Page 1

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 1/2014 (17) JAANUAR

ISSN 2228-1592

Pööningutel peitub väärtuslikke asju. Kõik teavad, et peab, aga osa inimesi ei kanna helkurit. Miks? Pesupäev kõrvadele. Kuidas hooldada kuuldeaparaati? Pearinglus rabab jalust. Miks on pärnaõietee kasulik? Hüva nõu. Vanad autopildid. Riis.


teema

Jaanuar 2014 2

Talletatud elutarkus

Lõppes seenioride uuringu teine küsitluslaine

etsembrikuu ajakirja 60+ ristsõna fotol oli hallipäine, noorusliku olekuga vanem mees, käes paar virna raamatuid. Üks elu näinud mees Harjumaalt, keda ristsõna lahendus „Talletatud elutarkus” inspireeris, kirjutab: „Elukogemus tuleb pika eluga. Laste sünniga kaasneb vastutus. Enamasti. See eristabki lapsevanemaid ja lastetuid. Kui lasteta inimene tunneb vastutust vaid oma töö, sissetuleku, väljanägemise ja käekäigu eest, jääb miskit vajaka. Ka kõige suuremate ponnistuste puhul istub sees mingi egoistlik, vaid iseendast ja oma emotsioonidest lähtuv loogika. Meeldigu minu arvamus lastetutele inimestele või mitte, nii see lihtsalt on. Kui me oskame vanavanematelt saadud elutarkusest ehk pärimusest õppida, kestame edasi ja meie lapsed saavad võimaluse meist lugu pidada.” Praeguses Eestis, kus elanikkond vananeb ja lapsi sünnib väga vähe, kõlavad need kuldsete sõnadena. Kõige paremini on vanavanemate rolli ja elukogemuse ehk kokku võtnud psühholoog Tõnu Ots. „Kui meie lastele sünnivad lapsed, siis tehakse meist kolmas põlvkond. Ja kuigi me ise polegi seda seisundimuutust põhjustanud, sunnib see seletamatu psüühiline miski meile peale taas uue missiooni: olla hindaja, hinnangu andja, tagantjärele tark. Eaga asendub noortele omane eristamisvõime üha rohkem üldistusvõimega. Siis me tunneme, et oskame elu rohkem seletada, nähtuste olemust tabada,” on hingede analüütik kirjutanud. „Vanad on ikkagi noored olnud ja hea tahtmise juures suudavad seda ka meenutada. Noor pole vana olnud ega suuda või ei tahagi seda ette kujutada. Hirmutav perspektiiv toob nagu iseenesest kaasa vanaduse halvustamise, haletsemise. Noorena on raske taibata, et vanad on oma eluga loonud unistuste tuleviku ja andnud selle noortele olevikuna tarbida. Loomulikult kuulub tulevik noortele, kuid alles siis, kui nad on kaua elanud ning on saanud vanaks.”

Lõpule jõudis 50aastaste ja vanemate elanike uuringu SHARE teine küsitluslaine, üheksa kuu jooksul intervjueeriti Eestis üle 6000 inimese kõigist linnadest ja valdadest. Uuring annab põhjaliku ülevaate 50aastaste ja vanemate inimeste terviseseisundist, töötamisest, pensionist, toimetulekust ja sotsiaalsetest võrgustikest. Nii saadakse järjepidev andmestik rahvastiku vananemisprotsesside ja poliitikamõjude seireks ning võrdlevaks analüüsiks teiste riikidega. Uuringu ettevalmistust ja tulemuste analüüsi korraldavad Tallinna Ülikool, TartuÜlikool, Tervise Arengu Instituut, Eesti Geriaatria ja Gerontoloogia Assotsiatsioon, Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium. Uuringut toetavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

D

Kirjas Harjumaalt seisab, et kui oled noor, oled tihti jäme ja sarkastiline, sest püüad nii peita oma oskamatust, ebakindlust ja rumalust. Vanuse lisandudes saad kindluse mitte nähvata ja halvustada. Kuigi ma pole veel nii tark, kui minust vanemad inimesed, usun, et tuleb julgeda ebaõnnestumistele ja probleemidele otsa vaadata – neist on võimalik õppida, end kätte võtta ja asi korda ajada. Õnnestumised meid ei õpeta. Hing korjab elu jooksul murede ja rõõmude, õigluse ja ebaõigluse jälgi. Silmanägemine muutub kehvemaks, aga võime inimesi läbi näha muutub järjest paremaks. Kõik, mis meie elus halba ette tuleb, annab tarkust ja kogemusi. Seenioridel on peas ehk pööningul, kui nooremate sõnastust kasutada, hulk mälestusi ja kogemusi. Ja seal nad siis sobravad. Aga enne tuleb palju teada, mäletada ja kogeda, et oleks, mida sealt otsida.

K

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Ajakirja toimetuse e-post: 60pluss@ajaleht.ee Korrektor Gitta Lilienthal, e-post: gitta.lilienthal@ajaleht.ee Küljendaja Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: müügijuht Jane Barbo, e-post: jane.barbo@ajaleht.ee; valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi, tel 433 0040, 447 7087, 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

eegi meist ei tea, millal algab meie elu viimane vaatus. Siis tahab inimene kõige rohkem teada, kes ta on, kes olid ta vanemad, mõelda, mida ta elus valesti tegi, ja tunda, et head on siiski rohkem tehtud, vähemalt sel ajal, kui juba mõistus peas oli. Oma kogemuste mõistmine toobki tarkuse. Siis tahab ta võita oma laste ja lastelaste armastust, sest sel ajal vajab seda kõige rohkem, tahab tunda end neist ümbritsetuna, mõtlemata, et enne tuleb selle nimel elada. Aga j varem,, kui viimast korda võib eesriie avaneda p palju oleme seda planeerinud. Elutarkuse võib kokku võtta Pablo Picasso sõnadega „Nooreks saamine võtab terve elu”. Alanud aastal oleme jälle palju nooreEve Rohtla mad! peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013 ISSN 2228-1592 Tellimine tel 617 7717, e-post: tellimine@60pluss.ee Jaanuaris tellides 11 numbrit 11 eurot. Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele tasuta. Järgmine ajakiri 60+ ilmub 8. veebruaril. Esikaanel Merle Karu joonistus.

Esimesi pääsukesi Tartumaal Nõo Päevakeskus Tartumaal tähistab kevadel juba 15. aastapäeva. Juhataja Krista Kvarnströmi sõnutsi on nende päevakeskus üks esimesi pääsukesi, vähemasti Tartumaal. „Meil on läbi aastate olnud traditsiooniks korraldada igal nädalal kas loeng, muusikaline pärastlõuna, luuletund, reisikirjeldus või filmipäev,” kirjutab Krista Kvarnström. „Loenguteemad on olnud seinast seina: külas on käinud psühholoogid, arstid, metsamehed, kirikuõpetajad, poliitikud, sportlased ja teised. Suvel oleme korraldanud simmaneid.” „Meil on pensionäride tantsurühm Elulõng, kangastelgedel kudujad, käime kaks korda nädalas spordisaalis võimlemas, kord nädalas on joogatund, kirikukoor, soome ja inglise keele kursused soovijatele. Kui on õnnestunud mõne projektiga lisaraha saada, siis oleme korraldanud käsitöötehnika töötubasid,” kirjeldab ta. „Mõistagi tellime 60+ ka oma päevakeskusele. On tore, et eakate tegevust väärtustatakse ning selle kohta informatsiooni jagatakse,” lõpetab Nõo Päevakeskuse juhataja oma kirja.

Ajakirja saab koju tellida

617 7717

tel e-postil tellimine@60pluss.ee z www.60pluss.ee z z

z

1 number 2 eurot

z

sõbrahind 11 numbrit 11 eurot (2014. a ilmub 11 numbrit)

Järgmine number ilmub 8. veebruaril 2014.

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee


kolumn

3 Jaanuar 2014

M

ingis mõttes on vanem ja noorem põlvkond sarnased ja samas väga erinevad. Asi läheb keerukaks, kui on vaja loendada, milles ollakse sarnased ja milles erinevad. Kutsun selle üle arutama. Sarnased ollakse eeskätt selle poolest, et mõlemale näib, et neid ei võeta küllalt tõsiselt, neid ei kuulata ja nendega ei arvestata nii nagu vaja. Ühtedel pole veel võimalik olla küllalt haritud, informeeritud ja teistele tundub, et pole enam võimalik ajaga kaasas käia. Ühed pole veel küllalt kogenud selleks, et aru saada ühis-, kogu- ja perekonnas toimuvatest põhjustest ning tagajärgedest, ammugi mitte selleks, et ette näha ning õigel ajal ära tunda võimalusi ja ohte, sobivat ja sobimatut. Aga kogenud inimeste arvamust ei küsita, sest see ei lähe kahjuks otsustajatele korda. Nii vanem kui noorem põlvkond väärivad ja vajavad keskmisest rohkem tähelepanu ja tunnustust. Mõlemal on teravdatud õiglus- ja autunne. Mõlemad on väga, mõnikord ülearugi mures usalduse pärast. Mõlemad on hellavõitu ega taha kuigi palju kuulda kriitikat ega soovitusi. Mõlemad kalduvad olema enesekesksed ja kiirustavad andma hinnanguid oma vaatepunktist endale sobiva alusel. Mõlemal on alust kahtlustada teisi, et neid tõugatakse välja. Esimesi seetõttu, et nad pole veel küllalt küpsed, ja teisi seetõttu, et näevad süsteemitu ja ebaefektiivse tegutsemise põhjused läbi ning ei soostu koogutama. Seepärast öeldakse kogenud inimeste kohta, et nad on üle küpsenud, konservatiivsed ning jäigad. Vanem põlvkond on töökas, kohusetundlik, täpne, visa, järjekindel ja ennastsalgav. Paraku esineb üha rohkem erandeid. Paljud on kaotanud usu ja lootuse, löönud käega ja põgenenud unustust otsima. Osa neist on säilitanud usu oma riiki, ei rapsi ja on tasakaalukad. See omadus omakorda suunab mitu korda mõõtma, enne kui keegi söandab käärid kangasse lüüa. Muidugi ka enne ütlemist veidi mõtlema, mitte konkurentsi suurendamiseks, vaid koostöö saavutamiseks. Vanema põlvkonna seas kohtab palju rohkem humaniste. Humanisti jaoks on kõige tähtsam teine inimene. Ta ei saa olla rahul ja õnnelik, kui teised on kõrval õnnetud. Humanist ei käsita inimest mingite eesmärkide (eelarve tasakaalu saavutamise vms) vahendina. Elukogemus võimaldab raskusteta näha asju või nähtust dünaamikas ehk protsessis. Vanemad inimesed saavad tavaliselt kõrvalise abita kohe aru, et elu kui nähtus on üks ja elu kui protsess ajalises järgnevuses ja loogilises sündmuste järjestuses on teine asi. Vanematel inimestel pole tavaliselt raske mõista, et ahaa-elamus saab tekkida alles siis, kui õnnestub pihta saada nii nähtusele kui protsessile. Kergelt aimatakse, et inimese elu on nii bioloogiline kui sotsiaalne nähtus ja elust aru saamiseks tuleb seda käsitada mitmest vaatepunktist lähtudes. Vanematel inimestel on enesestmõistetav jälgida tööd ja tootmist, juhtimist, haldamist, valitsemist või sidustamist kui nähtusi ja protsesse. Vaadata, kuidas need kulgevad ja millest sõltuvad. Neil, kes on püüdnud oma ja teiste kogemust mõtestada ja üldistada, pole liiga suuri raskusi, kui nad tahavad mõelda, kuidas see kõik peaks kulgema. Tänu tegeliku ja vajaliku eristamise võimele aduvad vanemad inimesed kerge vaevaga ebakohtade põhjusi ja seoseid. Elukogemus sunnib vaatama kõike siin ilmas mitmest vaatepunktist. Ühest, ükskõik millisest vaatepunktist nähtud pilt võib olla õige, aga sama võib juhtuda ka siis, kui seda jälgida igast teisest vaatepunktist. Kui on vaja teadmisi saada püra-

FOTO: PEETER LANGOVITS/POSTIMEES

Vanem põlvkond vastutab

Ülo Vooglaid

Ülo Vooglaid on 1935. aasta 29. augustil Tallinnas sündinud sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik. Seitsmenda klassi lõpuni käis ta koolis Kuressaares. Edasine haridustee viis merekooli, sealt Haapsalu Pedagoogilisse Kooli ja Tartusse ajalugu õppima. Ta on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ülo Vooglaid oli aastatel 1965–1975 Tartu Ülikooli õppejõud ning selle sotsioloogialabori rajaja ja juhataja. Ta vallandati ja heideti NLKPst välja, sest tema teadustöö tulemused polnud kooskõlas Eesti NSV juhtkonna ideoloogiliste taotlustega. Ta on töötanud ENSV kergetööstuse ministeeriumis ning rahvamajanduse juhtivate töötajate ja spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise instituudis, oli aastatel 1986–1989 Pirgu Arenduskeskuse juhataja ja Eesti Kongressi liige. Uute aegade tulekul lõi ta kaasa Rahvarindes, oli Riigikogu kolme koosseisu liige (lahkus Riigikogust omal soovil kaks korda) ja president Arnold Rüütli nõunik. Tal on lapsed ja hulgaliselt lapselapsi. Eesti Emakeeleõpetajate Selts andis talle 2010. aastal emakeeleõpetuse sõbra aunimetuse kui inimesele, kes väärtustab elukestvat emakeeleõpet, tõstab esile keelt kui mõtlemisvahendit ja kannab väsimatult hoolt mõistete täpse kasutamise eest. Juba aastaid ei ela ta enam linnas, vaid Raplamaal Kohila kandis Lohu külas.

miidi kohta, tuleb seda vaadata nii alt kui pealt, nii küljelt kui servalt. Ühel juhul näeme nelinurka, teisel juhul midagi ümbrikutaolist, kolmandal juhul kolmnurka, neljandal juhul rombi. Alles siis avaneb võimalus öelda, et teame, milline püramiid on. Elukogenud inimesed saavad kõrvalise abita aru, et ka inimese vaatlemiseks vajame erinevaid vaatepunkte. Vanemal inimesel pole raske mõista, et elame keskkonnas ja sellest sõltub, mida saab ja mida ei saa teha, mis omakorda sõltub meie tegevusest. Vanem põlvkond, kes pole pidanud kuulama eurotõlkide juttu, ei pea keskkonnaks pelgalt looduskeskkonda. Mõtlemisviis, milles ei mõisteta keskkonda kui süsteemi, on primitiivne.

V

anemad inimesed ei pea käima teistelt küsimas, mis on situatsioon, ega aja seda segi sündmuse või juhtumiga. Tõsi, raskusi võib ette tulla konkreetse situatsiooni määratlemisega. Kõik võivad arutleda, kas ta elab, töötab, loob ja suhtleb ehedas või tekitatud, probleemses või absurdses situatsioonis, valik- või sundsituatsioonis, stabiilses või labiilses, rahulikus või ekstreemses situatsioonis. Inimlik vastutustunne saab kujuneda vaid tõese otsustamise varal, mis on võimalik vaid probleemses valiksituatsioonis. Paraku tunneb ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast end mängulises ja absurdses sundsituatsioonis. Suur osa inimestest on võõrdunud ja riik on võõrandunud suurele osale rahvast. Viletsa hariduse ja kasina kogemusega isikutel on raske aru saada, et laste ja vanurite, looduse, tervise, kultuuri ning kultuuriväärtuste arvel ei saa elamisväärset, normaalselt toimivat ja arenevat ühiskonda rajada. Kõikjal räägitakse aina haridusest, ehkki ammu on teada, et väärtuseks on harituse, informeerituse ja kogemuste ühtsus. Kogemusega kaasneb ettenägemise ja äratundmise võime. Kogemusi ei saa vahetada ega osta-müüa, vaid üksnes praktilise tegevusega omandada, millega on kaasnenud ka emotsioon. Elukogemust ei saa asendada, ent kogemus ei kompenseeri muude eelduste puudumist. Tõhusaks tegutsemiseks on vaja veel tarkust, arukust, arusaamis- ja mõistmisvõimet, usku, vaimsust, julgust, hoolivust, õigust, õiglust ja ausust, samuti väärikust. Mahhinatsioonide ja skeemide abil

positsioonile pääsenud inimesed on ohtlikud. Mitte peamiselt seetõttu, et nad teevad viletsaid otsuseid ega suuda luua motivatsiooni nendegi täitmiseks, vaid seepärast, et nad põlgavad asjatundjaid ja püüavad need omasuguste või veel rumalamatega asendada. Elukogemus annab enesestmõistetavuse käsitada tervikut, mitte hulka juhuslikke juppe. Kogetu võimaldab mõista, et mingi tegevus saab olla tõhus üksnes siis, kui see on läbi mõeldud ja süsteemselt läbi viidud, algusest lõpuni. Siis, kui tööjaotusega on saavutatud spetsialiseerumine, kui on loodud eeldused otstarbekaks, täpseks, intensiivseks ja ökonoomseks tegevuseks. Noored, kes hakkasid veerand sajandit tagasi äri ajama, on muutunud põlvkonnaks, kes tahtis, nagu öeldakse, ratsa rikkaks saada. Need inimesed, kes ajasid toonastes segastes oludes sageli hämaraid teid pidi kokku oma esimesed miljonid, ei taha praeguseni kuulda mingist teooriast, metoodikast ega metodoloogiast, ammugi mitte õppimisest. Osa neist tõusis võimukatele ametikohtadele. Need inimesed tahavad sellises positsioonis püsida elupäevade lõpuni. Paraku on ühiskond muutunud ning ametialast ebakompetentsust ja selle varjamise võtteid nagu ülbitsemist, salatsemist ja demagoogiat sallitakse üha vähem. Tõsi on seegi, et peale mõne sadama, elektrijaama, tee, metsa, maa ja maavarade enam lihtsalt pole midagi sellist, mida saaks ülepaisutatud bürokraatia ja oma ebakompetentsuse varjamiseks maha müüa. Teetähised tuleb tahes-tahtmata ringi tõsta. Selleks on vaja kaasata vanem põlvkond ja luua avatud ning kooskõlastamist tagav regulatsioonija juhtimissüsteem. Rohkem elu näinud inimesed, kes on kasvanud eesti kultuuris, ei sea sihte, mis viivad rappa, ega püstita eesmärke, mille saavutamiseks pole vahendeid. Elukogenud põlvkond ei lase mingite trikkide abil oma riiki võlaorjusse ahvatleda.


kaja

Jaanuar 2014 4

Lugeja arvab Tahan jagada oma sünnipäevapidamiste kogemust. Alati on raske teisele kinki valida ja hiljem on kodus palju mittevajalikke asju. Mõnel on ka rahaprobleeme, et sünnipäevale minna. Mul on maakodu, sünnipäev on suvel, ümberringi palju õitsvaid lilli, suur muruplats. Vihmase ilma jaoks on soetatud suur peotelk. Olen 56aastane, ei vaja kingitusi. Oluline on kokku saada ja lõbutseda. Olengi rahva niimoodi kokku kutsunud, et igaüks võtab oma söögi kaasa. Kes juua tahab, see loomulikult oma maitse järgi ka joogi. Ja siis on laud kaetud, ei pea sünnipäevalaps rabama ega muretsema, ootan rahulikult külalisi, pole väsinud ega midagi. Olen palunud lilled asendada loteriipiletiga, korra ka suurema summa võitnud. Pärast on seda kraapimist kui palju, ja lõbus ka. Minu asi on vaid pillimees tellida, elava muusika saatel rahvas ikka tantsib. Olen märganud, et raadio ja plaatide saatel jalga eriti ei keerutata. Galina G. Jõuluvanal mure suur, ära jääb vist jõulutuur. Kui igal pool vaid pori, vesi, kuidas saab seal sõita regi? Vankrisõit ei paku mõnu, see ju pepu ära lõhub. Ta on ikka päris pigis, ei aita teda ka minister Ligi! Lood on teil kõik eranditult huvitavad, eriti meeldis lugu vanadest fotodest ja tantsimisest. Olen ise alal hoidnud vanu fotosid ja neid ka sugulastelt, tuttavatelt juurde hankinud, sest kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. On ütlemata tore istuda soojas toas ja lehitseda fotoalbumeid, minnes kaugele esivanemate ja enese noorusmaale, meenutada lähedasi ja sõpru, keda ei ole enam meie keskel, ja loomulikult ka neid, kes on, kuid elavad kaugemal. Tantsida armastasin ma tohutult! Pidudel sai terve öö tantsitud, siis jalgsi kümmekond kilomeetrit koju mindud, paar tunnikest puhatud ja emale appi mindud, kas heinale, puid saagima või ükskõik millist maatööd tegema, sest isa „lahkus”, kui olin 15 ja me jäime emaga kahekesi. Mäletan, et siis oli peale kino tants ja mina pidin tihti akordioni mängima, aga ma tahtsin ise ka tantsida. Noored ikka meelitasid mind, et miks sa ei mängi, et kui nemad oskaksid, mängiksid kogu aeg! Siis oligi vastuseks, et mina tahan ka tantsida. Aino Bremet Piibe külast Toodamäe talust Enim meeldis Sirje Rätsepa „Ka õpetaja on inimene”, mis tõi meelde aastatetaguse (ka mina olin 1979–2008 seal üks mutrike). Varje Koppel, Viljandi

Mulle meeldib 60+, kuigi ise olen alles 33aastane. Eks me kõik tiksu vanaduse suunas ja teie ajakirjast saab lugeda asjadest nii, nagu nad ka päriselt on. Olgu teema valutavad liigesed, üksindus või pidamatus – lihtsalt selline see elu on. Eriti põnev oli lugu, kus räägiti seksist vanemas eas. Isegi abikaasa võttis ajakirja kätte! Endale meeldib kõige rohkem retseptinurk. Saab häid ideid, kuidas veel paremini ja nupukamalt pere toidulauale näiteks juurvilju lisada. Ise ma piparkooke ei armasta. Küllap sõin lapsena isu terveks eluks täis. Aga viimasest ajakirjast sain mõtte, et kui miksida piparkoogid kohupiimavahu ja jõhvikatega, siis seda võiksin ma isegi maitsta. Nagu jõuluti ikka, võib toiduga liiale minna. Ka viimases ajakirjas oli sellest juttu. Mul endal on väga hea kõrvetisterohu retsept varrukast võtta. Olen kolme lapse ema. Kõrvetised ja rasedus käivad mul käsikäes. Suitsetaja pole kunagi olnud. Olen ära proovinud ja annan edasi: tee näpuots keele peal niiskeks ja pista suitsutuha sisse, siis uuesti suhu. Tuhk on tugevalt aluseline ja neutraliseerib probleemi. Pole proovinud, aga ilmselt aitaks ka tavaline puutuhk. Jaanika Valvik, Suure-Jaani vald, Tällevere küla Äsja sain kätte tellitud 60+. Lugesin selle ühe hingetõmbega läbi, meeldis. Kommentaariumis „kohtasin” ka lauluvend Heiki Valgmäed, kes kaheksakümnesena on väga heas vormis. Ka ise laulan juba 65 aastat koorides ja ansamblites, sh 35 aastat meesansamblis Vanad Sõbrad meist lahkunud Hans Hindpere juhatusel, praegu aga Teaduste Akadeemia Meeskooris ja meesansamblis Vanaisad. Kutsuge kõiki mehi (ja ka naisi) 65+ laulma, see hoiab heas vormis. Paul Palk

Teie ajakiri on justkui mingi ilmutus, sõnum, mida vajavad just seeniorid ehk pensionieas inimesed. Nii mõnigi artikkel on kellelegi väga vajalik, samas õpetlik ja tundub, et seda tuleb vastuvaidlematult täita. Eriti kõik see, mis puutub tervisesse, räsitud hingeellu ja purunema kippuvasse vaimutegevusse. Teie ajakiri on suureks abimeheks inimesele, kes on olelusvõitluses kaotamas usku ja lootust, on alla vandumas eluraskustele ning lahingus tõe ja õigluse eest. Tervist petta ei saa, see on meie kõige kallim vara ja sellepärast ongi kahju, et väga paljud inimesed oma tervisest üldse ei hooli ja elavad minnalaskmise teed mööda. Kuid päris vanas eas on krokodillipisaraid nutta hilja ja kõige kahetsemine kaotatud tervist enam tagasi ei too. Ainus hea asi on kasvatada vähemalt järeltulijaid vaimus, et mentaalne heaolu ja kullakotid ei taga õnne, et olla terve. Olla õnnelik ja kasutada võimalust kedagi-midagi täiel rinnal armastada, jagada rõõme ja õnne, mida vajab süda, hing ja vaim. Muidugi on teretulnud teie ajakirjas avaldatud arstimid, et igasuguseid tervisehädasid leevendada. Ise olen põline paidelane, elanud Paides kogu elu, s.o 63 aastat. Kala olen püüdnud üle poole sajandi, loodus on alati minu jumalaks olnud, vihkan vägivalda looduse vastu. Sõbrad on minu kohta öelnud, et olen mehe kohta tohutult hingeline ja pahasid asju väga südamesse võttev. Tõsi, vihkan vägivalda, valetamist, silmakirjalikkust ja variserlikkust. Olen invaliidsuspensionil, aga allaandja ma pole. Leian inimestele toetava sõna, et teda masenduseorust ja ängidekärestikust välja tuua. Ennast kiitmast ma ei väsi... Noorteklassis olin Eesti esinumber kettaheites, olen olnud kitarrist nii mõneski ansamblis ja vahel riimuvad sõnadki iseeneslikult. Kaido Krass, Paide, Järvamaa Aitäh järjekordse hea ajakirja eest, mis saabus koos Järva Teatajaga. Kindlasti lähen nimetatud toimetusest otsima terviseraamatut „Südameasi”. Head olid ajakirjas kõik lood, mis ühe hooga läbi lugesin. Ka minul on see vana ja hea tõukekelk ehk Soome kelk ning sobiv tee kohe värava taga selle kasutamiseks. Vaatamata eale sõidan vahel oma lõbuks! Väga tore! Ka suusatamas käin, kui lund juhtub olema. Kuna elame kahekesi, siis üksinduse ja suhtlemisvaeguse all ei kannata. Ka 8aastane ilus ja armas emane saksa lambakoer Lussy on eesti keele hästi selgeks saanud. Elvi Undrits, Järvamaa Sisuka kirja eest saab eriauhinna, 60+ kohvitassi Kaido Krass Paidest.


reklaam

5 Jaanuar 2014

UUS  E HOOLD KODU!

Pandivere pansion pakub avarust ja hubasust

! d a n n i h a v e ä p i n n ü S

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1a, tel 731 9155; TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593; Kesklinna Keskus, Küüni 7, tel 744 1167. VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343.

PRILLIRAAMID kuni -70%

NARVAS: Maxima XX, Kreenholmi 52, tel 356 0197; Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41.

Esimesele 40 tellijale katetega plastklaasid (0,00...6,00 cyl + 2,00) TASUTA!

JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575.

Pakkumised kehtivad prilliraamide ja -klaaside koosostul kuni 31.01.2014.

Väike-Maarja vallas Vao külas avas 2. septembril uksed 60kohalise Pandivere pansioni 19kohaline esimene korrus. Hooldekodu juhataja Sirje Pediuse sõnul on endise Aavere hooldekodu ruumides Vaos tegutsev Pandivere pansion korralikult renoveeritud. Rekonstrueeritud on maja ümbrus: liikumist hõlbustavad kõnniteed on saanud uue sillutise, silmailu pakuvad hoolikalt kujundatud lillepeenrad ja paigaldatud kivid, loodud on istumisala ja katusega lehtla, uuendatud on pargi valgustust. Klientide kasutuses on 27 000 m² pargiala. Põhjalikult on remonditud maja sisemus: uued toad on valgusküllased ja mahedates värvitoonides ning rekonstrueerimise käigus on arvestatud klientide liikumisvajaduste eripäraga. Saab kasutada nii käimisraami kui ratastooli, ukseavad on laiad ja lävepakkusid on vähe. Eraldi hoones on saun ja tegevustoad. Hoone kütmiseks kasutatakse maakütet ning hea sisekliima tagab soojustagastusega ventilatsiooniseade. Hooldekodu elanikke ootab mugavus: kõik tööd, ruumide kütmisest ja toidu valmistamisest kuni lumekoristuseni, tehakse ära. Pansioni elanikele pakutakse aktiivset aja veetmist ja sisukat ühistegevust, saab jalutada pargis, mängida lauamänge, lasta ajalehti ette lugeda, osaleda väljasõitudel ning tegeleda loomadega (pargi kõrval asub 10 hobusega Vao ratsaklubi). Pansioni personal on pikaajalise hooldustöö ning hooldekodu juhataja Sirje Pedius sotsiaaltöö kogemusega. Pandivere pansionis on veel vabu kohti, aga kiiremad broneerijad saavad valida kas hommiku- või õhtupoolse päikesega toa, samuti toavärve oma maitse järgi kujundada. Kuupõhine hind algab 455 eurost, päevahind on 14,96 eurot.

Täpsem info ja broneerimine kodulehel www.pandiverepansion.ee

Tere tulemast Pandivere pansionisse! Lisainfo: Sirje Pedius, tel 520 0066, info@pandiverepansion.ee

Eripakkumine seenioridele!

5 LÕÕGASTAVAT TALVEPÄEVA LAULASMAA SPA-S!

199 € (normaalhind 329 €) 09.-13. veebruar 2014 09.-13. märts 2014 Soodushind kehtib, kui tellimus ja ettemaks 50 € on tehtud enne 04.02 (09.-13. veebruar 2014) ja 04.03 (09.13. märts 2014)

Täpsem info telefonil 6870 888 või internetist www.laulasmaa.ee

Laulasmaa Spa. Igal juhul, iga ilmaga.

PAKETTI KUULUB: süks koht 2-inimese toas (4 ööd) shommiku- ja õhtusöök ssaunade ja veekeskuse kasutus 7.00 – 22.00 svesivõimlemine grupis (2 x hommikuti) shommikumantlite kasutus skõnnikeppide laenutus kahel päeval skoolitus tervislikust hingamisest teemal „Hinga ja lõdvestu, et olla terve!“ (1,5 tundi). Koolitajad on psühholoog ja hingamisterapeut s8 hoolitsust perioodi kohta sUUDIS! Heade ideede töötuba, kus pakume meisterdamist erinevateks tähtpäevadeks


vanavara

Jaanuar 2014 6

Raha tolmab pööningutel Vanavara ostjad kinnitavad, et väga paljudel pööningutel peitub paksu tolmukihi all asju, mille väärtus võib olla kordades suurem kui keskmine pension.

FOTO: MARKO SAARM/SAKALA


vanavara

Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

V

anavara koguja Rene Viljat soovitab vanematel inimestel oma laste ja lastelastega maha pidada üks tõsine jutuajamine teemal, mis saab elu jooksul ostetud asjadest siis, kui nad on siit ilmast kadunud. „Seeniorid loodavad enamasti, et nende asjad lähevad lastele, kuid elu näitab midagi muud,” sõnab ta.

Noortel väikesed kodud Viljati selgitusel pole noortel sageli võimalikki vanematekodust palju asju endale mälestuseks võtta, sest nende mahutamiseks pole ruumi. Ta toob näite, et kui ühes talumajas on elanud mitu põlve inimesi, siis on aita, kuuri ja pööningule uskumatult palju asju kogunenud. Kui pärija elab linnas kahe- või kolmetoalises korteris, siis sinna üle ühe kummuti pole võimalik kaasa võtta. Ta on näinud, kuidas tühjaks jäänud maja hoovi aetakse veoauto ja kõik läheb valimatult prügimäele. „See on kõige hullem, mis juhtuda saab,” lausub ta. Viljat soovitab seenioridel koos pärijatega välja valida need asjad, millest pere-

kond ei loobu, ja kasutuna seisvad asjad maha müüa. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, sest kuurides, lakkades ja aitades võib olla sadu asju, mis õnnestuks rahaks teha. Aga kuidas neile õiglase hinnaga ostjat leida? Kõige lihtsam viis on ühendust võtta mõne vanavara ostjaga, kes sõidab ise kohale, pakub kauba eest oma hinna ja viib asjad minema. Nagu elus ikka, pole lihtsaim tee kahjuks parim. Võite sattuda inimese otsa, kes pakub teile kauba tegelikust hinnast kõigest väikest osa, kuid kõige hullem on variant, kui vanavara ostja asemel lasete koju varga. Selle vältimiseks küsige ostjalt esimese asjana dokumente ja seejärel pange kirja autonumber. „Mida rohkem teavet teil ostja kohta on, seda parem,” annab Viljat nõu. Kui Viljat ajalehte kuulutuse paneb, siis lisab ta selle lõppu alati oma nime. Ta on vanadest fotodest mitu raamatut välja andnud ja kui potentsiaalne müüja tema kohta internetist loeb, siis näeb, et tegemist pole sulleriga. „Kui inimene mind enda koju kutsub, siis ta juba teab, keda oodata,” sõnab ta. Vanavara ostja soovitabki enne võõra inimese koju lubamist tema tausta uurida ja pigem tegemist teha inimestega, kes on selles valdkonnas juba pikka aega tegutsenud.

Kui palju asi maksab? Igaüks meist teab, kui palju maksab liiter piima või päts leiba, kuid vanavara hinnaga on lood keerulisemad. „Minu käest

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

7 Jaanuar 2014

Vanavara koguja Rene Viljat

on sageli küsitud, kui palju ma ühe foto eest raha välja käin. Vastus on kümme senti kuni sada eurot. Käärid on siin väga suured,” toob Viljat näite. Ta ei soovita ostjaga käsi lüüa esimese pakkumise peale, vaid lasta teha pakkumise veel mõnel ostjal. Kui pakutavad hinnad on sarnased, siis on arvatavasti tegemist õiglase tehinguga. Võimalik on teha müüdavast kraamist foto ja küsida selle väärtust mõnest antikvariaadist. Samas tuleb meil, ostjatel, arvestada sellega, et mõned aastakümned perekonnale kuulunud eseme emotsionaalne hind on suurem kui see, mida ostja pakub. Kõige ettevaatlikum soovitab Viljat olla siis, kui otsustatakse perekonna juveelid maha müüa, sest seal on pügada saamise oht kõige suurem ning esimese ostjaga ei tasu kindlasti kiiresti kaupa teha. Nii nagu suur osa elust on kolinud internetti, käib seal ka suur äri kõikvõimaliku vanakraamiga. Viljati kinnitusel on internetimüük turvaline, sest pole teada, kus need asjad asuvad, ja kui panna kaup enampakkumisele, siis on kindel, et saate õiglase hinna. Internetis kauplemine vajab aga omaette oskusi ja oma varanduse müügiga ei tasu kohe alustada. Et noorem põlvkond on internetimaailma ohtude ja võimalustega paremini kursis, soovitab ta teha laste ja lastelastega koostööd. Kutsuge lapselaps külla, ta teeb müüki pandavatest asjadest oma nutitelefoniga pildid ning riputab müügikuulutused üles. >> lk 8

REKLAAM

„See on tõepoolest hämmastav. Mu seksuaalelu on saanud täiesti uue hoo,“ räägib 58-aastane José Rama. „Niipea, kui olin lugenud sellest looduslikust tootest, kiirustasin lähimasse apteeki seda ostma. Alustasin tablettide võtmist kohe ja juba kolmandal päeval tundsin erinevust,“ räägib José Rama, kes on saanud oma seksuaalelu probleemid taas kontrolli alla. Ta põeb diabeeti ja nagu paljudel meesdiabeetikutel, esines ka Josél verevarustuse häireid, sealhulgas suguelundite verevarustuse häireid. „Õnneks on tänaseks päevaks kõik muutunud. Mu seksuaalne võimekus on oluliselt paranenud – ma tunnen end tõepoolest nagu 30-aastane,“ on José Rama uhke ja õnnelik. Lisaks suurepärasele efektile oma seksuaalelule võib José kinnitada, et need tabletid ei ole põhjustanud talle ühtegi ebameeldivat kõrvaltoimet. „Ma olin algusest peale kindel, et neid tablette on ohutu kasutada, kuid ikkagi on tore selles ise veenduda,“ muheleb José. „Vaid kolme päevaga oli mu erektsiooniprobleem lahenenud. See tablett paneb end taas 30-aastasena tundma,“ ütleb 58-aastane José Rama.

Prelox sisaldab kombinatsiooni patenteeritud Pycnogenoli ekstraktist ja aminohappest L-arginiin. Prelox stimuleerib lämmastikoksiidi (NO) vabanemist veresoontes, mis kutsub esile veresoonte laienemise ning piirkonna verevarustuse paranemise. Avaldatud uuringute tulemused näitavad, et Preloxit kasutanud meestel t oli kergem erektsiooni saavutada t oli kergem erektsiooni säilitada

Normaalne erektsioon (% patsientidest)

t paranes hommikune erektsioon. ts

92.5%

100%

80%

80%

arisJaanu s kuni uari veebr

-17%

60% 40% 20% 0%

0% Platseebo

5% 2.kuu 3.kuu 1.kuu (L-arginiin) (L-arginiin+40mg (L-arginiin+120mg Pycnogenoli) Pycnogenoli)

Allikas: J Sex Marital Ther.2003 May-June; 29(3):207-13. Märkus: Pycnogenoli lisaefekt annuse suurendamisel 40 mg-lt 120 mg-ni oli vähene. Preloxi soovituslik päevaannus on 2-4 tbl (40-80 mg) ning see põhineb uuringutes häid tulemusi andnud annustel.

Prelox on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. See parandab verevarustust ja tagab tingimused rahuldust pakkuvaks seksuaaleluks igal ajal. Toode sisaldab looduslikke komponente, mis on ohutud ka igapäevasel kasutamisel. Prelox parandab verevoolu ja veresoonte seisundit ning sobib seetõttu mõõduka seksuaalelu häirega meestele. Prelox on dokumenteeritud kvaliteetne ja ohutu toidulisand. Müügil apteekides. Vaata ka www.prelox.ee

Pakkumine kehtib parimates apteekides ja www.apteekonline.ee’s. Otsi parimat hinda: www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee

EE_Prelox_Case_60Plus_1213_249x155

Nagu oleksin taas 30

Looduslik seksuaalsuse tõstja


vanavara

Jaanuar 2014 8

kes oskab iga eseme juurde ka loo rääkida. Et laadale minekuks on vaja transporti ja see on kulukas, soovitab Raal (pildil) ühe kandi inimestel koostööd teha. Kõige vähem raha saab vanade asjade eest siis, kui tellite ostja koju, sest sageli on nemad ainult vahendajad, kes kauba edasi müüvad. Kõrgeim on hind antikvariaatides. Tuleb arvestada, et siis on müüdav ese sageli restauraatori käe alt läbi käinud, mis võib hinna mitmekordseks muuta.

ENSV on hinnas

FOTO: ANDRUS EESMAA/JÄRVA TEATAJA

OSTAN ANTIIKI JA VANAVARA Mööbel ja tarbeesemed, maalid ja graafika, hõbe- ja kuldesemed, mündid ja paberraha, märgid, raamatud jm huvitavad vanad esemed.

Küsige julgelt nõu, kui soovite müüa!

Tel 5564 3635, 443 0044

Albu vallas Seidla mõisas peetavalt antiigilaadalt leiab kõike: mööblit, raamatuid, ehteid, postkaarte, silte, kiivreid, pille, jalgrattaid ja palju muud.

Viljati sõnutsi on raske öelda, millist vanavara on kõige lihtsam müüa ja mille eest kõige rohkem raha saab. „Niipalju võin öelda, et mööbel on üks asi, mida on kõige lihtsam müüa, kuid tavaline inimene ei suuda ettegi kujutada, mida kõike ei koguta ja mis seetõttu võib hinnaliseks kujuneda.”

Laadal palju lihtsaid inimesi Järvamaal Seidlas vanavaralaata pidav Mati Raal tunneb head meelt, et mida aasta edasi, seda rohkem on hakanud sellistel laatadel käima lihtsad inimesed, kes kasutuna seisvate asjade müügiga lisaraha teenivad. Kõige suurem sagimine võib vanavaralaadal olla just leti juures, mille taga istub memm või taat,

Kas Teil on 60 000* eurot? Te ei pea sellele mõtlema, kui Teie kodu on kaitstud kodukindlustusega. Õnnetus ei pruugi juhtuda Teie hooletusest, kahju võib tuua ettearvamatu loodusjõud, pahatahtlik võõras või hajameelne naaber. Kindlustus aitab ootamatute juhtumite korral ning võtab enda kanda väljaminekud, mis kindlustuse puudumisel tuleks tasuda oma taskust. Kodukindlustuse juurde soovitame võtta vastutuskindlustuse, mis korvab kahju ka kolmandatele osalistele. Näiteks juhul, kui: • korteris puruneb segisti, millest välja voolanud vesi kahjustab korrus allpool asuvat korterit; • hoone omanik unustab majaesise libeda tänava liivatamata, möödakäija kukub ja saab viga; • katuselt alla kukkunud kivi vigastab jalakäijat või autot. *Suurim hüvitis, mille ERGO 2013. aasta esimesel poolaastal kodukindlustuse kliendile välja maksis, oli umbes 60 000 eurot. Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvuge tingimustega aadressil www.ergo.ee, vajaduse korral pidage nõu ERGO spetsialistiga.

Enne kui oma kaubaga laadale plaanite sõita, soovitab Raal nii-öelda luuret teha. „Inimesed ei kujuta sageli ettegi, mis kauba järele tänapäeval nõudlus on,” märgib ta. Kui veel kümmekond aastat tagasi sai müüa üksnes esimese vabariigi aegset ja vanemat kaupa, siis nüüd on hinda tõusnud isegi 1970.–1980. aastate esemed. „Kõik asjad, mida te ETV saates „ENSV” näete, lähevad internetis väga hästi müügiks,” väidab Raal. Ta ütleb, et eakatel inimestel võib olla raske mõista viimase kümmekonna aastaga toimunud muutust. Kui nõukogude ajal valitses suhtumine, et vanad asjad tuleb minema visata ja uued osta, siis nüüd on noorte seas säästlikkus ja taaskasutus moeasjad. „Esemed, mis on muutunud tõeliseks moekaubaks, võivad eakamatele inimestele täiesti kasutuna tunduda,” tõdeb laadakorraldaja. Ta toob näite, et kui mõnel memmel või taadil vedeleb pööningul kastitäis vanu nõukogudeaegseid mänguasju, siis pole imestada, kui koristamistuhinas jõuavad need prügimäele või lõkkesse. Samas on Norma mänguasjad internetioksjonitel tõeliselt kuum kaup. Eriti uskumatu võib vanemaealistele tunduda, et noorte seas on hinda läinud isegi aastakümneid vanad riided. Tõsi, nende eest ei maksta hingehinda, kuid milleks vana mantel ära visata, kui see saab veel kellelegi sooja pakkuda. Kuigi enamik inimesi on aru saanud, et vanavara pole mõttetu kola, vaid sellel on oma väärtus, nendib Raal, et nägi veel mõni aasta tagasi, kuidas ühes taluhoovis suures lõkkes leidsid lõpu vanad riidekirstud ja muu mööbel. Levinud rumalusi on veelgi. Kuna

Küsige juba täna ERGOst personaalset pakkumist! www.ergo.ee 610 6500


vanavara

9 Jaanuar 2014

vanametall on hinda läinud, siis viiakse sageli kokkuostu kõik, mis kätte jääb, saamata aru, et vanavarana on mõne asja väärtus kümneid kordi suurem, kui metalli kokkuostja pakub. Raal usub, et kui hoolsalt otsida ja arukalt müüa, siis leiab igast vanast majast rohkesti esemeid, d, millega eakam inimene saab endale paar pensionit lisaks teenida.

Vanavaraäri teeb Plaado väitel keeruliseks see, et pole ühtset hinnakirja. „Isegi pildi järgi ei oska ma öelda, kui palju ühe kapi või laua eest olen nõus maksma, sest ma pean seda oma silmaga nägema ja käega katsuma,“ nendib ta. Ta selgitab, et sageli läheb ühe vana mööblieseme rrestaureerimine kordades kallimaks kui selle s ostuhind. Seega ei saa inimene kodu kodus oleva laua või tooli eest küsida sama hinda, mida ta on mõnes antikvaria antikvariaadis näinud. tu Plaado tunnistab, et paljude müüjate jao jaoks polegi hind kõige tähtsam. N Nad kardavad, et pärast nende surma lähevad neile kallid as asjad prügimäele või tuleroak roaks. Vanavara ostja vahendusel ssaab kallis ese endale aga uue kodu ja hingamise. „Paljudele vanemaealistele on tähtis ka see, s et nende asjad jääksid ikka Eestisse, mitte ei viidaks väli välismaale,” lisab ta. Sellest, kas ühe eseme eest S saab müüja paar eurot rohkem või vä vähem, on olulisem, et üldse raha saadakse. Kuldne reegel on, et kauba vastu tuleb raha saada ko kohe, mitte jääda ootama, et paari nädala näda pärast kantakse see pangaarvele arvele. Plaado ssõnutsi on usaldus selles võtme äris võtmeküsimus. Ta soovitab äri teha kokku kokkuostjatega, kellel on ajalooga firma. firm „Mina annan alati müüjale esimes esimese asjana oma visiitkaardi,

Igas talus leidub midagi agi Eesti Vanavara juhataja Priit Plaado teab da, et igast vanast omast kogemusest rääkida, talumajast leiab midagii ostmisväärilist. Enamasti pole inimesel endal ndal õrna aimugi, mis see väärtuslik kraam m on. Ja ega seda iga selgeks teha. saa ka ühe ajaleheartikliga ud eakad Ta toob näite, et paljud ningule inimesed pole oma pööningule aanud paarkümmend aastat saanud ega mäletagi, mida kõike seal leidub. Sageli pakuvad aga just pööningud vanavara ra kogujatele enim avastamisisrõõmu. Vanavaraäris pole harulruldane juhtum, kui inimene mene pakub müüa kappi või lauda, kuid kui ostja neid vaatama tuleb, siis suurem summa a teenitakse hoopis mõne muu eseme pealt. „Sageli on inimesel raske mõista, a, et talle tühise embleemi eest pakutakse kse suuremat summat kui riidekapi või söögilaua eest,” lisab ta.

sest tuttava soovitus on kõige parem reklaam,” ütleb Plaado. Ostja tausta on kõige lihtsam uurida internetist. Kui vanainimesel puudub selleks võimalus, siis tuleks paluda abi sotsiaaltöötajalt või mõnelt nooremalt tuttavalt.

Käsitöö on hinnatud Kesk-Eesti Täika juhataja Anneli Merila tõdeb, et kui mõned aastad tagasi tõid seeniorid müüki küllaltki palju kasutatud asju, siis praegu enam mitte. Nüüd toovad nad rohkem käsitööd, mille järele on ka nõudlus kasvanud. „Mütsid, sallid, sokid, käpikud – see kõik on hinnatud kaup,” sõnab ta. „Seega saab kapis seisvad lõngakerad kiiresti rahaks teha.” Paide politseijaoskonna ülemale Üllar Kütile ei meenu, et vanavara ostjatega oleks politseil tihti tegemist. Rohkem on kaevatud inimeste peale, kes käivad eakatele ebakvaliteetset kaupa müümas. Kütt selgitab, et olgu tegemist vanavara ostja või kellegi teisega, tasub alati olla ettevaatlik, enne kui võõra inimese oma elamisse lubate. Enne võõra uksest sisse laskmist soovitab Kütt kindlaks teha, kellega on tegemist, võimaluse korral inimese tausta uurida. Kui keegi sõidab autoga teie hoovi ja tahab äri teha, siis kõigepealt tasub kirja panna külalise auto number. Kui tulija on ausate kavatsustega, siis pole tal ju selle vastu midagi. Kui tegemist on ebaausa inimesega, siis on sellest petturi tabamisel palju abi.

REKLAAM

EESTI NOTARID HAAPSALU Marika Kiiver Eha Naudi

Posti 41a, 90507. Tel: 473 3503, marika.kiiver@notar.ee Posti 26, 90504. Tel: 473 4466, eha.naudi@notar.ee

JÕGEVA Kaja Tenisson

Suur 18a, 48306. Tel: 776 0100, kaja.tenisson@notar.ee

JÕHVI Oksana Bauer-Karle Keskväljak 4, 41531. Tel: 335 5321, oksana.bauer@notar.ee Tiit Juse Keskväljak 1a, 41531. Tel: 339 5470, tiit.juse@notar.ee Andrei Lõssenko Rakvere 5a, 41596. Tel: 335 6210, johvinotar@hot.ee Ülle Mesi Tartu mnt 2, 41536. Tel: 337 2060, ylle.mesi@notar.ee KURESSAARE Anne Heinsaar Marika Leis Gerda Pitk KÄRDLA Maira Kattel NARVA Tatjana Boitsova Sergei Nikonov

Lossi 4a, 93819. Tel: 453 3027, anne.heinsaar@notar.ee Tallinna 16, 93819. Tel: 452 4765, marika.leis@notar.ee Lossi 6, 93819. Tel: 453 3170, kuressaare@notar.ee Põllu 17, 92414. Tel: 469 1144, maira.kattel@notar.ee

Puškini 17-13, 20309. Tel: 356 0180, tatjana.boitsova@notar.ee Kerese 4, 20304. Tel: 688 1390, sergei.nikonov@notar.ee

PAIDE Anu Nool Ene Nuka

Tallinna 18, 72711. Tel: 385 2052, anu.nool@notar.ee Tallinna 18, 72711. Tel: 385 0727, ene.nuka@notar.ee

PÕLVA Ere Kürsa

Kesk 6, 63308. Tel: 799 8065, ere.kyrsa@notar.ee

PÄRNU Marje Jürioja Anne Kaldvee Kristi Kivimägi Kaia Krüger Lagle Lindre Irina Luih Anu Raid

Ringi 1, 80010. Tel: 447 7960, marje.jyrioja@notar.ee Uus 1, 80010. Tel: 444 1430, anne.kaldvee@notar.ee Ringi 1, 80010. Tel: 447 7960, kristi.kivimagi@notar.ee Ringi 1, 80010. Tel: 447 7960, kaia.kryger@notar.ee Munga 2, 80010. Tel: 444 7890, lagle.lindre@notar.ee Rüütli 40a, 80010. Tel: 449 0800, notar@notar.ee Aida 5, 80010. Tel: 449 9030, parnunotar@notar.ee

RAKVERE Katre Pustak Irma Rahnu Marika Saaver Toomas Saaver

Laada 27, 44310. Tel: 324 3309, katre.pustak@notar.ee Lai 14, 44308. Tel: 324 0580, rahnunotaribyroo@gmail.com Turu plats 3, 44310. Tel: 327 0666, marika.saaver@notar.ee Laada 37, 44310. Tel: 324 1377, toomas.saaver@notar.ee

RAPLA Raul Joamets Kille Piibur

Tallinna mnt 12, 79513. Tel: 489 4071, notburoo@notar.ee Tallinna mnt 22/24, 79512. Tel: 489 2700, kille.piibur@notar.ee

RÄPINA Kaire Salomon

Kastani 32, 64506. Tel: 796 2666, kaire.salomon@notar.ee

SILLAMÄE Irina Kritsuk

Kesk 22, 40231. Tel: 392 4466, irina.kritsuk@notar.ee

TARTU Kairi Aarik Mati Allik Edgar Grünberg Aune Harujõe Anne Kuill Andres Ott Anne Priks-Toom Kersti Pruunsild Andrus Ruul Tiina Tomberg Paavo Uibopuu VALGA Katri Kutsar

Turu 2, 51014. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Ülikooli 4-6, 51003. Tel: 730 3600, mati.allik@notar.ee Turu 2, 51014. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Turu 1, 51014. Tel: 734 0023, aune.harujoe@notar.ee Ülikooli 6, 51003. Tel: 744 1867 anne.kuill@notar.ee Turu 2, 51014. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kalevi 9, 51010. Tel: 740 0325, anne.priks-toom@notar.ee Ülikooli 4-5, 51003. Tel: 742 7489, kersti.pruunsild@notar.ee Turu 2, 51014. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kaluri 2, 51004. Tel: 731 1991, tomberg@notar.ee Ülikooli 2, 51003. Tel: 743 0348, paavo.uibopuu@notar.ee Vabaduse 26, 68204. Tel: 767 9025, info@valganotar.ee

VILJANDI Vivian Agu Rita Dimitrijev Kersti Kulla Virgi Ojap

Tallinna 8, 71011. Tel: 433 3417, vivian.agu@notar.ee Tartu 3, 71004. Tel: 435 1380, info@viljandinotar.ee Tartu 8a, 71020. Tel: 435 0561, info@notarkulla.ee Kauba 8, 71020. Tel: 433 4078, virgi.ojap@notar.ee

VÕRU Inga Anipai Triin Tein

Lembitu 2a, 65608. Tel: 782 8185, info@vorunotar.ee Lembitu 2a, 65608. Tel: 782 8185, info@vorunotar.ee

TALLINN Rotermanni 8, 10111. Tel: 664 5277, info@notarid.ee Liia Aigro Ants Ainson Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Anneli Alekand Rotermanni 8, 10111. Tel: 664 5277, info@notarid.ee Kätlin Aun-Janisk Tornimäe 5, 10145. Tel: 616 4440, info@notarid.net Reeli Eelmets Tornimäe 5, 10145. Tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee Jaan Hargi Roosikrantsi 2, 10119. Tel: 631 4954, jaan.hargi@notar.ee Kaata Kartau Rävala pst 5, 10143. Tel: 699 0960, info@notarmail.com Robert Kimmel Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee Annika Kuimet Tartu mnt 2, 10145. Tel: 666 4351, info@notarius.ee Heleriin Kulla Maakri 23a, 10145. Tel: 666 2420, info@notariburoo.ee Kirsty Laidvee J. Poska 51a, 10150. Tel: 640 6064, info@notarlaidvee.ee

Liivi Laos Rävala pst 6, 10143. Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com Triin Lekk Roosikrantsi 11, 10119. Tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee Lia Martens Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 613 0320, info@tallinnanotarid.ee Aivar Mesikäpp Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Mare Miller Narva mnt 13, 10151. Tel: 614 3626, mare.miller@notar.ee Heli Mõttus Estonia pst 15, 10141. Tel: 610 3930, heli.mottus@notar.ee Lee Mõttus Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 605 2100, info@notarmail.ee Sirje Orman Kentmanni 18, 10116. Tel: 646 7055, sirje.orman@notar.ee Maive Ottas Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Evi Paberit F. R. Kreutzwaldi 24, 10147. Tel: 648 4841, evi.paberit@notar.ee Kadri Pappel Tartu mnt 2, 10145. Tel: 666 4351, info@notarius.ee Mari-Liis Parmas Tartu mnt 2, 10145. Tel: 666 4351, info@notarius.ee Maarika Pihlak Rävala pst 8, 10143. Tel: 664 0080, info@notar.ee Piret Press Rotermanni 8, 10111. Tel: 664 5277, info@notarid.ee Tarvo Puri Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Priidu Pärna Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 605 2100, info@notarmail.ee Erki Põdra Tornimäe 5, 10145. Tel: 616 4440, info@notarid.net Ülle-Riin Raja Narva mnt 5, 10117. Tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee Marika Rei Tatari 8/Sakala 22, 10141. Tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee Evelyn Roots Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee Sirje Rõõm Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 613 0320, info@tallinnanotarid.ee Anne Saaber Maakri 23a, 10145. Tel: 666 2010, info@saaber.net Merle Saar-Johanson Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Gunnar Savisaar Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Tiit Sepp Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 699 6300, info@notarnet.ee Triin Sild Maakri 23a, 10145. Tel: 666 2420, info@notariburoo.ee Alla Ševtšuk Tornimäe 5, 10145. Tel: 616 4480, kontakt@tallinnanotar.ee Ragne Tehver Tatari 8/Sakala 22, 10141. Tel: 665 4110, notarid@notarid.neti.ee Tea Türnpuu Rävala pst 6, 10143. Tel: 668 1878, notar@tlnotar.com Egle Uri Roosikrantsi 11, 10119. Tel: 667 6300, info@roosikrantsinotar.ee Liina Vaidla Narva mnt 5, 10117. Tel: 664 0490, info@foorumnotar.ee Sirje Velsberg Rävala pst 2/Kivisilla 8, 10145. Tel: 661 2408, notar@ravala.not.ee Margus Veskimäe Rävala pst 3/Kuke 2, 10143. Tel: 626 0410, mail@nb.pri.ee ELVA Kairi Aarik Edgar Grünberg Andres Ott Andrus Ruul

Kesk 32, 61507. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kesk 32, 61507. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kesk 32, 61507. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee Kesk 32, 61507. Tel: 731 2230, info@tartunotar.ee

KEILA Lee Mõttus Priidu Pärna

Keskväljak 11, 76608. Tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com Keskväljak 11, 76608. Tel: 655 5680, keilanotar@gmail.com

OTEPÄÄ Katri Kutsar

Lipuväljak 13, 67405. Tel: 767 9025, info@valganotar.ee


vanavara

Jaanuar 2014 10

Tehke endale ise

muuseum! Tiit Reinberg tiit.reinberg@jt.ee

4ÙCSBQÇFWBM WFFCSVBSJM

ERAKORDNE REIS Reet Linnaga HELSINGISSE 7JLJOH-JOFKB&9*5SBWFM5SBJOJOH LVUTVWBEFOOFPMFNBUVMF4&&/*03*%&3&*4*-&ȡ Meile nii tuttav Helsingi pakub ikka ja jälle ohtralt uusi elamusi. Helsingi täidab paljude ootused, sest seal jagub nii kultuuritempleid, ostuvþimalusi kui ka meelelahutust. Helsingis on säilinud ßle 20 kultuuriajalooliselt tähelepanuväärse ajaloopargi, mis pakuvad imelisi elamusi. Kßlastame Pþhjamaade ainulaadsemat veemaailma Sealife, kus näeb uskumatuid, salapäraseid ja haruldasi veeloomi.

KĂźsige programmi ja lisainfot tel 620 7676, 5562 2122 vĂľi e-aadressil info@etreening.ee.

4PPEVTIJOE

99 â‚Ź

kehtib käesoleva kuulutuse ettenäitamisel. Tavahind 150 ₏. HINNAS: tNFFMFPMVLBTTÙJU 5BMMJOOo)FMTJOHJo5BMMJOO UVOEJ

tMJOOBFLTLVSTJPPOJNVHBWBTCVTTJT t4FBMJGF|JTJTTFQÇÇTVQJMFU tIPNNJLVLPIWKBSJLLBMJL CVÿFUÙIUVT××LtFFTUJLFFMTFHJJEJ KBS�INBKVIJUFFOVT

Parimad hetked Spaa Hotellis Viiking!

FOTO: KRISTO KIVISOO

Järvamaal Järva-Jaani vallas Metsla kßlas elav Vello Kallandi pole ßhtegi ajaloolist asja ära visanud ega maha mßßnud, vaid on need muuseumiks koondanud. Jßrimardi talu peremees Vello Kallandi soovitab inimestel enne vanavara mßßmist pÜÜrduda kohalikku koduloomuuseumisse. Raha sealt ei saa, kuid see-eest on tagatud, et teie esivanemate asjad ei rända välismaale, vaid jäävad kodukohta ja on asjast huvitatutele alati uudistamiseks olemas. Kallandi ise selle nþuande järgi ei käitunud, sest tema Jßrimardi talus oli nii palju ajaloolisi asju, et neid ei suutnud ßkski ligiduses tegutsev muuseum vastu vþtta. Nii ei jäänudki mehel muud ßle, kui oma talumuuseum luua. Et kÜÜki ja elutuppa väljapanekut teha ei saanud, koondas Kallandi selle tarbeks asjad kodumajast sadakonna meetri kaugusele uusmaasaaja elumajja. Nßßdseks on muuseum ametlik, sest loodud on mittetulundusßhing Jßrimardi Talumuuseum. Eksponaate on Kallandil

umbes tuhande ringis. Kui aga paberid ja fotod ßle lugeda, siis vþib see arv kordades suurem olla. Lþviosa esemeid on pärit samast talust, kuid nii mþnigi ligiduses elav inimene on oma kodust huvitava asja toonud. Kaks eksponaati on Kallandi muuseumile ka ostnud: rukkilþikusmasina ja lambikupli. „Olen paljudel vanavaralaatadel käinud. Kßll tahaks sealt asju osta, aga pensionär peab kahjuks leppima vaatamise, mitte ostmisega,� sþnab ta. Oma talust pärit asjade kohta oskab Kallandi sageli pika jutu juurde rääkida. Et jutud pärast teda säiliks, on ta need kirja pannud ja mitu raamatutki avaldanud. Kuigi kßlalisi muuseumis palju ei käi, on Kallandi rahul, et ta selle ette vþttis, sest peab oma kohustuseks esivanemate pärandit säilitada. Igast vanast asjast Kallandi siiski kßmne kßßnega kinni ei hoia. Näiteks andis ta oma vanavanaisa päeviku ajalooarhiivi, sest seal on väärtuslikule eksponaadile paremad säilimistingimused. Seda, et tema surma järel rändaks muuseumi vara antikvariaati vþi lþkkesse, Kallandi ei karda, sest järgmine pþlvkond on lubanud selle ßle vþtta.

Eripakkumine „TALVENAUDING� (3 päeva, 2 ÜÜd) Paketti kuulub: t majutus kaheses toas (2 ÜÜd) t 2 hommikusÜÜki ja 2 þhtusÜÜki t Hommikumantlid toas t Hoolitsustest valikuliselt 3 protseduuri: * Piparmßndi jalgade mähis kerge kätemassaaŞiga (40 min) VÕI lþþgastav massaaŞ punase veini kreemiga (40 min) – saab valida 1 kord * Jþhvika kätehoolitsus (ei sisalda manikßßri) * Teepuu soe parafiini jalahoolitsus (ei sisalda pedikßßri) * Värskendav aprikoosi vannihoolitsus vannisoolaga * Kleopatra piimavann roosiþie aroomiga * MassaaŞitool * MassaaŞisaapad * Soolakamber t Saunakeskuse ja jþusaali kasutamine lahtiolekuaegadel

tes Hind ala

7inim0enâ‚Źe

htib kuni Pakett ke .2014 28.02

Pakume ravipaketti, kuhu kuulub majutus, 3 sÜÜgikorda ja raviprotseduurid: KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT (alates 5 päevast) 26.12.2013–12.01.2014 Taastusravipakett -30% letihinnast (hinnaga alates 28.70/ÜÜ) Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul. Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Vello Kallandi peab Jßrimardi talumuuseumi ßheks väärtuslikumaks esemeks Suprema raadio 1937. aasta mudelit.

Sinu sĂźdame SPAA

Lisainfo aadressil info@viiking.ee vþi telefonil +372 449 0500 (hotelli vastuvþtt) vþi +372 449 0505 (mßßk); Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu


turvalisus

11 Jaanuar 2014

Kallis Mamma! MĂľtlen Sinu peale palju sagedamini, kui helistan vĂľi kĂźlas käin. Seekord aga vĂľtan kätte ja kirjutan, sedasi vanamoodsalt, laua taga istudes ja pastakaga paberil krabistades. Vahelduseks täitsa tore! Meil läheb kenasti, tĂľelise talve ootuses. Ăœldiselt ikka sajab ja sulab, siis sekka kĂźlmetab ja jälle sulatab. Vahel on saapad nagu liurauad ja pĂźstipĂźsimisega on mĂľnikord ikka raskusi, keera vĂľi kruvid alla. Palun ole ikka ettevaatlik, Mann näe kukkus ju eelmisel talvel puusaluu katki, häda kui palju! Ning siis see asi veel – ma tean kĂźll, et Sa oled väga hoolas, roogid ja liivatad majaesist kĂľnniteed, et keegi ei kukuks. Ja jääpurikad koksid alati räästast maha. Ja suure lume pßßad katuselt alla ajada, kui seda on. Aga ei jĂľua Sa ka alati kĂľike ja ikka vĂľib juhtuda, et mĂľni liivatera valesse kohta satub, keegi kĂľnniteel libiseb ja kukub. KĂľlab kĂźll pahasti, aga hea, kui kukkumine vaid sinikaga lĂľpeb. Ă„ra nßßd ehmata, aga tegelikult vĂľib ju palju hullemini minna, kondid katki, riided rikutud, telefon taskus puru. Paranemiseks ja parandamiseks kulub palju aega ja raha. Ja tänapäeval pole enam nii, et kukkuja ainult oiatab ja ise oma vaeva kannab. Ta esitab oma kulu Sulle tasumiseks, sellepärast, et Sina pidid seda kĂľnniteejuppi liivatama.

Kuna ma niikuinii Sinu kindlustusasjade eest hoolitsen, vþtsin nþuks sellegi asja joonde ajada. Ostsin juurde vastutuskindlustuse kaitse. Ma ei hakka pikalt seletama, see läheb keeruliseks, aga usu mind, kui nßßd keegi Sulle mþne rahalise nþude esitab, näiteks selle eest, et Sinu katuselt lumi vþi jääpurikas tema autole kukkus vþi ta ise kþnniteel libises ja kukkus, siis kindlustus aitab ja maksab selle kahju kinni. Nßßd kindlasti juba mþtled, kuidas seda kþike mulle tasuda, jah? Tead, see ei maksnud ßldse palju, tþsiselt. Kþigest paari villaseid sokke poistele. Aga teadmine, et see asi on nßßd kindel, loeb. Tuleme perega kuu lþpu poole Sind vaatama. Pßßan ßhe vaba päeva ära kasutada ja juba reedel tulla. Siis saame pika nädalavahetuse koos olla, kßla- ja elujutte rääkida. Poisid tulevad ka, eks nad loodavad Sinu ßlihea kringliga maiustada. Pane siis puuvirnad valmis, las viibutavad veidi kirvest ja on vahel ka kasulikud! Kallistan! Tuuli

REKLAAM

Igal kolmandal inimesel on raskusi uinumisega

Kas teid vaevab unepuudus?

Lþpuks vþin jälle hästi välja magada!

Melissa Dream™ tabletid aitavad kiiresti uinuda ja hästi välja magada. Tablettide koostises on ravimtaimede ekstrakte, vitamiine ja mineraale. Need ei sisalda aineid, mis teevad uniseks. Pealiskaudne uni ja magamatus on muutunud meie igapäevaelus tavaliseks. žžÂ?ž•’”žȹ ž—Žȹ Â?äĴȹžȹ Â&#x;ä’Â?ÂŽČą Â?ž—Â?Šȹ Ž—Â?Čą päeval väsinuna. Kui magate liiga vähe vĂľi kui uni ei ole sĂźgav, tekivad sageli tumedad rĂľngad silmade Ăźmber, nahk muutub kahvatuks ja igapäevased toimingud muutuvad Ăźha raskemaks. On isegi teaduslikke tĂľendeid, et unepuudus soodustab stressi ja näljatunnet tekitavate hormoonide tĂľusu. See vĂľib pĂľhjustada Ăźlekaalulisust.

Organismi karm katsumus —Ž™žžÂ?ÂžÂœÂŽČą Â?äĴȹžȹ Â&#x;䒋ȹ —ä›Â?Ž—ŽÂ?Šȹ Â˜Â›ČŹ ganismi immuunsus ning paranemine haigustest vĂľtab rohkem aega. Inimene –žžÂ?ž‹ȹ —§›Â&#x;Â’Â•Â’ÂœÂŽÂ”ÂœČą “Šȹ Â&#x;Â§ÂœÂ’Â—ÂžÂ”ÂœÇŻČą äĴȹ Ăśeldes, on unepuudus organismi karm katsumus. See muutub nii tavaliseks, et sĂľbrad vĂľi kaastÜÜtajad sageli ei mĂľista,

et meiega on midagi viltu. Unepuudus on juba ammusest ajast tunnistatud kui Ăźks kĂľige julmematest ja efektiivsematest piinamise vahenditest.

Magage hästi ja ärgake erksalt Unustage magamata ÜÜd – proovige melissi ekstrakti sisaldavaid Skandi—ŠŠÂ&#x;’ŠȹÂ?Š‹•ŽĴȹŽȹMelissa Dream, mis aitavad lþþgastuda ja hästi välja magada.

Melissa Dream Meliss, mille ladinakeelne nimi on MelisÂœÂŠČąÂ˜Äœ ČąČąÂŒÂ’Â—ÂŠÂ•Â’Âœ, on juba palju sajandeid olnud ravitsejate lemmiktaimeks. MĂľnikord nimetatakse teda isegi unenägude melissiks. Toidulisand Melissa Dream – see on teaduslikult tĂľendatud ravimtaimede valem, mis on loodud selleks, et hästi välja magaksime ja ärkaksime erksana. See ei sisalda aineid, mis teevad uniseks.

ŽŠ•Žȹ Â–ÂŽÂ•Â’ÂœÂœÂ’Čą Â˜Â—Čą Â?Š‹•ŽĴȹ’Â?ÂŽČą ”˜˜œÂ?Â’ÂœÂŽÂœČą ”Šȹ lþþgastumist soosivat L-teaniini, mis on saadud rohelise tee ekstraktist ning B1, B2, B3, B6, B12 vitamiine, mis aitavad säilitada närvisĂźsteemi normaalset tegevust. Lisaks sisaldavad Melissa Dream tabletid rohkesti magneesiumi, mis on oluline nävisĂźsteemi efektiivseks toimimiseks ning lihaste normaalseks funktsioneerimiseks (magneesiumi puudumisel organismis vĂľivad tekkida lihaskrambid, eriti ÜÜsel). Samuti on väga oluline tasakaalustatud toitumine ja tervislik eluviis.

ÂŽÂ•Â’ÂœÂœÂŠČą›ŽŠ–ȹÂ?Š‹•ŽĴȹŽȹÂ&#x;ä’Â?ÂŽČą osta.... Apteekidest vĂľi tootja internetikauplusest Â Â Â ÇŻÂ—ÂŽÂ Â—Â˜Â›Â?Â’ÂŒÇŻÂŽÂŽ. Kui teil on kĂźsimusi, helistage telefonil 684 3838.

Paljud meist on kogenud seisundit, kui ei suuda terve ÜÜ uinuda.Keerad Ăźhelt kĂźljelt teisele, tßßtud mĂľtted tikuvad pähe, tekib rahutustunne, et ei suuda uinuda. 62-aastasele Elinile oli see tunne hästi tuttav, seetĂľttu otsustas ta proovida Melissa Dream tablette. Viimastel aastatel on Elin kurtnud unehäirete Ăźle – Ăľhtuti oli raske uinuda ja ÜÜsel ärkas ta mitu korda. “Kui lamad voodis, keerad Ăźhelt kĂźljelt teisele ja ei suuda mitte kuidagi uinuda, haarab lootusetus. Pähe tikuvad igasugused mĂľtted, haarab rahutus. Siis muutuvad isegi pisiprobleemid lahendamatuteks ja suurteks hädadeks. Päeval ei saanud keskenduda, sest olin magamata ja väsinud. Tormasin nagu ussist nĂľelatuna Ăźhe tÜÜ juurest teise juurde, kuid ei suutnud mitte Ăźhtegi neist teha lĂľpuni ja korralikult, sest tundsin end hommikul väsinuna ja närvilisena, kuna mu uni ei olnud sĂźgav, vaid pealiskaudne.â€?

On imetore ärgata hästi väljamaganuna “Nßßd ärkan hommikuti hästi väljapuhanuna ja värskena. Tunnen end fantastiliselt! Olen energiline, suudan kiiresti tulla toime kĂľikide tÜÜdega. VĂľtan iga päev 1 Melissa Dreami tableti tund aega enne magamaminekut. Saan jälle hästi magada!â€?


turvalisus

Jaanuar 2014 12

Helkurit on vaja kõigist ettekäänetest hoolimata Karl-Eduard Salumäe karl.salumae@ajaleht.ee

T

õde on mõlemas jutus, kuid üks on selge: arukas jalakäija hoolitseb selle eest, et tal pimedas kõndides too valgust peegeldav abimees küljes oleks. Ja seda mitte pelgalt seepärast, et seadus käsib. Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg ütleb, et alles kümme aastat tagasi tuli eestlasi, sealhulgas küpsemas eas inimesi, helkuri vajalikkuses veenda. Toona juhtus tihti, et selle mittekandmise põhjusena käidi välja näiteks see, et helkur näeb inetu välja. „See oli tõsine teema,” meenutab Sellenberg. Praegu on olukord tema kinnitusel sootuks teine – helkuriga on harjutud, selle tõhusus on inimeste seas aktsepteeritud fakt ning väga suur osa jalakäijatest kannab seda. Uuringutele viidates leiab Sellenberg, et kuigi palju ei saa olla neidki, kes sõnades ja tegudes erinevalt toimivad ehk neid, kes küll mõistavad, et helkur an peab olema, kuid endale seda siiski hankinud pole.

Rohkem autosid, suurem vajadus us Kuid ometi – kui inimene on aastaküm-neid helkurita hakkama saanud, ilma et midagi oleks juhtunud, võib see vähemasti talle endale kaaluka argumendina tunduda. „Ja ammuks siis need helkurid üleüldse moodi tulid – vanasti keegi isegi ei teadnud neist midagi. Ometigi autod sõitsid ja inime-sed käisid,” võib mõni lisada. taUrve Sellenbergi kogemused näitavad siiski pigem seda, et taolisi argumente nte esitavad helkuri mittekandmise õigustustuseks vähesed eakad inimesed. Tema sõnul nul

Helkurit nimetatakse odavaimaks elukindlustuseks, ent samas rõhutavad asjatundjad, et see pole imevits, mis õnnetused justkui võluväel ära hoiab.

FOTO: ANTS LIIGUS/PÄRNU POSTIMEES

saavad auväärt eas inimesed sageli suurepäraselt aru, et aastakümnetetagune liikus te s vsus oli sootuks madalam kui lusintensiivsus praegune. Ja m mida suurema hulga ringisebivate autod autode vahel jalakäijail tuleb hakkama saada, s seda rohkem on helkurit kui k abivahendit vaja. Autokooli Alopex juht Jaak A Alesma soovitab selle teema Al puhul oma ninaotsast kaup g gemale vaadata ning märg gib, et kui jalakäija saab a autolt löögi, siis pole see üksnes tema enda asi. Läheü dased elavad sellist sündd m must raskelt läbi ning peava vad viga saanu eest hoolt kandma. Ära ei tohi unustada ka ka autoroolis a olnud juhti, kes inime alla ajas. inimese

„Vanemas eas inimesed küll liiguvad aeglaselt ega nii-öelda torma teele, aga samas kulub neil rohkem aega, et vajadusel auto eest ära saada,” märgib staažikas sõiduõpetaja. „Ka tasa ja targu kõndimine ning tähelepanelikkus ei muuda helkurit ebavajalikuks.” Seadusekuulekas ja kohusetundlik jalakäijagi võib kõigest hoolimata sattuda olukorda, kus ta kõnnib pimedas ilma helkurita. Seda siis, kui helkur maha ununeb. See on jäänud näiteks teise jope külge või on seljas ülerõivas, mille külge pole tulnud meelde helkurit panna. Inimliku unustamise vastu on ses asjas siiski rohtu. Urve Sellenberg räägib, et kui osta jopesid ja mantleid, millel on helkur küljes, pole ka ohtu, et see ära kaob või maha ununeb. Paljud rõivatootjad paraku sellele ei mõtle. „Spordirõivaste ja jopede


Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

küljest neid leiab, aga mantlite ja muude ülerõivaste pealt sageli mitte,” nendib Sellenberg. Käekotti kandvatel naistel võib tema täheldamist mööda olla unustamise vastu palju abi helkurribadest, mille saab koti külge kinnitada. Urve Sellenbergi sõnul on kõrges eas inimesed üldiselt tublid helkurikandjad. „Probleem on pigem keskealiste meestega, kes ütlevad, et nad sõidavad autoga ja seetõttu pole neil helkurit tarvis,” lisab ta. Jaak Alesma leiab, et ka need, kes autoga liiguvad, võiksid siiski valmis olla selleks, et mingil põhjusel tuleb pimedas jala käia, ning seetõttu helkuri vähemasti autosse valmis panna. Liiatigi nõuab kehtiv liiklusseadus autos helkurvesti olemasolu. Alesma teab oma kogemustest, et vähemasti noorte inimeste hulgas on üksjagu neid, kes alles ise autorooli saades hakkavad mõistma, kuivõrd palju abi helkurist on. Helkur pole aga imevits. Nii Urve Sellenberg kui Jaak Alesma toovad välja, et kui jalakäija kannab näiteks helkurit paremal küljel, aga läheneb ülekäigurajale nii, et on autojuhi poole vasaku küljega, ei pruugi helkur lihtsalt paista.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

turvalisus

13 Jaanuar 2014

Kuidas helkurit kasutada? Helkur tuleb kinnitada riietele nii, et see oleks nähtav mitmest suunast. Veniva helkurpaela saab varruka või püksisääre peale tõmmata, rippuv helkur pannakse riiete külge haaknõelaga, nii et see jääb põlve kõrgusele ja sõiduteepoolsele küljele. Liikluseeskiri kohustab maanteel jalakäijat kõndima vasakpoolsel teepeenral. Kehtiv liiklusseadus kohustab valgusallikat kasutama ka linnas valgustatud kõnniteel kõndides. Helkuri asemel võib kasutada ka mõnda muud autojuhtidele nähtavat valgusallikat, kuid see ei tohi pimestada kaasliiklejaid. Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit korraga, ühte paremal ja teist vasakul küljel. Pimedas liikudes suurendab jalakäija märgatavust ka hele riietus. Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eraldab autojuht helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30 meetri kauguselt. 90 kilomeetrit tunnis liikuva auto peatumisteekond on aga vähemalt kaks korda pikem ja seepärast ei

40

Kehtiva liiklusseaduse järgi saab politsei teha jalakäijale helkuri puudumise eest trahvi 12–40 eurot. Kui rikkumine on toime pandud joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele tervisekahjustus, varaline kahju või liiklusoht, võib trahv küündida isegi 400 euroni.

Viljandi autokooli Alopex juht Jaak Alesma

suuda juht ootamatult nähtavale ilmunud jalakäijale otsasõitu vältida. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130–150 meetri kauguselt. Autojuhile jääb siis piisavalt aega, et sõitu aeglustada ja mööduda jalakäijast ohutult. Igal aastal hukkub Eestis autorataste all ligi poolsada helkurita jalakäijat.

PIINLIK LUGU Heldur sai hiljuti 60aastaseks. Polnuks tal aga eelmise aasta hilissügisel piisavalt õnne, võinuks see number nägemata jääda. Palju aastaid autojuhina töötanud Heldur ütleb, et tema napp pääsemine on niivõrd piinlik lugu, et ajakirja veergudel soovib ta esineda üksnes eesnimega. Harilikult ühest kohast teise autoga sõitev Heldur pidas tuttava juures sünnipäeva. Olles mõõdukalt alkoholi tarvitanud, otsustas ta ööpimeduses jala koju minna. Ta kõndis ühe Eesti väikelinna valgustamata ja kõnniteedeta tänava vasakus teeservas, nagu peab, aga helkurita. Vastu tuli auto, mille juht vahetult enne jalakäijaga kohakuti jõudmist märkas oma sõidureas suurt auku ning põikas seetõttu paremale. Sinna, kus kõndis Heldur. Masina küljepeegel riivas mehe kätt, kuid midagi hullu ei juhtunud. Õnneks. Juhtunust ilmselgelt ehmatanud autojuht pidas sõiduki kinni, tuli välja ning pistis „musta kujuga” ehk Helduriga pragama, et kus on nõutud helkur. „Ma ise olen autojuhina alailma helkurita „tonte” kirunud, nüüd olin ise üks neist,” räägib Heldur. Kuigi Heldur liigub praegugi lõviosa ajast autoga, on ta sellest ajast saati tubli helkurikandja.


reklaam

Jaanuar 2014 14


tervis

15 Jaanuar 2014

Pesupäev kõrvadele eve.rohtla@ajaleht.ee

Mis otstarve on vaigul inimese kõrvas? Miks seda tüütut eritist üldse vaja on? Täiskasvanu kuulmekäigu pikkus on 2,5 cm, läbimõõt 0,7 cm. Toru ja kuulmekäigu kõrvalestapoolset osa vooderdavad nahas kasvavad karvad ning paiknevad rasu- ja kõrvavaigunäärmed. Need on muutunud higinäärmed, mis eritavad paksu kollakaspruuni kõrvavaiku – kollast ainet, mis kaitseb kõrva tolmu, võõrkehade, nakkuse ja põletike eest. Kõrvavaik on veekindel, bakteri- ja viirusevastase toimega ning tavaliselt kandub liigne vaik kõrvast ise välja. Mille järgi on võimalik kindlaks teha, kas kõrvades on vaiku liiga palju? Ise oma kõrva vaadata ei saa, kuid lastel saavad nende vanemad taskulambi või mõne muu valgusallikaga vaadata väliskuulmekäiku, kas seal on näha rohkeid vaigukogumeid. Täiskasvanutel põhjustab vaik enamasti kuulmise halvenemist või nii-öelda täistunnet kõrvas. Kas ülemäära vaiku võib ka kuulmist kahandada? Ülemäärane kõrvavaik tekitab sagedamini probleeme vanematel inimestel, kelle kõrvas moodustuvad tihedad vaigukorgid põhjustavad kuulmislangust. Väikelastel või täiskasvanutel, kellel on väliskuulmekäik väga kitsas, põhjustab vähenegi vaiguhulk kiire ummistuse. Kuulmise järsk halvenemine võib tekkida ka vee kõrva sattudes – vesi paneb vaigukorgi paisuma ning väikseimgi õhupragu vaigukorgi ja kuulmekäigu seina vahel sulgub. Samal ajal võivad tekkida kõrvakohin ja oma hääle tajumine sulgunud kõrvas. Kuidas liigsest vaigust vabaneda? Kõrvade puhastamiseks piisab pesemisest sügavuseni, kuhu ulatub sõrm. Kui vaigukork tekib korduvalt, tuleb selle põhjust otsida koos arstiga. Kas seda saab ise teha või peab minema arsti juurde? Kuulmekäigu puhastamisel osa vaigust küll eemaldatakse, kuid osa kuhjatakse trummikile ette, mis takistab kõrva isepuhastumist. Kuulmekäiku jäänud vaik kuivab ja tahkestub. See tekitab lumepalliefekti: üha kogunev vaik kuhjub ja lõpuks täidab kuulmekäigu, mille tagumisest osast vaiku ise eemaldada ei saa.

FOTO: WWW.SXC.HU

Kuidas kõrva puhastada, nii et sellele viga ei teeks? Kõige parem on kõrvas võimalikult vähe ise urgitseda ja jätta see töö arstide hooleks.

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Eve Rohtla

Eesti Kõrva-NinaKurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president dr Marek Metsmaa ütleb, et kroonilise keskkõrvapõletikuga hädas olnud inimesed ei tohi vett kõrva lasta, vaid peavad kuulmekäigu puhastamiseks pöörduma kõrva-ninakurguarsti vastuvõtule.

Marek Metsmaa

Mida kindlasti ei tohi kõrva puhastamisel kasutada? Mitte mingil juhul ei tohi kõrva puhastada otsast teravate instrumentidega, nagu kirjaklambrid, juukseklambrid, sukavardad, autovõtmed ja muud sellised käepärased vahendid. Nendega on väga lihtne vigastada kuulmekäigu nahka. Tagajärjeks on põletik, halvemal juhul mädapõletik, aja jooksul võib areneda ekseem. Väga suur oht on trummikile mulgustumine või koguni keskkõrvas paiknevate kuulmeluude vigastamine, mis on suur probleem, sest kuulmeluude ahela rikkumine põhjustab tõsist kuulmise kahjustust. Kas arsti teadmata võib igaüks oma kõrvadele pesupäeva korraldada? Kõrvade pesemine sooja veega on igatpidi normaalne ja vajalik. Kui inimesel on olnud kroonilised keskkõrvapõletikud, mingil muul põhjusel kuulmekile vigastus või kui kuulmekiledesse on paigutatud šundid ehk niinimetatud niidirullid, siis ei tohiks kuulmekäiku vee ega vaiku lahustavate õlidega puhastada. Kuulme-

kile vigastuse või šundi kaudu võib vesi sattuda trummiõõnde ja põhjustada põletikku. Kui esineb kuulmekile kahjustus, siis kõrvu veega puhastada ei tohi, vaid peab pöörduma kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtule, kes siis mikroskoobi kontrolli all vaakumpumba või vaiguaasadega kuulmekäigu ära puhastab. Kui kuulmekile on terve ja kõrvas rohke vaik, võiks paari päeva jooksul enne arsti juurde pöördumist kõrva tilgutada vaiku lahustavaid õlisid. Neid saab apteegis käsimüügist ja sobivad kasutada nii lastel kui täiskasvanutel. Nende tilgutamine ei põhjusta valu ega ärritust ja eesmärk on vaigu muutmine pehmemaks. Siis on vaigu välja loputamine kõrvast palju lihtsam. Milleks kasutatakse apteegis müüdavaid kõrvaküünlaid? Need on käsimüügis olevad tooted, mille kasutamine põhineb rahvameditsiinil. Mul ei ole nende kohta piisavat tõenduspõhist teavet. Kas vaiku täis kõrvad võivad ka valu teha? Kui on tekkinud kuulmekäiku täitev vaigukork või vaigutükk on läinud vastu kuulmekilet, siis see põhjustab märkimisväärset valu. Samuti võib vaikummistusele >> lk 16


tervis

Jaanuar 2014 16

KÕRVA EHITUS Tasakaaluelundid

Vasar Alasi Jalus

Kuulmisnärv Tigu

lisanduda väliskuulmekäigu põletik, mis tekitab väga tugeva kuulmekäigu turse, valu ja mädaerituse, ning siis on vaigu eemaldamine juba suur väljakutse ka kõrva-nina-kurguarstile. Kuidas aru saada, et kõrva on tekkinud vaigukork? Kõrv on lukus, on tekkinud kuulmislangus. Kui vaik on ainult ühes kõrvas, võib tekkida ka ühepoolne kuulmise langus. Kas vaikummistust saab ennetada? Vaik on normaalne kehaeritus ja seda vältida ei saa. Piisab tavalisest kõrvade pesemisest. Kellel on probleeme vaiguga, võiks regulaarselt tarvitada kõrvavaiku lõhustavaid lahuseid, neil on nii kuulmekäiku desinfitseeriv kui vaiku vedeldav toime. See on eriti oluline tolmuses keskkonnas töötavate inimeste jaoks.

Kuulmekile

Tasakaalunärv

Kuulmekanal

VÄLISKÕRV

KESKKÕRV

SISEKÕRV

Illustratsioon: shutterstock.com

Kas peaks kõrvu ette valmistama näiteks enne lennusõitu, ujumist, sukeldumist või spaakülastust? Enne pikka lennusõitu, puhkusereisi või sukeldumist oleks mõistlik käia perearsti vastuvõtul, kes vaatab kuulmekäigud üle ja vajadusel puhastab vaigu. Samuti saab kontrolli käigus veenduda, et kuulmekile on terve, siis on reisiaegsete halbade üllatuste risk väike.

Kõrv võib lukku minna lennureisil, kui õhurõhk lennuki tõusmisel langeb ja laskumisel tõuseb. Rõhk muutub vähesel määral ja lühiaegselt, kuid see annab endast kohe märku: inimene tajub survetunnet kõrvades. Juhul kui kaasneb nohu, siis kuulmetõri ei tasakaalusta rõhku keskkõrvas ning valu võib olla märkimisväärne ja lõppeda kuulmekile purunemisega. Kõrvade lukkuminekut hoiab ära haigutamine või neelatamine, samuti võib suu sulgeda, nina kinni pigistada ja siis õhku ninasse suruda, karamellkompvekki lutsida või närimiskummi nätsutada. Kõrvad võivad lukku minna ka plahvatuse mõjul. Tugev lööklaine põhjustab kõrvas valu, müra, undamist, mõnikord ka peapööritust. Kui vigastus piirdub keskkõrvaga, siis halveneb madalate helide, sisekõrva kahjustumisel ka kõrgemate helide kuulmine. Märgates kuulmise muutumist, peab tingimata kõrvaarstiga nõu pidama. Kas kõrvu peab puhastama juba varajasest lapsepõlvest või puhastavad kõrvad ennast ise? Kui vaik on piisavalt viskoosne, siis kõrvad hooldust ei vaja, kõrvad puhastuvad väga edukalt ise. Kõrvad ei vaja asjatut ärritamist.

PATSIENDI LUGU Lembitu kuulmislangus saabus märkamatult ning raske on tagantjärele hinnata, millal kuulmine halvenes. Nii lapse kui täiskasvanuna põdes mees sageli kõrvapõletikku, mis algas nohust. Ühel hetkel avastas ta, et ei kuule enam käekella tiksumist. Iga väike kõrvapõletik võttis ära osa kuulmisest. Ta tunnistab, et küllap käitus ka ise hoolimatult, käies külmal ajal palja peaga ja sallita. Arsti juurde läks ta oma kuulmismurega alles hilises täiskasvanueas ja sai teada, et tema kuulmine vastab 60aastase inimese normaalsele tasemele. Aga selle vanuseni oli veel tükk maad minna. Doktor Marek Metsmaa otsis Lembitu vea põhjust ning lähenes lahenduskeskselt. Ta soovitas mehel teha ninakoopa vaheseina ja kurgumandlite operatsiooni, et edaspidi ära hoida põletikke, ning aitas lahendada kogu probleemide jada, millega polnud varem tegeldud. Kuulmisaparaadi kasuks otsustas Lembit nelja aasta eest. Selleks ajaks oli tegelikult juba välja kujunenud oskus mõista teiste juttu ka suu pealt. Tänapäeva kuulmisaparaadid on tema sõnul juba head või isegi väga head. Aparaati soetades oli esialgu ta suurim unistus taas linnulaulu kuulata. Kuigi seda praegune aparaat veel ei võimalda, usub mees, et võib-olla suudab seda mõni järgnev aparaat. Kuuldeaparaadita kuuleb Lembit juttu, kuid osa häälikuid võib sellest jutust kaduma minna. Lembitu kuulmine koos mõlemas kõrvas oleva aparaadiga on sama hea nagu neil, kel kuulmislangust pole. Kuuldeaparaat ei takista isegi kõrvaklappide kasutamist ega telefoniga rääkimist. Kui telefon on kõrva ääres,

reguleerib aparaat end ise vaiksemaks. Segadus tekib siis, kui ruumis räägib korraga mitu inimest ja lisaks on seal veel taustahääled. Siis võib juhtuda, et ta kuuleb, kuid ei suuda eristada paljude kõnelejate seast üksiku rääkija kõnet. Sosinat ta ei kuule ning sosistaja suu pealt samal ajal infot ka lugeda ei saa. Vabal päeval annab ta kõrvadele aparaatidest puhkust ja siis pole midagi paremat tundest, mida tekitab töökojas mõne masina või mootori kallal nokitsemine. Kui inimene saab esimese kuuldeaparaadi, siis sellega harjuda on Lembitu meelest üsna kohutav, sest aparaat täidab vaikusega harjunud kõrvad uuesti harjumatute helidega. Aparaadi kasutaja seisukohast on parem, kui enne isikliku kuuldeaparaadi soetamist, saab seda laenutada ja erinevaid mudeleid proovida. Ühe aparaadi kestvuseks loetakse neli aastat, seejärel võib abivajaja seda soodustingimustel uuesti taotleda, kuid vajadus osi vahetada võib tekkida juba varem. Lembit on seda teinud paar korda aastas. Alati peavad kaasas olema patareid, sest neid peab vahetama kord nädalas. See lihtne protsess võtab minuti ning on jõukohane nii lapsele kui vanemale inimesele. Kuulmisaparaati oleks mõistlik suhtuda nagu igasse teise abivahendisse. Nagu prillid, mille kasutamisega oleme väga harjunud, annab ka kuuldeaparaat võimaluse oma võimeid paremini kasutada. Igal juhul on parem kuulda, kui mitte kuulda, teab Lembit kindlalt. Patsiendiloo pani kirja Annika Poldre.

REKLAAM

Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning just seepärast on oluline oma veresuhkru taset pidevalt kontrollida. Mõõtes ise oma veresuhkru taset Accu-Cheki glükomeetriga, võid ennetada salakavala diabeedi tüsistusi.

Ostes korraga kolm karpi Accu-Chek Active või Accu-Chek Performa testribasid, saate lisaks 1 karbi tasuta. Uuri kampaania kohta lähimast apteegist ning küsi glükomeetrit perearstilt, apteekrilt või AS Surgitechi kontorist. Kampaania kestab kuni 28.02.14. Täpsem info diabeedi ja kampaania kohta www.veresuhkur.eu või telefonil 646 0660. AS Surgitech, Pärnu mnt 148, Tallinn.

Accu-Cheki kasutamine on lihtne ja usaldusväärne.

Meie tervis on meie endi kätes!


17 Jaanuar 2014

Kõrvavaik segab kuuldeaparaadi tööd Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

Dr Marek Metsmaa, kui suurt hoolt vajab kuuldeaparaat? Kuuldeaparaadid on tehtud suhteliselt hooldusvabad, tähtis on vältida protsessori veekahjustusi ja kuulari ummistumist vaiguga. Kas kuuldeaparaati tuleb puhastada iga päev? Kuidas täpselt? Kuuldeaparaadi igapäevane hooldus eeldab pärast kõrvast äravõtmist vajadusel kuivatamist, patarei kaas tuleks avada, et vältida selle asjatut tühjenemist. Tasub heita pilk peale kuulari osale ja kui see on vaigune, siis puhastada. Kui on tavaline silikoonist individuaalotsak, võib seda puhastada sooja veega. Ei tohi kasutada alkoholi baasil puhastusaineid, need teevad silikooni rabedaks. Milliseid vahendeid kasutada kuuldeaparaadi hooldamiseks? Saadaval on kuivatustabletid ja otsakute pesemiseks mõeldud puhastustabletid, mis on ka bakteri- ja seenevastase toimega. Aparaadi väliseks puhastamiseks, eriti kui inimene viibib tolmuses või muus saastavas keskkonnas, sobib sama sarja harjakesega pulverisaator. Selleks, et otsaku torust kondensvett väljutada, on saadaval väike balloonike. Kui patsiendil on rohke vaigueritus, ekseem või veel hullem, krooniline keskkõrvapõletik, siis peab otsakut pidevalt jälgima, sest kapillaarjõud viivad eritise isegi kõrvatagusel aparaadil läbi otsaku aparaadi elektroonikani ja siis on remont vältimatu. Kuivatustablette soovitame kasutada eriti neil kuuldeaparaadi kandjatel, kes palju higistavad või niiskes keskkonnas töötavad. Iseasi on kohleaarimplantaadi kasutajatega. Kui tavaline kuuldeaparaat võimendab helisid ja aitab seeläbi vaegkuuljal paremini kuulda, siis sisekõrvaehk kohleaarimplantaat muundab helisignaalid elektrilisteks impulssideks, mis mõjutavad otse närvikiudusid. See on ainus aparaat maailmas, mis on suudetud funktsionaalselt ühendada närviga. Kohleaarimplantaadi kasutajatel on soovitatav protsessorit kuivatada igal ööl spetsiaalses kuivatusahjus. Kuuldeaparaadi kasutajad võiksid piirduda hermeetilise topsikuga, kuhu ööseks kuuldeaparaat ja kuivatustablett asetada. Kuivatustableti tööiga on küllalt pikk, selle lõppedes muudab kuivatustablett värvi. Kas kuuldeaparaadi võib ise tükkideks võtta ja selle sisu ära puhastada või peab selle tehniku kätte viima? Puudub igasugune vajadus kuuldeaparaati ati tükkideks lammutada. Juhul kui midagi ei tööta, tuleb aparaat viia sinna, kust see osteti. Seal selgub, kas aparaat vajab

puhastamist või mingi vea ilmnemisel remonti. Kus kuuldeaparaate parandatakse ja hooldatakse? Et aparaatide müügiga tegelevad paljud tervishoiuasutused ja erafirmad, siis kõige targem on viia oma kuuldeaparaat sinna, kust see osteti. Kuuldeaparaatide garantiiremont ja hooldus sõltuvad tootjast. Kui palju remont maksab? Garantiihooldus on tasuta. Edaspidine remonditasu sõltub veast ja sellest, kui palju tuleb detaile vahetada. Kõige sagedamini puruneb patarei kaas, selle vahetamine maksab 5–10 eurot. Millega peaks kalli kuuldeaparaadi puhul arvestama, et see kauem kvaliteetselt töötaks? Millised on kahjulikud mõjud kuuldeaparaadile? Põhiline, mida vältida tuleks, on aparaadi veekahjustus. Kui aparaat on vette kukkunud, siis tuleb kohe pärast veest välja võtmist eemaldada patarei, aparaat kuivatada ja viia hooldusesse. Kuidas mõjutab kuuldeaparaadi tööd kõrvavaik? Kõrvavaik takistab oluliselt kuuldeaparaadi tööd. Vaik võib ummistada nii kuulmekäigu kui kuuldeaparaadi kuulmekäiku mineva osa. See halvendab kuuldavust ja kõnest arusaadavust. Seetõttu on kuuldeaparaadi kasutajatel mõistlik käia ükskaks korda aastas kõrvaarsti vastuvõtul. Seal saab üle vaadata nii kuulmekäigu seisukorra kui kuuldeaparaadi. Uued kuuldeaparaadid on programmeeritavad, seetõttu on aeg-ajalt mõistlik kuulmist kontrollida ja kuulmisteravuse muutuse järgi ka kuuldeaparaadi seadeid muuta. aparaad pataKui keeruline on kuuldeaparaadi reide vahetamine? Kas seda saab ise teha? al aparaadil on kindSee on imelihtne. Igal lat tüüpi patareid, mis täpselt sobivad patareipesasse. Patareisid tareisid ei ole võimalik asetada valepidi. Samuti ei saa kasutada dus patareisid – need lihtsobimatus mõõdus atareipesasse ja siis ei saa salt ei mahu patareipesasse eda. ka kaant sulgeda. ktroonikaseadmeid, mis kuulKas on elektroonikaseadmeid, ati mõjutavad? deaparaati aparaadiga ei ole mõistlik viibida Kuuldeaparaadiga tugeva magnetväljaga piirkonnas, näiteks nettomograafis. magnettomograafis.

Kuuldeaparaadiga ei ole mõistlik viibida tugeva magnetväljaga piirkonnas, näiteks magnettomograafis.

DR MAREK METSMAA, kõrva-nina-kurguarst


Pearinglus rabab jalust

Jaanuar 2014 18

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

tervis


tervis

19 Jaanuar 2014

Tuba käib ringi ja paha on olla, maapind kõigub ja tekib minestustunne. Kõik see, mida oleme harjunud kirjeldama tasakaaluhäiretena, on tegelikult pearinglus ehk -pööritus. Tasakaaluhäired on enamasti seotud hoopis ebakindlusega kõndimisel.

Birgit Itse birgit.itse@ajaleht.ee

M

arika (62) on tegus naisterahvas. Käib tööl ja rahvatantsuringis. Paar suve tagasi, kui pestud kardinaid pea kuklas üles riputas, hakkas tal halb. Varem oli tal pearinglust ette tulnud harva, ikka siis, kui unustas oma madalavõitu vererõhu ja liiga järsku pärast kummardamist püsti tõusis. Sel korral aga oli kõik teisiti. „Pilt sõna otseses mõttes õõtsus kiiresti edasi-tagasi,” kirjeldab ta. Abikaasa viis naise erakorralise meditsiini osakonda. Mõlema jaoks oli ootamatu, et naisel tuli kümneks päevaks haiglasse jääda. Järgnes nädalatepikkune kodune ravi, mil naine peaaegu üldse voodist ei tõusnud. Pearinglus andis järele väga visalt. „Püsti tõusta ei saanud, pähe lõi tohutu valu ja mõne minutiga kaasnes oksendamine,” meenutab ta. Täpset põhjust ei osatud Marikale öelda, kuid arsti hinnangul põhjustas seisundi pea järsk kuklasse heitmine. „See oli närvid kuskilt kokku pigistanud ja siis sisekõrvas olevad andurid teatasid ajule, et vedelik on tõusnud liiga kõrgele, kuigi tegelikult ei olnud nii,” vahendab ta arsti sõnu. Nüüd on Marika pea kuklasse ajamisega ettevaatlikum. Kui töö juures on vaja

kõrgelt riiulilt asju võtta, palub ta nooremate töökaaslaste abi. Kardinaid laseb alla võtta ja üles panna lapsel. Tugeva madalrõhkkonna korral püüab ta olukorda veelgi rahulikumalt võtta – väldib järske liigutusi ning kui võimalik, siis kodust kaugemale ei lähe. Marika teab, mis tema peapöörituse põhjus on, kuid Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja akadeemik ja neurokirurg Toomas Asser ütleb, et alati ei oska ka arstid kohe öelda, millega on tegemist: kas tasakaaluhäire, peapöörituse või nende kombinatsiooniga. „Pearinglus on sümptom, mis võib esineda väga paljude haiguste puhul,” põhjendab ta. Peapööritus valmistab muret väga paljudele inimestele. Eesti, USA ja Suurbritannia arstid viitavad, et 65aastastest ja vanemaealistest inimestest kogeb pearinglust kuni kolmandik. Tartu Ülikooli närvikliiniku neuroloog akadeemik Ain-Elmar Kaasik kirjutab 2002. aastal ajakirjas Eesti Arst, et paljud kesk- ja vanemaealised isikud kogevad elus peapööritust ja tasakaaluhäireid. „Mõnikord on need lühiajalised ja ei pälvi seetõttu erilist tähelepanu, teistel juhtudel võib olla tegemist inimese tegevust oluliselt piirava häirega.” USA Mayo ülikooli teadlased kirjutavad kliiniku veebilehel, et peapööritus on väga lai mõiste. Patsiendid kasutavad seda nii minestustunde, kerge joobelaadse seisundi, nõrkustunde või tasakaaluhäirete kirjeldamiseks. Toomas Asser peab oluliseks eristada tasakaaluhäireid peapööritusest. Nagu pea-, kaela- ja nimmevalu on ka peapööritus ja tasakaaluhäired sage vaevus. Üle 65aastastel isikutel on peapööritus ja tasakaaluhäired kukkumise põhjuseks ühel neljandikul juhtudest. Atakkidena avalduv peapööritus ehk vertiigo on kuni 85 protsendil juhtudest tingitud sisekõrva funktsiooni häirest ja 15 protsendil seotud kesknärvisüsteemi kahjustusega. „Peapööritus on subjektiivne aisting, mille kestel inimene tajub tegelikkuses mitteesinevat pöörlemist, kõikumist või õõtsumist. Ümbritsev keskkond tundub pöörlevat või on ebakindlus inimese peas sees,” kirjeldab ta. See tähendab, et inimene tunneb, justkui tema pea või esemed „ujuvad” silme ees. Meie liigutuste sujuva koordinatsiooni ja keha tasakaalu tagavad signaalid lähtuvad sisekõrva poolringkanalitelt ehk vestibulaarsüsteemist, silmadelt, kehatüve ja

FAKTE • Uuringud on näidanud, et võrreldes 25 eluaastaga on 75aastase terve inimese käte vibratsioonitundlikkus vähenenud ligikaudu 40 protsenti, jalgades koguni 60 protsenti. Allikas: Eesti Arst, 2002

• USAs tehtud uuringute andmeil esinevad peapööritus- ja tasakaaluhäired 40 protsendil üle 40aastastest inimestest. • Veerandil juhtudest on peapööritus ja tasakaaluhäired üle 65aastaste isikute kukkumise põhjuseks. • Vestibulaarne migreen esineb 1 protsendil rahvastikust, 10 protsendil peapööritusega patsientidest ja 9 protsendil isikutest, kel on migreeni kliiniline pilt. Allikas: Med24.ee

• Pearinglus on sage esmatasandi arstiabi poole pöördumise põhjus, eriti 65aastaste ja vanemate patsientide seas. • Pearinglust kogeb 20–30 protsenti elanikkonnast. Allikas: Patient.co.uk

jäsemete lihastelt ning need töödeldakse ajutüve vestibulaarsetes tuumades, väikeajus ja suuraju koores. Suuraju koor juhib meie motoorset tegevust aga perifeersete närvide ja lihaste vahendusel. Mistahes häire selles ahelas võib ilmneda tasakaaluhäirena. Tasakaaluhäire võib olla vaid inimesele endale tajutav aisting või sageli ka objektiivselt avalduv nähtus, mis raskema väljendatuse korral häirib oluliselt kõnnakut ja liigutuste täpsust, ilmnevad tuikumine, vajadus toetuda ning inimene võib ka kukkuda. Neurokirurgia professor lisab, et tasakaaluhäire võib olla tingitud pearinglusest, aga see võib tekkida ka lihasnõrkusest või millestki muust. Kui inimese tasakaal on häiritud, siis sellega ei tarvitse kaasneda pearinglust. „Tasakaaluhäired võivad, aga ei pruugi olla seotud pearinglusega ning vastupidi,” võtab ta teema kokku. Mayo ülikooli arstid toovad välja viis sagedasemat tasakaaluhäirete põhjust. Sisekõrvaprobleemidele viitab nende hinnangu järgi see, kui tasakaalu on raskem säilitada pimedas. Mõnikord on aga probleemi põhjuseks meeleelundite häired nagu halvenev nägemine ja jalanärvide kahjustused, samuti liigeste ja lihaste probleemid nagu lihasnõrkus ja osteoartriit ehk liigesekulumus kandvates liigestes. Lisaks neuroloogilised probleemid, nagu näiteks Toomas Asseri mainitud Parkinsoni tõbi, ning ravimid. Tasakaalukaotust võivad esile kutsuda rahustid ja uinutid.

Teadmatus tekitab hirmu Millal on pearinglus tõsine ja millal tuleb seda ignoreerida või vähemalt püüda mitte üle muretseda? Toomas Asser soovitab mõelda, kui tihti ja pikalt pearinglus kestab. „Kui inimene on tundnud ennast varem tervena, kuid tal tekib kümneid minuteid kestev äge pearinglus, minestustunne ja/või kukkumine, võiks juba pöörduda arsti juurde,” ütleb ta. Samuti siis, kui esimene ja kergekujuline peapööritus jääb püsima või ägeneb igapäevaseks elu segavaks seisundiks, võiks perearst teha üldise vereanalüüsi, mis näitab ära veresuhkru ja hemoglobiini taseme. Asser mõistab, et sõltumata sellest, kas pea pööritab esimest või mitmendat korda, võib see inimest ehmatada ja tekitada hirmu. Sageli on selle taga teadmatus. Ta nõustub, et sellist õigustatud hirmu võivad kogeda ka tööealised inimesed, kes >> lk 20


tervis

Jaanuar 2014 20

FOTO: MARGUS ANSU/POSTIMEES

end üldiselt tervena tunnevad, kuid ühel hetkel avastavad end pärast pearinglust põrandalt. „Mõnikord võib lühiajalistest hoogudest välja kujuneda ka midagi haiguslikku, kus need peapööritused jäävad kestma tundideks. Siis on kindlasti vaja arsti juurde minna,” täpsustab ta. Eriti, kui kaasub korduv iiveldustunne või oksendamine. Kui aga tegemist on korduva ja minutitega mööduva peapööritusega, mis mingit tuntavat jälge ei jäta, ei oska Asseri ütlust mööda ka arstid suure tõenäosusega sellele põhjust leida. „Sellisel juhul võiks seda ignoreerida,” märgib ta. „Umbes kolmandik inimestest vanuses 65 kogeb aegajalt pearinglust või perioodilist asendimuutusest tingitud ebakindlust kõndimisel. See pole ohtlik ega haiguse tunnus, vaid eaga kaasnev muutus,” rahustab ta. Ain-Elmar Kaasiku artiklist saab lugeda, et ka „terve” vananemine on seotud peaajus neuronite arvu vähenemisega, mis leiab aset peamiselt suuraju poolkerades. Asser nendib, et elu jooksul põhjustavad kuulmishäireid muutused kesk- ja sisekõrvas, kuulmisnärvis ning peaaju kuulmiskeskuses. Vananedes nõrgeneb kuulmine esmalt kõrgete ning siis keskmise kõrgusega helide kuulmisteravuse osas. Kuulmeluukeste liikuvuse vähenemine (otoskleroos) keskkõrvas võib eakatel põhjustada pideva kohina, sahina, vile ning seejärel nõrgeneb oluliselt kuulmine. Kui kuulmine muutub nõrgemaks, võib sellega kaasneda pearingluse kiirem tajumine. Neurokirurg kinnitab, et kuulmisteravust ei ole võimalik parandada ravimite abil, kuid selle taustal tajutavat pearinglust saavad inimesed ka ise vähendada, tehes lihtsaid harjutusi. „Need treenivad sisekõrva poolringkanaleid ja leevendavad vaevusi,” täpsustab ta. Neid, kes on teadlikud oma sisekõrva tundlikkusest, julgustab ta harjutusi kuulmiskeskustest küsima. Tasakaaluhäirete välisteks põhjusteks

võivad olla ebasobivad jalatsid, valgustamata ümbrus, libedad või ebaühtlased pinnad, sobimatu mööbel, kuid ka nägemise halvenemine, bifokaalsed prillid, liigeste haigused jm. Närvikliiniku juhataja lisab, et vananedes sõltume üha rohkem ka kõrvalistest põhjustest, nagu näiteks öösel täitunud põis. „Ka täitunud põis võib esile kutsuda vererõhu järsu languse, kui inimene tõuseb, et põit tühjendama minna,” sõnab ta. „Sellega peab arvestama ja tuleb end jälgida.” Neurokirurg selgitab, et oma seisundi teadmine võimaldab seda juhtida ja korraldada oma elu nii, et see kõige vähem häiriks. Kehtib ka vana tõde – järskude liigutuste vältimine. Enne mõelda, alles siis tõusta istuli ja püsti. Et keha ja veresoonkond jõuaks kohaneda. Asser ja Kaasik on ühte meelt selles osas, et suurt osa pearingluse üle kaebavaid patsiente suudavad nõustada ja ravida perearstid. „Eriarstlikul tasandil tegelevad nende haigetega paljudes maades otoloogid ehk kõrvaarstid. Eestis on neuroloogid selles valdkonnas piisavalt koolitatud nii patsiendi kliinilise uurimise kui piltdiagnostika meetodite rakendamise osas,” kinnitab Kaasik oma artiklis.

Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja akadeemik ja neurokirurg Toomas Asser selgitab, et umbes kolmandik inimestest vanuses 65 kogeb aegajalt pearinglust või perioodilist asendimuutusest tingitud ebakindlust kõndimisel. „See pole ohtlik ega haiguse tunnus, vaid eaga kaasnev muutus,” rahustab ta.

lähtuva probleemiga. „Kutsume seda vestibulopaatiaks ehk vestibulaarorganist lähtuvaks ajutiseks enesetunde muutuseks. Kõigil ülejäänud juhtudel, mida on väga vähe, lisandub pearinglusele ka midagi muud,” täpsustab ta ja lisab, et ajuverevarustusele viitavad sümptomid nagu topeltnägemine, neelamis- või kõnehäire. Kui inimene tunneb laevalt, lennukilt või bussilt maha astudes maapinna kõikumist, on doktor Toomas Asseri sõnutsi tõenäoliselt tegemist siiski kõrva ja silmade koostöö häirega. „Inimene tunneb seda pearinglusena. See ei ole ohtlik ning arsti juurde pöörduma sellisel juhul ei pea,” selgitab ta. Pigem vastupidi, selline kõikumine on suisa normaalne nähtus. „Liikuvate objektide kiire jälgimine tekitab enamikul inimestel peas ebameeldivaid tundeid,” rahustab ta. See, miks mõne inimese jaoks on välistatud auto või bussi tagaistmel sõitmine, sest kurvides hakkab pea ringi käima, on akadeemik Toomas Asseri väitel seotud inimese vestibulaarsüsteemi individuaalse tundlikkusega. „Mõni tajub heli kõvemini, mõnel on nägemisimpulss erksam kui teisel, antud juhul on tegemist sisekõrva suurema tundlikkusega,” selgitab ta. Seda haiguseks lugeda ei saa, see on inimese eripära. Kuigi tasakaalu ja koordinatsiooni saab teatud määral arendada, on meie vestibulaarsüsteem kaasasündinud iseärasuste tõttu erineva kohastumisvõimega. 40 protsendil naistest ja 20 protsendil meestest on kalduvus vestibulaarhäiretele. Seetõttu taluvad nad erinevaid vestibulaarseid koormusi halvasti ning neil võivad kergesti kujuneda nn kõrgusvertiigo ja „transpordihaigus”. USA Mayo ülikooli teadlased iseloomustavad pearinglust kui ekslikku tunnet liikumisest või pöörlemisest, joobelaadset või minestustunnet, tasakaaluhäireid ja -kaotust ning tundeid, justkui oleks jalge all õõtsuv või hõljuv pinnas, samuti raskustunnet peas. Nad selgitavad, et selliseid sümptome võivad esile kutsuda paljud terviseprobleemid. Mõningatel juhtudel on nendeks ajju jõudvad signaalid silmadest, tundlikkusnärvidest ja sisekõrvast. Mis täpselt peapöörituse põhjustab, sõltub ka sellest, millised asendid või tegevused selle seisundi esile kutsuvad. Samuti on olulised tunde kestus ja kaasuvad sümptomid. Mayo ülikooli teadlaste kokkuvõtte kohaselt tekib peapööritusena

Põhjuseid on palju Peapööritus on täiskasvanutel üks peamisi arsti juurde pöördumise põhjusi. Kuigi selline seisund takistab igapäevatoimetusi ja muudab nii mõnegi neist võimatuks, on peapööritus harva mõne tõsise, eluohtliku haiguse sümptom. Sageli osutub peapööritus ehk subjektiivne tunne, et sina või su ümbrus keerleb, healoomuliseks asendipeapöörituseks ehk vertiigoks. Toomas Asseri sõnul küsivad inimesed väga tihti, kas pearinglus viitab aju verevarustuse häirele. Ta rõhutab, et enamasti ehk vähemalt 90 protsendil juhtumitest, kui inimese ainsaks vaevuseks on pearinglusega kaasnev, kuid kiiresti mööduv ebamugavustunne, on tegemist sisekõrvast

Pärnus Mai Perearstikeskuses 23.01, 20.02, 20.03, 24.04, 22.05 Hiiumaal Hiiumaa Haigla polikliinikus 29.01 Viljandis Viljandi Haiglas 17.01, 14.02, 14.03, 11.04, 16.05, 13.06


tervis

21 Jaanuar 2014

väljenduv healoomuline asenditalumatus ehk vertiigo siis, kui sisekõrva tasakaaluelund ei jõua piisavalt kiiresti kohaneda järsu või ajutise asendimuutusega. Oluline on just pea asendi muutus. Sageli on istudes ja liikudes enesetunne halvem. Mõnikord kaasnevad iiveldus, oksendamine ja tasakaaluhäired. USA arstid rahustavad, et tavaliselt ei kesta selline hoog kaua ja enamasti harjub keha mõne nädala jooksul seisundiga, mis peapööritust esile kutsub. Vertiigo ehk peapöörituse sagedasemate põhjustena toovad nad välja pea asendi järsu muutuse, sisekõrva põletiku, Meniere'i haiguse ja vestibulaarse migreeni ehk seisundi, kus vertiigo on otseselt esile kutsutud migreenist. Akadeemik Ain-Elmar Kaasik kirjutab, et mõnikord põhjustavad vestibulaarseid häireid varasemad peaaju haigused ja vigastused. Nii USA, Suurbritannia kui Eesti neuroloogid kinnitavad, et pearinglus on harva sümptomiks tõsisele neuroloogilisele probleemile nagu insult, ajukasvaja või multiskleroos. Tavaliselt kaasnevad sellisel juhul ka topeltnägemine,

Alati ei oska ka arstid kohe öelda, millega on tegemist: kas tasakaaluhäire, peapöörituse või nende kombinatsiooniga.

TOOMAS ASSER, Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja akadeemik ja neurokirurg

>> lk 22

Microlife uued

PEARINGLUSE PÕHJUSED 1. Südame-veresoonkonnahaigused (kõrgvererõhutõbi, südamerütmihäired, veresoonte haigused jne). 2. Neuroloogilised (peatraumajärgsed, epilepsia, multiskleroos, Parkinsoni tõbi, dementsus, ajukasvajad, lihashaigused, lülisambamuutused jne). 3. Otoloogilised (Meniere’i haigus, vertiigo, vestibulaarne neuriit, vestibulaarne migreen, sisekõrvapõletik, otoskleroos, keskkõrvatrauma, operatsioonijärgne seisund, kasvaja jne). 4. Ainevahetuslikud (madal veresuhkur, neerupealise puudulikkus, kilpnäärme alatalitus). 5. Hematoloogilised (aneemia, vere hüperviskoossus). 6. Psühholoogilised (ärevus, foobiad, paanikahood, ülehingamine). 7. Mitmesugused (viiruslikud haigused, migreen). 8. Nakkushaigused (akuutsed bakteriaalsed põletikud, puukborrelioos, HI-viirus). 9. Okulaarsed (nägemise halvenemine). 10. Mitme meele pööritussündroom: väheneb korraga mitme meele panus ehk nägemise langus, sisekõrva häired, närvitundlikkuse vähenemine jne. 11. Autoimmuunsed püsivad koehaigused (reumatoidartriit, luupus). 12. Mõnuainete mürgistus (alkohol, uimastid, vingugaas, alkoholism). 13. Ravimid (vererõhku alandavate ravimite, antidepressantide, aminoglükosiide sisaldavate antibiootikumide, südamerütmi korrigeerivate ravimite kõrvaltoimed).

VERERÕHUAPARAADID on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

BP A2 Basic

Allikas: Dr Colin Tidy, Patient.co.uk.

• Ärevushäired. Paanikahood ja kartus kodust lahkuda, suured ja avarad ruumid võivad samuti pea ringi käima panna. Mõnikord võib just ärevushäire olla põhjus, mis laseb pearinglusel püsida ka pärast seda, kui sisekõrv on asendimuutusega seonduva probleemi lahendanud. • Rauavaegus. Sel juhul kaasnevad väsimus, nõrkus ja naha kahvatus. • Madal veresuhkur. Selline seisund võib tekkida insuliini kasutavate diabeetikutega. Kaasnevad sümptomid võivad olla higistamine ja segasustunne. • Kõrvaviirused. Kui haigus möödub, kaob ka pearinglus. • Ülekuumenemine ja vedelikupuudus. Kui kuuma ilmaga liiga aktiivselt liigutada ja samal ajal tarvitada ebapiisavas koguses vedelikku, võib pearingluse põhjuseks olla ülekuumenemine või vedelikupuudus. Eriti ettevaatlikud peavad olema südamehaiged. Otsi puhkamiseks jahe koht ja joo (mineraal)vett või spordijooke. • Krooniline peapööritus. See on kliiniline seisund, mille tunnuseks on püsiv seletamatu pearinglus, millel puudub selge meditsiiniline selgitus. Seda on enamasti seostatud inimese ülitundlikkusega oma liigutustele. Tavaliselt halveneb enesetunne visuaalselt kirjudes keskkondades (supermarketid), liikuvate objektide (kino), kirjude mustrite või täpsust nõudvate nägemisülesannete korral. • Liigne treening. Liiga suure koormusega treening tekitab sageli ebameeldivat enesetunnet, sh liigset väsimust, peapööritust ja tugevat hingeldamist. Sel juhul tuleks koormust vähendada. Allikas: USA Mayo kliinik

BP A3 Plus

BP A6 PC

Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!


tervis takistatud kõne, näolihaste nõrkus või tuimus, jäsemete koordinatsioonihäired ja rasked tasakaaluhäired. Professor Asser tõdeb, et mõnikord kardavad inimesed kasvajat, kuid seda oleks alust kahtlustada siis, kui pea käib pidevalt ringi. „Enne, kui ütleme, et see pole ohtlik, tuleb kaebuse korral teha mõned uuringud,” märgib ta ja toob välja teisigi, oluliselt haruldasemaid pearingluse põhjusi. Näiteks võivad tasakaaluhäireid ja peapööritust tekitada väikeajuhaigused nagu koe kärbumine ja kahjustumine. Mõnikord on pearinglus põhjustatud hoopis hulginärvide kahjustusest, mida tekitab ka borrelioos, tingides tasakaaluhäireteni viiva lihasnõrkuse. Kaelaradikuliidi, närvipõletike ja puukborrelioosi korral esinevat pearinglust Asser üle ei tähtsustaks. Borrelioosi juhtumite osakaal on lihtsalt väga väike. Kaelavaevuste korral võib pearinglus küll tekkida, kuid neuroloog soovitab meeles pidada, et iga kaelavalu pole veel kaelaradikuliit. „Arstlikult korrektne oleks mõistet radikuliit üldse mitte kasutada. Õige oleks radikulopaatia ehk närvijuureärritus, mis väljendub kindla käevarreva-

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Jaanuar 2014 22

Akadeemik Ain-Elmar Kaasik

PANE TÄHELE! Pöördu perearsti juurde, kui: • pearinglus kestab kümneid minuteid ja seda on ette tulnud juba mitu korda. Eriti, kui kaasneb minestustunne, iiveldus ja/või oksendamine või ebaharilik peavalu. • oled tundnud end varem tervena, kuid kümneid minuteid kestva ägeda pearinglusega kaasneb minestustunne ja/või kukkumine. • pearinglusele järgneb minestus või ajutine teadvusekaotus. • pearinglusega kaasnevad üldine jõuetus, nõrkus, väsimus ning füüsilise koormuse taluvus on oluliselt langenud. • esineb aeg-ajalt südamekloppimishoogusid või tundub, et süda jätab lööke vahele. • seostate pearingluse teket mõne teile määratud ravimi sobimatusega. Kutsu kiirabi või pöördu erakorralise meditsiini osakonda, kui tõsine peapööritus või vertiigo tekib peavigastuse järel, toob kaasa uue, seni kogematut tüüpi tõsise peavalu, kael on väga jäik, nägemine on udune, kuulmine langeb järsult, kõne on takistatud, käsi või käsivars on jõuetu, esinevad teadvuse kaotus, kukkumine või raskused kõndimisel, valu rinnas või järsult langev pulss. Allikad: inimene.ee, mayoclinic.com, Toomas Asser, patient.co.uk

Peapööritust suurendavad faktorid: 1. Vanus. Inimesed, kes on üle 65 aasta, kogevad sagedamini meditsiinilisi seisundeid, mille üheks sümptomiks on pearinglus. Ka võtavad nad sagedamini ravimeid, mille kõrvaltoimeks võib pearinglus olla. 2. Ravimid. Näiteks vererõhku alandavad, rahustava toimega ravimid või uinutid võivad kaasa tuua peapööritust. 3. Varasem peapööritus. Kui oled kord juba sellist olukorda kogenud, on tõenäoline, et seda juhtub ka edaspidi. Peapööritus suurendab riski kukkuda või end vigastada. Autoga sõites või masinatega töötades on risk õnnetuseks suur. Allikas: Healthline.com

Näpunäiteid, kuidas sagedase peapöörituse korral käituda, et riske vähendada: 1. Kui sulle tundub, et püsti tõusmine tekitab joobelaadset seisundit, võta asendi muutmiseks rohkem aega. 2. Et vältida vedelikupuudust, joo rohkelt vedelikke. Kui peapööritust on ette tulnud ka autoga sõitmise ajal, palu, et keegi teine sõidaks, või kasuta ühistransporti. 3. Kui peapööritus tekitab tunde, et võid kukkuda, eemalda kõik, mis võiks libastumist põhjustada. Väldi lahtisi vaipu ja vedelevaid elektrijuhtmeid. Aseta mööbel nii, et kui kukud, ei ohustaks see sind. Kasuta vannis mittelibisevaid matte ja dušikardinaid. 4. Väldi kofeiini, tubaka ja alkoholi liigtarvitamist. See võib sümptomeid võimendada. Suurbritannia patsiendiportaal patient.co.uk

luna,” täpsustab Asser. Kui käevalu pole, ei saa rääkida ka närvijuureärritusest. Enamasti on kael lihtsalt kange, valulik ja võib ragiseda. Kuigi see võib viidata muutustele lülisambas, on enamasti probleem hoopis kaelalihastes, mis ei pea sundasendile vastu. Juhtumid, kus lihaste jäikus põhjustab pearinglust, on Asseri teada harvad. „Kindlasti on see ebamugav, kui kaela liigutada ei saa, aga sellisel puhul on kõige rohkem abi võimlemisest,” nendib ta. Sõltumata vanusest. Sobivaid harjutusi, mis viivad pea ja kaelalihased erinevatesse asenditesse, julgustab ta küsima füsioterapeudilt. „Esimene valik on kindlasti võimlemine ning kui on aega ja raha, võib sinna juurde võtta ka massaaži,” on neurokirurg veendunud. Vananedes võivad välja lüüa teisedki haigused, mis pearinglust esile kutsuvad. Küllalt sage on asendist sõltuv vererõhu langus. See tähendab, et pikaliasendist istukile või istuvast asendist püsti tõustes vererõhk ajutiselt langeb. Võivad tekkida ka väike kuulmislangus ja pearinglus. Samuti tuntakse mõistet vestibulaarne migreen, mil vertiigo on otseselt esile kutsutud migreenist. Migreengi võib vahetult enne peavalu teket välja lüüa pearinglusena. Peapööritust võib tekitada ka ravimite kõrvalmõju. Neid ravimeid on Asseri ütlust mööda omajagu, näiteks neuroleptikumid, rahustid, aspiriin, opiaadid, kuid ka alkohol. Kõige sagedamini kaasneb pearinglus vererõhuravimite algsel tarvitamisel. „Kui doos pole veel selge, sest

pole teada, kui kiiresti ravim mõjub, võib seda üsna tihti ette tulla,” teab ta väita. Ka järsult alanev veresuhkur võib tekitada pearinglust, minestuslaadset tunnet ja lüüa kõrvad justkui lukku. Minestuslaadne seisund võib anda märku ka ajutisest aju verevarustuse häirest. Siiski pole Toomas Asseri kinnitusel põhjust karta, et mõni veresoon oleks päris kinni jäänud või ohtlikult sulgumas. „Minestuslaadne seisund, mille üheks osaks on pearinglus ja kohin kõrvades, viitab langevale vererõhule,” põhjendab ta. Ka siis, kui inimene on harjunud kõrgema vererõhuga ja mingil põhjusel tekib järsk langus, annab see sarnase ebamugavustunde. Mayo ülikooli arstide selgituse kohaselt tekitab järsk ülemise vererõhu langemine tunde, nagu minestaksid või oleksid purjus. Ometi ei kaota inimene teadvust. Mõnikord kaasnevad sellega iiveldus, naha kahvatus ja külmatunne. Selle põhjus võib olla ebaühtlane südametöö vere pumpamisel. See võib tähendada häireid nii südamelihase töös, südamerütmis või verevoolu vähenemist.

Kuidas arsti aidata? Suurbritannia patsiendiportaal patient. co.uk jagab soovitusi, kuidas inimene saab arsti tööle kaasa aidata, et peavalule jälile jõuda. Kindlasti tuleb esmalt püüda määratleda, milline sinu peapööritus on. Kas pöörleb ruum või pöörled ise ruumis? Kas tekib aeg-ajalt tunne, et võid minestada?


tervis

23 Jaanuar 2014

Seejärel tuleks panna kirja kõik terviseprobleemid ja sümptomid, mida oled enda juures märganud. Isegi need, millel ei tundu olevat seost. Ka see, kui oled tundnud end masendununa või sind on hiljuti vaevanud ängistustunne. Mõtle läbi hiljutised sündmused elus (peamised stressiallikad või midagi, mis on suuri muutusi põhjustanud). Pane arsti tarvis kirja ravimid, mida tarvitad. Nii retseptiravimid kui käsimüügipreparaadid, vitamiinid ja toidulisandid. Üles tasuks kirjutada küsimused, millele tahad arstilt vastust saada. Mis on peapöörituse kõige tõenäolisem põhjus? Kas see on ajutine või püsiv? Kas lahendust on võimalik leida ka ravimiteta? Kuidas tegutseda mitme terviseprobleemi korral? Tohtrilt tasuks küsida ka piirangute kohta toitumises ja igapäevategevuses. Samuti teatmikke või infolehti veebis ja paberil, kust leida lisateavet oma seisundi kohta. Kõige selle kõrval tuleks olla omakorda valmis vastama arsti küsimustele. Kas peapööritus on pidev või katkendlik ja juhuslik? Kui see on hootine, siis kui pikalt hood kestavad? Kui sagedased on hood? Millised tegevused nendele hoogudele eelnevad? Kas ruum pöörleb või tekib endal liikumise tunne? Kas tekib ka joobe- või minestuslaadne tunne? Kas esineb tasakaalukaotust, tinnitust või kuulmisraskust? Kas nägemine on selge või hägune? Kas pea liigutamine muudab pöörituse hullemaks? Millised ravimeid võtate?

HARJUTUSED PEARINGLUSE VÄHENDAMISEKS Pearinglus kaob või väheneb umbes kahe kuuga. Et harjutustest oleks kasu, tuleb neid teha lahtiste silmadega. Tee iga harjutust kiiresti viis korda järjest ja oota, kuni ebameeldiv tunne kaob. Tee harjutusi kaks korda päevas, näiteks hommikul ja õhtul. Harjutuste abil üritatakse esile kutsuda pearinglust, et aju saaks sellega kohaneda. VOODIS ILMA PADJATA 1) Istu sirge seljaga, jalad voodi peal, vaade suunatud enda ette. Heida kiiresti selili. Ja mitte selili-püstiselili-püsti, nagu teeks kõhulihaste harjutusi, vaid järsk liigutus ja siis ootad veidi rahulikult. Viis korda. 2) Lama selili voodis, vaade suunatud üles. Keera kiiresti vasakule küljele. 3) Lama vasakul küljel, vaade suunatud ette. Keera kiiresti paremale küljele. 4) Lama voodis paremal küljel, vaade suunatud ette. Keera kiiresti selili. 5) Lama voodis selili, vaade suunatud üles. Tõuse kiiresti istuma. VOODIS KOOS PADJAGA 6) Istu sirge seljaga, jalad voodi peal, vaade suunatud ette. Lasku kiiresti selili ja samal ajal keera pead vasakule. Tõuse kiiresti istesse tagasi. 7) Istu sirge seljaga, jalad voodi peal, vaade suunatud ette. Lasku kiiresti selili ja samal ajal keera pead paremale. Tõuse kiiresti istesse tagasi. 8) Istu sirge seljaga, jalad voodi peal, vaade suunatud ette. Lasku kiiresti selili ja tõuse kiiresti istesse tagasi. SEISTES 9) Seisa sirge seljaga, vaade suunatud ette. Pööra üks kord vastupäeva (vasakule) vasaku kanna peal ringi.

KANNABALSAM

10) Seisa sirge seljaga, vaade suunatud ette. Pööra üks kord päripäeva (paremale) parema kanna peal ringi. ISTUDES 11) Istu toolil ja kummardu ettepoole, vaade suunatud põrandale. Siruta kiiresti ülakeha ja pööra samal ajal pea vasakule. 12) Istu toolil ja kummardu ettepoole, vaade suunatud põrandale. Siruta kiiresti ülakeha ja pööra samal ajal pea paremale. 13) Istu sirge seljaga ja keera pead kiiresti kolm korda paremale. 14) Istu sirge seljaga ja keera pead kiiresti kolm korda vasakule. 15) Istu toolil ja kummardu ettepoole, vaade suunatud maha. Siruta kiiresti ülakeha algasendisse. 16) Istu toolil ja nooguta kiiresti kolm korda. Allikas: Solvay Pharmaceuticals GmbH Eesti filiaali infovoldik

Helle (60) lugu Olin selline, kel iga väiksem liikumine tekitas tahtmise kuskilt kinni haarata. Auto tagaistmel sõitmine ei tulnud kõne allagi. Maailm liikus silme ees nii kiiresti, et hakkas lausa halb. Ma poleks iial uskunud, et nii lihtne asi nagu harjutused võiks nii tõsist häda leevendada. Et neuroloogi vastuvõtuni oli veel mitu nädalat, otsustasin siiski proovida. Minu jaoks oli kõige uskumatum, et tulemused olid juba esimese nädala jooksul tunda ja need harjutused tõesti aitasid. Tunnistan, et tegin ainult pooli harjutusi, aga abi oli suur. Neuroloogi juures käisin ka ära ja tema seletas, et harjutused on sisekõrva jaoks ja need aitavad vabastada sisekõrvade käikusid, kuhu olla mingi imepeenike kristall ette jäänud.

Puhkusepakett

CCS Heel Balm – tõhus abi lõhenenud ja karedatele kandadele

al.

39€

E,T,N,R 9–17 K 9–19, L 10–13 Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn Tel 600 0666 Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post info@invaabi.ee E-pood: www.invaabi.ee

tOrtopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) tSongavööd/bandaažid tAmoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu tRavisukatooted tValmislahased (sõrme, käe, jala) tSilikoonist ortopeedilised abivahendid tOrtopeedilised jalanõud ja tallatoed tTaastusravivahendid tNahahooldusvahendid tInva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

Parandab lõhenenud kandu. Vähendab naha karedust ning muudab naha pehmeks ja siledaks. Nähtavad tulemused 7 päeva pärast (uuringutega tõestatud toime). Kõrge uurea (25%) ning piimhappe sisaldusega. Dermatoloogiliselt testitud.

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee


tervis

Jaanuar 2014 24

Miks tasub juua pärnaõieteed? Külli Teder Raudalu Südameapteegi proviisor-juhataja

Harilik ja suurelehine pärn Nii harilik pärn (Tilia cordata), mida kutsutakse ka lõhmuseks või niinepuuks, kui suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) on lehtpuud, mis kasvavad 30–40 meetri kõrguseks. Hariliku pärna lehed on väiksemad, südajad, pealt tume- ja alt sinakasrohelised ning ilma karvadeta, all külgroodude nurkades on punakaspruunid karvatutid. Lehe serv on peensaagjas. Suurelehelise pärna lehed on suuremad, ümarad, alt valkjad ja pehmekarvalised, roodude nurkades on valkjad karvatutid. Lehe serv on teravsaagjas. Pärnad õitsevad juulis lühikest aega, vaid 10–15 päeva. Sel ajal on pärnade läheduses tunda tugevat magusat lõhna. Nende õied on väikesed ja valkjaskollase värvusega, tavaliselt 3–6 kaupa õisikutes. Õisikuvarrel on lai tiibjas kollane kandeleht.

Pärnaõieteed on haiguste ravimise eesmärgil joodud juba kaua. Miks juba meie vanemad ja vanavanemad pärnaõisi kasutasid? Miks on pärnaõietee kasulik?

Mesi ja õied Tugev magus lõhn meelitab ligi mesilasi. Puhas pärnaõiemesi on kõrgelt hinnatud. See on hea maitse ja raviomadustega, lisaks mõjub rahustavalt. Ravimiseks kasutatakse kuivatatud õisikuid koos nahkja kandelehega. Korjama peab noori, äsja puhkenud õisi. Õisikud tuleb kuivatada varjulises kohas õhukese kihina, kiireks kuivatamiseks võib kasutada veidi kõrgemat temperatuuri (mitte üle 40 kraadi). Kuivatatud pärnaõied peab ära kasutama kahe aasta jooksul.

Milleks neid kasutatakse? Pärnaõitest valmistatud teed juuakse kõige rohkem palavikualandajana külmetushaiguste ja gripi ajal, see soodustab higi- ja uriinieritust ning on põletikuvastase toimega. Pärnaõieteed kasutatakse köha leevendamiseks ja kurgu kuristamiseks. Ülemiste hingamisteede katarri kor-

Külli Teder

ral soovitatakse teha pärnaõieauru. Arvatakse, et pärnaõied tõstavad organismi vastupanuvõimet nakkushaigustele. Pärnaõitest valmistatud teed, millele on lisatud pärnaõiemett, tasub juua rahutuse, ärrituse, närvilisuse ja unetuse puhul. Pärnaõieteed soovitatakse juua spasme lõõgastava ning valu vaigistava vahendina seedeprobleemide ja gaasivalude korral, sapipõie tegevuse ergutamiseks ning isegi veresoonte lupjumise, kõrge vererõhu, südamekloppimise, maoja kaksteistsõrmiksoole haavandi, kuseteede põletike ja seeninfektsioonide korral. Vanniveele lisatuna leevendavad pärnaõied lihaspingeid, reumavalusid ja podagrat. Pärnaõiekompress pleegitab tedretähti ja pigmendilaike. Selleks soovitab Aili Paju võtta kolm supilusikatäit peenestatud pärnaõisi klaasi keeva vee kohta, lasta tund seista ning seejärel tupsutada saadud tõmmisega tedretähti või teha kompressi. Ägedate südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul tuleks meditsiinidoktor Aili Paju soovitusel pärnaõietee joomist

Nüüd aeg Nüüd on viimane aeg kogutud punkte kogutud punkte kasutada!

vältida. Arvatakse, et pidev pärnaõite kasutamine viib organismist välja kaaliumi ja seetõttu südamelihase jõudlus väheneb. Et pärnaõites on palju keemilisi ühendeid, siis annavad rohuteadlane Ain Raal ja Soome botaanikaprofessor Sinikka Piippo nõu raseduse ja rinnaga toitmise ajal pärnaõietee joomisest loobuda või kasutada seda ettevaatlikult. Päevane optimaalne annus on 2–4 grammi pärnaõisi. Erinevate keemiliste ühendite sisalduse tõttu pärnaõites võiks pärnaõieteed tarbida kuni kolmenädalaste kuuridena.

Mis peaks meelde jääma? Pärnaõitest tehtud teed jooge palaviku alandamiseks külmetushaiguste ja gripi põdemise ajal. Pingelisel perioodil mõjub pärnaõietee rahustavalt, samuti aitab see kergemate seedehäirete korral. Pigmendilaikude ja tedretäppide pleegitamiseks tupsutage neid pärnaõieteega. Lihaspingete, reumavalude ja podagra leevendamiseks lisage pärnaõisi vanniveele.

Tuletame meelde, et 2013. aastal Tuletame meelde, et 2013. aastal kogutud boonuspunktid kehtivad kogutud boonuspunktid kehtivad jaanuari lõpuni! jaanuari lõpuni!

südameapteek.ee

südameapteek.ee


hüva nõu

25 Jaanuar 2014

Et pakane telefonikasutaja sõrmi ei näpistaks E t tänapäeva moodsale telefonile vastates ei peaks kindaid käest võtma, on olemas spetsiaalsest materjalist valmistatud kindad. Siiski usun, et leidub inimesi, kes eelistavad kanda vanaema kudumisvarraste vahelt tulnud südamesoojust sisaldavaid käpikuid. Ja nii võib juhtuda, et telefoni hoiavad külmast kanged sõrmed ning käest võetud kinnas on litsutud taskusse või lebab hoopiski lörtsilombis. Aitame vardaveeretajatel ajaga kaasas käia ning proovime kududa kindad, mida telefoni või tahvelarvutiga toimetades ei pea käest võtma. Juhtnööre jagades eeldame, et kuduja valdab põhilisi labakinda tegemise võtteid. Enne kuduma asumist uuri välja, kuidas on telefonipruukija harjunud: kas ta toimetab parema või vasaku käega ning mis sõrmi kõige rohkem appi võtab. Enamasti läheb seadmega opereerimiseks tarvis nimetissõrme, keskmist sõrme ja pöialt. Pildil olev kinnas on kootud paremakäelise harjumusi silmas pidades. Kui aga tulevane labakuteomanik on vasakukäeline, tee tema kindale augud ja pöidlamütsike pahemale käesoojendajale. Vali välja värvid ja muster. Antud kinnastel on vardas 14 silmust. Koo kinnas kuni nimetissõrmeni, siis on õige koht tekitada kindasse kaks auku, millest peaksid sõrmed välja mahtuma. Sellel kindal on sõrmeaugud tehtud nööpaugu kudumise põhimõttel. Rea algusest koo kakskolm silma ära, et auk jääks parajasse kaugusse ega hakkaks kiskuma. Auk peaks olema kandja sõrmele täpselt paras, et sealt ei hakkaks külm ega lumi sisse trügima. Näidiskindal on kumbki auk kuue silma laiune. Järgmisel ringil loo asemele vajalik hulk silmi, et silmade arv varrastel klapiks. Seejärel koo mustrit edasi. Viimaks koo pöidlale mütsike, et saaks telefoniga tegutseda kinnast käest võtmata. Koo pöialt senikaua, kuni serv ulatub küüneni ning koo vardad ringiratast kõigist silmustest välja. Nopi peopesa poolt pöidla välisküljelt umbes sentimeeter altpoolt serva üles silmused pöidla laiuselt. Et tekiks mütsike, loo juurde paras hulk silmi – rohkem, kui oli enne varrastel, sest mütsike peab sõrme otsa sobituma vabalt ning ulatuma üle koeserva. Pöidlamütsike peab avanema-sulguma niipidi, et klapi serv jääks pöidlaküüne poole, vastupidi tehes ei kavatseks mütsike üldse paigal püsida, vaid avaneks igasuguste käeliigutuste puhul iseenesest. Koo nii kaua, et pöidlaots saaks kaetud, ning võta ots kokku. Lõpuks viimistle kudumid: peida lõngaotsad ning heegelda sõrmeaukude servad kinnissilmustega üle, et ääred ei jääks lokkima ega veniks välja. Tea Raidsalu teostus ja tekst Elmo Riigi fotod

Kui lapselapsel on sellised kindad, siis usutavasti ei jäta ta oma memmele helistamata, sest tingimused selleks on ju loodud.

LUGEJA NIPP Vastavalt olukorrale, mida kodus teen või missugune ilm väljas on, kannan erinevaid prille: kord nõrgemaid-tugevamaid, harilikke-tumendatuid. Enne ei leidnud ma kunagi vajalikke üles. Kasulik on panna prillid alati kindlasse kohta. Inimsilmale kõige märgatavam värv on erekollane. Sellepärast on seda värvi teetööliste ja lasteaialaste tänaval liikumise vestid. Kollast paberit leiab kauplustest. Lõigake nendest ovaalid ja pange üks kööki, teine tuppa, kolmas vannituppa. Ärge pange prille kunagi mujale kui vaid neile ovaalidele ning leiate need alati üles. Samamoodi võib paigutada ka mobiiltelefonid ja teleripuldid. Nii hoiab kokku kirumisaega ega raiska head tuju!

Rutiin tapab? Rebi ennast olmest lahti ja luba endale korralik

z 5päevane majutus sanatooriumi hotellis, üks koht 2kohalises toas (lisatasu 1kohalise toa eest 10 € päev, sviidi eest 32 € päev ja Sootska sviidi eest 38 € päev), 5 hommikusööki, 4 õhtusööki z iga päev hommikuujumine veekeskuses (kl 8–12) z 1 x arsti konsultatsioon (T–N), kiirtestid kolesterooli, veresuhkru ja vererõhu määramiseks z 5 x lõõgastav massaaž vesivoodil Medy-Jet või massaažitoolil z 2 x vesiaeroobika veekeskuse ujulas (T ja N) z 1 x jõusaali grupitreening kogenud treeneri juhendamisel z iga päev kepikõnd loodusrajal (ilma instruktorita), vabapääse kohalikku kultuuri tutvustavale õhtule z veepargi, saunade ja jõusaali piiramatu kasutus lahtiolekuaegadel Check in pühapäeval kl 19, check out reedel kl 12. Broneerimine info@spavarska.ee või telefonil 799 3901

190 € (paketi täishind 275 €)

Aapo-Andres Tief Tallinnast Mustamäelt

Huvitavaima idee eest saab autor vahva 60+ kohvitassi. Toimetus võtab võitjaga ise ühendust. Ootame uusi nippe!

Hind 12.01–15.03.2014

Väike-Rõsna küla Värska vald 64034 Põlva maakond www.spavarska.ee


vana foto

Jaanuar 2014 26

Autopilte vaadates kerkib silme ette ilus lapsepõlveaeg Minu lapsemängudest on kõige paremini meelde jäänud aeg neliviis aastat pärast sõda.

Tõnis Möldre 60pluss@ajaleht.ee

I

sa oli enne sõda ja veel Saksa võimu ajal vallasekretär ning punaväe sissetulekust saati vahetas meie pere tihti elukohta. Peale vallaameti pidamise oli isal kommude silmis veel suurem patt kaitseliitu kuulumine – enamikul meestel lõppes see Gulagis. Lapsepõlv on aga alati ilus ja looja, kes laseb halval pikkamööda ununeda, ei lase seda lapseea mälestustel.

Vene ja Ameerika autod Minu lapseeas olid iseehitatud autod suviti igapäevased mängukaaslased. Elasime kauni Erastvere mõisa lähedal metskonna tööliste majas, kus oli suur õu, kokredega tiik ning viljapuu- ja juurviljaaed. Üle tee oli lepik, kust sai igas kasvujärgus metsamaterjali, mida vedasime oma autodega Võrru. Matkisime mängides iga päev laoplatsilt liipripakke, propse ehk paberipuid ja kaevanduse tugipuid vedavaid Studebakereid ja ZIS-5i. Studed olid ju pikad, kolme teljega, ja neile vinnati pikad liipripakud otse kasti, millel olid toed ehk toikad servades. Vene ZISidel oli aga palgist tiisliga ühendatud rattapaar tugikäruna järel veeremas. Vene masinad mürisesid madalalt, raskem oli järele teha kõrgetel tuuridel undavaid Ameerika Studebakereid. Ometi me seda küürutades näost punastena punnitades tegime. Eriti pingutav oli palgikoormat lükata siis, kui sellel olid istet võtnud metsniku tütred Eevi ja Viive, kes tahtsid Võrru sõita. Nii oli päris elus ju ka!

Vend Madis ja onupoeg Ants Autojuhid olid veel vend Madis, sündinud pärast sõda, ja minuga peaaegu ühevanune onupoeg Ants. Esimesed autod aga kinkis

meile maa-arsti poeg Taivo. Tema oli meist paar aastat vanem ja sai hakkama juba nii konstruktori- kui ehitajatööga. Ta elas uhkes, president Pätsi ajal tüüpprojekti järgi rajatud arstimajas. Selle õuel kõva kattega jalgradade ääres seisid rivis kõik meile teadaolevat marki automudelid. Nende raamatukogutoas oli palju ajakirju autode ja sõjaks valmistuva Saksamaa autostrasse’de (autoteede) fotodega – eks sealt see huvi tuligi. Ühel pildil oleme oma kodus ainult kolme masinaga: Fordi kukil on väike Madis ja mina Studel. Dodge on tühi, sest Ants oli emaga kahjuks kodust ära, kui rändfotograaf käis. Oleks põnev aimu

saada sellest inimesest, kes meid 1949. aastal pildistas. Ta võib praegu olla üheksakümnendates eluaastates. Vanemate mäletamist mööda olnud fotograaf Tallinnast, aga ma võin eksida. Ja pildistamise hetk ei meenu ka kuidagi, kuigi olin juba koolipoiss. Kaks äärmist automudelit on Taivo ehitatud ja Studel on esiteljele rattatõkendiks pandud jalgrattavarras, mida pidasime tähtsalt käsipiduriks. Hinges seisab mul see auto tänaseni. Olen emasse, kel kõik koduloomad olid surmani südames, ise olen ka vana sõiduautot müües poetanud salaja pisara. Kooliajal, kui nägin traktorijaamas


vana foto

27 Jaanuar 2014

Kooli traktoriga sööklasse pirukate järele! Roolis on Tõnis, külgedel klassivennad Leo ja Mati. Pirukakorv seoti mootori peale. Aasta oli 1955 või 1956.

Kui kasvasime, asendus puuautoga põristamine pikkade mootorrattasõitudega. Antsu esimene sõiduk oli isa mootorratas IŽ-56 juba enne, kui ta juhtimistunnistuse kätte sai. Siin on ta meie perel külas.

elektrit, tekkis selle vastu huvi. Ilmusid ka esimesed eestikeelsed selle ala raamatud ja ehitasin isegi kristalldetektorvastuvõtja, millega kuulasin oma esimest „Ameerika Häält”. Linna keskkooli minnes hakkasime Antsuga automarke pildistama. Onupoja fotokogu sai priskem, sest Võrus, kus tema koolis käis, oli valik suurem kui Otepääl. Mind jäi foto- ja kinohuvi saatma kogu eluks. Nüüd elustuvad tänu nendele ülesvõtetele lapsepõlvemälestused. Olen ikka olnud rohkem unistaja tüüp, vähem on olnud ettevõtlikkust ja lõpuni viimist. Enamasti on ikka nii, et lapsepõlves, ka koolieas silma paistnud >> lk 28

Rändfotograaf jäädvustas 1949. aastal väiksed autojuhid oma kallitel sõiduriistadel. Madis mahtus istuma Fordi kasti ja Tõnis kükitab Studebakeril.

Ega talvise krossisõiduta õiget sõidumeest olnud. Ants IŽiga Otepää küngastel.


vana foto

Jaanuar 2014 28

Tia Möldre ja Žiguli-06 ehk rahvasuus Super-Lux, mis maksis 6250 rubla. See auto sõitis palju metsades ja mere äärde, kuni sai täis 250 000 kilomeetrit ja mootori jõud hakkas raugema. Müüsime ta siis Vene ülesostjatele. huvid jäävad sinna aega ja kaelakandmise eas kujunevad teistsugused tõekspidamised.

Fotod meenutavad eri aegu Sõjajärgne olustik ja metsavendlus kerkisid autopilte vaadates jälle silme ette. Meie majas puutusin metsavendadega kokku kaks korda. Nad tulid onu käest metsatööliste raha ja hiljem kauplust röövima. Lõpuks nad tabati, kuid hing jäi sellest valutama ning tekitas vihkamise ja põlguse kommunistliku režiimi vastu. Tähtis on, et inimesel oleks maast-madalast kindel kodupaik, paraku jäin mina sellest ilma. Olen ikka pead murdnud, miks täiskasvanud annavad väga kergelt hinnanguid, umbes nii, et sellest poisist saab autojuht või isegi insener, aga teisest poisist mitte. Elukutse tuleb alati omal ajal, poistel

KAUGREISID: MIAMI JA KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 06.–15.12 AUSTRAALIA JA UUS-MEREMAA 15.–30.11 ALASKA–VANCOUVER–KAMLOOPS–COLOMBIA JÄÄLIUSTIK UUS! 30.06–13.07 USA LÄÄNERANNIK – NEW YORK, LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES 24.05–07.06, 20.09–04.10 SINGAPUR–SUMATRA SAAR–LANGKAWI–KUALA LUMPUR 23.02–08.03 9,(71$0.$0%2'ä$13.–26.04, 15.–28.11 HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID 10.–24.05 6885,1'2+,,1$5,1*5(,6±9,(71$0/$26.$0%2'ä$ 16.–29.03 WASHINGTON–PHILADELPHIA–NEW YORK 09.–17.08 KARIIBIMERE PÄRLID – KUUBA, CANCUN, MEXICO CITY 22.03–05.04, 22.11–05.12 ARGENTIINA-BRASIILIA 25.10–07.11

kipub selge siht tekkima hiljem. Saatuse tahtel sai minust hoopis loomakasvataja. Naabripoiss Taivost sai ainukesena autojuht, onupoeg Antsust autoasjanduse insener ja vend Madisest elektriinsener. Alles pärast maja ehitamist Viljandis sain oma esimese uue auto, mis küll Tallinnast Viljandi sõites õlist tühjaks jooksis, aga õnneks „kepsud ei läinudki kotti”. Meistrid panid diagnoosi: väntvõlli tihend oli kuvaldaga otsa löödud. Ühel pildil on abikaasa Tia uue auto Žiguli-06ga. Seda nime teavad vist küll kõik tol ajal autost unistanud, sest markide nimistu oli palju lühem kui trofeeautodel, mis sisustasid mu mänguiga. Et lapsena sai Ameerika autod ära peetud, siis vanuigi oleme mina ja Ants tarbeesemena truuks jäänud Nissanile ning Madis Toyotale, mida tol ajal meie teedel veel näha ei olnud ja Taivogi ei tundnud.

2599 € 4589 € 3599 €

2999 € 2890 € 2899 € 2999 € 2999 € 1999 € 3220 € 3699 €

Insener Ants oli ka väga hea automehaanik ja käis aastaid Tallinnast Viljandisse oma tädipoja Tõnise auto hooldusremonti tegemas. Tal endal oli siis oma käe järgi täiustatud Žiguli.

Madis ja Ants meenutasid mullu oma mängumaadel lapsepõlve.

EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA JA VICTORIA KOSK 01.–15.03, 04.–18.10 4299 € SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 16.02–01.03 2995 € KULDSETE TEMPLITE BIRMA 01.–11.02, 15.–25.11 2699 € HAWAII SAARED 16.–24.03, 15.–23.11 2999 € EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 09.–20.03, 18.–29.10 1999 € RANNAPUHKUS JA RINGREIS EKSOOTILISEL SRI LANKAL UUS! 11.–20.03, 20.–29.10 1599 € SINGAPUR–UUS-MEREMAA–FIJI SAARED UUS! 25.01–08.02 4399 € LÄHIREISID: SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 11.–13.07, 08.–10.08 219 € SOOME KUNSTI PÄRL HIIDENLINNA JA DISAINIKESKUS FISKARS RUUKKI UUS! 14.06, 27.07 128 € HORVAATIA JA DALMAATSIA AADRIA MERE RANNIKUL UUS! 20.–27.09 890 € HISPAANIA-(ANDORRA)-PORTUGAL-GIBRALTAR 28.09–09.10 950 € INGLISMAA-ŠOTIMAA 26.06–07.07 al 989 € GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08 569 € PORTUGALI PÄRLID (RINGREIS) 18.–24.05 al 894 € SITSIILIA-SARDIINIA-KORSIKA UUS! 10.–21.05, 08.–19.10 1250 € VELIKIJE LUKI 27.–29.06, 25.–27.07, 22.–24.08 240 € KALININGRAD-NIDA UUS! 11.–13.07, 08.–10.08 248 € VÕLUV KRIMM – EESTI KÜLA JA KÜTKESTAV JALTA UUS! 07.–12.09 699 € LOODUSKAUNIS JA LUMMAV PÕHJA-POOLA 12.–17.08 370 € LÕUNA-POOLA – VARSSAVI-KRAKOV-ZAKOPANE 19.–24.07 385 €

LILLEPIDU AMSTERDAMIS 01.–04.05 VAHEMERE KRUIIS KRUIISILAEVAGA OASIS UUS! 12.–18.09 EESTI REISID: ROMANTILINE VORMSI UUS! 25.05, 29.06, 27.07 RUHNU SAAR UUS! 08.-09.06, 06.-07.07, 03.-04.08 RÄPINA MÕISA AIAD–PABERIVABRIK–PIUSA KOOPAD–SETO KUNINGRIIK 14.-15.06, 19.-20.07 HIIUMAA KOHVIKUTE PÄEVAD 02.-03.08 MUHUMAA, SAAREMAA JA VILSANDI UUS! 07.-08.06, 12.-13.07 KUREMÄE KLOOSTER–ALATSKIVI LOSS–SIBULATEE 30.-31.08 LÕÕGASTAV PÄEV KIHNU SAAREL 14.06, 20.07 TÜRI LILLE- JA TAIMELAAT UUS! 17.05, 18.05 LÄTI LILLE- JA TAIMELAAT SIGULDAS 03.05 LINNAPUHKUS: LONDON JA WINDSORI LOSS 17.–21.03, 14.–18.05, 25.–29.06, 16.–20.07, 20.–24.08 KÖITEV JA PÕNEV NEW YORK UUS! 26.–30.04 MAAILMALINN PARIIS 10.–13.04, 28.–31.05, 22.–25.07 ANTIIKNE ROOMA 19.–24.03, 11.–15.06, 20.–24.08 RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 17.–20.05, 31.05–03.06 VIINI FILHARMOONIKUTE SUVEÖÖ KONTSERT UUS! 28.–30.05 PÄIKESELINE SPLIT UUS! 18.–21.06 PUNANE IGAVIKULINN MARRAKECH UUS! 24.–29.10

www.mainedd.ee

Lisainfo tel 644 4744, 641 8350, 641 8285, e-aadressil info@mainedd.ee. Rüütli 14, 10130 Tallinn. Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

789 € 1999 € 39 € 99 € 89 € 92 € 109 € 75 € 75 € 29 € 23 €

550 € 1299 € 650 € 650 € 375 € 580 € 595 € al 989 €


köök

29 Jaanuar 2014

Rikkalik riis Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

R

iis on hea magneesiumiallikas, sisaldab ka B-rühma vitamiine, fosforit, tsinki, vaske ja kaaliumi. Võrreldes teiste teraviljadega sisaldab riis vähem valke. Valge riis, mida oleme õigeks riisiks pidanud, on tegelikult töödeldud pruun riis. Kauplustes müüdaval pruunil riisil on eemaldatud vaid söögiks kõlbmatu väliskest ja kasulikud ained on jäänud alles. Valgel riisil on aga eemaldatud ka söödav kest ja kasulikud toitained. Riis on gluteenivaba ja riisitooted sobivad hästi nisujahutoodete asendamiseks. Riis on üks vanimaid kultiveeritud teravilju. Maailmas on tuhandeid riisisorte, meie kauplustest leitavad sordid võib kahe käe sõrmede peal üles lugeda. Riisi pakendilt saab teavet, millise riisiga on tegemist ja kuidas seda keeta. Pikateraline riis on kõige odavam ja kõige levinum. Kahjuks keevad pikateralise riisi terad katki ja kipuvad potipõhja kinni jääma. Seda riisi sobib kasutada vormitoitudes või pilafis. Pikateralist riisi peaks enne keetmist külma veega pesema. Sõmer riis ehk aurutatud riis on koos koorega aurutatud ja pärast koorimist kuuma õhuga kuivatatud riis. Sel moel töödeldes säilitab riis umbes 80 protsenti oma mineraalainetest ja vitamiinidest. Aurutatud riis ei ole palju kallim pikateralisest riisist, kuid seda on lihtsam keeta, see ei kleepu kokku, ei kee põhja ja jääb maitsev. Sõmerat ja aurutatud riisi müüakse lahtisena ja väikestes kotikestes. Nn kotiriisi on mugav valmistada, sest seda keedetakse koos spetsiaalse kotiga, milles riisiterad on. Kotiriisi ei pea vahepeal segama, sest põhja kõrbemise ohtu pole. Kotiriis on lahtisest riisist veidi kallim. Pudruriis on suure tärklisesisaldusega, ümara kujuga, kooritud või lihvitud teradega. Keetmisel muutub pudruriis kleepuvaks, kuid terade ümar kuju säilib. Pudruriis imab rohkesti vedelikku ja paisub tugevasti. Kõigepealt tuleks seda paar minutit tugeval tulel keeta, seejärel lisada piim ja aeg-ajalt segades 40 minutit hautada. Ainult hautades jääb riis kleepuv. Seda riisi sobib kasutada putrudes, magustoitudes ja täidistes. Enne keetmist pudruriisi ei pesta. Risotoriis imab keetmisel endasse rohkesti vett, mistõttu tasub pakendil olevaid juhiseid kindlasti arvestada. Keetmisel kleepuvad riisiterad üksteise külge. Sobib risotodesse ja paelladesse, kuid mitte putrudesse. Basmatiriis on kitsas ja pikateraline riis, peene maitse ja lõhnaga (pärast keetmist on tunda pähkli maitset). Sobib kasu-

Riis on hea vaheldus ldus kartulitele ja makarokaronidele. Paraku on n sõmera riisi saamine mine keerukas, eriti kui on ui o n kasutatud sellekss otstarbeks sobimatut matut riisi. Samuti võib mõnest riisisordist ist putru keetma jäädagi, sest see lihtsalt ei kee pudruks. Millist riisisorti valida, e ett saada soovitud tulemus?

Maailmas on tuhandeid riisisorte, meie kauplustest leitavad sordid võib kahe käe sõrmede peal üles lugeda.

tada peaaegu igas soolases riisitoidus, eriti pilafis, aga ka lihtsalt prae lisandina. Et lõhn esile pääseks, tuleb riisi enne keetmist 5-6 korda külma veega loputada, siis panna 20 minutiks külma vette likku ning veel korralikult sõelal nõrutada. Basmatiriisi peetakse riiside kuningaks. Jasmiiniriis on valge riis, mis on oma nime saanud sellest, et pärast keetmist eraldub nõrka jasmiinilõhna. Sobib soolastesse roogadesse ja magustoitudesse. Metsik riis polegi riis, vaid hoopis pikavõrseline rohuseeme, mis kasvab Kanada ja Ameerika rabaaladel. Indiaanlased hindasid oma lemmiktoiduaines eelkõige luksuslikku pähklist maitset. Metsiku riisi valmistamine nõuab eelnevat leotamist ja pikka keeduaega. Roog on valmis, kui seemne sisemine valge osa ajab tumeda koore lahti. Et metsikul riisil on tugev maitse ja kõrge hind, segatakse seda tavaliselt pikateralise riisiga ja müüakse segupakina. Pruun riis pole sort, vaid on ükskõik millise riisisordi täisteravariant ja sisaldab palju väärtuslikke vitamiine. Pruunilt ehk täisterariisilt pole maha kooritud kasulikke kihte, vaid ainult söödamatu

kest. Alles on jäänud seitse pealiskihti koos iduga. Pruuni riisi võiks enne keetmist tunni leotada, keetmisaeg sõltub eeltöötluse astmest: töötlemata riis valmib umbes 45 minutiga, eeltöödeldud 20 minutiga. Sobib vormiroogade, kala- ja lihatoitude kõrvale. Pruuni riisi müüakse papp-pakis, kus on neli 125grammist riisikotikest, ja lahtisena 250grammises pakis. Kotiriisi valmistamisel tõstetakse riisikotike(sed) keevasse vette, pärast riisi valmimist tehakse kott katki ja riis valatakse kaussi. Mulle meenutab pruun riis veidi kruupe.

Tooteid riisist Riisihelbed on valmistatud eelküpsetatud ja helvestatud riisist. Neid sobib kasutada putrudes ja pirukates, aga ka küpsiste või pirukapõhjade tegemiseks. Riisijahu valmistamisel on eemaldatud riisitera kestad ja siis sisu peeneks jahvatatud. Sobib kasutada putrude, kookide ja magustoitude valmistamiseks. Riisijahu sobib koos teiste jahudega küpsetiste valmistamiseks ja kastmete paksendamiseks. Kleepaine puudumise >> lk 30


kÜÜk

Jaanuar 2014 30

tþttu kßpsetised ei kerki ja seepärast ei sobi riisijahu leiva tegemiseks. Et gluteenivabadel kßpsetistel on oht jääda liiga kuivaks, vajab riisijahust tainas rohkem vedelikku. Riisijahu imab vedeliku endasse hiljem ja jätkab seda ka kßpsemise ajal. Riisijahust kßpsetised on paremad värskelt, sest need kipuvad järgmiseks päevaks kuivama ja kergesti pudisema. Aitab eri jahusortide ja ka tärklise kombineerimine ning jogurti, keefiri vþi kohupiima lisamine. Riisimanna on valmistatud kroovitud ja jahvatatud teradest ning seda saab kasutada nagu nisumannat. Riisinuudlid on valmistatud riisijahust ja sobivad suppidesse, salatitesse, samuti prae lisandiks. Nuudlid panna kuuma vette ja keeta mþni minut, nagu pakendil kirjas. Riisinuudlid ei ole poes tavaliselt makaronidega samas, vaid eksootiliste kaupade riiulis. Mßßakse ka riisijahust niitnuudleid. Riisigaletid vþi -leivakesed on valmistatud paisutatud riisist. Välimuselt valget vahtplasti meenutavad ßmmargused kettad vþivad olla mßßgil riisikßpsiste vþi -vahvlitena. Saadaval on nii soolata kui meresoolaga tooteid. Riisileivakesi vþib sßßa suupisteks, aga samuti vþileivana, pannes neile soolaseid, aga ka magusaid katteid, näiteks mett, moosi vþi ťokolaadikreemi. Riisikrþbuskid on valmistatud paisutatud riisist, kuid sinna on juurde pandud lisandeid. Vþivad poes olla ťokolaadiriisi nimetuse all.

Mida riisist valmistada?

RETSEPTE

1 dl toorest ehk 3 dl keedetud riisi 700 g maksa 3 spl jahu 3 muna 1 peenelt riivitud porgand 1 sibul 2 tl soola musta peenpipart Toores maks purustada kÜÜgikombainis peeneks, sibul hakkida peeneks. Purustatud maksale lisada riivitud porgand, sibul, keedetud riis, jahu ja munad, segada ßhtlaseks. Kßpsetamiseks tþsta kotletid lusikaga þlisele pannile. Lisandiks pakkusin lintnuudleid ja Hiina kapsa-porgandisalatit.

Suitsukala-riisisalat 0,3 kg riisi (keetmata) 300 g suitsuturska 4 keedetud porgandit 1 värske kurk 1 punane paprika hapukoort

Kuidas riisi keeta? Selleks on mitu vþimalust. Kþige levinum valmistamisviis on pesta riis hästi läbi ja panna kßlma veega keema. Sþmerama tulemuse saab, kui enne keetmist riisi praadida. Selleks kuumutada laiapþhjali-

Riisipannkoogid 0,5 l keedetud riisi 3 dl nisujahu 0,5 tl soodat 2 muna 1 dl suhkrut 0,5 l maitsestamata jogurtit vþi keefirit Kasutada vþib eelmise päeva sÜÜgist järele jäänud riisi, mis on keedetud soolaga maitsestatud vees. Purustada kÜÜgikombainis peenemaks, aga mitte päris pßreeks. Lisada munad, suhkur, soodaga segatud jahu ja maitsestamata jogurt. Segada kþik läbi ja praadida þlisel pannil väikesed koogid. Koogid tulevad þhukesed, pehmed, kßpsevad väga kiiresti.

ses potis veidi þli vþi vþid, lisada riis ja kuumutada segades, kuni riisiterad on þliga kaetud ja kergelt kuldsed. Siis valada peale keev vesi, mida vþtta umbes kaks korda rohkem kui riisi. 150 ml riisi kohta lisada umbes 1 tl soola. Segada läbi ßks kord, sest liiga palju segades lþhub riisiteri, tärklis tuleb välja, kleepub teiste teradega ning teeb riisi pudruks. Katta pott kaanega ja keerata tuli väikeseks. Pärast keetmist tuleks riis sþelal läbi loputada, et kleepaine vahelt välja pesta. Pudru- ja risotoriisi keetmisel tuleb just segada, siis muutub riis kleepjakskreemjaks. Ettevaatust! Keedetud riis tuleks ära sßßa kohe pärast valmimist. Riisi peab

GLUCOCARD GLĂœKOMEETRID

Kala-riisivorm 400 g kalafileed (minul oli pangasiusefilee) 4 dl keetmata riisi 1,5 l vett 1,5 tl soola 1 pakk kßlmutatud kÜÜgivilju, kasutasin segu ,,Talvine supp� (porgand, lillkapsas, aeduba, rooskapsas, porru, seller) Pestud riis panna ahjuvormi, sinna peale kßlmutatud kÜÜgiviljasegu ja poolsulanud kalafileest lþigatud kuubikud. Segada läbi, lisada vesi ja sool. Panna 200kraadisesse ahju keskmisse vahesse. Kßpsetada 1 tund ja 20 minutit.

hoidma kuumana (alates 63 kraadist) vþi kßlmana (kuni 8 kraadi). Keedetud riisi ei tohi pikka aega toatemperatuuril hoida, sest vþib pþhjustada toidumßrgituse. Mßrgistuse pþhjuseks on riisis leiduv bakter Bacillus cereus, mis toatemperatuuril vohama hakkab. Bakter ei pruugi hilisemal kuumtÜÜtlemisel hukkuda. Keedetud riisi säilitamiseks jahutada riis kiiresti (suurte koguste puhul jaota riis väikestesse nþudesse) ja panna kaetult (kaas, toidukile, foolium) tunni jooksul kßlmkappi. Riisi taaskuumutamisel tuleb see tunni aja jooksul pärast kßlmkapist välja vþtmist läbi kuumutada. Taaskuumutatud riisi temperatuur peaks olema vähemalt 75 kraadi (ja seda vähemalt 2 minuti vältel).

Vitrex lantsetid *MD*

.ODVVLNDOLQH;0HWHUMD LQQRYDDWLOLQH;PLQLSOXV

Tegemist on meditsiiniseadmega, enne kasutamist lugeda kasutusjuhendit vþi vajaduse korral konsulteerida meditsiinitÜÜtajaga.

1,25 dl suhkrut 3 muna 3 dl riisijahu 1,5 dl tärklist Ÿ tl sidrunhapet 2 dl (kßlmutatud) kirsse Munad vahustada suhkruga tihedaks vahuks, lisada riisijahu, tärklis ja sidrunhape. Muffinipann määrida þliga, tainas jagada sßvenditesse, iga muffinitaina sisse torgata 3 kirssi. Kßpsetada eelkuumutatud 200kraadise ahju keskmises vahes kuldkollaseks.

Maksa-riisikotletid

Valmistada vĂľib nii soolast kui magusat putru, pannkooke, erinevate lisanditega salateid, vĂľib lisada kotletisegusse. Kui lisada keeduvette karripulbrit vĂľi kurkumit, saab kena kollase riisi. Vahelduseks vĂľib riisi kartulite vĂľi makaronide asemel praadida. Segades riisi hakkliha vĂľi singiga, saab valmistada maitsvaid vormi- ja pannitoite. Riisijahust valmivad pĂľnevad kĂźpsetised.

Tooted saadaval hästi varustatud apteekides. Tooteinfo tel 506 3345, 521 3394.

Kirsi-riisijahumuffinid (gluteenivabad)

majoneesi soola Kala puhastada ja tĂźkeldada, porgandid, kurk, paprika lĂľigata kuubikuteks ja segada riisiga. LĂľpuks lisada hapukoor, majonees ja sool.

‡*OXFRFDUG;JO NRPHHWULWH kasutamine on lihtne ja usaldusväärne, ‡VHOJHMDVXXUQXPEULQlLW ‡YDMDOLNDLQXOW—OYHUG ‡P}}WPLVWXOHPXVVHNXQGLJD ‡YllUWXVWHYDKHPLN²PPROO ‡DXWRPDDWQHNRGHHULPLQH

*OXFRFDUG;6HQVRU WHVWULEDG ‡VRELYDGN}LJLOH*OXFRFDUG; glßkomeetritele. Testribade 3+1 kampaania 1.01.–28.02.2014: ostes korraga 3 karpi, saate 1 karbi lisaks tasuta!

‡NYDOLWHHWVHGMD kahes suuruses, ‡*RQHULWLSHHQH nþelaga ja valutum, ‡VRELYDG9LWUH[LMDWHLVWHOH torkeseadmetele, ‡DODWHVKDLJHNDVVD soodusnimekirjas.

Vitrex WRUNHVHDGH ‡UHJXOHHULWDYDWV JDYXVW ‡ODQWVHWLHHPDOGXVQXSXOHYDMXWXVHO


ristsõna

31 Jaanuar 2014

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e-aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda. Vastuseid ootame hiljemalt 25. jaanuariks 2014.

Vastanute vahel loosime välja kolm raamatut „HIINA HOROSKOOP. *Kaksteist loomamärki *Isiksus ja anded *Suhted ja sobivus *Töö, raha ja tervis *Väljavaated” kirjastuselt Varrak. Eks uue aasta alguses ole ikka sobilik uusi plaane teha. Hiina horoskoop aitab teil langetada paremaid otsuseid igas eluvaldkonnas, alates kodust, tööst ja reisimisest ning lõpetades perekonna ja sõprusega. Sellest raamatust saate teada, millised on teie võimalikud tugevad ja nõrgad küljed ning kuidas nendega arvestades oma elu

ta tasakaalustatumaks muuta. See on igati traditsiooniline ja üh ühtaegu praktiline, 224 lk mahukas raamat, mis vahendab iid iidset Hiina tarkust tänapäeva elustiiliga sobivas vormis. D Detsembrikuu ristsõna õigesti vastanute hulgast loossis Õnne Lind välja Viivi Štenovi Keenist Valgamaalt, S Selma Palginõmme Rosmalt Põlvamaalt ja Ahto T Tammsaare Porkunist Lääne-Virumaalt. Nemad saav vad Ain Raali raamatu „101 Eesti ravimtaime” kirjasttuselt Varrak. Toimetus võtab võitjatega ühendust! E Edukat nuputamist!


reklaam

Jaanuar 2014 32

60+ terviseraamat „Südameasi” müügil raamatupoodides ja supermarketites ning Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase toimetuses Hind toimetuses 10 eurot

Ajakirjas 60+ ilmunud terviselood said südamliku vastuvõtu osaliseks. Neile, kel aastaid üle 60, pole just palju sihitatud tähelepanu pööratud. 60+ terviseraamat „Südameasi” täidab seda lünka. Peamised lood selles väljaandes on südamega seotud – kõneleme kõrgest vererõhust, mis südant kui organit mõjutab, räägime infarktist ja muudest südamehaigustest, aga mõtiskleme ka teemadel, mis vanemaealiste südame valutama paneb – kodukuludest ja üksindusest, aga ka voodielust, mis kuuekümneselt sugugi tähtsusetu ei ole. Tähelepanu all on ka peavalu ja kuulmisega seotud probleemid. Raamatust leiab tunnustatud arstide, näiteks dr Tiina Uuetoa, dr Toomas Sullingu, dr Jüri Voitki, dr Mark Braschinsky, dr Marek Metsmaa, dr Olev Poolametsa ja dr Kristjan Pommi nõuandeid ja kommentaare. Lihtsas ja arusaadavas keeles räägitakse tõbedest ja antakse hüva nõu, kuidas neid ennetada või siis nendega hakkama saada. Spetsiaalselt selle raamatu tarvis kirjutatud patsiendilood jutustavad, kuidas ja mille abil tõbede ning terviseprobleemidega on toime tuldud.

Hea kingiidee! 60+ terviseraamat Südameasi, 112 lk, kõva köide. Koostajad ja toimetajad: Eve Rohtla, Signe Siim. Tel 433 0040, www.60pluss.ee

60pluss nr 1/2014  

Ajakirja 60+ 2014. aasta jaanuarikuu number.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you