Page 1

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 5/2014 (21) MAI

HIND 2.50 €

Miks kipuvad eakate suhted oma täiskasvanud lastega untsu minema? Kui palju raha kulub ravimite peale? Valu põlvedes ja alaseljas saab alguse lääpa tallatud kingadest. Eesti meditsiinilaborites tehakse mitu tuhat erinevat analüüsi. Mis on mis? Hüva nõu. Kalatoidud. Hoia südant!


teema

Mai 2014 2

Hoidke oma lähedasi!

S

attusin olema tunnistaja ühele liigutavale stseenile elust enesest. Vanaproua seisis suure toidukaupluse kassa ees, silmad piinlikkusest maas. Tema arvest, mis küündis vaevalt kümne euroni, jäi puudu tervelt euro jagu. Ta oli oma käekoti sisu ja taskud mitu korda läbi otsinud, aga mida polnud, oli raha. Piinlik oli kõigil, ka kassapidajal, sest järjekorda kogunes aina rohkem kannatamatuid. Vanaprouast järgmine oli noor ema koos kolmeaastase tütrega. Imetlusväärne, kui delikaatselt ja oskuslikult aitas ta vanadaamil arvest puudujääva osa oma taskust kinni maksta. Minul tõusis hetkeks klomp kurku. Veel rohkem emotsioone tekitas aga vanaproua tänulik pilk, milles oli ka alandlikkust ja häbi, et ei suutnud ise oma toidu eest maksta. Noor ema aga pühkis selle üheainsa lausega: „Loodan, et keegi aitab kunagi mind või minu pisitütart, kui selleks vajadus peab olema.” Pärast märtsikuu 60+ ilmumist saabus toimetusse kiri, mis oli sündinud seltsidaamidest pajatava loo lugemise järel. „Mitmed elatanud inimesed on üksikuks jäänud selle tõttu, et on lähedastega tülli läinud. Kas selliseid tülisid ei saa kuidagi lahendada? Kui noortel ei ole mõistlikku meelt, et oma vanematega suhelda, kas ei peaks siis elatanud inimesel olema rohkem mõistust, et probleemi lahendada? Mu naabruses elab üksik proua, kes ei saa mitte kuidagi läbi oma lähedaste sugulastega. Üleoleva suhtumise pärast on sugulased talle selja keeranud ja proua tunnebki end üksi. Kuidas saaks selliseid olukordi lahendada ja vältida?” küsis lugeja oma kirjas. Tänases ajakirjas arutleb arst ja psühhoterapeut Alexander Kotchubei, miks mõne vanemaealise inimese suhe oma täiskasvanud lastega kipub untsu minema, ning kirjeldab eakate vanemate keerulist teekonda. Ehk ei puuduta see mure kõiki oma lähe-

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post: 60pluss@ajaleht.ee Korrektor Gitta Lilienthal, e-post: gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee Müügijuht Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnapetsialist Sirly Kurisoo, tel 5307 9605, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 45 000

dastest eemal elavaid vanemaealisi. Neid, kes on sellise olukorra küüsis, tuleb kindlasti aidata. Psühhoterapeut selgitab, et lähedased inimesed peavad omavahelist suhtlemist ikka ja jälle õppima, sest vanuse kasvades kaasnevad uued sihid ja arusaamised elust. Need muudavad märkamatult käitumise tagamaid ja rolli, mida vanemad tunnevad noorema põlvkonna ees. Kotchubei kirjutab, et see on üsna suur probleem ka noorte jaoks, sest nad tahavad olla abivalmid, jagada lähedastega oma maailma ja saavutusi. Samas aga näevad, et hoopis koormavad vanemaid. Oskus elada just oma vanuse kohaselt ja võtta sellest parim, on kõige parem tarkus, mida elu meile õpetab.

S

eega peame ka aastate lisandudes aina õppima ja arenema. Aeg kulgeb omasoodu ning alati pole vaja silme ette manada halvimat stsenaariumi. Oleme oma lapsed üles kasvatanud parimate teadmiste ja mõtetega. Anname neile ellu kaasa oskused, et kunagi, kui meid enam pole, tuleksid nad oma eluga sama hästi või meist pareminigi toime. Nad on ju tükike meist endist ega saagi eksida. Vanadel on vaja noori ja vastupidi. Lapsed peavad oma vanemaid alati kalliks, vastupidist pole vaja tõestadagi. Homme on emadepäev. Õnnelikud on need, keda ema külla ootab. Hoidke siis oma lähedasi!

Eve Rohtla peatoimetaja

Eesti väärikad mehed saavad kokku Viljandis 21. mail kogunevad vabariigi väärikate meeste klubid erksa kevade nautimiseks ning nooruslikult vananemise kogemuste jagamiseks teist aastat järjest Viljandisse. Üritust organiseerivad Viljandi vanaisad koos Tartu Seeniormeeste Klubiga. Eelmisel aastal osales kokkusaamisel viis meesteklubi. Tartu Seeniormeeste Klubi president Kalev Jahnson teatas ajakirjale 60+, et sel aastal oodatakse kaheksat klubi. Viljandisse on lubanud sõita Nõmme Vanameeste Klubi, Haaslava Meesteklubi, Tallinna Kristiine Väärikate Meeste Klubi, Viimsi Meesteklubi Rannamees, Võru mehed ja Tallinna Haabersti mehed 65+. Seeniormehi tervitab Viljandi Pensionäride Ühenduse esindaja Hillar Saar. Piknikulaadse sõpruslaua taga jagatakse elukogemusi ja kõneldakse klubide tegemistest. Tuju aitab tõsta Saarepeedi naisansambel Rukkilill. Viljandi järve ääres tutvutakse tennise-, korvpalli- ja spordirajatiste ning paadisadamaga. Jõudu katsutakse korvpalli vabavisetes, noole ja rõngaste täpsusviskamises. ,,Viljandi paadimehe” saatel saab imetleda järve ja teha tunniajase sõidu Rannapiigaga. Plaanis on giidiga ringkäik teatris Ugala. Õhtul võtavad seeniormehed Viljandi Pensionäride Ühenduse ruumides päeva kokku ja mõtlevad edaspidisele tegevusele. (60+)

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2014 ISSN 2228-1592 Ajakirja 60+ toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Tellimine tel 617 7717, e-post: tellimine@60pluss.ee Mais tellides 11 numbrit 11 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 14. juunil. Esikaanel Merle Karu joonistus.

Vanaisad 2013 aasta mais

FOTO: ELMO RIIG

REKLAAM

telli terveks aastaks vaid

11 €

Helista

617 7717 Ajakiri on kõigile Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele TASUTA!


kolumn

3 Mai 2014

O

len alati imetlenud noori, kes hoolimata east julgevad vastu võtta tippjuhi ametikoha. Mulle on juht alati tähendanud inimest, kel on peale hariduse ka piisav isiklik kogemustepagas. See aga omakorda justkui viitab piisavale vanusele. Mulle saabus teadmine ja arusaam, et võin võtta teiste juhtimise vastutuse, 40 ringis või pisut pealegi. Aga me kõik oleme erinevad ja see ongi normaalne. Samas on noore inimese tugev tervis ja pingetaluvus juhile väga vajalikud. Aga olgu sellega nagu on. Jutustada tahan hoopis oma kogemustest. Kõige väärtuslikumad kogemused olen elatud viie aastakümne jooksul koondanud mõtteteradesse. Mõtteteraks pean mõne oma tegevuse käigus või kelleltki teiselt saadud kogemuse lühikokkuvõtet. Need terad on minu elus olnud abimeesteks otsuste tegemisel ja elu keerdkäikudes orienteerumisel. Esimesed teadmised sain peamiselt vanavanematelt, sest ema ja isa pidid hoolimata arenevast sotsialismist kõvasti tööd rügama ja neil polnud meie jaoks eriti mahti. Emapoolne vanaisa Eedi oli see, kellel lastelastele alati aega jagus ja kes võis tundide viisi vibusid ja ambe voolida ning metsas ja tanumal pudinatega jalutada. Vanaisal oli talumaja veerel põld, nagu maakodudes ikka. Talle meeldis tundide kaupa taimedega rääkida. Vagude vahel kartuli kasvamist jälgides pärisin vanaisalt, et kas jumal on olemas. Taat vastas, et jumal on ikka olemas ja temalt peame head kartulisaaki paluma. Viivukese pärast lisas juurde, et jumala palumine on väga oluline, aga üks hea kord sõnnikut ei tee ka paha. See oli minu esimene mõttetera, jumalast, ja jäi mind saatma kogu eluks. Noorena meeldis mulle punnvõrride ja tsiklitega tegelda. Mõnikord sai võrri käima joostes lihtsalt jõud otsa. Müstiline lugu oli nende Vene mootoritega. Mu külgkorviga K-750 mootorisse oli tekkinud vaevu kuuldav kõlks. Tahtsin mootorit lahti võtta ja pöördusin abi

saamiseks treialist naabrimehe poole, kes oli vinge tehnikaguru. Elu näinud naabrimees Heiko aga ütles välja Vene päritolu mootorite kohta käiva tõe: „Ne mešai mašinu rabotatj.” Tsikkel töötas tõepoolest veel pikka aega ja saadud teadmist, et ära torgi töötavat asja, olen elus palju kasutanud.

FOTO: ERAKOGU

Kogemus on elu teejuht M

itu head mõttetera pärineb Saksamaalt, kus mul on palju sõpru. Kõik mu sõbrad on vanemad ja elukogenud mehed, nagu näiteks maailma igas sadamalinnas käinud Uwe, kelle kogemustest võiks kirjutada raamatuid. Oma põlvkonna meestega on mul erinevused nii suured, et nendega ühele lainele saamine on olnud raske. Vana meremeest ja kaugsõidukaptenit Uwet väisasin tihti. Järjekordse külaskäigu eel oli Uwe veristanud lamba, et kallist Eesti külalist vääriliselt kostitada. Juttu tuli ühisest Euroopa Liidust ning muude ametite kõrval lambakasvataja ametit pidav Uwe küsis minult, et kas ma tean, miks Euroopa Liit on sitavõitu. Muidugi ma ei teadnud, sest olime Eestiga just liitu astunud, kõik oli uus ja huvitav. Osutades poolroogitud lambale, vastas ta ise: „Jama on see, et ma pean enda tagant varastama.” Ja ma sain aru, et ta mõte rändas juba mööda radu, kuidas lammas ametnike ees legaalselt maha kanda. Suure osa kogemustest olen saanud maakodu korda tehes. See asub Soomaal suurvete meelevallas ja igati ekstreemsetes looduslikes tingimustes. Sealt ka talu tunnuslause: loovus nõuab raskeid tingimusi. Talu taastades otsustasin, et teen olemasolevate põrandate asemele korralikud villaga soojustatud põrandad, siis talvel hea soe astuda. Kahe aasta pärast astusin uuest põrandast läbi, sest majavamm oli saanud soodsa elukeskkonna. Mina aga sain kogemuse – suurvee alal ei tohi põrandaid soojustada, põrandaalused täidetakse liiva või kruusaga. Nii et alati ei ole vaja teha korralikult, tuleb teha õigesti.

REKLAAM

Raamat müügil raamatupoodides ja supermarketites ning Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase toimetuses. Hind toimetuses 10 eurot 60+ terviseraamat „Südameasi” räägib just eakamate inimeste tervisest. Peamised lood on südamega seotud – kõrge vererõhk, infarkt ja muud südamehaigused. Mõtiskleme teemadel, mis südant valutama panevad – kodukuludest üksinduseni, aga ka vanemaealiste voodielust. Tähelepanu all on peavalu ja kuulmishäired. Nõu annavad ja kommentaare jagavad tunnustatud arstid, näiteks dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sulling, dr Jüri Voitk, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolamets jpt. Teabeküllased patsiendilood näitlikustavad, kuidas oma tõbedega toime tulla. 112 lk, kõva köide. Koostajad ja toimetajad Eve Rohtla ja Signe Siim. Tel 433 0040, www.60pluss.ee

Tõnis Korts

Kui seda lugu sõber Tarmole rääkisin, väitis tema oma kogemuse põhjal, et tihti ei piisa ka sellest, et teha asju õigesti, vaid teha tuleb õigeid asju.

S

uitsusauna taastades võtsin enne vana lammutamist kõik mõõdud väga täpselt, et saaks samasugune, nagu vanal ajal meister ette nägi. Vana sauna sisemistelt seintelt oli näha, et see oli millalgi veidi põlenud. Mõtlesin, et ikka juhtub, ja taastasin kerise sellisena, nagu ta enne oli olnud. Sai tore saun ja olin tehtud tööga rahul. Mõne aja pärast läks saun kerise kõrvalt põlema. Just sealt, kust varemgi. Ekspertidega nõu pidades selgus, et viga on kerises – see olevat liiga suur. Ka meistrid eksivad. Ülikooliõpingute ajal Venemaal käisin palju ekspeditsioonidel. Botaanikutel ja teistel peamiselt naisteadlastest koosnevatel rühmadel oli kombeks relvastatud jahindusüliõpilasi taigasse ja teistesse metsikutesse kohtadesse kaasa kutsuda. Kord KaugIdas Vladivostoki lähistel sopkadel konnates sattusin ühe seedri juures suurele hulgale alla kukkunud ja küpsenud käbidele, mis tundusid olevat peremeheta. Hakkasin neid kiiruga seljakotti ajama, et hiljem baasis neid krõbistada. Äkki hakkas keegi müraga ja kuivi oksi lennutades seedri otsast alla tulema. Vaatasin üles ja tardusin.

Olen tavaline eesti mees, kes pärast rännakuid on valinud elupaigaks parima koha maailmas – Eesti. Olen õppinud jahindusbioloogiat omaaegse metsamajanduse- ja looduskaitseministeeriumi stipendiaadina Venemaal ning pärast seda õigusteadust Tartu Ülikoolis. Pool töömehe ajast olen töötanud keskkonnakaitses. Töö, mida teinud olen, on alati olnud teiste teenimine. See on mulle südamelähedane ja pakub hingerahu. Viimased paar aastat olen tagasi oma liistude juures ning juhin Eesti üht suurimat ja vanimat järjepanu tegutsenud ühiskondlikku organisatsiooni Eesti Jahimeeste Seltsi, kuhu kuulub üle 10 000 liikme. Minu loodusfilosoofia on, et parim kaitse on mõistlik ja kestlik kasutamine. Kõige ilusamini õitseb see lill, kelle poole inimene on näoga. Oma identiteedi olen leidnud Soomaal, kus on viis aastaaega, puulootsik, kalarikkad jõed ja palju muud, mida järk-järgult avastan. Mul on toredad lapsed ja lähedased, kes on mind ka rasketel aegadel toetanud.

See oli suur must kaeluskaru. Olukord lahenes õnnelikult ja keegi viga ei saanud, aga sain kogemuse kogu eluks. Ei tohi võtta võõraid asju, mis tunduvad ilmselgelt olevat omanikuta. Need võivad olla karu omad. Oleme harjunud andma hinnanguid, kas miski on hea või halb. Kogemused on ainult head. Tähtis on, et neist õppust võetakse. Omal nahal läbielatu ongi abimees, mis elus orienteeruda aitab ja elule värve lisab. Meile tundub loomulik, et igal asjal on mõõdik küljes, nii hindame tulemusi. Me tahame alati kuskile jõuda, aga vähem tähtis pole protsess. Just seda peame rohkem nautima ja väärtustama. Ehk siis elama hetkes, nagu armastatakse öelda. Kui tuleb tahtmine midagi ära teha, tuleb see ära teha, mitte lõputult jahuda, mida võiks teha. Parem on arutada, mis läks valesti, kui rääkida sellest, mis võiks olla. Armastame öelda, et loll õpib oma vigadest ja tark teiste omadest. Paraku on aga nii, et just omad vitsad on kõige väärtuslikumad ning ise asju tehes ja läbi elades kinnistuvad ka kogemused paremini.


kaja

Mai 2014 4

Lugeja arvab Mind haarab alati juba juhtkiri. Seekord eriti lause, et surra ei tohi enne surma. Kirjutan oma vanematest, keda võiks selles lausa eeskujuks seada. Nad elasid vanas eas kaua kahekesi metsanurgas. Kuulsin pealt, kui vend mainis, et siin polegi muud, kui surma oodata. Oli talv. Ja isa, kes lähenes 80. eluaastale, vastas: „Miks ma peaksin siin surma ootama? Mina ootan kevadet!” Kunagi ei rääkinud vanemad ei omavahel ega meilegi surmast. Nad ei tahtnud teada isegi seda, kuhu nad maetakse, sest see polnud teema, mida arutleda. Paari kevade möödudes juhtus emaga õnnetus, kui ta läks isale appi haige jalaga hobust püsti upitama ning kukkus nii õnnetult, et ei saanud end ise voodis keerata, muust rääkimata. Lõppesid kevadeootused maal, vaid tuli linna tütre juurde kolida. Arstid mingit lootust ei andnud. Õnneks olid kaks tütart, kes ema eest hoolitsesid, kordamööda, kuidas aeg võimaldas. Ema lamas kuus aastat ja seitse kuud. Sel ajal tuli vaid korra surmast juttu, et äkki me oleme juba tüdinenud ja oleks parem, kui ... Ma keelasin sellest rääkida ja nii jäigi. Ta oli väga kannatlik, kunagi ei kaevelnud. Tema elu lõppes kopsupõletiku tekkimise järel. Tüdinemise asemel nutsime mõlemad õega kurbusest, et ema enam pole. Mul on kahju, et ma ei öelnud talle, kui hea ja kallis ta mulle on. Kel veel ema-vanaema elavad ja nad seda väärivad, öelge neile seda kindlasti, enne kui juba hilja. Isa aga kaotas peavalude, veresoonte lupjumise ja unetuse tõttu mõistuse ning ta tuli haiglasse viia. Seda aega oli napilt üle aasta. Nüüd on nad kalmistul endale seltsiks saanud ka minu õe ja meie mõlema abikaasad. Mina läksin pensionipõlve saabudes tagasi kodukülla, kuigi mitte isakoju, sest see on nüüd suvitajate käsutuses. Elvi Undrits, Järva-Jaani vald, Järvamaa Mulle väga meeldis Kaja Kärneri artikkel „Kannatlikult ja väärikalt”. See artikkel on väga aktuaalne. Olen 75aastane, küllalt tegus ja aktiivne. Elan üksi, mul on kolm täiskasvanud last, kuus lapselast ning 1,5aastane lapselaps. See, et lapsed elavad kiiret elu ja neil ei ole eriti aega oma ema

test puuduvad elektroonilised vahendid (kas nad oskavadki neid kasutada?). Seepärast on 60+ väga teretulnud ja oodatud, arusaadav ja mõistetav. Sale Mitt, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

külastada, on üldine probleem. Hea seegi, kui helistavad. Noored ei oska ette kujutada, kuidas nende vanemad hakkama saavad. Mõeldes oma emale, kes elas teises linnas ja mul ei olnud võimalik teda enda juurde võtta, siis ega ise ka ei osanud ema igapäevast olukorda ja hakkamasaamist täpselt ette kujutada. Alati mõtled, et küll ta toime tuleb, kui just voodihaige pole. Selle kuu ajakirjas avaldasid lugejad arvamusi ka hooldekodudest. Minu tädi oli veidi aega Merivälja Pansionis ja käisin teda seal sageli vaatamas. Seal olid vanal inimesel head tingimused (muidugi juhul, kui on võimalik omaette tuba kasutada, sest toanaabrit ju ise valida ei saa, kui just sõbrannaga koos ei lähe). Kui oled aktiivne, on vanadekodus võimalik suhelda teiste omasugustega, ja kui ei suuda piisavalt liikuda, sõidutatakse sind ratastooliga ka õue. Toimuvad ka meelelahutusüritused – võta vaid osa! Muidugi soovib iga vanem inimene elada niikaua oma kodus, kuni hakkama saab. Aga kui on juba vaja igapäevast hoolitsust, on küll õigem hooldekodus elada (kui on majanduslikult võimalik, sest meie riik on ju nii vaene, et ei jõua maksta juurde vahet, mis vanakesel oma pensionist puudu jääb, et hooldekodus elada). Aga niikaua tuleb elada positiivsete mõtetega ja loota, et vanadus on veel kaugel. Hille, Tallinn Oleme jõudnud ajastusse, kus meile tuleb infot nii palju, et inimmõistus ei suuda enam orienteeruda, mis on õige, mis vale. Lihtsale inimesele sobib kõige paremini lihtne „väike” ajakiri 60+, mis on lugejale arusaadav. Enamikul eaka-

Olen teie ajakirja kauane lugeja ja loen selle alati otsast otsani läbi. Tore, et on välja mõeldud eluline ajakiri ka meiesugustele kõbidele, kellele valitsus ei ole eriti tähelepanu pööranud. Oleme üles kasvatanud ju selle põlvkonna, kes praegu oma tööga riigi rahakotti täita aitavad, kuid meie panus ei ole õiglaselt tasutud. Kui sa oled üles kasvatanud põlvkonna noori, siis võiks riik ikkagi rohkem meiesuguseid vanu hinnata, mitte vaadata kõõrdi, et järjekordselt peame teie pensioni tõstma. Südames on soe tunne, et meiesuguste elu ja tegemised lähevad siiski kellelegi korda. H. Eltermaa Kui komistad, tõuse ja mine edasi! Seda pean ka ise elu motoks. Ju on elu selleks loodud. Kas parandada või osta uus? See sõltub ilmselt hetkeolukorrast. Kodumasinate remont on kallis teenus ja seepärast tuleb selle üle hoolega mõelda. Apteegi tohutust arstimite hulgast on kergem koos apteekriga valule leevendust leida ning proviisorid on väga kompetentsed selgitama eri ravimite koostist ja mõju. E-ainetest on ikka ja taas juttu olnud. Need on paraku tõesti sellised, mida tasub osaliselt vältida. Reklaamid on ajakirjas aeg-ajalt isegi vajalikud, sest neist saab teada uute toodete kohta. Teie ajakiri on oma nõuannete poolest väga tarvilik. Ülle Hindreus, Kuremäe, Ida-Virumaa Lugesin teie žurnaalist vanainimestega juhtunud liiklusõnnetuste põhjustest. Lisan veel ühe (morbiidse) põhjuse. Üks on kindlasti vabasurmad. Elukvaliteet on jõudnud sinnamaani, et alkoholismi, õnnetuste ja suitsiidide arvukus ei pane imestama. Oleme kõik olnud tunnistajaiks olukordadele, kus esivanemad enam ei tea, kuidas oma lapsi ja lapselapsi aidata, rääkimata endast. Kui midagi tasuks tõmmudelt üle võtta, siis austuse vanemate vastu. On ju nemad need, kes on oma rakkus kätega loonud kõik väärtused, mida

juba paarkümmend aastat saab ärida. See teema lihtsalt kõrvetas. Jaanus Ermann Loen ajakirja suure mõnuga. Jään ikka oma arvamuse juurde, et kõik artiklid on head ja oodatud. Et olen pensionil meedik, siis muidugi meeldivad lood meditsiinist. Teisedki lood pole vähem huvitavad. Lisan lemmikute hulka Tiit Reinbergi loo „Kas parandada või osta uus?”. Kõigil on raha vähe. Tuleb kokku hoida. Igas peres on vanu asju, kelli, külmkappe, mida parandada, enne kui osta uus. Kui annab seda teha, siis parandame. Praegune ajakiri on oma tipptasemel. Ilme Luiga, Palivere, Läänemaa Masendav oli lugeda igasuguste haiguste tekkimise ohust vanuse kasvades. Aga hea, et nendest riskidest kirjutasite. Nii oleme teavitatud, mis võib juhtuda. Lootus jääb, et vanadusega kaasnevaid raskeid haigusi meil üle elada ei tule ja saame hakkama väikeste tervisest kõrvalekalletega. Esta Kotka, Rakvere Olen väga tänulik Tartu Ülikooli tudengite tasuta õigusnõustamise uudise eest. Soojaks teeb toimetaja Eve Rohtla juhtkirja pealkiri „Kui komistad, tõuse ja mine edasi!”. Seda peaks iga inimene hommikuti ja mitu korda endale kordama. Ütlemata tänulik olen Kaja Kärnerile tema mõtete eest. Mulle on tema nimi tundmatu, sest kuulan vaid Elmari raadiot. Soojendasid tema sõnad: „Saateid tehes olen püüdnud silmas pidada oma isiklikku eesmärki: et korda saaks rohkem kui kaost, mõistmist rohkem kui hukka- või valestimõistmist ning et vana ja väärtuslik suurte muutuste tuultes käest ei kaoks.” Maret Iila, Vana-Võidu, Viljandimaa Meeldivaim lugu, mis andis vajalikku teavet, oli „Pikk E-rodu, mis on mis ja millest tuleks hoiduda”. Üllatuseks olid meie peres kasutatavad suhkruasendajad, millest tuleks kui tulest eemale hoida. Ometigi müüakse neid paljudes toidukauplustes. Raivo Kaik Sisuka kirja eest saab eriauhinna, 60+ kohvitassi Elvi Undrits Järvamaalt.

REKLAAM

TALLINN

Teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti on paljudel Taisto bussiliinidel

KOHTLAJÄRVE SILLAMÄE RAKVERE

60aastastele

PÜSSI

PAIDE

MÄRJAMAA KIVIVIGALA

TÜRI PÕLTSAMAA VÕHMA

VÄNDRA

PÄRNU

eakatele keskmiselt kuni

-35% soodsam! Soodustused kehtivad alates 3eurosest täispileti hinnast, hinnad ümardatakse 0,50 euro täpsuseni.

JÕHVI KIVIÕLI

RAPLA

bussipilet üle

ALTJA

www.taisto.ee

TARTU

VILJANDI

KILINGINÕMME

KARKSINUIA

OTEPÄÄ

RÄPINA

TÕRVA

ANTSLA

VALGA

VÄRSKA

VÕRU

NARVA


reklaam

5 Mai 2014

Põletustraumad eakatel Õnnetus ei hüüa tulles! Ootamatu juhus võib muuta inimese elu igaveseks, jättes endast järele armi või tervisehäire. Samas aga kuulen oma patsientidelt sageli, et ühte või teist õnnetust oleks olnud võimalik ette näha ja ebameeldivaid tagajärgi vältida. Väikelaste kõrval on põletustraumadest enamohustatud vanusegrupiks eakamad inimesed. Põhjuseks on enamasti reaktsioonikiiruse alanemine, nägemise halvenemine või mitmesugused tervisehäired.

Mõned näited elust 84-aastane Armilde läks kodus sauna, kus kukkus vastu tulist kerist. Tulemuseks põletushaavad seljal, puusal ja küünarvarrel. Vanaproua taastumine operatsioonist võib võtta kuid. 89-aastane Salme valmistas gaasipliidil süüa, kui leegist süttis kampsun. Tulemuseks põletushaavad 20% kehapinnast. Vaatamata korduvatele nahasiirdamisoperatsioonidele naise elu päästa ei õnnestunud. 80-aastane Ivan tõmbas endale peale tulise supi. Tulemuseks põletushaavad alajäsemetel, mis vajasid korduvaid nahasiirdamisi, patsient veetis haiglas 6 nädalat. 78-aastane Vladimir küttis kodus ahju, ahjust välja kukkunud põlevast ajalehest süttisid mehe püksid. Raviks korduvad nahasiirdamised, 5 nädalat haiglaravi. Põletustraumade põhjused on sageli väga argised ning kannatajaks võib osutuda igaüks meist. Nagu eeltoodust näha, on põletushaavade sagedaseimad põhjused tulised vedelikud (tee, kohv, supp, kraanivesi), lahtine leek või tulised esemed (saunakeris, ahi, pliit). Harvem on koekahjustuse tekitajaks elektrivool või kemikaalid, kuid haav on sel juhul põletushaavale sarnane.

vahendeid, nagu aaloe, või, munavalge, tee- või kapsaleht. Kuna põletushaav on eriti aldis infektsioonile, ei saa neid ja veel paljusid teisi kasutatavaid koduseid vahendeid õigeks pidada. Haava sidumiseks sobivad salvid ja haavaraviplaastrid. Salvsidet tuleb vahetada tavaliselt iga päev või ülepäeviti, kuid tänapäevased raviplaastrid võivad olla haaval kuni nädala, tagades rahuliku paranemisprotsessi. Sidemete vahetus on sel puhul harvem ja valutum. Juhuks, kui haava tekib põletik, on mõnedesse plaastritesse lisatud antibakteriaalsed komponendid. Sideme vahetusel tuleks tähelepanu pöörata ka kasutatavatele antiseptikumidele. Alkoholi sisaldavad antiseptikumid on küll bakterite vastu tõhusad, kuid põhjustavad haaval kõrvetavat valu. Vee baasil loodud kaasaegsed antiseptikumid, nagu Prontosan ja Oktenisept, valu ei põhjusta. Vesiniku bakterivastasest toimest jääb haava puhastamisel väheseks ning oma rakutoksilise toime tõttu pikendab selle kasutamine haava paranemist.

Haavaravitoodete kompenseerimisest Uued haavaravitooted on küllaltki kallid, siiski kuulub nende toodete kasutamine traditsiooniliste vahenditega võrreldes samasse hinnaklassi. Kokkuhoid tekib aga harvema sidemevahetuse ning vähenenud vajadusega valuvaigistite ja antibiootikumide järele. Arvestada tuleb ka harvemat arsti juures käimist, patsiendi kindlustunnet ja ravi mugavust. Eesti Haigekassa võimaldab paljusid haavaravitooteid osta apteegist 50% soodustusega. Selleks peaks kas perearst või kirurg välja kirjutama digitaalselt meditsiinilise abivahendi kaardi ja andma soovituse konkreetse haavaravitoote kasutamiseks.

Kõige olulisem on kiire ja õige esmaabi

Põletusi on kergem ennetada kui ravida

Põletushaav on seda sügavam, mida kuumem on põletust põhjustav faktor. Samas võib põhjustada sügava põletuse ka suhteliselt madalama temperatuuriga vesi või ese, kui selle kokkupuude nahaga on pikaaegsem. Seetõttu on kiire esmaabi väga oluline! Mida kiiremini õnnestub ülekuumenenud kudesid jahutada, seda kergem on hilisem ravi. Kõige paremini sobiks jahutamiseks spetsiaalne jahutav geel, mis on müügil apteekides. Kui geeli pole käepärast, sobib hästi ka jahe voolav kraanivesi, mis jahutab ülekuumenenud koed ning väldib haava edasist süvenemist. Vesi võiks olla soovitavalt 18 kraadi ja jahutamine peaks kestma 15-20 minutit. Jääd haavale panna ei tohi. Samuti ei sobi haavale panna pantenooli, mis lukustab kuumuse kudedesse ning võib tekitada haava süvenemist.

Õnnetuste tõenäosust on võimalik vähendada. Eakamatel inimestel tuleks mõelda oma terviseriskidele nagu halb nägemine, käte värisemine või tasakaaluhäired. Tuleb ka veenduda, et kodus askeldamine on tehtud turvaliseks ja õnnetusi ennetavaks. Kindlasti on odavaimaks elukindlustuseks töötav suitsuandur. Saunas, kütmisel ja toidu valmistamisel võiks vajadusel abi paluda noorematelt sugulastelt või tuttavatelt. Kui kehapinnast on põlenud üle 10% (10 peopesa suurune ala), võib see eakamale inimesele olla eluohtlik. Seda enam, et sageli takistavad paranemist tõsised kroonilised haigused. Nii et – parem karta kui kahetseda!

Haava jahutamine leevendab valu ning ei lase tekkida tursel. Peale jahutamist peaks haavale asetama sideme jahutava geeliga, selle puudumisel väldib sidemete kleepumist haavale parafiin- või silikoonvõrk, mida saab osta apteegist. Kas ravida põletushaava ise või pöörduda arsti poole, sõltub haava suurusest, sügavusest ja inimese oskusest. Kui tegu on üksiku villiga, saab abi lähimast apteegist. Kui aga põletus on tõsisem, tuleks esmaabi järel kutsuda kiirabi, minna traumapunkti või pöörduda perearsti poole. Eakatel inimestel võib eluohtlikuks saada olukord, kui põlenud on üle 10% kehapinnast. Kuidas seda mõõta? Levinuim võte on peopesameetod: 1% kehapinda vastab umbkaudu inimese peopesa suurusele alale. Kindlasti vajavad aga haiglaravi sügavad põletushaavad.

Dr Tiiu Kaha Ortopeed, põletusravi arst, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Prontosan® haavageel X

50g / 250g

Pindmised ja sügavad põletused Sügavad põletused vajavad alati arstiabi, kuna nahakiht, milles toimub haava paranemine, on hävinud. Sügav põletushaav on tavaliselt hallikat, pruunikat või mustjat värvi ega tee kannatanule valu. Seetõttu ei pöörduta õigeaegselt arstile ja ravi hilineb. Sügav põletushaav vajab võimalikult varajast kirurgilist sekkumist. Pindmised põletused paranevad spetsiaalsete salvide ja plaastritega ravides 2-4 nädala jooksul. Põletushaav vajab alati sidumist, kuna õhu käes haav kuivab ja võib süveneda. Samuti ohustavad sidemeta põletushaavasid välised traumad ja infektsiooni sattumine haava. Haava tuleb siduda nii sageli kui vajalik, kuid nii harva kui võimalik.

Õiged ravivahendid Kui küsida inimestelt põletushaava ravi kohta, teatakse enamasti vaid koduseid

Näidustus: • • • • •

Ägedad haavad ja kroonilised haavandid Põletushaavad, I-IV aste Eemaldab biofilmi Aitäb ära hoida haava infitseerumist Hõlbustab valutumat sidemevahetust Tagab haava paranemiseks vajaliku niiske keskkonna Sobib kasutamiseks koos erinevate sidemetega

Küsi lisainfot apteegist! Tähelepanu! Tegemist on meditsiinitootega. Enne tarvitamist lugege kasutusjuhendit. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.


tervis

Mai 2014 6

„Niisiis, ootan taas lapsi külla ja kokkulepitud ajal neid veel pole. Nimetan sellist käitumist oma vanemate mitteaustamiseks. Kui nad lõpuks saabuvad, ise rõõmsad, et vahepeal on jõudnud poest läbi käia ja torti osta, olen mina juba tujust ära, pahur nende mõistmatu ja mind mitteaustava käitumise pärast. Ma tahan küll endist viisi olla armastav ja hoolitsev, kuid nad vist ei vaja seda ja ma tunnen jälle, et minust ei sõltu enam midagi. Sel hetkel tunnen end üksiku ja mittevajalikuna. Olen oma elus neile palju panustanud ja end ohverdanud, kuid pole, kellele toetuda.”

Miks kipuvad suhted lastega untsu REKLAAM

Vastvalminud

pakub hoolekandeteenust ‡ ‡ ‡ ‡ ‡

eakatele ja puuetega Majutus inimestele Toitlustus neli korda päevas Ööpäevaringne hooldus Kohapealne meditsiiniline teenindus Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega Paketi hind

550 € kuus

Info telefonil 5330 4252

Alexander Kotchubei psühhoterapeut-arst

P

aljud loodavad ja lohutavad end mõttega, et nendega seda ei juhtu, kuid ometi avastavad nad end pingeliste suhete küüsist. Kurb, kui see juhtub lähedaste inimestega. Miks nii läheb, ehkki keegi seda ei soovi? Põhjusi on mitmeid.

Vanus ja õigused Ilmselt teab igaüks, et soov end vaos hoida ja võime end pidurdada vanusega langeb. Mille nimel peab seda jätkuvalt tegema?

Kas mul on lõpuks õigus olla selline, nagu ma olen, öelda, mida õigeks pean, ja teha seda, mis meeldib? Keeruline on avastada end vanuses, mil unistused hakkavad otsa saama, ja unistustel, mis on veel alles, ei ole energia ja tahte poolest enam piisavalt katet. Meeletu tahe midagi saavutada ja oma võimeid näidata kaob. Pole enam nii palju jõudu ja viitsimist midagi suurt ette võtta. Sellised vastuolulised mõtted tiirlevad peas, kui inimene jõuab ikka, kus ta enda ümber vaadates näeb rohkem nooremaid kui vanemaid inimesi. Õigupoolest on eakal inimesel keeruline end taas ja taas avastada järgmise saavutuse suunas pürgimas. Kuigi eneseotsimine selles vanuses tundub ääretult kummaline, on see hädavajalik ja psühholoogiliselt õigustatud. Inimesed ei määra oma elu pikkust, kuid selle kvaliteet on täielikult endi teha. Mõtestada oma elu, teha mõistlik ja


tervis

7 Mai 2014

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

olematuse väljendus. Ka torisemine valitsuse tegude üle räägib vaid iseenda elu korrastamatusest. Noorena tahame küll teda aidata, kuid ei tea, kuidas seda teha. Probleem seisneb selles, et eakas inimene kipub soovitusi põlgama, olles tõre, kui teda õpetatakse. Ta leiab, et vaid temal on rikkalikule elukogemusele toetudes õigus noori õpetada.

Kas kõik eakad inimesed otsivad ennast? Ei. Me näeme enda ümber ka neid, kes on end juba avastanud. Iseasi, kas me noore inimesena oleme nõus seda aktsepteerima? Mõnikord me taunime eaka inimese valikuid, leides, et vallatuteks tempudeks pole tal enam õigust ning see pole tema vanuses sobilik ja vaid risustab tema eeskujulikku elu. Me ei saa sedasi oma vanema üle uhkust tunda. >> lk 8

REKLAAM

Microlife rütmihäirekindlad vererõhuaparaadid on saadaval apteekides! Uued Microlife vererõhuaparaadid on usaldusväärsed meditsiiniseadmed, mille abil mõõdetakse vererõhku. Aparaati on lihtne kasutada, see on täpne ning sobib väga hästi kodustes tingimustes õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks. Aparaat on välja töötatud koostöös arstidega ning selle täpsus on kliiniliste uuringutega tunnistatud väga heaks.* * Nendes seadmetes kasutatakse sama mõõtmistehnoloogiat, mis Briti Hüpertensiooni Seltsi (British Hypertension Society, BHS) protokolli järgselt testitud ja auhinnatud «BP 3BTO-A» mudelis.

minema? jõukohane plaan, mida veel näha, mida veel avastada, milles end proovile panna. See muudab eaka elu sisukamaks. Tema silmadesse tekib sära, mis märkamatult nakatab ka lähedasi. Ühel hetkel näeme, et armas vanem hakkab elama täisväärtuslikku elu. Üldjuhul avaldab see sügavat muljet ja tekitab imetlust. Meie, noored, tahame ju kogu hingest oma vanemaid aidata. Eks me tunnetame intuitiivselt, et kord saabub ka meie elus aeg, mil küsime endalt, millega sisustada oma elu. Samas usume, et elutarkus suunab õigele teele ja õigete vastuste juurde. Kahjuks mitte alati.

Microlife vererõhuaparaatidel on kasutusel PAD tehnoloogia, mis aitab tuvastada südame rütmihäireid. Arütmia sümbol ilmub näidikule mõõtmise järel, kui mõõtmise ajal on sedastatud südame rütmihäire. Kui sümbol ilmub sageli (nt mitu korda nädalas vererõhu igapäevasel mõõtmisel), soovitame patsiendil pöörduda arsti poole. Aparaat ei asenda südameuuringuid, kuid aitab varases staadiumis südame rütmihäireid avastada. Kasutusel nii BP A2 Basic, BP A3 Plus kui ka BP A6 PC mudelites. MAM tehnoloogia võimaldab ühe nupuvajutusega mõõta vererõhku kolm korda järjest. Peale kolme järjestikust mõõtmist ilmub ekraanile automaatse analüüsi tulemusena vererõhunäit. Kuna vererõhk on pidevas muutumises, saadakse nii usaldusväärsemad tulemused kui ühekordsel mõõtmisel. See on kasutusel nii BP A3 Plus kui BP A6 PC mudelis. Microlife AFIB tehnoloogia on maailma juhtiv digitaalne vererõhu mõõtmise tehnoloogia, mis võimaldab varakult kindlaks teha kodade virvendusarütmiat (atrial fibrillation ehk AFIB) ja kõrgvererõhktõbe, mis on kaks peamist insuldi või südamehaiguse riskitegurit. Äärmiselt oluline on tuvastada kodade virvendusarütmiat ja kõrgenenud vererõhku juba nende tekke varases staadiumis, isegi ajal, mil te ei taju mingeid sümptomeid. Õige ravi võib vähendada võimalust haigestuda insulti. Seetõttu külastage oma raviarsti, kui Teie vererõhuaparaat näitab vererõhu mõõtmise ajal AFIB teadet. Microlife AFIB algoritmi on uuritud mitme prominentse kliinilise uuringu käigus ja nendest on selgunud, et see seade tuvastab patsientidel kodade virvendusarütmia 97–100% tõenäosusega.1,2 Kasutusel vaid BP A6 PC mudelis. 1 Stergiou GS, Karpettas N, Protogerou A, Nasothimiou EG, & Kyriakidis M. Diagnostic accuracy of a home blood pressure monitor to detect atrial fibrillation. J Hum Hyperten 2009; 1–5.

Wiesel J, Fitzig L, Herschman Y, & Messineo FC Detection of Atrial Fibrillation Using a Modified Microlife Blood Pressure Monitor. Am J Hypertens 2009; 848–852 2

Ummikus suhted Kuidas need põhjused pingeid tekitavad ja igapäevaseid suhteid ummikusse juhivad? Olles eaka inimese läheduses, näeme, et mitte kõik ei leia end. Sageli on pahurus vanema inimese sisemise rahul-

Maaletooja:

BP A3 Plus

BP A2 Basic

BP A6 PC


tervis

Mai 2014 8

Ootame vanematelt, et nad oleksid eeskujuks, mitte elaksid enda rõõmuks. Pehmed, samas kriitilised märkused, võivad muuta suhted pingeliseks ja viia vastastikuse mittemõistmiseni. Kujutame ette olukorda, kui vanem inimene just mõtiskleb oma aktiivse elu võimaluste üle, tundes samas, et liigesed ei paindu nii nagu nooruses ning ta peab olema ettevaatlikum. Samal ajal seletavad noored tema kuuldes sukeldumiskursustel või maratonil osalemisest. Mis mõtted tekivad eaka inimese peas, kel on iseenda aktiivsuse ja tervise dilemma üle mõtlemine pooleli, samas on tal sisemine kohustus ja õigus õpetada järeltulijaid, hoolitseda nende eest ja jagada elutarkust? Enesele mõeldes võib ta lausuda, et noor peab olema ettevaatlik, sest ta ju muretseb nende pärast. Kuidas aga seda argumenteerida? „Oleks parem, kui sa jääksid mulle appi ja teeksid meie aiamaa korda,” ütleb ta.

Pehmed, samas kriitilised märkused, võivad muuta suhted pingeliseks ja viia vastastikuse mittemõistmiseni.

Mida peab noor mõtlema? Arusaamatused tekivad kergesti. Süüdi pole keegi, sest igaühel on oma plaanid, sihid ja nendega kaasnevad hirmud. Need kõik saavad ühel hetkel köögilaua taga kokku. Tagajärjeks ongi konflikt või solvumine mittemõistmise pärast. Noore täiskasvanuna arvame, et meil on elutarkust piisavalt, sest meil on juba lapsed, keda õpetame. Kui selle foonil hakkavad eakad vanemad meid õpetama,

ja suisa meie laste juuresolekul, tekib loomulikult protest. Me surume seda küll maha, kuid leides end teadmiselt, et oleme oma vanematele endist viisi lapsed, olles samal ajal ise lapsevanemad, tekib sisemine segadus ja lõhestumine. Kuidas reageerida, nii et kõik rahule jäävad? „Jah, muidugi,” ütleme viisakusest. „Minu tarkust pole taas kellelegi vaja ja mind ei kuula keegi, kuigi mul on palju teadmisi ja mõtteid, mida jagada,” mõtiskleb solvunult eakas. „Kelle nimel olen ma seda kõike teinud, kui isegi lapsed ei kuula enam sõna?” Milline on tulemus? Ikka arusaamatus, solvumine ja konflikt.

Vanema õigus õpetada Jääb ikkagi küsimus, kas eakal inimesel on õigus oma elule, mille lahutamatu osa on noorema põlvkonna õpetamine, ja kas järeltulijad peaksid õpetussõnu kuulekalt kuulama. Vastus on lihtne, kuigi seda on raske omaks võtta. Vanemal on õigus õpetada, kui ta on valmis ka selleks, et noorem pool pole meelestatud nõuannetega nõustuma. Üks viga, mida tehakse, on näpunäidete andmine absoluutse käsuna, nagu „Mina ütlesin ja sina pead tegema!”. Selle peale tekib noorel paratamatult trots. Teine viga on hoiak „Kui sa mind ei kuula, siis ära külla tule ja ära helista ka!”. Niisugune karistus võis mõjuda lapsepõlves, kui laps sõltus vanemast. Enam see ei tööta, sest noor saab hakkama ka igapäevase õppetunnita.

Harva, aga kahjuks tuleb ette, kui mittemõistmise vastutasuks loobitakse ähvardusi, nagu „Sel juhul ma sulle enam raha ei anna!”. See on äärmiselt manipulatiivne käitumine. Eriti kui noore elu on majanduslikult keeruline ning eakas inimene ostab seeläbi endale õiguse ta ellu sekkuda ja teda õpetada. See on kõige „tõhusam” viis suhted pikaks ajaks ära lõhkuda. Kas eakal inimesel on õigus iga asja kallal norida ja parastada kahjurõõmsalt? Kui kuulekas peab olema laps, kes on ammu täiskasvanuks saanud? Õigus norida tähendab eaka inimese puhul ikka sedasama: õigust õpetada. Kui meenutada, kuidas ema ja isa oma pisikest last korrale kutsuvad, meenub esimesena ütlus „Korista palun oma mänguasjad ära!”. Iga järgmise korraga läheb see aina nõudlikumaks ja kannatamatumaks, kuni lõpuks võib järgneda karistus. Täiskasvanud last enam nurka ei pane ja vanem inimene võib karistusena kasutada noorele suunatud kriitilist, sageli sarkastilist või irvitavat tooni. Muid vahendeid ju enam pole. Kas täiskasvanud laps peab kuuletuma? Sugugi mitte. See aeg on ammu möödas. Kuulata – jah, pimesi kuuletuda – vaevalt. Kuidas tupikust pääseda? Noor võiks eaka ja lähedase õpetaja huumorilainele viia. „Sul on nii toredad märkused, nagu siis, kui ma veel laps olin. Kui ma neid kõiki täita suudaksin, oleksin ilmselt sulle parim laps maailmas,” võib ta lausuda. Viies vestluse üha uuesti kergele,

REKLAAM

COFRA Pakri S1P SRC turvasandaalid

art FW360

54 €

COFRA Aksi S3 SRC turvakingad

art FW270

52 €

TAMREX MoonWalker S1P SRC turvasandaalid

*Ostes Tamrex Moonwalker jalanõud (art B493T või B118T) saad kingituseks TASUTA Tamrex sokid

art B493T

79 €

TAMREX funktsionaalsed töö- ja spordisokid art 3640

37.TURVASANDAALID Tamrex Summer S1P

40.TURVASANDAALID Cofra Don S1P

86.TURVASANDAALID Cofra Guttorm S1P SRC

TAVAHIND 7.50 €

77.-

TASUTA*

TURVASANDAALID Diadora Parky S1P

84.16 TURVASANDAALID Dike Game S1P SRC

-15% Norm. 99.-

107.TURVASANDAALID Sievi Relax S1

129.-

TAMREX MoonWalker S3 SRC turvakingad

art B118T

77 €

TURVASANDAALID Diadora Free Beat S1P .

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08 2014 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN

TARTU

PÄRNU

RAKVERE

VILJANDI

JÕHVI

VÕRU

VALGA

NARVA

HAAPSALU

PAIDE

Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Aardla 114, Ringtee 37a

Riia mnt 169a, Savi 3

Pikk 2

Riia mnt 42a

Tartu mnt 30

Piiri 2

Vabaduse 39

Tallinna mnt 19c

Ehitajate tee 2a

Pikk 2


tervis

9 Mai 2014

veidi humoorikale stiilile, õpime avastama oma suhtes uut ja positiivset. Lähedased inimesed peavad omavahelist suhtlemist ikka ja jälle õppima, sest aastate lisandudes kaasnevad uued sihid ja tõekspidamised elust. Need muudavad märkamatult arusaamist iseendast ja rolli, mida eakas enda sees noorema põlvkonna suhtes kannab. Kui mingi ajani saame eakale argumenteerides selgeks teha uusi ja meie arvates õigeid seisukohti, tuleb siiski mõelda, kui keeruline on vanemale inimesele nii-öelda lapseks muutmise protsess. Kellele meeldiks, kui muna õpetab kana? Üks kord ju võib, kuid rohkem kordi? Vanem inimene tunneb, et ta pannakse lapse rolli, kuigi ta on ju vanem. Ei ole meeldiv leida end lapse rollis, kellele vaidlevad vastu kõik, kel varem selleks mingit õigust polnud. Mida siin teha? Et ühistes asjades on arusaamatuste kordumine sageli möödapääsmatu, tuleb nende suhtes olla ettevaatlik. Kui näiteks lubad koos vanematega pisiremonti teha, on suur tõenäosus, et varem või hiljem ilmnevad pahandused. Ilmselt on parem lasta remont teha vanematel või teha seda ise. Nii tekib vähem olukordi üksteise kiusamiseks ning hoiab ära palju pingeid, eriti perioodil, kui eakas on sisemiselt rahulolematu ja võib seda igal ajal välja elada. Ühistegevusega loome võimalusi rahulolematuse väljendamiseks. Skeptilisus maailma ja ümbritseva suhtes on noores aktiivses eas iseenesest loomulik ja näitab, et me saame aru elust ja miks üht või teist tehakse. See on omamoodi näiline kontroll elu üle, mis kujundab meie hoiakuid elu ümbritsevate sündmuste kohta. On asju, millega oleme nõus, ja asju, millega me nõus pole. Eakal võivad aga kaduda nii praegusaegse elu mõistmine (ei tea, mis on e-kiri, kuidas installeerida programmi) kui ka kontroll selle üle (kuuldes näiteks soovitust „Mine e-riiki ja täida avaldus, mille töötas välja riik, et sul oleks mugavam temaga suhelda”). Selle tulemusena jääb eakal inimesel üsna kitsaks teemade hulk, mida ta mõistab ja mille üle tal kontrolli on. Ta on

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Kõik teavad ütlust „Istub seal oma uhkes üksinduses”. Üksindusel on omad head ja vead. Pikalt aga üksi vastu ei pea. „Kas mul on lõpuks õigus olla selline, nagu ma olen, öelda, mida õigeks pean, ja teha seda, mis meeldib?” Ilmselt teab igaüks, et soov end vaos hoida ja võime end pidurdada vanusega langeb. „Mille nimel peab seda jätkuvalt tegema?” on nii mõnigi endalt küsinud.

kahtlev uuenduste suhtes, sest need vähendavad tema arusaamist ja kontrolli paljude ühiskondlike protsesside üle. „Loomulikult muutun ma iseendalegi märkamatult skeptiliseks, kui näen ja kuulen, milline segadus mind ümbritseb. Varem oli kõik loogilisem, arusaadavam ja lihtsam,” õigustab ta end.

Mida ette võtta? Paratamatult saabub varem või hiljem mõistmine, et elu väljub kontrolli alt ning tekib soov sulguda, elada väheaktiivset elu. Tasakaalu leidmine igal ajahetkel ongi eaka inimese üks ülesannetest. Kui ta soovib võidelda kontrolli säilimise üle, peab ta endale selgeks tegema, kuidas seda teha. Noored ei tohi utsitada ja provotseerida rohkem, kui eakas selleks valmis on. Ettevaatusega tuleb õhku visata küsimus „Kas sa tahad, et ostame sulle LEDi, sest selle resolutsioon on sinu telekaga võrreldes kõrgem?” ja väide „Tänapäeval ilma HDta värvide teravust ja pildi tõelist kvaliteeti ei näegi”.

Mitte seetõttu, et eakas ei saa mõnest asjast aru, vaid seepärast, et ta saab kätte sõnumi, et kontroll ja elust arusaamine libiseb tal käest. Ei tasu rikkuda eaka inimese tuju siira, kuid suhet ohustava aitamissooviga. See on noorte jaoks üsna suur probleem, sest nad tahavad olla abivalmid, jagada lähedastega oma maailma, saavutusi ja tänapäevaseid arendusi, aga näevad, et hoopis koormavad oma vanemaid. Kui veel mõni aasta tagasi võtsid ema ja isa kõik kenasti vastu, nautisid uuendusi ja nende mõtted haakusid noorte mõtetega, kuid nüüd enam mitte või vaid osaliselt, kaotavad noored midagi, mida tahavad säilitada – olla oma vanematega ühel lainel. Üks meie küpsemise protsessidest ongi see, kui mõistame elu veelgi sügavamalt, saame aru, et aeg liigub edasi ja iga eluperiood pakub küll valikuid, kuid teeb parandusi meie vanuse alusel. Oskus elada just oma vanuse kohaselt ja võtta sellest parim, on kõige parem tarkus, mida elu meile õpetab. See aitab omavahelisi suhteid korras hoida ja suhtlemist nautida.

REKLAAM

Jamsijuur

looduslik elujõuallikas üle 50-aastastele

Kuidas säilitada teovõimelisus, elujõud ja rõõmsameelsus ka küpses eas? Arstid soovitavad läbiproovitud looduslikku vahendit – jamsijuurt. Esivanemate tarkus Jamssi tuntakse tema tervistava toime poolest juba sajandeid. Mehhikos kannab jamss nime noorendusjuur. Hiinas kutsutakse teda elueliksiiriks, mis toob sära silmadesse. Jamsijuure tervistav toime on tõestatud sadade põlvkondade kogemuse ja uuemate teadusuuringutega.

Jamsijuur aitab tõsta heaoluhormoon DHEA taset DHEA on hormoon, mis vastutab väga paljude elutähtsate funktsioonide eest ning on ka mitmete

teiste hormoonide ehitusmaterjaliks. Kuna DHEA tagab muu hulgas ka reipuse ja hea enesetunde, on hakatud teda nimetama heaoluhomooniks. Vanemas keskeas organismi võime DHEAd toota väheneb. Selle hormooni taseme langus põhjustab paljusid tervisemuresid, nagu väsimus, meeleolulangus, liigesvalu jm. Uuringud tõestavad, et jamsijuur aitab oluliselt tõsta DHEA taset organismis. Seetõttu on ta hea abimees vanematele inimestele, kelle organism ei ole võimeline seda hormooni piisavalt tootma.

Jamsijuur annab reipuse ja elurõõmu Jamsijuur suurendab füüsilist ja vaimset heaolutunnet, aitab leevendada vanusega tekkivaid tervisemuresid, teritab mälu ning aitab toime tulla stressiga. Jamsijuurt tarvitades suureneb toimekus, paraneb uni ja kiireneb haigustest taastumine. Apteegis on saadaval Jamsijuur forte kapslid, mis sisaldavad rikkalikult DHEA „toorainet“ diosgeniini. Jamsijuur forte kapsleid soovitatakse kasutada vanemasse keskikka jõudnud inimestel vähemalt paar kuud järjest, iga päev üks kapsel.

Jamsijuur forte: ‡ ‡ ‡ ‡

suurendab vaimset ja füüsilist heaolutunnet annab energiat parandab mälu aitab toime tulla stressi ja haigustega

Jamsijuur forte kapslid on müügil apteekides. Lisainfo tel 733 8080 või www.jamsijuur.net


raha

Mai 2014 10

Haigusi ravib toimeaine, mitt Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

P

oest piima ostes ei tule enamikule meist pähegi, et joogi maitseomadused kuidagi tootjafirmast oleneksid. Sama on ravimitega – retseptile kirjutatud toimeaine mõjub ravimit müüvast firmast ja tootenimetusest sõltumata ühtemoodi.

Kõige tähtsam on piirhind Osa inimesi arvab, et ravimi hind sõltub kõige enam patsiendile määratud soodusprotsendist. See on sügav eksiarvamus. Näiteks kolesterooliravimit Zocor sajaprotsendilise soodustusega ostes maksate rohkem, kui on sama toimeainega Simvacori täishind. Soodsaimat ravimit ostes saate hakkama üle kahe korra odavamalt. Ravimihindu on võimalik võrrelda Apotheka, Benu apteegi ja Südameapteegi ketiapteekides müüdavate ravimite hindu koondavas www.ravimiinfo.ee portaalis. Apteek 1 keti ja veel mõne apteegi hinnainfot näitab www.apteegiinfo.ee. Euroapteegi ja Ülikooli apteegi ravimihindu neis portaalides pole, kuid retseptiravimite puhul polegi see kõige tähtsam. Määravaim on retseptiravimi piirhind, mille sotsiaalminister kehtestab kõige odavama samatoimelise ravimi järgi. Oletagem, et olete seni vererõhu alandamiseks võtnud ravimit Norvasc. Valige portaalist www.ravimiinfo.ee detailse otsingu alt piirkond, jätke valikusse kõik ketid ja apteegid ning trükkige ravimi (kaubamärgi) nimetus otsingusse. Tulemuseks saate rea apteeke, kus selle ravimi hinnad erinevad üksnes tablettide kanguse (teistel ravimitel ka tablettide arvu) poolest. Nüüd vajutage võlunuppu, milleks on REKLAAM

Paljud pensionärid hoiaksid ligi kolmandiku retseptiravimitele kuluvast rahast kokku, kui nad apteegis pakutavatest ravimitest soodsaima valiksid. Kõige tähelepanelikum tasub olla vererõhu- ja kolesteroolialandajaid ostes.

ATC. Avaneb hulk sama toimeainega teiste firmade tooteid, mille seast saate tablettide kangust ja arvu arvestades valida üle viie korra odavama Ageni. Kui tahate veenduda, kas mõlema ravimi toimeaineks on ikka amlodipiin, vajutage ravimi nimetusel avanevale pakendi infolehele või küsige nõu arstilt ja apteekrilt. Seesama toimeaine, amlodipiin, on kirjutatud mõlema kaubamärgi all ka pakendile. Arstid peavad kirjutama retseptile toimeaine. Kui teie retseptil on toimeaine asemel kaubamärk, küsige tohtrilt selle põhjust ja informeerige sellest ravimiametit.

Kolmandiku võiks säästa 60+ palus kolmel pensionäril, kellest kaks olid mõne aja eest üle elanud infarkti, üles kirjutada nende sissevõetavate ravimite kaubanimed. Selgus, et kaks infarkti üle elanud meest säästaksid ravimite arvelt ligi kolmandiku võrra. Pärnakas Gunnar (siin ja edaspidi on nende kolme inimese nimed isikuandmete kaitseks muudetud – toim) kasutab südame rütmihäirete ärahoidmiseks Betaloci, kolesterooli alandamiseks Atorist, vererõhu alandamiseks Cardacet ja südameaspriini Cardioace. „Põhja-Eesti regionaalhaiglas arst nii määras ja nii see on jäänud,” vastas Gunnar küsimusele, miks ta südame rütmihäirete ärahoidmiseks just Betaloci valis. Kokku kulub tal ravimite ostmiseks ligi 30 eurot kuus. Betaloci toimeaine on metoproloolsuktsinaat, sama toimeainega ravimeid on apteegis teisigi. Kui Gunnar valiks näiteks Metoprolol Polpharma, võidaks ta oma viiekümneprotsendilist soodustust kasutades 3,88 eurot. Et Metoprololi karbis on 30 asemel 28 tabletti, tuleks võrreldav hinnavahe 3,58 eurot. Arsti määratud Betaloc on kalleim, apteekides on praegu saada vähemalt kolm odavamat ravimit. Kolesteroolialandaja Atoris asendamiseks on üks kallim ja neli odavamat ravimit. Odavaim on Tulip, mille saaks 2,13 euro võrra madalama hinnaga. Cardacet saab asendada Amiprili või Ramico-

riga, mõlemad on 1,70 euro võrra odavamad ja nende pakendis on kaks tabletti rohkem.

Käsimüügiravimite hinnad Kui retseptiravimi hind on eri apteekides sama ja säästa annab ainult teise firma tooteid valides, siis näiteks retseptita müüdava südameaspiriini Cardioace hind ulatub ainuüksi Pärnu apteekides 11,40 eurost 17,09 euroni. Et leida madalaima hinnaga ravimit, tuli kasutada mõlemat internetilehekülge. Enamasti piisab ravimiinfo veebiküljest, kuid kui kellelgi on raskusi arvuti kasutamisega, tasub lastelt või lastelastelt abi paluda. Gunnar võiks oma retseptiravimitelt säästa 7 eurot ja 39 senti. Arvestades, et ta kulutab nende ostmiseks 21,14 eurot, oleks hinnasääst 34,95 protsenti. Infarkti üle elanud viljandimaalane Ants tarvitab üheksat ravimit. Hiljuti kaheksa rohu kahe-kolme kuu tagavara uuendades kulutas ta 60,20 eurot. Kui Ants oleks valinud odavaimad ravimid, võitnuks ta 15,36 eurot ehk arvest ligi veerandi. Kõige kulukamaks osutus kõrgenenud vererõhu ja kroonilise südamepuudulikkuse raviks kasutatav Nebilet, mille 90 tabletiga karp maksis 90protsendilise soodustusega 11,27 eurot. Samasuguse toimega Nebivolol Actavise saanuks samast apteegist kätte 2,31 euroga. Hinnavahe on 8,96, millele Plavixi, Omsal Prolongi ja ACC Longi eelistamise tõttu lisandus veel 6,40 eurot. Õige valik oli kolesteroolialandaja Roswera, teised ravimid on kallimad. Nycomedi Allopurinol oli ainus valik turul. Antsu sõnul olid ravimid, mida Tartu arst määras, tunduvalt kallimad. Ta võttis neid aasta, alles seejärel asendas perearst rohud toimeainepõhistega. Pärnakas Malle on perearsti soovitatud telmisartaani ja amlodipiini sisaldava vererõhualandajaga Twynsta rahul. See maksab 90protsendilise soodustusega 2,43 eurot ja asendusravimit tal pole. Varem tarvitas Malle neid toimeaineid


e kaubanimi sisaldavaid ravimeid eraldi, makstes kokku 6–7 eurot. „Mulle on Twynsta hästi mõjunud,” kiitis Malle ravimi toimet.

Kompenseerib odavaima Kui inimesed valivad ravimifirmade tooteid mõnikord kaubamärkide järgi, siis haigekassa lähtub samatoimeliste ravimite kompenseerimisel ainult kõige madalamast hinnast. Kui patsient usub, et teda ravib kaubamärk, tuleb tal maksta rohkem. Haigekassa kodulehel avaldatud tabelitest saab hea ettekujutuse, kui palju näiteks 19,17eurose (300kroonise) ravimi piirhinna puhul tasuma peab. Kui ravim maksabki 19,17, tuleb sajaprotsendilise ravimisoodustusega patsiendil tasuda 1,27eurone omaosalus. Kui ravim maksab aga 31,96 eurot (500 krooni), tuleb patsiendil tasuda 14,06 eurot, millest 1,27 on omaosalus ja 12,79 piirhinda ületav summa. Eri haigustel on eri soodusmäärad ja need on paika pandud valitsuse määrusega. Raske haigusega kehtib sajaprotsendiline soodusmäär, paljude krooniliste haiguste (kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, teise tüübi diabeet, astma, vere kõrge kolesteroolisisaldus, luuhõrenemine jne) korral on suur hulk ravimeid pensionäridele 90protsendilise soodustusega. Täpse soodusmäära saate teada arstilt, soodusprotsentidega ravimite hinnad on eraldi välja toodud internetiportaalis www.ravimiinfo.ee. Kui soodustuse protsent on 50, maksab patsient 19,17eurosest ravimist 11,18 (omaosalus 3,19 ja piirhinnast pool). Kui aga juhtute ostma 31,96 eurot maksva ravimi, tuleb endal tasuda 23,97 (omaosalus 3,19, piirhinnast pool ja piirhinda ületav summa). Eeltoodud näidetest näeb, et kõige olulisem on leida odavaima hinnaga ravim, mille järgi sotsiaalminister piirhinna on määranud.

Kõik ravimid on kvaliteetsed Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe väitel on kõik Eesti apteekides müüdavad ravimid kontrollitud ja kvaliteetsed ning arvamus, et ravib ainult konkreetse firma ravim, taandub uskumusele. „Haigust ei ravi kaubamärk, mis on ravimikarbile kirjutatud, vaid tableti sees olev toimeaine,” rõhutas ta. 60+ palus Laidmäel vererõhualandaja Norvasc näitel selgitada, miks on selle 15,04eurone tavahind võrdne 50protsendilise soodustusega ja piirhind üksnes kolm eurot. Laidmäe rääkis, et lisaks firmale, mis toodab amlodipiini Norvasci nime all, müüakse Eestis paljude teiste firmade ravimeid, mis sisaldavad sama toimeainet. Haigekassa peab ravimite hüvitamisel olema ratsionaalne ja lähtuma madalaimast hinnast, sest nii jääb raha ka teiste ravimite kompenseerimiseks.

„Piirhinna ja jaemüügi suur hinnavahe tuleneb tootjate vabadusest määrata ravimile suvaline hind ja riigi otsusest, milline hind võtta aluseks kompensatsiooni määramisel. Patsiendil on arsti ja apteekriga nõu pidades võimalik valida, millise hinnaga ravimit ta soovib kasutada. Küsige alati, millised on teie võimalikud valikud,” kõneles Laidmäe.

Arst peab põhjendama Laidmäe jutu kohaselt lähtub arst ravimite väljakirjutamisel patsiendi diagnoosist ja meditsiinilistest näidustustest, kuid ta on kohustatud ravimi määrama toimeainepõhiselt. Kui arst kirjutab retseptile kaubamärgi nimetuse, peab ta seda põhjendama. „Patsient võiks arstilt küsida, kas retsept on selline, mis võimaldab apteegis ravimit hinna järgi valida. Vahel on aga ka toimeainepõhise retseptiga ainult üks valik. Näiteks siis, kui mõnda ravimit toodab ainult üks firma. Alati tasub apteekrilt küsida, millised on konkreetsete preparaatide ja hindade valikuvõimalused,” soovitas Laidmäe. Et selgitada sama toimeainega ravimite suurt hinnaerinevust, viis haigekassa eelmisel ja üle-eelmisel aastal läbi kampaania. Nende ja toimeainepõhiste retseptide jälgimise tulemusena kirjutasid tohtrid eelmise aasta teisel poolaastal juba 80 protsenti retseptidest toimeainepõhisena. 2012. aasta kampaania lehel on üsna ehmatavaid fakte. Haigekassa andmetel kirjutasid arstid vererõhu alandamise ravimitele toimeainepõhise retsepti ainult pooltel juhtudel ja vaid kümnendik patsientidest ostis apteegist kõige odavama ravimi. Kampaanialehel on võrreldud sama toimeainega ravimite hinnaerinevusi 90protsendilise soodustuse korral. Vererõhualandajat amlodipiini sisaldavad ravimid paistsid silma 872protsendilise, vererõhualandajat metoprolooli sisaldavad ravimid 580protsendilise omaosaluse erinevusega. Kolesteroolialandajat rosuvastatiini sisaldavate ravimite hinnavahe oli aga lausa 2486 ja kolesteroolialandajat atorvastatiini sisaldavate ravimite hinnavahe 1620 protsenti. Kuigi värskemat analüüsi praegu tehtud pole, võib see Laidmäe sõnul olla üsna sarnane 2012. aasta andmetele. Ravimiinfost ravimeid toimeaine järgi otsides tuleb sisestada toimeaine ühe i-ga, kirjutades näiteks „rosuvastatin”, mitte „rosuvastatiin”.

Harjumusi kasutatakse ära Toimeaine põhjal retsepti väljakirjutamise nõue on Eestis kehtinud juba 2005. aastast, ent 2012. aasta veebruarist pole digiretseptile võimalik kaubanime kirjutada ilma selle asendamist ühemõtteliselt keelamata ja meditsiinilist põhjendust esitamata. Tänu sellele kasvas >> lk 12

REKLAAM

11 Mai 2014


raha

Mai 2014 12

FOTO: PHOTL.COM

Aita e Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

P

ärnakas Gunnar oli enne infarkti küll sportlik, kuid suitsetas ning armastas süüa rasvaseid ja soolaseid toite. „Kui laks ära käis, oli hirm suur. Jätsin suitsetamise maha, vältisin iga pekikildu ning söön nüüd palju kala ja küüslauku,” rääkis ta. Gunnarit on palju aidanud sportlik eluviis. Arstiga nõu pidades valis ta sobiva liikumistempo, sööb rohkem salateid ja rüüpab granaatõunamahla, kuigi see on väga kallis.

Loodus tärkab

toimeainepõhiste retseptide osakaal ligi 70 protsendini. Arenguruumi on aga Laidmäe väite kohaselt veel küllaga, sest Terviseameti kontroll näitas, et pakendipõhise väljakirjutamise põhjendustena kirjutasid arstid „tarvitab püsivalt”, „arsti valik/kogemus” ja „patsiendi eelistus”. Terviseameti hinnangul võis põhjendust meditsiiniliseks pidada vaid 2,3 protsendil juhtudest. Laidmäe arvates on vaja kokku leppida, milliseid põhjendusi pidada meditsiiniliseks, ja seejärel võtta põhjenduste loend retseptikirjutamise tarkvara lahendustes kasutusele. Lisaks leppisid Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Selts kokku, et perearstide kvaliteedisüsteem sisaldab 2013. aastast ühe näitajana vererõhuravimite toimeainepõhiste retseptide osakaalu. Lõpliku valiku teeb inimene ikkagi apteegis. Soodsaima valiku eeldused on odavate ravimite müügilolek, ostja soov kõige odavamat ravimit küsida ja apteekri valmisolek seda pakkuda. Kui keegi tahab rohkem maksta, ei lükata tema raha tagasi, kuigi samas apteegis võib müügil olla tunduvalt madalama hinnaga ravimeid.

REKLAAM

MIS SOBIB MILLE VASTU? Kõrge vererõhk: jõhvikas, aroonia, seller, kibuvits, küüslauk, petersell, brokoli ehk spargelkapsas, šokolaad, apelsinid, datlid, kala, avokaado, porgand, spinat, tomat, õun, pirn, ploom, maasikas, apelsin, kapsas, täisteraviljatooted, punane sibul, piparmünt, peedimahl. Kõrge kolesteroolitase: spinat, õun, pirn, apelsin, must ploom, jõhvikas, pohl, tomat, roheline tee, rasvane kala, oad, paprika, küüslauk, täisteraviljatooted, avokaado, paiselehemahl või -lehe/õietõmmis, pihlakamahl. Looduslikud antibiootikumid: päike, küüslauk, lõhe, roheline tee, granaatõun, pihlakas, peet, porgand, seller, sidrun, sibul, sirel, roheline tee, vaarikas, õun.

Ateroskleroos (arterilubjastus): ananass, apelsin, astelpaju, greip, kapsas, kirss, karusmari, kibuvits, maasikas, must sõstar, naistepuna, petersell, pihlakas, pohl, võilill, tatar, till, tomat, metsmaasikalehtede tõmmis. Valu: seller ja selleriseemned, piparmünt, ingver, roheline tee, nelk. Diabeet: päike, must tee, punased viinamarjad, brokoli ehk spargelkapsas, spinat, rohelised oad, maasikad. Nägemise halvenemine: mustikas, kapsas, joovikas. Skleroos: aroonia, greip, ingver, kurk, maasikas, ristik, roheline tee, Türgi uba.

Taimetarga Mercedes Merimaa ütlemist mööda pole võimalik ajaleheartiklis kirjeldada kõiki taimede kasutamise nüansse. Tema arvates peab alustama mõtteviisi muutmisest, tähelepanu pöörama hingamisele, mõtlemisele, toitumisele, liikumisele ja hingelis-emotsionaalsele reageeringule ümbritseva suhtes. Abistavate vahendite valik on suur, kuid aidata saab end siiski igaüks ise. Merimaa jutu järgi on kevad paras aeg, et näiteks kasepungi korjata ja neist koos neljakümnekraadise alkoholiga tinktuuri teha. Seda saab kasutada valutavatele liigestele ja pisihaavadele määrimiseks ning külmetuse korral koos kuuma teega sissevõtmiseks. Merimaa soovituse järgi võiks kasvatada karedat varemerohtu, mille juurest saab tinktuuri ning lehti kasutada käänatud-väänatud ja valutavatele liigestele panemiseks. „Varemerohi taastab kudesid ja ravib põletikku,” selgitas ta. Ka kevadiseks organismi puhastamiseks sobivad mitmed taimed ja mahlad. Kasemahl on küll lõppenud, ent naat ja nõges koguvad jõudu. Võilill võimendab sapitegevust, mis aitab kaasa organismi puhastamisele ja seedimise korrastamisele. „Võililledelt korjake lehti ja õisi,


raha

13 Mai 2014

Ravimite võtmisest üksi ei piisa. Igaüks peab end rohkem liigutama, toituma tervislikult ja mõtlema positiivselt, vaevusi leevendavad ka rahvameditsiinist tuntud taimed.

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

nnast ise sügisel võib taas juuri korjata. Rohelisi vitamiinirikkaid salateid saab nurmenukulehtedest, raudrohu varajastest lehtedest, kortslehtedest ja põldrõikast. Loodusest saab taimi varem kui oma peenralt, pealegi on need vägevamad kui katmikaladel kasvatatud,” rääkis Merimaa. Need, kel pole võimalik loodusesse minna, saavad koduaknal purgis kasvatada mitmesugustest seemnetest (salatkress, speltanisu, munguba, lutsern) idandeid. Nõgese tõusmeid sobib kuuma veega blanšeerida või keedetud ja peenestatud juurviljadega kotletiks valmistada. Kuuse- ja männivõrsetest valmib kasulik morss, mis Merimaa arvates on eriti hea koos viljalehelise angervaksa õitega, mis on looduslik aspiriin. Merimaa nõuande järgi võiks mustasõstrapõõsa oksi lõigates puhkevaid pungi korjata, teha neist teed ja ülejäänu kuivatada tagavaraks. „Sama sobib teha paljude teiste põõsaste ja puude pungadega,” ütles taimetark.

Igaühel oma nipid Taimemaailma avastamine on pikk teekond ja paljud eakad on õppinud väikesi nippe, kuidas oma vaevusi vähendada. Pärnakas Malle on vererõhu alandamiseks ostnud turult jõhvikaid, pannud need veega külmkappi ja söönud iga päev väikese peotäie, umbes 20–30 marja. „Minu arust on need aidanud vererõhku alandada. Inimesed joovad veel raudrohuteed, kunagi proovisin, mind see ei aidanud,” rääkis Malle. Nägemise parandamiseks on Malle söönud mustikaid ning kolesteroolisisalduse langetamiseks ostnud kala. Et aga kala on kallis, õnnestub tal seda süüa vaid korra nädalas. „Räimest läheb pool prügikasti. Eelistan osta 200 grammi valget kala, millest jätkub mõnikord kaheks söögikorraks, vahetevahel ka räime,” kõneles ta. Malle teab, et rohelised salatid on kasulikud, kuid ta ei viitsi nendega mässata. Pigem kuuluvad tema toidulauale sibul ja küüslauk. Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu 2008. aasta mais korraldatud ankeetküsitluse järgi kulutaks 72 protsenti pensionäridest võimaluse korral rohkem raha kalatoodetele, 52 protsenti piimatoodetele, 66 protsenti puuviljadele, 41 protsenti mahladele, 40 protsenti lihatoodetele ja 21 protsenti teraviljatoodetele. Nagu näha, napib eakatel raha tervislikuks toitumiseks ja nad üritavad läbi saada nii kokkuhoidlikult kui võimalik. Raha on küll oluline, ent kõik sellest ei sõltu. 60+ üritas koostada nimekirja toiduainetest ja ravimtaimedest, millest haiguste korral abi on. Et ajakiri ei asenda tohtrit ja inimesel võib mitu häda olla, võiks ravimtaimede sobivuse, korjamisaja, tarvitamisviisi ja muu suhtes spetsialistidega nõu pidada.

Taimetark Mercedes Merimaa sõnul tuleb alustada mõtteviisi muutmisest, tähelepanu peab pöörama hingamisele, mõtlemisele, toitumisele, liikumisele ja hingelis-emotsionaalsele reageeringule ümbritseva suhtes. REKLAAM


raha

Mai 2014 14

FOTO: FREEPIK.COM

Pensionist kulub ravimitele seitse-kaheksa protsenti Teet Roosaar teet.roosaar@parnupostimees.ee

E

esti Pensionäride Ăœhenduste Liidu (EPĂœL) 2008. aasta mais tehtud kĂźsitluse järgi kulutas keskmine pensionär tervishoiule kaheksa protsenti pensionist, 60+ kĂźsitletud kolme pensionäri ravimikulud olid seitsme protsendi kandis. EPĂœL on eakate tulude ja kulude analßßsimiseks korraldanud kaks ankeetkĂźsitlust. Neist esimesele vastas 2007. aasta algul 2300, teisele 2008. aasta mais 312 pensionäri. MĂľlemad kĂźsitlused korraldati sotsioloogilistele uuringutele kehtestatud nĂľuete kohaselt ja neid tÜÜtlesid Tallinna TehnikaĂźlikooli spetsialistid. 2007. aastal selgus, et eakad kulutavad ravimitele 250–500 krooni ehk 15,97–31,95 eurot kuus. Vastanute keskmisest pensionist moodustas see 10–25 protsenti. 2008. aastal uuriti kulutusi tervishoiule natuke laiemas mĂľistes. Keskmiselt kulutasid pensionärid selleks 362 krooni ehk 23,13 eurot, mis moodustas vastanute keskmisest pensionist 7,99 protsenti. Ohumärgina selgus, et 46 protsenti vastanutest kulutas tervishoiule Ăźle 600

krooni ehk ßle 38,34 euro, mis moodustas pensionist juba vähemalt 13,24 protsenti. 60+ kßsitletud pensionäride ravimikulud olid 29,74, 26 ja ligi 20 eurot kuus, mis moodustab nende pensionist 5,84–7,60 protsenti. Järelduste tegemiseks jääb kol-

mest inimesest väheks, ent koos EPĂœLi 2008. aasta kĂźsitlusega saab väita, et keskmised ravimikulud jäävad seitsmekaheksa protsendi kanti. Ăœsna palju on aga neid, kelle ravimikulud on tunduvalt suuremad.

REKLAAM

www.metsaforest.ee Metsä Forest Eesti AS Tel 622 1460, eesti@metsagroup.com

Hea metsaomanik!

SEENIORIDE REIS HELSINGISSE NBJM

OSTAME kasvavat metsa metsamaad palki ja paberipuitu kßttepuitu vþsa-raiejäätmeid

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jþgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777, 514 8238 Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Pþlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671, 509 0200 Vþrumaa 5342 4232

Meile nii tuttav Helsingi pakub ikka ja jälle ohtralt uusi elamusi. Helsingi täidab paljude ootused, sest seal jagub nii kultuuritempleid, ostuvþimalusi kui ka meelelahutust.

7JLJOH-JOFKB&9*5SBWFM5SBJOJOHLVUTVWBE BJOVMBBETFMFKBFOOFPMFNBUVMF4&&/*03*%&3&*4*-&ȡ Helsingis on säilinud ßle 20 kultuuriajalooliselt tähelepanuväärse pargi, mis pakuvad imelisi elamusi. Ringsþidul laevaga näeme muinasjutulisi saarevaateid rannaäärsete luksuselamute ja rannamajakestega. Einestame laeval, nautides imelisi kalatoite.

KĂźsige programmi ja lisainfot telefonil 620 7676 vĂľi e-aadressil info@etreening.ee

4PPEVTIJOE

99 â‚Ź

kehtib käesoleva kuulutuse ettenäitamisel. Tavahind 150 ₏. HINNAS: tNFFMFPMVLBTTÙJU 5BMMJOOo)FMTJOHJo5BMMJOOtUVOEJ MJOOBFLTLVSTJPPOJNVHBWBTCVTTJT tNFSFSFULMBFWBHBtLBMBUPJUVEFTU MÙVOBCVÿFUtIPNNJLVLPIWKBSJLLBMJL CVÿFUÙIUVT××LtFFTUJLFFMTF HJJEJKBS�INBKVIJUFFOVT

Eesti kinnisvara nĂľustamiskeskus

6 200 300

rtus * ßßrikßsimused soovitused * kinnisvara vää . Kßsi nþu: * ostu- ja mßßgi imad kinnisvaraspetsialistid fonile vastavad Eesti par Tele äri. * ine erim ste * inve epakkuja hinnakirjale. Kþnetariif vastavalt teenus

www.arcovara.ee/6200300


turvalisus

15 Mai 2014

Turvaliselt sportima! MEELESPEA Annika Mällo ERGO isikukindlustuse grupi juht

A

ktiivne eluviis on täisväärtuslikult elatud ja pika elu alus. Tervisesport aitab hoida keha vormis ja tuju hea, kuid et seda turvaliselt teha, tasub meeles pidada mõnda nõuannet ning minna tervisespordirajale hea ettevalmistusega. Tegelikult võivad noori ja vanu tabada spordirajal üsna samad hädad. Sooja ilmaga või pikale matkale-sörgile minnes on arukas rabanduse ärahoidmiseks võtta kaasa pudel harilikku joogivett ning päikesekaitseks kanda õhukest peakatet. Sõidutee ääres sportides tuleb end autojuhtidele hästi nähtavaks teha: panna selga helkurvest, rattaga sõites veenduda, et rattatuli põleb, pead tasub kaitsta kiivriga. Ka komistamise ja kukkumise eest metsarajal pole keegi kaitstud. Seetõttu tuleb välja liikuma minnes igaks juhuks sildike oma nime ja mõne lähedase kontaktidega tasku pista, siis on võimalik REKLAAM

• Õnnetusjuhtumikindlustust saab sõlmida kuni 70 aasta vanuseni. • Valuraha väljamaksmisel inimese vanus rolli ei mängi. • Kui näiteks sõlmida leping püsiva puude kaitsega 50 000 eurole ravikulude ülempiiriga 15 000 eurot, valuraha ülempiiriga 6000 eurot ja surmajuhtumi hüvitisena 20 000 eurot, kujuneb õnnetusjuhtumi kindlustuse kuumakseks umbes 10 eurot.

häda korral lähedasi sellest teavitada. Et vajadusel abi kutsuda, võiks mobiiltelefoni kaasa võtta. Mõistlik on end vigastuste vastu kindlustada, sest vanemas eas on traumad sageli raskemad, neid võib esineda palju ja need paranevad aeglaselt. Õnnetusjuhtumi kindlustust saab sõlmida kuni 70. eluaastani ning see aitab säilitada senise elustandardi, kui vigastus töövõimet pikaks ajaks kahandab. Õnnetuse tagajärjed on ajutised või püsivad. Ajutise tervisekahjustuse korral saab kindlustus saamata jäänud töötasu kompenseerida päeva- või valurahaga. Mõlema hüvitise puhul on eeltingimus, et ravi kestab õnnetusjuhtumi järel üle seitsme päeva. Päevaraha makstakse haiguslehe alusel päevade eest, mil kindlustatu ei saanud täita tööülesandeid. Valuraha hüvitise suurus sõltub vigastuse raskusest, samas ravi aeg nii suurt rolli ei mängi. Ravikuludena kaetakse kulud, mida Eesti Haigekassa ei hüvita. Näiteks kui hambaravi eest tuleb inimesel endal tasuda, siis õnnetusjuhtumi korral katab vajamineva hambaravi kulud hoopis kindlustus. Sama kehtib trauma tõttu purunenud prillide, proteeside või kuulmisaparaadi parandamise-asendamise korral.

Kui vigastuse tagajärjel tekib püsiv tervisekahjustus, makstakse välja püsiva puude hüvitis. Olenevalt õnnetuse ja vigastuse raskusastmest makstakse kindlustuslepingu summa välja tervikuna või osaliselt. Ehkki me kõik loodame ja usume, et meiega õnnetusi ei juhtu, tuleb selleks valmis olla. Teeme seda nii, et tagajärjed oleksid võimalikult kerged ja rõõm liikumisest ikka alles jääks. Kerget jalga!


reklaam

Mai 2014 16


tervis

17 Mai 2014

Valu alaseljas saab alguse lääpa tallatud kingadest Eesti ainus jalaravispetsialist ortopeed Kalev Toots nendib, et tableti võtab inimene sisse viie minutiga, aga jalaarsti juurde jõuab heal juhul viie aasta pärast, siis kui seljavalu on juba väljakannatamatu. Tavaliselt kurdetakse alaseljavalu üle. FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

R

ootsis Norrköpingis ortopeediainseneri elukutse omandanud, Oulu Ülikoolis ortopeediat õppinud ning Prantsusmaal end täiendanud Kalev Toots teab, et enamasti tekivad valud, kui puusavöö pole ühel kõrgusel ja kui vasak või parem puusatipp on teisest veidi eespool. „Sisekülje või päris põlvesilma aluse põlvevaluga ei panda torusse ehk magnetresonantstomograafi, sest enamasti ei REKLAAM

leita sel puhul röntgenipildilt midagi. Liiges on korras, seljapilt on ka korras, toetus on õige, sest pole tekkinud roietevahelist nihkumist, mis võib ka valusid tekitada,” kirjeldab jalaravispetsialist. „Ja inimene käibki kurvalt ringi. Ta võidakse suunata reumatoloogi jutule, et ehk kimbutab artriit. Ka sel juhul valu ei kao, küll leevendub, aga tuleb jälle tagasi.” Alaselja- ja põlvevalusid esineb ka püstijalu töötavatel inimestel: õpetajatel, müüjatel ja juuksuritel. Toots ei tegele pelgalt jalgade ravimisega, vaid uurib inimese tervislikku seisundit jalalabadest kuni selja keskpaigani, sealhulgas alaselga ehk kõike seda, mis puudutab ortopeediat. Kui probleem on närvides, tuleb loomulikult minna neuroloogi või neurokirurgi jutule, sest ortopeedia alla käivad luud, neurokirurg aga uurib närvivalusid. Kalev Toots on töötanud ka Moskva Suures Teatris ning aidanud baleriinide jalgu korda seada. „Et ma olen neid kurtmisi oma pika tööaja jooksul palju kuulnud, teen esmalt jalalabast skanneriga pildi. See ütleb kohe üsna palju. Kontrollin ka puusavööd, kompan kätega, et veenduda, kas puusaliiges on nihkunud ette, taha, üles- või allapoole, paremale või siseküljele,” täpsustab ta.

Keha on vajunud ette Hüppeliigese pilt ütleb üpris palju põlvede seisukorra kohta. Kalev Tootsi väitel on kehv, kui kand on maast palju kõrgemal. Tavasilmaga vaadates seda ei märka, sest inimene on oma keharaskuse tõttu ettepoole vajunud vaid pisikese millimeetri jagu. „Naised näiteks kannavad kotte või koormust teistmoodi kui mehed. Seetõttu ongi keha vajunud loomulikust tasakaaluolekust ettepoole. Teisalt võib seda põhjustada ka suur kehakaal, kuigi

jala eeslaba deformatsiooni ei pruugi veel olla,” selgitab ta. Kalev Toots räägib, et suuremal osal tema poole mure ja valudega pöördunud patsientidel on jala eeslaba juba sedavõrd deformeerunud, et haarab enda alla ka jala ristivõlvi. „Kand on kerkinud kõrgemale ja märkamatust millimeetrisest kõrvalekaldest jalalabas on põlvedesse jõudes saanud juba kolm-neli-viis kaldu olevat millimeetrit. Kui põlv ei seisa enam otse, vaid on väliskülje poole viltu, või ei lähe jalg enam pika põdemise peale sirgeks. Koormused mõjuvad niisugusele liigesele hoopis teistmoodi kui otse ja paralleelselt asuvale liigesele,” kinnitab ortopeed. Sellisel juhul paneb Kalev Toots esiti paika jalatalla. Tallatoe abil viiakse keharaskus tahapoole, tsentreeritakse keha raskuspunkt, mis hõlmab kogu inimest. „Kui me jalatalla toel saame põlve ja puusa paika ning inimese sirgemaks, on tegelikult ta tasakaal ikka veidi ettepoole. Ta küll ei kurda enam valusid, aga tema kehahoiak ei ole suurt muutunud. Enamasti on tegemist mitte nõgusa, vaid väga sirge seljaga inimesega,” selgitab jalaravispetsialist. Kui põlv on ikka juba väga läbi ja vanust ka omajagu, tuleb Kalev Tootsi arvates kaaluda põlvetoe paigaldamist. Tänapäeval ei ole põlvetoed suured ja kobakad, vaid jala ümber põlvesilma alla pannakse ortoos, mis lihtsamalt öeldes on liigest koos hoidev side. Siis ei teki ka liigeste rotatsiooni, kus üks osa vaatab sise-, teine väliskülje poole.

Kõik algab diagnoosist Jalaravispetsialisti hinnangul on jala-, põlve- ja alaseljavalude puhul tähtsaim diagnoos. „Lõppude lõpuks me leiame

>> lk 18


SĂœDANT ARMASTADES

deformatsioon algab naistel juba 20. eluaastast, sest naiste anatoomia erineb meeste omast, nad sßnnitavad lapsi, keda on vaja kanda, ning klþbistavad kþrgetel kontsadel. Meeste puhul tuleb rääkida neist, kel on raskemat laadi tÜÜ, valed jalanþud, ja kui kehakaal hakkab tþusma, annab probleem endast märku 40. eluaastatel. Kalev Toots kurdab, et kahjuks lßkatakse pþlve- ja jalavalule lahenduse otsimist pidevalt edasi. Mþeldakse, et lähen þhtul koju, teen jalavanni, määrin midagi peale ja tþstan jalad lauale. „Eks seegi aitab, aga ainult ajutiselt. Kui jalad on laual ja on näha, et suur varvas hakkab teiste peale ronima, on juba veidi hilja, kuigi mitte lootusetu. Ortopeedi juurde on kþige þigem minna palju varem,� kinnitab ta.

FOTOD: EVE ROHTLA

tuksub, tuksub, tuksub

REKLAAM

magneesiumaspartaat, kaaliumaspartaat

Mai 2014 18

PANANGINÂŽ (magneesiumaspartaat, kaaliumaspartaat)

Näidustatud kaaliumi- ja magneesiumivaeguse vältimiseks ja raviks. Tavaline annus on 2 tabletti kolm korda päevas.

Vanemal pĂľlvkonnal terved jalad

PANANGINÂŽ (magneesiumaspartaat, kaaliumaspartaat)

Kompenseerib kaaliumi ja magneesiumi sisalduse vähenemist organismis ning aitab hoida sßdant rßtmis. Soovituslik magneesiumi tarbimine toiduga on meestel 350 mg ja naistel 280 mg ÜÜpäevas. Optimaalne kaaliumivajadus on 3...4 g (75...100 mmol) päevas. 1 tablett sisaldab: Magneesiumaspartaati 140 mg, mis vastab 11,8 mg Mg2+ ja kaaliumaspartaati 158 mg, mis vastab 36,2 mg K+ Karbis on 50 þhukese polßmeerikattega tabletti

Jalaravispetsialist Kalev Toots ei tegele pelgalt ravimisega, vaid uurib inimese tervislikku seisundit jalalabadest kuni selja keskpaigani, sealhulgas alaselga, ehk kþike seda, mis puudutab ortopeediat. Närvivalusid uurib neurokirurg.

valutekitaja ßles. Kui ei ole kaasasßndinud hälvet, varasemaid traumasid, siis on see mure elu jooksul endale ise kßlge poogitud,� lisab ta. Kalev Toots koputab ka vanavanemate sßdamele, et kui lapselaps on oma kingad kuhugipoole viltu sþtkunud, peab järeltulijaga kohe arsti poole pÜÜrduma. Kuigi jalaravispetsialist tänaval kþndides teiste inimeste kþnnakut ei jälgi, ei jää tal haiglas ßhelt korruselt teisele kþndides märkamata, kui kehva kehahoiaku ja probleemsete jalgadega inimene tema ees trepist ßles sammub. „Kui lääpa tallatud jalanþudega inimene läheb kþrvaarsti ukse taha, pÜÜran ta probleemile viisakalt tähelepanu,� räägib ortopeed. „Oli ßks armas viieaastane laps, kelle emale tema järeltulija jalgade probleemist märku andsin. Emal oli siiralt hea meel, et ma sellest juttu tegin. Nad tulidki mu vastuvþtule ja me saime lapse väga tugevast pþlveiksiprobleemist lahti þigel ajal. Kui väikelapsel on iksjalad, peaks sellega tegelema juba siis, kui laps on alles käima hakanud, ßheaastaselt. Mida kiiremini jalgadele abi saab, seda parem keha ßlemisele osale.�

Ă„ra maga maha KĂ„SIMĂœĂœGIRAVIM

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste pßsimise korral vþi ravimi kþrvaltoimete tekkimisel pidage nþu arsti vþi apteekriga.

MĂœĂœGILOA HOIDJA: Gedeon Richter Plc., *\Ă‘PUÄŻLĂ•W%XGDSHVW8QJDUL TĂ„IENDAV TEAVE MĂœĂœGILOA HOIDJA ESINDAJALT EESTIS: Richter Gedeon (HVWLĆŹOLDDO.LWVDV7DUWX7HO5DYLPLRKXWXV Ravimiomaduste kokkuvĂľte on kinnitatud märtsis 2013 Ravimiametis. KWWSUHJLVWHUUHJLVWHUSKS"NHHO HVW LQLPB YHW LQLP ON  LG  RGD:78753/ET

Eesti jalaravispetsialist on täheldanud, et jala-, pþlve- ja alaseljamured algavad enamasti siis, kui ette lÜÜb 40. eluaasta. „Tänapäeva kosmeetika ja tervislik elustiil teevad imesid ja väliselt ei tundugi, et inimene on nii vana, kui vanad on ta jalad. Olen siis kßsinud, kas neil on olnud traumat. Selgub, et ei ole. Pþhjus on pikka aega kþrgetel kontsadel käimine,� seletab ta. Kalev Tootsi vastuvþtul on käinud ka inimesi, kelle tÜÜ näeb selliseid kingi lausa ette. „Kui ma ßhele välissaatkonna tÜÜtajale soovitasin, et ärge väga kþrgeid kontsi alla pange, vastas ta, et mþne vastuvþtu etikett nþuab neid,� toob ortopeed näite ja lisab, et nßßd on juba vþimalik tellida ka kþrgete kontsadega naistejalatsitesse spetsiaalseid sisetaldu. Jalaravispetsialist mÜÜnab, et pÜia

Jalaravispetsialist nendib, et see pĂľlvkond, kes praegu on Ăźle kuuekĂźmne, on jalgade poolest tervem kui järgmine pĂľlvkond. „On olnud 70aastaseid ja vanemaid prouasid, kes on tulnud oma jalgu kontrollima, ja ma olen saanud Ăśelda, et nende jalgadega on kĂľik korras. Muidugi kĂľik kulub, aga vĂľrreldes mĂľnikĂźmmend aastat nooremate prouadega on vanemate kĂľrge pĂśiavĂľlviga kĂľik hästi,â€? täpsustab ta. „KĂľrge pĂśiavĂľlv ongi probleemkoht, sest selle ebastabiilsus viib jalavalude ja deformatsioonini.â€? Jala-, pĂľlve- ja puusaprobleemiga peab kĂľigepealt pÜÜrduma perearsti poole, kes annab suunamiskirja ortopeedile. Saatekirja vĂľib kirjutada ka eriarst. Seejärel tuleb minna kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda, kust saab saatekirja alusel isikliku abivahendi kaardi, mis tagab riigipoolse toetuse kuni 50 protsenti. Abivahendi kaart on mĂľeldud ka pensionäridele, sealhulgas tÜÜvĂľimetuspensionäridele. „Erijalatsite ostu puhul annavad vanematele inimestele veelgi suurema soodustuse reumatoidartriit, alajäseme parees, diabeet, komppĂśid ja jalgade pikkuse vahe Ăźle kahe sentimeetri. Ainult abivahendi kaart seda ei vĂľimalda, kui pole neid diagnoose,â€? selgitab Kalev Toots. Kui patsient ortopeedi jutule jĂľuab, palub tohter esimese asjana lahti vĂľtta jalad. Seejärel vaatab ta patsiendi Ăźle, kĂźsib vanust, kehakaalu ja ka seda, millist tÜÜd tehakse, kas ollakse suurema osa ajast pĂźsti vĂľi istutakse. Ka istudes on jalg vĂľi jalad sundasendis, Ăźks jalg venib, teine on surutud, isegi kui seda ise tähele ei panda. Ortoosikeskuses on 3D-skanner, millega tehakse jalgadest ĂźlesvĂľte. Seejärel analßßsib spetsialist tehtud pilti eriliste arvutiprogrammidega. Kalev Tootsi teada on Tallinna ortoosikeskuses Ăźks paremaid programme Eestis, mis sobib ka tippsportlaste vaevuste uurimiseks. ĂœlesvĂľtte järgi räägib ortopeed patsiendile, milliseid probleeme tema jalad tekitavad. Kalev Toots mþþdab loodiga Ăźle puusad, masseerib ja tĂľstab sĂźvalihast, seejärel mþþdab taas puusaloodiga. Samuti kĂźsib, kas on vahetatud pĂľlve- vĂľi


tervis REKLAAM

19 Mai 2014

puusaliigest. Kui endoproteesitud on mõlema poole liigesed, võib see kolmenelja kuuga kompenseeruda. „Et jalad ühele kõrgusele saaks, tuleb kiiresti arsti jutule minna. Kui inimese keharaskus tuleb ettepoole ning surub põlve selle väliskülje peale, hakkab see omakorda suruma selja ortoosset osa ning teeb selja veel nõgusamaks. Sellest algavad alaseljavalud, mis kiirgavad igale poole, ka sääremarjadesse. Tegelikult on aga kõik saanud alguse jalalabadest, mis on viinud keharaskuse ehk tsentri natuke ettepoole,” selgitab Kalev Toots. „Aga seda kõike saab parandada.”

UUS

1. Keera

2. Vajuta

3. Külmuta

‘klõps’

3 sek

20 / 40 sek

KIIRE JA OHUTU SOOLATÜÜGASTE NING KONNASILMADE EEMALDAJA

Külmutusotsik

t Wortie on arstide poolt kasutatavale külmutusmeetodile sarnane

külmutab vaid soolatüüka

külmutusraviseade soolatüügaste ja konnasilmade eemaldamiseks

t Ainus toode, millel puudub naha otsene kontakt külmutusaine

Vastuvõtud maakondades

või happega, seega ei saa kahjustada terve ümbritsev nahk

Pärast jalgade diagnoosimist saab tallad kätte umbes nädala pärast. Kalev Toots võtab inimesi vastu ka maakondades, näiteks Pärnus, Viljandis ja Hiiumaal. Sel juhul tuleb nädal hiljem ortoosikeskusesse helistada ja individuaalselt valmistatud jalatallad saab kokkuleppel kätte kiiresti. Kui Tallinnas, kus ortopeediakeskuse taldasid valmistatakse, elab või on pealinnas asju ajamas mõni sugulane, saab need sealt kätte kohe. Tallatugesid on võimalik saata ka posti teel. Kalev Toots räägib, et ideaalne on, kui ta saab tallad tellinud inimese kahe kuu pärast uuesti üle vaadata. „Äsja sisetallad saanud patsiendi jalg nii-öelda laguneb ära ja kui siis uued tallad teha, saab kõige täpsemini valule ja vaevale ligidale. Isegi kui ta tunneb, et jalad on korras ja hea on käia, tuleb tagasi tulla. Kordusülesvõte on väga tähtis. Tihti pole vaja uut talda tehagi,” kinnitab ta. Suvel käivad paljud rihmikutega. Kui >> lk 20

t Täpne metallist külmutusotsik tagab efektiivseima ja täpseima külmutustulemuse

t Toode on kohe valmis kasutamiseks ning kogu protseduur kestab vaid 30 sekundit (eelis kasutades lastel)

t Kasuta vaid 1-2 korda, et vabaneda tüütust soolatüükast või konnasilmast

t Võib kasutada nii kätel kui jalgadel t Sobilik täiskasvanuile ning lastele alates 4. eluaastast Selle aparaadiga mõõdetakse välja jalanurk ja parandatakse jalg ära, peegliga pannakse kõik kõõlused õigeks, võetakse õhk välja ja siia jääb parandatud jalajälg. Patsient seisab aparaadil viis minutit, tallad saab kätte viie minuti pärast.

SAADAVAL APTEEKIDES Täiendav info

www.wortie.ee Tootja: YouMedical B.V., Rijnsburgstraat 9-111059 AT Amsterdam, The Netherlands. Turustaja: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, 11612 Tallinn Tel +372 683 0700

M3W

ÜHEL KOLMEST TÄISKASVANUST* ON KÕRGE VERERÕHK

KAS KA SINUL? Vererõhuaparaadi olulised funktsioonid: Manseti korrektse paigaldamise kontroll

2 kasutaja mälu

Ebaregulaarse südamerütmi näit

Mõõtmistulemuse graafiline näit

Intelligentne mõõtmisfunktsioon tagab maksimaalse mugavuse

OMRONI TOOTED LEIAD APTEEGIST, PRISMA PEREMARKETIST VÕI VEEBIPOEST OLETERVE.EE *Maailma Terviseorganisatsioon, mai 2012, “World Health Statistics report 2012”, Genf Šveits, http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics


tervis

Mai 2014 20

jalatallad jõuavad kingadesse sügisel, saavad jalad suveks korda. „Taldade mõju kestab septembrist suveni, umbes kaheksa kuuga valud taanduvad. Siis saab kaks-kolm kuud ilma hakkama. Tallad tuleb jalanõusse panna taas sügisel,” on jalaravispetsialist veendunud. Kalev Toots soovitab suviti pehmel pinnasel, murul ja liival paljajalu käia, kasvõi viis minutit päevas. „Jalg leiab sealt ise endale vajaliku toetuse ja puhkeasendi. Liigesed, kõõlused ja jala verevarustus saavad sel moel natukenegi liikuda,” täpsustab ta. Ortopeedi ütlemist mööda on väga erisuguseid sisetaldu ja need sobivad igasugustesse jalanõudesse. Tallinna ortoosikeskusest saab ainsana Eestis Prantsusmaa päritolu aparaadi abil tallatoed juba 10 minutiga. See moodus sobib väga hästi just tippsportlastele.

Sportlastele valmistatud tallatoed

Kukekannus on selle koha peal, kuhu jalaravispetsialist osutab. Selle jäljendi abil saab patsiendile näidata, mis tema jalaga toimunud on.

Kalev Tootsi vastuvõtul käivad nii korvpallurid, võrkpallurid, triatlonistid, purjetajad, tsiklimehed kui ka tenniselapsed. Ka juba 15aastastel noorsportlastel on jalanõudes ortopeedilised tallad. Taldadega saab reguleerida sportlase hoiakut. Toots kiidab treenereid, kes on haritud ja hoolivad spordiala järelkasvust sedavõrd, et saadavad treeningurühma lapsi ise ortopeedi jutule.

Vaata üle oma jooksujalanõud Ka seeniorid armastavad sportida ning jooksevad isegi maratonidel. Tootsi nõuandel peaksid nad aga spordijalanõudele rohkem tähelepanu pöörama. Ta räägib loo Londoni olümpiamängudel osalenud naisjooksjast, kel olid kahekümne kilomeetri järel jalad juba täiesti läbi. Ta küll lõpetas, aga suurte valudega. Sportlane oli valinud maratonimedali püüdlemiseks väga kerged 120grammised spordijalanõud, mille põhjades

oli rist. Et jooksuking oleks kerge, olid tootjad selle tallast midagi ära napsanud. „Kõige tänapäevasemad ja viimase tehnoloogia järgi tehtud spordijalanõud peavad olema täiesti sileda põhjaga,” koputab ortopeed sporti armastavate inimeste südamele. „Need võivad metsa- ja asfaldijooksul olla küll krobelise tallaga, aga põhi peab olema sile. Kui sportlane kanna maha paneb, ei tohi jalg enam liikuda ei sise- ega väliskülje poole. Sedalaadi jooksujalatseid on toodetud umbes kaks aastat, aga nende kasutuselevõtt on kõvasti vigastusi ära hoidnud.” Kalev Toots on märganud vanemaealisi mõnikord jooksmas nii, et nende põlv ei lähe sirgeks. „Põlve üleminek jääb neil kerge nurga alla. Kui sellise nurga all põlv veel põrutada saab, ei ole hädad kaugel,” hoiatab ta. Tema meelest peaksid vanema inimese jooksujalanõude tallad olema pehmed. Näiteks on müügil vaid jooksujalanõusid valmistava Ameerika päritolu firma Saucony tossud. Selle firma esimese klassi ehk võistlustossud on ülikitsa tallaga ja kaaluvad 120 grammi. Seeniorid võiksid Kalev Tootsi arvates valida viienda klassi Sauconi jooksujalatsid, mis on kõvasti paksema tallaga. „Need on pehmed, aga jalg selle sees on kontrolli all ega vaja sinna sisse eraldi talda. Jalga ei tohi põrutada. See on väga tähtis,” lisab ta. Sportlastega tegeleva jalaravispetsialisti teada hakkaski esimesena selliseid tosse tootma Saucony. „Olen täheldanud, et ka teised spordijalanõude firmad on järele jõudnud ja samasuguseid sileda põhjaga jalanõusid valmistama hakanud. Neid soetades tuleb ka vaadata, et kannaosa oleks tugevama osaga, mis hüppeliigest fikseeriks,” selgitab Toots. Ortopeedilised jalanõud saab saatekirja või abivahendi kaardiga tunduvalt odavamalt. Spordijalanõud paraku sinna alla ei käi. Seeniorile sobivad tugevamad ja veidi raskemad jooksujalanõud jäävad 50 euro kanti. Kvaliteetne asi kestab kaua. Kui sinna veel omakorda tald sisse panna, peab see veelgi kauem vastu.

REKLAAM

OÜ Kagureis kutsub teid avastama imekaunist Eestimaad! 23.–25.05 23

Lõuna-Eesti imelised lossid ja mõisad

25.–27.07

R–P R–

Avastamist väärivad Olustvere mõisakompleks, Taagepera loss, Sangaste loss, Cantervilla loss ja mängumaa.

R–P

05.–07.06 05 N–L N–

Põlvamaa kauneimad iluaiad ja elamuslik Räpina Põlvamaa kaunite iluaedade kõrval külastame Paides Vallimäel asuvat Wittensteini Ajakeskust ja vastvalminud Räpina sadamat.

13.–15.06 13

Setomaa külaelu läbi aegade

R–P R–

Ateljee-galerii Hal´as Kunn Obinitsas, Piusa koopad ja savikoda, Saatse muuseum ja setopärane lõunasöök kannavad meieni seto kultuuri hõngu.

27.–29.06 27

Haanjamaa pilvepiirilt Metsavenna muldonni

R–P R–

Meid ootavad Eesti Piimandusmuuseum, Suur Munamägi, Rõuge Ööbikuorg ning elamuslik programm Metsavenna talus.

UUS! Folgihõnguline Viljandi ning Võrumaa Saame osa Viljandi folgi melust ning tutvume Nopri talumeierei tegemiste ja toimetamistega.

01.–03.08

UUS! Setomaale kuningat valima!

R–P

Sõidame Setomaa aasta tähtsündmusele – Seto Kuningriigi päevale. Teel olles külastame ka ainsat Setomaa seebikoda – Vana Jüri Seebikoda.

18.–20.09

TaluTuur ja Palamuse laat

N–L

Mooste mõisa linakoda, Asuva õunaaed, Süvahavva villaveski, kaunis käsitöö, tervislik kitsejuust ja armastatud Palamuse laat kajastavad meile lähedast maaelu ja -olu.

REISIDE INFO JA MÜÜK Kagureis OÜ, Tallinna büroo: Rävala 8–613, VI korrus; büroo juhataja Maia Kull, tel 646 3116 , 5347 4957, e-post maia@kagureis.ee Kolmepäevased reisid algavad ja lõpevad Tallinnas. Reisi hind on 140 eurot. Hind sisaldab mugavat bussisõitu, reisisaatjat, giiditasusid, muuseumide pileteid, toitlustamist kolm korda päevas, kahte ööd hotelli Pesa kahekohalises toas, sauna ning kultuuriprogrammi.


tervis

21 Mai 2014

Jalavalu saab ennetada Maija Tressum proviisor, Tallinna Kaarli apteegi juhataja

V

äljenditest „aidata lapsed jalgadele” ja „kas vanake on ikka omil jalul” ilmneb jalgade tervise tähtsus. Üle 65aastastest inimestest kukub vähemalt korra aastas iga kolmas ja pooled neist korduvalt. 75–84aastastest on pooltel raskusi treppidel käimise ja poolekilomeetrise vahemaa läbimisega. Kehast ja kandamist põhjustatud koormus jaguneb jalalabade osadele. Inimene peab tegema päevas 8000 kuni 10 000 sammu, käies nii oma eluajal kolm kuni neli ringi ümber maakera. Linna kõvad, paindumatud ja siledad pinnad väsitavad jalalaba ja suurendavad kogu kehale suunatud koormust. Kõval alusel tekivad iga kannatõukega vibratsioonilained, mis liiguvad kannast alajäsemeid mööda puusadeni ja sealt edasi lülisambasse. Maal, kus liigutakse pehmematel põllu- ja metsaaladel, toimivad alajäsemed ja jalalabad loomulikult ning mitmekülgselt, hoides tasakaalu aluspinna järgi. Kõva aluspind ja väikesed jalanõud hävitavad vähehaaval jalalabade tundlikkuse. Jalad harjuvad rõhu ja pigistamisega ning liigesed hakkavad koormust kandma valesti. Jalalihaste ja -liigeste seisundit mõjutab igapäevane liikumine, mida meil kipub üha vähemaks jääma, aga ka pikaajaline pidev töö jalgadel, rasedus ja mõni haigus, näiteks diabeet. Samuti ei tee jalgadele head ülekaalust tingitud lisakoormus. Loodusseaduste järgi sobitavad pehmed koed ja väikesed luud end tingimuste muutumist mööda. Kui varbad ja jalalabad on kaua vales asendis, võivad need väärasse asendisse jäädagi. Kui ostame jalamõõdust väiksemad ja kitsamad

Jalgade tervis on ülioluline: kui üks varvas ei liigu õigesti, mõjutab see kogu jalalaba tegevust. Kui liikumine on piiratud, mõjutab see inimese toimetulekut ja heaolu tervikuna.

kingad, ei pääse me nähtavasti konnasilmadest, vesivillidest, nahapaksenditest ning tulevikus põlve- ja puusavalust. On täheldatud, et iga teine inimene, sõltumata vanuserühmast, kannab kuni kaks numbrit väiksemaid jalanõusid. Küsitluste kohaselt arvab enamik inimesi, et jalavalu ja ebamugav tunne on paratamatud ja peamiselt väsimusest tingitud. Kitsaste ja väikeste jalanõude kandmisega lähevad alajäsemete lihased tasakaalust välja, muutub jalalabade koormus ning jalalabade asendid muutuvad valeks. Jalgade tervisele ei ole hea, kui kanda hommikust õhtuni samu jalanõusid ja sukki-sokke. Soojas siseruumis hakkavad jalad higistama, väljas jaheda ja niiske ilmaga jällegi külmetama. Kui alajäsemete liigeste liikuvus väheneb ja lihased on tasakaalust väljas, nõrgeneb alajäsemete vereringe, liigeste tugevus, muutub rüht ning asendi- ja liikumistunnetus. Liigeste vale koormamine kiirendab nende kulumist ja põhjustab valu – alajäsemed ja kogu keha muutuvad vastuvõtlikuks tugi- ja liikumiselundite haigustele.

Sobimatud jalatsid Inimene pöörab sageli oma jalgadele tähelepanu alles siis, kui tekivad valud. Suuremat osa jalaprobleemidest on võimalik ära hoida. Üle poole eakatest kannatab iga päev jalavalu, mis arvatakse ekslikult olevat seotud aastatekoormast tingitud muutustega kogu kehas. Ealiste muutuste hulka kuuluvad tõepoolest nii naha kuivus kui ka jäsemete vereringe halvenemine ja jalgade külmetamine. Samuti lihaste nõrgenemine, liigeste kulumine ja jäigastumine ning kannaaluse ja päkapatjade õhenemine. Õnneks on võimalik suuremat osa jalaprobleemidest ära hoida õige jalatsivalikuga. Head jalatsid kaitsevad jalalabasid välistegurite eest, aitavad püstiasendit valitseda, labadel õiget pikitelge hoida, liigestel ja lihastel eri pindadel liikudes õigeaegselt tegutseda. Hea jalats hoiab

ära kanna ja hüppeliigese liigse kõrvalekaldumise. Jalavõlvi madaldudes jalalaba pikeneb ja laieneb – jalg ja kinganumber muutuvad suuremaks. Kui nüüd ei kanta sobivaid jalatseid ja vajadusel tugitaldu, võivad tekkida väga ebameeldivad sümptomid, nagu konnasilmad, käsnad, nahapaksendid ja küünteprobleemid. Neid võiks kokkuvõtlikult nimetada jalanõuhaigusteks, sest neid tekitavad probleemsed jalanõud. Sageli ei ole kingakuju inimese jala ehitusele sobiv. Väikesed jalad saab inimene sündides, kuid vaibvarbad ehk jalanukid hangitakse sageli ise. Jalalaba suurus ja kuju muutuvad elu jooksul. Uusi kingi ostes tuleb arvestada, et peale jalalaba pikkuse peab kingaotsa jääma ruumi 0,5–1 sentimeeter, sest seistes ja kõndides jalalaba pikeneb. Päeva jooksul jalad tursuvad ja muutuvad laiemaks. Sel põhjusel on kindlam jalanõusid osta õhtupoolikul. Ostmiseks peab varuma aega: jalatseid on vaja proovida ja poes kõndides rahulikult katsetada. Ka kõige parem king pole hea, kui suurus (sisepikkus ja laius) ei ole sobiv. Kontsakõrgus mõjutab alajäsemete ja jalataldade koormust ning püstiasendit. Üle 4 sentimeetri kõrgune konts lükkab koormuse päkkadele, põhjustades päkavalusid, varvaste asendi- ja nahamuutusi. Kõige sobilikum konts on kannalaiune, sest nii jaguneb keharaskus aluspinnale võrdselt ja püstiasend on kindel.

Mis sul kodus jalas on? Kodujalanõudeks sobivad lihtsalt jalga pandavad, lööke summutavad ja jalalabasid toetavad sisejalatsid. Nii mõnigi käib kodus susside või kergete tuhvlitega, sokkides või lihtsalt paljajalu. Paljud eakad armastavad pehmeid tuhvleid, mida saab kiiresti jalga lükata ja mis tunduvad helladele jalataldadele mugavad. Need aga ei toeta jalalaba ega taldade nõrgenenud asenditunnetust, vaid soodustavad vaarumist ning tekitavad kannale vale koormuse. Kui sussid jalas loksuvad, ei saa jalgu >> lk 22

REKLAAM

REISIKALENDER 2014 Omanäoline SETUMAA

LÕUNA-POOLA ja SLOVAKKIA

17.–18. mail HIND 119 €

21.–27. juulil ja 4.–10. augustil HIND 360 €

LEEDU merevaigurannik

KURAMAA ringreis

13.–15. juunil HIND 138 €

22.–24. augustil HIND 198 €

Põhja-Norra ja NORDKAPP

HORVAATIA ja SLOVEENIA

20.–29. juulil HIND 595 €

13.–21. septembril HIND 540 €

LISAINFO JA BRONEERIMINE: Loodusreisid OÜ, tel 529 2514, 782 2822, www.loodusreisid.ee


tervis

heategu Sinu kehale! TURSAMAKSAĂ•LI + VITAMIINID! Naturaalne Omega 3 rasvhapete allikas! TursamaksaĂľli 1000 mg + vit A, D, E kapslid N180

TursamaksaĂľli 550 mg + vit A, D kapslid N120

Sisaldab naturaalset tursamaksaĂľli, olles vitamiinide A, E ja D ning Omega 3 rasvhapete allikaks.

Päevane annus 1 kapsel sisaldab:

Päevane annus 1 kapsel sisaldab:

tursamaksaĂľli 1000 mg E vitamiini 10 mg alfa-TE A vitamiini 800 mcq RE D3 vitamiini 5 mcq

Ei sisalda:

suhkurt, gluteeni, laktoosi, pärmi ning kunstlikke lþhna- ja maitsetugevdajaid.

tursamaksaĂľli 550 mg A vitamiini 800 mcq D3 vitamiini 5 mcq

REKLAAM

Mai 2014 22

JALGADE TERVIS Jalad harjuvad rĂľhu ja pigistamisega, liigesed hakkavad koormust kandma valesti ning jalalabade asendid muutuvad valeks. Kui Ăźks varvas ei liigu Ăľigesti, mĂľjutab see kogu jalalaba tegevust. KĂľik see pĂľhjustab: Č?MDODODEDMDNžžQHYDOOLGHYDOXQLQJS¡OHWLNNX Č?NRQQDVLOPDGHSDNVHQGLWHMDNDQQDO¡KHGHWHNHW Č?SÂŚNNDGHMDNDQGDGHžOLWXQGOLNNXVW Č?YDLEYDUEDWHNHWY¡LVXXUHYDUEDMÂŚLJDVWXPLVW Č?LJDSÂŚHYDVWMDOJDGHYÂŚVLPLVWMDSDLVWHWXVW

KĂœSI APTEEGIST! Vitamiin A aitab hoida NAHKA, NĂ„GEMIST ja IMMUUNSĂœSTEEMI TALITLUST normaalsena. Vitamiin D hoolitseb LUUDE, LIHASTE TALITLUSE ja HAMMASTE HEAOLU eest. Vitamiin E aitab KAITSTA RAKKE oksĂźdatiivse stressi eest.

ekides SĂźdameapte maikuus

-10%

EPA* ja DHA* aitavad kaasa normaalsele SĂœDAMETALITLUSELE. DHA* aitab säilitada normaalset AJUTALITLUST.

Normaalne

* Kasulik toime avaldub siis, kui päevas tarbitakse 250 mg DHA-d ja EPA-d.

Supinatsioon ehk pÜÜre väljapoole

Pronatsioon ehk pÜÜre sissepoole

Vaibvarvas

Tootja: Thompson&Capper Ltd, Hardwick Road, Astmoor, Runcorn, WA7 1PH, Suurbritannia. Maaletooja: Allium UPI OĂœ, Laagri Ă„rimaja, Vae 16, Laagri, 76401 Harjumaa. Tel 650 1927, info@allium.upi.ee.

SAMM E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666 tOrtopeedilised tugisidemed

(ortoosid, korsetid) tSongavÜÜd/bandaaŞid tAmoena välised rinnaproteesid ja

spetsiaalpesu tRavisukatooted tValmislahased (sþrme, käe, jala) tSilikoonist ortopeedilised abivahendid tOrtopeedilised jalanþud, tallatoed tTaastusravivahendid tNahahooldusvahendid tInva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga mßßk ja laenutus soodustatud tingimustel.

E-pood: www.invaabi.ee Empatrax OĂœ NĂľustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee

Inimene peaks tegema päevas 8000 kuni 10 000 sammu, käies nii oma eluajal kolm kuni neli ringi ßmber maakera.

tþsta, alajäsemete liigesed muutuvad kangeks ning see suurendab vananemisega niigi kaasnevat jalgade lohistamist ja riski komistada. Kui sussid ei pßsi korralikult jalas, ei toimi ka sääre kolmpealihased veenipumpadena ning alajäsemed paistetavad rohkem. Koduperenaiste ja koduste eakate kodused jalanþud on nende tÜÜjalatsid. Olenevalt pþrandamaterjalist peab käimisel olema ettevaatlik libisemisohu vþi kþva pinna tþttu, vahetevahel ei saa jalalaba tuge ega summuta lÜÜke. Igati kiiduväärt ja tervislik on käia paljajalu ebatasasel maapinnal. Lemmikjalanþusid ja tÜÜjalatseid peaks olema paar paari, nii et ßhed saavad puhata ja kuivada sel ajal, kui teised on kasutusel. Peab arvestama, et pärast neljatunnist kandmist muutuvad jalanþud niiskeks ja nende kuivamine kestab 24 tundi. Mþni ostab kallid peokingad, kuid vþimalikult odavad tÜÜjalatsid. Head jalanþud on enamasti kallid, kuid nendesse tasub investeerida. Õige kasutamine ja usin hooldamine pikendavad nende kasutusiga. Mþned ßldhaigused, nagu diabeet, reuma ja alajäsemete vereringehäired, pþhjustavad jalalabades muutusi ja siis vajavad jalad erilist hoolitsust. Kui esimesed ilmingud jäävad tähelepanuta, vþib hiljem tekkida käimisraskus, mis vþib kujuneda tþsiseks hädaks. Diabeetilised jalad vajavad kþrgendatud professionaalset tähelepanu. Kui jalaprobleemi tohterdamine käib endal ßle jþu, tuleb kohe pÜÜrduda arsti poole. Jalatßßbist olenevalt vajab osa inimesi sisevþlvile tuge. Tugitaldade abil ßhtlus-


tervis

23 Mai 2014

Jalalaba suurus muutub vanuse ja ka rasedusega.

Jalavþlvi kþrguse järgi eristatakse:

Vale koormus pĂľhjustab viltu astumist ja jalanĂľude viltu tallamist.

Č?NHVNPLVWY¡OYL Č?PDGDODWY¡OYL Č?N¡UJHWY¡OYL Kui vĂľlv on keskmine, langeb kogu koormus jalatallale ja jalalaba on tugev ning funktsioneerib hästi. Kui vĂľlv on madal, langeb koormus kogu jalatallale. KĂľrge vĂľlvi puhul langeb suurem koormus kannale ja päkale ning jalalaba väsib kiiresti.

Pronatsioon ehk pÜÜre sissepoole

Supinatsioon ehk pÜÜre väljapoole

Täiskasvanueas hakkavad jalalabad nþrgenema. Ligamendid ja kþþlused venivad aastatepikkuse koormamise ja ßlekaalu tþttu välja.

DEFORMEERUNUD JALANĂ•UD

Keskmine vĂľlv

DIGITAALNE JALAUURING Jalgadest tulenevad probleemid kujunevad välja ajaga.

Madal vĂľlv

KĂľrge vĂľlv

RistivĂľlv

Arvuti abil on vþimalik näha, kus on surve, kus mitte. Väliskßlg

Vale asend ning liiga suur koormus ßhele tallapiirkonnale vþib pþhjustada pþlve-, puusa- ja seljavalu ning väsimust.

PikivĂľlv SisekĂźlg

Jalgade tervisele peavad suuremat tähelepanu pÜÜrama eelkþige need inimesed, kes iga päev tÜÜtavad pßstiasendis.

tatakse jalataldade koormust ning nii jäävad ära talla- ja pahkluuvalud. LÜÜke summutavad rasvapolstrid, mis asuvad kanna ja päka all, hakkavad pärast 40. eluaastat taandarenema, muutuvad kþvaks ja nihkuvad oma kohalt. Pidev ja korduv surve kþval pinnal pþhjustab päka-, pþlve- ja puusavalu. Uuringutest järeldub, et lÜÜke summutavad sisetallad vähendavad väsimust 40 protsenti. Jalajälje järgi on juba ammusest ajast osatud jalalabale hinnangut anda: kas see on normaalse, kþrge vþlviga vþi lamendunud. Nßßd saame palju täpsemad tulemused jalgade ergonoomilise mþþtmisega. FSS-skanneriga tehtav jalalabade digitaaluuring on kiire ja lihtne. Aparaadi andurid mþþdavad ruutsentimeet-

Allikad: Ene Urbla, Maija Tressum

rise täpsusega inimese keharaskuse jalalabadele ning arvutiekraanil on kohe näha jalgadele langeva koormuse jaotus, jalavþlvi tßßp ja mþþdud. Enamikku inimesi, kes sellise mþþtmise läbi teevad, tulemused ßllatavad, sest sageli ei teatagi, et nende jalatsid ja kþndimisviis on jalgadele liiga koormav. Pahatihti pþrutatakse kandluud, surve all on jala piki- kui ka ristivþlv. Kuni mþþtmiseni pole paljud iial mþelnud tugitaldade vajalikkusele. Kßll aga nþustutakse, et digiuuring toob tþesti jalgade valupunktid esile. Digimþþtmise tulemuste najal saab proovida ja valida sobivad tugitallad, mida kandes on vþimalik jalamuresid leevendada ja mis sageli on lausa hädavajalikud.

Digiuuring on kþige lihtsam ja kättesaadavam esmauuring neile, kes hoolivad oma tervisest ja kel pole pþhjust eriarsti (ortopeedi) poole pÜÜrduda. Samas vþib uuringu käigus selguda, et ortopeedi vastuvþtule on vaja kindlasti minna. Jalalabade litsentseeritud uuringut spetsiaalse arvutiprogrammiga on juba mþni aasta vþimalik teha Tallinnas Kaarli apteegis. Juba aasta on Kaarli apteek pakkunud mobiilset teenust koostÜÜs Apotheka apteekidega Viljandis, Tartus, Tßril, Rakveres ja mujal. Ainsana Eestis on Kaarli apteegis Tallinnas esindatud firma Jalas FootStop Servise tugitallad, mis aitavad vähendada ßlekoormussßndroomi teket alajäsemetes.

VastuvĂľtu koht 0SUPQFFEJBLFTLVTt Tartu, Filosoofi 1

Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

VALMISTAME INDIVIDUAALSEID x Käe- ja jalaproteese x Tugiaparaate x Tugikorsette x Mitmesuguseid ortoose

x Tallatugesid x Laste abduktsioonitooteid x Ortopeedilisi jalatseid

Soodustuse saamiseks vĂľtta kaasa perearsti vĂľi eriarsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, pensionitunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

päev

E,T,N,R K N .FEJDVN"4t Tallinn, Punane 61, kab 361 Merimetsa Tervisekeskus t Tallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 K Narva Haigla tNarva, Haigla 1, kab 1 T T Pärnu PerearstidtPärnu, Suur-Sepa 14, kab 101 T etteregistreerimine tel 77 920, 77 930 N Viljandi Tervisekeskus tViljandi, Turu 10, kab 101 N JĂľhvi Hooldushaigla t JĂľhvi, Jaama 34, kab 3 T T Ida-Viru Keskhaigla t Kohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere Polikliinik tRakvere, Tuleviku 1, kab 11 N Tapa Haigla t Tapa, ValgejĂľe 14, kirurgi kabinet N JĂľgeva HaiglatJĂľgeva, Piiri 2, kab 7 N PĂľltsamaa Tervise AS t PĂľltsamaa, Lossi 49, närvikabinet N Valga HaiglatValga, Peetri 2, kab D16 R T OĂœ Uus Kodat VĂľru, JĂźri 19a, kab 204 PĂľlva Haigla t PĂľlva, Uus 2, tervisetuba T

kellaaeg 9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18 10 – 12 16 – 18 12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 14 – 16

mai

juuni

22 21 14/28 22 29 20 20 15 15

30 27 27

11/25 4/18 19 10 26 3 3 12 12 5 5 27 17 17

august

september

28

25

13/27 6 21 5 28 12/26 12/26 14 14 7 7 29 19 19

3/17 10/24 18 2 25 9/23 9/23 11 11 4 4 26 16 16

* juulis puhkame

REKLAAM


Mai 2014 24

FOTO: MARKO SAARM/SAKALA

tervis

Anal체체si m채채ramisel usalda arsti


tervis

25 Mai 2014

Eesti meditsiinilaborites tegeldakse mitme tuhande erineva analüüsiga. „Tähtis on valida nende seast just need, mida konkreetse patsiendi haiguse diagnoosimiseks ning selle ravi jälgimiseks vaja läheb,” ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakonna juhataja Katrin Reimand.

Birgit Itse birgit.itse@jt.ee

K

atrin Reimandi ütlust mööda teeb labor ära kõik analüüsid, mis perearst on määranud, seega võiks põhimõtteliselt tellida kõike. „See ei ole aga otstarbekas, mistõttu on Eesti Haigekassa seadnud perearstide tellitavate analüüside rahastamisele piirangud, nii et mõnda analüüsi saab tellida vaid eriarst,” selgitab Reimand. Mitmesugused on ka uuritavad proovimaterjalid: veri, uriin, väljaheide, liikvor ehk pea- ja seljaajuvedelik, liigesevedelik, isegi higi ja palju muud. „Kõige sagedamini

on perearstil vajalik uuritava materjalina kasutada verd ja uriini,” väidab ta ja täpsustab, et vere ja uriini analüüsimisel saab infot paljude elundite seisundi kohta. Määrates näiteks verest kreatiniini, saab teada, kuidas töötavad neerud, määrates aga kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH), saab teavet kilpnäärme ülevõi alatalitluse kohta. „Usun, et iga perearst selgitab oma patsiendile analüüsitulemuste põhjal saadud infot,” lausub ta. Kui perearsti selgitusi napib, võib Reimandi hinnangul olla põhjuseks, et ühekordse määramise põhjal ei saa veel midagi kindlat patsiendi seisundi kohta öelda. Et otsustada, kas leitud muutus on püsiva iseloomuga, on mõne aja pärast vaja võtta kordusproov. Mõnikord tehakse kordusanalüüse paari-kolme nädala pärast, teinekord aga mõnepäevase vahega. „Analüüse tuleb teha täpselt nii palju ja tihti kui vajalik. Mõne haiguse korral võib olla vaja analüüsi korrata väga lühikeste ajavahemike järel, et saada õige ülevaade patsiendi seisundist ning panna õige diagnoos,” märgib Reimand. Ta toob näiteks müokardi infrakti (südameinfarkti) diagnoosimise, kus peale muude uurimismeetodite kasutavad arstid troponiini sisalduse määramist. „Sageli on vaja mõne tunni möödudes teha kordusmääramine, et kindel olla, kas esialgne kõrgenenud tulemus oli tingitud infarktist või millestki muust,” selgitab Reimand. Teise näite toob ta uriiniproovi kohta, millest leiab testribaga analüüsides üpris

tihti väheses koguses valku. „See võib sinna sattuda, kui patsient ei ole ennast enne proovi andmist korralikult pesnud, kuid valgu leid võib olla ka haigusliku iseloomuga. Selle üle otsustamiseks peab patsient andma uue proovi. Enne aga pole mõtet teda jutuga neeruhaigusest ärevile ajada, kui tegelikult võib põhjus olla lihtsalt ebapiisavas pesemises,” põhjendab Katrin Reimand (pildil). Tema väite kohaselt soovib perearst uriinianalüüsi abil üldjuhul teada saada, kas kuseteedes esineb põletikku, või veendumaks, kas määratud ravi on mõjunud. Reimandi andmeil on üsna sage ka albumiini määramine uriinis (nn mikroalbuminuuria määramine), mis on vajalik diabeedi ja kõrgvererõhktõvega patsientidel võimaliku neerukahjustuse kindlakstegemiseks. Neerudega on kimpus ka Järva-Jaanis vanatehnika varjupaika ja tuletõrjemuuseumi juhatav Tuve Kärner (61), kes ütleb, et neeruvalu ei soovita ta oma vaenlaselegi. Ta usub, et viimased analüüsidki tegi ta neerukivide pärast, mis iga hetk võivad liikuma hakata. Politseiauto all külma maa peal lebamise järel tunda andnud neere on uuritud ka Tartus. „Neerukive plaaniti paar aastat tagasi isegi opereerida, tehti üldnarkoos, aga kui üles ärkasin, palus arst vabandust ja ütles, et nad ei leidnud üles,” muheleb Kärner. Aastaid tagasi diagnoositud teise tüübi diabeet on tal aga kontrolli all. Seetõttu julgeb Kärner öelda, et üldiselt on

>> lk 26

REKLAAM

On tore, kui kohin kõrvus enam ei häiri „Mu kõrvakuulmine halvenes pideva undamise tõttu kõrvus, ma ei saanud hetkegi nautida täielikku vaikust. Õnneks leidsin siiski abi,” jagas oma kogemust 66-aastane Lillema Paulson Rootsist. „Mäletan täpselt, millal seda undamist esimest korda kuulsin. Sõitsin mõni aasta tagasi koos tütrega bussiga Budapesti. Reisi ajal kuulasin kõrvaklappidega audioraamatut. Kuna bussis oli vali müra, siis keerasin helitugevuse maksimaalseks,” jutustab Lillema. „Pärast seda mürarikast bussireisi hakkasingi kuulma kõrvalhelisid. See oli tõeliselt ärritav, sest need segasid suhtlemist pere ja sõpradega, raadio kuulamist või televiisori vaatamist. Isegi ajalehe või raamatu lugemine oli raskendatud.” „Kui sõbranna rääkis mulle naturaalsest Tone™ preparaadist, mis teda oli väga hästi aidanud, otsustasin ka mina seda proovida. Ostsin apteegist ToneȱŠ‹•ŽĴȱŽȱ“ŠȱŸäœ’—ȱ œ˜˜Ÿ’žœŽȱ ”˜‘ŠœŽ•ȱ ”Š”œȱ Š‹•ŽĴȱ’ȱ ’Šȱ ™§ŽŸǯȱ Märkasin mõne aja möödudes, et ärritav müra segab vähem raadio kuulamist või inimestega suhtlemist. Olen väga rahul, sest sain tagasi hea tuju ja meeldiva enesetunde ning ärritav undamine ei takista enam mu kuulmist – kuulen vaevata vaikset sosinatki,” rõõmustab Lillema.

Vanusega seotud muutused Vanusega seotud kuulmise nõrgenemist nimetatakse presbüakuusiaks (ld presbyacusia). Sagedasemad kaebused on raskused vaiksest

kõnest arusaamisega ja undamine kõrvus. Mõnikord lepitakse küll kuulmise osalise kaotusega, kuid vaevama jääb vilin kõrvades ja peas, mis intensiivistub väsimuse või närveerimise korral, õhtuti ja vaikses ümbruses ning võib häirida ka öösel. Sageli kaebavad vanemaealised tugevama või nõrgema peapöörituse üle. Halvenenud kuulmine võib mõjutada ka inimese psühholoogilist seisundit, põhjustada kurbust, depressiooni, rahutustunnet, kohmetust, ebakindlust ja sellest tingituna ka sotsiaalse aktiivsuse vähenemist. Kuulmisprobleemi esineb tegelikult paljudel, ent suurem osa püüab seda varjata. See on ka mõistetav, sest keegi ei taha ju teistest erineda, saada naerualuseks vaid sellepärast, et ei kuule hästi ning teiste kõnest on keeruline aru saada. Sel põhjusel eitatakse kuulmishäirete olemasolu, väites, et kõik on korras.

Skandinaavia preparaat Tone

Tone tabletid sisaldavad magneesiumi, mis aitab hoida vajalikku elektrolüütide tasakaalu organismis. See on normaalse kuulmise seisukohast väga tähtis. Sisekõrv on eriti tundlik elektrolüütide tasakaalu muutumise suhtes. Elektrolüütide tasakaalu häire võib olla põhjuseks, miks kuulete mitmesuguseid kõrvalhelisid, teil on raske teiste kõnest aru saada või on ebamugav suhelda mürarikkas keskkonnas. Elektrolüüdid on mitmesugused

soolad ja mineraalid, mis tekitavad elektriimpulsse ning on organismile sama vajalikud nagu kütus sõiduautole.

Kas Teil undab kõrvus pidevalt? Kas Teile tundub, et kuulete kõrvalhelisid? Kas Te ei kuule ja teil on raskusi teiste kõnest arusaamisega? Kas Teil on kuulmisprobleeme mürarikkas keskkonnas?

Originaalseid Tone tablette saate osta apteegist tootja kodulehelt www.newnordic.ee. Täpsema info saamiseks helistage telefonil 684 3838 või vaadake tootja kodulehte www.newnordic.ee. NEW NORDICU

internetipood

Sisekõrv See on vanusega seotud kuulmise nõrgenemine. Kui tunnete, et kuulmine ei ole enam selline nagu peaks, võiks teile huvi pakkuda just see taimeekstrakte, magneesiumi ja teisi kuulmiseks vajalikke aineid sisaldav Skandinaavia päritolu preparaat. Võib-olla olete just teie üks nendest, kelle organismis on magneesiumi ja teiste oluliste ainete puudus? Sel juhul võib Tone aidata muuta teie elukvaliteeti.

Faktid Tone tablettide kohta Tone – on originaalne Skandinaavia toidulisand, mis sisaldab kuulmisele kasulikke bioaktiivseid aineid. Taanis valmistatud Tone tablettide koostises on galganijuure, humalakäbide, tatra- ja mustikaekstrakti, niatsiini, kaaliumi ning magneesiumi. Tatraekstrakt on naturaalne bioflavonoidi rutiini allikas. Niatsiin ja magneesium on samuti närvisüsteemi funktsioneerimise seisukohast väga tähtsad. Magneesium tugevdab närvisüsteemi, vähendab väsimust ning aitab hoida elektrolüütide tasakaalu organismis.

Närvisüsteemi talitlus, elektrolüütide tasakaal ja inimese psühholoogiline seisund mõjutavad kogu organismi, sealhulgas kuulmisvõimet. Võtke üks tablett hommikul ja teine tablett õhtul koos söögiga vähemalt 2-3 kuu jooksul, et säilitada normaal-ne närvisüsteemi tegevus ja kõige tähtsamate kõrvaosade elektrolüütide tasakaal. Loomulikult on olulised ka mitmekülgne toitumine ja tervislik eluviis.


tervis

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

ta terve poiss ja eriti tihti arstide juurde tal asja pole. „KĂźlmetushaigused mind ei kiusa,â€? kinnitab ta. Kui aga neerukivi hakkab liikuma, tuleb tee arsti juurde uuesti ette vĂľtta. Arsti juurde satub harva ka Järvamaal elav Marta (57), mis sest, et kroonilisi haigusi on temalgi. „KĂľrgvererĂľhktĂľve vastu vĂľtan igal hommikul tableti, see aitab. Viimane pĂľhjus vereanalßßsiks jäi eelmisse aastasse,â€? kinnitab naine. Tema mäletamist mÜÜda oli tal siis probleeme kurguga. „Ninaneelust kurguni oli mingi pĂľletik, mida ka vereanalßßs näitas,â€? täpsustab Marta. Ăœldjuhul ei tohi enne analßßside andmist sßßa ega juua, sest see vĂľib analßßside tulemusi, sealhulgas veresuhkru näitu mĂľjutada. Ravimite vĂľtmist tuleb Reimandi kinnitusel tavapärase skeemi kohaselt jätkata. „Kui arst soovib määrata ravimi sisaldust patsiendi veres, näiteks epilepsiaravimite puhul, on vajalik proov vĂľtta enne järgmist ravimi manustamist,â€? toob ta välja erandliku olukorra. MĂľnikord, näiteks haiglasse sattununa, vĂľib patsiendile tunduda, et igahommikused vereanalßßsid ja sellest tingitud verekaotus mĂľjuvad niigi kurnatud organismile halvasti. Liigse verekaotuse pärast aga muretseda pole vaja. „Doonorid annavad ju korraga 450 milliliitrit verd ning see ei kahjusta nende tervist. Ăœks analßßside andmisel proovivĂľtuks kasutatav vaakumkatsuti sisaldab aga tavaliselt 4–5 milliliitrit verd,â€? rahustab Katrin Reimand.

Mai 2014 26

Kiirelt arenev diagnostikavaldkond toob laboritesse aina uusi moodsaid seadmeid. Viljandi haigla vanembioanalßßtik Karita Kopp tþstab katsuteid kliinilise keemia analßsaatorisse.

REKLAAM

Kortsudest mþned nßansid, mida te ei teadnud Kui märkate esimesi kortsukesi vþi avastate, et teie nahk ei luba teil oma vanust enam saladuses hoida, asute ilmselt otsima vþimalusi kortsudega vþitlemiseks. Paraku kaotavad paljud selle vþitluse ning vaatavad abitult kþrvalt, kuidas nooruse sära tuhmub. väljalangemine. Rasvkoe vähenemine pþskedel pþhjustab väikese punsumise lþualuul mþlemal pool lþuga ja näonahk vþib hakata lþtvuma. Ka huuled vþivad muutuda þhemaks.

V

ananedes hakkavad ilmnema kindlad vananemise mustrid. Rakkude uuenemise aeglustumise tĂľttu hakkavad kĂľigepealt tekkima peened kortsukesed. Esimesteks tunnusteks on Ăźle otsaesise jooksvad horisontaalsed jooned ja kerge silmalaugude longu vajumine, tavatud ei ole ka nahaplekid ja mĂľningane juuste

Paiksed losjoonid, mis sisaldavad näiteks C-vitamiini, peptiidide, alfahßdroksßhappeid ja retinoide, aitavad rakkude uuenemist kiirendada ja stimuleerivad pringi naha peamist ehitusmaterjali kollageeni. Aastatepikkuse teadustÜÜ järel ei nþustu Life Science Investments väitega, et nahk peab vananedes muutuma. Oleme viimastel aastatel leidnud teaduslikke viise, kuidas kortsude vastu tþhusamalt vþidelda. Peptiidid (aminohappe polßmeerid) on selle valla viimaste uudiste

seas. Need koosnevad molekulidest, mis suudavad tungida läbi naha. Neil on sama toime mis proteiinidel ja kollageenelastiinil, kuid viimastel on tavaliselt läbi naha imendumisega raskusi. Seetþttu kasutatakse peptiide kortsuvastastes ja vananeva naha hooldusvahendites aina enam. Soovitame laias valikus kortsuvastaseid tooteid sarjast BIOTOPIX Specific, sealhulgas viit dermatokosmeetilist näohooldustoodet ja kolme kehatoodet:

BIOTOPIXŽ on vananemisvastaste vahendite sßnonßßm. BIOTOPIXŽ Advanced Anti-Wrinkles Treatment on esimene kreem, mida on testinud ja soovitavad nii nahaarstid kui ilukirurgid enam kui 40 riigist. Sarja BIOTOPIX toodete kohta täpsema info saamiseks kßlastage veebilehte www.biotopix.eu vþi tutvuge veebilehel www.rosena.ee meie teiste toodetega.

- Biotopix SPECIFICŽ Flashlift - Biotopix SPECIFICŽ Biactive Eye Cream - Biotopix SPECIFICŽ Crow’s Feet - Biotopix SPECIFICŽ Eylashes - Biotopix SPECIFICŽ Lips

Maaletooja AS KevFMUtTeaduspargi 3/1, 12618 Tallinn, EFTUJtTel +372 606 696t&QPTUkevelt@kevelt.ee


tervis

27 Mai 2014

Olulised verenäitajad ja nende normväärtused Kolesterool (S,P-Chol) on inimkehas leiduv oluline rakumembraanide komponent ning mitme tähtsa organismis toodetava aine eelühend. Kolesterool ei ole sugugi ainult kahjulik, vaid ka organismile vajalik aine. Kolesterool on kahjulik siis, kui seda on liiga palju. Ülemäärane kolesteroolisisaldus suurendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsiooni juhiste andmeil on soovituslik kolesterooli väärtus üle 18aastastel täiskasvanutel väiksem kui 5,0 mmol/l. Glükoos (S,P-Gluc), rahvakeeli veresuhkur, on organismi peamine energiaallikas. Glükoosi saab inimene toiduga, kuid organism toodab seda ka ise. Glükoosi hulk veres on range kontrolli all ning seda reguleerib rida hormoone. Tuntuim neist on muidugi insuliin, mis vähendab glükoosi hulka veres. Glükoosi määratakse eeskätt diabeedi diagnoosimiseks ning hiljem diabeediga patsientide haiguse kulu ja ravi jälgimisel. Diabeedile viitav paastuglükoosi väärtus on 7,0 mmol/l või üle selle. Diabeeti on võimalik diagnoosida ka glükoositaluvuse proovi abil ning teatud juhtudel ka nn juhusliku määramise alusel, mil patsient ei pruugi olla paastunud, kuid siis on diabeedile viitavad väärtused teistsugused. Et ühekordne glükoosi määramine peegeldab ainult organismi hetkeolukorda, on diabeetikutel pikaajalise vere glükoositaseme kontrolliks vaja kindlasti teha ka glükohemoglobiini määramisi, mis annavad infot viimase paari kuu keskmise vere glükoosi väärtuse kohta. REKLAAM

Hemoglobiini (B-Hb) ülesanne on hapniku transport. Tegemist on väga sageli määratava analüüsiga, mis kuulub nn hemogrammi koosseisu (lisaks hemoglobiinile määratakse ka erütrotsüütide ehk punaliblede (B-RBC), leukotsüütide ehk valgeliblede (B-WBC) ja trombotsüütide ehk vereliistakute (B-Plt) arv ning mitmed punaliblede indeksid. Hemoglobiini väärtus on vajalik aneemia ehk kehvveresuse diagnoosimisel, mil esineb hemoglobiini väärtuse langus. Hemoglobiini normväärtused sõltuvad nii east kui ka soost. Üle 18aastaste meeste referentsväärtus on 134–170 g/l ning naistel 117–153 g/l. Referentsväärtuste puhul tuleb alati meeles pidada, et need võivad kasutatud analüüsimeetodist olenevalt eri laborites rohkemal või vähemal määral erineda. Tavaliselt väljastab labor koos analüüsitulemusega ka oma referentsväärtused. Leukotsüütide ehk valgeliblede arv on oluline põletiku diagnostikas. 21aastastel ja vanematel inimestel on referentsväärtus 3,5–8,8 x 10E9/l. Leukotsüütide arvu suurenemine (leukotsütoos) esineb eelkõige ägedate põletike, aga ka paljude muude koekahjustuste korral. Leukotsütoosi põhjuseks võivad olla ka verehaigused. Küllalt tihti esineb leukotsüütide arvu langust (leukopeeniat), mida võivad põhjustada viirusinfektsioon, mõne ravimi tarvitamine või verehaigused. Leukotsüütide üldarvu muutuste korral on sageli vaja teha leukogramm, mis jagab leukotsüüdid alaklassidesse ning annab infot ka ebatüüpiliste rakkude esinemise kohta, täpsustamaks, mis on

leukotsütoosi või leukopeenia põhjus. Erütrotsüütide settekiiruse (B-ESR) testi kasutati varem põletike diagnostikas tihti. Tänapäeval on selle osatähtsus langenud, kuna ägedate põletike diagnoosimises annab kiiremini ja rohkem informatsiooni C-reaktiivse valgu (S,PCRP) määramine. CRP väärtus põletiku tekkides suureneb kiiresti ning eduka ravi korral langeb kiiresti. Seetõttu sobib CRP nii põletiku diagnoosimiseks kui ka ravi jälgimiseks. Erütrotsüütide settekiiruse muutused on tunduvalt aeglasemad ning pigem kasutatakse settekiiruse määramist krooniliste põletikuliste haiguste korral. Allikas: Katrin Reimand


tervis FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Mai 2014 28

Meditsiinilabor on viimaste kümnenditega teinud läbi suure muutuse: paljud mikroskoobid, kolvid, torud ja katseklaasid on muutunud muuseumieksponaatideks. Väike ajaloonurk on ka Viljandi haigla laboris.

Millist an Vereproov Mõnes haiglas on patsientidel võimalik ka omal valikul ja oma raha eest laborist uuringuid tellida. Lääne-Tallinna keskhaiglas tuleb selleks pöörduda kas labori või polikliiniku registratuuri, kus selgitatakse tasuliste uuringute tellimise korda ja võimalusi. Haigla koduleheküljelt saab teada, et uuringutulemusi mõjutavad nii inimese vanus, sugu kui ka füüsiline koormus. Samuti vaimne pinge, suitsetamine, ravimite tarvitamine ja operatsioonid. Tulemustes mängib oma osa ka inimese toitumine, sealhulgas alkoholi ja kohvi tarbimine. Vereproovi võtmisele eelneval päeval võib süüa ja juua tavaliselt, kuid vältima peab alkoholi, suitsu ja kohvi (ravimite kohta tasub nõu pidada oma arstiga). Enne proovi on lubatud juua kuni klaas vett. Suitsetamisest tuleb hoiduda, kuni vereproovid on võetud. Magama peab korralikult. Analüüse ei soovitata anda pärast öötööd. Vereproovi antakse hommikul, olles söömata ning pärast vähemalt tunniajalist ärkvelolekut. Kuni proovi võtmiseni peab vältima kehalist pingutust. Vere-

REKLAAM RAVIMIREKLAAM

Vananemine toob kaasa B1-vitamiini puuduse Uuringutega on tõestatud, et organismi loomulik vananemine toob sageli kaasa B1-vitamiini ehk tiamiini puudujäägi. Krooniliste haiguste põdemine suurendab veelgi tiamiinipuuduse tekkimise tõenäosust. B1-vitamiini puudus võib tekkida ka ühekülgse toitumise, paastumise ning mõnuainete (alkohol, kohv, sigaretid, maiustused) liigse tarbimise tulemusena. Miks on vitamiin B1 oluline? Vitamiin B1 täidab organismis mitmeid väga tähtsaid rolle: s tagab närviülekannete toimumise s tagab aju normaalse töö s hoolitseb glükoosi (veresuhkru) lagundamise eest s osaleb maohappe moodustumises s on vajalik südame normaalseks tööks Millised sümptomid viitavad B1-vitamiini puudusele? s väsimus, kurnatus s mälu nõrgenemine, keskendumisraskused s närvilisus, depressiivsus s käte või jalgade suremine, säärelihase krambid s raskenenud seedimine, maomahla vähesus

Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiin. Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv vorm, mis imendub tavalisest tiamiinist tunduvalt paremini ja satub just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta. Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma sisaldab 50 mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1–3 kaetud tabletti. Ravimi omaduste kokkuvõtte leiate Ravimiameti kodulehelt www.ravimiamet.ee

Ainuke a ivab retsept iin am benfoti Eestis

Benfogamma

®

Benfotiamiin 50 mg, 50 kaetud tabletti karbis Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa. Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915 Tallinn. Tel +372 662 3369, e-post info@woerwagpharma.ee

Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: B1-vitamiini vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.


tervis

29 Mai 2014

alüüsi on milleks vaja? ringe tasakaalustamiseks tasub enne proovide andmist istuda 15 minutit, pärast veenivere võtmist istuda 5 minutit.

Uriinianalüüs Kui veel paarkümmend aastat tagasi hoiti koduapteegis ravimipurgikesi, mida vajaduse korral selleks otstarbeks kasutada, siis nüüd nõuavad meditsiiniasutused, et uriin jõuaks nendeni apteegis müüdavas spetsiaalses topsikus. Uriinianalüüsiks sobib hommikune ärkamisjärgne uriin. Proov võetakse enne hommikusööki, proovivõtu eel peab uriin olema põies 4–6 tundi ehk eelmisest urineerimisest peab olema möödunud vähemalt 4–6 tundi. Enne urineerimist tuleb välissuguelundid pesta sooja voolava veega, kasutamata mingeid pesemisvahendeid (seepi, nuustikut jmt). Oluline on puhtaks pesta kusiti välissuue. Selleks tuleb naistel häbememokad sõrmedega laiali lükata, meestel eesnahk tagasi tõmmata. Välissuguelundid tuleb kuivatada kergelt paberkäterätikuga. Jälgima peab, et kusiti välissuue jääks proovivõtuks paljastatuks. Uriiniproov võtta otse proovinõusse. Uriini ümbervalamine ühest nõust teise ei ole lubatud. Proovivõtuks alustada urineerimist WC-potti. Mõne milliliitri urineerimise järel koguda uriinijuga katkestamata uriin (umbes 50 ml ehk kolmveerand proovinõud) proovinõusse. Urineerimine lõpetada WC-potti. Pärast uriiniproovi võtmist sulgeda proovinõu korralikult kaanega. Allikas: Quattromed HTI labori voldik

Vä Väljavõte perearsti laboratooriumi sa saadetud saatekirjast.

Mustuseproov Katrin Reimandi ütlust mööda võetakse roojast analüüsi tavaliselt kahel põhjusel: ussnugiliste munade avastamiseks või peitvere määramiseks. „Peitvere test avastab väljaheitest vere koguses, mida silmaga ei näe. Peitvere määramine roojas abistab seedetrakti veritsuste diagnoosimisel,” selgitab ta. Tema väitel kuulub peitvere määramine paljudes riikides kolorektaalvähi skriiningprogrammi. Kui vastus on negatiivne, välistab see suure tõenäosusega kasvaja olemasolu, posi-

siaalse lusikaga herneterasuurune tükike, pannakse vastavasse konteinerisse ja saadetakse laborisse.

tiivne tulemus on aga endoskoopilise uuringu näidustuseks. Et tulemused oleksid võimalikult täpsed, on oluline juhiste järgimine. Proovinõu saab kas arsti või apteekri käest.

Väljaheite kogumine parasitoloogiliseks uuringuks

Väljaheite kogumine peitvere uuringuks

Nädala jooksul ei tohi kasutada kõhulahtisust leevendavaid preparaate, antibiootikume, mineraalõlisid ega vismutipreparaate, sest need muudavad parasiitide morfoloogiat. Väljaheidet kogudes peab vältima proovi saastumist vee ja uriiniga.

Vältima peab alkoholi. Nädal enne proovi võtmist tuleb hoiduda aspiriini ja ibuprofeeni kasutamisest, kaks päeva enne proovi võtmist ei tohi võtta rauapreparaate ja C-vitamiini. Väljaheide tuleb koguda puhtasse nõusse (ööpotti, siibrisse). Sealt võetakse spet-

Allikas: www.ltkh.ee

L.EE.02.2014.0251 Müügiloa hoidja kohalik esindus: Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565

REKLAAM

Päris südameaspiriin! INFARKTI JA INSULDI ENNETAMISEKS.

Kasutage Aspirin Cardio (atsetüülsalitsüülhape) tablette täpselt nii, nagu arst on teile soovitanud. TAVALINE ANNUS ON 1 TABLETT ÖÖPÄEVAS. Tablette tuleb võtta eelistatult enne sööki koos klaastäie veega. Ärge võtke Aspirin Cardio tablette: • kui te olete allergiline (ülitundlik) atsetüülsalitsüülhappe või Aspirin Cardio tablettide mõne koostisosa suhtes • kui teil esineb või on varem esinenud salitsülaatide või sarnase toimega ainete (eriti mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite) poolt esilekutsutud astma

• • • • •

kui teil on seedetrakti haavand kui teil on eelsoodumus veritsuste või verejooksude tekkeks kui teil on raske neeru-, maksa- või südamepuudulikkus kui teile on määratud raviks 15 mg või rohkem metotreksaati nädalas kui teil on raseduse viimane kolmandik

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.


tervis

Mai 2014 30

Kui südamega korras pole lood Sille Krüger Benu Viru platsi apteegi proviisor

K

uula oma südant ja võta aega endale, lastele ja lastelastele, naudi elu, säilita aktiivne eluhoiak, avasta uusi tegevusi ja suhteid. Väldi pingeid, pahasoovlikkust ja stressi, sest negatiivsus tõstab vererõhku ja koormab asjatult südant.

Naudi kevadet! Alustuseks sobib väga hästi veerandtunnine jalutuskäik. Kehaline aktiivsus aitab suurendada HDL-kolesterooli ehk hea kolesterooli hulka veres. Liigu vähemalt kolmel päeval nädalas järjest 30 minutit, nii et nahk läheb soojaks. Olenevalt terviseseisundist on südamele veel kasulikud jalgrattasõit, tantsimine ja ujumine. Kui vähegi võimalik, kasuta lifti ja liikuvate eskalaatorite asemel treppe ning leia endale hea kaaslane, kellega koos liikumine nauditavaks muuta.

kud südamele, ajule, silmadele ja immuunsüsteemile. Toidusedeli rikastamine oomega-3-rasvhapetega on ülitähtis, sest need aitavad ennetada südame- ja veresoonkonnahaigusi. Oomega-3-rasvhapete tarvitamisel väheneb rütmihäirete tekke ja äkksurma oht, trombide tekkimise võimalus, mõningal määral kahaneb vere üldkolesteroolisisaldus ning paraneb veresoonte elastsus, mis mõjub soodsalt kõrgenenud vererõhu korral. Need toidulisandid mõjuvad hästi ka meeleolule ja kiirendavad mõtlemist. Koensüüm Q10 ehk ubikinoon on kõige tähtsam osaline rakkude energiatootmise tagamises ning võimas antioksüdant. Eakad ja mitmesuguste terviseprobleemidega inimesed, kelle organism ei suuda ubikinooni toota, saavad nende kapslitega tõhustada oma organismi energiamajandust ja ravitoimet südamehaiguste korral. Südameaspiriin kuulub tromboosivastaste ainete ravirühma ning on vajalik infarkti ja insuldi ennetamisel. Ravi on

pikaajaline ja seda võib alustada pärast arstiga konsulteerimist. Südametilgad on toidulisand, mis sisaldab piparmündi-, veiste-südamerohu- ja palderjanitinktuuri ning viirpuu vedelekstrakti. Südametilgad toetavad südametegevust, neid soovitatakse võtta 20–25 tilka kolm korda päevas. Magneesium on meie organismile väga oluline mineraalaine. Süda, lihased, veresoonkond, luustik ja närvisüsteem vajavad seda erakordselt tähtsat mineraali normaalseks talitluseks. Magneesiumi saab apteegist tablettidena ja mikstuurina sissevõtmiseks, aga ka õlilahusena nahale piserdamiseks ja magneesiumkloriidiga jalavannide tegemiseks. Kõige paremini imendub magneesium organismi naha kaudu. Tee jalalabadele kolm korda nädalas vanni, kuhu oled puistanud peotäie magneesiumihelbeid. Õhtul telerit vaadates mõnule 15 minutit soojas jalavannis. Kohtumiseni terviseradadel ja/või apteegis!

REKLAAM

Toitu tervislikult! Söö vähem soola ja loomset päritolu toiduaineid. Söö rohkem täisteraleiba ja teisi kiudainerikkaid toiduaineid, nagu puu- ja köögiviljad ning pähklid. Rohkem kala! Kõige südamesõbralikumad kalad on lõhe ja forell. Kui tundub, et sellest jääb ikkagi väheks, mine apteeki, kus apteeker otsib abi südametervisele mõeldud riiulilt. Energiatoonik südamele on rahustav vahend kergete südamehäirete, väsimuse ja kurnatuse korral, tugevdab südant ja närve ning parandab vereringet. Lahus sobib hästi vanemas eas inimestele, sest siis väsitakse kiiremini ja ülekoormused annavad rohkem tunda. Mikstuur sisaldab ravimtaimede ekstrakte, B-rühma vitamiine, rauda ja teisi mikroelemente. Südametablettide koostisse kuuluvad oomega-3-rasvhapped koos küüslauguga, 14 vajalikku vitamiini ja antioksüdanti ning mikroelemendid. Need toitained on südame ja veresoonkonna hea seisundi säilitamiseks väga vajalikud. Kalaõlis leidub rikkalikult asendamatuid rasvhappeid (EPA ja DHA), millel on tähtis osa vererõhu, kolesterooli ja triglütseriidide taseme reguleerimisel. Küüslauk aitab tagada normaalse koleteroolisisalduse veres, B12 -vitamiin ja foolhape hoiavad südame tervena ja aitavad moodustada punaliblesid. Kalamaksa- ja kalaõlitooted on vajali-

Mais palju meeldivaid hinnaüllatusi!

-20% MÖLLER’S CARDIO KAPSLID N76

Toidulisand Oomega-3-rasvhapped Sinu südamele. EPA, DHA ja ALA on vajalikud südamele, normaalse kolesterooli ja vererõhu säilitamiseks.

Tavahind: € 18,65

€ 14,90

-15% Tavahind: € 7,61

MAGNETRANS N20

€ 6,45

Toidulisand Katab organismi magneesiumi ööpäevase vajaduse. Piisav kogus magneesiumi raseduse ajal tagab hea enesetunde ja kergendab tervisehäireid – krampe jalgades, peavalu, väsimust ja stressi.

MAGNETRANS DIRECT N20 Toidulisand Magnesium graanulid lahustuvad suus kohe pärast manustamist tagades organismi kiire varustamise magneesiumiga.

www.benu.ee


hüva nõu

31 Mai 2014

Meisterda lihtne käevõru või kaelakee

T

ähelepanu, lapsed ja lapselapsed, siit tuleb teile väike vihje, mida emale või memmele emadepäevaks kinkida! Sul läheb vaja üks paras jupp ilusat paela või pitsi, nõela, tugevat niiti ja kamalutäis pärleid. Varu tunnike aega ja sutsuke kannatust. Aja parajalt pikk jupp niiti nõela taha. Arvesta, kas soovid meisterdada käevõru või kaelakeed, selle järgi saad vajaliku jupi niiti võtta. Seejärel põimi nõelaga niidi peale vaheldumisi pärl ja jupike pitsi või paela. Jälgi, et pael jääks kenasti pärlite vahele lokkima. Suru pärlid üsna tugevasti omavahel kokku, nii ei hakka need lotendama ja ehe

jääb ilus. Kui vajalik pikkus on käes, seo mõlemasse otsa tugev sõlm, et pärlid niidi pealt maha ei pudiseks. Jäta mõlemasse otsa parajalt pikk tükk pitsi või paela, seda on vaja ehte käe või kaela ümber sidumiseks.

Pesulõksud saavad lisaülesandeid Kuigi enamik maitseainepakke on gripkinnitusega, leidub ka selliseid, millel seda pole. Et väärt maitseaine mööda sahtlit või kappi laiali ei pudiseks ega maitseväärtust ja lõhna kaotaks, tuleb pakend korralikult kinnitada. Peale selle, et kinnitus oleks püsiv, on nutikas kergendada vajamineva ülesleidmist. Võta peotäis puust pesulõkse ja kirjuta igale lõksusabale nimetus, mis maitseained sul majapidamises on. Nimede kirjutamisel kasutada harilikku või värvilist pliiatsit, mitte pastakat, siis saad vajadusel kirja maha kustutada ja uuesti kirjutada ning lõksu kasutada mõne muu paki kinnihoidjana. Seejärel napsa kokkurullitud pakk lõksuga kinni ja reasta pakikesed karpi. Maitseained on küll karbis külg külje vastas, kuid spikrid lõbusalt püsti ja nii on hõlbus tarvilik üles leida. Pesulõksud on head abivahendid ka selleks, et korras hoida väiksemaid niidi-, nööri-, paela-, pitsi- ja lõngajuppe. Keri igaüks ümber pesulõksu ja pista lahtine

REKLAAM

Uuenenud välimusega ja täiustatud koostisega

FRIZZ-EASE sari

pakub lahendusi kahustele juustele. Tooted siluvad juuste pinda, eemaldavad kräsu ja kahu. Sarjas leidub lahendusi nii stiilsetele sirgetele soengutele kui ka elastsete lokkide esiletoomiseks.

ots lõksu „hammaste” vahele, nii ei hargne need laiali. Õmblusvahendite organiseerijana pole tähtis, kas lõks on puust või plastist, võta appi just see, mis parasjagu on ülearu.

Õpeta laps kingapaelu siduma Tennise- ja kingapaelade sidumine on väikestele näppudele esialgu üpris keeruline ja tüütu ülesanne. Aga kui seda tähtsat tööd mängulise abivahendi abil harjutada, tulevad ehk edusammud kiiremini. Võta üks paraja suurusega papitükk, joonista või lase lapsel endal sellele joonistada kinga- või tennisepilt. Seejärel tee kinga sisse üksteise alla auguread. Põimi aukudest läbi pael. Nüüd saab laps maketi pihku võtta ning rahulikult sõlme ja lehvi sidumist harjutada. Kui see selge, võib temagi proovida, mismoodi pael risti-rästi läbi aukude poeb. Papist paput on hea kaasa võtta ka pikale auto- või bussisõidule, et laps saaks paeltega mässates aega sisustada. Tea Raidsalu tekst, teostus ja fotod

John Frieda tooted on müügil hästi varustatud kauplustes üle Eesti.

Kirjutage meile, mida olete oma pesamunadele valmistanud ning mida koos lastelastega meisterdanud!


köök

Mai 2014 32

Terv

Kala on kasulik toiduaine, mis paraku jõuab harva inimeste toidulauale. Kui hind oleks taskukohasem, söödaks kala palju rohkem.

LEIA LETILT

REKLAAM

RUKKITÄISTERAJAHU ÖKO Tartu Mill tõi turule uue rukkitäisterajahu. Rukkitäisterajahu Öko on enamasti Eestimaa põldude parimast maherukkist jahvatatud suure kiudainesisaldusega jahu. See on saadud kogu tera jahvatamisel ning selles on kõik viljaterakihid. Sobib ideaalselt rukkileibade, rukkivahu ja isegi pannkookide valmistamiseks. Tasub kindlasti proovida!

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

K

ala sisaldab mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kalas on vitamiine (A, D, B2, B6 ja B12) ja mineraalaineid, nagu fosfor, raud, magneesium ja kaalium. Südamehaigele vajaliku kaaliumi sisaldus on suurem merekalades. Merehõbedas leidub veel eluks tarvilikku mikroelementi seleeni, mis kaitseb südameinfarkti ja vähi eest. Kalaliha sisaldab rohkelt D-vitamiini, mida inimene vajab, et luustik oleks tugev. Kalatoodetes sisalduvad proteiinid, türosiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust ja lisavad organismile energiat. Kalatoidud kaitsevad veresooni, aidates organismist välja viia liigset kolesterooli ja ära hoida trombide teket. Kõige väärtuslikum on kalas tema rasv. Eelkõige sellised kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad oomega3-rasvhappeid, mis kaitsevad südame- ja veresoonkonnahaiguste eest ning aeglus-

tavad naha vananemist, mõjuvad hästi ajutegevusele, kesknärvisüsteemile ja nägemisele, aitavad parandada bronhide tööd ja kergendavad hingamist. Lõhest ja tuunikalast valmistatakse farmaatsiatööstuses kalaõlikapsleid, mida soovitatakse tarvitada infarktiohuga haigetel ja vererõhu alandamiseks. Oomega-3-rasvhapete tõttu puhastavad need kapslid veresooni ning hoiavad ära ajurabanduse ja infarkti. Südameinfarkti vähest esinemist Vahemere maade elanike seas seostataksegi rohke kalatoitude söömisega. Merekaladest saab ka rikkalikult joodi, mis on oluline kilpnäärme alatalitluse all kannatavatele inimestele. Norra teadlaste uuringud näitavad, et 100 grammi makrelli ehk skumbriat päevas vedeldab verd ja hoiab selle korras. Kala söömine leevendab reumat ja migreeni, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski ning tugevdab immuunsüsteemi. Kalas on vähe süsivesikuid, samuti vähe naatriumi. Kala on kauplustes ja turul saada mitmel kujul: värskelt, külmutatult, suitsutatult, soolatult, konserveeritult, paneeritult ja hakklihana. Värsket kala on võimalik osta tervena või fileena, fileed ka sobiva suurusega tükina. Külmletist leiab näiteks rümpi, fileed, portsjonitükke, supikogusid (lõhe, forell), forellikõhuääri ja kalapulki. Neile, kes on harjunud valge kalaga ja kel punase kala söömise kogemusi pole, soovitan sellega tutvumiseks esimese sammuna valmistada supikogust lõhesuppi. Esiti tundub valge kala sööjale punase kala maitse võõras, kuid juba mõne korra harjutamise järel saab uue ja maitsva lemmiku.

Milliseid toite valmistada? Rikkalik kalatoodete valik loob võimaluse teha ostuotsused rahakoti, toiduvalmistamiseks mõeldud ajahulga ja energia ning toiduvalmistamise kogemuste kohaselt.


33 Mai 2014

Kalatoitude valmistamine ahjus Kalatoitude tegemine ahjus nõuab aega, kuid ei sunni meid pliidi taga ootama, vaid võimaldab vahepealset aega muude tegemistega sisustada. Fooliumisse pakituna saab ahjus küpsetada tervet kala, fileed, fileest lõigatud portsjonitükke, täidetud kala või täidisainetega kaetud fileed. Maitsev kate on majoneesi või maitsestatud hapukoorega segatud riivitud juust, mis on küll kalorirohke, kuid mõnikord võib seda endale lubada. Kalafileed on lihtne valmistada kaane >> lk 34

SOOVITUSED

Kalafileed on lihtne valmistada kaane või fooliumiga kaetud ahjuvormis (ülemisel fotol), samuti ahjus küpsetamiseks mõeldud spetsiaalses küpsetuskotis (alumisel fotol).

• Värsket kala prae paneeritult või tainasse kastetult. • Külmutatud forellikõhuääri võib küpsetada ahjus, aurutada või panna koos ahjukartulitega ahju. Kõhuäärtest eraldub üsna palju rasva. Kõhuääri võib panna keema koos riisiga, sealt eralduvad head maitsed kanduvad riisile ning korraga valmib riisi-kalaroog. Lõpus võib lisada köögivilju. • Leivakattena ja salatitesse sobivad suurepäraselt soola-, suitsu- ja konservkala. • Kui kalahakkliha hommikul sügavkülmast külmkappi sulama panna, saab sellest õhtul kerge vaevaga kõhutäie sooja toitu. Kalahakkliha saab kasutada nagu lihast valmistatud hakkliha – praadida makaronide või riisiga, teha kotlette või hakklihasuppi. • Kalakastet on lihtne teha kalafileest (heik, pangaasius). Filee sulatada, juba poolsulanult lõigata väikesteks kuubikuteks ning praadida õlisel pannil koos sibulatükkidega. Lisada sool ja kalamaitseaine. Kalast eralduvasse vedelikku lisada jahu, vesi, hapukoor ning valmistada kaste. • Märksa suurem ettevõtmine on supikogust kalasupi keetmine. Teisest küljest on see üks odavamaid kalatoite. Supikogust supi valmistamiseks võib kogu külmunud kotitäie potti panna. Kui vesi hakkab keema, võiks esimese vee ära valada, siis saab ka kõik selgrood ja kalatükid üksteise küljest lahti, tekkinud vahu maha pesta ja uue veega keema panna. Seejärel lisada sool ja keeta kala valmis. Keedetud kala tõsta vedelikust välja, jahtunult puhastada korralikult luudest. See on päris suur töö ja nõuab head silmanägemist. Pärast seda supivedelik kurnata ja lisada sellesse köögiviljad, milleks sobivad külmutatud supisegud, külmutatud brokoli, lillkapsas ja spinatikuubikud. Lisada võib riisi, makarone või kartuleid. Suppi panna tagasi ka puhastatud kala. Tööd on palju, aga näiteks lõhesupikogust supp on ka väga isuäratav. • Supi saab kiiresti kalafileest ja kalakonservist. Kui kasutada tomatikastmega kalakonservi, saab maitsva punase supi.

VISIOBALANCE OPTI Kõige täiuslikuma koostisega silmavitamiinikompleks Eestis! Välja töötatud Soome silmaarstide soovituste järgi. VISIOBALANS OPTI tabletid sisaldavad saialilleõitest eraldatud luteiini ja tseaksantiini, mustikapulbrit, rannikumännikoore ekstrakti (Pycnogenol), vitamiine C, E, B6 ja B12, foolhapet ja mineraalaineid. Soovitav kasutada vanemas eas ja inimestel, kes töötavad palju arvutiga, juhivad autot, viibivad palju neoonlampidega keskkonnas või teevad muud silmade pingutamist nõudvat tööd. Päevane annus on 2 tabletti.

Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ

Väga lihtne on käsitseda külmutatud ja paneeritud kalaportsjone või kalapulki, mis asetatakse kuumale õlisele pannile sulatamata ja praetakse mõlemalt poolt küpseks. Kalapulki kasutades tasub tähelepanu pöörata koostises olevale kalahulgale, suur vahe on, kas tootes on kala 18 protsenti, 50 protsenti või veelgi rohkem. Üsna kiire ja kerge vaevaga saab valmistada toitu värskest või külmutatud kalast. Eriti lihtne, kui kasutada selleks spetsiaalset aurutusresti. Panna potti veidi vett, paigutada selle kohale aukudega rest, asetada restile üksteise kõrvale kalaportsjoni tükid ning sulgeda pott kaanega. Sel moel kala valmistades ei pea nahka enne eemaldama. Algul asetada kalatükid nahaga ülespoole, umbes viie minuti pärast tuleb nahk kahvliga tõmmates üsna kergesti ära. Seejärel raputada kalatükkidele soola, keerata need teistpidi ning raputada soola ka teisele poolele. Küpsetada aurus, kuni kala on küps. Hoopis rohkem aega nõuab terve ja värske kala kasutamine. Kui on aega ja võimalusi, võiks osta kala korraga rohkem, puhastada ja tükeldada see sobivateks tükkideks ning pakkida iga tükk toidukile või kilekoti sisse ning sügavkülmutada. Külmutatud kala saab paljudes toitudes kasutada eelnevalt sulatamata. Pakkimiseks ei sobi foolium, sest fooliumitükid kipuvad jääma kala külge, eriti kui fooliumit eemaldada külmunud kalatükilt. Suurt vaeva ja kadu nõuavad räimed, kui neid fileerida. Näiliselt odav alghind ei ole pärast puhastatud kalade kaalu vaatamist enam sugugi nii odav.

REKLAAM

vislik kala

Abi väsinud silmadele

MÜÜGIL APTEEKIDES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn


köök

Mai 2014 34

RETSEPTID Paneeritud kalafilee

Maitsev juustukattega kalavorm 600 g pangaasiusefilee portsjoneid (6 tk) või mõne teise kala fileed 4 suurt sibulat 1 punane paprika 3 külmutatud spinatikuubikut 1 tl soola kalaportsjonitele raputamiseks 0,5 tl soola köögiviljadele

või fooliumiga kaetud ahjuvormis, samuti ahjus küpsetamiseks mõeldud spetsiaalses küpsetuskotis. Kalafileega sobib küpsetuskotti panna ka köögivilju (porgandikange, mugulsibulasektoreid, sügisperioodil kabatšokikange). Kala võib kotti panna külmununa, kuid soola ja (soovi

korral) kalamaitseainega maitsestatuna. Lisama peab umbes pool klaasi vett. Kott sulgeda kaasasoleva sulguriga. Et aur välja pääseks, torgata küpsetuskotti kokteiltikuga mõni auk. Küpsetada umbes 45 minutit. Koos küpsedes maitsed segunevad ning valmib hõrk roog.

REKLAAM

Puhkusepakett

al.

39€

Kaste üleujutamiseks: 100 g riivjuustu 2 dl kohvikoort või piima 1/4 tl soola Tükeldatud sibulad kuumutada õlis, kuni muutuvad klaasjaks, lisada tükeldatud paprika, kuumutada koos, lisada ka külmutatud spinatikuubikud, segada, kuni spinat on sulanud. Maitsestada soolaga ja tõsta pliidilt. Kuumakindla klaaskausi põhja panna pool köögiviljasegust, selle peale sulatatud kalafilee ja siis teine osa köögivilju. Vormitoit valada üle riivjuustu ja kohvikoore seguga. Panna eelkuumutatud 200kraadise ahju keskmisse vahesse, küpsetada kaanega kaetult 1 tund. Lisandiks pakkuda keedetud kartuleid või riisi ning toorsalatit.

Kala, millel on pea ja sisikond eemaldatud, fileeritakse ning võetakse välja selgroog, luu ja nahk. Järele jäänud kalafilee lõigatakse sobiva suurusega tükkideks. Panna soolaga maitsestatud vette paariks tunniks maitsestuma. Kalale ei või soola panna nii palju kui lihale, sest kala imab soola tunduvalt paremini. Kui osta poest külmutatud kalafileed, pole muud kui sulatada ja tükkideks lõigata, veidi soola peale raputada ja paneerida. Selleks et paneering praadimise järel hästi kala külge jääks, kasta kalafilee esiti jahusse.

Seejärel kasta korralikult jahune kalatükk lahtiklopitud ja soolaga maitsestatud munasegusse ja siis riivsaia. Kala tuleb panna kindlasti kuumale õlisele pannile. Praetud poolele võib veel veidi soola lisada. Ma ei soovita kala praadida ahjupannil, sest kala kuivab seal ära.

Makaronid tuunikala ja juustuga

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

Ahjuluts juustu ja majoneesiga Panin puhastatud lutsukalad (koos selgrooga) klaasist ahjuvormi, hõõrusin kokku soola (kolme kala kohta 1 spl) ja kalamaitseainega. Peale asetasin õlis veidi kuumutatud sibula- ja paprikatükid. Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises vahes kaane all 1 tunni. Seejärel valasin kaladele soolaga maitsestatud majoneesi ja juustu segu. Selleks võtsin 2 dl lahjat majoneesi ja 2 dl riivjuustu. Küpsetasin, kuni juust oli sulanud.

1 pakk (400 g) väiksemaid makarone 1 karp tuunikala õlis 2 dl riivjuustu 3 dl piima soola kalamaitseainet Keedetud makaronid kurnata ja pesta, panna tagasi potti. Neile lisada nõrutatud tuunikala, piim, juust ja maitseained. Kuumutada segades, kuni juust on sulanud.


ristsõna

35 Mai 2014

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e-aadressil 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda. Vastuseid ootame hiljemalt 25. mail 2014.

Vastanute vahel loosime välja kolm Rein Sanderi mahukat raamatut „Koduaia ilupuud ja -põõsad” kirjastuselt Varrak. Selles raamatus on vaatluse all enamik ilupuid ja -põõsaid, mida meil kasvatada saab. Lisaks liigikirjeldusele antakse lühiülevaade iga taime nõudmistest kasvukohale ja mullale, hooldusvajadusest ning talvekindlusest. Autor soovitab, millised puud-põõsad sobivad soolovõi rühmataimeks, millised aga tausta- või heki-

taimeks. Teada-tuntud liikide ja sortide kõrval tutvustatakse ka päris uusi või meil veel vähe levinud taimi, mille kasvatamist tasuks kindlasti proovida. Aprillikuu ristsõna õigesti vastanute hulgast loosis Õnne Lind välja Ilme Luiga Paliverest, Eha Hangu Kundast ja Avo Otsa Viljandist. Nemad saavad raamatu „Kuulsuse, maine ja hea nime feng shui” kirjastuselt Varrak. Toimetus võtab võitjatega ühendust! Edukat nuputamist!


reklaam

Mai 2014 36

VALIMISREKLAAM

TURVALINE EUROOPA TUGEV EESTI Eesti kestmiseks peab EESTI ühiskond olema TUGEV. Eesti on tugev, kui EUROOPA on TURVALINE, võrdne ja avatud. Kavatsen tõepoolest minna Euroopa Parlamenti ja kasutada oma veenmisjõudu, et Euroopa riigid oleksid üksmeelsed ning kaoks ebavõrdsus uute ja vanade liikmesriikide vahel. Usun, et minu kogemusest ja energiast on kasu nii Euroopale kui ka Eestile – vorm on mul jätkuvalt hea ja missioonitundega töötamine paneb silmad särama.

Marju Lauristin / nr 102

60pluss nr 5/2014  

Ajakirja 60+ 2014. aasta maikuu number.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you