Page 1

ISSN 2504-5865

9 772504 586014

JOHANNA MARIPUU: PAKKUMISEL OLI ENDINE LIHATÖÖSTUS JA IDEE SATTUS VILJAKALE PINNASELE.

MÄTIKU TALU UUS LAUT

UUS KAHE DELAVALI LÜPSIROBOTIGA LAUT LÄKS MAKSMA 1,7 MILJONIT EUROT, MILLEST KOLMANDIK TULI PRIA TOETUSENA.

RAPSITEHAS KERKIB

7,8 MILJONI EURO EEST VALMIVA RAPSITEHASE MAASISESED TÖÖD ON LÕPETAMISEL JA EHITUS HAKKAB VÄLJA PAISTMA MÖÖDASÕITJATELEGI.

5. JUULI 2018 • NR 27 (160) • HIND 1 €

AJALEHT ETTEVÕTLIKULE MAAINIMESELE

Mahemaasikas on nõutud kaup Tiit Efert Maa Elu

artumaal Voldi külas ajaloolise Äksi kiriku kõrval asuvas Korbi mahetalus kasvavad maasikad kõikide pahalaste kiuste. Perenaine võitleb nendega nii küüslaugu- kui ka kesalilletõmmisega. Tänavune maasikaaasta on mitmes mõt­ ted erakordne. Korbi mahetalu perenaine Liina Nugis pole ku­ nagi varem korjanud esimest maasikasaaki 7. juunil, aga ko­ he järgmisel ööl tuli hiliskeva­ de viimane öökülm, mis paljud marjad ära võttis. Üllatuslikult just marjad, sest enamasti puu­ dutab kevadiste viimaste öökül­ made kalk ja kuri sõrm tärga­ nud õisi, mitte marju. Külmalai­ ne puudutas kõrval olevat kurgi­ peenart ja aed­ubagi, näitab Lii­ na murelikult. MAASIKASAAK VÕINUKS VARASEMGI OLLA Liina ütleb, et kui ta kasvataks taimi musta kile all, valmiks saak nädal kuni kaks varem. Temal on aga peenarde vahel

lihtne saepuru. Taluhoones, kus elasid kunagi Äksi kirikumõisa rentnikud, on mahetalu peetud ammustest aegadest. Kui Tõra­ vere kandist pärit Liina sinna 20 aastat tagasi kolis, oli ma­ hemärk juba olemas. Liina korjab peenralt aas­ tas keskeltläbi 250 kilogrammi maasikaid. Üle päeva nopib ta enam kui 20 kilogrammi kor­ raga ja ühel hooajal on kümme korjet. „Ise korjan, oma kätega,” lisab ta. Korjamisel kasutab ta kahte ämbrit: ühte paneb suu­ remad, mis lähevad müügiks, ja teise väiksemad, millest teeb mahla. „Tänavu on palju väi­ kest marja,” lisab Liina. Selleaastane saak pole suu­ repärane põua ja öökülma tõt­ tu. Põuaga on Liina jõudumöö­ da võidelnud, ta on kastnud eeskätt idanevaid taimi. Siiski on mahedalt kasvata­ des Liina sõnul maasikate saa­ gikus oluliselt väiksem. Kui te­ ma korjab tunnis 2,5 kilogram­ mi marju, siis suurtes istandus­ tes suudetakse koguda tunnis isegi kuni 12 kilogrammi. Mar­ ju ei tohi liiga heledalt korja­ ta. „Peab ikka küps olema, mui­ du klientidele ei meeldi,” räägib Liina. Maasikasaak tuleb Liina hinnangul keskpärane. Vähese vihma tõttu on peenral palju kuivanud marju. Kokku leiab Korbi maheta­ lus maasikaid pisut alla 0,1 hek­ tari asuvalt peenramaalt. Sorte on peenardel kolm: 'Polka’, ‘So­ nata’ ja ‘Bounty’. Enda tarbeks kasvatab Liina ka ‘Zarja’-nime­ list sorti, mille mari on hapu­ kam ja mis valmib varem kui teised. KEEMIAT EI KASUTA Mahedalt kasvatamine tähen­ dab, et keemiat kasutada ei tohi, ent ohtlikke pahalasi on palju. Ühel aastal tulid maasi­ kapeenrale herilased ja tegid Liina sõnul puhta töö. „Nad tegid marjad seest õõnsaks,” täiendab ta. Õitsemise ajal on üks hull vaenlane veel õielõi­ kaja.

Pahalaste vastu on mahe­ kasvatajatel ainult looduslikud vahendid. Poes müüakse Indias kasvanud neemipuu ekstrak­ ti, mis on küll looduslik, aga et seda peab nii kaugelt transpor­ tima, ei pea Liina toodet ma­ hedaks. Pealegi on see kallis, ühe väikse vao pritsimiseks ku­ lub kolme euro eest ekstrakti. Kõige hullema vaenlase – les­ ta – vastu aitavad eestimaised küüslaugu- ja kesalilleekstrakt, mida valmistab Liina ise. Vastik tegelane on maasika­ lehe mardikas, kes sööb taime­ de lehed ära. Kuigi marju nad ei puuduta, mõjutab nende te­ gevus saagikust, sest taimed ei saa fotosünteesi teha ja see mõ­ jub viljadele. Hiljuti käis peenral 200pea­ line hallrästaste parv. Liina õn­ neks ja kellegi teise kahjuks läksid nad Liina arvates suure­ ma põllu peale. Kõik maasikad on kaitstud peene võrguga, mis hoiab eemale tigusidki. Mahedalt kasvatamise pu­ hul ei tohi taimi kunstlike väe­ tistega turgutada. Liina sõnul vajavad maasikataimed kaa­ liumi, lämmastikku ja fosforit. Mahedalt kasvatades pakub ta taimedele kaaliumi, viies pee­ nardele põletatud õunapuuoks­ te tuhka. Lämmastikku saa­ vad taimed talus kasvava ka­ he kitse sõnnikust. „Aga fos­ forist tunnevad taimed puu­ dust,” lisab Liina. Fosforiit on mittetaastuv loodusvara ja sel­ le kasutamine ei käi kokku jät­ kusuutliku majandamise põhi­ mõtetega. Taimed vahetatakse välja kahe aasta tagant. Ühes peen­ ras, kus Liina kasvatab maasi­ kaid endale, on tal kolmanda aasta taimed. „Vanemate taime­ de mari jääb väiksemaks,” selgi­ tab ta. Kõik vanad taimed juu­ rib Liina sügisel ükshaaval väl­ ja, sest nii ei jää mulda risoo­ mihaigusi. ÕUNAAED TOOB TULU Liina tunnistab, et marja pä­ rast maasikaid mahedalt kas­

vatada ei tasu. „Mulle meeldib eeskätt taimi kasvatada,” ütleb ta. Samas mahemaasika järele on nõudlust. „Järgmise nädala lõpuni on kogu saak tellitud,” lisab Liina. „Mahemarja mait­ sega on kõik rahul.” Juuni lõpus oli maasika­ hooaja teise nädala lõpp. Hoo­ aja esimesed marjad on suure­ mad ja mahlasemad, aga hilise­ mad on väiksemad, ometi väga maitsvad ja magusad. Liina kasvatatud mahemaa­ sikate puhul klientide jaoks hinnavahet ei ole. Ta müüb sa­ ma hinnaga, kui turul maasi­ kaid pakutakse. Küll jagub te­ ma saagist vaid mõnele püsi­ kliendile, keda ta ikka on va­ rustanud. „Teistele kahjuks ei jagu,” lausub ta. Pärast kahte aastakümmet maasikate kasvatamist ütleb Liina, kes on kasvatanud ja müünud ka viljapuuistikuid, et põllumajandusega raha teeni­ miseks on lihtsamaid tegevusi kui maasikakasvatus. Maasikapeenarde kõr­ val kasvavad vaarikapõõsad. Kui maasikahooaeg saab läbi,

asub Liina vaarikaid korjama ja müüma. Pisut eemal on mit­ mel hektaril mustsõstrad. Ka­ hel hektaril kasvab tuhat õuna­ puud. Ploomipuidki on sada­ kond. Enamiku talu toodangust müüb Liina internetikeskkonna elavtoit.com vahendusel maha. „Maheda vastu tuntakse järjest rohkem huvi,” sõnab ta. Enda tarbeks kasvatab Lii­ na kartulit ja põlduba. Peenralt leiab veel punast kapsast. Ühe pere jaoks on Liinal maha pan­ dud kaalikad. Üldiselt ongi pee­ nardel endale ja müügiks mõel­ dud köögivili läbisegi. Talu ka­ he kitse piim jääb endale. Maad on kokku kaheksa hektarit. Kõige kasulikum on talule õunte kasvatamine, kuigi maasi­ kad on ostetuim kaup. Õuntest on aias esindatud kõik vanad traditsioonilised sordid: ‘Mart­ sipan’, ‘Valge klaarõun’, ‘Sõstra­ roosa’, ‘Sügisjoonik’, ‘Talvenau­ ding’, ‘Lobo’, ‘Karksi renett’, ‘Sid­ runkollane taliõun’. Umbes tu­ hat õunapuud annavad hooajal tublisti saaki, mida Liina ise Tartu turul müümas käib.

Korbi mahetalu perenaine Liina Nugis pole kunagi varem korjanud esimest maasikasaaki 7. juunil, aga kohe järgmisel ööl tuli hiliskevade viimane öökülm, mis paljud marjad ära võttis.  Foto: Tiit Efert


2 || Rapsitehas || maa elu

5. juuli 2018

7,8miljoniline rapsitehas hakkab juba välja paistma Oled oodatud 19. juulil 2018. a Maaelu Edendamise Sihtasutuse 25. sünnipäeva tähistamisega seotud konverentsile „MES 25 ja Eesti võimalused globaliseeruvas maailmas“ Toimumiskoht: Strand SPA & Konverentsikeskus (A. H. Tammsaare puiestee 35, Pärnu)

Konverentsi moderaator Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Päevakava 12.30–13.00 osalejate registreerimine,

tervituskohv 13.00–13.15 konverentsi avamine 13.15–13.25 ministri tervitus Tarmo Tamm, maaeluminister 13.25–14.15 „Eesti väljakutsed ja riigi võimalused“ Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler 14.15–14.45 „Eesti majanduse võimalused ja väljakutsed muutuvas maailmas“ Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident 14.45–15.00 kohvipaus 15.00–15.45 "Kuidas riigina rahvusvahelises konkurentsis edukas olla?" Indrek Saul, kasvustrateegia coach 15.45–16.10 „MES plaanid maaettevõtluse toetamiseks tulevikus“ Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees 16.10–16.20 päeva kokkuvõte 16.20–17.00 MES juhatuse vastuvõtt Registreerimine kuni 09.07.2018 e-posti teel: mes@mes.ee või helista 648 4064 *Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

Silvi lukjanov Maa Elu

V

eebruaris panid põl­ lumehed Imaveres nurgakivi 7,8miljo­ nilisele õlikultuuri­ de töötlemise tehasele ja juu­ ni lõpust sellelt paistev umbes seitsmekorruselise maja kõr­ gune torn annab kindlust, et 1. augus­tist on tehas valmis vastu võtma rapsiseemet. Tulundusühistu Farm In ja Farm In Productions OÜ juha­ tuse liige Urmas Pallon rõõmus­ tas 2. veebruaril Imaveres Farm In Productions OÜ õlikultuuri­ de töötlemise tehasele nurgaki­ vi panekul, et Eesti piimatoot­ jate ühisprojekt saab teoks. See rõõm on tema sõnades ka juu­ ni lõpus. „Tehase ehituses sujub kõik plaanipäraselt. Maasisesed tööd on ühele poole saamas ja kerkima hakkab juba kuivati. Täna (neljapäeval, 28. juunil – SL) tõstetakse peale šahtid ja käib mahutite montaaž,” selgi­ tab ta. Võib öelda, et Tallinna-Tar­ tu maantee äärde Paia ristmiku lähedale jääva 7,8 miljoni eest valmiva rapsitehase maasisesed tööd on lõpetamisel ja ehitus hakkab välja paistma mööda­ sõitjatelegi. Mitte lihtsalt paist­ ma, vaid torkab kaugelt silma. Kuidas teisiti, kui koos mahu­ tipealsete käiguteedega tuleb tehase kõrgeim koht maapin­ nast 21–22 meetrit. See on pea seitsmekorruselise maja kõrgu­ ne ehitis. Pallon lisab, et ehitusgraa­ fiku järgi algab 28. juulil vastu­ võtusõlme ja kuivati häälestus ning 1. augustiks on tehas nii kaugel, et ollakse valmis pak­ kuma kuivatusteenust. Loode­ tavasti on selles suvekuumuses õlikultuuridel saaki, mida pea­ gi valmivasse kuivatisse tuua. Pallon teab, et suvirapsile on kuumus liiga teinud ja põllu­

meeste ülevaadetes on loode­ tud saagist kadunud kolman­ dik kuni pool. „Olukord on kee­ ruline, kuid taliraps annab siis­ ki lootust ja loodame, et tehase esimese liini käivitamise ajaks järgmise aasta jaanuaris-veeb­ ruaris on meile vajaminev ko­ gus oma tootjatelt olemas,” lau­ sub ta. Tulundusühistu Farm In ja Farm In Productions OÜ õli­ kultuuride tehase ehitusse pa­ nustavad asutajaliikmetena in­ vesteeringutega Eestimaa Pii­ matootjate Ühistu, piimandus­ ühistu E-Piim, Saaremaa Pii­ maühistu, Rakvere Piimaühis­ tu ja AS Metsaküla Piim. Töös­ tuse projekti on osakapitali in­ vesteerinud veel 11 põllumajan­ dustootjat. Rajatava õlikultuu­ ride töötlemise tehase põhite­ gevus on rapsiseemnetest rap­ sitoorõli ja rapsikoogi tootmi­ ne mahus, mis katab eelkõige ühistu liikmete vajadused. OÜ Farm In Production­ si omanikel on lautades üle 26 000 lüpsilehma, enamik neist Eesti piimatootjate tip­ pu kuuluvates farmides. Nen­ de vajadus on ligikaudu 2000 tonni rapsikooki kuus ja nii palju on arvestatud ka tehase tootluseks. „Meie lihtsustame oma rajatava tööstusega üks­ nes oma ühistu liikmete elu,” selgitab Pallon. Selleks on lubatud 11 inime­ sest kaks laborisse tööle võe­ tud, nad alustasid 2. juulist tööd koolitusega. Kuu lõpus li­ sandub kaks kuivati operaato­ rit. Samal ajal käib kooskõlas­ tus veterinaar- ja toiduameti­ ga, et kuivatisse toodava rapsi­ seemne analüüsimiseks oleks kogu dokumentatsioon korras. Pallon kinnitab, et tehase põhitöö jääb järgmisesse aas­

tasse, mil 42 000 tonni rapsi­ seemet aastas töödelda suutev tehas töötab täismahus. Vali­ tud pressimistehnoloogiaga an­ nab töödelda teisigi Eestis kas­ vatatavaid õlikultuure, nagu li­ na, kanep ja sojauba. Rakvere piimaühistu juha­ taja Priit Putko rõõmustab, et Imaveresse rajatav rapsitehas kerkib, nagu plaanid ette näe­ vad. Ühe tehasesse investee­ rinud asutajaliikmena ootab ta väga, et Rakverest 110 ki­ lomeetri kaugusel asuv tehas õigel ajal valmis saaks. „Teha­ sega loome Eesti põllumeeste toodangule lisandväärtust. Põl­ lumees peab saama osa nii põl­ lul kasvava õlikultuuri mõistli­ kust hinnast kui ka sööta loo­ madele just tema soovide jär­ gi oma tehases valmivat õlikul­ tuuri,” väidab ta. Eesti põllumees 2017, Tri­ gon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld ütleb, et rap­ siseemne ostjaid on Eestis mi­ tu. Nii pole seemne müümisel maailmaturuga seotud õiglase hinnaga probleemi. Seetõttu ei näe Muld vajadust liituda Ima­ veres valmiva rapsitehase ühis­

7,8 miljoni eest valmiva rapsitehase maasisesed tööd on lõpetamisel ja ehitus hakkab välja paistma möödasõitjatelegi. Foto: Farm In

tulise tegevusega ja tehase ehi­ tusse raha panustada. Muld ostab rapsikookigi oma loomadele eri tarnijatelt, ühena neist Imaveresse rajata­ va rapsitehase eestvedaja Ur­ mas Palloni ettevõttest Farm In. „Rapsikoogi pakkujaid on omajagu, olen nende seast se­ lekteerinud paar-kolm, kelle pa­ kutavas kvaliteedis saan kin­ del olla,” lausub ta. Selle juu­ res pole esmane päritolumaa, vaid ostu määrab raha. „Ostan suurt mahtu ja iga euro tonni pealt, mis ma võidan või kao­ tan, on väga suur raha. Tähtsad on kvaliteetne kaup ja selle eest küsitav hind,” selgitab Muld. Nii söövad Raplamaal, Jär­ vamaal ja Saaremaal piima­ tootjana tegutseva põllumehe loomad proteiinisöötasid Ve­ nemaalt, Ukrainast, Kasahs­ tanist, Lätist ja Leedust. „Kui nüüd Imaveres valmib rapsite­ has ja nad soovivad osta meilt rapsiseemet mõistliku hinna­ ga, olen kindlasti valmis neile­ gi müüma. Samuti olen valmis ostma neilt rapsikooki. Ma ei välista kedagi ei üht- ega teist­ pidi,” kinnitab Margus Muld.


maa elu || Piimandus || 3

5. juuli 2018

juhtkiri

Peeter Raidla

peatoimetaja

KESKMISE PALGA VANGID

N Mätiku mahefarm valmis tänu pere üksmeelele Toomas Šalda Maa Elu

O

ma esimese mullika said Aivar ja Helga Pikkmets vanema­ telt pulmakingiks 1979. aastal. Praegusse Mätiku tallu Pärnumaal Lääneranna vallas Oidremal tulid nad kol­ me lehmaga kaks aastat hiljem. Nagu ikka on talus olnud pa­ remaid ja halvemaid päevi, aga nüüd sai siin valmis Eesti esi­ mene spetsiaalselt mahetoot­ miseks projekteeritud ja ehi­ tatud robotlaut, mis oma 300 loomakohaga on mahefarmide seas maakonna suurim. Osa­ ühing Mätiku Talu, millele pa­ ni aluse kaks aastat tagasi meie seast ebaõiglaselt vara lahku­ nud Aivar Pikkmets, on tuge­ val järjel, ennekõike tänu töö­ kale ja kokkuhoidvale perele. TUGEV PEREKOND 2015. aastal presidendilt Val­ getähe V klassi teenetemärgi pälvinud Aivar Pikkmetsal ja Helgal on kuus last, kõik moel või teisel kodutalu tegemiste­ ga seotud, ja 17 lapselast. Pre­ sident tunnustas perepead kui Eesti üht kõige eesrindlikumat mahetootjat. Mees ise pidas au­ tasu tunnustuseks ennekõike oma perele ja kodukülale. „Kui Aivarit ära saatsin, lu­ basin, et viin tema pooleli jää­ nud plaanid ellu, ja nüüd hak­ kan sellega valmis saama,” on mehe surma järel talus ohjad üle võtnud Helga Pikkmets õigus­tatult uhke. „Mitte kunagi ei teki meie peres küsimust, kas keegi isa alustatut edasi tahab veda­ da,” kinnitab uue lauda avami­ sel poeg Mikk Pikkmets, kel­ le kanda on küll suur osa et­ tevõtte asjaajamisest, aga kel­ le põhitööks on olla Lääne­ ranna vallavanem. Kaks ven­ da, Siim ja Kaarel, on Mätiku talus tööl ja vastutavad vane­ ma venna sõnul otseselt selle eest, et „piim ikka torust välja tuleks ja kombinaati jõuaks”. Neljas vend Hardi on põlluma­ jandusmasinate müügimees, vanem tütar Mirjam peab Mä­ tiku talumeiereid ja pesamu­ na Karmen on küll alles kooli­ laps, aga tööd ei pelga temagi. „Kunagi oli meil kolmekümne­ kohaline puitlaut, siis ehitasi­ me lauda 55 lehmale, aga juba praegu oli seal 78 looma. Sinna ju roboteid ei pane,” kirjeldab Helga. „Kui ma olen seni pida­ nud lüpsjale iga nelja või viie tööpäeva järel andma kaks va­

ba päeva ja ise selle töö ära te­ gema, siis nüüd enam mitte. Vanus on sealmaal, et tahaks rahulikumalt võtta. Võin küll ettevõtet juhtida ja raamatut pidada, aga kaks korda päe­ vas tõsine lüpsiring teha on ju­ ba natuke raske. Saan rohkem vanaema ametile pühenduda.” KOLMEKORDNE KASV Mätiku uue lauda ehitas Nor­ decon Betoon, mille projekti­ juht Reino Mälk toob välja, et tellija ja ehitaja vahel valitses harvaesinevalt hea klapp. „Tel­ lija oli asjalik ja nõudlik, aga sa­ mas heatahtlik. Kui tekkis kü­ simusi, istusime maha ja leid­ sime lahenduse. Ehituse poo­ lelt on mahelauda rajamine üld­ joontes sarnane intensiivtoot­ misfarmi püsti panemisega, vaid loomade liikumine on pi­ sut teistmoodi korraldatud,” iseloomustab ta. Uus kahe DeLavali lüpsi­ robotiga laut läks maksma 1,7 miljonit eurot, millest kolmandik tuli PRIA toetusena. Ülejäänut aitas rahastada Lu­ minor. „Tagatiseks on meie en­ da maad ja seesama laudahoo­ ne, poole laenusumma ulatu­ ses garanteerib laenu Maa­ elu Edendamise Sihtasutus. PRIA-lt küsisime maksimumi ja saime, Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantiita seda lauta samuti poleks, sest laias laastus iga euro, mis siia investeerid, kaotab pankade sil­ mis oma väärtusest pool.

Enne kui loomad uude lauta lasti, said seal lapsed mõnusalt ringi joosta.  foto: Urmas Luik

MAHEPIIMA TOOTMINE ON PARATAMATULT KULUKAM, AGA SELLE EEST MAKSAVAD KOKKUOSTJAD LISATASU. Täname Luminori, mis oli mõistlik ja isegi vastutu­ lelik,” pole Mikk Pikk­ mets heade sõnadega kitsi. „Laudas on kohti 299 loomale, neist 150 on lüpsilehmad. Vasi­ kad annavad vähem loomühikuid, nii et neid mahub sama­ le pinnale veidi roh­ kem kui lüpsilehmi. 150 on kahe robo­ ti jaoks optimaalne arv,” leiab perenaine. Lauda avamisüritu­ sel peetud kõnedes rõhutasid nii pere­ liikmed kui külali­ sed, et Aivar Pikk­ metsa 2001. aastal

tehtud otsus pühenduda ma­ hetootmisele oli ainuõige. „Tol­ lal ei olnud maheda teema nii aktuaalne kui praegu. Esialgu oli isa juttu mõnikord isegi ras­ ke uskuda, näiteks et mahedalt on võimalik lehma kohta saada Eesti keskmist toodangumah­ tu,” meenutab Mikk. „Mahepiima tootmine tä­ hendab ju, et loomale sööde­ tav toit peab olema mahe, sel­ le kasvatuseks ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, mürke ega kõrretugevdajat,” täiendab Helga. Ainus väetis on sõnnik. Muidugi ei ole söödakultuuri­ de kasv niisama kiire kui inten­ siivkasvatuses, aga mahetoode­ tel on kindel ja kasvav tarbijas­ kond. Mahetooteid hakkavad paljud väärtustama alles siis, kui endal või mõnel lähedasel tervisehäda käes, näiteks noo­ red emad, kelle lastel mingi al­ lergia välja lööb.” Eelnevat arvesse võttes on arusaadav, et mahepiima toot­ mine on paratamatult kulukam, aga sel­ le eest maksavad kokkuostjad lisata­ su. Kui varem jõu­ dis Mätikul lüpstud piim ühistu kaudu Leetu, siis juba teist kuud viiak­ se see perenaise kinnitusel Saa­ remaale. “Neil on kümnetonni­ ne mahejuustu­ katel, mille täit­ misega oli rasku­ si,” räägib Helga. Nad tulid kosja ja saime kauba­ le. Maksavad ki­ lo eest neli senti

rohkem kui tavapiimatootjale. Olen rahul. Aga nagu tavapiima puhul, võib hind kõikuda, liht­ salt neli senti saame rohkem.” Väiksem osa siin lüpstavast piimast läheb vahetus lähedu­ ses asuvasse Mätiku talumeie­ reisse, kus tütar Mirjam ma­ hetoodangut valmistab. Saare­ maale läks mais 50 ja peretüt­ rele viis-kuus tonni. IKKA EDASI! Kuigi just sai avatud Mätiku talu uus robotfarm, on Pikk­ metsade mõtted juba järgmis­ te arenduste juures. „See laut peab täistuuri­ del tööle hakkama ja siis saab edasi minna,” avab Mikk Pikk­ mets ettevõtliku perekonna tu­ levikuplaane. „Sama lauda otsa saab peegelpildis ehitada teise samasuguse, aga kõige suurem takistus on meie jaoks maa de­ fitsiit ehk see, kust saada sööt.” Pikkmetsad kasvatavad enamiku söödast ise, veidi ostavad sisse teravilja, sest sel­ le kasvatuseks sobivat maad napib. Kokku on toetusalust maad nende kasutuses üle viie­ saja hektari, aga head teravilja­ maad on vähe, on silo- ja hei­ namaad. „Kui saame maad juurde osta või rentida, on teise lau­ da ehitamine viie aasta küsi­ mus,” ütleb Mikk. „Peame või­ malike maade müüjate või ren­ tijatega läbi rääkima. Me ei saa rahapakiga lajatada, aga meie eelis on, et toodame mahedalt. Osa maid olemegi enda kasutusse saanud tänu sellele, et müüja või rentija on tingimu­ seks seadnud mahetootmise. Õe talumeierei on samuti kavas far­ miga ühte hoonesse tuua.”

eli korda aastas, kui statisti­ kaamet annab iga kvartali jä­ rel teada Eesti keskmise pal­ ga (täpsemalt brutokuupalga) suurusest, on väljaspool Harjumaad, ise­ äranis aga väljaspool Tallinna töötavad inimesed sunnitud enamasti oma pilgu häbelikult maha lööma. Sest igal pool mu­ jal Maarjamaal jääb keskmine palk tun­ tavalt alla Eesti keskmise. Eks otsustage ise. Tänavu esimeses kvartalis oli Eesti keskmine kuupalk 1242 eurot, Tallinnas aga 1406 eurot (ko­ gu Harjumaal 1386 eurot). Tartumaa on oma 1210 euroga piiripeal, kõik ülejäänud maakonnad jäävad neile aga oluliselt al­ la. Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal ja Viljandimaal oli keskmine kuupalk vaid veidi üle tuhande euro, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Põlva­ maal, Saaremaal, Valgamaal ja Võrumaal 950 euro kandis, Hiiumaal ainsana alla 900 euro (täpsemalt 896). Kusjuures po­ le mingi saladus, et nii mõnigi maakond, näiteks Raplamaa (1074 eurot, olles sel­ lega Harjumaa ja Tartumaa järel koguni kolmas), on saavutanud oma kõrge posit­ siooni vaid tänu sellele, et paljud sealsed elanikud tegelikult Tallinnas tööl käivad. Kui vaadata keskmist kuupalka elu­ alade lõikes, siis jääb mulje, et Eestil läheb veelgi paremini. Vaid majutus ja toitlustus (809 eurot) ja muud teenindavad tegevused (885 eurot) jäävad alla tuhande euro piiri. Tipus troonivad aga finants- ja kindlus­ tustegevus (2196 eurot), energeetika (2101 eurot) ning info ja side (2067 eurot), mille­ le järgnevad mäetööstus (1547 eurot) ning avalik haldus ja riigikaitse (1517 eurot). Ülejäänutest küünib üle Eesti keskmise veel vaid veevarustus, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus 1288 euroga. Kõigi muude elualade palk jääb Eesti keskmisele al­ la. Olgu lisatud, et paljuräägitud haridus (1131 eurot) ning põllumajandus, metsan­ dus ja kalandus (1133 eurot) on sisuliselt ühel pulgal. Miks ma pean väljaspool pealinna ela­ vat Eesti inimest keskmise palga van­ giks? Asi on selles, et vanaduse eest pole kellelgi pääsu ja paratamatult seisab meil kõigil ees pensionipõli. Riikliku ehk esi­ mese pensionisamba osakute arvutamisel etendab aga juba ligikaudu 20 aastat olu­ list rolli just igaühe keskmine palk. Kui keskmine palk on kolmandiku võrra Eesti keskmisest väiksem, on osaku arvutami­ se aluseks olev kordaja täpselt sama palju väiksem. Ehk siis keskmine hiidlane on keskmise tallinlasega võrreldes oma pen­ sioniootustes märksa kehvemas seisus. Muide, Eesti keskmine pension oli täna­ vu esimeses kvartalis 387,3 eurot, kesk­ mine vanaduspension 417,4 eurot.

Peatoimetaja Peeter Raidla peeter.raidla@maaelu.ee Toimetaja Riina Martinson riina.martinson@maaelu.ee Makett Jaanus Koov, küljendus Ain Kivilaan Keel ja korrektuur Reeli Ziius Reklaamitoimetaja Liisa Kaha liisa.kaha@eestimeedia.ee, telefon 739 0383 Müügiüksuse juht Jane Barbo jane.barbo@eestimeedia.ee Väljaandja AS Eesti Meedia Maakri 23a, 10145 Tallinn, www.maaelu.ee Maa Elu ilmub Postimehe, Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Lõuna-Eesti Postimehe vahel igal neljapäeval (v.a riigipühad). Tellimine, telefon 666 2525 Koos Postimehega levi@postimees.ee Koos maakonnalehtedega tellimine@ajaleht.ee Autoriõigused: Eesti Meedia AS, 2018


4 || Lihatööstus || maa elu

5. juuli 2018

Kehtna lihatööstuses toimetab Frank Kutter

S

aaremaalt pärit sea­ kasvataja Raul Ma­ ripuu ostis kaks aas­ tat tagasi ära Kehtnas asuvad endise Rey lihatööstu­ se ruumid ja seadmed koos sea­ kasvatuskompleksiga ning asus seal tegutsema Frank Kutteri li­ hatööstuse nime all. Mida tähendab Frank Kut­ ter? Kutter tähendab saksa kee­ les liha tükeldamist. Kuterda­ mist võib tõlgendada ka kui vorstimassi segamist, sest igas lihatööstuses on selle tarbeks kutter. „Seda on meie käest pal­ ju küsitud, miks nii saksapära­ ne,” selgitab Frank Kutteri te­ gevjuht Marek Mettas. Ta põh­ jendab, et ettevõtte nime vali­ kul sai mõeldud rahvusvahe­ listele turgudele. Aga enne kui mõelda kaugematele turgude­ le, on ettevõte alustanud kanna kinnitamist kodukandis. KODUMAIST SEALIHA TULEB VÄÄRINDADA Frank Kutteri lihatööstu­ se omanikule Raul Maripuule kuulub Saaremaal Valjala piir­ konnas seitse sigalat, kus kas­ vab kokku üle 30 000 sea. Ees­ ti kapitalil tegutsevatest sea­ farmidest on see kõige suu­ rem. Oma kasvatatud sigade liha müüakse enamikule Ees­ ti suurematele lihatööstustele. Peale selle kuulub Maripuule AS Valjala Söödatehas, kus val­ mistatakse kodumaisest tera­ viljast seasööta. Kui Raul Maripuu nägi või­ malust ise midagi sealihast tootma hakata, haaras ta sel­ lest kinni. „Pakkumisel oli en­ dine lihatööstus ja idee sattus viljakale pinnasele,” sõnab Rau­ li tütar Johanna Maripuu, kel­ le ema on pärit Raplast. Ka siit võib Johanna sõnul leida seo­ se, miks Saaremaal tegutseva­ le ärimehele pakkus huvi ke­

set Mandri-Eestit lihatööstust pidama hakata. Johanna õpib Tallinnas Teh­ nikakõrgkoolis tootmisjuhiks ja tal on plaan õppida juurde veel äriprotsesside juhtimist. Kuid praegugi on ta ettevõt­ tes oma nõu ja jõuga abiks. Jo­ hanna sõnul liikus mõte, kui­ das oma sealiha väärindada, ju­ ba varem. Peamine põhjus oli sõltuvus sealiha kokkuostuhin­ dadest, mis teeb seakasvatuse haavatavaks. MILJON EUROT INVESTEERINGUID Kehtna on Rapla maakonna lõunaosas asuv vald, mis moo­ dustati 2017. aastal senise Keht­ na ja Järvakandi valla ühinemi­ sel. Kehtnas asuv lihatööstus asub aga valla keskusest mõ­ ne kilomeetri jagu väljas endi­ se Kehtna näidissovhoostehni­ kumi sigalakompleksi kõrval. Siin tegutsenud Rey lihatöös­ tus lõpetas kolm aastat taga­ si tegevuse ja kahe aasta eest omandaski kompleksi Maripuu. Pärast aasta otsa kestnud renoveerimist, millele kulus üle miljoni euro, alustas ettevõte läinud suvel juulikuus tootmist. Ettevõtte sisustus jäi suures osas samaks, küll putitati va­ nad masinad üles ja soetati hul­ galiselt uusi. Esialgu olid vaid värske liha tooted, alates kaelakarbonaa­

Eesmärk on kasutada seast kõike, mis võimalik. Ehk Fotod: Kristina Efert põhimõttel ninast kuni sabani. 

Frank Kutteri tegevjuht Marek Mettas ja Johanna Maripuu kinnitavad, et mõte, kuidas oma sealiha väärindada, liikus juba enne Rey tootmise ostmist.

dist kuni peekoni ja seasaba­ ni. Sügisel loodi termiline osa­ kond, misjärel asuti pakkuma singitooteid – nii külm- kui ka kuumsuitsutooteid – ja vorsti­ tooteid sardellidest, viineritest, grillvorstidest kuni poolsuitsu­ vorstini välja. Esimesed vorsti­ tooted said valmis mullu det­ sembris. Suitsutamisel kasutatakse klassikalist meetodit, kus suit­ su tekitab naturaalne lepalaast. TOOTMISE TÄISTSÜKKEL Marek Mettase sõnul on ettevõtte suur eelis, et kõik sead on enda kasva­ tatud ning tooraine saa­ davus ja kvaliteet oma kontrolli all, sest sigade toitki valmistatakse ise. Kehtna kompleksis asuvates sigalates kasvab ette­ võttel ligikaudu 4000 siga, mis tähendab, et lihatööstuse tar­ beks siia Saaremaalt sigu too­ ma ei pea. Küll aga tuleb sigade sööt Kehtnasse Saaremaalt. Sa­ muti tulevad üle mere põrsad. „Pigem läheb siit välja teistes­ se tapamajadesse,” ütleb Met­ tas. Frank Kutteri tapama­

ja võtab praegu vastu 30–40 siga, maksimaalne suutlikkus oleks aga vastu võtta kuni 70 siga päevas. Mettase jutu järgi on võe­ tud eesmärgiks kasutada seast kõike, mis võimalik. „Põhimõ­ te on kasutada ta ära ninast kuni sabani,” räägib ta. Talve­ perioodil läheb käiku ka veri, millest valmistatakse eestlase­ le tuttavaid veretooteid. Eral­ di toodetena on müügil tapa­ saadused, mille hulka kuuluvad neer, kõrv, pea, ploomirasv, rää­ kimata maksast ja jalga­ dest, millest saab näi­ teks sülti keeta.

FRANK KUTTERI LIHATÖÖSTUSE OMANIKULE RAUL MARIPUULE KUULUB SAAREMAAL VALJALA PIIRKONNAS SEITSE SIGALAT, KUS KASVAB KOKKU ÜLE 30 000 SEA. Mettase ütlust mööda on tehase võimekus toota ligemale 100 000 kilogrammi lihatooteid kuus. Täismahu saavutamisel ollakse poolel teel, aga kümne­ kuulise tegutsemisaja jooksul on see tema arvates normaal­ ne tulemust.

Müügiläbirääkimisi peetak­ se kõigi suuremate kaubandus­ kettidega ja selles osas on tule­ mas häid uudiseid. KODUPIIRKOND ON KÄES Kodupiirkonnas on suurim partner Raplamaa Tarbijate Ühistu, kelle kauplustes on too­ ted müügil möödunud aasta no­ vembrist. Samuti on Frank Kut­ teri klientideks enamik Rapla­ maa hotelle, restorane ja muid toitlustusasutusi, nende hul­ gas koolid ja lasteaiad. „Rapla­ maa teab ja usaldab meid,” üt­ leb Mettas. Vaikselt on Harjumaalgi kanda kinnitatud. Näiteks on tooted müügil Viimsis Lavend­ li kaupluses, Tallinnas Kauba­ maja ja Stockmanni toiduosa­ konnas. „Eesmärk on jõuda suurtesse kaubanduskettides­ se. Uudsus müüb, selleks saigi loodud uus kaubamärk,” selgi­ tab Mettas. Frank Kutteri toodete eripä­ raks on värskus ja puhtus. „Rõ­ hutame, et meil on puhas ees­ timaine sealiha ning lihatooted on naturaalsed ja liha täis,” tut­ vustab Mettas. See ei ole pel­ galt sõnakõlks. „Retseptuuris järgime, et tooted oleksid liha­ rikkad ja puuduksid igasugu­ sed maitsetugevdajad ning lisa­ ained oleksid looduslikud,” väi­ dab Mettas. Ühe eripärana märgib Met­ tas seda, et Frank Kutteri liha­ tööstuses puudub võimalus li­

ha külmutada, mis suuremates lihatööstustes on tavaline. Näi­ teks kui grilliajal reklaamitakse, et šašlõkk on käsitsi lõigatud, on tõenäoline, et seda ei jõuta teha nüüd, kui nõudlus on suur. „See on lõigatud varakevadel ja pan­ dud sügavkülma grillihooaega ootama,” teab Mettas. Frank Kutteri valikus on valdavalt klassikalised liha­ tooted ja neid üritatakse teha nii hästi kui võimalik. Näiteks sardellis ja viineris on lihasisal­ dus 70 protsenti. „See on opti­ maalne, et toode säilitaks head maitseomadused ja oleks ham­ ba all meeldiv,” selgitab Mettas. Pakutakse nii sea- kui ka kodust hakkliha, mille tar­ beks veiseliha varutakse Mär­ jamaa lihatööstusest. „Hakkli­ ha on palju kiita saanud – ees­ kätt pealinna toitlustajatelt –, sest see on taine ja väga kvali­ teetne,” mainib Mettas. IGA ALGUS ON RASKE Mettas tunnistab, et uue liha­ tööstuse käivitamine on olnud väljakutseid nõudev ettevõtmi­ ne. Korraga tuleb tegelda pal­ jude teemadega, nagu tootmi­ ne, turundus, tootearendus, hügieen jne. Omaette teema on personali leidmine ja tööl hoidmine. „Tööjõu probleem on suur,” tõdeb Mettas. „Isegi kui leiame inimese, on pidama jää­ da raske, kuna töökeskkond on külm. Abiks on kutsumus töö­ tada toiduainetega.” Just otsitakse lihalõikajat, kelle ameti omandamine võib võtta kuni aasta. Lihalõikaja saab palka lõigatud liha kogu­ se pealt, seega on tähtis kiirus, aga samas peab säilima väga hea kvaliteet. „Otsime noori tu­ gevaid mehi, kes taluvad rutii­ ni ja külma keskkonda,” lisab Mettas. Praegu on ettevõttes 16 töötajat. Jätkuvad renoveerimis­ tööd. Kui esimesena panusta­ ti tootmise poolele ja ruumi­ de puhtusele, siis seafarmid on veel uuendamata. Peagi jõua­ vad omanikud nendeni. „Nii­ pea, kui lihatööstus saab lõpli­ kult valmis, lähme nende kal­ lale,” lubab Mettas.


maa elu || Seebitegu || 5

5. juuli 2018

Nuustaku seebimeister: seepi tuleb teha armastusega Maarius Suviste Lõuna-Eesti Postimees

O

tepää külje all Nüpli külas tegutsev see­ bimeister Anne Sep­ ma ütleb, et seebi­ tegu on tema jaoks looming ja seda tuleb teha armastusega. „Ilma armastuseta seepi teha ei saa,” on ta kindel. Nuustaku Seebikoja pere­ naine Anne Sepma tegi esime­ se külmprotsessi meetodil see­ bi otsast lõpuni valmis kahek­ sa aastat tagasi sõbrapäevaks. Esimene oli pärnaõieseep, mil­ le retsepti ta koostas ise. Toona elas Sepma Otepää linnas ja esimene seebitegu on tal tänini hästi meeles. „See oli natuke koomiline,” meenutab Sepma. „Tegin seepi oma kor­ teri rõdul. Algul kartsin väga seebikivi, sest see tundus oht­ lik. Läksin rõdule, panin suu­ red pikad kindad kätte ja poja lumelauduriprillid ette – igaks juhuks, sest mine tea, äkki pritsib midagi, tuleb auru või muud sellist. Läksin nagu sõt­ ta. Mul oli suur pikk varras, sellega ma kaugelt segasin. Alguses lõi pahvakaid auru ja ehmatas ära. Jooksin tuppa, mõtlesin, et ei, sellega ma küll te­ gelema ei hakka.” Aga hakkas tegele­ ma. „Õnneks midagi hal­ ba ei juhtunud,” ütleb ta, kuid muigab kohe samas: „Olin oma arust tark ja üsna kärsitu. Ma ei jõudnud ära oodata, millal lahus jahtub. Ent lahus tuleb ära jahutada, see peab külm olema, enne kui seebikivi la­ husesse valada.” SEEBITEGEMINE KUI LOOMING Esimesed katsetused selja ta­ ga – tegelikult kukkusid need hästi välja –, hakkas Sepma oma teadmisi seebiteost täien­ dama. Ja nii see pihta hakkas. „Seebitegu hakkas mulle meel­ dima. Tundsin, et see on minu ala,” tunnistab ta. „Algul kasu­ tasid seepe oma pere ja sõbrad. Kõik tuli kohe esimese korra­ ga välja.” Turustamine algas nii, et Sepma ei pidanud ukselt uk­ sele käima ega paluma: palun tulge ostke seepi. Kõik laienes kuidagi iseeneslikult ja tekki­ sidki esimesed ostjad. „Oli veel krooniaeg ja isa ütles mulle: Anne, siin on 500 krooni, hakka seepidega tegele­ ma,” on tal siiani meeles isa öel­ dud sõnad. „Isa oli see, kes mind innustas, ja muidugi lapsed ka.” Isa antud raha eest ostis ta alus­ tuseks kaalu, poti ja saumikseri. Ainult abikaasa laitis see­ bitegemise mõtte algul maha – tema vaatas kohe selle pealt, kas on tulus, sest ettevõtmine peab tulus olema. „Mees küll ütles, et see ei tasu ära, ei ole vist mõtet teha,” muigab Sep­ ma. Aga on mõtet teha, sai ta

juba mõne aja pärast kogeda. „Olin lastega kaua kodus ol­ nud. Mõtlesin, et teeksin mi­ dagi sellist, mis meeldib enda­ le ja teistele. Nii jäingi käsitöö­ seepide juurde. Hakkasin see­ bitegu edasi arendama.” Anne Sepma on enda sõnul vaba hing, kellele ei meeldi käia hommikust õh­ tuni kindlatel kellaaegadel tööl. „Tahaksin teha loomin­ gulist tööd. Ja seebitegemine on minu jaoks looming. Teen seda siis, kui inspiratsioon pea­ le tuleb,” ütleb ta. „Olen loominguline inime­ ne ja soovin ennast teosta­ da. Seebid on eneseteostus ja mulle meeldib see, mida teen. Raha ei ole selle juures kõi­ ge tähtsam, aga muidugi raha peab olema, et toodangut pa­ remaks teha.” KITSEPIIMA- JA PÄRNAÕIESEEP Seepe teeb Sepma kodu juures eraldi ruumis. Nagu ta ise üt­ leb – seebiköögis. Seebitegu võtab aega um­ bes kolmveerand tundi. Ta teeb partiide kaupa: üks päev üks kindel seep, teine päev teine seep jne. „Protsess ise ei ole pikk. Kõige rohkem võtab aega see, kui seebikivilahus jahtub,” kirjeldab Sepma, kes teeb Nuustaku seepe va­ nal heal traditsioonili­ sel meetodil.

ANNE SEPMA ON ENDA SÕNUL VABA HING, KELLELE EI MEELDI KÄIA HOMMIKUST ÕHTUNI KINDLATEL KELLAAEGADEL TÖÖL. „Rasvad ja õlid tuleb panna reageerima seebikivilahusega ja pärast lisada sinna lõhnaained. Panen seebi pikka puidust vor­ mi. See on vooderdatud küp­ setuspaberiga, sest muidu jääb seep vormi külge kinni,” selgi­ tab ta. „Teen otsast lõpuni kõik ise. Ma ei tooda seepe, teen neid armastusega,” märgib Sepma. „Kui mul oleks sõna otseses mõttes tootmine, peaksin as­ ja väga suureks ajama ja tööta­ ja või töötajad palkama. Mina seda ei taha, sest siis ei oleks need enam minu seebid – ma ei saa lubada, et keegi teine teeb minu seepe. See on minu loo­ ming ja tean ise kõige paremi­ ni, mida seebi sisse panen ja kuidas teen.” Anne Sepma tahab, et tema Nuustaku seebid oleksid võima­ likult looduslikud ja nahasõb­ ralikud, ja on ka. Kunstlikke aineid tema loomingus ei ole. Kõik retseptid on ta ise välja töötanud. Vaid mõni näide pa­ kutavast: meresoolaseep, pär­ naõieseep, naturaalne kitsepii­ maseep. Muide, ühele seebile on lisatud kaerahelbeid. „Kui endale meeldib, on kliendiltki hea tagasiside,” teab ta omast kogemusest.

Nuustaku seebimeister Anne Sepma käib oma Foto: Maarius Suviste seepidega laatadelgi.


maa elu || Mesindus || 7

5. juuli 2018

Metsamesinikel on tänavu üllatus üllatuse otsa Viio Aitsam Maa Elu

P

ikk soe kevad muutis erakordseks nii meetaimede õitsemise kui ka mesilatööde järjekorra. „Niisugust kevadist mesilas­ te pillerkaari nagu tänavu po­ le mina varem näinud,” ütleb Raplamaa mesinik Eha Metsal­ lik, kes on mesilasi jälginud üle 40 aasta. „Mulle on tundunud iga aasta kordumatu. Tänavune jääb meelde kevadise suure korjega,” märgib raplalane Pe­ ter Pihl, kellel mesinikustaaži ligikaudu kümme aastat. Metsallik on neist kahest rohkem oma tarudega metsas ja rabas, kuhu kuiva aja mõjud on vähem ulatunud. Pihl üt­ leb üldisemalt, et tema jälgib eelkõige keskkonna puhtust. Kui taimekooslustest rääkida, meeldivad talle piirialad, kus üks kooslus läheb üle teiseks, sest taimede mitmekesisus on seal suur. Üks niisugustest piiriala­ dest on metsas raiesmik. „Siin on sarapuu, mis annab varake­ vadel hädavajalikku õietolmu, siin on esimesed nektariand­ jad pajud. Siia tuleb ka põdra­ kanep, teisel-kolmandal aastal metsvaarikas. Siin on kõik me­ silastele head taimed,” räägib Pihl. Ta lisab, et piirkonniti on metsaalade meeand üsna eri­ nev. Ka siis, kui taimekooslus on justkui sarnane. ISEVÄRKI KEVAD „Kevad venis ja venis, ei olnud nagu päevagi, mil mesilased puhastuslendu oleksid saanud teha. Kuid siis, aprilli alguses, leidsin ootamatult, et juba ena­ mik peredest on soojad. Millal nad puhastuslennul ära käi­ sid, ei saanudki aru,” jutustab Mets­allik. „Siis ilm keeras ja ko­ he oligi suvi käes. Kõik õitses ja kõik, mis õitses, andis hästi nektarit. See on tähtis, sest mõ­ nel aastal on nektariand hoopis väiksem.”

Paju, mis metsamajanduses tähtsal kohal pole, on varakevadel tähtis esimene nektariandja.

Termotöödeldud puidust tarud ühel Raplamaa raiesmikul.

NÄITEID MEETAIMEDE NEKTARIANNIST • Paju. Eestis looduslikult 20 liiki. Esimene nektariandja kevadel. Eri liigid õitsevad ise ajal. Mee produktiivsus on kuni 250 kg/ha. • Harilik paakspuu, 50–150 kg/ha. • Vaher, kuni 200 kg/ha. • Mustikas, soodsates oludes kuni 50 kg/ha. • Harilik pärn. Kõige enam nektarit eritaPeter Pihl uurib oma raiesmikule toodud tarude juures meesaaki.

fotod: Viio Aitsam

Nektariand näitas, et me­ silased käisid kõikidel õitel nii metsas kui ka aias. Ent kui ta­ valiselt õitseb taim kuus-seit­ se päeva, siis nüüd neli või viis. Sedasama nendib Pihl: „Tai­ med õitsevad kuivaga lühemat aega ja õitsema hakkavad va­ rem. Tavapäraseid jaanipäeva­ aegseid õisi nägi juba juuni al­ guses ja juuli õitsejad tulid jaa­ nipäevaks.” „Olime kevadel kõik päevad mesilas. Raame enam ei jätku­ nud ja tuli vara vurritama ha­ kata – tähtis oli, et mesilased jõuaksid selle erakordse õite aja ära kasutada,” räägib Eha. „Sel­ line tunne oli, et tänavuaastase kevadega koos saabus eelmisel aastal tulemata jäänud suvi. Nii juhtub mõnikord näiteks seen­ tega: kui sügis jääb vahele, vis­ kab järgmisel aastal äkki seeni täiesti „valel ajal”.” Metsallik ütleb, et temalt küsitakse laatadel sageli mai­ kuumett, millel erilised ra­ viomadused. Tavaliselt pole se­ da anda olnud. Vaid mõnel ük­ sikul heal remmelgatelt/paju­ delt korje aastal – neid tuleb ette paarikümneaastase vahe­ ga – saab midagi maikuus. Tä­ navu sai esimesel vurritamisel just seda eriti hinnatud mai­

võimas marja-aasta.” Taimede ootamatult varajase õitsemise näiteks toob ta sookailu, mille õite ajal enne jaanipäeva tava­ liselt terve raba värvidest hõõ­ gub, justnagu põleb. Tänavu oli sookail selleks ajaks ära õitsenud ja nii, et seda ei märganudki.

kuumett, tugevad suured pe­ red suutsid koguda suuri ko­ guseid nektarit ja sellest val­ mistada-kaanetada mett isegi 10–20 kilo. Pihl lisab, et kuiva aja mees on niiskust vähe. Mee kva­ liteet on pigem parem, kuid mesinikul on prob­ leem: kärjest saab mett kehvemini kätte ja sel­ le selitamine on raskem, kuna mees olevad tahked osakesed (vaha jms) ei tõu­ se pinnale. MARJA-AASTA JA VARAJANE PÕDRAKANEP Peter Pihl näitab oma raiesmi­ kule toodud tarude juures pris­ keid metsmaasikaid, mida pune­ tab rohus igal pool. „Mesilased on kevadel tublilt tolmeldanud. Nii suuri tavaliselt ei leia,” tä­ hendab ta. Metsvaarikate prae­ gu veel rohelisi marjugi näeb palju, kuid metsatee ääres päi­ kese käes on need kuivusest kahjustada saanud. Raiesmiku teises servas on vaarikad see­ vastu terved ja lopsakad. Eha Metsallik räägib, et metsvaarikad andsid tänavu te­ ma mesilas suure nektarikogu­ se. „Mustikasaak tuleb samu­ ti hea ja üleüldse on sel aastal

TÄNAVU SAI ESIMESEL VURRITAMISEL JUST ERITI HINNATUD MAIKUUMETT, TUGEVAD SUURED PERED SUUTSID KOGUDA SUURI KOGUSEID NEKTARIT JA SELLEST VALMISTADAKAANETADA METT ISEGI 10–20 KILO. Paralleel koduaiast on õuna­puud. Eha suures peres on mai lõpus mitmel lapsel sünni­ päev, mida tavaliselt on peetud õunapuude õievahus. Sel aas­ tal olid õunapuud sünnipäeva­ de ajaks juba õitsenud. „Aprillikuu looduse areng oli nädal-paar tavapärasest maas, kuid mai lõpp ja juuni esimene pool olid juba mitu nä­ dalat ees,” iseloomustab Mets­ allik kevadet. Nüüd üllatab mesinikke põdrakanep, mis hakkas õit­ sema pea kolm nädalat varem: tavaliselt õitseb juulis, kuid nüüd olid enne jaani esimesed õied lahti. Pärnadki, mis tava­ liselt õitsevad juulis, jõudsid oma esimesed õied enne jaani­ päeva avada.

vad 50–200aastased puud, kuni 1000 kg/ha. • Ahtalehine põdrakanep. Oluline peakorje meetaim, 120–350 kg/ha. • Harilik vaarikas, 70–100 kg/ha. • Kanarbik, kuni 200 kg/ha. Heal aastal võib saada ühelt perelt kanarbikumett kuni 40 kg.

„Põdrakanep on indikaator­ taim, mis võib anda mesilaspe­ redele kuu aega korjet,” räägib Metsallik. „Kui kanarbikuväl­ jasid lähedal ei ole, on nii, et põdrakanep lõpetab viimase õie avanemisega korje ja me­ sinikel algab talvepesade tege­ mine, järgmiseks hooajaks val­ mistumine. Tänavu võib juh­ tuda, et see aeg on juuli kes­ kel käes.” „Kui mesi ära võtta ja kor­ jet enam pole, võib see mesilas­ tele nälga tähendada. Kui loo­ duses midagi ei ole, tuleb va­ rem söötma hakata ja teha se­ da kauem. Või rännata sinna, kus põllukultuure on. Aga osa põldudestki on varem õitsenud. Näiteks põlduba hakkas õitse­ ma enne, kui tavapärase pikku­ se saavutas. Kui taim on lühi­ ke, on õisi vähem ja mesilastel vähem nektarit,” selgitab Pihl. Ta lisab, et pole tänavu siia­ ni mesilasperesid paljundanud, et küllusliku õitsemise ajal kor­ je ei takerduks. „Kui nüüd suur õitsemine varem lõpeb, on mul piisavalt aega paljundamisega tegelda,” lausub Pihl. Mesilas­ te tõuaretuse ja perede laien­ damisega õigel ajal on ta oma mesilas sealmaal, et sülemlemi­ ne pole probleem. ET MEETAIMI JÄTKUKS Keset raiesmiku õierikkust kü­ sin Peter Pihlilt, kas kärjelt an­ nab täpselt välja lugeda, mis taimedelt põhiline korje käib. „Mingil määral. Äratuntavad on võilillemesi, kanarbik, ta­ tar, aga üldisemalt ja siin – kui kõik õitseb, on eristada raske,” räägib ta. Ühest tarust võetud kärjelt võtab ta korje seisu üle vaadates näpuga mett ja mait­ seb: „Siin tundub olevat võilil­ lemett sees. Lehemettki on ko­ gutud.”

Allikas: mesindus.ee

Lehemett saavad mesila­ sed paljude puuliikide lehte­ delt või okastelt ja see kujutab endast putukate magusaid eri­ tisi. „Eile käisime lastega Kurg­ jal ja seal tammelehed olid le­ hemeest rasked,” ütleb Pihl ja naerab, et „mesiniku lapsed on need, kes lakuvad puulehti”. Ta lisab, et Eesti mee suurim trump on mitmekesisus – mesi on nii külluslik. Üritame selle mitmekesi­ suse hetkeseisu vaadata taru lennulaua kohale taruseinale maandunud mesilaste jalga­ del oleva õietolmu värvi järgi. „Siin on noorem ema sees ja õietolmu tuuakse palju,” mär­ gib Pihl ühe taru juures. „Ar­ van, et praegu ollakse põhili­ selt ikkagi põdrakanepi peal ja selle õietolm on hele. Aga siin näeb sekka tumedamat õietol­ mu ja mõnel mesilasel on see sinine.” Eha Metsallik rõhutab, et metsades toimib looduse pi­ dev meekonveier – see tähen­ dab, et alati on midagi võtta, kui seal on liigirikkust, puis­ tud eri vanusega ja alusmetsa rohkelt. Ta paneb metsamees­ tele ja – omanikele taas kord südamele, et sellele mõeldaks. „Kuslapuud, kukerpuud, türn­ puud, paakspuud, sõstrad, lod­ japuud,” loetleb ta mõningaid liike neist, mille väljaraie ma­ jandusmetsast mesinikke kur­ vastab. Mesinikel on huvi ka nende puuliikide vastu, mis varakevadel mesilastele täht­ sat õietolmu annavad, näiteks hall lepp ja sarapuu. Intensiivne põllumajandus suunab mesinikke aina rohkem oma tarusid raiesmikele, met­ salagendikele, üleüldse metsale lähemale viima. Näib, et tänavu andis see plusse juurde sellega, et mets hoiab niiskust.


8 || Varia || maa elu

5. juuli 2018

Üht korralikku põuda ei või lasta raisku minna Margus Ameerika Baltic Agro

Ö

eldakse, et üht kor­ ralikku majandus­ kriisi ei või raisku lasta minna – just siis on õige aeg muudatusi te­ ha ja vigadest õppida. Analoog­ ne seis on põllumeestel põuaga. Pikalt kestnud kevadine kuivus lasi mõnel pool poolteist kuud vihma oodata ja juba hakati ajakirjanduses kahjude kom­ penseerimise üle diskuteerima. Kas see olukord ei olegi mitte niinimetatud uus reaal­ sus? Elame kliimamuutuses, see väljendub eelkõige ilmas­ tiku ekstreemsuste süvenemi­ ses ja pikenemises. Eelmisel aas­ tal oli eriti jahe ja märg kevad, nüüd kuum ja kuiv. Tõenäoliselt tuleb selliseid kõikumisi järjest enam ja selleks peab valmis ole­ ma. Tavapärane on öelda, et mi­ nust sõltub väga vähe, peaakt­ sionär ehk ilm paneb kõik pai­ ka. On see ikka nii või leitakse nõnda arvates vabandus hoo­ pis oma tegemata töödele? Elu näitab: kes ise piisavalt panus­ tab, sõltub ilmastikust vähem. Optimaalsete kasvutingimus­ te juures saab igaüks korraliku saagi, oskuslikud taimekasvata­ jad paistavad aga silma stabiilse saagiga ebasoodsatelgi aastatel. Igast halvast asjast peaks oskama leida midagi head. Nii on sellekevadine pikk põud hea õppetund. Millega me siis ilmastikumõjusid vähendada saaksime? Võimalusi on palju: eelkõige kultuuride valik, kül­ vikord, taliviljade kõrge osa­ tähtsus, mullaniiskust sääst­ vad tehnoloogiad, minimaalne mullaharimine, täiendväetised, biostimulaatorid jne.

Linnuveerg OLAV RENNO linnuteadja

M

aa Elu linnuvee­ rus varem tut­ vustatud nelja väi­ kest kasvu kureli­ se, laugu, taida, ruiga ja ruk­ kiräägu kõrval elutseb Ees­ tis veel kaks nende sugulas­ liiki: täpikhuik ja väikehuik. Nad mõlemad püüavad viibi­ da tiheda taimestiku varjus, aga ei karda end reeta valju­ de häälitsustega. Varemalt ni­

Riskide hajutamiseks on vaja eelkõige eri kultuure. Ole­ me viimasel ajal kasutusele võtnud kultuure, mida varem meie põldudel ei kasvatatud: talioder, taliraps, mais, põld­ uba. Taliotra on tänavu Ees­ tis juba üle seitsme tuhande hektari ja väga kiire kevadise arenguga kasutab see hästi ära talvise mulla veevaru. Kindlas­ ti on see üks parimaid eelvil­ ju talirapsile, et olla kindel ta­ lirapsi õiges külviajas. Taliraps kui üks tulukamaid kultuure on tootmispõldudele jõudnud viimase viieteistkümne aasta­ ga. Kahjuks ei jõutud seda eel­ misel aastal piisavalt külvata ja kasvupind koos talirüpsiga on vaid veidi üle 27 000 hekta­ ri. Loodetavasti tuleb seda sel aastal vähemalt topelt rohkem. Maisi kasvupind on iga aas­ taga tuhatkond hektarit suure­ nenud. Nüüdseks pole ka enam nii palju metssigu, kes selle kas­ vatamise raskeks tegid. Mais

ILMA MÕJU VÄHENDAMISEKS ON VÕIMALUSI PALJU: KULTUURIDE VALIK, KÜLVIKORD, TALIVILJADE KÕRGE OSATÄHTSUS, MULLANIISKUST SÄÄSTVAD TEHNOLOOGIAD. oma geneetilise iseärasusega talub põuaseid tingimusi teis­ test kultuuridest paremini ja silo valmistame nüüd sarna­ selt Lõuna-Euroopaga: kevadel rohusilo talvise niiskuse arvel ja sügisel maisisilo. Tänavu on maisi Eestis juba üle 10 000 hektari ja see ei lähe üksnes

haljasmassiks – tervikkorista­ tud taimik vahaküpsete tera­ dega on odavaim energiasööt piimakarjale. Rohumaade puhul saadak­ se märjal aastal häid saake va­ nadest kamaratestki. Suur va­ he ilmneb just niisuguse keva­ dega, nagu oli nüüd. Uued värs­ kelt rajatud rohumaad annavad rasketes tingimustes tunduvalt kõrgemaid haljasmassi saake, mille tõttu on nende järjepidev uuendamine väga oluline. Talirukis on meil üks tuge­ vama juurestikuga kultuure, mistõttu kannatab põuda teis­ test paremini. Võib uskuda, et rukkist saadakse selle aasta pa­ rimad teraviljasaagid või vähe­ malt on see madalaima oma­ hinnaga vili nii toiduks kui söö­ daks. Käesoleval aastal on ru­ kist vaid 11 000 hektaril, kuigi

võiks olla tunduvalt rohkem, eelkõige põuakartlikel kerge lõimisega liivmuldadel. Mullaharimisel tuleb arves­ tada tõsiasjaga: mida rohkem mulda liigutame, seda enam sealt niiskust kaob. Selle tõt­ tu peame hakkama arvestama niisuguste mullaharimise reeg­ litega, nagu on lõunapoolsema­ tes maades, kus eesmärgiks on talvise niiskuse maksimaalne kogumine ja säilitamine mul­ las. Minimeeritud mullaharimi­ ne ja otsekülv on need võtted, mille puhul sõltuvus kevadisest põuast on oluliselt väiksem kui künnipõhisel viljelemisel. Va­ hekultuuride laialdasem kasu­ tuselevõtt sügis-talv-kevad pe­ rioodiks on samuti üks mulla­ niiskust säilitav võte. Põuaga ei ilmne taimedel esmalt mitte veepuudus, vaid

Põua käes kannatada saanud viljapõld LääneVirumaal. foto: KASPER MÄE / VIRUMAA TEATAJA

kõigepealt saab piiratud mõne toiteelemendi kättesaadavus. Esmases faasis nimetatakse seda varjatud puuduseks, sest taimede välimuses nähtavaid sümptomeid ei ole, kuid ne­ gatiivset mõju saagikusele ja kvaliteedile on see juba avalda­ nud. Sellise kahju vältimiseks on palju eri koostisega täiend­ väetisi, mida antakse taimede­ le lehtede kaudu koos taime­ kaitsetöödega. Kui likvideeri­ da mõne mikroelemendi väga väikeses koguses puudus, võib taastada taimede normaalse toitumise madala mullaniis­ kuse puhulgi. Viimastel aasta­ kümnetel on tulnud kasutusse veel täiendavad biostimulaato­ rid, kus koos eri mikroelemen­ tidega antakse taimedele va­ jalikke aminohappeid ja teisi kasvu soodustavaid ühendeid. Taimede kasvuks vajalike temperatuuride summa on sel aastal küllaltki kõrge ja usuta­ vasti on juuli keskpaiku kom­ bainid põllul. Head saagid või­ vad tulla taliviljadest ning su­ viviljade varajastest ja hilis­ test külvidest. Optimaalsel ajal mai alguses tehtud külvid või­ sid põuast kõige rohkem kah­ justatud saada. Heaks uudiseks võib pidada seda, et tavalisest varasema koristusaja alguse­ ga jõutakse piisavalt talivilja kesasid ette valmistada ja õige­ aegselt talirapsi külve teha, et järgmise aasta saagile korralik vundament luua. Loodame, et järgmine hooaeg tuleb suurima taliviljade osatähtsusega aas­ ta ja talirapsi – miks mitte ka talirukki – pind on läbi aega­ de suurim. Kui ise optimaalselt pa­ nustada, on ilmastiku mõju väiksem.

Kes on huigud? metati neid justkui kanalistele viitavate nimedega, vastavalt täpik- ja väike-vesivutt, seda küllap täpikhuigu häälitsuse järgi. Teisi ruiklasi kutsuti „ka­ nadeks”: lauk kandis vesikana, tait tiigikana ja ruik rookana nime, mis olid saksa keelest otse laenatud. Et kanalistega pole neil kuigivõrd ühist, pa­ ni linnuprofessor Eerik Kuma­ ri ette võtta kasutusele rah­ vasuust pärit nimed, nagu ju­ ba varem oli see rukkiräägul.

Isane väikehuik on paraja pala nokka saanud. FOTO: WIKIPEDIA

Kui juhtume vesistes pai­ kades, näiteks hõredas roosti­ kus või kaislastikus jõelammi­ de või järvekallaste tarnaniitu­ del maist juulini, enamasti va­ rahommikul või õhtutundidel kuulma monotoonset heleda­ kõlalist sekundipikkuste vahe­ dega üitt-üitt ... helirida, siis an­ nabki endast märku täpikhuik. Liigi arvukus Eestis on kõikuv, eri aastatel tuhande ja kümne tuhande haudepaari vahel. Nä­ ha saab seda rästasuurust tu­ mepruuni valgetäpilise rüüga lindu üliharva. Mullusest tai­ meprahist pesa teeb huigupaar mättale ja mai lõpuks on selles kuni 12 kreemikakoorelist pu­ napruunilt kirjatud muna, mida põhiliselt isaslind haub 20 päe­ va. Pojad on alul süsimustad, neid hooldavad mõlemad va­ nemad ja toovad nad esimesel kümnel elupäeval pesale ööbi­ ma. Kuue nädalaga saavad nad lennuvõimeliseks, aga pool sel­ lest ajast askeldavad omapead, kuna vanemad soetavad veel

teisegi pesakonna. Sügisränne on septembris, lennatakse öö­ siti ja väikeste salkadena ning talvitutakse Ida- ja Lõuna-Aaf­ rikas (Lääne-Siberi asurkond Indias). Hoopis haruldasem on tä­ pikhuigu pisem sugulane väi­ kehuik, kelle arvukust Eestis hinnatakse 20–100 haudepaa­ rile. Ka väikehuik on rohkem videvikulind, aga tema elupaik on hoopis veelaikudega vahel­ duv tüma roostik või hundi­ nuiatihnik. Ta on rästast väik­ sem, mustade triipudega pruu­ ni ülapoole, rohekaskollase no­ ka ja pikkade rohekate jalga­ dega. Ülipikad varbad aitavad kõndida mööda ujuvaid veetai­ mi. Isaslindude pea ja alapool on sinkjashall, emastel on sama karva pea ja kreemikas alapool. Väikehuigu „laul” algab he­ ledahäälse haugatusega, millele järgneb üha kiirenev madalduv vali klõbin, emaslinnud vasta­ vad sellele kõrgetooniliselt kui­ kuik-värrr. Tihti kuuldub hele­

Täpikhuik sumab toitu otsides madalas vees. 

dat uiit- või kiuk-hüüdu, aga ka teisi, häälikutega raskesti edasi antavaid hüüatusi. Pesaks kannab väikehuigu­ paar kokku vaksakõrguse tai­ mejäänuste kuhila. Kuni ka­ heksat tumeoliivja koore ja ti­ heda tumeda täpistusega mu­ na hauvad kordamööda mõle­ mad vanemad ja umbes kolme nädala järel kooruvad süsimus­ tas udusulis pojad. Neid toide­ takse esimesel elunädalal pe­ sas, siis uitab pesakond lähi­ konnas. Augus­ti lõpupoole asu­ takse rändele, et talvitada Lää­ ne-Euroopas ja Vahemere maa­ del, osalt Ida-Aafrikas.

FOTO: WIKIPEDIA

Enamjaolt kasutavad meie mõlemad huiguliigid loomset toitu, nagu ussikesi, putukaid ja nende vastseid, limuseid ja kalamaime, harvem vetikaid ja taimeseemneid. Täpikhuik võib mõnikord sibada mööda tarna­ latvu ja sealt nokaga seemneid lahti pudistada, et neid siis maa­ pinnalt noppida ja süüa. Toitu­ des sumatakse ka kuni kõhu­ ni ulatuvas vees, ujutakse aga harva, eelistades sügavamatest veelahvandustest üle lennata. Sukeldutakse vaid hädakorral. Mõlemad huiguliigid on Eestis kaitse all, väikehuik ko­ guni teises kaitsekategoorias.


Jahimehi on tihti nimetatud metsa silmadeks ja kõrvadeks. Mida see tähendab?

ila-Orul. a kokku To pererd o k t s e im saadi es kütti koos Aastal 1968 i 6000 jahimeest–nais t. s u k le tu u g esest kokk ogunevad li õtmed. aastat esim umaale. 6.–8. juulil k 0 5 li mõ ) JS (E e ja juba festiva Seltsil d Pärn u d n u te d s tn u e õ e jõ v side erialan l im n lt a h o e rr g is Ja o h k in ti l ja n s e e a s l: E g a l täitub d ning on iga aasta lmel samb Sellel aasta igub mööda kodumaa alejate arv suureneb rajaneb ko k le tu u k k s li o lt sama. K Kokkutulek pradega Pärlseljale. O e pareud sisulise õ ln s o ja t a te a e älja seltsid lerex. v rm m e fo s liik k e s ta u a it m d ün selg ha O lekust on s lahutus. idetakse ja östus ja kolmanda ko li tu d u a k k m o k m u t s eele eses est saadud amäe lihatö Alates esim duvõtt, koolitused ja m nktialade e abrik, teise koha Linn u P . on umbes s õ k õ e d m k la imess, kus est kuni te W eks a s k sportli in u li m s d a u k a v li s h s a u ra d ih L kusõidukit v ehk jahin tialadeks ja a Liivimaa kaubatäna kõike alates maasti essi rolli. See on nevad punk aneb peaauhinna välj n u o g a ja s o d e u s k u b le tal p Võistl lek ka jahim ja kokkutu kojad, ja sealt leia s. Sellel aas atraktsioon seotud jahindusega ed, siis täidab kokkutu ütid, erinevad käsitöö e n li musjärjestu lu O . s s erad, vibuk anekud on sündmusek liialt pisike nenud pere oolitused. Kõik väljap rraldamiseks oleme kult ei puudu ka jahiko ju uv on u k n o k tule ohapeal toim u k essi ko k k ja Kokkutule ti ning toimuvad k im o h K fo . ja in a i e ig ld s ja era en a sihtgrup u sündmu 80 ekspon i. Kuna Eesti on väike lipoiss. Kog vahetult om d re a O v g tu n in h n te o s k rs a e d. jahirõiv tootjad jt rpillid, Smil okkutuleku elle aasta aupmehed, sma & Kuke ulehel www.ejs.ee/k a a H s eest. EJSi s st kesks koht, kus k aalmaailm jne. Ju im h d rd ja o o k k 0 e v 0 e a 0 it tu ds ist lahendu ku ligi 16 lasteala, vir eelelahutust pakuva st (101,2 MHz) ning jälg stis on kok nutikat ning ökoloogil e E m . io t d s ti s a li e a a E ir ik h s st ja Muu itse osa ja tsioone üle spetsiaalse usorganisa ui praktilise looduska d in h kuulatav ka ja b a mis ühend jahindust k nisatsioon, aitse“, mis tutvustab a rg o s u d in ajakirja Eesti Jahimees, esindab Eestit Euroopa n loodusk EJS on es „Jahindus o damisel. n o s k ja maailma katusorganisatsioonis, arendab eesti jahindust ja a m e n te e leemide lah praktilist loodushoidu. konnaprob Jahimehed aitavad koguda uurimismaterjali

Seda iseloomustab ilmekalt kolumnist Toivo Valgu sõnum 11. aprilli Saarte Hääles, kes ütles, et jahimehed on just sageli need, kelle kaudu jõuab teave looduse saastajatest keskkonnainspektorite kõrvu. Toivo omab ka sellist kogemust, kus jahimehe teada antud prügisokutaja päevavalgust kartev tegu jõudis menetluseni ja kellelgi tuli sellest aru anda. Siinkohal kutsun sarnaselt Toivoga jahimehi sellist infot alati jagama. Põhiliselt tegelevad jahimehed siis metsloomade populatsioonide majandamise ja nende eest hoolitsemisega. See, mis on sihipärane ja töömahukas tegevus. Aasta ringi vaadeldakse loomi ja täidetakse vaatluskaarte metskitse, põdra, punahirve, metssea, hundi, ilvese ja karu kohta. Vaatluskaardid esitatakse ulukiuurijatele, kes selle alusel teevad teadust ja annavad jahimeestele enne jahihooaega küttimissoovitusi.

Jahimehed teavad kõige täpsemini, kes metsas

elavad

Iga aasta 1. aprillil esitavad jahimehed riigile jahistatistilise aruande, kus on kirjas metsloomade arv ja küttimisettepanek ning eelmisel hooajal kütitud isendite arv soolises lõikes. Väikeulukite (rebane, kährikkoer, nugis, šaakal jt) kohta antakse aruandes hinnang arvukuse muutuste kohta. Seakatku tõttu esitavad jahimehed iga kuu 10. kuupäevaks keskkonnaametile aruande küttimise kohta. Igal kevadel korraldatakse ruutloendusi aladel, mis on riigi poolt kindlaks määratud, aruanne esitatakse kümme päeva pärast loendust keskkonnaametile. Ulukite loendamine ja andmete kogumine on oluline mitte ainult riigile, vaid eelkõige jahiseltsidele. Nende alusel saab teha õigeid otsuseid ulukite hoidmisel ja majandamisel. Jahimehed kasutavad moodsaid rajakaameraid, mille abil on võimalik loomade arvukust väga täpselt teada saada. Mõnes hoolsamas seltsis on kaameravaatluspaiku üle kogu territooriumi. Kuna korralikud kaamerad on kallid, siis paigutatakse neid igal nädalal regulaarselt erinevatesse kohtadesse. Nii on võimalik ulukite arv väga täpselt määrata.

Üks osa jahimeeste tegevusest on teadusmaterjali kogumine. Aktiivselt osaletakse marutaudi järelkontrolli uuringutes ja kogutakse rebaste ja kährikute biomaterjali, igal aastal mitu tuhat proovi. Eelmisel aastal võtsid külalisjahtide korraldajad 200 proovi kütitud lindudelt linnugripi uuringute tarbeks. Tuhandeid proove kogutakse kütitud ja surnuna metsast leitud metssigadelt sigade Aafrika katku uurimiseks. Sellel aastal käivitus veterinaar- ja toiduametiga projekt, mille käigus kogutakse proove teedel hukkunud põtradelt, hirvedelt ja metskitsedelt, et uurida põhja poolt liginevat hirvlaste kurtumushaigust.

Kui loom on hädas Ehkki metsloomad on kohanenud eluks metsas, satuvad nemadki hätta. Vahel juhtub see inimeste süül või metsa jäetud prügi tõttu. Nii näiteks päästis jahimees mõnda aega tagasi kährikkoera, kellel oli klaaspurgiserv ümber kaela. Pärnumaa jahimehed vabastasid aastaid tagasi noore kogenematu põdrapulli, kes oli Soomaal Kuresoos laukasse vajunud ega saanud enam omal jõul välja. Viljandimaal päästsid möödunud talvel jahimehed jõge ületanud metssead uppumissurmast. Mitmed linnavalitsused kasutavad jahimeeste oskusi, et linna sattunud metsloomi tagasi oma keskkonda toimetada.

Jahimehed on koondunud seltsidesse

EJSi liikmed on kõik need seltsid, kes väärtustavad koostegemist ja mõistavad, et jõud ühendades ollakse tugevad nii vaimult kui ka võimult. Jahimehed on seisukohal, et ulukid ei ole ainult ressurss, vaid ka suur loodusväärtus. Seda on kõige parem ja läbipaistvam hoida, kaitsta ja kasutada läbi kolmanda sektori organisatsioonide. See tagab laialdase ja toimiva ühiskondliku kontrolli ja hoiab vaos inimliku ahnuse ja omakasu, mis võiks metsloomi ohustada. EJSi kõige kõrgema organi, volikogu poolt on vastu võetud Eesti jahinduse hea tava. Selle järgi on oluline jätta järeltulevatele põlvedele võimalus jahti pidada ning lubada loomade järeltulijatel elada.

Kes on need metsa silmad ja kõrvad?

Eestis on ligi 330 jahipiirkonda, mille keskmine suurus on 10 000–12 000 ha. Neid majandavad valdavas osas mittetulundusühingud, kes on koondunud Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS). EJS kaitseb oma liikmete huvisid, annab välja üht suuremat loodus-

Me oleme täiesti tavalised inimesed. Oleme läbilõige ühiskonnast. Paljud meist tegutsevad põllul ja metsas, samuti büroodes ja tehastes, koolides ja kauplustes. Mõned meist on Riigikogus, paljud on sportlased, on näitlejaid ja kirjanikke, kunstnikke ja autojuhte. Oleme mehed ja naised, isad ja pojad, emad ja tütred. Aga üks on meil ühine: armastus looduse vastu ja soov selle hoidmiseks, kestmiseks ning mitmekesisuse tagamiseks midagi praktilist ära teha. Tunneme loodust ja loomi, oskame seda väärtust kaitsta ja kasutada. Nimetasime 2018. aasta teemaks „Jahindus on looduskaitse“. Meile on parim viis loodust kaitsta seda säästlikult kasutades. Looduse kaitse on meie jaoks praktiline tegevus, mitte tegevusetus. Oleme jahimehed metsa silmad ja kõrvad. Tõnis Korts EJSi tegevjuht


10 || ilma- ja taimetark || maa elu

Jüri Kamenik

ilmatark

Õied toidulauale aiast ja metsaservast

ÄIKESE ARENG

E

elmises ilmajutus tutvustasin ja selgitasin äikese olemust. Ehkki käesolev suvi tundub olevat vä­ ga äikesevaene, on ometi saabu­ nud niiskem periood, kui äikeseoht ula­ tub isegi kuni 50%-ni olenevalt päevast. Niisiis, kuidas äike areneb? Tavaliselt tekib äike siis, kui moodus­ tuvad piisavalt suure vertikaalse ulatu­ sega konvektsioonipilved. Nende aren­ gut saab kõige paremini jälgida termilise äikese korral, mis areneb õhumassi sees aluspinna soojenemise tõttu. Konvekt­ sioon on tugev just siis, kui õhumass on niiske (kastepunkt vähemalt 14–16 °C), temperatuur on kõrgemal tunduvalt ma­ dalam (langeb vähemalt 7–8 °C kilomeetri kohta) ja aluspind on võrdlemisi soe. Sel juhul soodustavad olud õhu vertikaalset liikumist ning võivad areneda intensiiv­ sed tõusvad õhuvoolud. Termiline äike on klassikaline suvi­ ne äike. See algab sageli selgel hommi­ kul või kõrgrünkpilvedega, mis on mõni­ kord arenenud märkimisväärselt kõrgeks. Need on tornjas-sakmelised kõrgrünkpil­ ved (Altocumulus castellanus), mis ilmu­ vad tavapäraselt mõni tund enne äikese teket, seega hommikul. Harilikult need päevaajaks kaovad. Ilmudes aga päeva jooksul, jääb pikne tõenäoliselt õhtuse­ le ajale või ööseks. Mida lopsakamad on tornjad kõrgrünkpilved, seda tõenäoli­ sem on äike. Kui alumised õhukihid on küllaldaselt soojenenud, hakkavad soojemad õhutas­ kud ehk termikud kerkima. Aegamööda tõuseb neid järjest enam ja üha kõrgema­ le, kuni ühel hetkel jõuavad õhutaskud kondensatsioonipiirini. Seejärel hakka­ vad ilmuma esialgu madalad, siis aga vä­ he või keskmiselt arenenud rünkpilved, mille kõrgus on väiksem kui aluse laius või võrdne sellega. Nende pilvede sees on tõusvate õhu­ voolude kiirus 1–6 m/s ja pilvetipud ula­ tuvad kuni kolme kilomeetri kõrguse­ le. Pilvede ümbruses ja vahel võivad ol­ la nõrgad laskuvad õhuvoolud. Tuulise il­ maga on rünkpilved räbaldunud. Olene­ valt õhumassi tasakaalust, aga ka muu­ dest teguritest, võibki pilvede areng sel­ lega piirduda. Sel juhul lamenevad tekki­ nud rünkpilved ja omandavad kihtrünk­ pilvedega sarnased tunnused. Siis nime­ tatakse neid ka hea ilma ehk lamedateks rünkpilvedeks. Kui pilvede tipud on jõudnud kuueseitsme kilomeetri kõrgusele, hakkavad need jäätuma, sest temperatuur on sel kõrgusel ka kõige soojemal suvepäeval –20…–30 °C. Veetilgad pilves ei jäätu aga kohe, kuigi temperatuur langeb õhu ker­ kides nullist kraadist madalamale: vee­ piiskadel ja kapillaarveel on omadus jää­ da vedelaks ka allajahtunud olekus. Ise­ gi veel –35 °C korral võib leida pilvedest veetilku. Veel 1. juulil oli Jõgevamaal tuleohuin­ deks üle 10 000 ühiku. Kuigi sügishõngu­ liste ilmadega tuleoht vähenes, see siiski ei kadunud – igale poole ei sattunud pii­ savalt sademeid. Selline tsirkulatsiooni­ tüüp, et Läänemere idakallas jääb madal­ rõhuala lääneserva, jääb ilmselt pikemaks ajaks püsima. Sel juhul tulevad madalrõ­ hulohud ja osatsüklonid põhjast või loo­ dest ja sademeid võib sisemaal olla väga palju (peamiselt hoovihmad). Õhumass on aastaajale vastava soojusega, aga selline tsirkulatsioonitüüp ei soosi üle 24kraa­ dist õhutemperatuuri.

Katrin Luke fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed

J

uuli on õite aeg ja ku­ na tänavune loodus on tänu maikuu kuuma­ le paar-kolm nädalat tavapärasest ees, õitsevad korraga nii tavalisel ajal kui ka õiget aega õitsejad taimed. Õisi on tarvitatud ikka peamiselt teeks, samuti siiru­ piks, tinktuuriks ja eeterlike õlide valmistamiseks. Siirupit saab kasutada toidu maitses­ tamiseks. Õite ravi- ja tervist tugevdavad omadused säilivad toiduski. Õites on vitamiine, mineraale, antioksüdante, fla­ vonoide, eeterlikke õlisid ja ka­ rotinoidide pigmente, mis kõik meie organismi ja immuunsüs­ teemi tugevdavad. Õiesalatiks sobivad kõik õr­ na tekstuuriga õied. Ise kasu­ tan keelõisi, millest eraldan sü­ damikud. Herne ja läänekollaka õied eraldan varrest. Salatisse sobivad saialille, päevalille, sep­ tembris õitseva maapirni, mun­ galille, valge iminõgese, kurgi­ rohu, rand-seaherne, lillherne, läänekollaka, kassinaeri, kanni­ kese, võõrasema, hapuka mait­ sega begoonia, peiulille, aasku­ rereha, rukkilille (ilma südami­ kuta), üheksavägise ja aedvaa­ gu õie kroonlehed. Õiesalati kasteks kasutada võrdsetes kogustes hea maitse­ ga õli, sidruni- vm hapukamat mahla, mett või agaavisiirupit. Ained korralikult läbi segada ja õitele valada. Kes tahab pi­ kantsemat maitset, võib lisada murulaugu, küüslaugu ja tali­ sibula õisi. Koogi-, keeksi- ja saiataig­ nasse, ka ürdipirukasse ja pit­ sasse sobivad saialille, päeva­ lille, maapirni, põdrakanepi, mungalille, peiulille õied, tera­ va ohaka keelõied. Kurgirohu õied sobivad sa­ latitesse, võileiva ja võileivator­ di kaunistamiseks, kohupiimajm magustoitude garneerin­ guks. Lehti võib paneerida, kas­ tes need taignasse. Olen teinud soolast pannkoogitainast, mil­ lesse lisanud pipart või pipar­

rohtu, mis samuti praegu aias olemas. Ravimtaimena väljutab kurgirohi vedelikku, parandab neerude tööd, eemaldab jääk­ aineid ja tselluliiti, aitab dep­ ressiooni vastu. Ravimtaimena kasutada seda mõõdukalt (seit­ se kuni kümme päeva), sest si­ saldab alkaloide. Põdrakanepi õied sobivad salatisse, õiepungad ja õied on ilusad muffinites ja keeksis, miks mitte karaskis, pannkoo­ gitaignas või saia seeski. Kurdlehelise kibuvitsa ja roosi õied on paslikud laua kaunistamiseks, siirupi, roosiõli ja roosivee valmistamiseks. Sii­ rupi valmistamiseks tuleb õitel kannad ära lõigata, et siirup ki­ be ei jääks. Siis keeta 15−30 mi­ nutit, lisada sidrunimahl ja kur­ nata. Kui tahate juustu kõrva­ le või kasutada moosina, võib lisada moosi- või marmelaadi­ suhkrut. Roosivett saab teha alko­ holitõmmisest ja seda hiljem lahjendada. Roosivett kasuta­ sid tippkokad vanasti kukli­ te ja saiakeste valmistamisel. Õied panna purki ja kallata üle 40kraadise alkoholiga. Lasta kolm nädalat pimedas seista, kurnata ja panna säilituspude­ lisse. Võib valmistada teena: lasta termoses tõmmata 20−30 mi­ nutit, kurnata ja säilitada kül­ mutatud kuubikutena. Suhk­ rustatud (suhkrusiirupisse kas­ tetud ja kuivatatud) roosi- ja kibuvitsaõitega kaunistatakse torte ja magustoitusid.

Kurgirohu õied sobivad salatitesse, võileiva ja võileivatordi kaunistamiseks, kohupiima Foto: SILLE ANNUK / postimees jm magustoitude garneeringuks.

ÕISI ON TARVITATUD IKKA PEAMISELT TEEKS, SAMUTI SIIRUPIKS, TINKTUURIKS JA EETERLIKE ÕLIDE VALMISTAMISEKS. Võilille õied sobivad sala­ tisse, kevadel, kui neid on pal­ ju, tasub neist teha siirupit ja veini. Neid lisatakse taignasse ja smuutidesse, paneeritakse. Võilille nuppe võib marineeri­ da, maitsestades marinaadi tšil­ li, küüslaugu või tilliõisikutega. Angervaksa õitest valmis­ tatakse siirupit, millest saab teha morssi ja limonaadi ning sellega võib maitsestada jäätist. Eriti kasulik on angervaksa sii­

rup reuma- ja radikuliidihaige­ tele, sest see ajab organismist välja soolasid ja ravib põletikke. Angervaksa siirupit tehakse õisikutest: umbes 25 suurt õisi­ kut valada üle siirupiga, mis on valmistatud ühest kilogram­ mist suhkrust ja liitrist veest. Õisikutele lisada sidrunivii­ lud (kui koorega, peaks võtma ökosidruni) või hapukat mah­ la, sobivad ebaküdoonia, kuker­ puumari, tikker, rabarber, alõt­ ša. Lasta seista kaks kuni viis päeva, siis kurnata, kuumuta­ da ja panna purki. Mina hak­ kan seda juba esimesel päeval jooma. Kui suvel pole aega, võib angervaksa õisi sügavkülma panna ja talvel või sügisel siirupit jaokaupa valmistada. Olen keetnud siirupit isegi kui­ vatatud angervaksast ja ikka on hea tulnud. Leedriõied sobivad siirupi valmistamiseks, mida kasuta­ takse nii jäätise maitsestami­ seks kui joogina külmetuse ja palaviku korral. Rahvamedit­

siinis on leeder üks tugevamaid palavikualandajaid. Kõrvitsa ja kabatšoki õied sobivad praadimiseks, isas­ õied, millel vilja pole, võib kas­ ta taignasse ja õlis frittida või praadida. Täidiseks võib õie sis­ se lisada juustu. Mungalille õied sobivad salatisse, võileivale, marinaa­ didesse. Marinaadi ja lihatoi­ tu võib kappari asemel panna mungalille seemneid. Seemne­ te närimine on aidanud kurgu ja suu limaskesta põletike pu­ hul. Nii lehed kui õied on kasu­ likud südamele ja veresoonkon­ nale ning aitavad köha ja bron­ hiidi vastu. Kui õisi korjata söögiks, peaksid taimed olema enda kasvatatud. Poest ostetud tai­ med võivad olla väetisi ja tai­ memürke täis. Metsataimi ko­ gudes peaks vaatama maan­ tee äärest kaugemale. Kasutage ainult neid taimi, mida kindlas­ ti tunnete. Kui kahtlete, küsige asjatundjatelt.

külvikalender: 06.–13.07.2018 10.51

06. R

Vili

07. L

Vili, alates kl 15.51 juur

08. P

Juur

09. E

04.19 22.32

Juur, alates kl 19.58 õis

10. T

Õis

11. K 12. N 13. R

05.48

Istutusaeg

Ilmatark

5. juuli 2018

Õis, alates kl 20.59 leht Leht Leht, alates kl 20.31 vili Kuukalendri koostaja Signe Siim, 2018

MAA

TULI

VESI

ÕHK


maa elu || Aed ja kodu || 11

5. juuli 2018

Jalutuskäik piduehtes Kadrioru pargis Säde Lepik Maa Elu

T

allinna Kadrioru park tähistab 22. juulil oma 300. sün­ nipäeva, sest just 22. juulil 1718. aastal märgiti siin tsaar Peeter I ja itaallasest pea­ arhitekti Niccolò Michetti juht­ nööride järgi maha lossi ja seda ümbritseva aia tulevane asu­ koht. Juubelipuhuseid üritusi ja sündmusi on pargis olnud eel­ misest sügisest peale, peoaas­ tale tõmbab uhkelt joone alla festival „Valgus kõnnib Kad­ riorus”. Tänavu on see kavan­ datud 19. ja 20. septembrile – ühest õhtust jäigi juba mitmel aastal väheks, sest park ei ma­ hutanud kõiki valgusemängu­ huvilisi enam ära. Suviste kont­ sertide ja muude ürituste kõrg­ punkt on muidugi juulis, kava leiate aadressilt http://www. kadriorupark.ee/sundmused/ kadriorg-300.

SUUR ROOSINÄITUS Kadriorg on meie kõige tuntum ja mitmekülgsem park, sest seal on eriilmelisi osi kõigist pargi arengu- ja rekonstrueerimisjär­ kudest: looduslikust tammesa­ lust baroki, Jaapani aia ja täna­ päevani välja. Ühekorraga satud seal mit­ messe ajastusse ja kui eelmi­ sest jalutuskäigust on tükk aega möödas, näed kindlas­ ti midagi uut. Tänavu kas või seda, et 1937. aastal president Konstantin Pätsi soovil Alatski­ vi mõisapargist Kadriorgu too­ dud Belvedere Apollo kuju on nüüd punaste lehtedega pöögi taustal ilus hele ja ilma nõuko­ gude ajal siivsuse pärast lisatud viigileheta. Ise ei märka aga paljutki ja kui pargihuvi on suurem, tasub osaleda pargimuuseumi kuraa­ tori Elle Pendi juhitud jalutus­ käikudel, kus kuuleb nii pargi ajaloost kui tulevikuplaanidest. Sellised jalutuskäigud on sel su­ vel veel 18. juulil, 8. ja 22. augus­ til ning 5. septembril. Kunsti­ muuseumis avatav lossi ja par­ ki tutvustav näitus „Kadriorg 300” jääb aga vaadata 25. no­ vembrini. Kontserdiväljaku ees olid Roosimäe nõlvad kuuma ke­ vadsuve tõttu juba enne jaa­ nipäeva õisi täis. Meie tuntui­ ma roosikasvataja Rein Joos­ ti – just tema on sinna vastu­ pidavad sordid valinud – ku­ reeritud näitus „100 Eesti roo­ si” on aga alles ees. See ava­ takse kavandatust natuke va­ rem, 12. juulil kell 13, ja jääb avatuks 23. juulini. Peale Roo­ simäel kasvava rohkem kui 30 sordi pannakse siis Rein Joos­ ti sõnul välja just nii palju eri sorti ilusaid roose, kui neid sel ajal Eestis õitseb. Roosinäituse avamisel tut­ vustatakse huvitavat lillade õite­ga roosi, mille klump püüab alates sellest suvest pilku Lui­ getiigi kaldal Kreutzwaldi kuju juures. Kadriorus pole see Rosa antifolia muscosa pungamutat­ sioonina sündinud roos sugugi juhuslikult. Sellist roosi on ar­

vatavalt kujutatud lossi peasaa­ li laeplafoonil. Kui sai uuritud, millega võiks tegu olla, otsiti see soovitud vana roos ühest Hollandi erakollektsioonist üles. RAHVUSLIK VÖÖKIRJAPEENAR Eesti suure sünnipäeva aastal tasub Kadriorus jalutades üle vaadata vöökirjapeenar, mis asub Luigetiigi Lydia Koidula tä­ nava poolses otsas kahel pool päikesekella. See rahvusroman­ tiline ajastumärk meenutab par­ gi suurt rekonstrueerimist aas­ tail 1935–1940, mil rahvapargis püüti siduda moodsat aiakuns­ ti meie rahvusliku omapäraga. Ajakirja Loodushoid ja Tu­ rism 1939. aasta teises numbris on vöökirjapeenra idee ja seal kasutatud taimed hästi jääd­ vustatud. Sellest kirjutab ar­ tiklis „Eesti vöökiri ja orna­ ment musterpeenardesse” Sak­ samaal Späthi firma puukoolis praktiseerinud aednik, aiaarhi­ tekt ja kunstnik Albert Undris­ te (1909–1958). Undriste leiab, et paljudes maades, kus aiakunst on hoo­ pis kõrgemal järjel, on moodne aiandus pöetavad vaippeenrad hüljanud, kuna parajasti hinna­ takse hoopis suurt joont, liht­ sust ja looduspärasust. Meil võiks aga vöökirja kasutami­ ne mõjuda algupärase võttena ja niisuguseid lillepeenraid on­ gi Kadriorus juba mitmel aas­ tal tehtud. „Meil Eestis leidub ilusat vaba loodust külluses, sel­ lepärast peaksime maa-alasid, mis asuvad linna või aleviku pii­ rides, rikastama mõne arhitek­ tuurilise teosega ilupargi või väl­ jaku näol.

MUSTRI, MIS EI OLE PEENRA JAOKS LIIGA KEERULINE VÕI TIHE, VALIVAD KADRIORU AEDNIKUD JUBA TALVEL JA SIIS OTSUSTATAKSE, MILLISED TAIMELIIGID KIRJA PAREMINI VÄLJA ANNAVAD. Sarnasesse arhitektuurilisse parki sobivadki vöökirjapeen­ rad,” kirjutab Undriste. Sellist peenart ei tohiks aga teha vaba­ ma ilmega pargi ossa, loodusli­ ke põõsarühmade ja looklevate teede äärde, sest /…/ „seal tun­ dub ta täiesti võõrkehana. /…/ Eesti vöökirjapeenra loomisel peab esiteks rajama erilise arhi­ tektoonilise väljaku, leidma vas­ tavalt väärika koha. Et vöökir­ japeenar oleks kaugemale näh­ tav, on hea, kui teda saaks ra­ jada kuhugi tasasele kallakule, näiteks kahele poole mäkke vii­ vaid treppe, mõne ametiasutise terrassi küljele”. Tasasele maa­ le tehtud vöökirjapeenar ei või tee äärest aga olla kaugemal kui meeter, „sest muidu ei jää mus­ ter küllalt selgelt paistma”. Päikesekella väljak tehti 1936. aastal maha lammutatud trammidepoo asemele. „Eesti aianduse biograafilise leksikoni” andmeil istutati 1937. aastal vöö­ kirjaline ilupeenar Albert Und­ riste kavandi järgi. Tema kavan­

datud võis ilmselt olla ka 1938. aasta peenar, sest juba osunda­ tud ajakirjanumbris selgitab ta vaippeenra rajamise põhimõt­ teid ja taimede istutusjärjekor­ da keskelt äärte suunas just sel­ le peenra jooniste ja fotode näi­ tel. Kummagi peenra pikkus oli 20 ja laius kaks meetrit. „/…/ ruudu kujutamiseks on tarvis vähemalt neli taime, risti kujutamiseks viis jne. /…/ Eesti vöökirja mustri kujutami­ seks peab peenar olema vähe­ malt kaks meetrit lai, s. o. sel korral, kui suurem hulk taimi on vaiptaimed. Kui aga tahame vaippeenart moodustada õits­ vatest lilledest, siis peab peenra laius küll olema 3–4 meetrit, ole­

nedes taimede suurusest. Võib ju teatud mustreid kombineeri­ da ka kitsamale peenrale, kuid siis peavad need olema äärmi­ selt lihtsad, kas ainult sakid või ruudud, sest muidu jääb kuju­ tatav muster liiga segaseks ega tõuse selgelt esile. Musterpee­ nart ei ole ka soovitav koosta­ da ainult vaiptaimedest, sest siis on peenar niiütelda „liiga nudi” ega paku esteetiliselt seda mõnu, kui säärane peenar, kus kasvab ka õitsvaid lilli. Vaiptaimedest moodustatakse mustri peene­ mad osad /…/, õitsvaid lilli võib kasutada ka mustri keskosaks või kandiks – siis muudavad nad peenra palju efektsemaks ja ela­ vamaks.”

Kadrioru tänavuses vöökirjapeenras moodustavad kolm lainet valgete, roosade ja lillade õitega kivikilbikud. Foto: Säde Lepik

TOALILL ÜLLATAS PERENAIST ÕIEGA

Õ

e käest pea 15 aas­ tat tagasi saadud 20sentimeetrisest tutt-paksjalast on sirgunud ligemale 170senti­ meetrine taim, mis tagatipuks tänavu õitsema hakkas. Türi vallas eramajas elav Signe Ruugla pani kingitu­ sena saadud kaktuse kasva­ ma aknalauale, nagu kasva­ vad tal teisedki lilled. Üsna kiirelt mõistis ta, et tutt-paks­ jalg on väga tujukas ja näitab kohe välja, kui talle midagi ei meeldi. Selle tõestuseks on lille alumisel osal näha üsna mitu ranti ajast, mil perenaine tal­ le aknalaudadel meeldivat pai­ ka otsis. „Ju leidsin talle kasvuks õige koha, sest sirgus teine aina pikkusesse. Imestasin, kuidas minu tutt-paksjalg poe­

gade ajamise asemel vaid pik­ kust viskab,” jutustab Ruugla. Ühel hetkel ei mahtunud lill enam aknalauale. Sellest­ ki aknalaualt maha tõstmi­ sest on paksjala jämedal varrel umbes 80 sentimeetri kõrgu­ sel tugev rant. Kuid siis hak­ kas rahvapärase nimega Ma­ dagaskari palmile uus olu se­ davõrd meeldima, et viskas jõudsalt kasvu. Nii sai sel kevadel julgelt enam kui poolteisemeetriseks sirgunud tutt-paksjalg üle pi­ ka aja uue poti. Perenaine oli taas mures, kuidas ümbrus­ konna suhtes kapriisne lilleke selle uuendusega kohaneb. Kui ta märkas lille uhkes tutis veel imelikku moodustist, pidas se­ da esmalt mõneks haiguseks, kuid lootis, et küllap lilleke po­ tivahetuse üle elab. Kuna kõigi

nende aastate jooksul polnud pere näinud paksjalga õitse­ mas, ei osanud nad seda pun­ gaks pidada. Kui aga moodustis aina suuremaks muutus, uuris Ruug­la internetist ja sai teada, et tutt-paksjalg võib tõesti õit­ sele puhkeda. Nii hakkas pere huviga õie avanemist ootama. Enne jaanipäeva see juhtuski. „Muidugi oli üllatus suur, olime väga rõõmsad. Peaaegu minu kasvu, on ta nüüd meil nagu vaatamisväärsus kohe,” räägib ligemale 170 sentimeet­ ri pikkune naine. Tutt-paksjalg õitseb juba kolmandat nädalat. Erilist lõhna õiel pole. Kui teised rõõmustavad avalikult öökuninganna õite üle, näitab Ruugla, millise õie võib luua üks muidu vaid te­ ravate okastega silma paistev tutt-paksjalg. Silvi Lukjanov

1938. aasta peenras kasva­ sid madalad mätasharjad, süstverilehikud, harilikud santo­ liinid, kassiurvad ja kõlupead, peenra kant oli lobeeliatest ja alati õitsvatest begooniatest. Mis mustri need kokku andsid, artiklist kahjuks ei selgu. Palju aastaid hiljem on peen­ ras imetleda saanud aga näiteks Maarja-Magdaleena kihelkonna naise rahvariiete põllevöömust­ rit ja Väike-Maarja kihelkonna leinavöö oma. Mustri, mis ei ole peenra jaoks liiga keeruline või tihe, valivad Kadrioru aednikud juba talvel ja siis otsustatakse, millised taimeliigid kirja paremi­ ni välja annavad. Juunis, kui öö­ külmade oht on möödas, mär­ gitakse muster nööridega maha ja istutatakse taimed. Taimede valikul on tähtsad õite värvus, õitseaeg ja kestus, kasvukõrgus, peenranaabrite omavaheline so­ bivus jpm. Taimed peavad end vormida laskma, sest mustrist välja kasvavaid taimi pügatakse iga paari nädala tagant. Taimede kasvu turgutatakse tihedalt kas­ tes ja lämmastikväetisega, mõ­ ni taim tuleb vahel siiski välja vahetada. Vaippeenra kirjas on väga head näiteks santoliinid ja verilehikud, neid kasutatakse seal aastast aastasse. Kui uurin, millise kihelkon­ na mustrit juubeliaastal peen­ ras näeme, selgitab Kadrioru meisteraednik Aili Kirsel, et tä­ navu on peenras veidi lihtsus­ tatult kasutatud mitme must­ ri motiive. „Mul tekkis korraga soov tuua peenrasse kolm eri värvi lainet ja selleks sai kasu­ tada ka juba 1937. aastal peen­ ras olnud taimeliike. Juubeliaas­ tal annavad just need eriti hea tunde. Üks peenar on 40 ruut­ meetri suurune ja kahes peen­ ras kokku kasvab 5874 taime. Seal on 1568 valgete, 1016 lillade ja 1088 roosade õitega kivikilbi­ kut (Lobularia maritima), 66 si­ niste õitega ibeeriselehist tuka­ lille (Brachyscome x multifida), 890 süst-verilehikut (Iresiine lindenii) ja halli tooni annavad 1076 harilikku santoliini (Santolina chamaecyparissus).”


12 || Restaureerimine || maa elu

5. juuli 2018

Lalsi õigeusu kiriku nelitis restaureeriti kogukonnaprojektina Triin Reidla

muinsuskaitseameti restaureerimisja arendusosakonna nõunik

V

iljandimaal Lalsi külas juuni algul toimunud katuse­ konstru ktsiooni restaureerimise töötoas sai viie päevaga korda Lalsi õigeusu kiriku peakuppel. Korraldatu on üks väheseid jätkusuutlikke restaureerimislaagreid-talguid, millega on ära tehtud erakord­ selt palju tööd. Et 2018 on kul­ tuuripärandi aasta, seda enam on põhjust rääkida ühest meie pärandi säilitamise loost. LALSI TÖÖTOA ARGIPÄEV Kolmas päev Lalsil. Äratus kell 6.30. Kiiresti sööma, et kell 8 objektil olla. Viimased unimüt­ sid ärkavad poolt tundi enne töö algust, ent siiski on kõik õigel ajal kohal. Pärast koos­ olekut, kus räägitakse läbi päeva ülesanded ja probleemid, minnakse kirikusse tööriistade järele. Eesmärk on maapin­ nal valmis saada viimased ka­ tusekonstruktsiooni palki­ de koopiad ja need üles katu­ se tellingutele vinnata. Aken­ de grupp kitib ja värvib akna(lenge). Õhus on pin­ get ja põnevust, vaikuses lülitatakse end töölainele. Tööd tehes lendab aeg kiiresti. Tellingute alumisel korrusel tegutse­ jad kõõluvad aknaavade ümber, käed kitised, ülemisel korrusel on aga jõutud olulise hetkeni: ees ootab katusekonstrukt­ siooni palkide ülesvinnamine ja paika panemine. Kostuvad inglis- ja eestikeelsed hõiked, tehakse nalja ja raske jalaga as­ tutakse tellingutele. Mõne aja pärast tekib soov pilk peale visata, mis seal te­ hakse. Keegi kogukonnaliikme­ test on toonud kohvinurka koo­ ki, see näpus, turnin ülemisele korrusele. Kook söödud, aitan kuplipealset rukkikõrtest soo­ justust prügikonteinerisse tas­ sida, et saaks uue konstrukt­ siooni paika panna. Pärastlõunal värvin kiri­ kuruumidesse tekkinud töö­

koja nurgas aknaid. Aknagru­ pi kaaslane ütleb, et enne ta ei lõpeta, kui kirik on valmis. Kõik naeratavad ja noogutavad entusiastlikult. Vabast tahtest midagi sedavõrd suurt uuele elule äratada on ikka võimas tegu. Kell lööb kuuendat õhtu­ tundi, aga keegi pole seda nägu, nagu tahaks lõpetada. Võtab aega, enne kui tööriistad käest pannakse. Päeva lõpu sisustavad hea seltskond, saun ja agressiivse­ te sääseparvede peletamine. Uni on hea, sest ühte päeva on mahtunud kümme korda roh­ kem kui tavaliselt. LAGUNEV KIRIK Kolga-Jaani ehk Lalsi õigeusu kirik asub Viljandimaal Võrts­ järve ülemise otsa soiste alade piirimail kunagise kuulsa Me­ leski klaasi – ja peeglivabriku külje all. Nii Lalsi kirik kui ka sealne terviklikult säilinud iko­ nostaas on riikliku kaitse all. Mõni aasta tagasi oli kiriku sei­ sukord trööstitu: katuse läbi­ jooksude tõttu olid võlvid vari­ semisohtlikud, ruume kroonis veekahjustustega ja pu­ denev ikonostaas.

HEADE IDEEDE ELLUVIIMISEKS JÄÄB PELGALT ENTUSIASMIST VÄHESEKS, KOGUKONNA SEEST JA VÄLJASTPOOLT TULEB LEIDA AKTIIVSEID INIMESI, KES ETTEVÕTMISELE ÕLA ALLA PANEKSID. Enam-vähem samal ajal ot­ sustasid kohaliku kogukonna liikmed selle korda teha. Nii sai alguse üks erakordne restau­ reerimisprojekt – võiks öelda, et restaureerimisime.

Nii nägi välja akende restaureerimise töönurk.

Vaade Lalsi kirikule ajal, kui seda korda tehti.

Heade ideede elluviimi­ seks jääb pelgalt entusiasmist väheseks, kogukonna seest ja väljastpoolt tuleb leida aktiiv­ seid inimesi, kes ettevõtmisele õla alla paneksid. Seetõttu on viimasel kahel aastal – 2017 res­ taureeriti kellatorn ja 2018 neli­ tis – projekti toetanud eri ins­ titutsioonid ja ettevõtted, pea­ mise eestvedajana MTÜ Vana­ ajamaja ning kohalikud. RESTAUREERIMISPROJEKT KOGUKONNAALGATUSENA Kogukonnaalgatusena restau­ reerimise praktika on Eestis juba tuttav, erinevused seisne­ vad tööde mahus. Projekti ula­ tuse ja pidevuse järgi võib nii­ sugused restaureerimised jaga­ da kahte rühma, kusjuures mõ­ lemal on pärandi säilimise sei­ sukohast tänuväärne roll. Suu­ remahuliste projektide näiteks võib tuua Tallinnas Kalamajas asuva Säästva Renoveerimise Infokeskuse maja restaureeri­ mise (samasuguse ettevõtmise­ ga alustati eelmisel aastal Tar­

tus). Kogukonna ettevõtmise­ na on korda saanud aga Salla seltsimaja Lääne-Virumaal, kui­ gi hoone ei ole mälestis. Lalsi õigeusu kiriku restaureerimis­ talgud kuuluvad pigem esimes­ se rühma, sest on silma paist­

Fotod: Triin Reidla

nud suure töömahu ja järjepide­ vuse poolest. Loodetavasti jät­ kub projekt järgmistel aastatel. Koolitusi ja töötube korral­ davad (kutse)koolid, ülikoolid ja teised asutused, mille puhul paistab silma tendents, et eel­

kõige valitakse tööde tegemi­ seks mõni hävimisohus pärand­ objekt või muu kogukonna­ le oluline hoone. Üldjuhul kes­ kendutakse neis ühele problee­ mile või töövõttele, mis tehakse päeva-paari või nädala jooksul põhjalikult selgeks. Kirikute restaureerimine ja korrastamine on tänu muinsus­ kaitseameti pühakodade res­ taureerimise programmile ning teistele toetustele pidevalt ak­ tuaalne teema. Eelkõige hoo­ litsevad sakraalse funktsioo­ niga hoonete eest nende oma­ nikud või kogudus. Seda enam on ebatavaline Lalsi talgute ob­ jekti valik olukorras, kus suur hulk osalejaid ei ole seotud ko­ ha, sealse koguduse ega kon­ fessiooniga. Pigem kannustas osalejaid soov saada huvitavat praktilist kogemust. Pealegi pa­ kub vabatahtlik töö suurt ra­ huldust ja loob ühtekuuluvus­ tunnet. Kuidas Lalsi õigeusu kiriku talgute praktikat edaspidigi ra­ kendada? Eelkõige peab moti­ vatsioon tulema kogukonnalt, et leida osav projektikirjutaja ja – juht. Sama kehtib hoone va­ likul. Loodetavasti inspireerib Lalsi õigeusu kiriku restauree­ rimise viis kogukondi üle Eesti panustama oma kodukandi või maakoha pärandi säilimisse.

Maa Elu, 5. juuli 2018  
Maa Elu, 5. juuli 2018  
Advertisement