Page 1

JÕULUVANA Et lapse silm särama ma hakkaks, peab jõuluuvanal lapse jaoks aega olema. AJAKIRI TEADLIKULE TARBIJALE

NR 3 (7)

DETSEMBER 2013

ILU

>> lk 19—21

TALVINE PUHKUS

Talve saabudes tasub üle vaadata oma nahaja juuksehoolduse harjumused.

Eestimaa talv pakub rohkesti võimalusi aktiivseks puhkuseks.

>> lk 26—30

>> lk 4—9

SUUR VALIK JÕULUKAUNISTUSI ja -TULESID IGALE MAITSELE!


Kiire ja südikas ms Finlandia viib sind Soome – nii külla, suusamäele kui ka jõulukinkide juurde. Alati parimad pakkumised leiad www.eckeroline.ee


FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

juhtkiri

Soovid, lubadused, tõotused … ogu meie elu veereb aastast aastasse soovide, lubaduste ja tõotuste tähe all. Riigid, linnad ja külad, suuremad ja väiksemad ettevõtted, organisatsioonid ja vabakonnad valavad oma soovid, lubadused ja tõotused arengukavadeks ja eelarveteks. Inimesed oma soove, lubadusi ja tõotusi – olgu need siis asised või emotsionaalset laadi – tavaliselt kirja ei pane ja hoiavad neid oma mälusoppides või südames. See, kas need soovid, lubadused ja tõotused kunagi ka ellu viiakse ja täituvad, sõltub juba igaühest endast. Meie perel on olnud kombeks aastavahetusel meenutada, mis lõppeval aastal hästi läks ja mis kehvasti, ning jagada vastastikku oma soove, lubadusi ja tõotusi uueks aastaks. See tava sai alguse aastakümneid tagasi ühel uusaastaööl ilutulestikusära all antud tõotusest minna koos elu lõpuni. Minu jaoks oli lõppev aasta õnnelik – sain vanaisaks. Ja uuski tõotab samasugust õnne – saan teist korda vanaisaks. Pere on kokku hoidnud ja lähedaste terviski enam-vähem korras. Nii et hästi on läinud. Aasta suurim ettevõtmine oli ligikaudu 600 meetri pikkuse võrkaia rajamine metssigade rüüsteretkede tõkestamiseks maakodus. Tõsi, teist niisama palju oleks veel vaja, et sead ka majatagusest metsatukast ja päikeseloojanguteest eemale hoida. Aga küll kunagi jõuab. Ehk ületuleval aastal? Järgmisel aastal tahaks ju vana pliidi maha lammutada ja

K

uue asemele ehitada. Samas ootab ka aida katus uuendamist … Tööl on läinud kah enam-vähem kenasti. Toimetus on olnud tubli ja hoiab jätkuvalt kokku. Nagu ikka, tuli vahel harva ette arusaamatusi, aga needki said klaaritud. Veebipõhine majandusleksikon, mille kallal olen õhtutundidel nokitsenud, on tublisti arenenud. Aga ajahäda on totaalne. Ei tea, kas ikka jõuan selle 2018. aastaks küpseks vormida? Ja üks raamat ootab juba aastaid kirjutamist … Mündikogu on unarusse jäänud. Raamaturiiuli äärtel vedeleb siiani mitusada münti, mis ootavad kataloogimist ja kogusse asetamist. Ehk järgmisel aastal? Ja siis veel keeleõpingud, mida olen juba mitukümmend aastat alustanud ja taas pooleli jätnud. Suitsetamisest võiks lahti saada, aga ehk kunagi hiljem. Suvel sain endale ammu ihaldatud lauatenniselaua ja pidasin sõpradega maha mitu tulist kohtumist. See oli tore. re. Ah, pagan, ma ju lubasin tütrele aasta tagasi, et teen vähemalt kord d nädalas kepikõndi. Vaat selle võtan nüüd küll uuel aastal ette …

Peeter er Raidla

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013

Toimetaja Peeter Raidla, e-post: peeter.raidla@ajaleht.ee Küljendus Janek Talpas-Taltsepp, e-post: janek.talpas@ajaleht.ee Reklaam: Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee Reklaampindade broneerimine: e-post: heli.bernhardt@ajaleht.ee telefon: 447 7077 Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Rüütli 14, 80010 Pärnu Telefon 447 7090 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 32 000 Järgmine ajakiri Osuti jõuab tasuta Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijate postkasti 29. märtsil 2014.

toimetaja taja

Osuti lugejamäng! Palun kirjuta meile:

Milline lugu köitis Sind kui tarbijat detsembri numbris kõige enam? Millistele küsimustele soovid edaspidi meie tarbijateemalisest ajakirjast vastuseid leida? Kõigi vastanute vahel loosime välja:

100% looduslikke nahahooldustooteid sisaldava Sohvy kinkekomplekti naistele. Lummavas kinkekarbis on viinamarjaseemneõliga näokreem, mee ja piimaga kehakreem ning granaatõunaga kätekreem.

Vastused saata hiljemalt 16. detsembriks e-postiga osuti@ajaleht.ee või posti teel aadressile Tartu t 8, Viljandi 71020. Palume lisada nimi ja telefoninumber. Võitjatega võtame ühendust.


Talvine Eestimaa pakub rohkelt liikumisv천imalusi 4 Detsember 2013

FOTO: MARKO SAARM/SAKALA

talvine puhkus


talvine puhkus

Teet Roosaar teet.roosaar@ajaleht.ee

gaühe kodukohas on suusaradu, kus talveõhtutel ja nädalavahetustel liikuda. Mugavam on seda teha kohtades, kus rajameister on tee ette sõitnud ja valgustus lühikesi talvepäevi pikendada aitab.

I

Pärnumaa suusa- ja uisuvõimalused “Kui lumi tuleb, läheb tund aega, et jäljed sisse ajada,” ütles Pärnu külje all Raeküla metsas asuvate suusaradade eest hoolitsev Reiu puhkekeskuse juhataja Raivo Parts. Roomiktraktori taga oleva jäljemasinaga ajab ta viiekilomeetrise valgustamata ja kolmekilomeetrise valgustatud raja lahti, et inimesed saaksid jooksmise asemel suusatada. Jõulumäe tervisespordikeskus kavatseb uksed avada 12. detsembril. “Kahe ja poole, 3,33- ning 3,75- ja viiekilomeetrised rajad paneme kunstlume alla, aga millal, sõltub ilmast,” rääkis keskuse juhataja Enn Tasalain. Viiekraadise külmaga saab lumekahurid tööle panna, ent odavam on lund toota kümne, veel parem 15 külmakraadiga. ”Pigem paneme paksemalt ja teeme väiksema ringi kui avame jõuludeks,” ütles Tasalain. Valgustatud suusarada on Jõulumäel nelja kilomeetri pikkune, kõige pikem rada ulatub kümne kilomeetrini. Laupäeviti käib Jõulumäel kuni tuhat suusasõpra, seda muidugi siis, kui ilm suusatamiseks sobib. Peale suusatamise võib seal kelgutada, jääkeeglit ja taldrikugolfi (disc-golf) mängida. See kujutab endast eri radadel lendava taldriku korvi lennutamist ja seda saab mängida nii suvel kui talvel. Uisutada ja jäähokit mängida võib Pärnus Lastestaadionil. Vanalinna spordiklubi hallatava liuvälja rajameister Boris Jakobsoo avaldas arvamust, et looduslik liuväli võidakse avada alles jõuludeks. “Väljas peavad paar nädalat päris head miinused olema, lumesaju ajal liuvälja teha ei saa,” lausus ta. Kui liuväli avatakse, on seal tõenäoliselt eraldi hoki- ja uisuväljak. Pidevaid hokimängijaid on Pärnus Jakobsoo jutu järgi kuni 15, uisutajaid vähemalt sadakond. Kel oma varustust pole, võib seda väljaku juurest laenutada. Sööke ja jooke osta liuväljalt ei saa.

Eestimaa talv pakub rohkelt suusatamis-, uisutamis-, lumelaua-, kelgusõidu ja teisi võimalusi, soovijad võivad räätsadel loodust nautida ja kuldkala püügiga õnne katsuda.

Kuutsemäe nõlvad pakuvad lusti nii noortele kui eakamatele.

FOTO: OVE MAIDLA/POSTIMEES

HEA TEADA!

Taldrikugolf (disc golf) kujutab endast eri radadel lendava taldriku korvi lennutamist ja seda saab mängida nii suvel kui talvel.

Soomaal Valgerabas naudivad räätsaretke osalised talvise looduse ilu ja vaikust.

FOTO: LIISI SEIL/SAKALA

Viljandisse meelitab lumepark Viljandi suusarajad asuvad ümber linna ja Viljandist ligikaudu 14 kilomeetri kaugusel olevas Holstre-Polli spordikeskuses. Viljandi rajad on looduslikud, Holstre-Pollis saab suusaradade tegemist kiirendada kunstlume abil. “Meil on seitse rada, mille kogupikkus on kuni 35 kilomeetrit ning millest 2,5 kilomeetrit on valgustatud ja kunstlumega,” tutvustas Holstre-Pollis asuva Viljandimaa spordi- ja puhkekeskuse administraator Ene Kaasik spordikeskuse võimalusi. Radadest võib valida kahe-, kolme-, viiekilomeetrise ker-

Viru maratoni start antakse tavakohaselt Mõedaku spordibaasist.

FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

>> lk 6

Detsember 2013

5


talvine puhkus gema, viiekilomeetrise raskema, 7,5kilomeetrise, kümnekilomeetrise ja 2,5kilomeetrise valgustatud distantsi. Suusarada on valgustatud kuni kella 20ni. Lumistel nädalavahetustel käib HolstrePollis üle saja inimese päevas. Soovijad võivad infolauast kohvi osta ja riideid vahetada, kui tund aega ette tellida, siis ka saunas ja duši all käia. Kohapeal on sporditarvete laenutus. Mulgimaa kõige moodsam talispordikeskus on Viljandis Männimäe elamurajoonis Huntaugumäel asuv kolme hektari suurune Viljandi lumepark. Parki läbib ümber Viljandi kulgev 12 kilomeetri pikkune suusa-jooksurada, millest kolm kilomeetrit on valgustatud, pargi kõrval Viljandi järvel saab uisutada. Lumepargis on teine teisel pool tõstukit slaalomi- ja lumelauanõlv ning snowtubing’u ehk lumerõnganõlv. Mõlema pikkus on pea 350 meetrit, mäkke saab tross- ja linttõstukitega. Lastele on eraldi kelgumägi, trikitajate jaoks spetsiaalsed atraktsioonid. Mägi on kuni suusa-jooksurajani valgustatud, avatud nädala sees 14–20 ja nädala lõpus 11–20. Park avatakse siis, kui ilm lubab kunstlund tegema hakata. Nädalavahetustel külastab lumeparki paarsada inimest päevas, nädala sees vähem. Eelmisel talvel avastasid 2008. aastal rajatud pargi enda jaoks pärnu-, harju- ja tartumaalased, kes moodustasid külastajatest pea pool. “Viljandi lumepargil oli Pärnus jääfestivali

ajal edukas reklaamikampaania,” sõnas Pärnust pärit lumepargi juhataja Mart Kaas. Kaasi sõnul ei saa väikesed lumepargid Eestis omavalitsuse toeta hakkama. Viljandi lumepargi tuleviku osas oli ta optimistlik ja kavatses juhul, kui linnavalitsus päri on, lumeparki teisel pool suusa-jooksurada laiendada.

Valgehobusemägi kutsub lähedalt ja kaugemalt Järvamaa kõige tuntum suusakeskus on Paidest 45 ja Tallinnast 60 kilomeetri kaugusel olev Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, mida külastab nädalavahetustel tuhatkond inimest päevas. Keskuse juurest algab kolme- ja viiekilomeetrine murdmaasuusarada, millest kaks kilomeetrit on valgustatud, ent sealt on võimalik ka kümme kilomeetrit eemale Jänedale või Nelijärvele ja 14 kilomeetri kaugusel asuvasse Aegviitu sõita. Valgehobusemäe keskus on talvel avatud iga päev 10–20, keskuses on kohvik, sauna- ja pesuruumid ning suusavarustuse rent. “Tullakse Järva-, Viru- ja Harjumaalt. Tallinlased käivad nädala sees Pirital ja Nõmmel ning tulevad nädalavahetustel siia,” kõneles keskuse projektijuht Kalju Kertsmik. Valgehobusemäe peamine tõmbenumber pole siiski suusarajad või uisutamisvõimalus tiigijääl, vaid tõstukiga lumelaua- ja mäesuusanõlv ning lumerõngarada. Lumelaua- ja mäesuusanõlv on 190, >> lk 8

Südameapteek

KINGIB TOPELTPUNKTE! Osta jõulukingid meilt, sest boonuspunkte teenid nüüd kahekordselt!

Topeltpunkte kingime 31. detsembrini 2013 *Pakkumine kehtib mitteravimitele

südameapteek.ee

Jõulumäe suusarajad Pärnumaal.

6 Detsember 2013

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES


Öölamp Cloud B UP-55989, hind 35 €

LED tuledega pärg AA-43353, hind püsikliendile 70 €

Elektriküünaldega küünlajalg AA-42957, hind püsikliendile 31 €

Jõulukaunistus LED tuledega AA-43073, hind 84 €

Pleed Silky EV-57273, hind püsikliendile 15 €

Kiiktool GO-47844, hind püsikliendile 104 €

Purskkaev Relax CE-39758, hind 57 €

Lambanahk TE-12018, hind 55 €


talvine puhkus

Mudel

LX-260T

lumerõngarada 140 meetri pikkune. Soovijad võivad osa võtta lumelauakoolist.

Virumaal annab valida

KONTAKTIVABA Termomeeter

Kasuta kaasaegset temperatuuri mõõtmise viisi! ThermoFlash LX-260T on välja töötatud viimase tehnoloogia kohaselt, võimaldades kasutajal mõõta temperatuuri kontaktivabalt ja hetkega.

Omadused Mõõdab temperatuuri koheselt Taustavärvid lihtsamaks diagnoosimiseks Kohene temperatuuri salvestamine Sobib kasutada ka eakate kehatemperatuuri mõõtmiseks Mõõdab pindade temperatuuri, samuti ruumi temperatuuri Võimaldab mõõta lapse kehatemperatuuri teda äratamata

Saadaval hästi varustatud apteekides ja Linus Medicali kabinetis Tasuta nõuandeliin: 800 30 30

www.termomeeter.ee

Maaletooja: Linus Medical OÜ Narva mnt. 5, Tallinn, infoEE@linusmedical.com

JÄÄAJA KESKUS KUTSUB AASTALÕPPU VEETMA! 17. detsember, kell 19.00 Muusika Jääajas MAARJA-LIIS ILUS JA AASTALÕPUMUUSIKA Pilet 14 € Piletilevis ja kohapeal

26. detsember, kell 19.00 Muusika Jääajas TŠELLOKVARTETT C-JAM

Virumaa suuremad suusakeskused asuvad Rakverest 15 kilomeetri kaugusel Mõedaku spordibaasis, Tamsalus, Ebaveres ja Neerutis. Tamsalu lähedal Uudekülas on populaarne uisu- ja hokiväljak. Piirkonna mäesuusakeskuseks on IdaVirumaal Kiviõlis paiknev seikluspark. Mõedaku spordibaasi juurest saavad alguse eri pikkusega suusarajad, millest valgustatud on 2,8 kilomeetri pikkune lõik. “Enamik radadest on metsa vahel ja mägisemad. Kevadel kipuvad kuuseokkad raja kvaliteeti halvendama, siis saab kasutada puudest eemal asuvat kaheksa kilomeetri pikkust matkarada,” rääkis spordibaasi juhataja Evi Torm. Tõstukiga mäesuusa- ja lumelauanõlva pikkus on 200 meetrit. Lumerõngastega sõitmiseks on eraldi kelgumägi. Hiljuti pandi spordibaasi taldrikugolfirada üles. “Rakvere ümbruses on samuti suusarajad, ent need pole nii laiad. Siin on mõnusam ja rahulikum. Parem on uisku sõita, tõusudel ja laskumistel saab end proovile panna,” kõneles Torm. Tamsalus on valgustatud suusaraja pikkus neli kilomeetrit. Kes tahab, võib üheksakilomeetrisi ringe sõita, kes soovib, 40 kilomeetrit Neerutisse ja tagasi matkata. “Nelja kilomeetri pikkune rada on üldjuhul laugjam,” sõnas Tamsalu AO suusaklubi treener Kaili Sirge. Tamsalu lähedal Uudekülas rajasid entusiastid täismõõtmetega, 26 x 56 meetri suuruse hokiväljaku, kus on valgustus, poordid ja muu hokimänguks vajalik. Lahtise taeva all asuv väljak areneb pidevalt, suvel saab seda rulluiskudel hoki mängimiseks kasutada. Veebruaris avatud Kiviõli seikluskeskust külastas keskuse administraatori Airis Veski andmetel kahe ja poole kuu jooksul 13 000 – 14 000

inimest. Tuhamäele rajatud tehismäel on neli mäesuusa- ja lumelauanõlva, lumerõngarada ja lumelauapark, ümber mäe asub 2,5 kilomeetri pikkune valgustatud murdmaasuusarada. Mäe kaks peanõlva asuvad kummalgi pool tõstukit ja nende pikkus on 400 meetrit. Neile lisanduvad 600- ja 700meetrine nõlv, mis on Eesti pikimad. Lumerõngaraja tahab keskus sel hooajal ümber teha. “Eelmisel talvel oli kurviga, nüüd tahaks sirge teha,” ütles Vesk. Suurt ja rohkete võimalustega tehismäge annab vastavalt soovidele muuta. Keskus on avatud nädalavahetustel 10–20 ja nädala sees 12–20. “Tallinlasel on siia mugavam tulla kui Lõuna-Eestisse sõita, poolteise tunniga tuleb Tallinnast ära,” rääkis Vesk. Ajal, mil lund pole, sõidetakse mäel motokrossirataste, bagide, mägiautode ja teiste sõidukitega.

Otepää kandis võib end proovile panna Eesti tuntuim mäesuusakeskus asub Kuutsemäel, kus on seitse eri raskusastmega nõlva, lastenõlv ja kaks lumelauaparki. Kõik nõlvad on tõstukitega varustatud, enamik nõlvadest valgustatud. Nõlvadest kõige pikemad (476 meetrit) on kaks kuuekraadise kaldega Lilleoru nõlva, kõige järsemad 15kraadise kaldega Porikraavi (255 meetrit) ja 13kraadise kaldega Teppani (214 meetrit). Suusakeskuse lahtiolekuaeg võib varieeruda, jäädes enamasti 10–19 kanti. Kuutsemäe puhkekeskuse tegevdirektori Peeter Ilmase andmetel külastab laupäeviti Kuutsemäed kuni 800 inimest, nädala sees vähem. Murdmaasuusatajad lähevad kõige enam Tehvandi ja Kääriku spordikeskustesse. Tehvandi on rohkem võistlussportlaste ettevalmistamiseks, Kääriku rahvasportlastele. Mootorkelguga sõitjad kasutavad 18 kilomeetri pikkust Otepää ja Kuutsemäe vahelist kahesuunalist rada, mis on liiklejatele tasuta. Kääriku spordikeskuse tegevjuhi

Pilet 14 € Piletilevis ja kohapeal

Avatud E-P kell 11-18 | suletud jõululaupäeval ja aastavahetusel: 24. ja 31. detsembril 2013 ja 1. jaanuaril 2014 Saadjärve 20, Äksi Alevik, Tartumaa | +372 59113318 | www.jaaaeg.ee

8 Detsember 2013

Suusalaenutus Kuutsemäe keskuses.

FOTO: ARVO MEEKS/VALGAMAALANE


talvine puhkus Heiki Ehte jutu järgi kasutavad suusatajad palju Pühajärvelt Käärikule ja tagasi kulgevat kergliiklusteel asuvat suusarada, mis võimaldab läbida kokku 16 kilomeetrit. Seal pole järske kurve ja on rahulik sõita. Kõige raskemad rajad on Tehvandil, ka Käärikul sõitmiseks võiks Ehte soovituse järgi natuke kogemusi olla. Kääriku populaarsemad suusarajad on 14kilomeetrine Kekkoneni rada ja 2,5 kilomeetri pikkune valgustatud rada. Võib valida veel metsas kulgeva kolme- ja viiekilomeetrise raja ning sõita kuue kilomeetri kaugusel asuvale Sihvale. Kääriku spordikeskuse teenuseid kasutab talvistel nädalavahetustel 150–200 inimest päevas, ent see ei näita Otepää ümbruse suusatajate hulka.

Viljandis hakatakse kuldkala püüdma 15. veebruaril toimub Viljandi järve ääres Kalafest 2014, mille raames saab taas kuldkala püüda. Kalafest on meelelahutusfestival, kus esinevad Apelsin ja Teele Viira ning Viljandi järvel peetakse kolmandat korda Kuldkala kalapüügivõistlus. “Ettevõtmine on kasvanud püügivõistluse raamidest välja. Tulevad esinejad, kalagrillijad, kaubitsejad ja kalamehed, et kalapüüki propageerida ja värskes õhus tegevust pakkuda,” kirjeldas ürituse peakorraldaja Priit Kallas bangalo juures toimuvat üritust. Kuldkala eesmärk on kolme tunni jooksul võimalikult rohkem märgistusega särgi,

kiisku ja ahvenaid püüda. Parimaid kalamehi ootavad auhinnad. Huvilised võivad kalapüügitarkusi püügitarkusi ammutada veebiportaalist st Kalale. ee ja sellest suvest ilmuvast st ajakirjast Kalale. “Kel kalapüügi üügi vastu huvi, tehke kodutööd, d,” soovitas Kallas. “Uurigee raamatutest, kauplustest, kus on kalamehed leti taga, konsulteerige tuttavatega. Talvise kalapüügi puhul on väga tähtis riietus.” Kallase andmetel on n Kalale.ee maailma üks suuuremaid kalapüügifoorumeid meid ja seda kasutab ligikaudu kaudu 46 000 inimest.

Räätsade ja tõukekelkudega Eestimaa radadel Paljud firmad pakuvad talvel rabade avastamist räätsadel, tõukekelgumatkasid ja väljas söömist. Näiteks võib tõukekelkudel rännata kaks tundi Põlvamaal Taevaskojas filmi “Viimne reliikvia” radadel, külastada lambivalguses talvist metsa ja süüa lõkkel tehtud suitsust suppi. Ühelt poolt nõuavad talvised vaba aja veetmise võimalused raha ja varustust, teisalt ei pea kõigega kohe üle pingutama. Tähtsam kui viimase peal varustus on soov ennast televiisori eest välja ajada ja järjekindlus talispordialade harrastamisel.

Jaht kuldkalale Viljandi järvel on alanud.

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

KINGI KOOSOLEMISE RÕÕMU! Naudi jõulusoojust oma kõige lähedasematega Tallinki säraval talvekruiisil. Mandrile jäävad olmemured ja hall argipäev. Meri on eriline koht, kus on aega ja ruumi selleks, et olla koos nendega, kellest tõeliselt hoolid - kõige maagilisemal ajal aastas. Jõulukruiis Stockholmi

al.

59

Broneeri jõulukruiis www.tallink.ee €

B–klassi kajut kuni 4 reisijale


FOTO: URMAS LUIK /PÄRNU POSTIMEES

kingitused


kingitused

Et jõulukingitus tooks ainult rõõmu Riina Martinson riina.martinson@ajaleht.ee

Ideaal Kosmeetika klienditeenindajad Anna Velikaja (vasakul) ja Piret Mäeorg rääkisid, et jõulukuul satub kosmeetikapoodi eriti palju mehi, kes oma kallitele naistele kingitusi otsivad.

Parim jõulukink Garminilt!

oomulikult rõõmustab enamikku just nimelt talle mõeldes valmistatud kingitus. Südantsoojendav on leida pakist vanaema kootud sokid, sõbranna punutud kaelakee või laste käte vahel vormitud kommid. Kui aga käsitööoskust või aega napib, on raamatu- ja kosmeetikakauplus, kodutarvete pood ning apteek esimesed kohad, kuhu kingiotsinguil põigatakse.

L

Juuksevärvist sõltub maitse Ideaal Kosmeetika Pärnu kaupluse klienditeenindajad Anna Velikaja ja Piret Mäeorg

Jõulurõõmu lahutamatu osa on kingitused, nii käisin mööda poode, mis pühade eel tõelisteks kingikaubamajadeks muutuvad, ja uurisin, kuidas osta kingitust, mis saajale tõesti heameelt teeks.

tõdesid, et kõige enam rahvast satubki nende juurde jõulude eel, just mehi on siis pood täis. “Eks parfümeeriapood ole esimene koht, kuhu mehed lähevad, sest usuvad, et naisele on kõige lihtsam rõõmu teha lõhna või kinkekomplektiga,” sõnas Velikaja. Kõige sagedamini ostetakse jõulude ajal kingituseks lõhnu, aga ka kreeme. Enamik kingijahile tulnud meestest ei tea siiski täpselt, mida osta, ja küsib müüjatelt nõu. See on igati tänuväärt, sest kaupmehed oskavad oma küsimustega sobiva toote välja peilida. Alustuseks uurivad müüjad, millises hinnaklassis kingitust otsitakse ja kui vana on kingi saaja. “Kui mees ei oska öelda, millised lõhnad naisele meeldivad, siis uurime, mida naine varem on kasutanud, see aitab palju,” rääkis Velikaja. “Mina küsin sedagi, mis värvi juuksed on naisel, sest brünettidele meeldivad ühed ja blondidele teised lõhnad.” Tõepoolest, Velikaja ja Mäeorg kinnitasid oma töökogemusele tuginedes, et lähedase >> lk 12

Sinu teejuht meie planeedil

Telefon on helistamiseks ja GPS asukoha määramiseks!

Garmini seadmete ametlik maaletooja maaletooj o a Jakari Ja Marine OÜ Regati pst 1, 11911 Tallinn t tel 639 8993 t www.jakari.ee

Detsember 2013

11


kingitused

LEIA LETILT

REKLAAM

Soe jõulukingitus Sokisahtlist! Soojad, pehmed ja mõnusad jõulusokid. Tule poodi või telli e-poest www.sokisahtel.net ja saad sokid kiiresti kätte.

Parimad jõulukingid Avonilt!

FOTO: URMAS LUIK /PÄRNU POSTIMEES

Suur valik igale maitsele – leia oma sokid üles!

Meie kataloogist leiad suure valiku kinkekomplekte! www.avon.ee

” Külmutatud kaseviht Värskelt külmutatud kaseviht loob jaanipäevale omase lõhna, ergutab vereringet ja jätab nahale mõnusalt puhta tunde. Kasutada sulatatult ja leotatult. Pärnu ja Tartu Saunapood www.saunapood.com

Kui naine on kodus rääkinud 60eurosest kreemist, siis olen kindel, et mõnda kuueeurost pole mõtet talle kinkida, suure tõenäosusega see ei rõõmusta teda.

juuksevärviga naistel kipub sageli ühesugune lõhnaeelistus olema. Blondidele meeldib näiteks vanillilõhn, aga brünettidele pigem muskuse- ja jasmiinilõhn. Mõlemad müüjad – üks blond, teine tumedajuukseline – kinnitavad, et just sellised on nende endi lõhnaeelistusedki. Lõhna valides ei saa mööda vaadata kingi saaja vanusest, sest teismeliste ja keskeas naiste maitse erineb. Tüdrukutele sobivad kergemad lõhnad ja nende silma lööb eriliselt särama pudel, mille peal mõne tuntud laulja nimi. Näiteks praegu on väga hinnatud Justin Bieberi, Lady Gaga, Katy Perry, aga ka Playboy ja Adidase kaubamärgiga tooted. Elukogenumad naised tahavad tugevama iseloomuga lõhnu. Ostjate seas on tänavu väga menukas näiteks David Beckhami lõhn,

mis on mõeldud küll meestele, ometi ostavad seda endale naisedki. Kingikotti valitakse kõige sagedamini äsja turule tulnud uusi lõhnu.

Kreemide keeruline maailm Naisele, aga miks mitte ka mehele kreemi leidmine nõuab üksjagu peamurdmist. Väga oluline on siin inimese vanus, samuti tema nahatüüp. Alati pole pääsetee universaalse, kirjade järgi kõigile nahatüüpidele sobiva kreemi ostmine, sest mõnel naisel on sedavõrd tundlik nahk, et säärane kreem ei pruugi passida. Seega, kui soovite naist kreemiga üllatada, uurige varakult muu jutu sees, milline näonahk tal on, kas kuiv, rasune või tundlik. Rääkides hinnaklassist, siis siin kinnitavad müüjad, et tõepoolest on viis, 50 ja 150 eurot maksvate kreemide toimel vahe. “Kui naine on kodus rääkinud 60eurosest kreemist, siis olen kindel, et mõnda kuueeurost pole mõtet talle kinkida, suure tõenäosusega see ei rõõmusta teda,” nentis Velikaja. Kingiostjate päästerõngaks on alati jõulude eel poodide lettidele jõudvad kinkekomplektid, kus omavahel sobivad kreemid, dušigeelid ja lõhnad ühte pakendisse kokku pandud. Pealegi on komplektid soodsamad kui samad tooted eraldi ostes.

Mehed pelgavad veel Tavalised kunstlilled? Sugugi mitte, sisustuspood Home Butiik pakub kingikotti pistmiseks hoopis lillekujulist pesukäsna ja seepi.

12 Detsember 2013

Ehkki kosmeetikalettidel on juba rohkelt meestele mõeldud näo- ja silmakreeme, ostetakse neid vähe. Meeste kingikotti rändavad


Kuna tulemas on hobuseaasta, on ajakohane kinkida midagi hobustega seotut, näiteks selle looma pildiga kaunistatud kohvitasse.

ikka traditsioonilised habemeajamisjärgne näopiim, dušigeel ja deodorant, rääkis Mäeorg. Mehed võiksid tema arvates siiski kreemide poole vaadata, sest nendegi nahk vajab niisutamist. Näiteks habemeajamine kipub nahka kuivatama ja siis oleks niisutavast näokreemist kõvasti abi. Tüüpiline mees, kes kreemi ostab, on enamasti 35–40aastane. Tüdrukud hakkavad kosmeetikapoes pakutavat ihaldama 12. eluaasta paiku. Neile meeldivad kõikvõimalikud kinkekomplektid, eriti, nagu öeldud, kui peal mõne lemmiklaulja nimi. Pea iga tüdruku suured lemmikud on ka kunstküüned ja -ripsmed. Väga hea kingitus oleks teismelisele ripsmetuši-, küünelaki- ja meigieemaldajad, sest meikima hakkavad tüdrukud nagunii ja lapsevanema hool oleks juhatada nad siis naha eest hoolitsema. Kui aga küsida, milline toode kingikotti ostmata jätta, toob Velikaja esimesena välja jumestuskreemi, mida on ka iseendale ülimalt raske valida. Jumestuskreemi peab kindlasti enne ostmist naha peal järele proovima ja hea oleks seda nii päeva- kui lambivalgusel katsetada. Samal põhjusel ei tasu kingituseks osta puudrit. Huulepulga võiks teisele inimesele samuti pigem ostmata jätta, sest selle värv paistab iga inimese huule peal erinevalt. Kindla peale >> lk 14

Kosmeetikapoodidest ostetakse jõulude eel kõige enam lõhnu. Paljud naised leiavad ilmselt seekord jõuluvana kingikotist väga populaarse Trussardi lõhna „My name”, tüdrukute seas on aga ihaldatud nii Kate Perry kui teiste kuulsate artistide nime kandvad komplektid.


kingitused minek on aga ripsmetušš, silmapliiats ja küünelakk.

Apteegist vitamiinid vanaemale Eakatele vanematele või vanaemale-isale kingiotsinguil astutakse tihti sisse apteegiuksest. “On kindlad asjad, mida ikka jõuludeks ostetakse,” rääkis Apotheka farmatseut Merje Venig. Nii on kingihittide pingerida aasta-aasVedelad tooootalt krooninud jõuluteemalises karbis Dopted lähevad ad pel Herzi toonik ehk kahe südame toonik. See üldtugevdav ja rahustav vahend sobib alati paremini mini paljudele üle 40aastastele inimestele, kuid ei kui tabletid, id, kõlba neile, kes alkoholi ei tohi tarbida – nende jaoks on alkoholita toonik. sest osa ininiPüsivalt populaarne on Bittneri palsam, mestele lihthtmis on üldtoniseeriv ning leevendab lihas- ja liigesevalusid. “Vedelad tooted lähevad alati salt ei meeldi eldi paremini kui tabletid, sest osa inimestele lihttablette neeeesalt ei meeldi tablette neelata,” tõdes Venig. Kolmandana võib välja tuua tablettide lata. kujul karpi või purki pandud üldtugevdavad vitamiinid. 40-50aastastele võib kingiks osta spetsiaalselt meestele või naistele toodetud vitamiine. Meeste omadesse on enamasti lisatud eesnäärmele kasulikke aineid, näiteks tsinki. Samuti on meeste vitamiinides üldjuhul rohkem Q10-t, aga naiste vitamiinidesse on lisatud rohkem foolhapet ja kuningakepi õli. Eakamatele inimestele kingitust otsides tasub valida karp, millel peal kirjad 50+ või 60+, sest mõni kangem terviseturgutaja neile enam ei sobi. Venig selgitas, et kui täpselt inimese tervislikku seisu ei tea, siis üle 50aastaste puhul tasub vältida Q10 ja ženDoppel Herzi šenni sisaldatoonik, Bittneri vaid tooteid, palsam ja üldsest selles vanutugevdavad ses kipuvad palvitamiinid on jusid kimbuaastaid olnud tama kõrge populaarsed jõulukingid. vererõhk või

südamehädad. “Mõne tervisehädaga inimesele ei pruugi tugevad toimeained sobida, kuid eale sobivate üldtugevdavate vitamiinidega on raske mööda panna,” lisas ta. Peaaegu kõigile sobiv ja vajalik on kalamaksaõli, see on kindla peale minek. “Kunagi ei pane mööda apteegi kinkekaardiga. Pärast jõule tuleb meile alati palju kinkekaartidega kliente,” lisas Venig.

Parim kingitus on raamat Enamik täisikka jõudnutest on üles kasvanud teadmisega, et parim kingitus on raamat. Õnneks ei näita see traditsioon hääbumise märke. Apollo Pärnu raamatupoe juhataja Kadri Raidmets rääkis, et jõulude eel käib raama-


Telli Maaleht enne 10. detsembrit! Vaid 4,05 â‚Ź* kuus!

Saad Mangi horoskoobid koju kätte. Horoskoobid ilmuvad 19. detsembri ja 9. jaanuari Maalehes.

1.

NUTI KAS -

FOTO: URMAS LUIK /PĂ„RNU POSTI

MEES

kingitused

*Hind aastatellijale.

Leiad 23. detsembril ilmuva Maalehe vahelt suure 2014. aasta seinakalendri.

2.

Lastele pakuvad pþnevat ajaviidet tegevuskaartide komplektid, millega on hea asendada arvutimänge vþi need pikale autosþidule kaasa vþtta.

>> lk 16

16. detsembril läheb loosi kvaliteetne Delli sßlearvuti ja 5 kinkekorvi Itaalia kÜÜgi hþrgutistega. Jaanuaris selgub 6 tellijat, kes sþidavad Maalehega Lþuna-Itaaliasse vþi Bulgaariasse-Makedooniasse.

klienditugi@lehed.ee

680 4444

Detsem ber

Nr 12

See on mßstika, kui väga pisikesed tßdrukud Kättemaksukontorit fännavad.

www.maaleht.ee/tellimine

2013

Täpsem info ja tellimine:

�

jĂľulukingiks!

Tellides vähemalt 6 kuuks vþi e-arve pßsimakselepinguga, osaled suures auhinnaloosis.

3.

tupoes erakordselt palju rahvast. “Ostetakse kĂľigile ja kĂľike,â€? sĂľnas ta. “Kes ei oska ise kingitust välja valida, kĂźsib nĂľu ja mßßjad oskavad kindlasti aidata. Kes valikuga tĂľesti kimpu jääb, neil soovitame osta kinkekaardi, siis pole kartust, et inimene saab kingiks raamatu, mis tal juba olemas.â€? Tänavusteks kingimenukiteks pakub Raidmets näiteks hiljuti ilmunud suurt loomahäälte raamatut. Vaatamata krĂľbedale hinnale mßßdi mullu jĂľulude eel samalaadset linnuhäältega raamatut väga palju. Täiskasvanute kingikotti satuvad ilmselt mßßgitabelite tipus olevad Mart Kadastiku raamatud, aga ka Kaika Laine, Viljar Loori ja Hardi Tiiduse elulooraamatud ning „Prillitoosi“ terviseraamat. Laste suureks rþþmuks on välja tulnud uus Kättemaksukontori fänniraamat. “See on mĂźstika, kui väga pisikesed tĂźdrukud Kättemaksukontorit fännavad,â€? rääkis Raidmets. “Eelmisel aastal nägime lausa uskumatuna tunduvat pilti, kus fänniraamatud said vahepeal poes otsa, aga vanaemad seisid tunde ja ootasid, kuni me uue kauba vastu vĂľtsime ja

Maaleht sobib suurepäraselt ka sþbrale vþi pereliikmele

HEA KINGIIDEE



JĂ•ULUKS!

Ajakiri Täheke Lasteajakiri 5-9 aastastele lugejatele. Aastatellimus 15 eur

Ajakiri Hea Laps Parim kaaslane uudishimulikule koolilapsele. Aastatellimus 16 eur

http://www.tellimine.ee/ajakirjad/kultuurivaljaanded/ Telefon 6177717 Detsember 2013

15


kingitused

LEIA LETILT

REKLAAM

Parima jõulukinkide valiku leiad BaByliss toodete riiulilt. Käimas on BaByliss aastalõpukampaania "Väärtustades ilu!", mille raames on kaheksa toodet müügil uskumatu hinnaga. Mõned head kingiideed: Pöörleva harjaga koolutaja AS530E Ideaalne lühikeste ja keskmise pikkusega juuste kuivatamisekss ja stiliseerimiseks. Ceramic-katte te ja 35 mm harjastega otsik annab ab 700 W võimsusega kiire tulemuse. Koolutajal on kaks kiiruse- ja kaks temperatuuriastet ning soengu fikseerimiseks ka jahe õhk. Sirgendaja ST282PE Suurepärane erkroosa sirgendaja. Tänu kitsale, kaardus disainile saab sirgendajaga nii sirgendada dada kui ka lokke teha. Professionaalsed, ed, pikad sirgendusplaadid 24 x 120 mm. Kiire soojenemine, 230 °C saavutamiseks kulub kuni 90 sek. Tänu Titaanium-Ceramic kattele püsib sirgendustulemus kauem ning juuksed on säravad ja pehmed.

Oma fotodega kalendrid 2014. aastaks Suurepärased kingiideed jõuludeks – oma piltidest kujundatud kalendrid. Kalendreid saab ise kujundada Prindistuudio tasuta tarkvaraga. Fotod saab paigutada endale meeldivalt ning lisada tekste, taustu, raame, lõikepilte jm. Prindistuudio pakub suurt valikut kalendreid: 12 kuuga seinakalendrid, d, rebitavate kuudega Uno-Trio kalendrid, lauakalendrid, posterkalendrid ja taskukalendrid. Hinnad: 0,50 € – 11,50 € Parim kingitus on jagatud ud mälestused! www.prindistuudio.ee e

ROHKEM KUI LIHTSALT NAVI – GeoVision 7777 GPS iGO Võimas Android-operatsioonisüsteemiga 4 in 1 navigatsiooni- ja meelelahutuskeskus.

Kingituseks ostetakse palju kõikvõimalikke ahjuvorme, panne ja keraamilisi nõusid, samuti puidust esemeid. Pokaalide müük saab suurima hoo sisse vastu aastavahetust. Ikka praktilisi asju ostetakse kingitusteks.

lettidele ladusime, et osta oma ma lapselapsele jõuluks nii ihaldatud raamat. at. Nüüd siis tuli uus osa välja.” Uudisena on tänavu saada da Kättemaksukontori 2014. aasta kalender. r. Juba aastaid on väga ihaldusväärsed jõulukingitused ukingitused Epp Maria Kokamägi kalendrid. Kingitusteks valitakse ilusaid said kokaraamatuid ja tänavuseks menukiks iks pakub Raidmets aasta kokaraamatu tiitli iitli saanud “Lia kööki”. Just kingikotte silmas pidades ades on jõulude eel müüki tulemas hulgaliselt elt Eesti lauljate plaate. Kui mullu müüdi palju Jan Uuspõllu “Isa”, siis nüüd on DVD-l välja tulemas “Vanaisa”. Lemmikkingituste seas on alati olnud lauamängud ja jõulude eel otsitakse uute mängude kõrval traditsioonilisi nilisi kabeja malekomplekte. Igihaljas ljas “Reis ümber maailma” pole samuti ti populaarsust kaotanud. Lastele pakuvad põnevat ajaviidet tegevuskaartite komplektid, mis on eriti hea kingitus pikkadel autosõitudel igavlevatele lastele. Näiteks “100 tegevust lapsele apsele reisi ajal” pakis on 50 ülesannetega kaarti ja võlupliiats. Ülesannetes tuleb leida esemeid, kujundeid juurde joonistada või ristsõnu lahendada ning hiljem saab kaardid puhtaks pühkidaa ja neid uuesti kasutada.

Malmpott ja hobusetass Kuna tulemas on hobuseaasta, on Koduekstra kaupluses hobusepiltidega tassid ja muud meened nähtavale kohale sätitud. “Aasta loomaga asjad on alati väga nõutud kingitused,” kinnitas kaupluse use juhataja Kairit Ennuste. Tänavu tundub eriti populaarne kingitus itus olevat jääkingad. Ehkki tänavatel polnud nud novembri lõpus libedusest vähimatki märki, ki, osteti saabaste otsa käivaid jääkingi agaralt alt ja ikka mitu paari korraga. “Just vanemaatele inimestele pannakse neid kingipakki, ki,” sõnas Ennuste. Viimastel aastatel annab märku eestlaste t praktiline mõttelaad: nipsasjakesi ostetakse vähem ja kingituseks lähevad praktilised asjad, eriti kööginõud. Väikesest kodutehnikast on kohvimasinad ja veekeetjad ühed kingikoti lemmikud. “Igal aastal lähevad jõulude eel väga hästi

Kuidas oleks sõita autoga mõnda meelepärasesse kohta ning omada GPS-seadet, millel on olemas kõik tahvelarvuti omadused, e-lugeri võimalused ning sisseehitatud digitaalne TV-tüüner, mille abil on võimalik vaadata ka telekanaleid? Proovi järele! - 7'' ekraan - sisseehitatud digitaalne TV-tüüner (DVB-T) - Wi-Fi - kaamera ees ja taga - kuni 32 GB mälukaart - HDMI väljund - iGO Primo täielikud Euroopa kaardid (Full EU) PARIM KINGITUS KOGU PERELE! E! Soodushind: 149 € (Tavahind: 189 €) Toote leiad www.ithaldus.ee või Riia mnt 131, Pärnu IThaldus.ee arvutipoest

16 Detsember 2013

malmist ahjupotid, mis hea hoolduse korral võivad kingisaajat eluaeg teenida,” sõnas Ennuste. “Veel ostetakse kingituseks palju kõikvõimalikke ahjuvorme, panne ja keraamilisi nõusid, samuti puidust esemeid. Pokaalide müük saab suurima hoo sisse vastu aastavahetust. Ikka praktilisi asju ostetakse kingitusteks.”

Jõulude ajal ei saa oma lemmikuidki kingituseta jätta. Väga hea kingitus koerale on närimiskont, mis pakub talle tükiks ajaks tegevust. Lemmikloomapoest leiab kassile ja koerale ka küpsiseid ja isegi šokolaade.

Juba novembris osteti agaralt saabaste otsa käivaid jääkingi, lausa mitu paari korraga endale ja mõnele eakale sugulasele jõulupakki pistmiseks.


kingitused

Kingi oma lähedastele meeldejääv spaa-elamus! Parimad hetked spaa-hotellis Viiking!

PAKUME

m ta Os

Malmist ahjupotid, mis hea hoolduse korral peavad vastu aastakümneid, on varasematel aastatel olnud väga armastatud kingitus.

t Klassikalisi taastusravipakette t Uuringute pakette t Lõõgastavaid pakette t Ambulatoorseid pakette t Erinevaid tervise- ja südameuuringuid t Lõõgastavaid massaaže t Iluteenuseid Kõik parimad pakkumised leiad meie kodulehelt

www.viiking.ee

e ie ke kin

ka ar t!

Sinu südame SPAA LISAINFO aadressil info@viiking.ee või tel 449 0505 või 449 0500 Spaa-hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu

FOTO: URMAS LUIK /PÄRNU POSTIMEES

Eestlased paistavad silma praktilise meelelaadi poolest ja valivad kingituseks asju, mis leiaksid aktiivset kasutamist, nii satuvadki kingikotti köögitarvikud.

Detsember 2013

17


Hindad värsket sisu?

Telli nüüd Eesti Päevaleht ja võida K-rauta koduremont 3000 € väärtuses! Eesti Päevaleht toob Sinuni värsked päevauudised moodsas ja põhjalikus käsitluses. Nüüd anname värske sisu ka Sinu kodule!

Telli ja registreeru: epl.ee/kodu Kodupakett sisaldab: ӡ Eesti Päevalehte E–R ӡ Laupäevalehte LP ӡ Lugemisvõimalust veebis, tahvelarvutis ja mobiilis

Lisainfo: klienditugi@lehed.ee või 680 4444

Selleks et lehelugemine oleks veelgi mõnusam, loosime välja 45 kõrgelt hinnatud NESCAFÉ® Dolce Gusto® GENIO™ espressomasinat.

KOHV EI OLE AINULT MUST


FOTO: ANTS LIIGUS /PÄRNU POSTIMEES

jõuluvana

Hea jõuluvana paneb laste silmad särama Teet Roosaar teet.roosaar@ajaleht.ee

estimaa teedel liigub jõululaupäeval lugematul arvul taate ja memmesid, kes lapsi kingikottidega rõõmustavad. 50–100 neist võib Tartumaa jõuluvanade ühenduse eestvedaja Enn Tobre hinnangul pidada tõsisemateks tegijateks, ülejäänud toimetavad vaid paar korda aastas. Lastevanematel, kellel jõuluvanadega varasemaid sidemeid pole, on üsna raske jõulutaatide kontakte leida. Kõige inforikkamad on jõuluvana Äffy ja Tartumaa jõuluvanade

E

Jõuluvana küllakutsumiseks peaks Tallinna pere varuma 100–200, pärnakad 50–60 ja tartlased 40–70 eurot, maal saab hakkama umbes 20 euro või heade naabritega.

ühenduse kodulehed. Eestimaa jõuluvanade ühenduse taadid-memmed suhtlevad küll Facebookis, ent oma kodulehekülge neil pole.

Südametunnistust peab jätkuma Enamasti saadakse laste rõõmustajaks nii nagu jõuluvana Joel. Aastaid oma ja sugulaste lapsi üllatanud jõulutaadilt küsiti viis aastat tagasi, kas ta tunneb kedagi, kes Pärnu jahtklubi jõulupidu külastaks. Joel tundis, muretses endale tipp-topp mantli ja mütsi ning kohendas habeme sobivaks. “Kõige kauem otsisin vilte. Lõpuks leidsin Papiniidust ühest tööriistapoest suured vildid ja ostsin kohe ära. Nendega talvel niisamagi hea paterdada,” rääkis Joel. Jõuluvanal peab jätkuma südametunnistust, et ta ämma laenatud riietega lapsi ei ehmataks. Kärtspunane mantel, korralik habe, mütsil valge äär. Ta peab lapsi ja nende

vanemaid tundma, nendega koos mängima või joonistama, mitte niisama kingid kätte viskama. Jõuluvana Joel on viie aasta jooksul käinud ligemale poolesajas peres. Asutusepeod detsembri algusest uue aastani, jõululaupäeval ning jõulu esimesel ja teisel pühal kodudes. Kõige nõutavam on jõuluvana muidugi jõuluõhtul, mil Joel pärast kirikus käimist tavaliselt kaht peret külastab. Korra on Joel inimesi üllatanud juulikuus. Tuli viltide ja paksu palituga lõkke äärde, tõukekelk kätel, selle peal jõuluvana punane kott. “Suured said nalja, põnnid olid üllatunud, et neile puuvilju anti,” meenutas Joel. Jõuluvanal peab olema laste jaoks aega, kuid tal pole sobiv sööma-jooma jääda. “Lapsed, kes jõuluvana esimest korda näevad, võivad ehmuda,” kõneles Joel. “Esialgu on emmeissi süles või koos õe-vennaga kindlam, mõnikord vaadatakse kaua eemalt.” >> lk 20

Detsember 2013

19


jõuluvana

Jõuluvanal peab olema laste jaoks aega, kuid tal pole sobiv söömajooma jääda. JÕULUVANA JOEL

peret. Muul ajal pole teda külla kutsutud. Ärni on olnud põhku täis toas ja lastega müranud. Kihutanud mootorsaaniga üle põldude. Aknast sisselaskumisest, nagu saates “Võimalik vaid Venemaal” võis näha, pole ta kuulnud, küll aga tuleb Rootsis jõulutaat (butafoorsest) korstnast. “Kui on huvi ja tahtmist midagi teisiti teha, olen alati valmis,” ütles jõuluvana Ärni. Kõige rohkem varieeruvad Eestit külastavad jõuluvanad tulemisega. Küll leitakse jõuluvana aiast õunapuu alt, küll teisest toast tukkuvana.

Eesti jõuluvanadel on oma ühing Aktiivsemad jõulutaadid ja -memmed on koondunud 2004. aastal Pärnus moodustatud ja 2007. aastal registreeritud Eestimaa jõuluvanade ühendusse, mille tööst võtab osa 50–60 memme, taati ja päkapikku. Ühenduse eestvedaja Mart Tõnismäe sõnul sai asi alguse 2000. aastal Pärnus peetud jõuluvanade konverentsist. “Rüütli platsile kogunes 17 taati ja memme. Tulime hobuste, koerarakendite, järelkärus asuvate paatide, tuletõrjeautode ja muude sõidukitega läbi Rüütli tänava, tänav oli rahvast paksult täis,” meenutas Tõnismäe. Kohe oli näha, mida võiks omakeskis arutada. “Taadid nägid võrdlemisi pussakad välja, takuhabemed ees, rohkem mardisantide moodi. Arutasime väljanägemist, jõulutaadi eetikat, sündis jõulutaatide püha vanne,” rääkis Tõnismäe. Hiljem on kuulatud psühholooge, kuidas lastega käituda, õpitud jõuluvanade ajalugu, käidud rahvusvahelistel konverentsidel jpm. Tõnismäe jutu järgi pole jõuluvanade ühendus kutseühing, vaid d koht, kus paljude teemade üle arutada. Näiteks on tuliselt vaieldud, kas jõuluvana peaks olema coca-colalik või külataat. Iga jõulutaat otsustab ise, kui paljude laste juurde ta jõuab ja kui palju tema vaev väärt on. Jõuluvana Ärni töö algab 24. detsembri keskpäeval ja kestab õhtul kella kümneni. ajaga Selle jõuab Ärni külastada umbes kümmet

Maria talus valmib jõuluvanade keskus Eesti jõulutaatidel on küpsenud mõte rajada Pärnust 36 kilomeetrit Tõstamaa

poole, Maria talu metsa äärde Jõuluvana korstnatalu. Talu tahetakse avatud hoida aasta ringi, et seal saaks igal ajal lastelaagreid ja täiskasvanute koolitusi teha. “Jõulutaat ei pruugi kogu aeg kodus olla, aga kui ette helistada, siis on,” lubas Tõnismäe. Selle aasta 8. ja 26.–29. detsembrini on Jõuluvana korstnatalus perepäevad. “Päkapikud valmistavad kingitusi, kui lund on, saab reesõitu, jõulutaat loeb koos lastega kirju ette,” loetles Tõnismäe mitmesuguseid ettevõtmisi. Perepäevadele saab igaüks tulla, muud ajad on mõeldud lasteaia- ja kooligruppidele. Talu on veel alustamisjärgus, ent selle aasta detsembris juba avatud. “Tahaks teha jõuluvanade keskuse, kus on aasta ringi tegevust,” lausus Tõnismäe. Jõuluvanade konverents oli tänavu 30.

FOTO: ANTS LIIGUS /PÄRNU POSTIMEES

Alkoholi suhtes on tõelistel jõuluvanadel nulltolerants. Milline mulje võib lastel jõulutaadist jääda, kui see viina viskama hakkab? Oodatud sündmus on juba jõuluvana saabumine, sestap maksab sõiduriistadele mõelda. Kingijagamist on targem alustada suuremast, ise levinumaid salme teada, et lapsele vajadusel ette öelda. Ja muidugi kiita häid hindeid, spordisaavutusi jms – see innustab. “Jõuluvana peab olema soliidne ja sõbralik, ta ei tohi liiga familiaarseks muutuda,” lausus Joel.


Paksu mantliga on palav istuda Ühenduse eestvedaja Enn Tobre sõnutsi arut arutavad jõuluvanad väga praktilisi küsimusi. Jõulupeol paksu mantliga istuda on palav, Jõulu seetõttu on näiteks Tartu lapsi külastav jõuseetõ luvana Volli muretsenud endale spetsiaalse luva vesti ja vanamoelise särgi. “Igaüks võtab ju siseruumides üleriided ära,” selgitas ta põhsiser just, miks jõuluvana riietus peab olema hoolikalt läbi mõeldud. likal Väga tähtsad on eelkohtumised lastega, Vä mida peetakse rohkem lasteaedades. Jõuluvana külastab mõni päev enne jõulupidu lapsi, väike külakost kaasas, joonistab laslapsi tega, ajab juttu. tega “See sobib rühmadele, kus on pisikesed “S lapsed,” kõneles jõuluvana Volli. “Kui eelkohlapse tumine on tehtud, on ootusärevus suurem ja tumi kartust vähem. Kodusid tuleb külastada koos kartu laste varem kirjutatud kirjadega ja peab olema ülevaade pere tegemistest ja laste saaolem vutustest. Kui jõuluvana neid ei tea, on päkavutu pikud lohakad olnud.” piku Jõuluvana Volli mäletab Priidikut, kes 15. Jõu eluaastani jõuluimedesse uskus, ja alati oli elua jõuluvanal teada, mida Priidik on aasta jookjõulu sul teinud. t “Jõuluvanadel peab olema missioonitunnet. Surmtõsine olla ei saa, ta peab sioo suutma mõista laste arusaamu. Näitlejameissuut terlikkus tuleb muidugi kasuks, aga ainult selterlik lest ei piisa,” rääkis Volli. Volli tõdes, et jõuluvanadegi seas on neid, kes ei viitsi vaeva näha ja kelle oskun sed mõnikord soovida jäävad. “Mõni arvab, et see on lihtne rahateenimise võimalus, ega tule selle pealegi, et internetikaubamajast tellimise asemel võiks parukameistritega habemetest ja võ vuntsidest rääkida,” lausus ta. vunt

Kilingi-Nõmme lapsevanemad kiidavad jõulutaat Elmarit ja jõulumemm Naimat, kes juba 14 aastat lapsi rõõmustavad ja seitsmendat aastat on Eha 20 päkapikumaa avanud.

Kilingi-Nõmmes näeb päkapikke “Olin 14 aastat tagasi ühes väikeses kohvikus müüja ja tahtsin tööandjat üllatada. Läksime Soome kelguga läbi linna, lapsed jooksid aknale vaatama. Tagasiteel kutsus nii mõnigi ema, et mis te arvate, kui tuleks meilegi külla,” meenutas Naima. Naima hobi on koguda päkapikke. Seitse aastat tagasi otsustas ta need aeda välja panna, ise juurde meisterdada ja kasvuhoones päkapikumaja avada. Aeda meisterdati loomade söögikoht ja lindude söögimajad, pakuti teed, jõuluvana suusatas lastega ümber kartulipõllu. Päkapikumaa avatakse tavaliselt pärast esimest adventi kaheks nädalaks. Sinna võib igaüks minna, aga tasuks ikka ette helistada. Enamasti käivad päkapikumaal lasteaiarühmad. Enne kui perest perre ja tarest tarre käima hakatakse, valmistavad Naima ja Elmar väikesi suveniire, mida kinkida. “Jõuluvana meisterdab linnusöögimajasid, mina küünlaid ja kalendreid,” kirjeldas jõulumemm Naima. Jõulutaadil ja -memmel on pajuvitstest tehtud suurem kelk, mida nad Soome kelgu järel veavad. “Laadime kelgu kinke täis, et lapsed juba aknast näeksid. Enne kinkide jagamist on väike programm: sõrmepäkapikud otsivad teineteist, teeme laulumängu lumepallidega,” rääkis Naima. Naima ja Elmari külaskäigud algavad esimese advendiga ja lõpevad jõulu teise pühaga. Pärast adventi on enamasti jõululaadad ja asutusepeod, jõulupühade ajal kodukülastused. Mullu oodati Naimat ja Elmarit 13 asutuses ja 15 peres. Peale omakandirahva juures käimise on sõidetud Pärnusse, Häädemeestele, Kablisse, Paikusele ja mujale üle Pärnumaa. “Täna ütlesin just kahele Pärnu lasteaiale ära,” kurtis Naima ajanappuse üle. Jõululaupäeval algab nende töö kella 14st ja lõpeb kell 22. Paar on kokku leppinud, et ühel jõululaupäeval käiakse väljas ja teisel ollakse kodus. Kui jõululaupäeval puhatakse, siis külastatakse kodusid 23. ja 25. detsembril. Üks tellimus on Naimale ja Elmarile tulnud isegi Torontost. Ikka Kilingi-Nõmme, mitte Kanada kodu külastamiseks.

Rõõmustage oma töötajaid, kliente ja koostööpartnereid Kaupmehe kinkekorviga!

FOTO: ANTS LIIGUS /PÄRNU POSTIMEES

novembrist 1. detsembrini Saaremaal. Jõuluvanad käisid Koguva muuseumis, Angla tuulikus ja Kuressaares. Pärnus võib jõuluvanasid näha 18.–23. detsembrini avatud Pärnu Keskuse jõuluturul. Lõuna-Eesti jõuluvanad asutasid 2010. aastal Tartumaa jõuluvanade ühenduse. Mõte selline ühendus luua küpses paar aastat varem Eestimaa jõuluvanade konverentsil. Lõpuks võttis äsja loodud ühendus kümnenda ülemaalise jõuluvanade konverentsi enda korraldada ja see toimus 2010. aastal Tartus. Tartumaa jõuluvanade ühendus on Eesti ainus regionaalne ühendus, jõuluvanade konverentsidel käiakse kõikjalt Eestist.

39.90

19.90

13.90

Täpsem info kinkekorvide sisu kohta www.kaupmees.ee või Kaupmehe kauplusladudes. Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.


kodupruul

Õlle saab kõige lihtsamini valmis õllekomplektist Andris Tammela andris.tammela@ajaleht.ee

ui enamik Eesti internetipoodides pakutavatest õllekomplektidest on välismaist päritolu – suuremad tootjad asuvad Inglismaal, Belgias, Austraalias ja Uus-Meremaal –, tuli Eesti osaühing Oma Õlu ühena vähestest mõttele hakata oma õllekomplekte valmistama ja müüma.

K

Kuigi tõeline fänn mässab õlut tehes linnaste ja humalaga, on lihtsam viis kodus kesvamärjukest pruulida valmispakitud õllekomplektist, mida on saadaval kümneid sorte.

raga. 90 protsenti läheb poodidesse ja ainult väike osa üksikmüüki.” Keskmiselt jääb ühe õllekomplekti hind 13–16 euro vahele ja sellest saab toota 20–23 liitrit õlut. Kodumaiste komplektide hinnad algavad isegi 11 eurost. “Komplektidest õlle valmistamine on Eestis kindlasti tõusev trend,” teadis Kask. “Inimesed tahavad üha enam proovida midagi poeõllest paremat. Kõige parem on, et õllekomplektiga saab ka väikeses korteris õlle muretult valmis teha. Üllatav, et isegi naised on hakanud üha enam õlut pruulima.” Pealegi saab koduõlle maitset ise mõjutada. Nii lisab Kask oma koduõllele alati humalat, aga gurmeeõlut saab ka näiteks musta teed või sidrunheina lisades. “Retsepte on tohutult ja neid katsetada väga põnev,” märkis ta.

Katsetamine on põnev Kõik olgu puhas

Firma esindaja Jaan Kask rääkis, et hakkas õllekomplektidest koduõlut valmistama poolteist aastat tagasi. Möödunud aastavahetusel mekkis Kask koos sõbraga ise tehtud õlut ja meestel tekkis idee hakata kodumaiseid õllekomplekte tootma. “Vaatasin tooraine hindasid ja nägin, et suudame välismaa komplektidega võistelda küll,” meenutas Kask. “Valmistame need koduköögis, mis on hästi steriilne ja puhas. Segame maltoosale maitseaineid juurde, näiteks apelsinikoort, koriandrit. Peamiselt teeme tellimuste peale 50–100 komplekti kor-

LEIA LETILT

Internetilehel kodupruul.eu õllekomplekte, -tarvikuid ja muud vajalikku müüva pärnaka Rainer Marguse teatel sisaldab õllekomplektis olev kontsentraat maltoosa- ja humalapulbrit ning igale õllesordile iseloomulikke maitseaineid. Peale selle on pakiga kaasas õlle valmistamiseks vajalik pärmikogus. Vajamineva suhkru peab juurde ostma. Suhkrukogusest sõltub, kui kange õlu lõpuks tuleb. “Seitse kraadi saab kodus muretult kätte,” kinnitas Margus. “Ent mingist hetkest, kui suhkrut saab liiga palju, ei pea pärm vastu ja sureb. Siis jääb osa suhkrust alles ja tuleb mingi magus plöga.” Kodupruul.ee eestvedaja andmeil on enamik tema kundedest kogenud katsetajad, ent aegajalt lisandub uusi huvilisigi.

REKLAAM

Koduõlle komplektid – lihtsaim ja kiireim viis koduõlut valmistada Rikkalik sordivalik, heledatest laagriõlledest musta stout’ini. Komplektis on maltoosa ja õllepärm, lisada tuleb vaid vett ja suhkrut. Nädal-kaks käärimist ja õlu on valmis ankrusse või pudelisse villimiseks. Õlu peaks jahedas laagerduma vähemalt ühe kuu. Mida kauem, seda parem saab õlle maitse. Saadaval ka komplektid siidri ja veini valmistamiseks.

FOTO: ELMO RIIG /SAKALA

www.kodupruul.eu ww.kodupruul.eu

22 Detsember 2013

Iga õllekomplektiga on kaasas lihtne eestikeelne valmistamisõpetus. Marguse selgitusel tuleb esimese asjana korralikult ära puhastada õlle valmistamiseks kasutatavad anumad. Teiseks tuleb õllekontsentraat asetada kuuma vette, et ta pakist paremini kätte saada. Kui kontsentraat on lahti tulnud, valatakse see umbes kolme liitrisse keeva vette. Sinna lisatakse üks kilogramm suhkrut. Margus soovitas kasutada spetsiaalset pruulimissuhkrut, kuid asja ajab ära ka tavaline. Soovi korral võib lisada maitseks linnaseekstrakti ehk maltoosat. Kogu segu tuleb läbi segada suures nõus, kuhu annab pärast veel 20 liitrit vett lisada. Kuumale segule lisatakse jahedat vett, kuni segu jahtub 20–25 kraadini. Kõige lõpuks lisatakse kuus-seitse grammi pärmi, mille võiks õrnalt sisse segada. Nüüd tuleb anum sulgeda õhulukku omava kaanega ja jätta see kuni paariks nädalaks toatemperatuurile seisma. Käärimine on lõppenud, kui õhuluku kaudu enam gaasi välja ei tule. Marguse sõnade kohaselt sobib koduseks valmistamiseks moodne 23-liitrine plastõlleankur, mille saab kätte umbes 60 euroga. Soovi korral korra võib hankida roostevabast m metallist ankru, kuid see on märgatavalt kalm lim. Kui õlu on kaks nädalat seisnud, tuleb see pudetu lisse villida. villid “Mina valan esmalt te teise nõusse, et paks ja pärm jääks ankru põhja, põ ” juhendas Margus. “SeejäM rel tuleb lisada taas suhkrut kuusseitse grammi liitri kohta, et li tekiks uus kääritek mine. Pärast seda min peab jätma villitud õlle vähemalt v nädalaks to toatemperatuurile, eet suhkur ära käiks. Hoian H isegi kolm nädalat, muidu võib nädalat jääda magusaks, kui suhkur suhk korralikult ära ei käi.” Kui K ka see käärimine on lõpperim nud, võib asuda nu värsket õlut tarvä bima. Margus bi soovitas aga laaso gerdada jooki ge veel vähemalt ve


kodupruul

KODUÕLLE VALMISTAMISE ÕPETUS 1. Sulatage 800 g suhkrut kuumas vees. Suhkrut võib panna rohkem – seda kangem õlu tuleb. 2. Valage maltoosa kääritusnõusse. 3. Lisage suhkruvesi ja jahedat vett. Segu temperatuur peab jääma vahemikku 18–25 kraadi. 5. Lisage pärm. Oodake umbes 10 minutit. 6. Segage, et virre oleks pärmiga segunenud. 7. Sulgege kääritusnõu. Asetage õhulukk. Jätke virre toatemperatuurile käima umbes 5–8 päevaks. Käärimine on lõppenud, kui õhulukus vee nivoo ühtlustub. 8. Villige õlu pudelitesse. Võite kasutada plastvõi klaaspudeleid. 9. Lisage liitri kohta 1 tl (7 g) suhkrut. Sulgege ja loksutage, et suhkur paremini seguneks. 10. Pudeleid hoidke veel seitse päeva toatemperatuuril. Algab järelkäärimine ja süsihappegaasi lahustumine õlles. Pärast seitsmendat päeva tõstke pudelid jahedamasse kohta laagerduma. Kümne päeva pärast võite pudeli avada ja omapruulitud õlut nautida. Mida kauem kodu-õlu seisab, seda paremaks muutub maitse. www.maltoosa.ee osa.ee

kuu keldris või muus jahedas kohas, see andvat joogile õige meki. “Öeldakse, et õlle maitse paraneb 3–3,5 kuud, pärast seda enam ei parane,” teadis Margus. “Pudelisse villituna säilib ta pärast kuni aasta, ankrus vähem.”

Õlut tehakse aasta läbi Pärnumaal asuv Maria talu on juba kolm aastat vedanud kohalikku õllekultuuri ja korraldab kuulsa Müncheni Oktoberfesti ajal talu õuel oma õllepidu. “Pidu on muutunud aasta-aastalt üha populaarsemaks ja igal aastal on esinejate nimekiri läinud pikemaks ja väärikamaks,” kinnitas talu peremees Enn Rand. “Tänavuseks õllepeoks valmistasime kolm 50-liitrist vaati õlut ja kõik joodi ära. Õlut tehakse meil siin aasta läbi. Nii kui üks ankur saab tühjaks, pannakse uus käima. Ainult suvel, kui on väga palav ja keldris ei saa õlut hoida, tuleb vahel väike paus. Maria talu õllemeister on 69aastane Elme Köster, kes õppis kesvamärjukest pruulima lapsepõlves oma vanaisalt. Naine on kehval ajal õlut teinud leivast ja moodsamal ajal maltoosa põhjal. Kõige tähtsam on, et humalad sisse saab. Köstri seletusel algab tal õlletegu humalakeetmisega. Need korjab ta ise sügisel Maria talu lähedalt metsast. “Keedan liitri vett ja panen sinna peoga humalaid juurde,” seletas Köster. “Humal on hästi kibe ja hoiab, et õlu hapuks ei läheks.” Edasi läheb suureks veekeetmiseks. Arvestada tuleks, et kaheksa liitri vee kohta kulub pudel maltoosat. Pärast keetmist tuleb vesi jahutada umbes 35 kraadini ja siis lisada maltoosa. Peale selle on

kaheksa liitri vee kohta vaja ligemale pool kilo suhkrut ja juurde lähevad varem keedetud humalad. “Maltoosaekstraktil on suhkur sees, aga minu arust on seda seal vähe ja õlu ei lähe hästi käima,” ütles Köster. Edasi võtab õllemeister paar kruusitäit seda vedelikku, paneb eraldi kaussi ja lahustab seal sees 50grammise pärmipulga ühe pudeli maltoosa kohta. “Pudistan pärmi sisse, hõõrun lusikaga, et täiesti ära sulaks,” rääkis Köster. “Mass muutub piimjaks. Kausis hakkab see kõik juba käärima. Kui on näha, et pärm kobrutab, panen selle massi maltoosavee sisse. Panen õige vähe teelusikaga jahu peale, siis on paremini näha, et tegutseb.” Õlut kääritab Köster roostevabas või emailnõus. Alumiiniumnõu õlleteoks ei kõlba. “Kui käärima läheb, siis kohiseb ja veele tuleb vaht peale,” seletas Köster. “Kui vaht kaob, on valmis.” Pärast kääritamise lõppu kallab õllemeister kesvamärjukese läbi marli õlleankrusse ja lisab sellele veel suhkrut. Pudeli maltoosa kohta klaasitäie suhkrut, mis on vees lahustatud. “Kui õlu ankrusse pannakse ja põhja jääb pärm, siis see las jääb põhja peale. Seda ei hakka õllenõusse kallama,” lisas õlletegija. Edasi on äärmiselt oluline sulgeda ankur nii kõvasti, et õhk ligi ei pääse. Pärast seda hoiab Köster oma õlut veel kaks päeva soojas toas, enne kui joogi keldrisse külma viib. Köstri teatel laseb ta õlleteopäevadel isegi pliidi alla tuld teha, et tuba ikka küllalt soe oleks. Keldris seisab õlu kuu või kauemgi. Ja seal peab, vastupidi, olema alati jahe. “Õlu on valmis, kui ta tuleb ankrust vahuga välja,” teadis Köster. “Kui vahuga ei tule, saab nõu kuskilt õhku. Aga kui lasta tal keldris natuke laagerduda, läheb õlu vihamaks. Peaasi, et oleks pärast külma koha peal.”


lemmikloom

Jõuluprae asemel rõõmusta lemmikut mänguga Riina Martinson riina.martinson@ajaleht.ee

agu inimesed, on koeradki jõulude ajal pahatihti hädas seedeprobleemidega. Tavalised on kontidest tekkinud ummistused, aga viimaste aastate trend on, et sel ajal satuvad operatsioonilauale koerad, kelle kõhust lõigatakse välja ahjuprae võrk. Millega oma lemmikuid jõuluajal rõõmustada ja mida vältida, aitab selgitada Pärnu väikeloomakliiniku loomaarst Marti Lasn.

N

Prae asemel pai Jõulupraadi küpsetades arvavad inimesed, et loomadki tahavad sel ajal paremini süüa, ometi ei pea see arvamus paika. “Kui tahad midagi looma heaks teha, pööra talle rohkem tähelepanu: kammi, süga, mängi, käi jalutamas – tegele oma loomaga. Sellest on suurem kasu,” rõhutas Lasn ja seletas, et koerte seedimine on pisut teisiti seatud kui inimestel. Nimelt kohaneb koerte seedesüsteem ühe kindla toidu töötlemiseks ja tahab võimalikult vähe muutusi. “Iga selline ühepäevane hüppamine teise toidu juurde ei pruugi sobida, lihtsama variandi puhul toob see kaasa oksendamise ja mao ärrituse, kuid kehvemal juhul võib lisanduda kõhulahtisus,” rääkis Lasn. “Koerale sobib üks kindel väljatöötatud menüü ja mida vähem vangerdusi, seda parem.” Seega võib oma laualt eriliste pala-

24 Detsember 2013

Rikkaliku jõululaua taga istudes on lausa võimatu mitte pakkuda oma lemmikloomadele midagi eriliselt head. Paraku on oma pidusöögi loomadega jagamine halb mõte.

keste pakkumine looma seedimise sassi lüüa ja kannatusi põhjustada. Peab arvestama, et koerte söögid pole maitsestatud, meie jõulupraed aga küll. Loomulikult üritab koer ümber laua tiirutada, vaatab kurbade silmadega järgemööda kõigile otsa, kuni lõpuks mõni palake ikka kukub. “Kui loom nii lunib, võib ta panna selleks ajaks teise tuppa või õue saata,” soovitas Lasn. “Mida rohkem meie näeme koeras inimest, seda enam võtavad koerad meid kui koeri. Inimene võiks jääda siiski inimeseks ja koer koeraks.”

Kont ajaviiteks Jõuluajal süüakse enamikus peredes rohkelt liha ja palju jääb üle konte. Inimeste peas on kinnistunud arvamus, et koer peab konti saama. Koertel, kes on maast madalast konti söönud, ei juhtu tõenäoliselt midagi, sest nende seedesüsteem on kohandunud kondiga, aga kuiv- ja valmistoidu peal kasvanud koerte seedesüsteem pole kontidega kohandunud ja kui nad vahel hunniku konti saavad, ei seedi kondid ära. Tulemuseks on kõhukinnisus. Arvestada tuleb sellegagi, et vananedes muutub looma seedimine Ehkki nõrgemaks. noorena on koer edukalt konte söönud, ei pruugi ta ühel hetkel enam konti hästi taluda. “Kontidega liialdamine võib koeral kõhu kinni panna ja tüüpiline jõuluaja häda ongi kondiummistus. Inimene ei kujuta ette, kuidas kont looma soole kinni kitib,” märkis Lasn. Kui koeral jääb kõht kinni ja tekib sooleseiskus, hakkavad bakterid paljunema ja

liiguvad sinna, kus neid olema ei pea, nii tekivad põletikud. Ei tohi unustada, et koertel on suurepärane haistmine ja nad leiavad kerge vaevaga üles need kondid ja lihajäänused, mis inimesed prügikasti või õue visanud on, pargivad ennast täis ja võivad sellest kõhuhäda saada. Loomulikult ei ole kont koerale päris keelatud. Kui peenikesi kanakonte ei tohi tõepoolest anda, siis sobivad on suured kondid, mida loom saab ajaviiteks närida. “Kont ei ole toit, millest loom kõhu täis peaks sööma, vaid ikka ajaviiteks näksimine,” lisas Lasn. Loomapoodides müüakse kõikvõimalikke närimiskonte, need on igati head. “Huvitav on see, et kui täiskasvanul või lapsel on mõni seedemure ja ta oksendab, üritatakse mitu päeva kodus ise hakkama saada, aga kui koer korra või paar on oksendanud, tormatakse arsti juurde,” rääkis Lasn. “Vahel tundub, et koerte eest hoolitsetakse rohkem kui inimeste eest. Koerte seisukohast on see muidugi hea.” Inimesel endal on kodus väga raske hinnata, kas koerte oksendamine, kõhukinnisus või -lahtisus taandub ise või vajatakse arsti abi. Tark oleks vähemalt telefonitsi kliinikuga ühendust võtta.

Parem tükike toorest liha Kui loom saab rasvast ja vürtsikat toitu, pole harvad kõhunäärmepõletikud, aga need on juba väga ohtlikud. “Minu kindel seisukoht on, et ei pea inimeste pidupäevasöömingut üle kandma loomadele,” rõhutas loomaarst. Loomaomaniku mõistus ütleb nüüd, et kui inimese toit ei kõlba, äkki saab kliinikust head ja paremat. Ehk kui tavaliselt ostan toidu supermarketist, siis jõuluõhtuks varun loomale kõige kallima paki loomakliinikust. “Ei, ei,” tõrjub Lasn sellegi mõtte. “See plaan pole hea, sest jällegi kehtib reegel, et koertele ei tohi teha päevapealt järsku toidumuutust. Näiteks üks pakk lõpeb ja võtan vahepeal midagi väga eksklusiivset. Kui me päevapealt sööki muudame, võime tekitada samuti oksendamise ja kõhulahtisuse.” Ühelt toidult teisele üleminek toimub koera puhul ideaalis viie-seitsme päeva jooksul. “Ühekordne gurmeesöök teeb pigem kahju. Kui tõesti tahate midagi väga head anda, võiks see olla viil toorest maitsestamata liha. See võib olla talle “ohoo” toit,” soovitas Lasn.


FOTO: URMAS LUIK /PÄRNU POSTIMEES

lemmikloom

“Parem tegelge loomaga rohkem, see on palju parem kui korra kauss midagi erilist täis panna.”

Moodsad mured

“Mida rohkem meie näeme koeras inimest, seda enam võtavad koerad meid kui koeri. Inimene võiks jääda siiski inimeseks ja koer koeraks.” MARTI LASN, Pärnu väikeloomakliiniku loomaarst

Mõnikord võib aga mure tulla sealt, millest mõeldagi ei oska. Nagu loo alguses mainitud sai, oli mullu loomakliinikutes juhtumeid, kus raske kõhuhädaga lõpuks operatsioonilauale jõudnud koera kõhust leiti lihaprae võrk. Poes müüakse võrku mässitud ahjupraade, mille sees veel plastist praevalvur. Inimesed küpsetavad prae valmis, võtavad võrgu ja praevalvuri ära, viskavad prügikasti ja unustavad selle. Koer tunneb aga prügikastist ahvatlevat lõhna, läheb tuhnima ja ampsab võrgu endale sisse. “See võrk ei tule ise sooltest läbi, ei eest ega tagant, ja paneb soole umbe,” kirjeldas Lasn. “Röntgenis pole aga võrku näha. Meil on olnud juhuseid, kus oleme looma lahti lõiganud ja alles siis võrgu avastanud, mõnel puhul tuli võrk välja koos plastist termomeetriga. Sool krousib nii hullusti võrgu ümber, et kätte saab selle vaid operatsiooniga.”

Kassile maksa Rääkides kassidest, siis neile on märksa raskem söögiga liiga teha, sest kass pole nii ablas ja talle ei õnnestu tavaliselt uut ja võõrast pakkuda. Tal on oma väljakujunenud toiduharjumus ja midagi uut ei ole kass tihti nõus proovimagi. “Kui tahta kassile midagi head ja hõrku anda, võiks proovida pakkuda töötlemata toorest punast liha või maksa, see oleks tervislik valik,” soovitas Lasn. Detsember 2013

25


FOTO: URMAS LUIK /PÄRNU POSTIMEES

ilu

Nahk ja juuksed küsivad talvel rohkem niisutust


Anu Villmann anu.villmann@ajaleht.ee

õhjamaa inimestena teame hästi, et pakane ei mõju ihule ja kiharaile just kosutavalt. Et need suudaksid lõikavale tuulele ja näpistavale külmale, kuivale toaõhule ja paksudele riietele-mütsidele vastu panna, ei ole vaja teab mis kannapööret, vaid väikest inventuuri argiharjumustes. Miks mitte pöörata pimedate talveõhtute kaamos oma kasuks, hellitades end kodus või salongis? Seega – suvised kerged kreemid hoiule, toitvad-niisutavad asemele ja õue minnes müts pähe: tali on käes!

P

Mida teeb talv nahale? Tavaliselt pöörame nahale suuremat tähelepanu siis, kui see hakkab kipitama, punetama, ketendama või muutub kuivaks. Muutuste taga on organismi reaktsioon külmale, tuulele ja vihmale, sest keha üritab hoida soojust, kuid jahenevas väliskeskkonnas on see aina raskem. Pisemad veresooned ahenevad, et piirata vere jõudmist naha ülemistesse kihtidesse ja takistada nõnda soojakadu. “Kuna toitainete ja hapnikuga varustamine aeglustub, näeb nahk kahvatu välja ja ketendab,” räägib talve mõjust nahale Pärnu Di Elly ilusalongi kosmeetik Anu Vaba. Järgmine katsumus nahale on suur temperatuuride vahe õues ja siseruumides. Talvekülmaga võib amplituud ulatuda isegi kuni 40 kraadini, just temperatuuri kõikumine panebki kapillaarid proovile ja naha punetama. Kolmas traumeeriv tegur on kütmisest kuiv toaõhk, mille mõjul naha pindmistes kihtides niiskus väheneb, nahk muutub tuhmiks ja minetab elastsust. Rasune nahk talub talviseid mõjureid üldjuhul paremini, kuid kuiva ja kombineeritud naha seisund halveneb.

Tehke kindlaks oma nahatüüp Sobivate hooldustoodete valimiseks tuleb teada oma nahatüüpi, sellest võidavad nii nahk kui rahakott. Vaba sõnutsi pakuvad paljud salongid, ja ta isegi, tasuta konsultatsioone, kus kosmeetik teeb kindlaks nahatüübi ja -seisundi. Alles seejärel tasub minna poodi kreemi järele või soetada hooldustooted salongist. Ent ka siis, kui konsultatsioonil käidud, ei pea kohe tervet kreemipurki ostma. “Paljud ilusalongid ja -kauplused pakuvad tasuta testreid, millest jagub kolmeks-neljaks kasutuskorraks. Neid tarvitades saab kinnitust, kas konkreetne toode nahale meeldib,” räägib Vaba. Omal käel nahatüübi kindlaksmääramine võib osutuda parajaks pähkliks. Kui nahk on pärast pesemist kuiv ja kisub, sirutub käsi

Nõnda nagu aastaaegade vahetus sunnib meid muutma rõivastust, on talve saabudes mõistlik üle vaadata oma senised nahaja juuksehooldusharjumused.

loomulikult rasvase kreemi järele. Päeva peale hakkab aga nägu läikima ja hommikusest kuivusest pole jälgegi. Millega on siis tegu – kuiva, rasuse või hoopis segatüüpi nahaga? Vaba kinnitusel ei olegi mõistlik kohe esimese ketendamise peale söösta kuiva naha kreemi tarvitama. Kirjeldatud olukorra taga võib peituda hoopis pindkuivus, kus nahk on pealtnäha tõepoolest kuiv, ent näärmed toodavad rasu endises koguses. Kui nüüd aga kuiva naha kreemi kasutada, ongi tulemuseks virvarr. Seetõttu peab Vaba nahatüübist olulisemakski naha seisundi hindamist. Kas see on atoopiline, pindkuiv, ärritunud, põletikuline või midagi muud, aitab kindlaks teha asjatundja.

Kingi tervist Kingi lõõgastust Kingi puhkust

Igale nahale oma tooted Olgugi et paljud naised suvel öökreeme ei kasuta, tasuks praegu see päevakreemi kõrval tarvitusele võtta, kuna magades näonahk soojeneb, lihased lõtvuvad, stress väheneb ja aktiivained jõuavad paremini sügavamale nahka. Kuivale nahale sobivad rikkalikult toitvad, niisutavad ja rahustavad ning A-, E- ja C-vitamiine sisaldavad öökreemid, millel toimeaineteks pähkliõli, kummeli- ja/või hobukastaniekstrakt. Ekslik on arvata, et talvel ei tohi näokreem olla niisutav. “Kreem ei saa meie kliimas nahal külmuda, sest nahk on soe ja ükski niisutav kreem ei sisalda nii suures koguses vett, et krõbedategi miinuskraadidega külmuda. Seda enam, et neis ei kasutata tavalist vett, vaid õlisse pihustatud vett,” selgitab Vaba. Mõni kreem võib küll hakata jäätuma alla 40 miinuskraadi juures, ent kes nii käredas külmas viibib, peab palet tavalise kreemi asemel nagunii millegi muuga kaitsma. Kui suvel on juba tarvitatud niisutavat ja toitvat päevakreemi, tasuks selle kasutamist talvel jätkata, kuid kanda kreemi alla õlise konsistentsiga seerumit. Puhastamiseks tuleks kuivale ja tundlikule näonahale valida puhastuspiim märgisega “eriti õrn”. Hea, kui see sisaldaks saialille-, kummeli-, punase päevakübara, salvei- ja/või vetikaekstrakti. Talvel võiks kuiva naha puhul puhastuspiima kasutada vaid õhtuti, kui on tarvis eemaldada mustus, higi, rasu ja meik. Mis puudutab toonikut, siis kuivale nahale sobib intensiivselt niisutav toonik. Seda oleks hea kasutada aasta ringi nii hommikul kui õhtul. Kooriv kreem tuleks asendada puhastava maskiga, mis eemaldab surnud naharakud õrnemalt kui koorija. Kuivale nahale mõeldud maskide koostises on tavaliselt väike protsent looduslikku savi, luuderohu- ja lagritsajuureekstrakte. Rasuse naha omanikud peaksid praegu samuti oma hooldustooted üle vaatama, eeskätt just tooniku. Toonikuga naha matistamise vajadus talvel väheneb, mis rasuse naha puhul on kahtlemata boonuseks. Koorijatest tuleks eelistada selliseid, milles koorivad osakesed pole liiga tugevad. Sobivamad on ensüümsed koorijad. >> lk 28

ESTONIA SPA KINKEKAART

ESTONIA Medical SPA Hotel Tammsaare 4a, Pärnu, Estonia Tel +372 447 6905 sales@spaestonia.ee


ilu Suvise päevakreemi normaalsele ja kombineeritud nahale võiks talvel asendada toitva, rahustava, tugeva kaitsevõimega rikkaliku niisutuskreemiga. Selliste kreemide koostises on makadaamia pähkli õli, nisuiduõli ning need sisaldavad A- ja E-vitamiinegi. Reeglina pole päikesevaesel ajal päikesekaitsefaktorit tarvis. Vajadus selle järele tekib talispordiharrastajatel ja neil, kes viibivad pikemalt väljas.

Küsige juuksurilt nõu Juuksehoolduseski sõltub tulemuslik hooldus sobivatest hooldusvahenditest. “Kõige suurem viga, ja mitte ainult talvel, on vale šampooni kasutamine,” ütleb Pärnus asuva KI Stuudio juuksur ja koolitaja Inge Mitt. “Tihtilugu ei teata, et šampooni funktsioon on peanaha, mitte juuste puhtakspesemine. Kui peanahk on korras, siis on juuste seisundki parem: nad kasvavad terve, läikiva, säravana.” Poes müüdavatel šampoonidel on tavaliselt märgitud, mis juuksetüübile nad mõeldud on: värvitud, blondeeritud, kuivadele, rasustele, pikkadele, lokkis juustele ja laias laastus sellega valik piirdubki. Peanahast ei sõnagi! Ometi on oma peanaha seisundi teadmine õige hooldustoote valimisel hädavajalik. Mitt soovitab selles osas konsulteerida juuksuriga ja küsida salongist peanaha testimist. “Sest peale värvimise või blondeerimise mõjutab juuste väljanägemist just peanahk,

SOOVITUS Olgugi et paljud naised suvel öökreeme ei kasuta, tasuks praegu see päevakreemi kõrval tarvitusele võtta, kuna magades näonahk soojeneb, lihased lõtvuvad, stress väheneb ja aktiiv-ained jõuavad paremini sügavamale nahka.

mille seisund sõltub omakorda paljudest muudest teguritest, nagu inimese vanus, tervis, eluviisid. Kui peanahk on korras ja juuksed niisamagi ilusad, pole loomulikult vaja nahka testida, kuna juuksed peseb puhtaks iga šampoon. Kas või lastele mõeldud šampoon. Samuti julgen soovitada perešampooni,” räägib Mitt.

Müts pähe! Ainult seepärast, et on talv, pole tarvis iluarsenali välja vahetada, küll tasub revideerida harjumusi. Näiteks ei tohi praegu kohe kindlasti minna õue märja peaga – seda nii juuste kui muu tervise pärast. Pesu järel tuleb juustel lasta toatemperatuuril rahulikult kuivada ja föönitada neid vaid hädavajadusel. Mingil juhul ei või niisketele kiharatele triikijaga kallale minna. Kammimisega on tark oodata, kuni juuksed on ära kuivanud, või siis kammida neid pehme naturaalsest materjalist harja või laia piiga kammiga. Tungivalt soovituslik on kanda peakatet ja mitte jätta selle alt külma meelevalda pikki juukseid, vaid peita needki mütsi või kapuutsi alla. Ühtviisi halvasti mõjuvad juustele nii käre pakane kui temperatuuri järsk kõikumine. “Kui isegi kivi praguneb külma ja kuuma vahetudes, mis siis veel juustest rääkida,” toob Mitt võrdluseks. Seetõttu tasuks hoiduda niiske ja katmata peaga kuumast saunast, võimalusel triikijatest, lokitangidest ja föönidestki.

REKLAAM

Taimsed oomegarasvhapped kogu perele

Elu on imeline, kui tunned end suurepäraselt!

Green Oil™ – oomegarasvhapped puhtast loodusest Toitumise tähtsus Oomegarasvhapped on rakumembraanide peamine koostisosa, seega on need väga olulised siseorganite, aju, südame ja veresoonte funktsioonide toetamiseks. Need on ühed tähtsamad ehitusmaterjalid, mida organism ise ei tooda. Seetõttu peamegi saama neid nn asendamatuid rasvhappeid igapäevase toiduga.

Skandinaavia preparaat Green Oil

«Lõpuks hakkasin tundma end täisväärtusliku naisena!» rõõmustab Gitte.

Polüküllastumata rasvhapped kogunevad peaaju ja reproduktiivsüsteemi rakkudesse. Oomega-3- (alfa-linoleen) ja oomega-6- (linoleen) rasvhapped on vajalikud ainevahetusprotsessides, toimivad organismi energiaallikana, kuuluvad kõikide rakumembraanide koostisesse ning osalevad paljudes organismi biokeemilistes protsessides.

Green Oil on taimne looduslike rasvhapete kombinatsioon, mida saadakse lina-, rapsi- ja kuningakepiseemnetest. Green Oili kapslid on toodetud taimse tooraine külmpressimise meetodil, tänu sellele on kõik bioloogiliselt aktiivsed ained säilinud. Preparaadi koostisesse kuuluvad organismile vajalikud asendamatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapped. Green Oili kapsleid võivad tarvitada ka taimetoitlased. Green Oil on hästi tasakaalustatud oomega-3-, -6- ja -9-rasvhapete kombinatsioon kogu perele. Green Oili kapslitel puudub kalamaitse ja -lõhn!

Küllastumata rasvhapped

Kuningakepp

Kust saab Green Oili kapsleid osta?

Oomegarasvhapped on vajalikud südame ja vereringe ning endokriinsüsteemi tegevuseks, samuti aju, naha ja limaskestade funktsioonideks. Taimsetes lipiidides olevad küllastumata rasvhapped (linoleen-, eikosaanhape) on vajalikud rasvas lahustuvate vitamiinide kaitseks oksüdeerumise eest. Organismi jaoks on paljudes rasvastes liha- ja piimatoodetes leiduvatest küllastunud rasvhapetest bioloogiliselt palju olulisemad just küllastumata rasvhapped.

Õli valmistamiseks kasutatakse selle taime seemneid. Neis on palju polüküllastumata rasvhappeid ja organismile eriti kasulikku linoleenhapet (GLA).

Kas teil on küsimusi?

Aju, nahk, veresooned

Kuidas Green Oili kapsleid tarvitada?

Täiskasvanutel tuleks võtta kaks kapslit päevas söögi ajal. Vajadusel võib võtta neli kapslit päevas söögi ajal. Alla 11-aastastel lastel võtta üks kapsel päevas söögi ajal. Vajaduse korral võib pigistada kapsli sisu vähese koguse piima, mahla või toidu sisse.

«Kahe viimase aasta jooksul kogesin sageli ebameeldivaid aistinguid suu, nina ja silmade limaskestade kuivuse tõttu. Mul on hea meel, et hakkasin tarvitama Green Oili kapsleid.»

Organismi tasakaal

Green Oili kapsleid saate osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee Täpsema info saamiseks helistage telefonil 684 3838 või külastage tootja kodulehte www.newnordic.ee

Detsembris apteekides soodushind!

Gitte on ujumistreener ja liikumisterapeut. See on raske töö, mis nõuab palju sisemist energiat, mida tuleb jagada ka teistele. Seetõttu on Gitte jaoks tähtis pidevalt hoida organismi head üldseisundit ja olla energiline. «Tundsin end sageli nagu närtsinud lill, sest mind vaevas limaskestade kuivus, seda eriti ninas. Tuju oli kehv, olin väsinud ja kurnatud. Sellega tuli kuidagi võidelda. Ja ma leidsin viisi – hakkasin tarvitama Skandinaavia Green Oili kapsleid. Olen neid võtnud juba kolm kuud,» räägib Gitte.

Sai limaskestade kuivusest lahti Gitte võtab Green Oili kapsleid iga päev hommikusöögi ajal. «Olen väga rahul, sest tunnen end suurepäraselt, olen tulvil energiat ning minu organism toimib nagu hästi reguleeritud ja õlitatud masin!» räägib Gitte naeratades.


ilu

NAHALE Kodus proovige: ■ Aurutage nägu aurava kummelitee kohal, see avab hästi poore. ■ Toitvaks maskiks segage supilusikatäis mett, rõõska koort ja taimeõli kokku ühe munakollasega. Hoidke segu näol 20 minutit ja peske siis maha. ■ Nahka rahustab meemask, kuhu on segatud teelusikatäis mett, üks-kaks teelusikatäit rõõska koort ja mõni tilk sidrunimahla. ■ Kuivanud ja lõhenenud huultele võib tavalist mett määrida. ■ Jalanaha teeb pehmeks jalavann, kuhu on lisatud kartulikeeduvett ja meresoola, külmetavate jalgade puhul sinepipulbrit. Pärast leotamist kreemitage jalgu soojendava kreemiga (mitte kanda seda varbavahedesse) ja tõmmake jalga puuvillased sokid. ■ Eriti kuiva naha puhul tasuks jalgu enne vanni raspeldada. ■ Võtke mesi sauna kaasa. Hõõruge puhtakspestud ihu sellega sisse ja istuge veidi aega leiliruumis. Leiliruum ei tohiks väga kuum olla. Mesi peske maha sooja veega pesuainet kasutamata. ■ Vannivee kareduse vähendamiseks lisage vette paar peotäit kartulijahu ja segage.

Ilusalongist tasub küsida ärritunud, punetavat ja tundlikku nahka turgutavat isesoojenevat ja modelleerivat mineraalmaski.

Salongist küsige: ■ Käte ja jalgade parafiinihooldust. See on soe, mõnus ja sügavalt niisutav, lõõgastab ja stimuleerib vereringet.

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

■ Šokolaadimassaaži sooja õli ja kosmeetilise šokolaadiga. ■ Ärritunud, punetavat ja tundlikku nahka turgutavat isesoojenevat ja modelleerivat mineraalmaski.

>> lk 30

DETSEMBRIS

kõik Lumene tooted

-25%

OSTES LUMENE TOOTEID VÄHEMALT 20 € EEST SAAD KINGITUSEKS LUMENE BLUEBERRY DUO LAUVÄRVI (VÄÄRTUSEGA 8,55 €)! Lumene müügikohad: Saaremaa Kaubamaja, Rakvere Maksimarket, Viljandi Kaubamaja, Hiiumaa Kaubamaja, Haapsalu Kaubamaja, Haapsalu Uuemõisa Konsum, Elva Parfümeeria (Lumene meik), Otepää tööstuskaubad (Lumene meik), Võru Kaubamaja, Antsla Pakler, Jõgeva Kaubahall, II korrus, Paide Kaubakeskus, Türi Kaubamaja, Keila Rõõmu Kaubamaja

Jälgi meid

Lumene Eesti www.mgbeauty.ee


ilu

Hooldusvahendid Üldjuhul soovitatakse, et šampoon ja palsam oleksid ühest sarjast, aga pole keelatud tarvitada ühel ajal eri firmade omi. Ennekõike loeb ju enesetunne ja tulemus, rõhutab Mitt. Pesemissagedust ei pea ainuüksi seepärast muutma, et on talv, küll tasub meelde jätta mõni juuksehooldusvahendite põhitõde. Esiteks asjaolu, et palsami ülesanne on mahendada juuksekarva konarusi ja muuta juuksed paremini kammitavaks. Kuigi palsam ühtlustab karva struktuuri ja võtab ära elektrilisuse, mis on talvel tihtilugu probleem, ei ole palsam nii tõhus niisutaja kui mask. Tõsi, veidike niiskust palsam annab, ent toime pole maskiga võrreldav. Pihustatav spreipalsam aitab juust natuke välismõjude eest kaitsta ja võtab samuti elektrilisust vähemaks. Hea lihtne kiire nipp elektrist turritavate kiharate silumiseks on kasta käed kraani all märjaks, määrida niisketele kätele tilgake tavalist palsamit ja hõõruda juustesse. “Sellest täiesti piisab ja polegi spreid vaja,” annab Mitt nõu. Pleegitatud ja kuivade juuste omanikel soovitab ta talvel kasutada nisuproteiine sisaldavaid maske. Kuivade juuste ja peanaha turgutamiseks on samuti hea masseerida enne pesemist juustesse õlimask, hoida viisteist minutit ja pesta tavalise šampooniga pea puhtaks. Tuhmid kiharad lööb küütlema kuumkompress: tuleb pea puhtaks pesta, masseerida mask juustesse ja siduda kuumas vees

LEIA LETILT

REKLAAM

UUDIS! Uued Blistex huulepalsamid. Blistex sari on täienenud 2 suurepärase huulepalsami näol. Blistex MedPlus huulepalsam, tagab huulte igapäevase niiskuse tänu eukalüpti, mentooli ja kampri sisaldusele. MedPlus kiirendab kuivade ja lõhenenud huulte paranemist ning taastab nende loomuliku niiskuse. Päikesekaitsefaktor SPF15. Sobib nii naistele kui meestele. Blistex Raspberry Lemonade Blast mahlane ja värskendav huulepalsam kuivadele huultele. Täiustatud koostis on rikas antioksüdantide, sealhulgas C- ja E-vitamiini poolest, mis kaitsevad huuli kuivamise ja vananemise eest. Sobib neile, kes eelistavad erinevaid puuviljamaitseid nagu vaarikas ja sidrun. Päikesekaitsefaktor SPF15. Tooted on saadaval Benu Apteekides, Apteek 1 apteekides, Ülikooli Apteekides ning Kaubamajas ja Stockmannis. blistex.ee/facebook.com/blistex

30 Detsember 2013

“Kui isegi kivi praguneb külma ja kuuma vahetudes, mis siis veel juustest rääkida.” INGE MITT, KI Stuudio juuksur

märjaks tehtud rätik ümber pea turbanisse se ning teine kuiv rätik veel sellele ümber. “Kui hoida maski nii 15 minutit, annab ab kuumkompress saunasoojaga võrreldava va efekti,” kinnitab Mitt. Rasuste juurte ja kuivade otstega juuste te omanikel on soovitav pesta pead spetsiaalse se rasueritust pärssiva šampooniga. Rasusele le peanahale tuleks kindlasti kanda losjooni, ni, mis rahustab rasunäärme tegevust. Et juuksetüüpe on palju, ei eksisteeri universaalseid kõigile sobivaid lahendusi. Kuigi õige ja korraliku hooldusega annab teha imesid, ei saa ilusa tulemuseni ainultt välispidiselt jõuda. Nii klaar nahk ja hea jume me kui säravad tervisest pakatavad juuksed eeleldavad kandjalt mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist, liikumist värskes õhus ja piisavalt und.

Samuti pole liiast teha pimedal ja külmal ajal läbi mõni vitamiinikuur ja korrigeerida menüüd.

JUUSTELE Kodus proovige: ■ Peamassaaži, mis elavdab peanaha vereringet, aitab lahti saada karvanääpse ummistavast mustusest ja kiirendada juuksekasvu. Kulutage iga päev paar minutit peanaha masseerimiseks aroomteraapilise massaaživeega kas magama mineku või pea pesemise eel. ■ Niisutavat süvahooldust avokaadoga. Võtke suur küps avokaado ja püreerige sortsu orgaanilise õli või meega ühtlaseks massiks. Tehke juuksed sooja veega märjaks ja masseerige segu juustesse. Katke juuksed kilemütsiga ja 30 minuti pärast loputage juuksed hoolikalt, seejärel peske pea šampooniga puhtaks. ■ Aroomteraapilist juuksekasvu parandajat. Segage omavahel üks teelusikatäis jojobaõli, 15 tilka rosmariiniõli, kümme tilka eeterlikku seedriõli, 60 milliliitrit Aloe Vera geeli. Saadud segu hoidke pudelis. Masseerige enne magamaminekut peanahasse. Salongist küsige: ■ Juuste lamineerimist, see salongihooldus annab juustele välismõjude vastu neljanädalase kaitse, hoides juust nii külma kui kuuma eest ja säilitades juuksekarva sees niiskust. ■ Keratiinimaski, mis hooldab, niisutab, kaitseb ja annab juustele hea enesetunde.

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

“Kui vesi läheb keema juba saja kraadi juures, siis triikijad ja föönid uhavad juustesse kordi kuumemat õhku ja paisutavad vett juuksekarvas. Juuksestruktuur ei pea vastu ja karv lõheneb, ilma kuumakaitseta ei soovita juukseid mingil juhul jätta,” rõhutab Mitt. Seetõttu tuleks leiliruumiski katta juuksed rätiga.


toit

Ideaalne jõulupraad küpseb pool päeva Riina Martinson riina.martinson@ajaleht.ee

el soov valmistada aasta oodatuimaks õhtusöögiks ideaalne ahjupraad, võiks selleks tarbeks talunikult või kaupmehelt osta sea tagaosast kamaraga välistüki. “See on klassikaline jõuluprae tükk,” soovitas lihaspetsialist Enn Tobreluts, toitlustusfirma BBQ Entertainment omanik. Igati sobiv on tegelikult mis tahes tükk sea tagaosast. “Hästi sobib praeks ka kaelakarbonaad, kuid sellel ei ole kamarat, aga eestlane tahab ahjuprael ikka kamarat näha,” märkis Tobreluts. “Kamara all on pekki, mis annab praele mahlasust ja kamar ise jääb küpsedes krõmps, mida kõik armastavad.” Maitsva ahjuprae saab veel sea abatükist ja peekonist, millest annab head rulli teha.

K

Küpsetage madalal kuumusel Kel kiirus taga, võib liha maitsestamiseks sellesse pritsida süstlaga soolvett. Hoopis parema maitse saab aga, kui lihatükk lihtsalt soola ja musta pipraga sisse määrida ning siis mõneks tunniks või ööks seisma jätta. Seda teist varianti hindab Tobreluts enam, aga väga oluline on, et kuivalt maitsestatud liha peab küpsema madalal kuumusel pika

Jõululaua ehteks on särisev ahjupraad, olgu see siis traditsiooniline kamaraga seapraad või uuemal ajal moodi minev taljesõbralik linnuliha.

RAVIMIREKLAAM

Regulax® pikosulfaat Toimeaine: naatriumpikosulfaat monohüdraat

Kindel nagu kellavärk! Tõhus vahend kõhukinnisuse puhul.

REGULAX® pikosulfaat Toimeaine: naatriumpikosulfaat monohüdraat

7,5 mg/ml suukaudsed tilgad, lahus ‹ Õrna ja kindla toimega ‹ Täpselt ja mugavalt annustatavad ‹ Sobivad ka diabeetikutele ‹ Meeldiva maitsega Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Krewel Meuselbach GmbH Krewelstr. 2 D-53783, Eifort Saksamaa

>> lk 32

Detsember 2013

31


toit

LEIA LETILT

REKLAAM

Mamma portsjontoitude valik on täienenud! Pühade eel valmistas Mamma midagi Eesti rahvusköögi raudvarasse kuuluvat – sealiha hapukapsa ja kartulitega. Pisut suitsuse järelmaitsega seakaelakarbonaadi ja hautatud hapukapsa seob ideaalseks tervikuks koorene kaste. Mamma uus sealihastrooganov kartulitega on aga tõeliselt lihtne, mõnus ja maitsev roog kõikidele klassikaliste maitsete austajatele. Mahlasele lasele sealihahautisele annab särtsu su krõmps hapukurk. Proovi ovi kindlasti!

Linnu talu seleenimunad Seleen aitab kaasa immuunsüsteemi ja kilpnäärme normaalsele talitlusele ning aitab hoida juukseid ja küüsi normaalsetena. Seleen aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Munade tarbimine kuulub mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumise juurde.  juurde. Linnu talu seleeniga eleeniga munad sisaldavad tavamunadega ega võrreldes kaks korda rohkem em seleeni. Sööge neid d vähemalt üks päevas! s!

Uudised Linnamäe Lihatööstuselt! Sel hooajal on Linnamäe Lihatööstus toonud turule täiesti uued, eriti suure lihasisaldusega a ja eksklusiivsed keedutooted: Lastevorst, põdralihaviinerid, veiselihaviinerid ja veiselihasardellid. Talvetoodete sortimendist leiab nii eelmise hooaja lemmikuid kui ka uusi maitseelamusi. Linnamäe verivorstid lambasooles, Vanakooli ahjuvorstid, Linnamäe ahjuvorstid veiselihast, Toscana ahjupraad – see on valik uusi tooteid. Eelmise hooaja hittidest tasuvad äramärkimist Hubertuse ertuse verivorstid põdralihaga, haga, verikäkk ehtsa BBQ-lihaga ja Hubertuse põdraribid. www.linpet.ee

aja jooksul. Parima tulemuse saab, kui kahekilost tükki küpsetada neli kuni kuus tundi 100–120 kraadi juures. Nii on tulemuseks väga pehme ja korralikult maitsed sisse võtnud praad. Tobreluts ise küpsetab liha barbecue-ahjus 80–90 kraadi juures 12 tundi. Liha soovitatakse enne ahju panekut pannil pruunistada, aga suure tüki puhul on see üsna raske. Krõbeda kooriku saamiseks võib liha esiteks madalal kuumusel küpsetada ja veerand tundi enne valmimist temperatuur 200 kraadi peale tõsta. Ahjuprae suurimaks vaenlaseks nimetab Tobreluts kõrget temperatuuri. “Parim on küpsetada 100–120 kraadi juures, aga isegi 150 on parem kui 200 kraadi,” sõnas ta. Madalal temperatuuril küpsetamise eelis on, et liha jääb mahlasem, maitseained liiguvad aeglaselt sisse ja tükk on ühtlase maitsega. Kui on teada, et jõululaupäeval tuleb palju sagimist, võib prae eelmisel päeval valmis teha ja jõuluõhtul soojendada. Näiteks küpsetada madalal kuumusel ette ja lasta maha jahtuda, külmkappi panna ning siis järgmisel päeval aeglaselt soojendada. “See pole küll parim variant, kuid kindlasti saab nii parema tulemuse kui ühe tunniga kõrgel kuumusel küpsetades,” märkis Tobreluts. Madalal kuumusel küpsetamisel on seegi pluss, et kui külalised juhtuvad varem tulema, saab lõpus kuumust tõsta ja küpsemist kiirendada. Või vastupidi: hilinejate puhul keerata kuumust pisut maha ja küpsetada kauem ning külaliste saabumise ajal võib võtta ahjust säriseva prae. Liha on küps, kui terava vardaga torgates ei eraldu punakat vedelikku, vaid see on läbipaistev ja selge. Samas peab arvestama, et mida rohkem liha torkida, seda kuivemaks see muutub.

LINNULIHA ■ Liiga täis topitud linnupraad ei pruugi etteantud ajaga seest valmis küpseda. ■ Kalkuni, hane või pardi tervelt küpsetamiseks peab linnud asetama küpsetusrestile ja kasutama ventilaatoriga ahju. ■ Liha ei tohi torkida terariistadega, nii voolavad mahlad välja. ■ Linnuliha ahjust välja võttes tuleb sel lasta vähemalt 10 minutit soojas kohas seista. ■ Ärge unustage linnuliha küpsedes vahepeal seda ahjuplaadile tekkinud leemega kasta.

VERIVORST ja -KÄKK ■ Eelkuumutatud ahjus 175 °C juures on seasooles verivorsti küpsemise aeg umbes 20 minutit ja peenikeses kollageenkestas või lambasooles verivorstil 10–15 minutit. ■ Peenikeses kestas vorstide küpsetamisaeg on lühem ja temperatuur veidi madalam. ■ Praadides tuleb pann eelnevalt kuumaks ajada ja lisada rasvainet. ■ Praadige keskmisel kuumusel 12 minutit, peenikesi vorste 9 minutit. ■ Verivorste võite soovi korral enne serveerimist glasuurida mee või maltoosaga ja lasta veel minut aega ahjus pruunistuda. ■ Verikäkk lõigatakse umbes 1,5sentimeetristeks lõikudeks, parim on neid praadida eelkuumutatud ja koorevõiga määritud kuumal pannil. Praadimisaeg on kolm kuni viis minutit ühele küljele või kuni see on muutunud kergelt krõmpsuks. ■ Verivorstidega sobib hästi kokku pohlamoos, verikäkiga hapukoor.

Lõikelauale tõmbamine

AHJUPRAAD

Ahjust väljavõetud liha peab saama tingimata rahulikult toatemperatuuril veerand kuni pool tundi tõmmata. Kui liha kohe lahti lõigata, maitseb ta pisut kehvemini, aga mis veelgi olulisem – lihamahlad jooksevad välja. “Kui lõikad ahjust võetud liha kohe lahti ja paned vaagnale, on viie minuti pärast põhjas lihamahla loik. Lõikelaual tõmmata lastud lihast ei tule mahla välja ja see maitseb palju paremini,” rääkis Tobreluts. Enamik peresid viitsib vähemalt jõuluõhtuks prae algusest peale ise teha, kuid üha populaarsemaks muutuvad poelettidel pakutavad valmispraed. Kui aega napib või on tähtis õhtu ja oma oskustes kindel pole, on valmispraed tõesti head abilised. Kuid nende puhul tasub pakendilt valmistusõpetusel näpuga järge ajada. Lihtne on neidki ära rikkuda, kui liiga kõrgel temperatuuril küpsetada. Toberelutsu ütlust mööda on mõni inimene kurtnud, et poe ahjupraad on liiga soolane. Siin võib põhjus olla üleküpsetamises, sest lihatüki kuivades tõuseb soola maitse esile. Poes pakutavatest maitsestatud ahjupraadidest soovitas Tobreluts proovida enda välja töötatud Maks&Mooritsa ahjupraade ja verivorste. Kes aga jõulupraeks liha varakult valmis ostnud ja selle sügavkülma õiget aega ootama

Linnuliha kokaraamatu autor Ragne Värk soovitab jõululauale rasvavaest kalkunit, mis peale hea maitse on terviselegi väga kasulik. FOTO: ERIK RIIKOJA

>> lk 34

32 Detsember 2013

HEA TEADA

■ Lisamaitset ja mahlakust saab praele anda täidiste ja pikkimisega. Ahjuprae pikkimiseks lõigata lihasse noaga väikesed augud ja täita soovikohase täidisega. Täidiseks võivad olla kuivatatud aprikoosid ja mustad ploomid, rosinad, küüslauguküüned, erivärvilised paprikad, riivitud juust, suitsupeekon, porganditükid, seened, pähklid, troopilised viljad. ■ Kamarale lõigake enne ahju panemist ruudud. ■ Enne kuumtöötlemist võiks liha umbes tunni toasoojas seista. ■ Kui küpsetate madalal kuumusel, võiks ahjus olla vee- või veinivann ja liha peaks regulaarselt leemega kastma. ■ Üldjuhul arvestatakse ühe kilo liha kohta tund kuni poolteist küpsetamist, kui ahju temperatuur on 180– 200 °C. Eriti pehme liha saamiseks võiks algul liha veidi pruunistada ja siis madalal kuumusel edasi küpsetada – nii võib kilo küpsetusaeg minna mitme tunnini. ■ Ahjuprael laske enne serveerimist toatemperatuuril tõmmata.


toit

REKLAAM

LEIA LETILT

Rakvere uued põnevusest särisevad verivorstid tid Seda külma pimedat aega on paras soojendada Rakvere uute verivorstidega. Lambasooles verivorstid mustikatega sisaldavad ehtsat at mustikapüreed ja sobivad pühahadeaega imehästi. Seasooles verierivorstid rõõsa koore ja röst-sibulaga on mõnusalt mahe ja maitsev suutäis. Uued verivorstid on just parajad ampsusuurused pikukesed, mis meeldivad lasstelegi. Vorstides on kasutatud ud ehtsat toiduverd ning maitsestaestatud vorstirohu ehk majoraaniga. niga. Lisatud ei ole mingeid kunstlikke likke lisaaineid, lõhna- ja maitsetugevdajaid ugevdajaid ega säilitusaineid. Pane aga kohe pann tulele ning proovi uusi põnevaid maitseid! Rakvere – kõht täis Eesti moodi!

Mamma üllatab kahe tummise rahvussupiga! Mamma on sügise ootuses turule tulnud kahe tõeliselt mõnusa ja toitva rahvussupiga. a. Gruusia köögi paremikku kuuluval val tummisel lihasupil hartšol (gruu-sia keeles „lihasupp riisiga”) on hõrk ploomine järelmaitse, mida rikastavad põnevad idamaised vürtsid: hmeli-suneli maitseainesegu, majoraan, punane pipar, safran, aed-piprarohi, koriander, seller, petersell, loorber, basiilik ja münt. Mamma teine sügisõhtute lemmik k on traditsiooniline Vene supp rassolassolnik, kuhu kuuluvad marineeritud kurk kurk, odra odrakruup ja sealiha. Rassolniku ajalugu ulatub tagasi 15. sajandisse, mil ta kandis nime kalya. Marineeritud kurgil põhinev hapukas leem sobib suurepäraselt ka peojärgseks hommikuks. Mamma – mõnusalt oma.

PARIM VERIVORST 2013! Tooma verivorstikesed lambasooles Maks & Mooritsa uued Tooma verivorstid pärjati Tallinna toidumessi raames parima jõulutoote konkursil parima verivorsti tiitliga. Tooma verivorstikesed on traditsioonilise maitsestusega lambaasooles verivorstid ja mis põhiline – Tooma verivorstid on e-ainete vabad! Saadaval mugavates 300 grammistes pakendites. www.maksjamoorits.ee

Detsember 2013

33


toit Verivorstide küpsetamisel on oluline keeramine. Kui liha praadides on üldjuhul reegliks vaid korra külge keerata, siis verivorstidele pannil praadimise ajal keerutamine meeldib. Verivorste vvõib küpsetada nii pannil kui ahjus, aga Tobreluts eelistaks pigem ahju, siis on kuumus k ühtlasem ja vorstid ei purune kergesti. k Oluline on jälgida, et otse külmikust külmik võetud vorste ei pandaks väga kuumale pannile, sest nii võib kuu vorstikest pu puruneda. Vorstid peaksid enne küp küpsetamist saama kas või 15 minutit toatemperatuuril soojeneda. Eelkuumutatud ahjus 175 kraadi Eelkuu juures on seasooles verivorsti küpaeg umbes 20 ja peenikeses semise ae kollageenkestas või lambasooles kollageen verivorstil 10–15 minutit. Eestlastest on saamas grillirahvas ja üha enam huvilisi üritab isegi jõulude või aastavahetuse paiku loodusesse grillima grillim minna. Tobreluts peab verivorstide grillimist väga heaks verivorstid mõtteks. Mõistlik M oleks neid algul kaane alla hoida, h et vorstid soojeneksid, siis kaa kaas maha ja krõbedaks grillida. Jällegi on oluline madalam kuumus, muidu muid läheb vorstike katki. Viilutatud verikäkk v sobib samuti suurepäraselt grillimiseks. repärase

pannud, peab sulatamisega hoolikas olema. Siingi pole kiirustamine hea. “Külmutatud liha peab sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub kuivaks,” rõhutas Tobreluts. Võib sulatada toatemperatuuril peratuuril või külmkapis, aga eelistada tasub ub külmikut, sest nii säilitab liha rohkem mahlu. hlu. Külmikus tuleks arvestada sulamisajaks umbes kuus tundi poole kilo liha kohta, toatemperatuuril atemperatuuril kaks tundi poole kilo kohta. Pakend avada alles pärast sulatamist.

Et verivorst ei lõhkeks eks Õnnelikud on need, kel el jõululauale panna käsitööna valminud verivorstid, vorstid, enamik lepib poes pakutavaga. Poevorstide rstide valik on muutunud rikkalikuks ja üha sagedamini tabavad kodukokad end probleemi mi ees, et justkui ei oskagi enam verivorste valmistada – küll ei küpse üks läbi, teised aga lõhkevad. Iga vorst nõuab omamoodi kohtlemist. Verivorstide sisu on kas as sea- või lambasooles või kollageenkestas. as. Kollageen pole keemia, mida kartma peaks, eaks, vaid tehtud loomsest toorainest, ometi eti hindab Tobreluts ehtsas sooles vorstide de kvaliteeti üldjuhul paremaks. Kui pakendil pole kirjas, as, et vorstid on lamba- või seasooles, on tõenäoliselt tegu kollageenkestaga, mis kipub kergemini purunema. Kõige vastupidavamaks idavamaks hinnatakse seasoolt. Vorstide purunemise põhjuseks võib olla ka liig kõrge kuumus või kestasse tehtud augud. On ju nii, et mõni torkab enne vorstide ahju pistmist neisse kahvliga augud – see päästvat katkimineku eest. Ometi on lugu pisut teisiti. Tobreluts seletas, et aukude tegemine on tõesti hea, kui torkida terava nõelaga – nii pääsevad liigne kuumus ja surve välja. Halb on aga nüri kahvli või hambaorgiga torkimine, sest siis kipub kest kergesti rebenema.

LEIA LETILT

REKLAAM

Looduslik abivahend tervislikuks kaalulangetamiseks Rohelise kohvioa ekstrakt aitab vabaneda liigsetest kilodest sinu igapäevarutiini muutmata. Röstimata kohviubade aktiivne koostisosa on klorogeenhape, mis hoiab ära glükoosi sattumise vereringesse, seetõttu ei võtagi sa kaalus juurde. Lisaks suurendab see ainevahetust, mis paneb maksa rohkem rasva põletama. Selline topeltefekt võimaldab võtta kaalus alla ja põletada liigset keharasva tõeliselt kiiresti ja riskivabalt. Lisaväärtusena aeglustub organismi vananemisprotsess, paranevad vereringe ja lihastoonus. Toime on kiirem ja tõhusam, kui sinu soovi saleneda saadab ka tervislik ellusuhtumine, täisväärtuslik toitumine ning igapäevane aktiivne liikumine. Vaata lisa www.looduspere.ee või külasta Looduspere poodi Tallinnas Viru Keskuses, Pirita Selveris ja Peetri Selveris või Tartu Lõunakeskuses.

34 Detsember 2013

Kõhule pai tegev praad Lihaspetsialist Enn Tobreluts soovitab talvelgi grillima minna: verivorst ja -käkk sobivad selleks tegevuseks ideaalselt. FOTO: ERAKOGU

Pärnakast kokaraamatute autor ja ajakirja Maret köögitoimetaja Ragne Värk tõdes, et traditsioonilise seaprae trend on aasta-aastalt hääbumas ja inimesed soovivad üha sagedamini valmistada midagi põnevat, mis veidikenegi maitsemeeli üllataks. “Mina kavatsen selle aasta jõululauale valmistada pardid,” sõnas Värk. “Retsept on valmis mõeldud ja juba mitu korda järele proovitud.” Kuna jõuluajal on rohkelt küpsetamist ja vaaritamist, on pardiprae valmistamise üks eeldus, et see peaks valmima suurema vaevata. “Mul on üks lihtne retsept, kus lõpptulemuseks on mahlane pardipraad. Lisaboonusena saab pardipraest ahjupotti tekkinud rohkes rasvas valmistada maailma parimaid ahjujuurikaid ja -kartuleid,” kiitis Värk. Enamik kodukokki pelgab liiga raskena tunduva pardiprae valmistamist ette võtta. Värk vaidleb aga vastu. “Pardi valmistamisel ei ole midagi keerulist, see valmib väga liht-

salt,” kinnitas ta. “Tänu oma rasvasusele ei ole ohtu, et part kuivaks küpseks. Part ja hani on rasvased ning seetõttu tuleks teha nahale noaga liha kahjustamata sisselõiked, tänu sellele sulab rasv ahjupotti ja hoiab kogu prae mahlasena.” Tõsi, part on üsna rasvane lind, nii et kui on soov midagi kergemat valmistada, peaks eelistama kalkunit või broilerit. “Eks meil kõigil ole oma salajased broileri valmistamise nipid ja retseptid. Minu kokaraamatus “Lihtsalt linnulihast” on üks broileriretsept, mis on minuga retseptivihiku vahel kaasas käinud pikka aega. Tegemist on ahjus küpsetatud terve broileriga, mis täidetud tomatite ja küüslauguküüntega. Lihtne teha, aga maitseb tohutult hästi. Pealegi tekib ahjuplaadile tänu tomatitele väga mõnus leem, millesse on hea ciabatta-viile kasta,” soovitas Värk. Poodides on saadaval sügavkülmutatud part ja hani, kuid Värk soovitab võimalusel siiski jahutatud liha kasutada. Kui aga olete ostnud külmutatud linnu, on oluline, et sulatamine toimuks järk-järgult: sügavkülmast tavalisse külma, seejärel toas veidi jahedamasse kohta ja siis toatemperatuurile.

Tervist turgutav kalkun Jõulude eel on sagedamini kaubandusest saada kalkuneidki. See rasvavaene lind on inimese organismile kasulik. Kalkunilihas sisalduvad kasulikud ained aitavad muuhulgas hoida kolesterooli madalal ja võidelda südamehaiguste vastu. Tänu kalkuni rasvavaesusele peab selle valmistamisel hoolikalt jälgima, et see ahjus üle ei küpseks ja ära ei kuivaks. Jõulukalkuni tegemisel võib pritskotiga toasooja võid linnu naha alla suruda. Kõige parem, kui maitsestada või eelnevalt küüslaugu ja ürtidega. Jõululaupäeval kipub ikka aega vähe olema, aga prae eelmisel päeval valmis küpsetamise laidab Värk halvaks mõtteks. “Kui tihti need jõulud ikka on ja kui nad kord aastas tulevad, peaks need maitsvalt mööduma. Soojendatud praad on nagu järgmisel päeval ülessoojendatud vormiroog,” nentis ta. “Linnuprae valmistamises ei ole ju midagi rasket. Armastan retsepte, kus panen näiteks pardi suurde malmpotti, lisan juurikaid ja ürte, sekka veidi pardirasva, maitseks soola ja pipart ning siis veel juurde tiba tumedat õlut. Katan poti kaanega ja jätan paariks tunniks hauduma. Ei ole ju keeruline? Ja need aroomid, mis ahjust tulevad, on lihtsalt võrratud.”

MEEGLASUURIGA AHJUPART jahutatud part soola, pipart Glasuur: 2 kuhjaga sl mett 2 sl mahedat sinepit 2 sl punase veini äädikat 2 sl heledat sojakastet Loputage part kuuma vee all, et nahk tõmbaks trimmi, ja kuivatage majapidamispaberiga. Vajadusel eemaldage pardilt üleliigsed kelmed. Hõõruge part seest ja väljast soola ja pipraga korralikult kokku. Torkige kahvliga ettevaatlikult nahasse väikesed täkked, et rasv hõlpsamini väljuks. Seejärel pange part paraja suurusega ahjuvormi, rindkere allpool, ja küpsetage

kaane või fooliumiga kaetult 140 kraadi juures kaks tundi. Tõstke seejärel ahjukuumus 190 kraadini. Valage ära vormi tekkinud pardirasv (sellega saab valmistada imelisi praekartuleid). Segage glasuuriks mõeldud ained omavahel kokku ja niristage pardile. Nüüd jätke part vormi, rindkere üleval, niristage peale glasuuri ja küpsetage 190 kraadi juures 20 minutit. Seejärel laske linnul fooliumi või kaane all 20 minutit rahuneda. Krõbeda pardinaha saab, kui enne ahju panekut kuivatatud nahale meresoola riputada. Allikas: linnuliha.ee


ri i 3. k 223 a 6 j 6 a ! ada tel 6 i s g k Kin ludest anna te ovi j천u i so d r a

Kin

kek

a

Telli ajakiri ja puhka kuninglikult Marokos! Tellides ajakirja aastaks, saad 2 KUUD TASUTA lisaks.

Telli siit: tel 666 2233, www.ajakirjad24.ee/maroko. T채psem info kampaania tingimuste ja reisikorraldaja aadressil www.ajakirjad24.ee/maroko.

pakkumise kohta

Ajakiri Osuti nr 3/2013  

Ajakirja Osuti 2013. aasta detsembrikuu number.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you