Page 1

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 8/2013 (14) OKTOOBER

ISSN 2228-1592

Kodune raamatukogu ei maksa praegu enam suurt midagi. Vananedes lõhnataju nüristub. Kindlustus päästab koduta jäämisest. Patsiendi vanus ei takista ravimist. Raudrohi on kaunis ja kasulik. Moekad kõnnikepid ja tasakaal. Isevärki asjad. Juustu tervislikum vend.


teema

Oktoober 2013 2

Lõhnad lapsepõlvest

M

äletan oma emaemast ehk mammast selgelt üht lapsepõlve jäänud lõhna ja maitset. Kui lapselapsed talle külla läksid, tegi ta lahti oma peeglikapi ukse ja võttis sealt paki küpsiseid, mida alati külakostiks pakkus. Et need asusid lihasvalude tarvis varutud tugevalõhnalise kampripiirituse pudeli kõrval, siis oli präänikutel tugev lõhn ja maitse man. Mammal oli neli last ja üheksa lapselast, vanematel neist omakorda järeltulijad. Omavahel nimetasime antut sõbralikult kampriküpsisteks. Ei ole vist inimest, kes ühel või teisel moel poleks kokku puutunud nn vanainimeselõhnaga. Kindlasti mäletavad ka praegused seeniorid oma lapsepõlvest seda tunnet. Tänases ajakirjanumbris kutsub nina-kurgu-kõrvaarst dr Viktor Solovjov meelde tuletama, kuidas lõhnas teie lapsepõlvekodu, teie koolimaja ja teie vanemad. Need on tugevad mälestused, mis saadavad meid kogu elu. Paraku elu jooksul lõhnataju nüristub, mis võib muuta inimese elustiili. Kui see ümbritsev odöör ümbruskondsetele ei meeldi, siis võivad tekkida suhtlusprobleemid ja teised ei taha enam eaka läheduses viibida. Tegemist on teemaga, millest pole meil palju räägitud ega kirjutatud, aga lõhn elab meie ümber ja keskel ning puudutab kõiki väga lähedalt. Samas ei taha ju keegi teisele otse öelda, et tema kodu või keha lõhn teda häirib. Seetõttu hakatakse inimest eirama. See on delikaatne ja ebamugav teema. Oleme üles märkinud ebameeldiva lõhna tekkimise põhjused. Muuseas, kas te teadsite, et mehed ja naised lõhnavad eri vanuses erinevalt? Lõhn on segu paljudest asjadest. Elukogenud inimesed räägivad, et neil, kes tunnevad asju ette ja oskavad sellepärast elus õigeid otsuseid vastu võtta, on seitsmes meel. Põhiliselt on välja toodud viis meelt: kuulmine, nägemine,

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus: Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, telefon 526 3578, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 60 000

Pension tõuseb järgmisest aastast Riigi majanduse areng, oodatust kiirem palgatõus ning tööpuuduse vähenemine võimaldab järgmisel aastal tõsta pensione keskmiselt 5,8 protsenti, teatas sotsiaalministeerium uudisteagentuurile BNS. Sotsiaalministeeriumi väitel on tegu viimase kuue aasta suurima pensionitõusuga. Keskmiselt kasvab pension 240 eurot aastas ehk 20 eurot kuus. Valitsus otsustas, et pensionide ligi kuueprotsendilist kasvu peab toetama ka pensioni tulumaksuvabastuse tõus, mis tähendab, et tulumaksuvaba tulu suurus pensionärile ulatub uuest aastast 4248 euroni aastas ehk 354 euroni kuus, teatas uudisteagentuur BNS. Praegu saavad pensionärid tulumaksuvaba tulu 4031 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmata ei säiliks keskmine pension tulevast aastast enam täies mahus maksuvabana. Tulumaksuvabastuse määra tõstmisega tõuseb maksuvabastus pensionidelt keskmise vanaduspensioniga samale pulgale – 354 euroni. Muudatus puudutab hinnanguliselt umbes 200 000 pensioni saajat.

haistmine, maitsmine ja kompimine. Neid kasutades saame aimu, mis meie ümber on. Kõneldakse ka kuuendast meelest ehk teadvusest. Meeli on veelgi, näiteks valumeel, tasakaalumeel, temperatuurimeel, aga need kas on või pole. Vahel on vaja teada, kas külmkapis seisnud piim kõlbab juua või mitte. Suur osa inimesi maitseb seda, mõned hoopis nuusutavad. Tänasest loost selgub, et lõhnataju on seotud pärilikkusega. Mina olen näiteks üliarenenud lõhnameele saanud oma isalt, kes samuti asju nuhutas.

K

unagi ei tasu kellegi suunas näpuga näidata, et tema lõhn on meile vastik. Vanarahvas ütles, et hindamine koormab, häbistamine tapab. See jõuab varem või hiljem meie endini. Ajakirjaartiklis on ilus näide sellest, kuidas lapselaps vanaisa elamises suurpuhastuse tegi. Kõik olid rahul. Nina pidi olema organ, mis kogu elu muudkui kasvab. Lõpuks aga võib tekkida olukord, et inimene ei tunne enam lõhna ega maitset. Minuga juhtus nii kasutatud nohuravimi tüsistuse tagajärjel. Ühtäkki seisin lõhnaõlide poes nagu kivi, millel on ükskõik, kas ta lebab solgis või asub keset õiteilu. Toit ei maitsenud, sest ma ei tajunud selle lõhna, mis on ju oluline isu tekitamisel. See oli talumatu aeg. Õnneks kõik taastus. vad ja Sügis on käes, viirused levivad d. hingamisteede katarrid laiavad. Hoidke ennast ja oma lähedasi!

TÄPSUSTUSED Eelmises ajakirjas ilmunud Eesti eakate ühenduste nimekirja juurde trükkisime sissejuhatuse, kus avaldasime kahtlust, et see nimekiri ei pruugi olla täielik. Palusime saata meile täpsustusi ja täiendusi eakate kooskäimiskohtadest ning anda teada muutustest, mis on seotud klubide, kooskäimiskohtade, kontaktandmete või eestvedajatega. Toome meile saabunud täpsustused ka 60+ lugejateni.

Eve Rohtla peatoimetaja

Tartu Rahvatervise- ja Loodusravi Ühing on tegevuse lõpetanud Endise Tartu Rahvatervise- ja Loodusravi Ühingu juhatuse liige Jüri Ilves andis teada, et seoses ühingu juhataja ja loodusraviarsti kaotusega on ühing oma tegevuse lõpetanud.

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013 ISSN 2228-1592

Viljandi Pensionäride Liitu juhib Jaak Värnik

Tellimine tel 617 7717, e-post: tellimine@60pluss.ee Oktoobris tellides 10 numbrit 10 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 9. novembril. Esikaanel Merle Karu joonistus.

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Seose uute valimistega taandas Viljandi Pensionäride Liidu endine kauaaegne vedaja Matti Raie juhatusest oma kandidatuuri ja liidu uueks juhiks valiti Jaak Värnik. Tema telefonid on 434 5071 ja 511 2583, e-post: jaak42@hot.ee

Ajakirja saab koju tellida z

617 7717

z

1 number 2 eurot

tel z e-postil tellimine@60pluss.ee z www.60pluss.ee Järgmine number ilmub 9. novembril 2013.

z

sõbrahind 10 numbrit 10 eurot

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee


kolumn

3 Oktoober 2013

Kus on Punamütsikese vanaisa? imeja, veefiltreerija või õhupuhastaja pähe määrivad. Selliseid eetikata hunte ootab varem või hiljem Punamütsikest kimbutanud hundi kurb saatus. Kuigi „Punamütsike” on muinasjutt ja kõik selles toimuv ei saagi päriselt juhtuda, oleks samal ajal armas küll, kui taoline põlvkondadevaheline side ja teineteise hoidmine ei oleks midagi enneolematut ja muinasjutulist. Oleks kena, kui emal oleks aega mõelda oma emale ja hoolitseda tütre eest, ja tütrel aega ja huvi minna vanaemale külla ja vanaemal … tegelikult on vanaema juba nii palju teinud, et ta võib rahulikult külalisi vastu võtta ning marjakooki süüa ja meejooki juua.

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

P

unamütsikesest kõnelev lugu on arvatavasti maailma tuntuim muinasjutt, millest on räägitud ja kirjutatud tuhandeid erinevaid versioone. Mõnes jutus näiteks ei pääsegi Punamütsike ja vanaema hundi käest eluga, mis on ju äärmiselt kurb, kuid enamasti lõpeb kõik siiski muinasjutuliselt hästi kas siis tänu Punamütsikese enda ettevõtlikkusele või tundmatuks jääda soovivale Jahimehele. Jättes kõrvale suuremad ja väiksemad muutused loo käigus, püsib üks selle põhiliin enamasti alati sarnasena. Nimelt kohtume Punamütsikese loos kolme põlvkonna naistega, kes üksteisest väga hoolivad. Ema muretseb, kas vanaemal on ikka midagi maitsvat hamba alla panna ja midagi tervislikku, millega kurku loputada. Emal on kodus muidugi käed-jalad tööd täis, sest isa me jutus ei kohta, ju ta on Soome tööle sõitnud, ning nii saadabki ta vanaemale manti viima oma väikse punase mütsiga tütre. Meie ees rullub sellisel moel lahti jutt söakatest naistest, kes elavad küll üksteisest kaugel, aga pole sidet kaotanud. Tüdruk ei hakka sugugi nurisema, et peab raske toidu- ja joogikorviga läbi metsa vanaemale külla minema, vaid võtab ohte trotsides tee jalge alla. Vanaema, pangem tähele, pole selles loos ju samuti abitu. Vastupidi, tal on oma majapidamine ja ta saab endaga hästi hakkama. Selles, et ta hundi usalduslikult tuppa lasi, pole samuti midagi väga eripärast, kui mõtleme näiteks tänapäevastele kaubahangeldajatele, kes väga varmalt vanemate inimeste teadmatust ära kasutavad ja neile mõne hirmkalli ning lõppkokkuvõttes kasutu tolmu-

A

ga üks küsimus on siiani vastamata ja muinasjutu tavalisemate ja erakordsemate sündmuste varju jäänud. Kus on vanaisa? Ema on oma kodus, vanaema oma kodus, Punamütsike on teel ühest majast teise ja isa on Soomes ehitaja. Vanaisa puudumisele sellest kenast loost ja ideaalsest sõbralikust maailmast, kus hundist jagu saadakse ja seejärel pidu peetakse, ei tundu olevat ühtegi põhjendust ega seletust. Aga mina mõtlesin, kohe tükk aega mõtlesin, ja välja mõtlesin. Vanaisa on see, kes seda muinasjuttu jutustab. Pilt kohe selgem, arusaadavam ja mõnusam, eks.

Kaupo Meiel Kaupo Meiel töötab Pärnu Postimehes ajakirjanikuna ja selle kõrvalt kirjutab luuleraamatuid, toimetab telesaates „Kirjandusministeerium”, teeb Vikerraadiole üle nädala päevakommentaare ja arvustab raamatuid kultuuriväljaannetes. Headele juttudele ja raamatutele, leiab ta, peab isegi kiire elutempo kõrval ruumi jaguma. Pole vahet, kas loete luuletusi, armastusromaane või põnevusjutte, peaasi, et loete. Raamatud avavad meile ukse, aga sisse minema peame ise ning see vaimne liikumine hoiab meid alati vormis. Sel sügisel on jõudnud lugejateni Kaupo neljas luuleraamat „Pursata Vesuuvile”.

City Motors teeb sissemakse Sinu eest, kui müüd oma vana auto meile. Talvekindla maasturi saad Peterburi teelt!

Duster hind alates

10 190 € www.citymotors.ee/dacia

Tallinn: Väike-Paala 1, tel 644 3336, Staadioni 1, tel 626 4070, info@citymotors.ee. Tartu: Jõe 9A, tel 736 7890, tartu@citymotors.ee. Dacia Duster: keskmine kütusekulu alates 5,0 l/100 km ja CO2 emissioon 130 g/km. Pilt on illustratiivne. Maastureid on laos piiratud koguses.

Saad palju, maksad vähe


kaja

Oktoober 2013 4

Lugeja arvab Oli esimene kokkupuude 60+ga, kui Videvik oma ilmumise lõpetas. Siis pakuti teid. Juhtusin Südameapteeki, kus nägin ajakirja. Palusin endale, et tutvuda. Kõik teemad olid väga huvitavad ja vajalikud. Suvekõrvitsa toidud olid väga head. Ootan huviga järgmist numbrit. H. L., Haabneeme, Harjumaa Ei-noh, jälle väga sisukas ja huvitav, asjalik ja õpetlik eakate ajakirja number! Isegi reklaam on vastuvõetavalt esitatud ja mõnele tervisemurelikule enam kui õlekõrs. Kena eakatepäeva kõigile eakaaslastele – meil Karksi vallas on seda hulk aastaid meeldivalt korraldatud ja loodan, et mujalgi samamoodi. Olav Renno, Karksi vald, Viljandimaa Olen lugenud 1. numbrist peale, väga meeldib! Olen saanud ja kasutanud paljusid nippe ja ideesid. Hille Väljaste, Tallinn Eriti meeldis Kadri Haavajõe „Veenilaiend on eluaegne kaaslane”, kus lahati probleemi põhjalikult ja esmakordselt selgitati tromboosiohu suurust ning püüti leevendada asjatut tromboosihirmu. Eha Vainomäe, Tartu Meeldis artikkel veenilaiendi kohta. Mul on olnud üks veenioperatsioon, lõigati ühel jalal, 13 haava. Nüüd ma tean, et trombiohtu see ei tekita. Aitäh toreda artikli eest arstile! Heljo Kaasikoja, Pärnu

Kõige rohkem meeldis „Tänuväärne suvine köögivili – kabatšokk”. Autor Sille Varblane oli nii lihtsalt ära seletanud, mis vahe on kabatšokil ehk suvikõrvitsal ja tsukiinil ehk suvikõrvitsal. Ja üldse ongi kõik teie köögirubriigi lood hästi kergesti mõistetavad ja lühidalt ära seletatud. Ma ei ole küll teie lehe tellija, aga mu ämmake tellib Virumaa Teatajat ja tema siis annab ka mulle lugeda. Ja et ma ise töötan raamatukogus, siis tutvustan ka oma lugejatele teie huvitavat lehte. Nele Tõnissoo, Torma, Jõgevamaa Proovisin kohe retsepte. Tuli maitsev välja küll! Lea-Maie Moks Väga meeldis artikkel „Pensionid ja sambad. Mis ja kuidas?” See sisaldas vajalikku teavet nii pensionäridele kui ka pensioni koguvatele inimestele. Milvi Savõkova, Kuressaare, Saaremaa Huvitav oli lugeda pensionist ja selle sammastest, kuigi minul, 80aastasel pensionäril teeb see meele kurvaks. Igal pensionipäeval panen natukenegi kõrvale, et koguneks selleks ajaks, kui enam üksi ei saa eluga hakkama. Kui oleks aeg hooldekodusse minna. Aga? Kurb on just see, et nulliti elu jooksul vanaduspäevadeks kogutud raha ja seda kaks korda, esimesena siis, kui kroon tuli, ja siis, kui kroon eurodeks ümber vahetati. Kord üht- ja siis teistmoodi. Nüüd peaks riik selle heastama nii, et hooldekodus peaks piisama pensionist. Järeltulevat põlve ei tohiks koormata juurdemaksuga. See on ülekohus ja suur kibestus hingele. Nella Tomband, Ubja, Lääne-Virumaa Artikli „Üksin(l)dus on sisemine seisund” alguses toodud vana targa nunna sõnad on praegu täiesti asjakohased – ei tahaks kunagi sõpradeta jääda. Olen 67aastane ja mul on 90aastane ema. Ta on väga tubli ja elutarkust jätkub jagamiseks. Leili Lendre, Karksi-Nuia, Viljandimaa

Huvitavat lugemist oli seekord palju, enam aga sain infot veenilaiendite uudse ravimisviisi kohta „Lõikuse asemel vahusüst”. Sain ka uusi retsepte kabatšoki kasutamiseks. Sööme seda iga päev küll pannile pandult, küll salatite ja tomatihoidiste hulka tükeldatult. Tiiu Ehrenpreis, Tääksi, Viljandimaa Artiklitest meeldis „Lõikuse asemel vahusüst”. Seda varianti pole enne pakutud, ikka nuga. Kogu ajakiri meeldis mitmekülgsete teema käsitluste poolest. Tasub alati lugeda – saab targemaks. Maaja Orgusaar Arvo Kreegipuu jutt pensionäripõlvest oli asjalik ja maakohaselt ilustamata, Sille Varblase nõuanded suvikõrvitsatoitudeks väga päevakohased ja tänuväärt. Helle Mikk, Viljandi

Oli hea lugeda ühingute nimesid, kes kõik tegelevad vanemate inimeste sotsiaalsusega. See on kindlasti vajalik info, sest paljud vanemad inimesed ei leia seda infot netist üles. Kerstin K. Seljataha on jäänud üks imetore ja soe suvi, mis oli nagu suur jalutuskäik päiksekiirte all. Sellest võis ka endale mõne killu põue pista, meenutamaks möödunud lilleilu ja linnulaulu. Eks iga hüvastijätt ole nukker, aga ees terendav sügis korvas selle meeldiva üllatusega, kui potsatas postkasti 60+. See väärib kiitust. Tore, et ajakiri on avaldanud seenioride kooskäimise võimalused, isegi maakondlikul tasandil. On väga oluline, et eakad kodust välja tuleksid. Paljusid vaevab rohkem hingeline tühjus kui materiaalne vaesus. Seltsingus koos käies teelauas unustatakse argipäeva mured, poliitikute enesekiitus, aga korraks ka seebiooperid. Teelauas istudes oleme ise aktiivsed. Helgi Kreek, Rakvere

Sattusin poolkogemata Võru Pensionäride Päevakeskusesse ja sain kingituseks teie ajakirja, millest mul varem aimugi polnud. Igatahes väga huvitav. Kahju, et eelmist numbrit ei sattunud lugema, mindki oleks väga huvitanud hambaproteeside teema. Lugesin väga vajalikku teavet pensionäride seltside, liitude ja klubide kohta. Tekkis tahtmine ennast sundida rahva sekka minema, et oma halli hargipäeva veidi rõõmsamaks muuta. Elan küll üksi, aga ega ma end väga üksildasena ka tunne, sest mulle meeldib raamatuid lugeda, vähesel määral käsitööd teha ja ristsõnu lahendada. Natuke rohkem suhtlust oleks küll vaja. Telefonist ja naabrinaisest jääb nagu väheks, tahaks uusi nägusid ja tutvusi ka vahelduseks. Sirje A., Võru Kõige enam meeldis mulle Viive Einfeldi lugu „Üksin(l)dus on sisemine seisund”. Lugesin seda targa nunna palvet mitu korda ja õppisin selle pähe. Kui me kõik suudaksime nende sõnade järgi oma elus käia, siis ei oleks ilmselt ka arusaamatusi noorte ja vanade vahel. Kuldne palve, mida peaksime kõik endale kordama. Reet N.

Tõeline pärl on psühholoog Viive Einfeldti kirjutis. Siin on vananemine ja see, kuidas sellega harjuda, nii ilusasti lahti mõtestatud. Minagi tegelen enesega, et lastel oleks kergem mind taluda. Minu soovitus eakatele: olge sallivamad ja ärge virisege nii palju! Heljo Juntson, Jaanikese küla, Valgamaa Lugedes Katrin Hommiku lugu „Koolimälestused kui varalaegas” meenub enda koolitee algus sõdadest räsitud Tallinnas. Polnud õieti vihikuid ega kirjutusvahendeid. Igal oli väike tahvel ja krihvel. Õpetajad olid väga sõbralikud, lugupeetud ja austatud. Huvitavad tunnid olid ka emakeeleõpetaja Jõeranna ja klassijuhataja Ekstraga. Viimane aga viidi otse tunnist Siberisse. Samas ma ei mäleta, et oleks olnud koolivägivalda. Astrid N., Viljandimaa


3. NOVEMBRIL SEENIORIDE ERIKRUIIS STOCKHOLMI LAEVAL BALTIC QUEEN! Kutsume kõiki seeniore Stockholmi 3.-5. novembril. Seekord seilame Tallinki ühe uuema laevaga M/S Baltic Queen. Teie meelt lahutab kruiisijuht Inda Kõiva ning loomulikult ei puudu ka üllatusesineja. Suurt populaarsust kogunud Stockholmi 2,5-tunnine laevaekskursioon algab otse sadamast, meie kruiisilaeva kõrvalt. Sõidame mööda Lidingö saarest, Stockholmi populaarsest piknikusaarest Fjaderholmist, möödume kuninglikust Vasa sõjalaevast, kuningalossist ja teistest huvitavatest vaatamisväärsustest. Stockholmi laevaekskursioon

20 €

/reisija

NB! Ekskursiooni kohtade arv on piiratud

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil grupid@tallink.ee www.tallink.ee

Grupi liikmele

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

(alates 10 inimest)

kruiis Stockholmi al.

43 €

/in.

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal • Grupijuhile on kruiis, õhtu- ja hommikusöögid TASUTA

al.

44.50 €

/in.

(tingimusel, et kajutis on 4 maksvat reisijat)

Hind sisaldab • kohta aknata neljakohalises B-klassi kajutis • 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal


kultuur

Oktoober 2013 6

Raamatukogu

suurt rikkust ei too Nõukogude ajal soetatud raamatukogu, mille alla olete omal ajal matnud sadu ja tuhandeid rublasid, maksab sageli praegu sama palju kui paar uut raamatut.

Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

I

gal palgapäeval käisite te raamatukaupluses. Kui vaja, siis seisite koguni tunde järjekorras, et osta Eesti Nõukogude Entsüklopeedia järjekordne osa või raamat „Maailm ja mõnda” sarjast. Elutoa riiulid ja kapid said peagi raamatuid täis ja need vallutasid isegi magamistoa. Palju sinna alla on raha läinud, ei tea keegi, kuid kindlasti sadu ja võib-olla isegi tuhandeid rublasid. Mida teha raamatutega aga siis, kui peate kolima tunduvalt väiksemale pinnale ja ei saa neid kõiki kaasa võtta. Või on nägemine nii kehvaks jäänud, et suurt lugejat teist enam pole. Antikvariaat OÜ juhataja Jana Loot soovitab inimestel, kes tahavad oma raamatukogust loobuda, võtta ühendust mõne antikvariaadiga või kasutatud raamatuid müüva poega, sest telefoni teel ei saa kellegi raamatukogule hinnangut anda ja see tuleb kohapeal ära hinnata. Ajalehtedes ja internetis on palju kasutatud raamatute ostukuulutusi, kuid neisse soovitab Loot suhtuda teatud ettevaatusega, sest pärast raamatute kätte saamist võib ostja maksmata kaduda ja mobiiltelefonil, millele helistasite, kõnesid enam vastu ei võeta. „Kindlam on kaupa teha inimestega, kes on pikemalt selles valdkonnas tegutsenud,” sõnas ta. „Veel parem, kui ostjal on oma pood, mis ei saa üleöö kuhugi kaduda.” Antikvariaat Loodi selgitusel makulatuuri ei osta ja kodunt viivad nad ära seetõttu üksnes need raamatud, mida neil on lootust maha müüa. Nõukogudeaegsest kirjandusest rääkides lähevad tema selgitusel hästi kaubaks kõikvõimalikud käsiraamatud. Suuremat raha võib loota ka raamatutelt, mis on trükivalgust näinud enne 1945. aastat. Ajast aega on hinnas olnud nahkehistöö. Kui rahahäda pole väga suur, siis soovitab Loot eakatel inimestel kaaluda sel-

Kaubaks läheb koolides olev kohustuslik kirjandus ja järjest suurem nõudlus on ka nõukogudeaegsetele lasteraamatutele.

RITA BRAKS, OÜ Biblio müüja

liste raamatute kinkimist lähedastele, sest raamat võib olla ka hea investeering. Loot selgitas, et kui praegu mõni raamat kokkuostjaid ei huvita, siis ei tähenda see, et aastate pärast huvi ei kasva. Lisaks raamatutele pakuvad eakamad inimesed antikvariaatidele ka vanu fotosid ja postkaarte. OÜ Biblio müüja Rita Braks ütles, et kuna nemad ostavad raamatuid kokku kõikjalt Eestist, siis saavad ka väga palju pakkumisi. Enamasti soovivad oma raamatukogust vabaneda vanemad inimesed, kes peavad kolima väiksemasse korterisse või hooldekodusse ja ei saa raamatuid kaasa võtta. Paljud põhjendavad raamatutest loobumist ka sellega, et nägemine ei võimalda enam lugeda ja nad ei taha, et raamatud üksnes tolmu koguksid. Rahapuudusel müüakse raamatuid harvem ja ega Braksi selgitusel ühest keskmisest, nii-öelda vanaema raamatukogust, suurt tulu ei tõusegi. Braks selgitas, et kuigi nad sõidavad

kliendi juurde koju, siis kõiki raamatuid ei nõustu nemadki ostma ega isegi tasuta kaasa võtma. Ostetakse üksnes seda, mida on lootust hiljem maha müüa. Tema kogemustele tuginedes läheb kaubaks koolides olev kohustuslik kirjandus ja järjest suurem nõudlus on ka nõukogudeaegsetele lasteraamatutele. Braks tunnistas, et mingit hinnakirja pole tal välja käia, kuid tõi lihtsa näite, et ühe ilusa lasteraamatu hind võib olla kaks või kolm eurot. Braks selgitas, et neil on Tartus kauplus, kuid nad müüvad kasutatud raamatuid ka internetis ja käivad laatadel. Kõige paremini on tema sõnul äri õitsenud Kuressaare Merepäevadel, kuid palju raamatusõpru külastab ka Türi lillelaata. 20 aastat Viljandis antikvariaati pidav Eve Link müüb päevas kolm või neli raamatut, mis näitab tema selgitusel, et kasutatud raamatute äri pole väga suur. Nõukogudeaegsest kirjandusest pole tema sõnul puudust, sest tiraažid olid


kultuur

7 Oktoober 2013

Hind 149 ₏ / 4 ÜÜd (kuni 31.10.2013)

Eriti hea hind 109 ₏ / 4 ÜÜd (3.11–19.12.2013) EV pensionitunnistuse ettenäitamisel

Kui soovite puhkust meie juures pikemalt nautida, siis vĂľimalik juurde osta Kuurortravipakett 25% soodustusega.

FOTO: DMITRI KOTJUH/JĂ„RVA TEATAJA

toona suured ja 30–40 aasta vanused raamatud on hästi säilinud. Samas on siiski erandeid. Kui teil on riiulis 1981. aastal ilmunud „Eesti rahvarþivad� kolm osa, siis vþite tasku pista sada eurot. Link selgitas, et kui antikvariaate huvitabki kodusest raamatukogust mþni ßksik raamat, siis see ei tähenda, et ßlejäänud kirjandus oleks väärtuseta. Kui inimene peab oma raamatukogust loobuma, siis soovitas ta ßhendust vþtta mþne vanadekodu, haigla, lastekodu vþi sþjaväeosaga ja neile raamatuid pakkuda. Järvamaa Keskraamatukogu peavarahoidja Eha Palm ßtles, et nþukogudeaegset kirjandust pakutakse sageli, kuid nad peavad sellest ära ßtlema, sest kogus on need raamatud juba olemas. „Nþukogude ajal saime ka ise rohkem raamatuid osta ja seetþttu selle aja kirjandusest enamasti puudust ei ole,� sþnas ta. Palm tunnistas, et enamasti kßsivad lugejad raamatuid, mis on trßkivalgust näinud hiljuti. >> lk 8

Paljud lugemishimulised inimesed on endalt kßsinud, mida teha raamatutega siis, kui tuleb kolida tunduvalt väiksemale pinnale ja ei saa neid kþiki kaasa vþtta. Vþi on nägemine nii kehvaks jäänud, et suurt lugejat teist enam pole.

INFO Eesti Hoiuraamatukogu Suur-Sþjamäe 44A, Tallinn Telefon 646 5202 E-mail: info@ hoiuraamatukogu.ee

SEENIORITE REISID HELSINGISSE OPWFNCSJM Meile nii tuttav Helsingi pakub ikka ja jälle ohtralt uusi elamusi. Helsingi täidab paljude ootused, sest seal jagub nii kultuuritempleid, ostuvþimalusi kui ka meelelahutust.

Viking Line ja EXITravel&Training kutsuvad ainulaadsele ja enneolematule SEENIORITE REISILE. Helsingis on säilinud ßle 20 kultuuriajalooliselt tähelepanuväärse pargi, mis pakuvad imelisi elamusi. Pärastlþunal sþidame kþik Helsingi Rahvusvahelisse MESSIKESKUSESSE, kus toimub kaks suurt messi: KÄSITÖÖMESS ja MAAMESS. Messilt saab osta tÜÜvahendeid ja tarvikuid.

KĂźsige programmi ja lisainfot tel 620 7676 vĂľi e-postil info@etreening.ee

4PPEVTIJOE

99 â‚Ź

kehtib käesoleva kuulutuse ettenäitamisel. Tavahind 150 ₏.

HINNAS: tNFFMFPMVLBTTÙJU 5BMMJOOo)FMTJOHJo5BMMJOOtUVOEJ linnaekskursiooni mugavas bussis tNFTTJQÇÇTFtQÇÇTFLÇTJU××NFTTJMFKB NBBNFTTJMFtIPNNJLVLPIWKBSJLLBMJL CVÿFUÙIUVT××LtFFTUJLFFMTFHJJEJ KBS�INBKVIJUFFOVT


kultuur

Oktoober 2013 8

FOTO: TOOMAS HUIK/POSTIMEES

Eesti Hoiuraamatukogu on üks väheseid kohti, mis on nõus kogu raamatukogu vastu võtma. Peavarahoidja Kalju Tammaru sõnul peaksid neile toodavad raamatud normaalses seisukorras olema.

NÄGEMISE KONTROLL PRILLIDE TELLIJATELE TASUTA! TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1a, tel 731 9155; TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593; Kesklinna Keskus, Küüni 7, tel 744 1167.

VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343. NARVAS: Maxima XX, Kreenholmi 52, tel 356 0197; Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41. JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575.

Kui inimene peab oma raamatukogust loobuma, siis soovitan ühendust võtta mõne vanadekodu, haigla, lastekodu või sõjaväeosaga ja neile raamatuid pakkuda.

Pakkumine kehtib pilliraamide ja klaaside koosostul kuni 30.11.2013

EVE LINK, Viljandi antikvaar

Et inimestele vastu tulla, korraldas raamatukogu mõned aastad tagasi tasuta raamatulaatasid, mis tähendas, et ühed inimesed said üleliigsetest raamatutest lahti ja teised tasuta lugemist. Kuna inimesed tõid enamasti ühtesid ja samu raamatuid, siis kogunes neid laadale rohkem kui oli soovijaid ja seetõttu laatadest loobuti. Praegu on Järvamaa Keskraamatukogu fuajees üks riiul, kuhu inimesed saavad kodunt üleliigseid raamatuid tuua ja teised neid sealt tasuta võtta. Palm mõistab, et paljudele inimestele tähendab oma raamatukogu palju rohkem kui lihtsalt hunnik raamatuid. Iga raamatuga on seotud mingi mälestus, paljud armsad käed on neid sirvinud ja silmad lugenud, seega on täiesti vastuvõetamatu, et raamatud lähevad vanapaberiks. Üks väheseid kohti, mis kogu teie raamatukogu on nõus vastu võtma, on Eesti Hoiuraamatukogu. Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru ütles, et inimesed toovad neile aastas kümneid tuhandeid raamatuid. Tammaru selgitas, et kui raamatud on inimese kodus olnud juba aastakümneid, siis paljudel tekib nendega eriline side ja inimene ei taha mõeldagi, et ühel päeval visatakse tema raamatud prügikasti. Seetõttu ei soovigi nad kirjanduse vastuvõtmise eest tasu, vaid, et raamatud jõuaksid taas kellegi öökapile. Samas tunnistas Tammaru, et kõik saabuvad raamatud sorteeritakse ja need mida raamatukogudele vaja ei lähe, rändavad siiski vanapaberi hulka. Siingi lohutab Tammaru raamatute omanikke, et see ei tähenda raamatute prügimäele viimist, vaid tänu taaskasutusele saavad neist uued raamatud, ajakirjad ja ajalehed. „Sinna pole midagi parata, sest pärast trükimasina leiutamist on suur osa trükitud materjalidest loodud hävimisele.” Tammaru pani inimestele südamele, et kui nad neile raamatuid toovad, siis need peaks ikka normaalses seisukorras olema. „Mõnda raamatut vaadates tekib küll kahtlus, et see on sõna otseses mõttes panni alt võetud.”

Kolm raamatut maksavad sada eurot Üks kallimaid ja lihtsamini müüdavaid nõukogude ajal ilmunud raamatuid atuid on at, 1981. „Eesti rahvarõivad”, Tallinn, kirjastus Eesti Raamat,

OÜ Hansamets OSTAME: Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

MAJANDAME METSA KÕIKJAL EESTIS!

www.hansamets.ee

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalõikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Võsalõikus

Tel 506 0777

Allikas: Antikvariaat OÜ juhataja Jana Loot


kultuur

9 Oktoober 2013

Raamatu suurim vaenlane on teip tiit.reinberg@jt.ee

OÜ Mandragora juhatuse liige Ene Sarap nägi alles hiljuti ühes Tartu antikvariaadis iga raamaturestauraatori õudusunenägu. Üks inimene oli sinna müüki toonud vanad eestikeelsed aabitsad. Kuna ühe aabitsa selg oli aga katki ja inimene ei tahtnud katkist raamatut antikvariaati tuua, siis oli ta sinise ehitusteibiga raamatut parandanud. Kui taas tuua võrdlus hambaraviga, siis see oleks sama, kui haiget tegev hammas haamriga välja lüüa. Sarapi selgitusel tuleb kõigepealt rääkida raamatute õigest hoidmisest, sest siis on hiljem parandamisega palju vähem tööd. Raamatute pika eluea puhul on tähtis, et nii suvel kui ka talvel on toas ühtlane temperatuur ja niiskustase. „Kõige hullem on, kui temperatuur kiiresti tõuseb või langeb,” lisas ta. Kui võimalik, siis ei tasu raamatuid ka otsese päikesevalguse kätte jätta, elutoas on selle vastu sageli raske võidelda, sest raamatute pikema eluea pärast ei taha keegi ka pimedas elada. Väga oluline on see, et raamaturiiul ei oleks radiaatorile või ahjule liiga ligidal. Paberi üks suuremaid vaenlasi on tolm ja seetõttu tuleb raamatutelt tolmu võtta, kuigi kõrgel asuvate riiulite puhul võib see tunduda mõttetu (keegi ju ei näe sinna) ja tülikas. Mitte mingil juhul ei tohi seda teha aga märja lapiga. Kui te raamatuid ei loe, siis teatud aja tagant võiksite neid lihtsalt lapata, sest raamatu vahele võivad ennast elama sättida koid või mõned teised putukad ja siis on väga oluline kahjutööle võimalikult kiiresti jaole saada. Raamatu eluiga oleneb sellestki, kuidas see riiulile on asetatud. Enamasti hoitakse raamatuid püstises asendis, kuid Sarap soovitab raskemad raamatud riiulisse panna pikali, et kaitsta raamatu selga. Isegi siis, kui te oma raamatuid nagu silmatera hoiate, teeb aeg siin oma töö ja need vajavad ühel hetkel kohendamist. Siingi on raamatud inimestega väga sarnased. Võite terve elu süüa tervislikku toitu ja teha sporti, kuid kõrgemas eas on arstiabi ikka vaja. Sarapi selgitusel on restauraator raamatule sama, mis inimesele arst – tema töö aitab küll eluiga pikendada, kuid ei muuda patsient surematuks, olgu arst nii andekas kui tahes. Sarapi töökogemus on näidanud, et kui inimene hakkab ise raamatut parandama, siis enamasti haaratakse esimese asjana kätte teibirull. See tähendab aga nii saatusliku viga, et isegi restauraator ei suuda >> lk 10

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking! KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (alates 5 ööpäevast) 20.–27.10. Hind alates 37.10 € / inimene / ööpäev (tavahind 53 € / inimene / ööpäev)

Eripakkumine „KULDNE SÜGIS” (3 päeva, 2 ööd)

Hind alates 90 € / inimene. Pakett kehtib kuni 31.10 Paketti kuulub: Ŵ majutus kaheses toas (2 ööd) Ŵ 2 hommikusööki, 2 õhtusööki Ŵ hommikumantlid toas Ŵ hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri Ŵ saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel

Lisainfo info@viiking.ee või tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt) 449 0505 (müük) Spaa Hotell Viiking Sadama 15, Pärnu

SÜGISPUHKUS VIIKINGIS (2 päeva, 1 öö) Hind alates 45 € / tuba. Pakett kehtib 14.–27.10.2013 Paketti kuulub: Ŵ ööbimine Ŵ hommikusöök Ŵ üllatus toas ootamas Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Sinu südame SPAA

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES

Tiit Reinberg

Kui teil valutab hammas, siis te ei hakka seda ise puurima ega sinna plommi paigaldama, vaid lähete hambaarsti juurde. Ka katkist raamatut ei tasu ise parandada, vaid tuleb spetsialistilt abi paluda.

OÜ Mandragora juhatuse liikme Ene Sarapi sõnul aitab restauraator küll raamatu eluiga pikendada, kuid ei muuda teda surematuks.

Seeniorkaarte väljastab Swedbank AS. Tutvuge kaardi kasutamise tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.


kultuur

12 kuldmedalit ja 20 hõbemedalit; 40 tunnustust ja diplomit

Liigeseid tugevdav ja lihaseid värskendav vedelik Saamislugu Enam kui 150 aasta eest valmistasid kolm aadliku - vennad Kwizdad - hobuste kiireks taastumiseks mõeldud vahendi, mis leidis kiiresti tee Austria-Ungari õukonna tallidesse. Kuna vahend oli oma toimelt imepärane, pälvis see kiiresti ka rahvusvahelise tunnustuse. Omal ajal kasutati Restitutions-Fluidi Inglismaa kuninganna ja Preisi kuninga tallides. Kwizda oli keiserlik-kuningliku Austria-Ungari ja ka kuningliku Rumeenia õukonna varustaja, neist esimesele tarniti vedelikku 1878. aastast ja teisele 1885. aastast alates. Sellest geniaalsest retseptist sai alguse vendade Kwizdade ettevõte Kwizda Pharma, mis on praeguseks kasvanud Austria üheks edukamaks ravimifirmaks.

Tänapäev Tänapäeval hindavad vanemad inimesed Restitutions-Fluidi kui “vana ja väärikat imerohtu”, millega hõõrusid oma liigeseid juba nende vanavanemad. Noorematele soovitatakse Austria Alpides siiani pärast pikka suusapäeva väsinud jalgade määrimiseks Kwizda Restitutions-Fluidi. Kwizda Restitutions-Fluid jahutab, lõõgastab ja ergutab koormusest väsinud lihaseid ja liigeseid. Restitutions-Fluid ei määri ega kleebi ning imendub kiiresti, tehes lihased ja liigesed erksaks ning värskeks.

Kasutamine Kanda nahale lahjendamata kujul või veega pooleks lahjendatuna. Hõõruda tugevasti mõne minuti jooksul. Võib kasutada ka kompresside tegemiseks. Sel juhul tuleb vedelikku lahjendada kolme kuni nelja osa veega. Hoiduda silma ja limaskestadele sattumast. Välispidiseks kasutamiseks. Ei sobi alla 7-aastastele lastele.

Koostis

J

25m0 l

ak

a

P U D EL s!

R

ku

u

S UU

Vesi, denatureeritud alkohol, ammoniaak, kõrvenõgese ekstrakt, etüüleeter, kamper, rosmariini-õli, limoneen, kumariin, värvaine CI 75810 (klorofüll).

a b k

Tootja: Kwizda Pharma, Austria Esindaja Eestis: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4, Tartu. Tel 7 338 080. MÜÜGIL APTEEKIDES

tehtud kahju enam heastada. „Teibiliim imbub paberisse ja seda on väga raske ilma kahjustusteta kätte saada.” Üks nõuanne, mida Sarap on nõus isetegijatele andma, on see, et kui raamat on läinud hallitama, siis tuleb viia ta suvel päikese kätte tuulduma. Et kasu asemel kahju ei tuleks, soovitab ta nagu iga teise töö puhul enne spetsialistiga nõu pidada. Enamasti pole inimestel raamatu korrastamiseks teadmisi ja vahendeid ning seetõttu tuleb töö siiski asjatundjatele jätta. Mandragora spetsialistide juurde ei tooda mitte üksnes raamatuid, vaid ka väga palju taludokumente ja -kaarte, fotosid ning tunnistusi. Raamatutest toovad inimesed restaureerimisse kõige rohkem piibleid. Sageli on need koos inimestega Siberis ära käinud ja tühjale leheküljele on kirja pandud suguseltsi olulised sündmused. Sellised raamatud on perekonna reliikvia ja kui enamasti on need suguvõsa vanemate inimeste käes, siis restaureerimise kulud kannavad noored, et neil oleks võimalik kunagi see oma lastele ja lastelastele edasi anda. „Sageli on see probleem, et vanaemale või vanaisale pole midagi kinkida. Mõne sellise raamatu kordategemine läheb vanainimesele aga väga hinge,” lisas ta. Kui palju ühe raamatu korrastamine maksma läheb, on Sarapi selgitusel väga raske öelda, sest see sõltub tööde keerukusest ja mahust, kuid kindlasti pole tegemist lõbuga, mida üksnes rikkurid endale lubada saavad. Mandragora pole Eestis ainus firma, kus osatakse raamatuid taastada, kuid Sarapi selgitusel tuleb enne sellise töö tellimist veenduda, et annate oma kalli trükise spetsialisti kätte. Üks kvaliteeditunnuseid on see, kui firmal on ette näidata Muinsuskaitseameti tegevusluba. FOTO: SILLE ANNUK/POSTIMEES

Grand Prix Pariisi maailmanäituselt 1900

Oktoober 2013 10

Moodne tehnika muudab raamatu surematuks Kui tahate, et teile oluline raamat, foto või postkaart oleks ka lapselapselapselapselapsele lugeda ja vaadata, siis kindlam viis selleks on teha paberkandjast digitaalne koopia. See tähendab, et vajalik materjal skaneeritakse arvutisse ja seda saab internetti kõikidele lugemiseks ja vaatamiseks üles riputada või säilitada CDplaadil või mälupulgal. Kui fotod ja postkaardid saab digitaliseerida enamikes fotostuudiotes, siis raamatu digitaliseerimine on juba palju aeganõudvam ja keerulisem töö. Raamatu digitaliseerimise teenust saab osta ka Eesti Rahvusraamatukogust. Rahvusraamatukogus käib raamatute digitaliseerimise töö iga päev ja kui varem said paljusid eriti haruldasi raamatuid lugeda üksnes valgete kinnastega töötajad, siis nüüd on tänu DIGARile need kõigile huvilistele mõne hiirekliki kaugusel. Nimelt tuleb internetis rahvusraamatukogu kodulehel minna digitaalsesse arhiivi ehk DIGARisse ja hakata sealt huvitavat materjali otsima. Lisaks raamatutele võib näha palju vanaaegseid postkaarte, ajalehti ja ajakirju. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi osakonna vanembibliograaf Ilmar Kopso julgustas kõiki inimesi, kes arvuti kasutamisega vähegi hakkama saavad, DIGARit kasutama, sest sealt leiab väga palju vana kirjandust, mis on kõigile tasuta lugemiseks. „Mingeid keerulisi programme ei pea selle jaoks arvutis olema ja kellel pole nägemine kiita, siis teksti saab ka suurendada,” selgitas ta.

Enamasti pole inimestel raamatu korrastamiseks teadmisi ja vahendeid ning seetõttu tuleb töö siiski asjatundjatele jätta. OÜ Mandragora restaureerib ka kultuuriväärtusi. Pildil Tartu Peetri kirikust leitud pereraamatud.


turvatunne

11 Oktoober 2013

FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

Kindlustus päästab võlaorjusest ja koduta jäämisest Üks väga must päev ja oma ülejäänud elu peate mööda saatma võlaorjuses või sootuks ilma oma koduta. Selle ära hoidmiseks on abi kindlustusest.

Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

E

ve Hallimäe, 61aastane Türi elanik on üks neist inimestest, kes usub Murphy seadusesse, et kui kindlustusleping läbi saab ja sa uut ei sõlmi, siis ongi õnnetus majas. „Mul on vist kohe kõik asjad kindlustatud,” sõnas ta. Paar korda on tal elu jooksul kindlus-

tusest ka abi olnud, kui on vigastada saanud. „Sageli kirutakse kindlustusi, kuid need paar korda, kui minul on abi vaja olnud, olen seda ka saanud,” sõnas ta. Kuna probleeme hüvitise saamisega pole olnud, siis on Hallimäe truuks jäänud ühele kindlustusfirmale ja mõne euro säästmise pärast ei taha firmat vahetada. „Kindlustuse puhul on usaldus väga tähtis ja kuna mina oma kindlustusmaaklerit

UKSESA LONG

>K: </ dm,:Eh^Dmm< ^ŝƐĞͲũĂǀćůŝƐƵŬƐĞĚ ŬƵŶŝ ͲϳϬй DĞdžŝŶĂůƟĐKm>ĂŽϭϮͲϱWćƌŶƵƚĞůϰϰϯϭϱϭϴʹZϵʹϭϴ>ϵʹϭϱ

www.mexin.ee

TEAVE Erapooletut teavet kindlustuse ja teiste rahaasjade kohta saab internetilehelt minuraha.ee, mis on finantsinspektsiooni hallatav veebileht.

OSTAN ANTIIKI JA VANAVARA Mööbel ja tarbeesemed, maalid ja graafika, hõbe- ja kuldesemed, mündid ja paberraha, märgid, raamatud jm huvitavad vanad esemed.

Küsige julgelt nõu, kui soovite müüa!

Tel 5564 3635, 443 0044

usaldan, siis olen ka sellele firmale kindlaks jäänud,” lisas ta. Hallimäe tunnistas, et eks oma osa on siin ka mugavusel, sest kindlustusmaakler täidab kõik vajalikud paberid ja temal on vaja üksnes arve tasuda. Hallimäe tunnistas, et kindlustuslepingut sõlmides pole tema kõiki peenes kirjas olevaid tingimusi jõudnud läbi lugeda ja kardab, et samamoodi on käitunud paljud inimesed. „Enamasti on seal ka keerulised juriidilised terminid, millest tavainimene ei pruugi arugi saada,” sõnas ta. Hallimäe soovitabki kindlustust valides eelistada suuri ja tuntud firmasid, sest telerist on ta näinud juhtumeid, kuidas mõni tundmatu firma on püüdnud kliendil nahka üle kõrvade tõmmata. Ta usub, et suured ja tuntud firmad ei julge oma hea mainega riskida ja kui inimesel juhtub õnnetus, siis makstakse talle ka hüvitist, mitte ei hakata otsima paragrahvi, mille taha pugeda. Ergo kindlustuse müügikonsultant Kaie Juul on seda tööd teinud 35 aastat ja teab rääkida, et varem oli klientidega palju näost näkku suhtlemist, kuid nüüd sõlmitakse rohkem lepinguid internetis ning telefoni teel. See on mugav ja hoiab aega kokku, kuid teatud aja tagant soovitab Juul astuda kindlustusfirma kontorisse sisse ja seda just eakamatel inimestel. >> lk 12


turvatunne

Oktoober 2013 12

EESKUJU Seesam Insurance AS Paide kontori müügiesindaja Heli Kivirand ütles, et tema seaks eakaid kliente noortele eeskujuks. „Eakamad inimesed juba enamasti teavad, mida nad tahavad, ja nad võtavad vaevaks esindusse kohale tulla ega kiirusta otsuse langetamisega,” sõnas ta. Kivirand selgitas, et eakamad inimesed on ka hinnatundlikumad ja sageli võtavad nad mitmest kindlustusseltsist pakkumise, et saada parim hind. Ta on tähele pannud, et kõige rohkem kindlustavad eakad oma kodu ja välismaale minnes teevad kindlasti reisikindlustuse.

Ergo kindlustuse müügikonsultant Kaie Juul soovitab astuda kindlustusfirma kontorisse sisse ja seda just eakamatel inimestel. FOTO: DMITRI KOTJUH/JÄRVA TEATAJA

„Kindlustus on tegelikult väga keeruline valdkond ja kui inimene tuleb juba siia kohale, siis ta süveneb sellesse teemasse,” sõnas ta. Kui sageli keskendub klient kindlustuslepingut sõlmides üksnes selle hinnale, siis Juul soovitab samas ka vaadata, millist kaitset oma raha eest saadakse. „Loomulikult on kõige kasulikum võtta alati nii-öelda täispakett, kuid arvestama peab ka kliendi rahalisi võimalusi ja seda eriti eakate hulgas,” lisas ta. Oma kodu nimel on suur osa eakaid terve elu rasket tööd teinud, kuid mitte kõik ei mõtle sellele, mis neist siis saab, kui nad mõne õnnetuse tõttu kodu kaotavad. Ega ka sellele, kuidas kodu näiteks loodusõnnetusest või veeavariist taastada. Juul soovitab esimese asjana kodukindlustuse teemal rääkida lähedasega, kes eaka inimese kodu tema surma järel pärib. Võib-olla on pärija nõus kohe oma tulevase vara ise kindlustama. Kodu kindlustamise teemal ei saa Juuli selgitusel kõikidele eakatele ühesugust nõu anda, vaid tuleb lähtuda iga inimese ja tema kodu erinevustest. Maal oma majas elaval inimesel soovitab Juul kindlasti kodu tulekahju vastu kindlustada, sest kui kahjutuli lahti pääseb, siis sageli tähendab see koduta jäämist. Raha kokkuhoiuks soovitab Juul sõlmida kodukindlustuse suure omavastutusega, mis tähendab väiksemaid kuumakseid. Korteris elaval inimesel soovitab Juul

ASENDAMATU MUGAVUS KÜLMADES TINGIMUSTES!

KOMPLEKT

TAMREX soe aluspesusärk

(SÄRK + PÜKSID)

art 7191 - meeste mudel art 7192 - naiste mudel

HIND 29.- € Soe Poly Dacron kangast aluspesusärk talletab ideaalselt kehasoojust, juhib niiskuse kehapinnalt eemale ja hoiab keha kuivana. Väga pehme, mugav ja veniv materjal.

-20%

TAMREX pikad aluspesupüksid

Materjal: 100% Poly-Dacron.

art 7112 - meeste mudel

Värvus: tumehall

art 7113 - naiste mudel

=44.- €

HIND 26.- € Soojad Poly Dacron kangast aluspesupüksid talletavad ideaalselt kehasoojust, juhivad niiskuse kehapinnalt eemale ja hoiab keha kuivana. Väga pehme, mugav ja veniv materjal. Materjal: 100% Poly-Dacron. Värvus: tumehall

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2013 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

HAAPSALU Ehitajate 2a

VALGA Vabaduse 39

PAIDE Pikk 2

NARVA Tallinna mnt 19c


turvatunne

13 Oktoober 2013

mõelda sellele, et kui tema korteris lõhkeb toru või ununeb kraan lahti ja vesi ujutab üle naabri korteri, siis tuleb temal naabri remont kinni maksta. „Isegi kui alumisel naabril on kindlustus ja tema teie käest seda raha ei nõua, siis kindlustusfirmal on õigus hüvitatud kahjusumma süüdlaselt välja nõuda,” selgitas ta. Sellise ootamatu väljamineku vastu aitab, kui on valitud vastutuskindlustuse kaitse. Kodu kindlustamine on eakatel väga oluline ka seetõttu, et kui noor inimene saab pangast laenu võtta ja sedasi oma elamise uuesti korda teha, siis eakatele sageli laenu ei pakuta. Teine oluline teema on reisimine. „Mul endal üks laps elab Soomes ja teine Brüsselis, mistõttu tean, et eakad reisivad tänapäeval üksnes seetõttu varasemast palju rohkem, et lapsi ja lapselapsi näha,” sõnas ta. Kuigi ülelahe asuv Soome ei tundugi enam paljudele eestlastele välismaana, siis ilma kindlustuseta ei soovita Juul sinna mingil juhul minna. „Soomes on väga kallis tervishoiusüsteem ja kui te seal arstiabi vajate, võib see väga kalliks maksma minna.” Kui reisikindlustuseks raha ei jätku, soovitab Juul tõsiselt sõidu ära jätmist kaaluda, sest üks välismaa haiglaarve ka kergekujulise terviserikke korral võib olla suurem kui meie eaka mitme aasta pension. „Kindlustamata reis võib tähendada seda, et lõpuks jääte oma kodust ilma, et sealsed ravikulud kinni maksta.”

Kuna paljudel eakatel inimestel on oma auto, ei pääse nemadki üle ega ümber liikluskindlustusest. Et liikluskindlustuselt säästa, tuleb Juuli selgitusel selle peale mõelda juba auto ostmisel, sest erinevatel automarkidel on kindlustusmakse erinev. Juul tunnistas, et kindlustuse müüjana peaks ta kõiki müüdavaid tooteid soovitama, kuid näiteks õnnetusjuhtumi kindlustust ta igale eakale ei paku. Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud eelkõige noorematele inimestele, kes käivad tööl ja kellel on laenud ning liisingud. Kuigi meie riigis ei tohi kedagi soo, nahavärvi ega vanuse tõttu diskrimineerida, siis elukindlustust saab teha kuni 70 aastane inimene. Mida kõrgem vanus, seda suurem on igakuine makse. Samas mõjutavad kindlustusmakse suurust ka tervis, elustiil ja isegi amet. Compensa Life Vienna Insurance Group SE müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollomi selgitusel on parim soovitus nii vanematele kui ka noorematele inimestele, et nad tuleksid ja räägiksid oma soovidest. Kui ühes kindlustusfirmas oma soovidele vastavat pakkumist ei saa, siis ei tasu kohe käega lüüa, vaid minna ja küsida teisest firmast. Kuigi elukindlustust sõlmivad Eestis vaid viis firmat, on nende pakutavad lahendused üsna erinevad. Kollom selgitas, et kindlustuse maailm on mitmekesisem kui sageli arvatakse ja tihtipeale inimesed ise ei teagi kõiki oma võimalusi.

Kuidas valida kindlustust? Internetis on mitmeid lehekülgi, kus kindlustuskalkulaator võrdleb erinevate kindlustusfirmade pakkumisi ja saate sealt valida endale soodsaima. Väga suured erinevused on näiteks tavalise liikluskindlustuse sõlmimisel, kus erinevate kindlustusfirmade pakkumised erinevad kümnetes protsentides. Seega võib aastas üksnes autokindlustuse pealt kokku hoida kümneid eurosid. Loo autor sisestas Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel olevasse kindlustuskalkulaatorisse enda- ja auto andmed. Viie aasta vanusele Toyota Corollale soodsaim aastane kindlustus oli 55 eurot ning kallim üle saja euro. Kindlustusmakse (eurodes) BTA 59,65 Ergo 100,24 Gjensidige 80,77 If 55,87 Inges 66,72 Salva 60,98 Seesam 55,11

Kui ühes kindlustusfirmas oma soovidele vastavat pakkumist ei saa, siis ei tasu kohe käega lüüa, vaid minna ja küsida teisest firmast.

MERLE KOLLOM, Compensa Life Vienna Insurance Group SE müügi- ja kliendihaldusjuht


tervis

Oktoober 2013 14

Lõhnataju muutub aastatega Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

K

uigi enim kannatavad vananemisega nägemine ja kuulmine, on võimalik neid puudujääke kompenseerida prillide või kuulmisaparaadiga. Lõhnameelt sel moel ei ravi ega asenda. Medicumi ja Fertilitase kliiniku ninakurgu-kõrvaarst dr Viktor Solovjov soovitab igapäevast kodust lõhnatesti ehk hinnata toidu kvaliteeti selle lõhna järgi. „Võtke endale iga päev aega proovida oma lõhnataju looduses ja nuusutada ajas muutuvat lõhna. Kevad ja sügis, hommik ja õhtu, lapsed ja lähedased, kõik nad lõhnavad erinevalt ja äratavad meis erinevaid tundeid ja mälestusi,” julgustab ta. „Tuletage meelde, kuidas lõhnas teie lapsepõlvekodu, teie koolimaja, teie vanemad. Need on tugevad mälestused, mis saadavad meid läbi elu.” Sama vajalik on tema hinnangul otsida tuttavate lõhnade kõrval ka uusi odööre, elamusi ja olukordi. Ka vanemas eas. „Võtke lihtsalt selleks aega. Võite tõeliselt üllatuda oma tajude paranemise üle.”

Osaline või täielik lõhnataju kadu? Lõhnatunne on osa meie keemilisest tajusüsteemist. Lõhnad on väikesed molekulid, mis kergesti erituvad ja lendlevad, stimuleerides ninna sattudes ka meie lõhnasensoreid. Kui signaal jõuab ajju, mõistame, mille lõhnaga on tegemist. Eakamate inimeste lõhnataju vähenemine on normaalne. Paljud neist ei ole selle kadumisest isegi teadlikud, sest muutused leiavad aset sujuvalt mitme aasta vältel. Inimese lõhnataju hakkab muutuma oluliselt kehvemaks pärast 60. eluaastat. USA rahvusliku terviseinstituudi veebikülje andmeil on naistel lõhnataju veidi parem ja vähemalt esimesel viiel aastal pärast 60. sünnipäeva see suuri probleeme kaasa ei too – ainult üks kuni kaks protsenti kuni 65aastastest tunnistasid, et nende lõhnataju on muutunud kehvemaks. Kui lõhnatajumine halveneb, võib see olla lihtsalt tüütu, aga see võib viidata ka tõsisemale haigusele. Lõhnataju võib kaduda osaliselt või täielikult. Mõnikord hakkab inimene tundma halbu lõhnu,

Inimene suudab ninaga eristada tuhandeid lõhnaaineid. Vananedes lõhnataju nüristub. See võib muuta ka inimese elustiili. Tekkida võivad suhtlusprobleemid, väheneb erinevate tegevuste nautimine ja teised ei taha enam sinu läheduses viibida. Tagajärjeks võib halvimal juhul olla lausa isoleeritus.

mida tegelikult ei olemas. Täielik lõhnataju kadumine on väga haruldane. Veebileht longevity.com seletab lahti erinevad vaeglõhnatajumise ulatused. Eaga kaasnev vaeglõhnatajumine on presbüosmia ja seda pole arstide sõnul võimalik ennetada. Osaline lõhnataju kadumine tabab siiski üsna paljusid eakaid. See võib samuti olla ajutine ning ravitav. Kui inimene ei tunne teatud lõhnu, nimetatakse seda hüposmiaks. See on sagedasem inimestel, kes põevad sagedasti ülemiste hingamisteede viirushaigusi või kel on ninakinnisus. Tavaliselt on see ajutine ja kaob tervenedes. Kui inimene üldse lõhna ei tunne, nimetatakse seda anosmiaks. Seda võib ette tulla peatrauma järgselt, mis tabanud ninapiirkonda. On teada juhtumeid, kus anosmia tekkis autoõnnetuse, kroonilise ninainfektsiooni või põskkoopapõletiku järel. Mõningal juhul on see seotud vananemisega. Harvadel juhtudel on see päritav.

Kolmas lõhnataju muutuse liik on aroomide tajumise muutus. Seda nimetatakse düsosmia. Seni meeldivaks peetud lõhnad on järsku vastikud. Mõnikord kaasnevad sellise lõhnataju muutusega ka peavalud, pearinglus, õhupuudus ja ärevus. Kui aga inimene tunneb lõhna, mida olemaski pole, nimetatakse seda fantosmiaks. Millega täpsemalt tegu on, selle üle otsustab nina-kõrva-kurguarst. Dr Viktor Solovjov soovitab pöörduda arsti juurde siis, kui nädala jooksul pärast nohu taandumist ei taastu tugevate lõhnade taju. „Samuti tuleks arsti külastada, kui lõhnataju äkitselt ilma näilise põhjuseta kaob,” sõnab ta. Kui lõhnataju kadumise või vähenemise on põhjustanud ravim, piisab arstiga nõu pidamise järel ilmselt selle võtmise lõpetamisest. Mõningal juhul võivad aga ravimid lõhna- ja maitsetaju just tugevdada. Näiteks on teada juhtumeid, kus allergiavastased ravimid ja A-vitamiin on >> lk 16


tervis FOTO: BIRGIT ITSE

15 Oktoober 2013

Lõhnataju erksana hoidmiseks võib ette võtta jalutuskäigu vanas mõisapargis ja nautida kargeid sügislõhnu.

NINAÕÕNE EHITUS Inimese haistmisrakud asuvad ninaõõne ülaosas. Selleks, et inimene lõhna tajuks, peavad haisterakud puutuma kokku sissehingatavas õhus olevate gaasiliste ainetega. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik lõhnade eristamine. Peaaju, kus toimub lõplik lõhnade eristamine

www.keskhaigla.ee/hooldusravikliinik

Haisterakud, mis tekitavad närviimpulsi

Täpsem informatsioon ja patsientide registreerimine telefonil 650 5226 tööpäevadel kell 8–16. Ninaõõs, kuhu jõuab sissehingatav õhk Allikas: www.teadus.ee


tervis

Oktoober 2013 16

REKLAAM

Infrapunasaun on IN

Liigesvalu ja jäikust, mis kaasneb vananemisega, on võimalik vähendada või ravida infrapunasaunas. See väide on kinnitatud pea kõikide maailma tunnustatud arstide poolt. Saunamaailma juhataja Margus Korju lisab, et kui Euroopas kasutatakse infrapunasauna peamiselt liigesepõletike raviks, siis Jaapanis on ta kasutusel veel ka reuma, radikuliidi, seljavalu, peavalu, nikastuste ning paljude teiste vaevuste korral. Regulaarsed protseduurid infrapunasaunas alandavad kolesteroolitaset veres. See omakorda vähendab tõenäosust haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Veresoonte seinad muutuvad elastsemaks. "Külmade jalgade" puhul aitab sümptomitest vabaneda ja ka ravida regulaarsete seanside võtt. Intensiivne higistamine vabastab keha toksiinidest, vähendades selle kaudu neerude koormust. Protseduurid infrapunasaunas suurendavad organismi immuunsust, tõstavad vastupanuvõimet infektsioonidele ja takistavad viiruste levikut. Infrapunakiirgus leevendab ka nahapõletuste valu ning kiirendab uue naha regeneratsiooni. Saun aitab vabaneda unetusest, alandab pinget, stressi, sealhulgas alandab ka kehakaalu. Üks seanss infrapunakambris põletab suure hulga kaloreid (600-2400) - sauna regulaarne kasutamine aitab tasakaalustada kehakaalu. Pooletunnilise saunaskäiguga võib inimene kaotada kilogrammi oma kehakaalust. Infrapunasaun on abiks neile, kes ei saa treenida regulaarselt, kuid soovivad kontrollida kaalu ning parandada tervist. Parima tervendava efekti saavutamiseks soovitatakse ühe kuu jooksul külastada sauna vähemalt kolm korda nädalas, 30 minuti kaupa. Loomulikult on infrapunasaunal ka vastunäidustused, seega oleks ägedate haiguste-vigastuste, kasvajate, vere hüübimisprobleemide puhul ja rasedatel mõistlik perearstilt eelnevalt nõu küsida.

Erinevus tavasaunast

Infrapunasauna peamine erinevus tavasaunast on see, et inimest ei soojenda õhk, vaid infrapunane kiirgus, mis tungib inimese kudedesse 4-5 cm sügavusele ja kutsub esile tugeva higierituse. Infrapunasaunas on higistamine suhteliselt madalatel temperatuuridel kolm korda intensiivsem, kui Soome saunas, kus kuumus tungib vaid mõne millimeetri sügavusele. Keha koed soojenevad sügavamalt, rakkude temperatuur tõuseb kuni 38 kraadini. Positiivne on seegi, et ehted infrapunasaunas nahka ei põleta. Kui traditsioonilised saunad jätavad kasutajale väsimustunde, siis infrapunasaunad lisavad saunalisele reipust. Paljud käivadki just seetõttu infrapunasaunas hommikuti enne tööleminekut.

Infrapunasaun on popp! Sobib igasse kodusse!

Margus Korju Saunamaailmast väidab, et kõige väiksema infrapunasauna põranda pind on 0,9 m x 1 m, kõrgus 1,9 m. On olemas ühe- ja kahekohalised moodulsaunad, mida saab kokku panna kahe tunniga. Kuni kuuekohalise sauna võib valmis ehitada ka tellija soovi kohaselt kas kodus, suvilas või kontoris. Infrapunasauna kabiinile on vaja ainult elektritoidet. Hinnad algavad 1000-st eurost. Sauna hind sõltub disainist, materjalist, valgusteraapia ja muusikakeskuse olemasolust.

PÕHJUS Lõhnataju kadumise põhjused Sagedased • Kuiv välisõhk • Vanem iga • Nohu • Ülemiste hingamisteede viirushaigus • Ravimite kõrvaltoimed • Nina operatsioonid • Polüübid ninas • Haistmisnärvide kahjustus • Meningiit • Entsefaliit Haruldased • Kaasasündinud ninadefektid • Plii mürgistus • Kiiritusravi • Trahheostoomia (ehk kunstliku hingamise jaoks hingetorusse tehtud avaus) • Ninaõõnte kasvajad • Ajukasvajad • Koljutrauma • Insult • Skisofreenia Allikas: Inimene.ee

Rohkem infot: www.saunamaailm.ee

Keha halva lõhna põhjused meestel:

..sest elu koosneb pisiasjadest!

• Tsingipuudus • Kehv hügieen • Suhkruhaigus • Maksaprobleemid • Krooniline kõhukinnisus • Toitumisharjumused • Eesnäärmeprobleemid Allikas: Jim Long „Meeste tervishoid”

Microlife rütmihäirekindlad vererõhuaparaadid on saadaval apteekides! Vererõhu mõõtmisel: sVAHETULT ENNE MµµTMIST VÛLDI SššMIST JOOMIST SUITSETAMISTJAFÓÓSILISTAKTIIVSUST KUNANEEDTEGEVUSEDTµSTAVAD VERERµHKU sPEALEMANSETIPAIGALDUSTJAENNEMµµTMISTPUHKAMINUTIT sMµµDAVERERµHKUVµIMALIKULTLOOMULIKUSKESKKONNAS SOOVITAVALTKODUS

BHS A/A – BHS Protocol

BP 3AG1

sVERERµHUMµµTMISEAJALÛRARÛÛGI LIIGUTAEGAKšHI sKAHEJÛRJESTIKUSEMµµTMISEVAHELPUHKAVÛHEMALTMINUT

sÛRAMUUDARAVIMANNUSEIDARSTIGAKONSULTEERIMATA

sVµRRELDAVADONSAMADESTINGIMUSTESMµµDETUDTULEMUSED KESKKONDJAKELLAAEG

sKUNA TEGU ON MEDITSIINISEADMEGA SIIS LOE HOOLIKALT KASUTUSJUHENDITJAVAJADUSELKONSULTEERIARSTIGA

-AALETOOJA

BHS A/A – BHS Protocol

n0ULSIRÓTMIHÛIREKINDLAKSTEGEMINE n+LIINILISELTKONTROLLITUD

Pöördu arsti juurde siis, kui nädala jooksul pärast nohu taandumist ei taastu tugevate lõhnade taju.

VIKTOR SOLOVJOV Medicumi ja Fertilitase kliiniku nina-kurgukõrvaarst

lõhnataju teravdanud. Vananemisega kaasneva lõhnataju muutumisele ehk presbüosmiale ravi pole. Leevendust on võimalik sellele probleemile siiski pakkuda. Teadlased tegelevad pidevalt uute ravivõimaluste otsimisega. Nii usub ka dr Solovjov, et geenitehnoloogia areng ja inimkonna teadmiste suurenemine rakkude funktsioneerimisest võib lähiajal tekitada enneolematuid võimalusi haiguste ravis. „Geneetiliselt muundatud kaasasündinud haistmispuudulikkusega hiirtel on tekitatud uuesti lõhnataju,” vahendas dr Solovjov teadusuuringuid.

Lõhnataju seotud pärilikkusega See, kuidas me lõhna tajume, on seotud pärilikkusega. Tundliku lõhnatajuga inimesed leiavad koha parfümeeriatööstuses. Lõhnataju hakkab oluliselt vähenema pärast 70. eluaastat. See võib olla seotud närvilõpmete vähenemisega ninas ja ka sellega, et ninas on vähem lima, mis aitab lõhnal ninas püsida piisavalt kaua, et närvilõpmed seda tajuksid. On mõned asjad, mis lõhnataju kadumisele kaasa aitavad. Näiteks mitmesugused haigused ja ka suitsetamine. Lõhnaretseptorid on äärmiselt tundlikud, mistõttu õhureostused, suitsetamine ja mikroobid võivad neid jäädavalt kahjustada. Ka insult, epilepsia ja erinevad ravimid mõjutavad seda, kuidas meie aju tajub lõhnu. Samuti on haistmismeelele ohtlikud vereringehäiretest tingitud hapnikuja toidupuudus, tööstuses ja majapidamises kasutatavad kemikaalid.

Ole valvas kodukeemiaga Dr Viktor Solovjov paneb südamele, et ka kodukeemiat kasutades järgitaks ohutusnõudeid. „Hukkunud rakkude asemele organism ise uusi funktsioneerivaid rakkusid toota ei oska. Piltlikult öeldes, hävinud kalliskivide asemele ehitab organism sidekoelisi telliseid. See põhjustab ka tajude nõrgenemist eakatel inimestel.” USA terviseinstituudi andmeil võivad lõhnataju vähendada ka mõned ravimid. Seda kinnitab ka dr Solovjov. Ta soovitab igal juhul, ka enne käsimüügiravimite tarvitamist lugeda hoolikalt ravimi infolehte, kus sellised kõrvaltoimed on kindlasti mainitud. Samas teab ta, et pseudoefedriini sisaldavad ravimid võivad lõhnataju vähendada. Kui selgub, et märkimisväärne lõhnataju kadumine on aset leidnud ravimi kõrvaltoimena, võib abi olla ravimi vahetamisest. USA terviseinstituut soovitab kasvõi ajutiselt kasutada toidu valmistamiseks näiteks teisi vürtse. Kuigi aastatega halveneb ka inimeste maitsemeel, on määravam siiski lõhnataju halvenemine. Isegi nende puhul, kes on arvanud, et nende lõhnatajuga on kõik korras, on selgunud, et osa aroomidest on neile siiski tajumatud. USA rahvusliku vananemise instituudi andmeil selgus Wisconsinis läbi viidud laiapõhjalisest uuringust, et 80–97aastaste seas on ligi kahel kolmandikul mõningane lõhnataju häire. Teadlaste arvutuste kohaselt tähendab see USAs 14 miljonit eakat, kes ei suuda tajuda ümbritsevaid lõhnu tavapärasel moel. Ohutuse tagamiseks


tervis

17 Oktoober 2013

tuleks varustada eakate ahjuküttega kodu lisaks suitsuandurile ka näiteks vinguanduriga. Või paluda lähedastel see endale (jõuluks) kinkida.

Vanainimene lõhnab hästi „Iga inimese lõhn on spetsiifiline, nagu sõrmejälg,” ütleb dr Viktor Solovjov. Ta lisab, et kogenud arstil on heast lõhnatajust palju abi, sest see aitab paljusid haigusi ära tunda. Dr Solovjov teab, et oma lõhn on ka eakatel. Sageli nooremate pirtsutamiseks pee-

tav „vanainimese lõhn” on siiski olemas ja teaduslikult tõestatud. Mitmel veebiküljel avaldatud teadusuuringus kinnitavad USAs Philadelphias asuva Monelli keemilise lõhnakeskuse teadlased, et vastupidiselt arvatule, pole see lõhn ebameeldiv. Vanainimeselõhna negatiivne maine pole Rootsi Karolinska instituudi ja Monelli lõhnakeskuse professori Johan Lundströmi arvates seotud mitte niivõrd lõhna endaga, vaid teiste vananemisega kaasas käivate aspektidega. „Varja palju tahad, aga tõelise vanuse teeb kindlaks kinnisilmi,” naljatab Lundström uuringule >> lk 18

Lapselaps tuli vanaisale appi Järvamaal elav Artur (78) otsustas julguse kokku võtta ja paluda poolesaja kilomeetri kauguselt külla tulnud tütretütre koristamisele appi. Teised elavad küll lähemal, aga neid ei tahtnud üksi elav eakas mees tülitada. Kartis pahandada saada. „Nad ütlevad, et kui ma üksi hakkama ei saa, tuleb vanadekodusse minna. Aga ma olen siin terve elu elanud, kuhu ma lähen?” pelgab ta. Suurpuhastusest on taadil aga head mälestused. „Ta vahetas mul kardinad, pesi aknad ja viis vaibad aia najale tuulduma,” kiidab ta. Vanaisale Lääne-Virumaalt külla tulnud Kertu (30) sõnul ei oleks ta ise julgenud oma abi pakkuda. „Kartsin, et äkki vanaisa solvub, kui küsin näiteks kardinaid enda juurde pesta.” Seda, et vanaisa võiks häbeneda, ei osanud ta arvatagi. Kertu ütlust mööda leppisid nad nüüd kokku, et edaspidi annab vanaisa ka ise märku, kui abi tarvis on. Kertu kinnitusel on ta vanaisa juures seda vanainimeselõhna ikka tundnud, kuid see pole uksest sisse tulles ninna karanud. Pigem on seda olnud tunda siis, kui ta vanaisa on kallistanud. „Aga eks kerget kopitust on ikka tunda, kui kapiukse lahti teed, sest ega pesu kappidest välja tõstmine pole vanainimesele jõukohane,” arutleb Kertu. Edaspidi plaanivad nad suurpuhastust teha vähemalt kaks korda aastas.

Kapid vajavad tuulutamist ehk halva lõhna vältimiseks tuleks kappi seisma jäänud voodilinad aeg-ajalt sealt lihtsalt välja võtta. FOTO: BIRGIT ITSE

REKLAAM

TEEMA: ILUSAD JUUKSED

Minu lugu

E SM A A B

HAIR VOLUME™ ANDIS MINU JUUSTELE UUE ELU!

USTE U J E I E IT

LE

Eva on töötanud terve elu juuksur-stilistina. Kuid tema enda juuksed on teinud talle pidevalt muret. Eval on kahju, et tal on väga õhukesed ja haprad juuksed. Nüüd on ta õnnelik, sest Hair Volume tabletid andsid tema juustele uue elu. va on 74-aastane ja elab Kopenhaageni lähedal. Naine meenutab rõõmuga neid aegu, kui töötas juuksurina. „Ma töötasin terve elu juuksur-stilistina. Tundsin pidevalt suurt huvi stiilsete riiete, kingade ja soengute vastu. Kui olin noor, kandsin alati kõrgete kontsadega kingi. On selge, et nüüd olen selleks liiga vana,“ naerab Eva.„Kuid see ei tähenda,et vanemas eas ei tahetaks hea välja näha ja tunda uhkust ilusate juuste üle. Seepärast on minu jaoks väga tähtis, et mu juuksed oleksid terved ja näeksid alati suurepärased välja.“

E

Luges Hair Volume tablettide kohta „Lugesin kolm kuud tagasi ühest nädalalehest uute Hair Volume Š‹•ŽĴȱ’Žȱ”˜‘ŠǯȱŽŽȱŽ”’Šœȱ–’nus

suurt huvi. Läksin kohe lähimasse apteeki neid ostma. Apteegis sain teada, et Hair Volumeȱ Š‹•ŽĴȱ’Žȱ koostisesse kuuluvad juuste jaoks väga tähtsad bioaktiivsed ained. Ostsin ühe paki ja läksin koju, täis usku ja lootust...“

Rootsi leiutis

Soovitab tablette kõigile „Pärast esimest 3-kuulist ravikuuri on kõik kahtlused hajunud. ŠœžŠ—ȱ —Ž’ȱ Š‹•ŽĴȱŽȱ ”Šȱ ŽŠœȬ pidi. Minu juuksed muutusid kohevamaks, paksemaks ja tugevamaks. Märkasin ka nende suurepärast mõju nahale ja küüntele. Ostsin just praegu veel 2 pakki – tahan olla kindel, et ei jää nendest ilma. Soovitan Hair Volumeȱ Š‹•ŽĴȱŽȱ ”䒐’•Žȱ ˜–Šȱ žȬ tavatele. Minu parimad sõbrannad ˜—ȱ œŠ–ž’ȱ ‘Š”Š—žȱ —Ž’ȱ Š‹•ŽĴȱŽȱ tarvitama,“jutustab Eva uhkusega.

Kust saab Hair Volume tablette? Originaalseid Hair Volume Š‹•ŽĴȱŽȱœŠŠ‹ȱ˜œŠȱŠ™ŽŽ’œȱ või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Kas teil on küsimusi? Lisainfo saamiseks helistage tel 684 3838 või külastage tootja kodulehte www.newnordic.ee.

Hair Volume on originaalne Skandinaavia päritolu toidulisand. Hair Volume tablettide koostises on bioaktiivsete toitainete kombinatsioon, mis toidab juuste karvanääpsude rakke. Rootsis valmistatud tablettides on põldosja- ja hirsiekstrakti, aminohappeid L-tsüsteiin ja L-metioniin, vaske, biotiini, tsinki ning lisaks õunaekstrakti, mis on rikas loodusliku kasvufaktori protsüanidiini B2 poolest. Tsink ja biotiin aitavad hoida juukseid normaalsena, vask aitab kaasa juuste normaalsele pigmentatsioonile ning takistab juuste hallinemist. Aminohape L-tsüs-

teiin kuulub juuksekarva moodustava aine keratiini koostisesse. Nimelt annab keratiin juustele tugevuse ja elastsuse. Hair Volume tablette soovitatakse kasutada, kui soovite endale tihedaid ja kauneid juukseid.


Oktoober 2013 18

” Eriti tõhus looduslik turgutaja, 100% looduslik antioksüdant tUVHFWEBCPSHBOJTNJLBJUTFWÜJNFU WJJSVTIBJHVTUFWBTUV tUBTBLBBMVTUBCBJOFWBIFUVTU FJMBTF JNFOEVEBLBIKVMJLFMBJOFUFM tBJUBCUBBTUVEBSBTLFTUSBWJNJLVVSJTU tMJTBCFMVKBLTVKBFOFSHJBU

Iga inimese lõhn on spetsiifiline, nagu sõrmejälg. Kogenud arstil on heast lõhnatajust palju abi, sest see aitab haigusi ära tunda.

VIKTOR SOLOVJOV, Medicumi ja Fertilitase kliiniku nina-kurgukõrvaarst

viidates. Selgus, et vanemate inimeste lõhn on paremini eristatav kui noorema vanusegrupi oma. Kusjuures noorte ja keskealiste lõhna eristada oli keeruline. Ka selgus, et mehed lõhnavad kõige ebameeldivamalt oma keskeas, samas kui naisterahva lõhna kirjeldasid katsealused igas vanuses pigem neutraalsena. Ühtlasi ei peaks vananedes naised enam nii palju lõhna- ega ilutooteid kasutama, sest uuringu kohaselt muutub nende lõhn koos vanusega meeldivamaks. Lundström täpsustas, et kuigi eakate kaenlaalustes tekkiv kehaaroom on enamasti neutraalne, võivad lõpliku lõhnabuketi moodustamisel oma osa mängida ka teised kehalõhnad, näiteks hingeõhk.

Lõhn on segu paljudest asjadest Johan Lundtsröm kinnitab, et sarnaselt loomadele suudab ka inimene üksnes lõhna järgi eristada haigeid tervetest ja valida sobivat partnerit. Lundströmi ütlust mööda hakkasid teda inimese kehalõhnad huvitama pärast seda, kui ta märkas, et vanainimesed USAs lõhnasid Rootsi eakatega sarnaselt. „Ühel päeval Philadelphia vanadekodus loengut pidades mõistsin, et lõhn on täpselt sama, mis Rootsi hooldekodus, kus mu ema minu lapseeas töötas,” rääkis teadlane. Nn vanainimeselõhna kirjeldada on väga keeruline – mõned nimetavad seda kopituseks, teised arstimitega seonduvaks,

kolmandad lihtsalt „vastikuks lõhnaks”. California kliiniline gerontoloog ja temaatiliste raamatute autor Eric Shapira rõhutab, et vananemisega seostuv spetsiifiline lõhn on kombinatsioon paljudest asjadest, mis on kõik seotud organismi vananemisega. Aine, mis annab teadlaste arvates eakatele unikaalse lõhna, on keemiline ühend nimega 2-nonenaal. Wikipedia kirjutab, et selle põhjustab organismi oksüdatiivne rike, mis põhjustabki „ebameeldiva kopitanud lõhna”. Aastal 2000 avastasid Jaapani teadlased, et 2-nonenaali sisaldus inimorganismis aastate jooksul suureneb. Ühe uuringu käigus paluti 22 inimesel vanuses 26–75 öösel kanda lõhna koguvaid T-särke. Hiljem neid molekule analüüsides leiti, et inimestel vanuses 40 ja enam oli rohkem 2-nonenaali molekule kui noorematel. Selles vanuses suurenes ka ühendi molekulide arv märkimisväärselt. Vanimal uuringu subjektil oli ühendit peaaegu kolm korda rohkem kui keskealistel uuringus osalenutel. Teadlased ei leidnud ühtki teist lõhnaühendit, mis eluaastate lõikes oleks sel moel kasvanud. Samas avastasid nad ka, et eakamatel oli rohkem omega-7 küllastumata rasvhappeid. Teadlaste hinnangul võib see oksüdatiivne rike tulla just nende rasvhapete lülidest. Põhjus, miks rasvhapete hulk organismis eluaastate jooksul suureneb, on teadlaste oletusel seotud ainevahetusega või nahaühendite muutumisega.

Millest koosneb nn vanainimeselõhn? Peamised põhjused, mis võivad tekitada teistes tunde, et eakal või tema kodul on vanainimeselõhn.

Tuulutamata kapid Vanadel inimestel on sageli palju asju. Nende keha termoregulatsioon halveneb, mistõttu hakkab neil kergemini külm. Sageli on aknad nii kindlalt suletud, et neid pole võimalik avada. Mõnikord on ka kardinad pidevalt ees. See tähendab, et värske õhu juurdepääs on piiratud. Kui toad on kuumad, asju täis ja seal õhk ei liigu, hakkavad bakterid paljunema ja võib tekkida kõduseen.

Pesemata pesu Nooremana tundub lihtne kantud riided pesumasinasse visata. Vanemaks saades võib juhtuda, et särk või kleit läheb kappi puu peale, sest „seda saab veel ühe päeva kanda”. Paljud eakad alahindavad ka aega, mis kulub tualetti minekule, ja jäävad seetõttu hiljaks.

Suuõõne hügieen

Maaletooja Männi Vägi OÜ. Müügil Selverite tervisetoodete osakondades.

Eestikeelne tooteinfo tootja kodulehel

www.ravintorengas.fi ja tervisejook@gmail.com

Vananedes moodustavad suu koed vähem sülge, mistõttu kiusab paljusid eakaid suukuivus. Sülg on parim kaitse halva hingeõhu vastu. Eakate hulgas sage norskamine ja magades suukaudne hingamine kuivatab suu kudesid veelgi. Ka kipub vanemaks saades hammaste harjamine tagaplaanile jääma. Proteesid võivad samuti lehkama hakata, kui nende eest halvasti hoolitsetakse. Oma panuse suust erituvaks lõhnaks annavad ka diabeet, refluks ja teised maovaevused.

Ravimite rohkus Kõik väävlit sisaldavad ravimid eritavad naha kaudu tugevat aroomi. Tugevalõhnalised on ka salvid ja kreemid, mida paljud eakad kasutavad kas lihas- või

liigesevalude korral. Samuti mentool, mida lisaks salvidele sisaldavad ka köhaärritust või hingamisraskusi leevendavad imemistabletid.

Vannimineku valud Ekspertide kinnitusel vananedes pesukordade arv väheneb, eriti meestel. Mida rohkem on eluaastaid, seda suurema ettevõtmisena duši alla, vanni või sauna minek tundub. Ja pole ka justkui põhjust end „üles lüüa”. Lähedastele kurta, et enese pesemisel oleks abi vaja, on lihtsalt piinlik. Niisiis lepibki suur osa eakatest „svammi-vanniga”. Lihtsalt märja nuustikuga enda hõõrumine pole spetsialistide hinnangul siiski piisav.

Koristamise keerukus Mida eakamaks inimene saab, seda raskem on ette võtta suurpuhastust. Arstid on paljudel eakatel keelanud kummardada, ronida redelil ja toolil, samuti ei tohi nad põlvitada ega koogutada.

Janutus Janutus mõjutab inimese lõhna mitmel moel. Vananedes ei saada ajuripatsid signaale, et kehal napib vedelikku ja janu kaob. Eriti suur oht on liikumisraskustega eakal. Vedelikupuudus aitab kaasa ka külmatunde tekkele. See aga tähendab suletud aknaid ja üleköetud tuba.

Lõhnataju puudumine Üks selgitus „vanainimese lõhna” tekkele on äärmiselt lihtne: eaka inimese lõhnataju pole nii terav kui noorematel. Kui mõnel juhul tundub, et vanainimesel on probleeme hügieeniga, näiteks tema ihu või hingeõhk lõhnab ebameeldivalt, ei tähenda see, et eakal on ükskõik. Allikas: healthland.time.com


tervis

19 Oktoober 2013

Eluaastatega suureneb ka rinnavähirisk Kadri Haavajõe kadri.haavajoe@ajaleht.ee

P

õhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-kirurgi dr Riina Kütneri sõnul on kurb tõsiasi, et diagnoosimisega jäädakse hiljaks, sest eestlased, eriti vanemad inimesed, on oma kaebustest rääkimisel tagasihoidlikud. Kuid just eakad peaksid oma tervisele tähelepanu pöörama, sest risk vähkkasvaja tekkeks kasvab aastatega. Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis

Igal aastal diagnoositakse Eestis üle 600 rinnavähi esmajuhu, neist pooled on 60aastased ja vanemad. Enamasti naistel, kel puuduvad selged riskitegurid ning kelle jaoks tuleb diagnoos kui välk selgest taevast.

>> lk 20

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

REKLAAM Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, tel. 627 3488

Lugeja teadlikkust aitab tõsta

NÕELTE KORDUVKASUTAMISEGA TEEB DIABEETIK ENDALE KARUTEENE Ivi Sonn :HUVÄ +PHILLKP]HSKRVUUHQ\O[

Eestis on hetkel ligi 70 000 diabeetikut, kellest 1. tüüpi diabeeti põeb ligi 10%. Viimane on krooniline haigus, mille puhul vajavad patsiendid diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. 1. tüüpi diabeedi puhul peab diabeetik endale insuliini süstima ning et hoida veresuhkrut võimalikult normilähedal, peab ta seda tegema mitu korda päevas. See tähendab, et diabeetikute jaoks on süstimine tavapärane tegevus kuid kahjuks kuulub selle tavapärase tegevuse juurde ka nõelte korduvkasutamine. Ühest küljest on selle põhjuseks kokkuhoid ning teisest küljest mentaliteet, et ei saa ju ometigi ära visata asja, mida pole isegi korralikult “ära kasutatud”. Kui võiks arvata, et nõelte taaskasutamine puudutab vaid vanemapoolseid diabeetikuid, siis tõsiasi on see, et sarnast käitumismudelit võib märgata ka nooremate suhkruhaigete seas ning see on murettekitav. PUHAS NÕEL SÄÄSTAB TERVIST Tänapäevased insuliininõelad on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ning nende korduvkasutamine on ohtlik. Pärast esimest süsti pole nõel enam steriilne ning mitmeid kordi ühe nõelaga süstimine võib põhjustada põletikke. Samuti kulub juba esimese süstiga osaliselt maha nõela kattev

silikoonikiht ning ka nõel pole enam nii terav. Seetõttu pole järgmised süstid enam nii valutud ning on oht kudede mikrotraumade tekkimiseks, mis omakorda võivad põhjustada nahaaluste sõlmekeste teket. Sõlmekeste teket tuleb vältida, sest vastasel juhul on insuliini imendumine takistatud ja veresuhkur ei lange. Ka võib nõelu mitmeid kordi kasutades kokku puutuda nõelte ummistumise probleemiga, kui eelmisest süstist nõela jäänud insuliinijäägid kristalliseeruvad ning blokeerivad nõela osaliselt või täielikult. Just seepärast, et mitte riskida oma tervisega, peaksid diabeetikud praegusest enam rõhku panema steriilsete tarvikute kasutamisele ning võtma iga süsti jaoks uue nõela. Õnneks on Eesti meditsiinisüsteem astunud sammu lähemale sellele, et seesuguse halva harjumuse üheks põhjustajaks ei oleks rahakulu. Alates 1. jaanuarist 2013 kehtestati ühekordsetele pensüstli nõeltele 90 protsendiline soodustus, mis tähendab diabeetikute jaoks olulist elu- ja ravikvaliteedi paranemist ning rahalist kokkuhoidu. Nüüd jääb vaid oodata, et diabeetikud saavad aru, milline reaalne oht peitub nõelte korduvkasutamises ning mõistavad, et tervis ei ole see valdkond, millega riskida. S.EE.DEV.13.10.01


tervis

Oktoober 2013 20

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Risk ja ootamatus Vähkkasvaja on dr Riina Kütneri selgitusel rakkude grupp, mida iseloomustab kontrollimatu paljunemis- ja taastootmisvõime ning suutlikkus imbuda ümbritsevasse koesse ning vere- ja lümfisoontesse, nende kaudu levida ja moodustada uusi siirdeid ehk metastaase. Normaalses organismis sunnitakse vales suunas arenevaid rakke hävima, kuid vanuse tõustes see mehhanism nõrgeneb ning oht, et niinimetatud valed rakud jäävad ellu, muutub suuremaks. Mõnes organismis on aga juba sünnist saadik sellised kontrollimehhanismid „katki”. Haigestumise riski tõstavad dr Kütneri sõnul muu seas rohke rasvase toidu söömine, vähene kehaline aktiivsus ja rohke alkoholitarbimine.

E,T,N,R 9–17 K 9–19, L 10–13 Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn Tel 600 0666 Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post info@invaabi.ee E-pood: www.invaabi.ee

Naiste puhul on dr Kütneri sõnul ohutegurid ka hiline esmasünnitamine või lastetus, liiga varane menstruatsiooni algus või hiline lõpp, eriti selle pikendamine hormoonasendusraviga. Samuti võib riski tõsta pikaaegne rasestumisvastaste pillide tarvitamine enne esmasünnitust. „Rinnanäärme kude küpseb lõpuni alles esmasünnituse ajaks ning on enne seda eriti tundlik välismõjutustele,” põhjendas arst. Rinnaga toitmist on mitmes allikas samuti nimetatud kui võimalust vähendada vähi tekke võimalusi. „Rinnaga toitmine on kasulik, kuid liiga pikal imetamisel lisakaitsvat toimet pole, pigem kurnab see rinna kudet ja ka ema organismi,” kommenteeris dr Kütner. Kõrgem rinnavähi tekkerisk on naistel, kelle peres on esinenud rinna- või munasarjavähki (emal, vanaemal, tädidel). Pärilikust, edasikanduvast geenimutatsioonist põhjustatud kõrget riski esineb aga suhteliselt harva, alla 10 protsendi juhtudest, kuid sel juhul on dr Kütneri sõnul tarvilik sage kontroll. Rinnavähil puuduvad varases staadiumis välised tundemärgid, seega aitab väikest kasvajat leida regulaarne enesevaatlus ning mammograafiline kontroll alates 40. eluaastast.

tOrtopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) tSongavööd/bandaažid tAmoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu tRavisukatooted tValmislahased (sõrme, käe, jala) tSilikoonist ortopeedilised abivahendid tOrtopeedilised jalanõud ja tallatoed tTaastusravivahendid tNahahooldusvahendid tInva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

haigestub üle 600 naise aastas ja neist üle poolte on Eesti Vähiregistri andmetel 60aastased ja vanemad. Sageli ei pöörduta arstile ka siis, kui tuntakse rinnas tihendit. „Valu ta ju ei teinud ja eriti kiiresti ei suurenenud ka,” vahendas arst. „Mõnikord püütakse teadlikult pead liiva alla peita – pole diagnoositud, pole haigust,” lisas ta.

Kui mammogrammil on leitud kahtlane muutus, kutsutakse naine lisauuringule, enamasti ultraheliuuringule, mille abil võetakse kahtlasest kohast koeproov.

„Enesevaatlus on vajalik, et naine õpiks tundma oma rinna tavapärast struktuuri ja märkaks muutusi – väikesi tihkeid sõlmi või naha sissetõmbeid, samuti verist eritust nibust,” loetles dr Kütner. Kindlasti on vajalik üle katsuda ka kaenlaalused lümfisõlmed. Alates 50. eluaastast kutsutakse naisi iga kahe aasta järel sõeluuringule. Nimeline kutse Eesti Haigekassa rahastatavale uuringule saadetakse postiga, sestap paneb dr Kütner südamele, et naised oma elukoharegistri andmeid kontrolliks. „Harvad pole ka juhtumid, kui kasvaja leitakse hoopis kaasa kutsutud sõbrannal, kes mingeid vaevusi ei tundnud,” tõi ta näite. Eesti Vähiliidu projektijuht Vivian Vulp rääkis, et rinnavähi sõeluuringus osalejate protsent on tänu teavitustööle iga aastaga kasvanud. „Sõeluuringust osavõtt võiks olla aga palju suurem,” ei suhtu kõik naised tema sõnul oma tervisesse täie tõsidusega. „Kahjuks olen kuulnud küllaltki tühiseid põhjendusi mitte minekuks: töölt ei saa ära, maapiirkonnas ei leita linnasõiduks raha, kuigi Lõuna-Eestis on osalusprotsent parem kui Harjumaal. Kardetakse valu ja ebamugavust,” loetles Vulp. „On mainitud ka kiirituse hirmu, kuigi tänapäeva digiröntgenitel seda pole,” lisas ta. Mammograafilise uuringu käigus asetatakse rind plaadile, teise plaadiga surutakse see õhukeseks ja tehakse röntgeniülesvõte. Mõlemast rinnast tehakse kaks ülesvõtet erinevas vaates. Mõned naised leiavad, et uuring on ebamugav, kuid see tunne kestab vaid mõne sekundi.

Vajadusel lisauuring

Rinnavähi sõeluuringust osavõtt võiks olla palju suurem.

VIVIAN VULP, Eesti Vähiliidu projektijuht

Kogu heategevustoodete müügist saadud tulu läheb rinnavähivastaseks võitluseks www.avon.ee

Kui mammogrammil on leitud kahtlane muutus, kutsutakse naine lisauuringule, enamasti ultraheliuuringule, mille abil võetakse kahtlasest kohast koeproov. „Kunagi ei panda vähidiagnoosi enne koeanalüüsi tulemusi, seega pole vaja karta, et kellelegi tehakse ekslikult operatsioon, mida ta ei vaja,” tõi dr Riina Kütner välja ühe hirmu. Mõnikord jääb tihendi olemus siiski ebaselgeks ja see eemaldatakse rinnast väiksema operatsiooniga. Sõltuvalt sellest, kui suur on kasvaja kolle ja kui palju on ta jõudnud levida, alustatakse ravi kas operatsiooni või keemiaravi kuuridega. Keemiaravi abil on võimalik kasvajarakke osaliselt või väga heal juhul ka täielikult hävitada – see muudab operatsiooni kergemaks. „Mõnikord on võimalik pärast seda teha rinda säilitav operatsioon, mis alguses ei oleks kasvaja mõõtmeid arvestades võimalik,” sõnas dr Kütner. Vastavalt operatsioonipreparaadist tehtavale koeuuringule määratakse järelravi, et hävitada võimalikke mikrosiirdeid. Neid ei suuda ükski uuring tuvastada enne, kui need on jõudnud moodustada suurema kolde. „Sellise kolde teket aitabki operatsioonijärgne keemia-, bioloogiline, kiiritus- ning hormoonravi ära hoida. Kõiki neid variante ka kombineeritakse,” rääkis ta. Kui mõni kasvajarakk on ravi käigus ellu jäänud, vajab ta aega, et paljuneda. Sagedamini tekivad kaugmetastaasid teisel kuni kolmandal aastal pärast ravi, viie aasta möödudes hakkab oht vähenema. Dr Kütneri sõnul on ka juhtumeid, kui


tervis FOTO: PEETER LANGOVITS/POSTIMEES

21 Oktoober 2013

luusiirded ehk metastaasid tekivad alles 17 aastat pärast operatsiooni. Patsient loetakse tervenenuks, kui järelravi on lõppenud. „Samas tuleb arvestada, et naistel, kel on esinenud ühes rinnas vähk, on ka teise rinna kahjustumise oht kõrgem. Seetõttu soovitame neil kontrollida ennast vähemalt kord aastas,” ütles ta.

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

Rinnavähk ka meestel? Rinnavähki diagnoositakse dr Riina Kütneri sõnul ka meestel, kaks kuni kolm juhtu aastas. Kui mehed tunnevad tihket tükki rinnas, on oluline pöörduda kontrolli. Enamasti on dr Kütneri sõnul tegemist siiski hormonaalsetest põhjustest tingitud rinnakoe turse ehk günekomastiaga, mida esineb sagedamini noortel üleminekueas või vanematel meestel seoses eesnäärme probleemide või mõne ravimi tarvitamisega. Dr Kütneri sõnul on nii naistel kui ka meestel võimalikud uuringutel avastamata või kogenematu arsti poolt suunamata jäetud juhud. „Kui leiate rinnast tihke valutu sõlme, mis paari nädala vältel ei kao, pöörduge perearstile või PõhjaEesti Regionaalhaigla rinnakabinetti,” pani ta südamele. Rinnakabinetti Sütiste 19 (tel 617 1049 või 617 2405) saab minna ka saatekirjata. Ravikindlustuseta naistele maksab uuring 26 eurot. Ka Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena Polikliiniku Diagnostikakeskuses on rinnakabinet, registreerida saab telefonil 1900.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogkirurgi Riina Kütneri sõnul tõstavad haigestumise riski muu seas rohke rasvase toidu söömine, vähene kehaline aktiivsus ja rohke alkoholitarbimine.

Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus. Minisun on väike ksülitooli maitsega ƚĂďůĞƩ͕ŵŝĚĂŽŶŬĞƌŐĞŶćƌŝĚĂ͕ŝŵĞĚĂ või alla neelata. Minisun on Soomes välja töötatud ͲǀŝƚĂŵŝŝŶŝƐŝƐĂůĚĂǀƚŽŝĚƵůŝƐĂŶĚ͕ mille toime ja imendumine on ŚćƐƟƵƵƌŝƚƵĚ͘ DŝŶŝƐƵŶŽŶƐĂĂĚĂǀĂůŬĂϯϬϬƚĂďůĞƫ sisaldavas perepakendis.

Minisun – D-vitamiin kogu perele. SaadavĂůŚćƐƟvarustatud apteekides.

Üleväsinud pereliikmed ÜLLE KIIVET Järvamaa Vähihaigete Ühingu esinaine Järvamaa Vähihaigete Ühingul on praegu selline aeg, kus kaotasime ühe endi hulgast. Mõnel on probleeme. Raske on nimekirja sirvida. Et aastas haigestub vähki juba 7100 inimest, on meie jaoks oluline haiguste ennetamine. Ühingu tegevusega asetame rõhu tervise hoidmisele ja selgitustöö tegemisele. Tegutseme 1997. aastast. Ühingu liikmed on meil vähihaiguse läbi põdenud või ravivad end praegu. Samuti on meie hulgas neid, kelle pereliige on haigestunud, kes on kaotanud vähi tõttu lähedase või sõbra(d). Oleme võtnud hoiaku, et kui inimene ei soovi rääkida, miks ta meiega ühines, siis me ei küsi. Vahel on liiga valus rääkida, vahel lihtsalt ei taha. Liikmeks hakkamiseks meie haiguslugu ei vaja. Probleemid, mis vajaksid lahendamist, on seotud eelkõige üleväsinud pereliikmetega. Hooldaja töö on peaaegu väärtustamata, puudub individuaalne lähenemine patsiendile. On isegi juhtumeid, kus suhtumine patsienti pole isegi väärikas. Ka on haigete jaoks äärmiselt kallis hambaravi hind. Hädasti oleks vaja kindlustussüsteemi, mis kaitseb patsiente ja meedikuid paratamatult tekkivate ravivigade korral. Väga oleks vaja psühholoogilist tuge. Onkoloog ravib ju ainult keha. Raske on toime tulla mõttega, et sa pole enam endine. Kõiki töid ja tegemisi ei tohi, ei saa enam teha nii, nagu varem. Nii emotsionaalne pool kui ka füüsilise seisundiga toimetulek ja leppimine on rasked. Meil on koolitatud tugiisikud, kes tegutsevad praegu oma tuttavate-sugulaste aitamisel. Nõu saab ka ühingu telefonil ning vähiliidu nõuandetelefonilt ja teabetoast. Kodus lugemiseks on meil jagada infomaterjale. Ühingu üritused on avatud kõigile – neil saab kuulda psühholoogi, valuraviarsti, loovterapeudi ja paljude teiste spetsialistide nõuandeid. Ürituste korraldamisel lähtume ikka sellest, mis oleks kasulik ja vajalik. Enamasti toimuvad need projektiraha abil, millele lisandub omaosalus. Koos käies otsime lahendusi, toetame üksteist ja õpime elama tervislikumalt. Eelkõige oma tervise eest hoolt kandes jaksame vajadusel aidata ka teisi.

VARAKULT AVASTATUD RINNAVÄHK ON RAVITAV! Ära jää hiljaks! Lisainfot sõeluuringute kohta saab lugeda Eesti Vähiliidu koduleheküljelt www.cancer.ee ja Eesti Haigekassa koduleheküljelt www.haigekassa.ee.


tervis

Oktoober 2013 22

Patsendilood

K FOTO: VALGAMAALANE

ERSTI (nimi muudetud) on 63aastane. Temal pole rinnavähk episood minevikust, vaid selle järelmõjudega puutub ta kokku iga päev. Kahel korral aastas käib ta Tallinnas taastusravis lümfimassaažis, sest korduvate operatsioonide tõttu ei taha hästi liikuda ei jalad ega käed. Need, kes ta haigusest midagi ei tea, peavad teda lihtsalt eakaaslastest vähem tegusaks. Ta avastas selle 1992. aasta veebruaris ise. Kui Tallinnas uuringutel küsiti, kas eemaldavad tüki või terve rinna, vastas ta, et otsustagu, kuidas vaja on. Ära võeti terve rind, aga talle kinnitati, et saadi puhtaks. Ent teda on kasvajate ja tsüstidega õnnistatud, sest aasta hiljem oli juba uus operatsioon, seekord günekoloogiline. Selle järel tekkisid lümfidega probleemid, mistõttu jalad paistetasid üles ega kuulanud sõna. Kätega polnud nii hullu, aga jalgadega küll. Kodust oli tal tuge leida keeruline, sest oli selline aeg, kus Eesti Vabariik oli alles noor. Kui ta haiglast koju tuli, sai teada, et on töötu, sest asutus läheb likvideerimisele. Siis oli raske aeg, ühest küljest tervis ei lubanud tööd teha ja tagavaraks ei olnud ka midagi. Tütar oli 13aastane ja suuresti saadi hakkama Kersti ema toel. Tööle minna sai ta alles mitu aastat hiljem, kui töötukassast pakuti võimalust suurfirmas koristajaks hakata. Veel enne pensionile saamist avastati tükk ka Kersti teisest rinnast. Tüki eemaldamisele järgnes kiiritusravi ja kolm aastat hormoonravi. Ta oli ikka aktiivne naine, käis rahvatantsutrennis ja toitus korralikult, aga kaks töökohta jätsid endale ja perele vähe aega. Haiglast tulles muutus ta eluviis rahulikumaks. Siis pühendus ta perele ja otsis alternatiivseid võimalusi tervenemiseks. Kersti teab ka neid, kes sama operatsiooni järel iseseisvalt ei liigu. Tema saab omadega hakkama.

L

AINE (nimi muudetud) on 65aastane, tema suguvõsas on varem rinnavähki olnud. Kõva tüki rinnast avastas ta duši all käies. Laine oli suitsetaja. Seoses laste sünniga jättis ta suitsetamise küll maha, kuid abikaasa surma järel ise kõigega hakkama saada püüdes tekkis siiski kiusatus ja ta tõmbas paar sigaretti päevas salaja edasi. Pärast operatsiooni ta teadis, et surm on silme eest läbi käinud ja midagi tuleb muuta. Samasugune operatsioon oli olnud ka Laine kadunud mehe õel, kes siiski jätkas suitsetamist ja suri kümne aasta pärast kopsuvähki. Tema meelest on tähtis toitumine ja pere tugi. Laine nägi haiglas noori naisi, kes läksid nuttes koju, sest mees valmistas ette juba lahutusdokumente. Samas üht keskealist naist abikaasa haiglas kallistas ja lohutas. See tähendas armastust teineteise vastu selle kõige ilusamas tähenduses – aidata ja toetada teineteist nii heas kui halvas. Ta ei iitsatanud haigusest kellelegi. Tema peres pole õdedel-vendadel kommet muresid kurta. Operatsioonile minekust teavitas ta vaid ülemust. Rinna amputatsiooni järel polnud vaja ka kiiritusravi, aeg-ajalt sai ta keemilisi süste, mis tekitasid halba enesetunnet. Sellest intiimsest sündmusest on Lainel möödas ligi 20 aastat.


tervis

23 Oktoober 2013

Patsiendi vanus ei ole ravi alustamisel takistus Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog ja õppejõud dr Sulev Ulp toonitab, et arstide eesmärk ei ole tekitada naistes paanikat, nagu neid kõiki tabaks kunagi rinnavähk.

ongi Eestis praegu sõeluuringu vanusegrupp liiga kitsas (naised 50–62). Enamaks haigekassa eelarvest meile raha viimastel aastatel eraldatud pole. Hästi, et masuaastatel summat ei vähendatud. Teine pool on seotud sellega, kui paljusid naisi on võimalik uurida ehk kui palju on uuringukabinette ja mobiilseid üksusi. Et sõeluuringule on seatud väga ranged kvaliteedikriteeriumid, siis seda ei saa teha igas uuringukabinetis, kus on mammograaf. Küll ei tähenda see, et vanemad naised rinnauuringutele ei pääse. Vanuse kasvades rinnavähi risk ikka kasvab. Kuigi vanemas eas avastatud vähk on sageli vähemagressiivne. Naised, kes on juba harjunud iga kahe aasta tagant rinnauuringul käima, võivad samuti jätkata, kuigi mitte enam sõeluuringu raames, vaid perearsti või naistearsti saatekirjaga.

Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

Teatavasti kutsutakse uuringutele naisi vanuses kuni 65 eluaastat. Samas on rääkinud meile oma loo ka need, kel avastati rinnavähk hiljem. Kas uuringuvanus 50–65 on just see iga, mil on reaalselt haigestumisi enim? Rahvusvaheliselt on rinnavähi sõeluuringu vanusegrupp määratud naistele vanuses 40–69, mõnel pool, näiteks Soomes kutsutakse uuringule ka kuni 75aastaseid naisi. Sõeluuringugrupi valik on tingitud põhiliselt kahest asjaolust. Esiteks tõuseb epidemioloogiliselt rinnavähi esinemissagedus pärast 40. (45.) eluaastat ja saavutab oma maksimumi vanuses 50+. Seetõttu ei skriinita ehk kutsuta uuringule nooremaid kui 40aastaseid naisi, sest neil on rinnad tihedamad ja mammograafilise sõeluuringu tundlikkus on väiksem. Miks aga ei skriinita vanemaid naisi? Siin on nii majanduslikud/organisatoorsed kui ka meditsiinilised põhjused. Palju sõltub sellest, kuivõrd on riigil võimalusi sõeluuringule raha kulutada. Just seetõttu

REKLAAM

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA

Eesmärk on teavitada naisi ja ka mehi sellest, et rinnavähi diagnoos ei ole surmaotsus, sest enamiku varakult avastatud rinnavähiga naistest saab täiesti terveks ravida.

TÜ Kliinikumi radioloogiakliiniku doktor Sulev Ulp

Kuivõrd paikapidav on väide, et rinnavähk on seotud ealiste iseärasustega ehk üleminekuajaga seonduvate hormonaalsete muudatustega naise organismis? Et rinnavähk on hormoonidest sõltuv kasvaja, siis on ikka. Igal avastatud rinnavähil määratakse hormoonretseptorid – nende olemasolu on pigem positiivne, sest siis on võimalik lisaks teistele ravimeetoditele kasutada ka hormoonravi. Need kasvajad, millel hormoonretseptoreid pole, on sageli agressiivsemad ja prognoos edukaks raviks on kehvem. Millal saab patsiendi vanus takistuseks ravi alustamisel? Patsiendi vanus ei ole ravi alustamisel takistuseks, takistuseks võib olla patsient, kes keeldub ravist, haiguse avastamine hilises staadiumis, kui radikaalne ravi ei ole enam võimalik, või kaasuvad haigused, näiteks raske südamehaigus, mis ei võimalda narkoosiga operatsiooni teostada.

Kui palju on teie teada tulnud ette olukordi, kui patsiendi vanus ja muud tervisenäitajad, nagu südame-veresoonkonnahaigused ja ülitundlikkus ravimitele annavad alust arvata, et vähiravi alustamine (operatsioon, kiiritus või keemiaravi) on patsiendile eluohtlik? Mida sellises olukorras tehakse? Ravi määramisel arvestatakse alati, et see haigele kahju ei teeks ja oodatav ravitulemus pikendaks eluiga või parandaks elukvaliteeti. Vastasel juhul aktiivravi ei tehta. Siis pakutakse parimat toetavat ravi, et kannatusi leevendada. Osa 70. eluaasta piiri ületanuid lööb võimalikule vähiravile ise käega, põhjendades, et ta on nii vana, nagunii on kõigil ükskord aeg minna. Kui suur on tõenäosus, et seitsmekümneselt rinnavähi diagnoosi saanud naine või mees elab vähiravi saades oluliselt kauem kui ravita? Kui üldine tervislik seisund on piisavalt hea ja kaasuvad haigused ei ole takistuseks, pole 70 eluaastat mingi piir. Vähiravile võetakse ka 80- ja 90aastaseid mehi ja naisi. Kui otsustatakse teha aktiivravi ning patsient on sellega nõus, võib ka eluiga pikeneda ja elukvaliteet paraneda. On olemas ka selliseid väheagressiivseid vähivorme, mis võivad vanuri elueale mõju mitte avaldada, kuid iga konkreetset juhtu tuleb analüüsida eraldi ja otsused ravi kohta teha ikka koostöös raviarstiga. Naistele on olemas rinnakabinetid. Kuhu peaks pöörduma mees, kui ta märkab rinnas kahtlasi muutusi? Rinnakabinetid, kus võtavad vastu mammoloogid, on mõeldud nii naistele kui meestele – sinna peabki pöörduma.


tervis

Oktoober 2013 24

Raudrohi on kaunis ja kasulik Piret Stokkeby Võru Jüri tänava Südameapteegi proviisor-juhataja

R

audrohi, see väga tuntud ravimtaim, kasvab teeservadel, karjamaadel ja niitudel, kuid õilmitseb ilutaimena ka aedades. Raudrohu õied on naturaalset, kollakasvalget, roosat või punast värvi ja taim õitseb juunist oktoobrini. Raudrohus sisaldub mitmeid aineid, mille tõttu saab teda kasutada erinevate haigusseisundite puhul. Selleks kogutakse raudrohu ürti (umbes 15 sentimeetrit ladvaosa) õitsemise algul ja kuivatatakse. Enne õite puhkemist korjatakse ravimiks ka ainult lehti. Neid kuivatatakse või kasutatakse värskelt. Tähtsamad ained raudrohus on eeterlikud õlid, näiteks hamasuleen, mõruainetest näiteks ahhilliin, ka K-vitamiin ja betaiin. Eeterlikud õlid on bakterite-, viirusteja seentevastase toimega. Betaiin soodustab maksa- ja närvirakkude ainevahetust. Betaiinil on ka söögiisu suurendav toime. Ta suurendab seedenõrede eritumist, seega soodustab seedimist ja vähendab kõhugaaside teket. Soolestiku silelihased lõõgastuvad ja krambitaolised valud vähenevad. Seega – mao- ja sapiteede spasmide, kõhugaaside või maksakahjustuse korral võiks kasutada raudrohuürdi tõmmist. Retsept tõmmise valmistamiseks: 2 sl raudrohuürti võtta ühe klaasi sooja vee kohta. Keeta 15 minutit, lasta tõmmata 1 tund, kurnata ja lisada ärakeenud vee kogus. Võtta sisse pool klaasitäit 3 korda päevas enne sööki.

Ta näeb välja nagu tavaline umbrohi. Lähemalt vaadeldes on tegemist hoopis väga ilusa lillega.

Piret Stokkeby

FOTO: PRIIT MÜRK/POSTIMEES

Vere hüübimiseks on vajalik K-vitamiin. Organismis tekib see seedekulgla mikroobide elutegevuse käigus. Maksakahjustused aga takistavad vitamiini K tekkimist. Selle vitamiini puudusel tekivad kergesti nina- ja kopsuverejooksud, igemete veritsus ning sinikad. Vere hüübimist võib parandada raudrohuürdi tõmmisega, võtta 1 sl 3 korda päevas enne sööki. Raudrohuürdi tõmmist võib kasutada ka hemorroidide ja haavade raviks, kuna see on põletikuvastase ja verejooksu peatava toimega. Tõmmisega niisutatud marlitampoon tuleb asetada hemorroididele, teha vanne või töödelda sellega haavu. Välispidiselt võib põletiku korral haavadele ja verejooksu sulgemiseks kasutada ka värsket raudrohu mahla. Selleks tuleb raudrohulehed muljuda mahlaseks ja asetada haavale. Peale eelviidatu võib raudrohuürdi tõmmist kasutada ka köha ja külmetushaiguste korral rögalahtistina ning valuliku menstruatsiooni puhul. Kõrgenenud vererõhu ja palaviku langetamisele aitab kaasa raudrohu kerge uriinieritust suurendav ja higileajav toime. Raudrohtu, nagu ka paljusid teisi ravimtaimi kasutatakse järjest üksnes paar nädalat. Pikka aega ja suurtes annustes kasutamine võib põhjustada vere paksenemist ja trombe. Vastunäidustatud on see taim rasedatele, sest suurendab emaka kokkutõmbevõimet. Ka ülitundlikkuse korral tuleb lõpe-

tada taime kasutamine ja asendada see mõne teise, sarnase toimega taimega. Apteegis on raudrohtu saada kuivatatult eraldi taimena ja ka erinevates teesegudes. Näiteks on raudrohi üheks koostisosaks maotees, sapitees, seedimist soodustavas teesegus, palavikku langetavas teesegus, mida kasutatakse külmetuse ning gripi korral, ja oma bakteritsiidse toime tõttu ka kurgu loputamiseks mõeldud teesegus. Raudrohuekstrakti sisaldavad maoülihappesust ja kõrvetisi leevendavad looduslikud tabletid Minacid. Raudrohutinktuur on üks koostisosa tuntud üldtugevdavas ja jõudu taastavas toonikumis Doppelherz. Raudrohtu võib kasutada ka kehahoolduses. Selleks on vaja palju taimi ja soovi rohkem vaeva näha, et ise valmistada täiesti looduslik puhastusvahend, näiteks juuksevedelik või näonaha toonik. Juuste väljalangemise korral tuleb peanahka hõõruda raudrohu mahlaga 1–2 korda päevas vähemalt kahe nädala jooksul. Rasvase ja poorse naha jaoks valmistada tõmmis, mille koostises peale raudrohu võib kasutada ka saialille, liht-naistepuna ja salveid. Kõiki taimi võtta võrdses koguses 1 sl ühe klaasi vee kohta. Keeta 10 minutit ja lasta termoses tõmmata 5–6 tundi. Sellega puhastada igal õhtul nägu või valmistada jääkuubikud ning kasutada neid hommikuti näonaha tervendamiseks. Raudrohi on kõigile tuttav taim. Oma sisu ja vormi poolest sobib see nii rohukappi kui ka lilleseadesse.


hüva nõu

25 Oktoober 2013

Veidi isevärki asjad Isetehtud külmkapimagnet

Võta üks pesulõks (pole vahet, kas puust või plastmassist). Kleebi selle külge magnet. Kui liim on kuivanud, pane lõks külmkapiuksele. Nüüd on sul käe- ja pilguulatuses abiline, mille vahele susata poenimekiri või tasumist ootav arve. Samuti on tore lõksu vahele pista lapselapse foto, et silmatera oleks alati juures, kui köögis askeldad.

Kuduja abiline Sul läheb tarvis tühja plastpudelit (soovitatavalt 1,5 liitrit või isegi suurem). Keera pudelilt ära kork ja eemalda kaelavõru. Lõika pudel pooleks. Võta käsile suupoolne osa. Lõika ülevalt alla umbes viie sentimeetri laiune ja umbes kümne sentimeetri pikkune riba. Seejärel lõika ringiratast ära ülearune. Pikuti riba vääna kõveramaks, et saaksid topsiku kuhugi riputada (näiteks kapiukse

või toolileeni külge). Pista lõngakera pessa, nii et lõng jookseks korgiaugust välja. Kui kood mitmevärvilist asja, valmista igale kerale oma hoidik, nii ei lähe lõngad korvis omavahel puntrasse. IDEE! Selleks, et lõngakera korvist minema ei veere, võib appi võtta ka kohvivõi teekannu. Pane kera kannu, lõngaots libista läbi tila ning sel moel ei põgene kera enam kuskile.

Tea Raidsalu tekst ja fotod

REKLAAM REKLAAM

22-aastane AS Plasto vaatab optimistlikult naaberturgude poole

Poekott nõela pistmata Otsi välja vana T-särk, mida enam ei kanna. Lõika sellel ära kaelus ja varrukad ehk muuda T-särk maikaks. Seejärel lõika särgi alumisest äärest sentimeetrilaiused ning umbes viie sentimeetri pikkused ribad. Sõlmi kõik ribad omavahel tugevalt kokku, soovitan kasutada umbsõlmi. Nii saad kotile vahva säbrulise põhja. Kui tahad kotile samasuguseid sakilisi külgi, lõika ribaliseks ka särgi küljed ja sõlmi need kokku. IDEE! Ära viska ülejäänud ribasid prügikasti, neid saad nööri asemel kasutada. Näiteks pikkust viskava toalille varre sidumiseks on selline pehme seos ideaalne.

Eesti juhtiv plastaknatootja AS Plasto on 22 aasta jooksul tõestanud, et raskel ajal tehtud investeeringud toovad kasu ning aitavad konkurentidest ette jõuda. “Majanduslangused on teinud meid tugevamaks ja õpetanud igas olukorras hakkama saama. Praegu on Plastol kokku 6000 m2 tootmis- ja 500 m2 büroopinda,” räägib ettevõtte juht Valeri Pärs. “AS Plasto toodab 95% ulatuses eraisikutele. See näitab, et müüme enamat kui aknaid – ka usaldust ja kvaliteeti.” Ettevõte registreeriti 13. augustil 1991, esimene aken valmis märtsis 1995. Nüüd toodab Plasto Eesti kõige efektiivsema aknatootjana kuni 450 akent päevas. “Täna Eesti turg meid enam ei rahulda,“ tunnistab Pärs. “See on kasulik ka kliendile, sest mida suurem on tehase maht, seda soodsamaks kujuneb hind.”

Akna ost on investeering Plasto tooted tehakse kvaliteetsest Saksamaa Kömmerlingi profiilist, Sabonio või Baltiklaasi klaaspakettidest ja MACO sulustest. “Oleme Kömmerlingi ainuesindaja Eestis,“ kinnitab Valeri Pärs. “Saksa kvaliteet on meie toodete tugevus ning seetõttu müüme ka näiteks Põhjamaades aknaid ja uksi just Plasto kaubamärgi all.“ Pärsi sõnul hindavad Eesti inimesed kvaliteeti aina enam. Plasto tootmise ja toodete vastavust kõigile nõuetele kinnitavad ettevõttele antud kvaliteedisertifikaadid. Akende ostmine ei ole poest leiva ostmine – see on pikaajaline investeering.“ Plasto müüginumbrid kinnitavad, et tõusuteel on kolmekordse klaaspaketi ja energiasäästliku pliivaba ökoprofiil 88+ müük ehk et klientidele on aina olulisem küttekuludelt kokku hoida. Parimaks teenindamiseks asuvad Plasto müügiesindused üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Paides, Põlvas, Haapsalus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Narvas. “60% meie töötajatest on siin olnud enam kui viis aastat ning olen neile väga tänulik,“ ütleb Valeri Pärs.

Uus e-pood on klientide seas väga populaarne Plasto tugevus on kvaliteet ja innovaatilisus. 2013. aasta kevadel alustas akende e-pood, milletaolist Euroopas teist pole. “E-pood annab tänaseks juba 10% müügist.“ E-poe arendus oli Plastole suur investee- ring, kuid ettevõtte juht usub, et keerulises majandussituatsioonis tehtud investeeringud tähendavad edasiminekut ning kasu toob ainult see, kui ollakse konkurentidest üks samm eespool.


liikumine

Oktoober 2013 26

Moekad kepid aitavad mitte ainult tasakaalu hoida Kaarel Zilmer Tallinna Ülikooli liikumisõpetaja

J

utt käib kepikõnnist, mis nüüdseks troonib meie tavatoimetamiste tipus – omapärasest nähtusest, mis alguses näis päris kummaline ja meie arusaamadega mitte kokku käiv. Hoolimata sellest, et liikumisviisi olid juba lausa massiliselt omaks võtnud soomlased, kellelt oleme Mehukattist alates kuni oma Nokia otsimiseni paljusid asju varmalt ja valutult üle võtnud. Soomlased tunnistasid, et neilgi oli alguses uue nähtusega seotud pessimismi ja ilkumist palju. Ega me suudagi eristada, kus lõpeb tavaline keppidega liikumine ja toimetamine ning algab pisut enam koormust andev ja tõsisem kepikõnniharrastus. Kokkuvõttes võime „sissemurdjale”, kepikõnnile, küll ühese ning tunnustava hinnangu anda – oleme selle oma vabast tahtest päris omaks võtnud.

Enesetõestamise raske tee Uut moodi liikumismoodus, keppidega kõndimine elas Soomes kasvuraskused üle üsna vaevaliselt. Kui liikumist nimetatakse „dementtihiihtoks” (dementsete suusatamiseks) või küsiti neilt, kes keppidega kõndimas, „sõbrad, kuhu te suusad jätsite?”, otsis nii mõnigi toonane kepikõnni entusiast kõrvalisema paiga, et oma uuele valikule mitte truudust murda. Mida enam ilmus kepikõndijaid, seda vähemaks jäi võõristust ja halvustavaid märkusi. Pigem hakkas hoopis positiivseid hinnanguid tulema – näete, oleme siin Soomes jälle ühe väärt asja välja mõelnud.

Teate ju üht vanarahva ütlust, et vägisi armsaks ei saa. Seda tõdemust võib küll mitut pidi lahti seletada, aga kõik arutlused jõuavad ikka ühe mõtteni, et see, mis inimesele ei meeldi, ei muutu ka soosituks ja omaseks. Nii on asjaolud ka ühe meile tulnud tegevuse ja selle omaksvõtmisega.

Seda algusaegade enesetõestust ühe toonase „eestvõitleja” Leena Jääskeläisega üle täpsustades märkis ta just seda, et kõiki üllatas kepikõnni populaarsuse kiire tõus. Seda märkasid nii terviseliikumise propageerijad, koolituste korraldajad kui ka uutmoodi keppe tootma asunud ettevõtted. Soodne kokkusattumus oli, et viletsad talved kahandasid suusaharrastust ja tekkiski keppidega kõndimine. Kohe olid platsis hea vaistuga ärimehed. Just nemad hoomasid, et nüüd on aeg kepikõnniga kogu Soome „hulluks ajada”, suusakeppide kõrval hoopis käimiskeppide tootmist suurendada ning siis igale võimalikule vaba aja tegevusele kepikõnniõpetus juurde pookida. Seejärel kogu teema esmalt Euroopasse ja edaspidi juba laia maailma viia. Nii on see ka läinud. Kepikõnd on maailma vallutanud ja oma nimetusega – nordic walking (põhjamaine kõnd) – tuntud liikumiseks saanud. Annab ainult imestada, kes ja mis valdkonnad küll pole kepikõnni propageerimisega liitunud. Näiteks on mitmed maailma suurimad kosmeetikakataloogid lausa neljal-viiel leheküljel soovitanud lisaks kreemidele ja lõhnakaupadele ka käimiskepid tellida, panustades muidugi värskes õhus liikumise, mõõduka kehalise koormuse ning tegevuse äärmise lihtsuse fenomenile.

Omapärasest importkaubast ei jäänud ilma eestlanegi, kellele tegi kepikõnni vahetu esmatutvustuse eelkõige soome pensionär. Muidugi võib siinkohal mõni isik ärritunult häält tõsta ja kepikõnni maaletoomise fakti oma nimele nõuda, kuigi selle tiitli on ära teeninud tavaline soome kodanik, kes Helsingi sadamasse tulles otsustas laevale minnes ka käimiskepid kaasa võtta. Tallinnas oma liikumist jätkates pälvis ta siinpool lahte suurt tähelepanu. Uudsus hajus ning uus moodus liikuda sai tuttavaks. Eestis leidus entusiastlikke inimesi, kel oli hea kepikõnnikogemus just Soomest saadud, ja nii nad siis selgitasid, kuidas kahe käimiskepiga tegutseda ja mida silmas pidada. Ühe asjaliku proua tiris oma telesaatesse ka Maire Aunaste, et otse-eetris praktilisi nõuandeid jagada. Teate ise, kui massiliselt Aunaste saateid vaadatakse. Nii sai kepikõnnipisik aina hoogu juurde. Huvitava loo jutustas ka ühe väikese majutuskoha pidaja, kelle juurde saabunud grupp soomlasi kohe esimese ringivaatamise järel küsinud: „Kas teil keppe on laenutada?” „Ei mina saanud aru, mida neil vaja läks,” meenutas härrasmees. Kui külalised seletanud, et neil Soomes on igal pool käimiskeppide laenutus, jäi toona üle üksnes käsi laiutada. Küll aga jättis ta


FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

27 Oktoober 2013

neid vajadusel nii ühe- kui kahekaupa kätte võttes. Tasub proovida, seda enam, et käimiskepil on ka hea randmerihm, mis laseb tunduvalt tõhusamalt toetada. Paljud teed on libedad, mis paneb hoolikamalt samme seadma ja vahel lausa käsi laiali ajades tasakaalu hoidma. Siingi saab käimiskeppide abil enam tuge, ehkki libedates oludes ei tea kunagi, mis sind siiski alt veab. Naljaga pooleks lisas üks vanamemm, et keppidega on hea ka hulkuvaid koeri eemale peletada. Selles ei saa vist päris kindel olla, sest koerad võivad taolisest keppidega vehkimisest hoopis hoogu juurde saada. Nii et see põhjendus on kaheldava väärtusega.

Kepid annavad koormuse

meelde, et seda kepikõnniasja peaks lähemalt uurima. Nüüd on meil pea igas suuremas tervisespordikeskuses ja turismitalus käimiskepid varnast võtta. Mis aga veel tähtsam, praeguseks on käimiskepid paljudesse kodudesse jõudnud, kas ostetud või mõnel juhul ka vanadest suusakeppidest ise tehtud, pisut lühemaks saetud ja rõngad ära võetud. Eks ole käimiskepid ka päris hea kingiidee, mida just eakamatele inimestele koos liikumissoovitustega üle anda. Kas ja kuidas need kepipaarid kasutust leiavad, teab igaüks ise.

Kepikõnni suured plussid Nagu tavaliselgi kõndimisel, võib keppidega liikumist alustada lausa kodutrepilt alla astudes. Oleks hea, kui arvestaksid, millisele teele liikuma lähed. Kui käimiseks on tavaline pehmem pinnas, siis lähevad kepiteravikud maasse hästi sisse. Sillutatud teel, näiteks asfaldil liikudes võib paremaks haakumiseks neile kummist otsikud panna, mida keppe hankides oleks soovitatav kaasa osta. Kõndija saab keppide näol kaks täiendavat toetuspunkti. Kui eakam või liikumisprobleemidega inimene tavatseb käimisel kepile toetudes liikuda, siis miks ei võiks ta hoopis käimiskeppe kasutada,

Vaieldamatult koormab kepikõnd tavakäimisega võrreldes meid enam. Erinevate uuringute andmetel on see viiendiku võrra suurem ja annab tööd just ülakehale ning kätelihastele.

Praegu on käimiskepid paljudesse kodudesse jõudnud, kas ostetud või mõnel juhul ka vanadest suusakeppidest ise tehtud.

Vaieldamatult koormab kepikõnd tavakäimisega võrreldes meid enam. Erinevate uuringute andmetel on see viiendiku võrra suurem ja annab tööd just ülakehale ning kätelihastele. Mõnede kallimate käimiskeppide peale on vastavad kasulikud arvud isegi kirja pandud. Aga seda tunnete ka ise, kui pisut pikemal retkel olete ja korralikult keppidega oma astumist toekamaks teete. Koormus läheb veelgi suuremaks, kui teekonnal mõni tõusunukk leidub. Sealt üles kõndides vajub keharaskus iseenesest keppidele ja samavõrra on jalgadele jääv koormus väiksem. Nii et taoliselt eri paigus liikudes kogete ise, mil moel end heas kõnnirütmis hoida ja kuidas koormust reguleerida. Muidugi on kepikõnd ka seetõttu hea ja sobiv tegevus, et sel ajal kui käed ja jalad teevad oma tööd, saab sedamoodi astudes ka parimad päevakohased jutud ära aetud. Ei pea hingeldamise vahel sõnu sättima ega lähe ka kaaslase ütlustest midagi kaduma. Seda kinnitab ka nähtu, kus vahel lausa mitmekesi reas astutakse. Või on leitud vestluspaariline, kel sama käimisrütm ja jututeema. Igatahes on kepikõnd üks sotsiaalse suhtluse parimaid võimalusi ja asendamas muidu tuntud kohvitamist. Pikemal retkel pole keelatud ka istumispausi teha, seljakotist joogipudel välja otsida või palake paremat põske pista. Peamine, et juba higiseks tõmbunud keha maha ei jahtuks ja et õigel ajal taipaks end taas püsti ajada. Viimane suur pluss kuulub keppidega võimlemisele. See jääb ilmselt paljudel tegemata, aga on äärmiselt hea ja vajalik. Muidu hea ja meeldiv kepikõnd on üsna ühtmoodi liikumine. Tööd saavad suured lihasrühmad, mida käimise järel tuleks pisut üle venitada. Harjutusi on palju, aga keppidele toetudes ja neist kinni hoides saab ühe käega teist venitada. Seda kõike saab ise järele proovida ja lausa välja mõelda, kuidas üht või teist lihasrühma tööle panna. Ikka silmas pidades, et keha maha ei jahtuks ning jahe ei hakkaks. Kui võimalust, on igat sorti veeprotseduurid, nagu ujumine ja saun kogu käimisretkele hea lõpetus. Nii mõnigi on arvanud, et ega kepikõnd kuigi suur koormus ole – võib kepid nurka visata ja mugavasse tugitooli maanduda. Tegelikult on kogu keha saanud ühtlase ja paraja koormuse ning taastumisvõimalused kuluvad marjaks ära. Käimine on õnneks kaasasündinud ristkoordinatsiooniga inimese loomulik tegevus. Ei tasu ka keppidega kõndima >> lk 28


liikumine

Kepikõnd on üks sotsiaalse suhtluse parimaid võimalusi ja asendab muidu tuntud kohvitamist. FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

hakates midagi keerulist välja mõtlema hakata. Iga kepitõuge peab kõndijat edasi lükkama, seega tuleb kepp teravikuga oma jalast tahapoole asetada. On ka näha, kui keppe enda ette maha asetatakse. Nimetan seda lehmalüpsivariandiks, kus käed liiguvad enda ees, kepitõuge aga on suunatud rohkem üles kui edasi. Tunnistan ausalt, et seda on isegi pisut kummaline vaadata. Käed peaksid tõukel kindlasti ikka puusast mööda ja võimalikult reie lähedalt tagasi liikuma. Peate seda tõukeliigutust ka oma kere- ja käelihastes tundma, et asjast kasu oleks. Lühidalt ka jalgade tööst. Kepikõndija liigub üle kanna, nii et kõigepealt läheb maha kand ja seejärel liigutakse sujuvalt üle pöia. Liikumine peab olema sujuv, samm parajalt pikk ning hoogne, et käed ja jalad saaksid vaheldumisi nii tõugata kui ka lõdvestuda. Usun, et paljudel on internetikogemus. Päris häid soovitusi leiab Eesti Kepikõnni Liidu koduleheküljelt ning ka muudel lehekülgedel ringi kolades. Lööge sisse üksnes otsingusõna nordic walking või kepikõnd ja materjale tuleb nagu küllusesarvest. Kepikõnd kui viimase kümmekonna aasta kõige atraktiivsem ja sobivam liikumisviis on löönud läbi eelkõige seetõttu, et on hästi sobiv kellele tahes, east hoolimata. Kui teil pole veel sellealast kogemust, siis tehke algust ja te ei kahetse. Eriti veel nüüd, kui suviste tegevuste järel on kepikõnniks taas hea aeg.

FOTO: KAAREL ZILMER

Oktoober 2013 28

Tallinna Ülikooli õppejõud Rene Meimer näitab ette kepikõnnitehnika jalgade ja käte töö põhitõed. Kepikõndija liigub üle kanna, nii et kõigepealt läheb maha kand ja seejärel liigutakse sujuvalt üle pöia. Käed ja jalad peaksid vaheldumisi nii tõugata kui ka lõdvestuda saama.

REKLAAM

1

KÕNNIKEPPIDE SOODUSKUPONG! 2013. AASTA LÕPUNI ILUUM REGULEERITAVAD KÕNNIKEPID 19.90 € (tavahind 29.90 €) Kehtib ehtib kuni 31.12 31.12.2013

MIKS TULEKS KEPIKÕNNIKS VALIDA JUST SPETSIAALSED KÕNNIKEPID? Paljudel poes müüdavatel reguleeritavatel kõnnikeppidel on küljes valed komponendid, nagu näiteks liiga suured käepidemed, nõrk lukustussüsteem, plastist niinimetatud kummiotsikud jne. Teisisõnu – osaliselt on tegemist mägironimisvarustusega ning kliendi teadliku eksitamisega. Nende toodete hinnaklass võib olla küll madalam, väljanägeminegi võib olla keskmisest parem, kuid suur tagasilöök tuleb odava kõnnikepi kasutamisel – see ei pea vastu. Odava kõnnikepiga käies kannad kõnnikeppe Sina, mitte vastupidi. Kvaliteetne, spetsiaalselt disainitud kõnnikepp on Sulle toeks ning Sa saad kogu keharaskusega sellele tõuke anda.

VÕI Tee ost sooduskupongiga ILUUMi peakontoris aadressil ME Sisustus OÜ, Tartu mnt 80L, 10112 Tallinn. Avatud E–R 9–17, tel 5342 1523. VÕI Kui elad Tallinnast kaugel ega saa osta ka e-poest, siis helista ILUUMI peakontorisse tel 5342 1523. Leiame võimaluse kaup Sinuni toimetada.

1. Kiirlukustussüsteem võimaldab käe koos käerihmaga vajadusel kiiresti kõnnikepi küljest lahti klõpsata (näiteks mobiiltelefonile vastamiseks). 2. Spetsiaalselt disainitud mugav ergonoomiline käerihm laseb kõndides käel pingevabas seisundis töötada. 3. Spetsiaalselt disainitud käepide laseb käel liikuda kehast tahapoole. 4. Kvaliteetne alumiinium tagab kerguse ja jäikuse. 5. Turvaline kahekordne lukustussüsteem ei lase kõnnikepil koliseda ja see püsib 6. Kerge reguleeritavus võimaldab kõnnikepi täpselt oma pikkuse järgi reguleerida. 7. Ekstreemselt vastupidavast dungstenist kõvasulamots peab vastu u 1000 km. 8. 100%-lisest kummist ots hoiab ära põrutuse. Vastupidavus olenevalt käijast 200– 500 km. TÄHELEPANU: Poodides on müügil üheosalised ja reguleeritava pikkusega kõnnikepid. Keskmisel inimesel on üheosalist kõnnikeppi ostes (ilma erialase juhenduseta) väga keeruline otsustada, kas see talle sobib. Tuntud kõnnikepi pikkuse arvutamise valemit – Sinu pikkus x 0,7 – ei saa kõigi puhul rakendada, sest kaks inimest võivad küll ühepikkused olla, kuid ühel on pikemad jalad, teisel jälle lühemad käed jne. Seepärast soovitab ILUUM kõnnikepi tootearendusosakond soetada endale reguleeritavad kõnnikepid, sest õige pikkusega kõnnikepid ei tekita lisapingeid kohtadesse, kuhu neid vaja ei ole.

4

VAATA LISA KEPIKÕNNIST: WWW.ILUUM.COM

Kui ostad ILUUM kõnnikepid e-poest (store.iluum.com), saadame kauba Sinu aadressijärgsesse postkontorisse (lisandub postitasu 3.07 €). E-poes sisestage tellimuse vormistamisel sooduskupongi väljale järgnev sooduskood: 60pluss

3

SOOVITAB

ILUUM kõnnikeppide eelised: OSTU SOORITAMISEKS ON KOLM VÕIMALUST:

2

KEPIKÕNNI TOOTEARENDUSOSAKOND (aastast 2000)

100% EESTIM AINE

6

5

7 8


FOTO: PEETER LANGOVITS/POSTIMEES

29 Oktoober 2013

Leivale on viilutatud kitsepiima toorjuust.

Toorjuust – juustu tervislikum vend Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

as mingi uue aja mood või hoopis hea ja kasulik toiduaine, mida tasuks tundma õppida? Kuigi Eestis on toorjuustu hakatud viimastel aastatel rohkem müüma, ei ole tegemist uue leiutisega, mujal maailmas on toorjuustud laialdaselt kasutusel. Juustud jagunevad laias laastus toorjuustudeks ja laagerdunud ehk järelvalmida lastud juustudeks. Toorjuust on kalgendamise teel valmistatud toode, mida ei ole vaja laagerdada, vaid saadetakse kohe müügile. Laagerdunud juustud – siia kuulub sadu juustusorte. Nende valmimiseks kulub rohkem aega. Laagerdunud juustu on mitut tüüpi (vt kõrval). Toodetes, millel on juustu asemel nimetus „juustulaadne toode” on piimarasvade asemel kasutatud taimseid rasvu. Toorjuust on pehme, värske, õrnamaitseline ja tervislik naturaalselt valmistatud juust. Et tekiks ettekujutus, milline toorjuust on, siis võib seda võrrelda kreemja kohupiimaga. Tegelikult on toorjuust ka ricotta, mis on oma välimuselt ja maitselt üsna sarnane kohupiimale. Toorjuustu tegemiseks segatakse koor ülejäänud ainetega, siis lisatakse juuretist, mis piimavalgud kalgendab. Lisatakse stabilisaatorid, mis aitab säilitada kreemjat konsistentsi, sool ja teised maitseained. Saadud segu homogeniseeritakse ehk muudetakse ühtlaseks, pastöriseeritakse ja pakendatakse.

Juust on väga teada-tuntud ja armastatud toiduaine, aga mis on toorjuust? LIIGID Laagerdunud juuste on mitut tüüpi: • Pehmed juustud, mis võivad olla müügil kuivalt või ka soolvette ja vadakusse pakitult, siia tüüpi kuuluvad ka mozzarella ja feta. • Hallitusjuustud. • Kõvad juustud on meile tuntud kõige tavalisemad juustud, mille laagerdamine kestab 2–48 kuud, näiteks Emmental, Edam, Gouda jne. • Sulatatud juustud – neid valmistatakse mittekaubandusliku välimusega kõvadest juustudest.

Kohupiima valmistamisest erineb toorjuustu tegemine selle poolest, et kohupiima tarvis kuumutatakse hapendatud piima, millest saadakse kalgend ehk kohupiim. Kohupiimapaki avamisel pakendis olev vedelik on vadak, mis on sellest välja nõrgunud. Toorjuustust on üleliigne vedelik välja filtreeritud. Toorjuust on kohupiimast vähem hapu ja ka rasvasem. Toorjuust on eriti tervislik, sest selles on enamik piimas leiduvatest kasulikest ainetest. Sõltuvalt kasutatud piima rasvasusest, on toorjuustud erineva kalorsusega. Toorjuustude säilivusaeg ei ole pikk. Soovitatav on säilitada külmkapi kõige külmemas osas. Kuna enamik toorjuuste on väikestes pakendites, siis ei pea riknemise pärast muretsema ja toorjuustu jõuab ära kasutada. Toorjuustude pere mitmekesistamiseks kasutatakse erinevaid lisandeid. Müüakse enamasti 150 g karbis naturaalsena, murulauguga, küüslauguga, oliivide ja tomatiga, soolaseene-kurgilisandiga jm. Magusana karamelli- ja ka šokolaadilisandiga. 400 g topsis Köögi toorjuustu nime all olev toorjuust sobib hästi küpsetamiseks, aga ka magustoitudesse. Kõik toorjuustud sobivad suurepäraselt lisandina nii külmade kui ka kuumade roogade koostisse.

Tuntud välismaised toorjuustud Philadelphia on kõige vanem ja populaarsem toorjuust maailmas. Mõnusalt sametise ja kreemja konsistentsiga, kergelt määritav, mahedamaitseline ja vähese soolasusega. Philadelphia toorjuust sobib nii soojade kui ka külmade, nii magusate kui ka soolaste roogade valmistamiseks, kuid samas on see väga hea ka lihtsalt võileivakattena. >> lk 30


köök

Oktoober 2013 30

Crème Bonjour on jogurti baasil valmistatud määre, mis sobib lisaks leivakattele ka suppidesse. Mascarpone on kreemjuustu tuntuim esindaja, originaal on välja töötatud Itaalias, kus see kreemjaks töödelduna meenutab võid. Kreemjuust on toorjuustust kreemjama konsistentsiga, veidi hapuka maitsega koorene toode. Kasutatakse nii soolaste kui ka magusate roogade, sealhulgas tiramisu magustoidu valmistamiseks. Eestis valmistab mascarpone kreemjuustu Vigala Piimatööstus. Sobib ideaalselt kookidesse ka vahekorras 1 osa kohupiima ja 2 osa mascarponet.

Kuidas toorjuustu kasutada? Toorjuustu võib süüa toorelt otse pakendist, aga seda võib kasutada ka erinevates kuumtöödeldud toitudes, nii soolastes kui ka magusates. Määri leivale või ja margariini asemel. Toorjuust on pehme ja hästi määritav ning neid on saada erinevate maitselisanditega, samuti sisaldab toorjuust margariinist vähem rasva. Toorjuust on korraga nii või kui ka leivakatte eest. Kasuta küpsetistes, lisa köögiviljasuppidele, küpsetatud või toorestele köögiviljadele täidiseks. Lisa salatitesse, kus on värsked köögiviljad (lehtsalat, tomat, kurk). Et kergesti murenevad feta, toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale, mitte ärge segage sisse.

Mozarella ja feta Tutvustan veel kahte toorjuustulaadset juustu – mozzarellat ja fetat, mida meie kauplustes müüakse, kuid mis on meil veel vähe avastatud. Mozzarella on Itaalia päritolu laagerdamata juust, kuid seda ei liigitata päris toorjuustude alla. Mozzarella on laagerdamata, venitatud massiga juust. Traditsioonilist mozzarella juustu müüakse kilepakendis.

Juustumassi leotatakse ning sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsi saavutamiseni. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Maitselt mahe, kergelt soolakas, värskele juustule omase iseloomuliku meeldiva lõhnaga. Mozzarella juust on koorikuta, kuid pehme väliskestaga, sile, läikiv, piimvalge värvusega, pehme, veidi kiulise konsistentsiga, veidi elastne toode. Juustul on veidi hapuka piima lõhna. Mozzarella on müügil kilepakendis koos vedelikuga, mis koosneb veest, millele võib olla lisatud soola. Müüakse kas ühe ümmarguse valge tükina, või väikeste valgete pallikestena, mida nimetatakse mozzarellakirssideks. Väiksed mozzarellakirsid sobivad ka minitomatitega koos suupisteteks. Mozzarella võib lõigata viiludeks ja süüa värskelt leivakattena või koos värskete köögiviljadega salatina. Värske mozzarella on pehme ja väga kergesti söödav. Kuuma toidu sisse mozzarella minu arvates väga hästi ei sobi, sest üles soojendatult muutub see kummiseks. Küll aga sobib see ahju pirukakatteks. Mozzarellat toodetakse ka Eestis. Kauplustes saada olevatest mozzarelladest odavama võib saada 6eurose kilohinnaga, müüakse väikestes pakendites. Vigalas toodetakse ka riivitud mozzarellat, mida on väga mugav kasutada. Feta on Kreekast pärit juust. Originaalis valmistatakse seda lamba- ja kitsepiima segust. Euroopas müüakse lehmapiimast tehtud feta juustu. Odavam feta juust on suures, 500g kandilises pakendis, kilohind on samuti ~6 eurot. Feta on väga tugevalt soolase ja samas ka hapuka maitsega valget värvi juust. Valmistatud säilitusaineteta. Soolvees säilitatud juust. Feta sobib õhukese kihina leivamäärdeks, salatitesse, kuid ka pirukakatteks. See ei sula nii nagu mozzarella, aga seda võib väikeste tükikestena segada kuumade toitude hulka, näiteks riisi või makaroniroa sisse, kus seguneb muu toiduga.

Glükomeeter CONTOUR® TS TASUTA!

Saadaval kõigis hästivarustatud apteekides.

Glükomeetri CONTOUR® TS komplekti kuuluvad:

. . . . .

CONTOUR® TS N10 testribad

glükomeeter ei vaja kodeerimist analüüsiks vajalik vere kogus vaid 0,6 μl glükomeeter käivitub testriba sisestamisega glükomeetrisse glükomeeter sulgub testriba eemaldamisega glükomeetrist testribad imevad ise vajaliku koguse verd testribasse mälus 250 viimast testitulemust kuupäeva ja kellaajaga vahetatavad liitiumpatareid mõõtmisaeg 8 sekundit töötemperatuuri vahemik 5-45 ºC garantiiaeg 5 aastat väga mugav, ei võta palju ruumi ja lihtne kasutada

Toorjuustukattega kabatšoki-kaerajahukook

Feta juustu-kurgirullid Kurgist lõigata kartulikoorimisnoaga pikad õhukesed viilud, määrida õrnalt feta juustuga, keerata rulli. Alguses eraldub rullidest üsna palju vett, vahetult enne serveerimist võiks kurgirullid tõsta teisele alusele.

Baklažaani–mozzarella medaljonid Baklažaan lõigata õhukesteks viiludeks, igale viilule raputada peale soola. Samuti lõigata viiludeks mozzarella juust. Kahe baklažaaniviilu vahele panna paraja suurusega juustuviil, kõik koos kasta lahtiklopitud munasse või muna-veesegusse ja seejärel riivsaiasse. Praadida õlisel pannil mõlemalt poolt pruuniks.

No Coding

Tainas: 5 muna 7 sl suhkrut 6 dl riivitud kabatšokki 6 sl kaerajahu (võib asendada nisujahuga) 6 sl nisujahu 3 sl tärklist 0,5 tl vanillisuhkrut Glasuur: 1,25 dl tuhksuhkrut 150 g toorjuustu 100 g võid Taigna tegemiseks vahustada munad koos suhkruga tihedaks vahuks, lisada tärklise ja jahude segu ning vanillisuhkur, segada, lõpuks lisada riivitud ja kuivemaks pigistatud kabatšokk. Küpsetada 200kraadise ahju keskmises osas umbes 40 minutit, kuni pealt ja alt on pruun. Leige kook katta glasuuriga, mille tegemiseks sulatada või ja segada see suhkru ning toorjuustuga ühtlaseks massiks. Panna külmkappi. Kook lõigata lahti pärast täielikku külmkapis maha jahtumist.

OSTES APTEEGIST KOLM PAKKI CONTOUR® TS TESTRIBASID, SAAD NELJANDA TASUTA! Kampaania kehtib kuni 31.12.2013

glükomeeter vahetatavad liitiumpatareid lantsetiseade Microlet koos 10 lantsetiga glükomeetri kott

Omadused:

. . . . . . . . . . .

RETSEPTE TOORJUUSTUGA


ristsõna

31 Oktoober 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda. Vastuseid ootame hiljemalt 01. novembril 2013.

Vastanute vahel loosime välja 3 raamatut „Õmmeldud kodutekstiilid” kirjastuselt Varrak. 224 leheküljeline raamat juhendab, kuidas vahvaid, just sinu koju sobivaid asju ise õmmelda. Kodutekstiilid – alates kardinatest ja patjadest kuni laudlinadeni – võivad anda ruumile kena lõppviimistluse, nendega saab lisada värvi ja luua õhkkonda. Raamatus on 50 omanäolist kavandit koos üksikasjalike jooniste ja õpetustega. Septembri ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja Nella Tombandi Lääne-Virumaalt ja

Galy Kõdari Pärnumaalt. Nemad saavad raamatu „Eesti looduslikud toidutaimed”. Raamatu „Põhjamaa seened” saavad Astrid Neeme Viljandimaalt ja Vilma Minn Raplast. Raamatud pani välja kirjastus Varrak. Üllatusauhinnad Ajakirjade Kirjastuselt, Rolf Heinzelmanni ja Manfred Nuberi „Viljapuude lõikamise A ja B” saab Heino Põldoja Jõgevalt ja Elle Ahse aiaraamatu „Iiris” saab Eha Vainomäe Tartust. Toimetus võtab võitjatega ühendust!


VALIMISREKLAAM

Head pensionärid! Ma olen uhke aktiivsete ja elutarkade inimeste üle, kes hoolivad nii enda, oma perekonna kui ka oma riigi heast käekäigust. Just vanemaealised teavad kõige paremini, et vabadus elada oma riigis ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Vabaduse ja oma riigi eest tuleb hoolt kanda. Terved, aktiivsed ja elujõulised pensionärid on Reformierakonna uhkus! Saan kinnitada, et järgmisel aastal tuleb viimase kuue aasta suurim pensionitõus, mis on keskmiselt 20 eurot kuus ehk 240 eurot aastas. Püüdleme selle poole, et nelja aastaga tõuseks keskmine pension 420 euroni kuus. Reformierakond seisab hea ka selle eest, et arstiabi oleks kõigile kättesaadav ning ravimihinnad taskukohased. Et igaüks saaks vastavalt oma vajadustele koduhooldusteenust, abi omastehoolduses või majanduslikku abi hooldekodu eest tasumisel. Olgem terved ja uhked tehtu üle! Teie peaminister Andrus Ansip

60pluss nr 8/2013  

Ajakirja 60+ 2013. aasta oktoobrikuu number.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you