUUV tSBWJQSPUTFEVVSJJHB××CJNJTFLPIUB tTBVOBLFTLVTFKBCBTTFJOJLBTVUBNJTU tKÙVTBBMJTFBENFUFLBTVUBNJTU

Pakett sisaldab: tIPNNJLVT××LJKBÙIUVT××LJ tIPNNJLVNBOUMFJE tIPPMJUTVTUFTUWBMJLVMJTFMU 3 protseduuri tTBVOBLFTLVTFKBKÙVTBBMJLBTVUBNJTU

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil 449 0500 (hotelli vastuvõtt) või 449 0505 (müük); Spaahotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu

Ekstrapikad kaminatikud, 1,90 eurot (Hansa Candle'i esinduspood Viljandis)

Mustangi kaminatikud, 1,99 eurot (Novalux)

Hansa süütetikke, mis on mõeldud grilli, kamina, pliidi, saunaahju ja lõkke süütamiseks, oli pakis 20 tükki. Pakil oleva õpetuse järgi tuleb tikk asetada puude alla või grillsöe sisse. Põlesid üpris kaua, lubatud on kuus minutit, aga aega stopperiga ei fikseerinud. Kuigi kirjas on, et teisi süütematerjale pole vaja, puud ilma paberit vahele toppimata põlema ei läinud. Üks kolmnurk süütas märjade okstega lõkke ka vihmasajus. Tõsi, sinnagi sai leegitoiteks susatud paberit. Karp süütetikke maksis Viljandis Hansa Candle'i esinduspoes 90 senti.

ESIETENDUS R, 14.; N, 20.; T, 25.; K, 26.; N, 27. veebr L, 8.; N, 13.; R, 21. märtsil Rakvere Teatris E, 17. märtsil Ugala Teatris Etenduste algus kell 19


köök

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

O

drateradest valmistatakse peamiselt tange, kruupe ja jahu. Odrajahu on rikas väärtuslike valkude poolest ja sisaldab palju asendamatuid aminohappeid lüsiini ja trüptofaani. Odrakruubid sisaldavad keskmiselt 1–1,5 protsenti rasva, 76,8 protsenti süsivesikuid, 8,5 protsenti valke, lisaks veel kaltsiumi, fosforit ja rauda. Odras on B-rühma vitamiine, rauda, tsinki, magneesiumi, kaaliumi, vaske, fosforit ja kiudaineid.

Kruubid, tangud, jahu Odrakruubid on mahalihvitud koorekihtidega terved viljaterad. Lihvimine kiirendab tervete terade pehmenemist. Odratangud saadakse kruupide purustamisel, et kiirendada nende pehmenemist. Odratangud on peenema jahvatusega, LõunaEesti tangud on kruupide purustamisel saadud jämedama jahvatusega tooted. Kauplustes on müügil ka odrajahu, odrahelbed ja -krõbuskid. Odrakrõbuskid on valmistatud täisteraodrajahust. Peale odrajahu on nendes veel vett ja soola. Need kerged ja õhulised

Veebruar 2014 28

Mitme kokaraamatu autor ja rõõmuga köögis toimetav pereema Sille Varblane tutvustab tasakaalukaks toitumiseks vajalikku otra, sellest valmistatud tooteid ja seda, kuidas tange, kruupe ja odrajahu toitude tegemisel kasutada.

Soodne ja suurepärane

oder

REKLAAM

RETSEPT Kruubivorm porgandi, kaalika ja singiga 500 g kruupe 150 g sinki 1 sibul 5 porgandit 1 väike kaalikas soola hakklihamaitseainet Katteks: 3 muna 3 spl vett soola 150 g riivitud juustu Kruubid keeta pehmeks. Porgandid ja kaalikas riivida jämeda riiviga, kuumutada õlisel pannil pehmeks, lisada sool ja hakklihamaitseaine. Singikuubikud ja hakitud sibul praadida. Kruubid segada porgandi-kaalika seguga ning praetud singi ja sibulatega,

maitsestada, valada vormi. Minul oli 28 x 38 cm ristkülikukujuline vorm. Munad kloppida lahti ja segada veega. Muna ja vee segu valada kruubivormile. Kui vedelik ei imbu kohe vormi sisse, võiks kahvliga teha mõne koha peale väikese augu, et vedelik laiali valguks, seejärel siluda pealt tasaseks ja raputada üle riivitud juustuga. Küpsetada 200kraadise ahju keskmises osas pealt kuldpruuniks.


köök

29 Veebruar 2014

pallikesed sobivad hästi keefiri või jogurtiga söömiseks, niisama krõbistamiseks, aga miks ka mitte kisselliga. Odrajahust saab valmistada küpsetisi, näiteks Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit, pannkooke, muffineid ja sepikut. Et odrajahu sisaldab vähe kleepvalku ja seetõttu küpsetised ei kerki, tuleb odrajahule lisada küpsetuspulbrit ja nisujahu. Odrajahu sobib kasutada ka pirukapõhjades, kookide ja küpsiste koostises. Pirukapõhjade koostisosana võib kasutada ka odrahelbeid. Nii kruupidest, tangudest, helvestest kui ka jahust saab keeta putru. Eri odratootest valmib isesugune puder. Odrahelvestest pudru keetmiseks kulub vähem aega. Otra kasutatakse tangu- ja verivorstide ning kamajahu valmistamisel. Odrast tehakse ka odralinnaseid, linnaseekstrakti ja õlut. Enne kohviubade laia levikut valmistati odrast ka viljakohvi.

Kuidas kasutada odratooteid?

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Hommikupudruks sobib jahust või helvestest valmistatu, põhitoiduks keedetud või küpsetatud liha- ja sibulalisandiga tangupuder. Tangud on omal kohal mitmes supis, nagu rassolnik, hernesupp, hapukapsasupp ja külasupp. Tangud peavad olema mulgipudrus, samuti saab neid kasutada vormitoitudes riisi või makaronide asemel. Kruubid kõlbavad väga hästi salatitesse kartulite, makaronide või riisi asemel. Lihtsa salati saab, kui lisada keedetud kruupidele keedetud peedist ja keedetud porgandist lõigatud kuubikud ning sibul. Kruubisalatisse sobivad hästi lisandiks ka sink või vorst ja marineeritud kurk. Katsetada võib samade koostisainetega, nagu tavaliselt salatit tehes, ainult asendades põhitoiduaine, näiteks kartuli, kruupidega. Tulemus on väga maitsev. Kruupidega sobib kokku väga hästi ka keedetud kaalikas. Kui sellisele salatile lisada veel sinki, sibulat ja marineeritud kurki, on tulemus samamoodi väga maitsev.

REKLAAM

PU DE

25ml0

k s!

a

R

L

Urve, 64-aastane, Tartu

Apteeker soovitas mulle Restitutions-Fluidi vedelikku kui oli ära kuulanud minu mure vana seljahäda kohta. Kunagi kukkudes vigastasin lülisammast nii, et järgnevate aastate jooksul tekkisid seljas närvivalud ja lihaspinged. Nüüd sai proovitud esmakordselt Restitutions-Fluidi. Algul külmetab mehiselt, siis läheb aga selg kuidagi sisemiselt soojaks ja mässib need närvivalud ja lihaspinge nagu vati sisse. Olen sellest vedelikust rohkem abi saanud kui ühestki teisest proovitud ravivõttest.

J

Enamikel minu vanuses inimestel on tekkinud probleemid liigestega. Sõidan sageli pikalt bussiga oma tütrelast hoidma. Reisides sundasendis, tundsin tihti lihaste jäikust ja ka liigesed jäid valusaks. Märkasin apteegis uut toodet Restitutions-Fluid. Kasutan nüüd seda vedelikku üsna tihti oma liigeste ja lihaste turgutamiseks. Kuna Restitutions-Fluid sisaldab eetrit on ta algul erilise lõhnaga, mis kaob üsna ruttu. Nahale määrides tekib algul meeldiv jahutav tunne mis seejärel läheb üle meeldivalt soojaks. Soovitan vedelikku julgelt kasutada neil, kes tahavad end ka kõrgemas vanuses heas vormis hoida.

ku

a

E

nam kui 150 aasta eest valmistasid kolm aadliku - vennad Kwizdad - hobuste kiireks taastumiseks mõeldud vahendi, mis leidis kiiresti tee Austria-Ungari õukonna tallidesse. Kuna vahend oli oma toimelt imepärane, leidis see lihaseid värskendav ja liigeseid tugevdav vedelik kasutust ka inimestel. Kwizda Restitutions-Fluid jahutab, lõõgastab ja ergutab koormusest väsinud lihaseid ja liigeseid. RestitutionsFluid ei määri ega kleebi ning imendub kiiresti, tehes lihased ja liigesed erksaks ning värskeks. Nüüdseks oleme saanud kasutajatelt arvukalt arvamusavaldusi, mida soovime ka teiega jagada.

S UU

Liigeseid tugevdav ja lihaseid värskendav vedelik

b ka

u

Aivo Tootja: Kwizda Pharma, Austria OÜ KBM Pharma. Tel 7 338 080. MÜÜGIL APTEEKIDES


köök REKLAAM

Veebruar 2014 30

RETSEPTID Odrahelbepõhjal tuunikalapirukas

Odrahelbe-odrajahuküpsised

Põhi: 2 dl odrahelbeid 100 g pakikohupiima või ricotta't 0,25 tl soola 2 spl vett

3 dl odrahelbeid 2 spl odrajahu 2 tl kartulimaitseainet 0,25 tl soola 1 muna 2 dl vett

Kohupiim, odrahelbed, vesi ja sool segada käte vahel koospüsivaks massiks. Tainas laotada küpsetuspaberiga kaetud ümmarguse koogivormi põhja.

Odrahelbed ja odrajahu segada muna, vee, soola ja maitseainetega. Küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile tõsta lusikaga väikesed pätsid. Küpsetada eelkuumutatud 200kraadise ahju keskmises osas kuldpruuniks.

Täidis: 1 tuunikalakonserv 1 sibul 1 väiksem paprika

POTASSIUM-U

Niisutava toimega kaaliumjodiidi sisaldavad silmatilgad

t leevendavad silmade kuivust t vähendavad silmade väsimust t imendavad silma verevalumeid t ennetavad silmas veritsuse ja liigse eritise teket

t soodustavad silma ainevahetusprotsesse

t parandavad vanemaealistel nägemisteravust

t suurendavad kudede POTASSIUM-U silmatilgad on saadaval kõikides hästi varustatud apteekides.

Kruubi-kaalikasalat

Tuunikalakonserv nõrutada, vedelikku mitte kasutada. Sibul hakkida peeneks ja paprika tükeldada väikesteks kuubikuteks. Tainapõhjale jaotada nõrutatud tuunikalakonserv, sinna peale hakitud sibul ja paprika.

Munad kloppida kahvliga lahti, lisada sool, hapukoor ja riivitud juust ning segada. Täidise peale valada muna-hapukoorejuustukate. Küpsetada eelkuumutatud 200kraadise ahju keskmises osas, kuni pirukas on pealt kuldkollane ja küps.

Tähelepanu! Tegemist on meditsiinitootega. Enne kasutamist lugege tähelepanelikult kasutusjuhendit, vajaduse korral konsulteerige arsti või apteekriga.

Esindaja Eestis: UNIMED PHARMA spol. s.r.o. Eesti filiaal Mustamäe tee 44–C9, 10621 Tallinn. Tel 501 8072.

0,5 l keedetud kruupe 1 väike purk konservherneid 200 g suitsuvorsti või -sinki 1-2 keedetud kaalikat 1 mugulsibul hapukoor majonees sool

www.unimedpharma.ee info@unimedpharma.ee

Kruubid keeta pehmeks. Kaalikas keeta jämedate viiludena, jahtunult lõigata väikesteks kuubikuteks. Vorst tükeldada väikesteks kuubikuteks, sibul hakkida. Kõik koostisained omavahel segada.

Rutiin tapab? Rebi ennast olmest lahti ja luba endale korralik

z 5päevane majutus sanatooriumi hotellis, üks koht 2kohalises toas (lisatasu 1kohalise toa eest 10 € päev, sviidi eest 32 € päev ja Sootska sviidi eest 38 € päev), 5 hommikusööki, 4 õhtusööki z iga päev hommikuujumine veekeskuses (kl 8–12) z 1 x arsti konsultatsioon (T–N), kiirtestid kolesterooli, veresuhkru ja vererõhu määramiseks z 5 x lõõgastav massaaž vesivoodil Medy-Jet või massaažitoolil z 2 x vesiaeroobika veekeskuse ujulas (T ja N) z 1 x jõusaali grupitreening kogenud treeneri juhendamisel z iga päev kepikõnd loodusrajal (ilma instruktorita), vabapääse kohalikku kultuuri tutvustavale õhtule z veepargi, saunade ja jõusaali piiramatu kasutus lahtiolekuaegadel Check in pühapäeval kl 19, check out reedel kl 12. Broneerimine info@spavarska.ee või telefonil 799 3901

Hind 12.01–15.03.2014

190 € (paketi täishind 275 €)

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Kate: 2 muna 0,5 tl soola 1 dl hapukoort 1 dl riivitud juustu

verega varustatust

Väike-Rõsna küla Värska vald 64034 Põlva maakond www.spavarska.ee


ristsõna

31 Veebruar 2014

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e-aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda. Vastuseid ootame hiljemalt 22. veebruaril 2014.

Vastanute vahel loosime välja kolm Pille Petersoo raamatut „Nami-Nami. Maailma maitsed 1” kirjastuselt Varrak. Populaarse Nami-Nami retseptikogu eestvedaja Pille Petersoo on kokku kogunud oma lemmikroad seitsmest erinevast maailma köögist: leiate küpsiseid Rootsi kohvilaualt, pähklirikkaid köögiviljaroogi Gruusia pidulaualt, kuldkollase rosinatega riisiroa kaugelt Pärsiast, lisaks veel Toscana, Liibanoni ja Inglise teelaua parimad palad. Tasub proovida!

JJaanuarikuu ristsõna õigesti vastanute hulgast Ja lo loosis Õnne Lind välja Rita Saaveli Valgast, Elle M Merelahe Lähtest, Anne Mari Vaasi Haapsalust. N Nemad saavad raamatu „Hiina horoskoop. Kakstteist loomamärki. Isiksus ja anded. Suhted ja sobiv vus. Töö, raha ja tervis. Väljavaated” kirjastuselt V Varrak. Eriauhinna Ristikult „Ristsõnastiku 2014” ssaab Jüri Siim Türilt. Toimetus võtab võitjatega ühendust! Edukat nuputamist!


reklaam

Veebruar 2014 32

Raamat müügil raamatupoodides ja supermarketites Puhkusepakett

al.

ning Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase toimetuses.

39€

Hind toimetuses 10 eurot 60+ terviseraamat „Südameasi” räägib just eakamate inimeste tervisest. Peamised lood on südamega seotud – kõrge vererõhk, infarkt ja muud südamehaigused. Mõtiskleme teemadel, mis südant valutama panevad – kodukuludest üksinduseni, aga ka vanemaealiste voodielust. Tähelepanu all on peavalu ja kuulmishäired. Nõu annavad ja kommentaare jagavad tunnustatud arstid, näiteks dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sulling, dr Jüri Voitk, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolamets jpt. Teabeküllased patsiendilood näitlikustavad, kuidas oma tõbedega toime tulla. 112 lk, kõva köide. Koostajad ja toimetajad Eve Rohtla ja Signe Siim. Tel 433 0040, www.60pluss.ee

TERVIS PUHTAST LOODUSEST!

SÕBRAKUUL

• Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik

3.–16. veebruar

IK KÕIK

d prilliraami% Teisele prillipaarile

KLAASID -50%le)

side (soodustus odavamatele klaa

www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee

-30

Pakkumine kehtib prilliraamide ja katetega klaaside koosostul.

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1a, tel 731 9151; TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593; Kesklinna Keskus, Küüni 7, tel 744 1167. VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343. NARVAS: Maxima XX, Kreenholmi 52, tel 356 0197; Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41. JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575.

Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

ASENDAMATU MUGAVUS KÜLMADES TINGIMUSTES!

SNICKERS WORKWEAR kootud logomüts art 9084/0400

13 €

art 7191- meeste mudel art 7192 - naiste mudel

(SÄRK + PÜKSID)

29 €

art 44-302

6.50 €

TAMREX pikad aluspesupüksid

TAMREX WinterPRO 6000 kitsenahast talvekindad

-20%

art 7112- meeste mudel art 7113 - naiste mudel

26 €

art 44-383

Spetsiaalsest Poly-Dacron kangast soe aluspesu juhib niiskuse kehapinnalt eemale ja hoiab suurepäraselt kehasoojust. Venivast materjalist aluspesu on keha vastas mõnusalt pehme ja mugav.

-15% TAVAHIND 15.50 €

=44 €

Materjal: 100% Poly-Dacron.

SOODUSHIND

Värvus: tumehall

13.18 €

COFRA Muspell talvesaapad S3 CI HRO SRC WR

TAMREX Winter Basic talvesaapad S3 CI SRC

art 13500

art 81783

129 €

49 €

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

KOMPLEKT

TAMREX soe aluspesusärk

TAMREX kitsenahast talvekindad

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 28.02.2014 või kuni kaupa jätkub!

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

HAAPSALU Ehitajate 2a

VALGA Vabaduse 39

PAIDE Pikk 2

NARVA Tallinna mnt 19c

60pluss nr 2/2014  

Ajakirja 60+ 2014. aasta veebruarikuu number.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you