Page 1

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE NR 6/2013 (12) JUUNI

ISSN 2228-1592

Vanavanemate roll lastelaste suves. Mille poolest erineb isikliku abistamise teenus hooldamisest? Kui oma hammastest enam ei piisa. Kõrvas kohiseb, sumiseb või vilistab. Nurmenukk kui ravimtaim. Ühel hetkel prillidest enam ei aita. Vanad fotod. Kohupiimatoidud. Hüva nõu.


teema

Juuni 2013 2

Sireli, kas mul õnne?

M

a ei mäleta, millal viimati sirelipõõsas nokitsesin, et sealt viie kroonlehega õit leida. See toovat vanade uskumuste kohaselt õnne. Mina leidsin neid lühikese aja jooksul lausa kolm. Pistsin sügavlillad õied suhu, olin unustanud, kui kibedalt need maitsevad. Õnn ei olegi alati magus ja selle leidmine on raske. Sotsiaalvaldkonnas on valdades ja linnades, paremini või halvemini, aga siiski vajajatele abi ning teenused välja töötatud. Üksikutele vanainimestele tuuakse soe toit koju, aidatakse pesu pesta või arveid maksta. Veebruarikuu ajakirjas rääkis psühholoog Riina Luik, et elame üksinduse sajandil. Kui noorte inimeste puhul on see vaba valik, siis pensionipõlve pidavale seeniorile võib üksindus olla väga raske taluda. Ka elutark vanem inimene vajab õnne, teist inimest, kellega suhelda. Eriti kena, kui selleks on oma põlvkonna väärtuste kandja, sest tema mõistab eakat paremini kui noor ja palju krapsakam aitaja. Tänasest ajakirjanumbrist loete, et Eestis on selliseid inimesi, kes soovivad ja tahavad teisi aidata, vabatahtlikult, ilma midagi vastu ootamata ja saamata. Argises töises maailmas tundub mõistetamatu ja uskumatu, et keegi toetab kõrvalolijat heast südamest, oma ajale ja elule ning iseenda vajadustele mõtlemata. Pidevalt. Päevast-päeva. Ja lausa nelja, mitte vaid üht. Viljandimaal on selliseid inimesi heas mõttes „külahulludeks” kutsutud. „Külahullud” koristavad kalmistuid, teevad metsaalused puhtaks, ehitavad külaplatsile kiige, organiseerivad jaanipeo. Noor, pidevalt hõivatud ning oma elu rajav linnainimene ei suuda sellest ehk aru saada.

Meiegi loo peategelane, Viljandimaal Navesti külas nelja eakamat naabrit abistav Anne Arr, kes ei ela küll päris üksi, aga on üles kasvatanud viis last ja need ellu saatnud, võis end äkki tegevusetult tunda. Nooruspäevad, mis olid siginat-saginat ja toimetamist täis, olid muutunud. Kõigil on õigus end taas vajalikuna tunda. Kui tervist jagub ja jõudu on, siis pole ju kummaline soov, et päev ning sellega seotud ettevõtmised oleksid hingele rahuldust pakkuvad. Võib juhtuda, et abivajajast ja toetajast saavad hingesugulased või sõbrad. Hea on teada, et kusagil on keegi, kes sind ootab ja kes sulle helistab. Muidugi ei saa välistada, et kaks inimest omavahel ei sobigi, ei tekigi õiget kooskõla või on konfliktid kerged tekkima. Aga proovida tasub. Omavalitsused peaksid rohkem sellele mõtlema ja püüdma mõista, et neilegi on kasulik, kui nad oma üksikutele seenioridele vabatahtlike abiga õnnelikuma äraolemise kindlustavad. Sellel tundel pole hinda. Paari nädala pärast algab jaaniaeg. Siis läheb 60+ toimetus pikemale puhkusele: võtame suvest viimast, kogume mõtteid ning kohtume taas septembrikuu teisel laupäeval. Meeleolukat jaanipäeva ja ilusat sooja suve!

Eve Rohtla peatoimetaja

Autoriõigused, AS Ühinenud Ajalehed, 2013 ISSN 2228-1592

Peatoimetaja Eve Rohtla, e-post: eve.rohtla@ajaleht.ee Toimetaja Signe Siim, e-post: 60pluss@ajaleht.ee Küljendus: Ain Kivilaan, e-post: ain.kivilaan@ajaleht.ee; Liina Valt, e-post: liina.valt@ajaleht.ee Reklaamipindade müük: valdkonnajuht Viktoria Nahkur, e-post: viktoria.nahkur@ajaleht.ee; müügispetsialist Sirly Kurisoo, e-post: sirly.kurisoo@ajaleht.ee Levijuht Erkki Lumisalu, e-post: erkki.lumisalu@ajaleht.ee Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed Tartu t 8, 71020 Viljandi Telefon 433 0045 Trükk AS Kroonpress, trükiarv 42 000 Järgmine 60+ ilmub Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase vahel 14. septembril. Esikaanel Merle Karu joonistus.


kolumn

3 Juuni 2013

Argiselt suvele vastu FOTO: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

M

e võtame iga päev maailma pulkadeks ning paneme uuesti enda jaoks kokku nagu mustlase luku. Teeme seda igaks juhuks, et poleks ebakindlust jalge all. Et kõik olekski lukus. See pole rutiinne kontroll mööda vangla koridore, see on ilusa, tegusa ja kindla päeva ootus. Ometi on argipäev üsna rutiinset laadi, koosneb ajalehest, kohvist, röstsaiast, igapäevatööst, taustal riik, kui nii võib öelda, kui sul on selle vastu veel huvi, ja igat sorti muust kaifist. Et meie elu on parem kui kusagil mujal. Ja kui mitte kõigist, siis Lätist iga kell. Tunned, kuis röstsai ragiseb hamba all, juust venib suus. Korralik kodanik nätsu ei armasta. Näe, Ansip ütles, et Afganistanis on koidikud juba vaiksed, pole ka põhjust tõlgipoisi Omari asüülipalvet rahuldada, las ehitab õpetajatega, kes peavad nagunii koju jääma, tulevikku koos edasi. Ei lähe me leedu rahva tahte vastu, et osaleda tuumajaama projektis, ega lähe ka eesti rahva vastu, rajades Suur-Pakri saarele tuumajaama asemel tuulepargi. Meie oskuseks on koguda plusspunkte üksnes rahvusvahelistest skooridest. Ootame kultuurikatla pika podisemise ära. Hariduskatel jääbki podisema, tööjõukatlaga on see lugu, et rammusam leem voolab ammu üle ääre välismaale. Seniks musta huumorit näkku, muidu muutub kodanik tuimaks ega näe, milles seisneb elu point. Poliitikutega on kui endale vastutahtsi võetud lemmikloomadega – ahnete kutsikate värk. Sotsiaaliakatla kaant kergitab mõni üksik rändur, et me armas riik ärkaks Okasroosikese saja-aastasest unest. Seda mõru suudlust ta muidugi ei oota. Aga pensionipäev jääb kallimaks kui riigipüha. Toidupoed on vanarahvast tulvil, palju sa ikka osta täid, kuukalender hakkas tiksuma. Ka noorrahvas on siis väga abivalmis, aitab memmel pinsi rahaautomaa-

Kalju Saaber

dist välja võluda – peopäeval on neilgi õllepudelid juba varakult peos. Kuhu see vanainimene pärast panna, eks küsi! On olemas geenide kättemaks. Ja kuhu ses õhukeses riigis mujale kui koju minna, valimisteni veel aega. On hea, et meedia pakub vahel ka rahvast harivat, tahedamat lugemist-vaatamist nagu papa Jannseni ajal. Kes kalleid teadusajakirju jõuab osta, käest kätte need ei liigu. Rämpspostiga võitle kui tuuleveskitega. Vahel on ajalehtki kosmose kokaraamat. Tudengisputnik, mis äsja Prantsuse Guajaanast üles läkitati, kihutab 650 kilomeetri kõrgusel üle pea, teeb tiiru ümber Maa pooleteise tunniga ja nõnda kähku, et ei jõua Päikese poolel üle kuumeneda ega varjupoolel alajahtuda. Vaata sindrit! Ka meie oskame kandilisi mune muneda! Kui seda oleks minule kuldsete kuuekümnendate künnisel Paide astronoomiaringis öeldud, oleksin vist istuli kukkunud. Või roninud selle tüdruku voodi, kuhu ma ei julgenud minna. Emad ei väsi vikse lapsi ega ühiskond tarku poliitikuid kiitmast. Paraku on vikse ja puudust kannata-

Sõbrad hüüavad mind Virumaa kirjanikuks, õigupoolest see nii ongi. Sündisin 1944. aastal, esimene jutt „Murdeiga” ilmus ajakirjas Noorus (1965). Hiljem noppisin sealt ja Loomingust auhindu. Tartul, väljakaevamistel ja ekspeditsioonidel oli meis kõigis oma osa, aga miks must ajalooõpetajat ei saanud, võite kolm korda arvata. Tulid film, teater ja lastelood – „Saurusesuvi”, „Luukere Atu”, „Haruldast tõugu issi”. Ühes restos pakuti peagi frikadellisuppi „Luukere Atu”. „Härgamisi” (1979) sai romaanivõistluse ja Vilde kirjanduspreemia. „Punaselageda saaga” (1991) nii Vilde kui ka Virumaa preemia. Luulet on näputäis. Olen peagi kolmekümne proosaraamatu autor, toimetanud-koostanud koguteost „Virumaa” (1996). Näidend „Koduvõõrad” (1987) oli fosforiidisõja tähis Rakvere teatris. Loomult olen jäänud ka publitsistiks, näiteks „Kaimude raamatud” või essee „Mägieestlane hoidis Stalinit kirbul”. Virulased on tulnud minu juurde, saanud minuks nagu puu kasvuringid. Ajal on meile alati midagi öelda ka siis, kui oleme tema vastu ülekohtused. Seks puhuks vabandust!

vaid lapsi hulgi, häid poliitikuid piskult. Seepärast meie ühiskond nii äpu ongi. Laps suunab oma energia selle maailma avastamisele, poliitik on maailma juba enda jaoks avastanud, hoiab seda kindlalt käpas, et suunata oma energia tagasi iseendasse, et jäädagi poliitikuks. Kõlab uhkelt nagu Inimene ikka. Nende „dividende” ja lastetoetusi pole mõtetki võrrelda. Võrdleks nagu ilutulestikku argieluga. Ei aita seegi, kui saad visuaalses meedias või kõmulehtedes külakorda aelemas käivatest persoonidest pisut hinge tõmmata – kes tohib rahvalt ta lelusid või mõnuaineid ära võtta! Siis võib juhtuda veel hirmsam, hakkame rääkima suitsiidist ja eutanaasiast. Kohe otsime uue aseaine.

V

õõras sahvris või külmkapis on mõnus maiustamas käia. Suure suvega rinda pistes oleme maailma parimad (ütleb Karlsson Katuselt) grillijad. Neidki asju õppisid väljarännanud eestlased poolteise sajandi eest naabritelt, ja kui Kaukaasia lumemägedest sai püssiga liha kätte, võis tõesti tangupudru kodumaile ununeda.

Varsti oleme maailma parimad sushi valmistajad. Aga elamis- ja elus läbilöömise kunst jääb igaühe enda kanda, selleks retsepti pole. Et elada, tuleb kõigepealt ellu jääda. Et vanaks saada, peab oskama iseend lõbustada. Kui mitu lennu- ja laevakatastroofis hukkunut oli kuulnud või ise rääkinud anekdoote lennu- või laevakatastroofidest? See on elu. Et poleks piinavat häbi asjatult elatud aastate pärast, et ei helendaks pärast surma nagu Marie Curie kokaraamat. Või nagu ütles Toomas Paul, et eesti rahvas on pigem kokaraamatu usku. Võtame igal hommikul kohvitassi kõrval maailma pulkadeks ja paneme uuesti kokku nagu mustlase luku. Igaks juhuks, et poleks ebakindlust jalge all. Mis lukus, see lukus. Aga uue aja maailm on hakanud uutmoodi toimima ja meie käes on järjest keerulisem lukk. Vahel tahad vihaselt ära visata, siis võtad uuesti ette, et pusida eestlase vaikse jonniga edasi. Ehk läheb seekord õnneks, eks näis.


kaja

Juuni 2013 4

Lugeja arvab Avastasime endi jaoks ajakirja möödunud aasta suvel puhkusel ja oleme nüüd püsilugejad, kaanest kaaneni. Meeldib. Viimases numbris oli vajalikku teadmiseks meestele (ka naised said teada, millised on mehed) ja alati on olnud häid ja lihtsaid retsepte. Eha ja Uno Seppik Väga tänuväärt, et pühendasite ajakirja maikuu numbri suures osas just meestele ja nende terviseprobleemidele, mida mehed kahjuks ei taha tunnistada ja häbenevad sellest rääkida. Üldse peaks meeste tervisest rohkem rääkima ehk võtaksid siis mehed ise ka asja tõsisemalt ja pöörduksid aegsasti arsti poole oma muredega. Hiie Uibo, Otepää, Valgamaa Lugesin kõiki artikleid huviga, kuigi kalal ei käi ja jooksmas ammugi mitte. Huvitav oli ikkagi ja see ongi kõige tähtsam, et saab vähemalt lugedagi sellistest asjadest. Mare-Ly Bakhof, Paide Huvitav ja asjalik ajakiri on see teie 60+, loen seda iga kuu ja päris põhjalikult. Maikuu numbris tõstaksin esile eesnäärme probleemide põhjalikku kajastamist, kuigi õnneks minul isiklikult seda probleemi ei ole (vastava tabel-testiga kogusin 0 punkti). Aga vajalik info igal juhul. Hudo Jõgi, Tartu a elada Kõik me tahame olla terved ja ma õnnelikult. Tore, et kirjutasite oma maajakirjas meeste tervishoiuteemadel ja eesnäärmest. Artikli kaudu sai palju teavet selle kohta, kuidass n haigust märgata ja ravida. 60+ on minu postkasti oodatud ajakiri. Milvi Hallik,, a Sõmeru, Lääne-Virumaa Tuli Pärnu Postimees ja sellega koos a väga ka mõnus ajakiri 60+. Olen teiega ostatud. Tuleb rahul. Ajakiri on väga hästi koostatud. lugeda kõiki artikleid kaanest kaaneni. aneni Kirjutan juba teist korda ja ütlen, et peaksite oma ajakirja palju rohkem reklaamima. Olen pensionil endine meedik. Olen väga huvitatud meditsiinist, mis on muutunud oma sisult ja vormilt. Birgit Itse „Vanus paisutab eesnääret” annab julgust ja jõudu meestele arsti külastada. Kontrollige oma tervist, see on vajalik. Ilme Luiga, 12kordne vanaema Paliverest Läänemaalt Kõige enam meeldis viimases numbris mulle koduste

z

tel 6177 717

z

u Maikuu numbris pälvis minu tähelepanu Eve Rohtla kirjutis „Ka kodus saab iseendaltt vereproovi võtta”. Hea ju, kui saad teada a ti enda valude põhjuse ning ei pea alati arsti itülitama. Et kiirtestid pole veel laialt levinud, jääb vaid oodata, millal need lisaks peaalinnale ka teiste linnade apteekidesse jõuaavad. Meeta Miller, Tartu Eriti meeldis „Ka kodus saab endalt vereproovi võtta”. Sain uut ja huvitavat teada, iseasi, kas oleks nii palju julgust, et ise katsetama hakata. Verd küll ei karda ja elu jooksul nii palju vereproove andnud, et see tundub päris igapäevase tegevusena. Viimasel ajal olen märganud, et enam ei ole see isegi polikliinikus meeldiv, seega arvan, et kodus vabatahtlikult ei tahaks üldse teha. Margit Veskimäe, Türi, Järvamaa Teil on väga hea see „Kiiresti ja lihtsalt kõht täis”. Need toidu toidud ongi justkui minu lapsepõlve m maakodu toidud, lihtsad ja imeh imehead. Seni, kuni tööl pidin kä käima, elasin linnas ja toit k kippus kuidagi teistsugune olema. Kõik oli käe-jala juuo rres. Nüüd, pensionipõlves on mul olnud õnn jälle maal elada ja uuesti just neid lihtsaid toite valmisne tada, sest iga päev ju kaugel ta toidupoes ei käi. Veel on jõudu toid värske aiakraam ise kasvatada, värs talvel on „h „hea kokk” ikka see puuküttega ahi. Ühte nõusse ahjukartul, teise liha hauduma hauduma, millele lõ lõpuks lisan oma „ketšupi”: tomat + sibul + paprika, vähe õli ja soola. Purk lahti ja lihatükkidele peale! Hapukurk või punapeet salatiks, samuti purgist juurde – mida sa hing veel ihaldad! Suvel on siis kergemad elektripliidi toidud või hoopis külmad supid-salatid. Elvi Undrits, Järva-Jaani, Järvamaa Meeldis kalapüügielamuse lugu, kuna mu oma isa tegeleb sellega ja just tänu ka sellele hobile on mul praegu võimatu tema kohta „eakas” kirjutada, ehkki ta on juba üle 70. Samalaadsetest hobidest (ka naiste

hobidest) loeksin meeleldi edaspidigi. Kodused testimisvõimalused on samuti põnevad, ja seda mitte ainult eakatele. Merike Raudsepp, Pärnu Jah, eks ta õige ole, kala võib ju Rimist saada, kuid kirglikku elamust kindlasti ei saa. Ellen Juurikas, Pärnu Kõige toredam oli minu jaoks lugeda kalapüügi võludest ja valudest. Oli ka minu abikaasa tubli ja asjalik kalamees. Kahjuks pean sellest rääkima juba minevikus. Elve Reedla, Türi, Järvamaa Mulle meeldis lugeda kalapüügielamustest. Ma pole elus ühtki kala püüdnud, kuid meeldib vaadata televiisorist, kuidas isegi talvel on kalapüüdjad jääl ja loodavad saaki saada. Mulle meeldib väga praetud kala süüa, kas või räimegi. Ma ei ela küll ühegi suurema jõe, mere ega järve ääres, kuid kala järele käivad neelud. Olen väga tänulik, et minu postkastis on nüüd ka ajakiri 60+. Tervitan teid suurima austusega ja soovin, et te jagaksite ka edaspidi häid soovitusi. Raili Saavel, Valga Teie ajakiri on endiselt huvitav. Lisaksin allergiaartiklile omalt poolt seeneallergia. Nimelt põhjustavad seened mul üsna koheselt okserefleksi, olenemata söödud kogusest. See on juba sellest ajast, kui hakkasin lapsena ennast mäletama. Üllatav oli kodune vereproov igasuguste häirete testimiseks. Varje Koppel Meeldis lugu häirenuputeenusest, sest kunagi ei tea, millal sellist teenust vaja võib minna. Hea oli lugeda ka kiiresti ja lihtsalt valmivatest toitudest. Saab nii enda toidulauda värskendada. Gaida Merila, Türi, Järvamaa

Kuidas ajakiri 60+ oma lugemislauale saada?

AJAKIRI ELUKOGENUD INIMESELE

Tellida saab:

kiirtestide lugu. Kuidas neeru-, maksa-, maovaevusi saab kindlaks teha nii kui mütsiga visata. Teadus on ikka üks lõpmata imeline asi! Kirjutage ka edaspidi uuematest saavutustest meditsiinis, mis aitavad ise oma hädadel sabast võtta, enne kui arstide juurde lähed. Arstil ka kergem, kui mõni analüüs juba inimesel kodus tehtud ja saab kohe ravima hakata. Henn Nõgell

1 2

Kõik Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijad saavad ajakirja koos lehega TASUTA. Ajakiri ilmub iga kuu teisel laupäeval (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu). Ajakirja 60+ on võimalik koju tellida ka eraldi. Tellida saab terveks aastaks (10 numbrit) ja juunis maksab see 10 eurot (juulis ja augustis ajakiri ei ilmu). Nüüd juunis tellides saab tellija ka 2014. aasta juuninumbri. Tellija postkasti jõuab ajakiri kuu keskel.

e-postil tellimine@60pluss.ee

Järgmine number ilmub 14. septembril 2013.

z

www.60pluss.ee

Ajakirja ilmunud numbritega saab tutvuda internetis

www.60pluss.ee


reklaam

E,T,N,R 9–17 K 9–19, L 10–13 Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn Tel 600 0666 Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post info@invaabi.ee E-pood: www.invaabi.ee

tOrtopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) tSongavööd/bandaažid tAmoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu tRavisukatooted tValmislahased (sõrme, käe, jala) tSilikoonist ortopeedilised abivahendid tOrtopeedilised jalanõud ja tallatoed tTaastusravivahendid tNahahooldusvahendid tInva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

5 Juuni 2013

UUE PÕLVKONNA

GLÜKOMEETER ON CALL PLUS assa Haigek imisel! nseer kompe

imad Odava d a testrib Eestis

MADE IN USA

TASAKAALUSTAGE OMA VERESUHKUR JA OMA ELU! OSTES 3 KARPI (á 50 tk) TESTRIBASID, SAATE GLÜKOMEETRI TASUTA KAASA. OSTES STARDIKOMPLEKTI, SAATE 1 KARBI (á 50 tk) TESTRIBASID TASUTA KAASA. Stardikomplektis on glükomeeter, lansseerimisseade, 15 lansetti, 15 testriba, kott. Esindaja Eestis:

SAADAVAL MÜÜGIVÕRGUS:

TALLINN: Kotka 26, tel 683 7664 TARTU: Lembitu 24, tel 683 7604 www.semetron.ee

Telli nüüd Maaleht või pikenda oma tellimust ja

võida mõnus kümblustünn!

M aa le va ht k rst i i p rjutab, idi üks ka meiet spa e kandis a

avata ma!

Loosi läheb ka 10 Maalehe vildist saunamütsi. Loosimises osalevad kõik, kellel on 1. juuli seisuga kehtiv vähemalt 3kuuline tellimus või otsekorraldusleping. Maalehe tellimine: telefonil 680 4444, e-posti aadressil klienditugi@lehed.ee või kodulehel www.maaleht.ee/saun

Kümblustünni valmistas:

OÜ Puunõu

www.puunou.ee Mütsid meisterdas:

Maamaitse OÜ

www.maamaitse.ee

Tünnis kümblevad maalehtlased Heli, Heiki, Lii, Heiki ja Bianca.


vaba aeg

Kirev suvi koos

Juuni 2013 6

vanavanematega Suvi on põnevate ettevõtmiste ja muljete kogumise aeg. Mis võib veel toredamat olla, kui on vanavanemad, kellega koos saab suve veeta.

Annika Poldre annika.poldre@parnupostimees.ee

P

ärnumaal Paikuse vallas Silla külas elab kahe lapsega Viinide pere. 9aastane Pille-Riin lõpetas Paikuse kooli 3. klassi, kuuene Oskar veedab päevi lasteaias. Lastel on vanaemavanaisa Hiiumaal kauni nimega Isabella külas ning laste isa Imre on hiidlane. Teine vanaema elab Läänemaal Ristil. Vanavanemate juures saavad lapsed pikemalt olla suvel. Oskar nõustus esimest korda isa-emata Hiiumaale jääma alles kaks suve tagasi. „Oskar on natuke emmekas,” ütleb isa Imre ja poiss ei vaidle vastu, kuid on valmis rääkima sellest, mida õega koos vanaema-vanaisa juures suvel on tehtud. Kõigepealt meenuvad poisile jäätis ja suhkrusai, mida maal sai süüa. Pille-Riin selgitab, et kaks korda nädalas sõitis Isabellast läbi poebuss ja sealt ostetigi jäätist ja kommi. „Ükskord ometi saite osta, mida tahtsite,” lausub ema Tiina.

Kolme põlvkonna reis Hiiumaal on lastel mamma ja taada, Läänemaal vanaema. Nii on lihtne vahet teha ja kõigil selge, kellest on jutt. Mamma ja taada (või ka papa või Kalle, nagu Oskar vanaisa kutsub) on suured maailmarändurid. Kooliõpetajast mamma on juba pensionil, vanaisa Kalle töötab, mõlemad on lubanud, et reisivad nii kaua, kuni tervist ja jaksu on. Nad on käinud Türgis, Kreekas, Egiptuses, Itaalias – need maad meenuvad lastele kõigepealt. Lastelastele oli

toredaks elamuseks möödunud aastal sõit Ungarisse, kuhu mindi kahe auto ja kolme perega: Imre õde oma perega, Imre-Tiina Pille-Riini ja Oskariga ning mamma ja taada. Reis oli lastelt vanematele juubelikingiks, sest mõlemal täitus 65 aastat. Interneti kaudu leiti Ungaris elavad eestlased, kes turismi ja majutusega tegelevad, ning selle järgi seatigi sihtkoht – küla Egeri lähedal, kus ööbiti ja kust tehti väljasõite. Veidi hirm oli, tunnistavad Imre ja Tiina, kuidas lapsed vastu peavad, sest maha sõideti kokku 3500 kilomeetrit. Aga kõik läks hästi. Pille-Riini reisimuljetes on esikohal Ungari basseinid, kus käidi suplemas või ujumas, sest ta on imikust saati veeloom, nagu ema ütleb. Tüdruk loetleb edasi, mis reisist meeles: kaardimäng papaga pika sõidu ajal, väga head pitsa ja jäätis, väga palavad ilmad, mistõttu talle meeldis koos vanaisaga katuse all istuda, ja asfaldile joonistatud kabe moodi klotsidega mäng. Ungaris oli nii tore, et sinna plaanib kogu pere uuesti minna.

Mammaga matkale Suved Hiiumaal on pikad ja lapsed on mammaga koos jõudnud palju ette võtta: jalgratastega sõidetakse koos mere äärde, mammaga istutakse murutraktoril ja niidetakse koduaeda, mis 2007. aastal tuli presidendi kauni kodu konkursil Hiiumaa aedade seast võitjaks. Laste suvesse mahub ka maasikate rohimine, mille kohta Pille-Riin täpsustab, et tema rohib, aga Oskar sööb. Hoolimata mamma kokandusalastest pingutustest, on kõige paremaks toiduks Pille-Riini arvates makaronid. „See laps sööks kolm korda päevas makarone,” ütleb Tiina. Suhkrusaia õpetas taada sööma. Ja väga head on ka vanaisa kuivatatud lestad. Koos täditütre Katarinaga, kes elab

27.06 − 7.07.2013

Tallinnas, on lastel suvel Hiiumaal kolmekesi tore. Tiina sõnab, et lapsed saavad ise otsustada, millal nad tahavad maale minna. Seepeale hüüab Pille-Riin:


vaba aeg FOTOD: ERAKOGU

7 Juuni 2013

Ülemisel pildil: Lapselapsed Pille-Riin, Oskar ja Katarina taada Kallega Ungaris. Vasakpoolsel fotol: Oskar Hiiumaal. Alumisel pildil: Vanaema Maire.

„Lähme kohe!” ja jutustab õhinal, kuidas eelmisel suvel käidi kolmekilomeetrisel jalgrattamatkal – Pille-Riin, Oskar, Katarina ja mamma, kes oli kogu tee viimane.

Mustikal käigud, rattamatkad, piknikud, saunaskäimised ja juturääkimised – seda on päris palju, mida mammaga koos teha saab, arvavad lapsed. „Kuid vanava-

KAUGREISID MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA H: 2999 € 4.–15.12.2013 AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 16.11.–1.12.2013 H: 4589 € ALASKA – VANCOUVER – KAMLOOPS – COLUMBIA JÄÄLIUSTIK H: 3599 € 30.06.–13.07.2014 UUS! USA LÄÄNERANNIK: NEW YORK – LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII – LOS ANGELES 15.–29.09.2013 / 24.05.–7.06.2014 H: 2999 € SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR H: 2890 € 23.02.–8.03.2014 VIETNAM – KAMBODŽA 4.–27.11.2013 / 13–26.04.2014 H: 2899 € HONG KONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID 10.–24.05.2014 H: 2999 € SUUR INDO-HIINA RINGREIS – VIETNAM – LAOS – KAMBODŽA H: 2999 € 16.–29.03.2014 WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK 10.–18.08.2013 H: 1999 € KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO 23.11.–6.12.2013 H: 3220 €

ARGENTIINA – BRASIILIA 26.10.–8.11.2013 EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 6.–20.10.2013 / 1.–15.03.2014 SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 27.10.–9.11. 2013 / 16.02.–1.03. 2014 KULDSETE TEMPLITE BIRMA 19.–29.11.2013 / 1.–11.02.2014 HAWAII SAARED 16.–24.11. 2013 / 16. –24.03.2014 PEKING – PÕHJA-KOREA – LÕUNA KOREA 6.–16.10.2013 / 6.–16.04.2014 EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 17.–28.11.2013 / 9.–20.03.2014 SINGAPUR – UUS-MEREMAA – FIJI SAARED 25.01.-8.02.2014 UUS! IISRAEL – JORDAANIA 8.–16.10.3013

>> lk 8

H: 3699 € H: 4299 € H: 2995 € H: 2699 € H: 2999 € H: 2966 € H: 1999 € H: 4399 € H: 1250 €

LÄHIREISID: KIHNU SAAR 14.07.2013 PÄIKESELINE MUHUMAA JA SAAREMAA 13.–14.07 / 17.–18.08.2013 HIIUMAA VÕLUD 15.–16.06 / 20.–21.07.2013 HIIUMAA KOHVIKUTE PÄEV 3.–4.08.2013 UUS! SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 5.–7.07 / 9.–11.08.2013 RIIA – JURMALA JA KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 20.–21.07 / 17.–18.09.2013 HISPAANIA – PORTUGAL – GIBRALTAR 29.09.–10.10.2013

nemad vajavad ka suvepuhkust,” arutleb Tiina, „kuigi nad annavad märku, et ootavad lapsi kogu aeg.” Talvel suhtlevad lapselapsed mammaga internetis – mammal on gmail, skype, msn ja ta on Facebookis. Vanavanemad on kaugel ega saa abiks olla, aga Tiina arvab, et igaüks peab ise oma lapsed kasvatama. Kui Oskar oli nelja-aastaselt tuulerõugetes ja ema ega isa ei saanud töölt koju jääda, õpetati poisile helistamine selgeks. „Emme, ära muretse, kõik on hästi,” teatas Oskar, kui ema töölt koju helistas. „Nad on tublid, meie kokkulepped kehtivad,” ütleb Tiina. „Oleme lasknud neil iseseisvuda,” lisab Imre. Tavaliselt õpetavad vanaemad lapselapsi, aga nüüd üllatab Pille-Riin, teatades, et tema õpetas mammat kuduma. Tüdruk toob välja puupulkadega kudumislaua ja näitab, kuidas ta sellega õppis rahvusliku käsitöö ringis salli kuduma Kihnu moodi. Mammale hakkas see nii meeldima, et papa Kalle meisterdas talle samasuguse kudumislaua ning mamma koob nüüd lapselapse õpetamise järgi ilma varrasteta, ainult lõnga põimides.

H: 70 € H: 92 € H: 92 € H: 92 € H: 213 € H: 110 € H: 950 €

POOLA – VARSSAVI – KRAKOW – ZAKOPANE 14.–20.07 2013 LUMMAV ŠVEITS 20.–28. 07.2013 KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDVIG II LOSSID 7.–10.09.2013 INGLISMAA – ŠOTIMAA 26.06.–7.07.2013 GOTLAND – ROOSIDE SAAR 3.–8.08.2013 VIIN – SLOVEENIA – HORVAATIA 13.–22.09.2013 IIDNE KREEKA KOOS PUHKUSEGA KORFU SAAREL 20.–27.08.2013 UUS! PORTUGALI PÄRLID 21.–27.10.2013 UUS! SITSIILIA – SARDIINIA – KORSIKA 22.10.– 2.11.2013 UUS! UNGARI VEINITUUR – DALMAATSIA 9.–18.08.2013 UUS! KULDNE PETRBURI 6.–8.09.2013 VELIKIJE LUKI 5.–7.07 / 26.–28.07 / 23.–25.08.2013 UUS!

H: alat 375 € H: alat 550 € H: alat 560 € H: alat 989 € H: alat 459 € H: 490 € H: 890 € H: alat 894 € H: alat 1250 € H: 579 € H: 185 € H: 240 €

LINNAPUHKUS LONDON – WINDSORI LOSS 26.–30.06 / 10.–14.07/ 18.–22.12.2013 MAAILMALINN PARIIS 28.–31.08 / 23.–26.10.2013 ANTIIKNE ROOMA 23.–27.10 / 11.–15.12.2013 VIIN – SUURSUGUNE UNELMATELINN 5.–8.12.2013 KARM IMEDELINN REYKJAVIK 10.–15.07 / 12.–17.07.2014 UUS! KIREV ISTANBUL 26.–30.06.2013 UUS!

www.mainedd.ee

Lisateave: tel 644 4744, 641 8350, 641 828. Rüütli 14, Tallinn 10130, e-post: info@mainedd.ee Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

H: 550 € H: alat 650 € H: alat 650 € H: alat 650 € H: 899 € H: 750 €


vaba aeg

Juuni 2013 8

Pille-Riin õpib Sindi muusikakoolis kitarrimängu, mamma mängib akordioni ning nad on isegi kokku mänginud.

„Tütar on algusest peale tahtnud, et ta lapsed oleksid suviti siin, ja lapsed ise ka tahavad siin olla,” räägib vanaema Maria. Vanavanematega koos on lapselapsed saanud palju Eestis ringi sõita, nähtud on paiku põhjarannikust Lõuna-Eestini. Kahel suvel on nad käinud Pärnu spordihallis tennist mängimas ning on endale sõpru leidnud. Neil on eesti keel suus ja vanaema-vanaisaga nad vaid seda räägivadki. Maria käib ka Norras tütre perel külas. Siis kõnnib ta lapselastega mägedes, käib nendega muuseumis ja kinos, raamatukogus ja laste pidudel. Jõulude ajal oli ta seal mitu nädalat. Vanemalt poisilt sai vanaema jõuluks köögivilja- ja lilleseemneid, mida Ole-Petter oli Eestis korjanud ja ise kuivatanud. „See oli kõige kallim kingitus,” ütleb vanaema. Lastel on oma kodus väike iluaiake, Pärnus on köögiviljaaed, marjapuud ja -põõsad. „Armastuse aia vastu on nad saanud Eestist,” rõõmustab vanaema.

Vanaema ratastel Ivi on tänapäeva vanaema – ta käib tööl ja vanustki pole veel pensioniea jagu ning tal on kaks toredat tütrepoega – neljane Tristan ja kahene Pert. Tütre pere elab Tallinna lähedal Rae vallas, mis on kuulus oma lasteaiakohtade puuduse poolest. Ka Tristan ja Pert on lasteaia järjekorras ning vanaema Ivi sõidab igal nädalal vabadel päevadel Viljandist lapselapsi hoidma. Vastavalt töögraafikule saab ta tütre juures olla paar-kolm päeva või ühe päeva korraga. „Poistega läheb päev kiirelt,” jutustab Ivi. „Käime õues, sööme, kui väiksem päeval magab, siis suuremaga joonistame, voolime, õpime tähti ja numbreid või vaatame politseikoera Rexi filmi. ” Ivi räägib, et kui ta mõnel nädalavahetusel on töölt vaba ega pea ka Tallinna sõitma, siis on lausa imelik olla. „Ma pean ju aitama,” ütleb ta. „Aga eks mul ole lastelastest palju rõõmu. Suurem poiss on hella hingega, õrn, väike on rõõmurull. Mul tuleb naer peale, kui teda vaatan, ta on täpselt minu moodi, kiusab oma suurt venda just nii, nagu mina oma venda kiusasin.” Poisid ootavad alati vanaema tulekut. Kommi ei luba ema neile viia, aga vanaema viib metsmaasikaid ja neid lapsed ootavad. Tristan on juba lubanud, et suvel läheb vanaemale appi metsa marjule. Kui Ivil oli kevadel puhkus, toodi poisid mõneks ajaks tema juurde Viljandisse. Ka vanaema suvi möödub koos lapselastega. Sügisel ehk saavad poisid lasteaeda, kuid ega Tristan sellest väga hooligi. Tema on öelnud, et tema tahab, et vanaema teda hoiaks. „See on suur asi, et nad praegu väikestena saavad kodus olla ja hommikuti kaua magada – tore lapsepõlv kestab kauem,” arvab vanaema.

Kaugel, aga omad

Tristan ja Pert Viljandis vanaema juures. Vanaema on suurepärane kokk, poistelegi meeldib temaga köögis tegutseda.

Lapselastele pühendatud suved

Ma ei tee suvel midagi kasulikumat, kui olen lapselastega koos. Ma pühendan oma suved neile. Nad on mulle kõige kallimad.

13aastane Ole-Petter, 10aastane Cristoffer ja kaheksane Maria elavad Norras. Nende ema on eestlane, kes Norrasse õppima läks, seal armus ja abiellus, ning isa norralane. Suved veedavad lapsed Pärnus, ema sünnilinnas, vanaema-vanaisa juures.

VANAEMA MARIA

Reisid 2013 AHVENAMAA 25.–28.07; 15.–18.08.

PETERBURI LÄBI SOOME 18.–21.07; 15.–18.08; 12.–15.09. HIND AL 260 €

HIND AL 205 €

GOTLAND TIIT REISID OÜ Tallinn, Tatari 6, II korrus tel 662 3762 tallinn@tiitreisid.ee Kärdla, Sadama 13 tel 463 2077 hiiumaa@tiitreisid.ee www.tiitreisid.ee

Soodustused: püsiklientidele, haridustöötajate AÜ liikmetele, Swedbanki Seeniorkaardi ja Säästukaardi omanikele Täpsem info kodulehelt www.tiitreisid.ee või telefonil 662 3762.

14.–19.08. HIND AL 540 €

KALININGRAD JA KURA SÄÄR 4.–7.07; 1.–4.08. HIND AL 265 €

LÄTIMAA RINGREIS 28.–30.06; 19.–21.07; 23.–25.08. HIND AL 160 €

LEEDU RINGREIS 11.–14.07; 8.–11.08. HIND AL 230 €

PETERBURI 25.–28.07; 22.–25.08; 19.–22.09 (Reis algab Hiiumaalt, hind al 165 €) 12.–15.12. HIND AL 180 €

Lapselapsed on suured meisterdajad, vanaisaga koos ehitasid nad kõnniteed. Nad aitavad vanaemal aias peenraid teha, rohida ja marju korjata ning moosidki valmivad ühises töös. Lastele maitsevad väga vanaema vigurpannkoogid, tema hernesupp ja õunamahl. Vanaisaga koos suitsetavad nad liha ja kala ning Cristoffer on valmis väga vara tõusma, et vanaisaga kalale minna. „Nad ei jää meie igapäevaelust kõrvale,” räägib Maria. „Nad on siin kasvanud ega ole ükskõiksed Eesti vastu.” Vanaema jutustab, et kui õpetaja rääkis Cristofferi klassile, et Eestis on 40 000 last tühja kõhuga ja neile tuleks mänguasju saata, siis tõusis poiss püsti ja ütles, et see ei ole õige, tal on Eestis sõpru ja tema teab, et Eestis on staadionid ja spordihall ja lapsed teevad sporti. „Ma ei tee suvel midagi kasulikumat, kui olen lapselastega koos. Ma pühendan oma suved neile. Nad on mulle kõige kallimad,” ütleb vanaema Maria. Lapsed on selle võrra rikkamad, et neil on vanaema ja vanaisa, arvab ta. „Nad on igatpidi omad, mis sest, et kaugel. Ma mõtlen nende peale ja tunnen, et nad mõtlevad ka meile. Muidugi tahaks, et nad rohkem saaksid siin olla, aga meil on skype ja me suhtleme kogu aeg.”

SAAREMAA 6.–7.07; 10.–11.08; 24.–25.08. HIND AL 95 € VÕRO- JA SETOMAA 6.–7.07; 10.–11.08. HIND AL 95 €

PETSERI — PIHKVA — NOVGOROD 8.–11.08. HIND AL 260 €

PARIIS (LENNUREIS) 15.–18.08. HIND AL 620 €

Eestimaa kultuurireisid HIIUMAA 29.–30.06; 13.–14.07; 3.–4.08; 17.–18.08. HIND AL 90 €

PEIPSI RANNIK JA VANAUSULISED 16.06; 7.07; 28.07; 11.08; 31.08; 8.09. HIND AL 35 €

KIRDE-EESTI 29.06; 14.07; 17.08; 25.08. HIND AL 40 € MULGI- JA PÕLTSAMAA 15.06; 13.07; 10.08. HIND AL 40 €


vaba aeg

9 Juuni 2013

Suvekuud iseendale või teiste heaks Annika Poldre annika.poldre@parnupostimees.ee

P

ärnus tegutseb aktiivselt eakate MTÜ Elulust. Ühel järjekordsel koosviibimisel, kus eakad kohtusid Pärnu kolledži lektori Valter Parvega, jagati neile küsitluslehed, kus nad vastasid muu hulgas ka meie loo jaoks huvipakkuvatele küsimustele. Kuna kohtumisõhtul kõneldi suhetest noortega, kostus eakatelt arvamus, et pahatihti tulenevad probleemid noortega sellest, et nood ei oska olla lapsevanemad. Selleks saab õppida aga vaid kodus, koduse kasvatuse eeskujul. Rohkem on vaja Asso Kommeri taolisi mehi ja isasid, kes poistega tegeleksid, arvasid Pärnu Elulusti vanaemad-vanaisad. Neid, kes kirjalikult oma arvamusi avaldasid ja küsimustele vastasid, oli kokku 27. Pooled vastajad arvasid, et lapsed ja lapselapsed vajavad vanema põlvkonna elutarkust. Kuid samas arvasid ligi pooled vastajad ka seda, et eakate elutarkus segab noori, kes tahaksid ise targad olla. Suve veetmise kohta teatas 27 vastanust 17, et pühendavad suvekuud iseendale. 6 vastajat andis teada, et peab

iseenda või pereliikme tervise eest hoolitsema, viiel olid suveplaanid tegemata, nelja vastaja suveplaan oli lastega seotud järgmiselt: „aitan lapsi, hoian nende kodu ja lapselapsi, et nad ise saaksid puhata, ringi sõita, jõudu koguda.” Neli vastajat teatas, et on võimalikult kaua oma suvekodus, kuhu tulevad ka lapsed ja lapselapsed. Kolmel vastajal olid lastega ühise katuse all elades nendega ühised suveplaanid, kolm vastajat plaanisid puhkusereisi, kaks töötavat pensionäri arvasid, et lühike puhkus kulub puhkamiseks, ning kaks vanaema andis teada, et kasvatavad lapselapsi, kelle vanemad on välismaal tööl. Vanurite Eneseabi ja Nõustamise Ühingu (VENÜ) juurde loodi 2006. aasta hingedepäeval 2. novembril Vanavanemate Fond, mis seadis oma ülesandeks vanaemade-vanaisade sisukate tööaastate, viljaka ühiskondliku töö ja elujaatava hoiaku, tänaseni kestva aktiivse tegevuse ning lastelastele jagatud hoole ja armastuse esiletõstmise. Vanavanemate Fond on kuus aastat välja andud imeliste vanaemade ja vanaisade tiitlit üle Eesti neile lugupidamist väärivatele vanavanematele, kes oma lapselastele jagatava hoole ja armastuse kõrval leiavad aega ja tahtmist ka aktiivseks ühis-

kondlikuks tööks. Nende kõrval saavad selle austava tiitli omanikuks ka need erilist imetlust väärivad vanavanemad, kes kasvatavad oma orvuks või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapselapsi. Konkursil on osalenud pea kõik maakonnad. „Algul pidime üsna palju selgitama tiitli tähendust,” rääkis Vanavanemate Fondi ja kogu ettevõtmise eestvedaja Ene Veiper. Nüüd on ettevõtmine omaks võetud ja küsitakse tihti, et kas tuleb konkurss taas. Žüriil on olnud väga raske valikut teha, sest kõik kandidaadid vääriksid imelise tiitlit. Kandidaadid valib fondi eestseisus nende seast, keda esitavad maavalitsused. Fond on pärjanud selle tiitliga 72 eakat. Austav nimetus kuulutatakse välja hingedepäeval pidulikul koosviibimisel VENÜ ruumides Tallinnas Poska tänav 15, kus imeliseks tunnistatud vanaemad-vanaisad saavad aukirja, lilled ja nädalase spaatuusiku. Sel sündmusel selgub ka aasta vanaema ja vanaisa. Selle tiitli idee andis presidendi abikaasa Evelin Ilves, kes Ene Veiperi sõnul on fondi tegemiste vastu alati huvi tundnud. Aasta vanaema ja vanaisa tiitlit on välja antud kolm korda ja kõik tiitli-

kandjad on olnud kutsutud vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtule. Eraldi arvestust peab Vanavanemate Fond nende vanavanemate kohta, kes kasvatavad oma lapselapsi. Iga kord on neid ka imeliste tiitlisaajate seas. Kui palju on Eestis vanavanemaid, kes oma lapselapsi kasvatavad, seda statistikat pole. Veiperi sõnul teavad nemad, et Tallinnas on neid 26. Lapsi on rohkemgi, sest mõnel on 2–3 lapselast, ühel lausa neli. Fond on need pered oma tähelepanu alla võtnud, kirjutanud projekte Swedbanki annetuskeskkonnale ja saadud rahaga korraldanud neile lastele huvialade arendamise võimalusi ja kultuurisündmustest osasaamist. „Kui vanavanemad saavad oma lapselapsed söödetud, riietatud ja kooli saadetud, siis sellega nende majanduslikud võimalused ammenduvad,” rääkis Veiper. Laste vaba aja sisustamisel tuleb appi fond. Koos vanavanematega viiakse neid lapsi teatrisse, kontserdile, spaasse, suvel ekskursioonile. Käidud on Estonia teatris, jõulukontsertidel, suviti Pokumaal, Ahaa-keskuses, Lahemaal, Vembu-Tembumaal, jääkeskuses, teletornis jm. Veiper rõhutab ka, et vanavanemate panus oma laste ja lastelaste abistamisse on väga suur.


vaba aeg

Juuni 2013 10

Psühholoog, psühhoterapeut Monika Luik:

Peamine on olla lapselaste jaoks olemas

annika.poldre@parnupostimees.ee

Milline on tänapäeval vanavanemate roll? Vanavanemad on üles kasvatanud oma lapsed, kes nüüd on vanemad. Vanavanemate pagas on lastele edasi antud ja nemad omakorda kasvatavad oma lapsi oma pagasiga. See on vanavanemate kaudne roll. Otsesed rollid on olla lapselaste hoidja ja puhver siis, kui peres on keeruline olukord, kui laste vanemad on välismaal või lahku läinud. Viimasel puhul on pere turvavõrgustik olukorraga toimetulekuks määrava tähtsusega. Vanavanemad on sageli need, kes annavad lastele edasi teadmisi ja kogemusi nii perekonna kui riigi ajaloost. See ülesanne muutub vanemate inimeste silmis aastatega aina olulisemaks. Kuna vanavanemad ei pea olema vanemliku autoriteedi kandjad, siis saavad nad rohkem lapselapsi hellitada ja olla usaldusisiku rollis. Tihti on lastel vanavanematele oma muredest lihtsam rääkida ja nendega asju arutada kui vanematega. Kui inimene saab lapsevanemaks, siis on tal samal ajal ka palju muud veel teha, aga vanavanemal on palju tehtud ning ta väärtustab vanavanemaks olemist. Talle on oluline lähedastega aega veeta, põnev on jälgida lastelaste kasvamist ning ta pole vastutaja ega piirangute seadja. Võrreldes varasemaga on tänapäeva lastel vähem vabadust, väga suure osa ajast on nad täiskasvanu silma all. Loomulikult, maailm ongi muutunud, kuid teisest küljest tähendab see seda, et lastel on vähe aega ja võimalust iseseisvalt maailma avastada ja panna eakaaslaste seas paika oma võimu- ja rollisuhteid. Vanematel on kiusatus ja vastutus kujundada lapsest edukas ja produktiivne ühiskonna

Maale vanaema-vanaisa juurde – on see parim suvepuhkus lapsele? Traditsioon, et suveks saab minna maale vanaema-vanaisa juurde, on suurepärane, kuid kahjuks on see üha harvem võimalik. Maal on palju, mida vaadata, maal saab linnalaps kogeda suhet loodusega. See on võimalus olla uues keskkonnas, kus on teistmoodi vabaduse piirid. Kuidas siis jaotuvad positsioonid, kui põlvkonnad elavad koos? Isegi kui kooselu on sunnitud, aga suhted on head, soodustab see eri põlvkondade suhtlemist. Ainult et koos elades on vaja rollid selgelt määratleda. Kui majapidamist juhivad vanemad, on see parem variant. Kui juhivad vanavanemad, pole see sageli parim variant, sest järgmine põlvkond pole iseseisvunud ega saanud võtta oma rolli. Kuidas mõjub laste lahkuminek vanavanematele, kui suhted jahenevad? Kui pered lähevad lahku ja tekivad uued kärgpered, võib juhtuda, et keelatakse suhtlemine teise poole vanematega. Kui pole vägivalda või muid otseselt kahjulikke mõjureid, vaid on keelamine haavatud tunnete pärast, mõjub see üldjuhul halvasti nii lastele kui vanavanematele. Lastele on see lähedase inimese kaotus ja teatud mõttes võib kaotsi minna ka osa identiteedist. Olla ära lõigatud lastelastest on vanavanematele üks suuremaid traumasid. Kui palju hoida kontakti teise vanavanemaga, kui teine vanem ise pere vastu huvi üles ei näita? See sõltub loomulikult

Vastuvõtu koht 0SUPQFFEJBLFTLVTtTartu, Filosoofi 1 Medicum AStTallinn, Punane 61, kab 361 Merimetsa TervisekeskustTallinn, Paldiski mnt 68a, kab 238 Pärnu PerearstidtPärnu, Suur-Sepa 14, kab 318

Valmistame individuaalseid x x x x x x x

Käe-ja jalaproteese Tugiaparaate Tugikorsette Mitmesuguseid ortoose Tallatugesid Laste abduktisoonitooteid Ortopeedilisi jalatseid

Soodustuse saamiseks võtta kaasa arsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, pensionitunnistus, invaliidsustunnistus.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA! Info: tel 742 0169 www.ortopeediakeskus.ee

Viljandi TervisekeskustViljandi, Turu 10, kab 303 Narva HaiglatNarva, Haigla 1, kab 1 Jõhvi HooldushaiglatJõhvi, Jaama 34, kab 3 Ida-Viru KeskhaiglatKohtla-Järve, Ravi 10d, kab D4044 Rakvere PolikliiniktRakvere, Tuleviku 1, kab 11 Tapa HaiglatTapa, Valgejõe 14, kirurgi kabinet Jõgeva HaiglatJõgeva, Piiri 2, kab 7 Põltsamaa Tervise AStPõltsamaa, Lossi 49, kirurgikabinet Valga HaiglatValga, Peetri 2, kab D16 Võru HaiglatMeegomäe küla OÜ Uus KodatVõru, Jüri 19a, kab 204 Põlva Haigla tPõlva, Uus 2, tervisetuba

päev

kellaaeg

E,T,N,R K N K,N

9 – 16 9 – 18 14 – 16 14 – 18

T N N T T T T N N N N R N T T

12 – 15 12 – 15 10 – 13 10 – 12 16 – 18 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 13 – 15 10 – 12 10 – 12 10 – 12 14 – 16

Teismeline võib oma vanematele põhjustada palju peavalu. Kuidas siis olla tark vanavanem? Teismelist tuleb võtta rahulikult, mitte oma nina tema asjadesse väga palju toppida, sest teismelise arengu ülesanne on iseseisvuda. Vanavanem saab siin pakkuda kohta, kuhu teismeline saab tulla oma murest rääkima. Vanavanem peaks toetama oma lapse kasvatusmissiooni ja huve, mitte vastanduma (kui sellega pole lapse huvid kahjustatud).

Monika Luik

Kontakti võiks hoida nii palju, kui vähegi võimalik. Lähedasi inimesi on ju tänapäeval vähe.

MONIKA LUIK, psühhoterapeut

Mismoodi olla hea vanavanem kõigile lastelastele korraga? Kui mitu lapselast on ühel ajal vanavanema juures, on neil võimalus omavahel suhelda nendega, keda pole võibolla ammu näinud. Sel juhul tekib liider ja rollijaotus laste seas iseenesest. Vanavanema jaoks on tavapärane jagada tähelepanu kõigile ja kohelda neid õiglaselt. Nagu ikka, võivad lastel tekkida ka armukadeduse probleemid. Erinev kohtlemine on võimalik, aga peaasi on olla õiglane. Ei vanem ega laps ei tohi olla perfektsed. Lapse jaoks on oluline näha ka halbu olukordi ja õppida nendega toime tulema selleks, et ta saaks areneda. Seepärast on hea, kui lapsevanem on mõlemat, nii hea kui mõõdukal määral halb või vigadega. See kehtib ka vanavanemate kohta. Vanavanemale on oluline, et see roll tuleks õigel ajal. Kui alla 40aastane saab vanavanemaks, siis on tal võibolla endalgi veel lapsi kasvatada, on mõnigi asi pooleli ja ta pole valmis vanavanema rolli täitma, samas võib kõrges vanuses see roll tulla liiga hilja. Kirjanduse järgi on vanus 40–60 aastat parim vanavanemaks olemise aeg.

juuni

august

september

oktoober

november

detsember

20

15

19

17

21

12

25

29 22 13/27 6 13/27 13/27 15 15 8 8 30

22 10 24 1/15/29 8/22 1/15 1/15 17 17 3 3 25

26 14 28 5/19 12/26 5/19 5/19 21 21 7 7 22

17

27 11/25 18 11 11 20 20 13 13 28

24 12 26 3/17 10/24 3/17 3/17 19 19 5 5 27

19 3/17 10 3 3 12 12 5 5 20

18 18

6 6

10 10

8 8

12 12

10 10

* juulis puhkame

Annika Poldre

konkreetsest olukorrast, kuid kontakti vältiv vanem ei peaks automaatselt tähendama, et ka teiste vanavanematega kontakti pole. Vastupidi, sellisel juhul võib suhtlus vanavanematega lapsele teise vanema puudumist teatud määral kompenseerida. Kontakti võiks hoida nii palju, kui vähegi võimalik. Lähedasi inimesi on ju tänapäeval vähe.

kodanik. Vanematel on ka tohutu surve – neid hinnatakse kogu aeg. Vanavanematel on sellist pinget vähem. Nende roll võiks olla tasakaalustav – kui vanemad suunavad lapse arengut, siis vanavanem saab rohkem väljendada hoiakut, et laps on armastatud ja hinnatud sellisena, nagu ta on. Vanavanemal on toetav roll. Peamine, mida vanavanem teha saab, on veeta lastelastega koos aega, olla neile olemas.


töö

11 Juuni 2013

Hea inimene, kes on teisele „Võta kepp, sa ei saa sealt mäest üles muidu,” hõikab Anne vanaprouale, kui see hakkab temaga kaasa minema, et puhast pesu nöörile riputada. Linda jättis abimehe meelega tuppa, sest ta ei taha näidata, et ise käidud ei saa. „Aitäh, hea laps!” lausub 77aastane Linda Paas kepi toonud abistajale 67aastasele Anne Arrile.

FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

käte, jalgade ja silmade eest Eve Rohtla eve.rohtla@ajaleht.ee

V

iljandimaa Navesti küla neljale eakale naabrile oma vabatahtlikku abi ja tuge pakkuv Anne Arr (67) räägib, et vahel mõnel päeval saab päris rahulikult olla. Aga täna oli küll põrgu lahti. „Kõigepealt helistas üks Võhmas elav abistatav, et auto on vaja remondist ära tuua. Sealt läksin Viljandi turule, Linda tahtis värskemat seemnekartulit. Teised hoolealused ootasid mitu tundi ja pabistasid, et äkki ma ei tulegi. No tulen ikka, kui ma lubasin,” naerab Anne. „Kui abi vajatakse, siis tahavad seda ikka kõik korraga.” Samal ajal ootas Anne enda mees autoremonditöökojas, et naine ta koju sõidutaks. „Ta on juba sellega harjunud, et midagi võib vahele tulla,” naerab Anne. Enne oli ta käinud ühe eaka abielupaari juures naisel juukseid pesemas. Silmaarst ei lubanud vett silma lasta ja nüüd vajas hoolealune peapesemisel abi. „Mina pesin tal juukseid nagu väiksel lapsel, võtsin pea kaela alla,” räägib Anne. Tema abistada on Navesti küla neli inimest, kellelgi neist pole lapsi.

Viis last ja haige süda Annel endal on viis last ja haige süda. Süda on vahel rütmist väljas, nagu ta ise ütleb. „Kui teed midagi, siis ei saa arugi. Kui seisma jääd, hakkab tunda andma. Kogu aeg peab tegutsema.” Anne käib Paala rahvamajas tantsimas ilusa nimega trupis Tilder. See pidi olema üks lind ja üheksavägine, teab Anne. Parasjagu käisid ettevalmistused ja

koduleht: www.mtuteeme.com e-post: teeme@mtuteeme.com tel 5880 2462 (Jaanika) tel: 5567 8516 (Epp)

Ikka rõõmsas koostöös. 77aastane Linda Paas ei ulata ise pesu kuivama panna. Linda annab oma isiklikule abistajale, 67aastasele Anne Arrile puhtaks küüritud pesu ja Anne riputab selle siis nöörile kuivama. peaproovid 25. mail toimuvaks memmetaadi tantsupeoks Võrus Kubijal. Mis saab siis neist, kes teie abi vajavad, kas peavad seni vagusi ootama?

Kõik prilliraamid või prilliklaasid

-30%

Püsikliendile ja selle kuu sünnipäevalastele kõik prilliraamid

-50%

Pakkumine kehtib klaaside ja raamide koosostul kuni 31.07.

b eitu p s töö s o Ko

! jõud

Prillide tellijatele nägemise kontroll tasuta.

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik, Puusepa 1-a, tel 731 9155 TÜ Kesklinna apteek, Poe 8, tel 742 3593 Kesklinna keskus, Küüni 7, tel 744 1167 VILJANDIS: Kaubanduskeskus UKU, Tallinna mnt 41, tel 449 4343 NARVAS: Kaubanduskeskus ASTRI, Tallinna mnt 41, tel 356 0197 JÕHVIS: Kaubanduskeskus TSENTRAAL, Keskväljak 4, tel 332 7575

„See üks päev peab ära kannatama. Mis teha. Ütlen neile muidugi, kuhu ja miks lähen,” vastab Anne.

Väga puhas naine Linda Paas (77) kiidab: „Anne on väga tubli! Ta on väga puhas naine. See meeldib mulle kõige rohkem tema juures.” Linda ei tea, mis temast oleks saanud, kui Annet poleks. „Vist oleksin vanadekodus praegu,” arvab ta. „Mina tahan, et ta ei oleks minutitki minust eemal. Olen temaga nii rahul ja harjunud, et ilma ei oskakski nagu elada. Ta on mulle nii käte, jalgade kui ka silmade eest. Kui ta tantsima läheb, siis on kohe igav.” Linda lisab veel, et ta on kogu see aeg tahtnud oma head aitajat Annet kiita, aga pole seda osanud teha. „Nüüd tulite ise mu õue peale ja ma saan selle ka ära öeldud.” Kas see annab teile elus midagi juurde, et teisi ennastunustavalt aitate, küsin >> lk 12


töö

Juuni 2013 12

Anne Arrilt. Või on see loomupärane olek? Ju vist on loomuses, vastab Anne. „Juba siis, kui ma siinkandis posti vedasin ja pensioni koju viisin, tõin ikka midagi poest, kui vaja või viisin prügikasti välja.” Anne on terve oma elu karjalaudas töötanud, alguses lüpsja, siis brigadirina, ikka Paala kolhoosis. Pensionipõlve alguses hakkas posti vedama. Mis elu teie elanud olete, küsin Linda Paasilt. „Alguses käisin koolis, siis abiellusin,” vastab tema. Nüüd on Linda teinepool juba pool aastat Toonela teel. „Aga töö, mis tööd te tegite?” „Paala kolhoosi aiandis töötasin suurem jagu. Kasvatasin kurke ja tomateid.” „Nii palju ei maksa ka klõpsutada,” soeb Linda fotograafi ees oma juukseid sirgemaks. Keegi kiuksub heleda häälega heki taga ja tuleb järjest lähemale. Muudkui kiu ja kiu. Majaperenaine Linda teab, et see on kass nimega Härra Kiu, kes tuleb meie juurde juttu ajama. Linda teab, et mustavalgekirju Härra Kiu on kuri ja hammustab ka, kui ei saa seda, mida ta tahab.

Kas hooldaja või abistaja? Mille poolest erineb siis isikliku abistamise teenus hooldamisest? „Mina pole mitte kellegi ametlik hooldaja,” selgitab Anne. „Varem tegin ja aitasin oma küla inimesi ja naabreid heast soovist ja tahtest. Siis võttis minuga

ühendust Viljandi mittetulundusühing Teeme ja pakkus oma abi. Nad annavad ka piskut rahalist tuge. Bensiiniraha eriti ei ole, aga nii küll, et ise maksan tunni eest ühe euro ja saan 1.50 tagasi. Tegemist on ikka pigem vabatahtliku tööga,” selgitab ta. Enamasti teeb Anne kaasa poeskäike ja arsti juurde minekuid. Eelmisel kuul käis ta ühe oma hoolealusega viis korda Tartus arsti juures. Varbaküüsi pole ta lõiganud. Ta kardab sellist tööd. Kui vaja, siis viib soovija pediküüri. Alles lõikas endalegi varbasse. Pole neid õigeid tange ega asju ka. Anne võtab oma abistatava kaasa ja siis käivad nad koos poes. Tema toetab, hoolealune ise valib, mis talle vaja on. Kui on soovi, siis käiakse kalmistul haudu korrastamas. Ise elab Anne mäe otsas. Ta viipab käega, kus täpsemalt. „Eile tegin omal kõik aias korda. Varem aitasin teisi, näiteks siin Lindal aias peenrad teha ja vajaliku maha istutada. Kui ta läheb üksi kasvuhoonesse või aeda, siis võib ta kukkuda. Aga Linda ise otsustab, kuhu ja mida istutada,” selgitab Anne.

Aitaja ei leia vajajat 60+ toimetus on saanud telefonikõnesid, kus on küsitud, kas me ei oskaks suunata mõne inimese juurde, kes pakuks eakale või liikumisraskusega inimesele tuge ja abi kas või selleski osas, et läheks talle paaril õhtul külla, et temaga suhelda. Või libeda ajaga hoiaks teda käsivarrest, kui

Kas mõned osad Sinu näost meenutavad katsudes liivapaberit? Mis on aktiiniline keratoos (AK)?

Palun puuduta!

rAK on üks kõige sagedase-

Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistatavate: • iseseisvuse suurendamine; • aktiivsuse tõstmine kõikides eluvaldkondades; • pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. Teenus sisaldab abistamist: • liikumisel, koos isikliku abistajaga saab turvalisemalt käia poes või pangas, arsti juures, võtta osa mõnest kultuurisündmustest. • suhtlemisel (raske kõnepuudega isiku puhul); • spetsiifilistes toimingutes (kirjutamisel, lugemisel).

e-post: teeme@mtuteeme.com telefon: 372 5880 2462 Teenus on seotud projektiga „ Isikliku abistaja teenuse arendamine Viljandimaal”, mida rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kuidas AK välja näeb? rAK-d võib märgata päikesele eksponeeritud kehapiirkondades: näol, peanahal, labakätel...

rAK-d võib esineda erineva suuruse- ja kujuga ketendavate laikudena diameetriga mõnest mm-st kuni cm-teni. katsumisel kare nagu liivapaber.

Isikliku abistaja teenust võivad saada: • liikumis- ja/või nägemisraskustega inimesed, kes vajavad igapäevastes toimingutes teise inimese abi; • inimesed, kes ajutiselt on kaotanud liikumisvõime (autoõnnetuse, insuldi tagajärjel); • isiklik abistaja võib aidata ka ainult paar kuud, nii kaua, kui te taastute oma terviseprobleemidest. Teenuse saajad peavad ise olema võimelised iseseisvalt korraldama teenusega seotud asjaajamist. See tähendab, et inimene peab ise teadma, kuhu ja millal ta koos abistajaga minna tahab.

KONTAKT

matest nahavähi varajastest vormidest.

rSageli tundub nahk

ÕIGUS

Kui Su nahk meenutab katsudes liivapaberit, pöördu kindlasti arsti poole!

on vaja toidupoodi minna, kauplusest tulles aitaks kotti kanda. Teada on, et taolisi teenuseid pakuvad näiteks diakoonia-asutused, Punase Ristiga seotud ettevõtmised ja mõned eakate organisatsioonid, kelle liikmed seda vajavad. Kuidas siis leida neid inimesi, kes vajavad abi ja samas neid, kes on valmis aitama? Ja kuidas neid omavahel kokku viia? Kuhu endast teatada, kui on abistamise soov ja tahe ja kes selliseid inimesi organiseerib? Viljandimaal on mittetulundusühing Teeme, mis pakub küll ainult Viljandimaal isikliku abistaja teenust nii noorematele puuetega inimestele kui ka vanematele nägemis- ja liikumisraskustega inimestele.

Võtab käevangu Mittetulundusühingu Teeme juhatuse liige Jaanika Toome selgitab, et isiklik abistaja aitab vanema inimese kodust välja liikuma, et osa võtta erinevatest üritustest, teha vajalikud käigud ja muudki. Mõlemad kaks komponenti on vanemale inimesele olulised, nii liikumine kui ka suhtlemine, kui ta on jäänud üksi koju. „Meil on olemas isiklikud abistajad pea kõigis Viljandimaa valdades, samuti oleme rakendanud ka praktikat, kus aktiivsed pensionärid ise on isiklikud abistajad oma küla inimestele, kes ei saa näiteks arsti juurde minna. Teeme juhatuse teine liige Epp Johani selgitab, et nende mittetulundusühing teeb koostööd kõigi Viljandimaa omavalitsustega ning koostööleping on sõlmitud Võhma, Karksi ja Kõo omavalitsustega, kes on lubanud kirjeldatud teenust toetada ka edaspidi. „Kõik juhtumid vaadatakse muidugi eraldi läbi. Samuti on valdadel oluline teada, kuidas ja kas nende vanemad inimesed liikuma saavad,” räägib Epp Johani. „Kui hooldaja toob leiva koju, siis isiklik abistaja viib oma hoolealuse poodi ja laseb tal ise oma lemmikleiva korvi panna ning ise kassas selle eest tasuda,” selgitavad naised seda, kuidas teha vahet hooldajal ja abistajal. „Võhma abistaja elab oma abistatava kõrvalmajas. Kord nädalas käivad nad poes, makse maksmas, sügisel surnuaias ja vajadusel Viljandis arsti juures,” kirjeldab Epp Johani. „Inimene osaleb oma abistamises ise rahaliselt ja vald ka toetab. Teenus on omavalitsustele soovituslik, mitte kohustuslik.” Naised räägivad, et abistajaid otsitakse kliendi lähedusest. „Et oleks usaldust, sest naabritest ikka tead üht-teist ja et abistajal poleks suuri kulutusi edasi-tagasi sõitmisel.” Teeme aktiivne seltskond on käinud paljudes Viljandimaa külades, kus on selgunud, et abi on vaja, aga eestlasele pole omane lasta võõras oma ellu. „Kui nad on lugenud või kuulnud positiivseid näiteid, siis hakkavad nad mõtlema, et miks mitte. Võhma kaks vanaprouat, kes käivad näiteks abistajaga päevakeskuses, on nii saanud endale uusi tuttavaid.” Epp Johani ja Jaanika Toome julgustavad ka pereliikmeid ja naabreid nendega ühendust võtma, kui on märgata, et keegi on liikumisraskuste tõttu jäänud nelja seina vahele ja vajaks abi kodust välja saamisel.


tervis

13 Juuni 2013 Pärnu Hambapolikliiniku laboris (esiplaanil Martin Roost) on hambatehnikud oma töö liigiti ära jaganud, kes teeb kroone, kes suust eemaldatavaid proteese. Sisuliselt teeb üks hambatehnik ühe proteesi algusest lõpuni valmis. FOTOD: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

Kui oma hammastest enam ei piisa Paratamatult tuleb pea iga inimese elus aeg, mil oma hambad ära väsivad ning söömise ja kauni naeratuse pärast tuleb appi võtta kunsthambad. Esiti võib see tunduda hirmutav ja ehk piinlikkustki tekitav, kuid seejuures ei tohi unustada tervislikku heaolu.

Teele Üprus teele.yprus@ajaleht.ee

„K

ui hambaid ei ole ja mäluda ei saa, algavad ka muud terviseprobleemid – ei saa toitu peenestada, mistõttu lähevad liiga suured tükid makku, seedimine on korrast ära, toidu omastamine ei ole hea,” ütleb Pärnu Jannseni Hambaravi hamba-

arst Madis Savi, „vähetähtis pole ka muutused näos.” Seega sõltub ka üldine tervislik heaolu paljuski hammastest ning kui omal neid enam ei ole või ei ole kõik neist funktsionaalsed, peab appi võtma hambaproteesid. Et need on üsna kulukad, tuleb patsiendil eelnevalt oma võimalused läbi mõelda. Laias laastus on kahte tüüpi hambaproteese: suust eemaldatavad ja suhu fikseeritud proteesid. „Vanemaealistele on enamasti sobivamad suust eemaldatavad proteesid, kuna need on hinnaklassilt odavamad,” räägib Savi. Viimaseid tuleb endiselt öösiti öökapil veetopsis või märja salvräti sees hoida, nagu ammusest ajast harjunud oleme. „Kuigi mõnel on proteesid nii mugavad, et ei võtagi neid ööseks ära,” lisab Pärnu Hambapolikliiniku hambalabori juhataja Marika Väli. Et aga proteesimine on enamasti ravi lõppjärk, tuleb eelnevalt läbida raviprotsess, näiteks hambaaukude ja põletike ravi. Doktor Savi sõnul on väga oluline ka igemete ravi, et hambaproteesid saaksid toetuda tervetele igemetele. Ravi kestus sõltub inimesest ja olukorrast, mis suus parasjagu valitseb. Kui tuleb eemaldada hammas, võiks igemel paar nädalat või isegi kuu paraneda lasta. „Siis ige taastub

ja protees hakkab hiljem väiksema tõenäosusega hõõruma,” seletab Madis Savi. Sobiva proteesitüübi leidmiseks soovitab arst patsiendile erinevaid valikuid. Esitatakse raviplaan koos hindadega, mille hulgast inimene vastavalt oma võimalustele sobivaima valib.

Protees nagu hõõruv saabas Proteesi valmimine võtab aega keskeltläbi paar nädalat. Marika Väli ütleb, et sel ajal käib patsient ka valmistatavaid proteese proovimas. Neid on umbes neli-viis. Hambalaboris on hambatehnikud oma tööd liigiti ära jaganud, kes teeb kroone, kes suust eemaldatavaid proteese jne, seletab Väli. Sisuliselt teeb üks hambatehnik ühe proteesi algusest lõpuni valmis. Marika Väli räägib ka vastutusest, mis tehnikute õlul on. Nad peavad juba alguses arstilt jäljendit saades eeldama, missugune saab olema lõpptulemus. Teinekord näevad nad mudeli peal selliseid asju, mida arst ei näegi. „Tehniku ja arsti vaheline suhtlus on väga oluline,” sõnab Väli. Madis Savi lisab, et teinekord tuleb tulemust mitu korda muuta, enne kui see lõpuks sobilik saab. >> lk 14


tervis Kui proteesid juba suus, algab harjumisprotsess. Kuna protees kurnab suud, kulub selleks aega. „Toon alati patsientidele näite, et see on nagu hõõruv saabas – panete saapa jalga, käite veidi ja ei ole kohe mugav. Proteesiga on samamoodi, alguses tuleb neid ikka korrigeerida,” seletab Savi. Ta jätkab, et kui inimesel pole kaua hambaid olnud, siis luuharjad ja limaskest on muutunud ning harjumisega võib tükk aega minna, kuid neid tuleb võimalikult palju suus hoida, ainult nii saabki harjuda. Muidugi ei ole suust eemaldatavad proteesid nii mugavad kui oma hambad, kuid paljudel juhtudel pole midagi teha – tuleb valida proteeside või hambutuse vahel. Lisaks ebamugavustundele peab patsient uuesti rääkima õppima, kuna keel käib vastu proteesi ning sellega on vaja harjuda. Tuleb ka harjutada söömist ja joomist. „See võtab päris palju aega, kohe see kindlasti ei tule,” ütleb Savi. Kuid alati ei pea proteeside tarvis kõik hambad suust ära olema, osalise või büügelproteesiga saab asendada ka näiteks kolme puuduolevat hammast. Sel juhul kinnituvad proteesid klambrite abil oma hammaste külge. Tavalised plastmassist suust äravõetavad proteesid aga peaks ideaalis suulakke kinnituma, kuna proteesi ja suulae vahele tekib vaakum. „Aga paljudel patsientidel, kes meile jõuavad, on ülemine lõualuu nii ära sulanud, et vaakumit ei saagi tekitada. Selle tagajärjel käib protees suus ringi ja on suhteliselt ebamugav,” kirjeldab Madis Savi.

Uus suu võrdne pereautoga Rakvere Hambapolikliiniku hambaarst Liis Otstavel toob välja ka proteesiliimi kasutamise võimaluse, kuigi toonitab, et see ei ole lahendus. „Inimesed ütlevad, et see aitab küll, aga pigem tuleks saada proteesi konstruktsioon sobivaks,” räägib ta, kuid lisab, et see sõltub sellestki, kas inimene proovib uute hammastega harjuda või mitte. Kui protees üldse suus ei püsi, oleks hea variant lõualuu sisse kinnitada titaankruvid (implantaadid), mis asendaks oma hamba juuri ning nende külge saaks nii-öelda trukkidega kinnitada hambad – see tagab hea stabiilsusega proteesi, mida nimetatakse implantaadiks. „Aga kui välismaal on see standard, siis Eestis nii ei ole,” ütleb Savi. Kirjeldatud variant on

Väike-Kuke 4b 80018 Pärnu

Juuni 2013 14

LABOR Töökäik Pärnu Hambapolikliiniku Hambalaboris, valik proteesiliike Jäljendi võtmine Proteesimise esimene etapp on jäljendi võtmine. Seda teeb arst hambaarstikabinetis ning see ei ole valulik protsess. Selle tarbeks on olemas spetsiaalne metall-lusikas, mis suhu mahub, ning kuhu pannakse jäljendimaterjal vedelal kujul. Suus peab seda hoidma 2–5 minutit, kuni see kõvastub. Ebameeldiv on protsess siis, kui inimesel on väga tundlik suulagi ning tekib okserefleks. Teinekord kasutavad hambaarstid ka maitsestatud jäljendimaterjale. Oleks hea, kui kuivanud jäljend juba samal või järgmisel päeval hambalaborisse jõuaks, siis ei ole dimensioonilised muutused nii suured. On aga olemas ka 100 tunni massid juhuks, kui proteesi jäljend on näiteks ühest linnast teise vaja saata. Laboris valatakse jäljendisse kips, mille järgi saavad tehnikud kipsmudeli, mis on neile edasise töö jooksul otsene näide patsiendi suust. Seetõttu on ka oluline, et jäljend oleks maksimaalselt täpne, vastasel juhul algavad proteesi vead juba laboris. Totaalprotees Proteesiliik, mida inimesed enim näinud on, kuna just vanemaealiste seas on see oma hinna tõttu levinud. Kõige oda-

vam proteesiliik, kus kõik hambad on kunstmaterjalist ning ka suulae osa on plastmassist. Antud näite puhul on alumised hambad veidi tumedamad kui ülemised, sest patsiendil ei ole alati kõik hambad ühte tooni ja selline sobitamine annab loomulikuma tulemuse. Mõnikord lähevad patsiendid ka arsti juurde oma nooruspõlve pildiga, kus tal on näiteks väike hambavahe või hambad veidi ristis – inimese eripära. Ja vanemas eas soovitakse, et protees tuleks sarnane sellega, mis nooruses oli. Selline asi ei ole küll alati võimalik, pigem on see arsti ja patsiendi koostöö. Büügelprotees Metalse suulaega protees, mis on küll kallim, kuid suus oluliselt mugavam ja stabiilsem, kuna materjale on suus vähem. Büügelproteese kasutatakse siis, kui inimesel on osaliselt suus ka oma hambad, mille külge saab proteesi kinnitada. Osaline protees Sarnaselt büügliga kinnitub ka see protees oma hammaste külge, kuid materjalina kasutatakse plastmassi. Proteesil on üsna teravad ääred, sest see peab minema oma hammaste vastu, muidu hakkab proteesi ja hamba vahele toit kogunema. Kui aga protees igeme peale hakkab, korrigeerib seda arst ja vajadusel vähendab teravaid ääri. Osaliste proteeside puhul on ka või-

kõvasti kulukam. Marika Väli täiendab, et näiteks Rootsis rahastab haigekassa patsiendisõbralikumalt. Eestis on pensionäridel, sh töövõimetuspensionäridel, võimalik proteeside toetuseks kolme aasta jooksul saada 255,65 eurot. Summa kehtib üksnes kolme aasta jooksul ning kasutamata jätmise puhul see edasi ei kandu, järgmisel kolmeaastasel perioodil tuleb uus summa. „Aga see käib

malik hambaid lisada, kui mõne oma hambaga peaks midagi juhtuma. See ei ole muidugi alati nii, kuna inimeste suud erinevad kardinaalselt. Võrreldes büügelproteesiga on plastmassist suulaega protees odavam. Hammaste valimine Kui kõik muu tehakse laboris algusest lõpuni käsitsi, siis proteeside külge kinnitatavad hambad on eraldi tükkidena valmiskujul olemas. Laboris on mitu tahvlit näidishammastega, kust inimesele tema oma hammastega võimalikult sarnased hambad valitakse. Hambavärvi valib välja arst. Ülemised ja alumised hambad on alati komplektina, siis sobivad need omavahel ka kokku. Väga palju arvestatakse patsiendi oma hambaga, näiteks vanemale inimesele pannakse veidi kulunumad hambad, et mulje võimalikult reaalne oleks. Kõik hambad laotakse paika ükshaaval. Igemeosa, mis proteeside juurde jääb, on Pärnu Hambapolikliiniku hambalaboris võetud klassikalist tooni, kus on õrnalt näha ka väikesed veresooned. Igemeosa on kergelt läbipaistev, mistõttu võtab ta inimese igeme tooni omaks ja ei jää suus lilla. Aga üldiselt on erinevaid igemetoone olemas väga palju. Suust mitte eemaldatav protees (sillad, kroonid) Sildprotees Mitte eemaldatava proteesi puhul

ainult proteeside kohta, mitte sellele eelneva ravi kohta,” lisab doktor Savi. Hambaraviks on pensionäridele ette nähtud 19,18 eurot aastas, aga selle eest ei saa enamasti isegi ühte plommi. „Ühelt poolt nagu antakse hüvitist, kuid samas peab inimesel olema piisavalt raha, et eeltööd teha,” sõnab Savi. Kuid alati polegi eeltööd vaja, sageli saab ka kohe proteesimisega alustada.

PÄRNU HAMBAPOLIKLIINIK


tervis

15 Juuni 2013

CAD/CAM Selline näeb välja kipsmudel, mille alusel tehnikud oma tööd hakkavad tegema. Antud pildil on tegemist ühe vanema inimese suuga, kellel on pool hammast puudu. Puuduoleva osa valmistamiseks on kasutatud uudset CAD/CAM freessüsteemi, kus mudel pildistatakse, järgmiseks modelleeritakse arvutiprogrammi abil puuduolev hamba osa ning seejärel freesitakse see klaaskeraamilisest plokist. Toodud näite puhul on võimalik puuduolev hambaosa ka plommiga täita, kuid laboris tehtud hambatükk on vastupidavamast materjalist ning et valmistamiseks kasutatakse täpseid mudeleid, on ka hammaste omavahelist kontakti parem tekitada. Kui hambaarst puuduolevat auku plommiga täidab, peab ta

HINNAD Erinevate hambaproteeside orienteeruvad hinnad Rakvere Hambalabori näitel (kõik summad sõltuvad konkreetsest juhust ning toodud hinnad on üksnes orienteeruvad). Osaline plastmassbaasiga totaalprotees: üks 260.-, mõlemad 484.-. (siis kui ühtegi hammast pole. Kui endal mõned hambad suus on, läheb hind mõnevõrra odavamaks.) Büügelprotees: 300.- üks kaar (seda saab teha ainult siis, kui oma hambaid ka on) Üksik kroon: 200.-/tk Täisportselan: 250.-/tk (kui on sild, loetakse ühikuid ühe hamba haaval. Kui näiteks üks hammas on puudu, kuid sildprotees koosneb kolmest, loetakse kokku kolm ühikut) Implantaat: 1800 eurot ühe ühiku eest (üks post jm vajalik. Kui juba proteesina, siis on vaja kahte ühikut, sest implantaati ja oma hammast omavahel kokku panna ei saa)

veidi improviseerima, kuna ei näe täpselt, kuidas pealmine hammas alumisele peale hammustab. Laboris on aga lahtikäiva mudeli peal võimalik tagada täpne viimistlus. See on muidugi kallim kui hambaarsti tehtav plomm, kuid on mugavam ja täpsem. Oluline on ka, et proteesi alla jääv oma hammas oleks terve. Implantaat Kõige turvalisem on paigaldada protees hambaimplantaadi peale, aga selle hind on proteesiliikidest kõige kallim. Implantaadi puhul kinnitatakse luu sisse kruvi, mille külge omakorda pannakse hammas. Implantaadid sobivad ka siis, kui terve suu hambad on vaja asendada. Metalli valamine Pärnu Hambapolikliiniku hambalaboris tehakse ka proteeside tarbeks vajaminevaid metallitöid. Masinasse pannakse metallitükid ning see seadistatakse vastavalt vajadusele, lõpptulemusena saadakse kvaliteetne metallivalu. Seade sulatab ise metalli õigel temperatuuril ning valu toimub vaakumiga. Oksiid ja jääkained jäävad metalli pinnapealsesse ossa ning altpoolt jookseb kvaliteetne metall. Kõik inimesed aga ei talu suus metalle, kuna see ärritab suu limaskesta ja paljudel on allergiad. Kõige suusõbralikum materjal on kuld, kuid see on ka kõige kallim.

Abi väsinud silmadele

VISIOBALANCE OPTI Kõige täiuslikuma koostisega silmavitamiinikompleks Eestis! Välja töötatud Soome silmaarstide soovituste järgi. VISIOBALANS OPTI tabletid sisaldavad saialille õitest eraldatud luteiini ja tseaksantiini, mustikapulbrit, rannikumänni koore ekstrakti (Pycnogenol), vitamiine C, E, B6 ja B12, foolhapet ja mineraalaineid. Soovitav kasutada vanemas eas ja inimestel, kes töötavad palju arvutiga, juhivad autot, viibivad palju neoonlampidega keskkonnas või teevad muud silmade pingutamist nõudvat tööd. Päevane annus on 2 tabletti.

HÜVITIS Hambaproteeside teenuse hüvitamise taotlemiseks on kaks võimalust: • Kindlustatu esitab hambaproteesi tegijale 1. taotluse hambaraviasutusele teenuse soodsamalt saamiseks; 2. taotluse hüvitise ülekandmiseks hambaraviteenuse osutaja arveldusarvele. Sellisel juhul isik hambaproteesi tegijale esialgu maksma ei pea, proteesid maksab tegijale 255,65 euro ulatuses kinni haigekassa. Summa, mis ületab 255,65 eurot, tuleb tasuda kindlustatul endal. • Kindlustatu esitab avalduse ja proteesimistööde eest tasumist tõendava dokumendi haigekassale, kuid seda ainult sel juhul, kui hüvitise taotleja pole esitanud hüvitise saamise avaldust hambaproteesi tegijale. Haigekassa kannab siis hüvitise kindlustatu pangaarvele 90 päeva jooksul pärast nõutavate dokumentide laekumist haigekassa piirkondlikku osakonda. Allikas: Haigekassa

>> lk 16

Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ

pannakse osaline protees oma hammaste peale. Seda varianti on hea kasutada siis, kui asendada mõnda hammast. Kui teha näiteks kahe hamba asendamiseks terve protees, on see suus ebamugav, aga sildproteesi puhul ei pea patsient seda isegi suust ära võtma, õigemini, seda ei saagi inimene ise suust ära, ka arstilt nõuab selle eemaldamine tükk pusimist, kuna protees on tihedalt oma hamba ümber kinni. Miinuseks on asjaolu, et oma hambad proteesi all võivad muutuda põletikuliseks. Arstil on võimalik läbi krooni teha pisike auk ning läbi selle saab ta juurekanaleid puhastada. Probleem on muidugi siis, kui alumine hammas murdub, mille järel proteesi üldjuhul uuesti kasutada ei saa, kuna see tuleb läbi lõigata.

MÜÜGIL APTEEKIDES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn


tervis

Juuni 2013 16

Hambaproteeside hinnad aga erinevad väga palju. Kõige lihtsama proteesi hind võib jääda 200–300 euro kanti. Alati oleneb hind ka olukorrast suus. Samas võib terve suu taastamine implantaatide toel maksta rohkem kui pereauto. Erinevates hambalaboriteski võivad hinnad mitmekordselt erineda. See sõltub ka halduskuludest, sellest, kui palju on inimesi tööl, lisaks on iga ettevõte kasumi peal väljas. Kui inimene üksinda väikest

tööpinda rendib, on tal ka kulud väiksemad. Kuid väiksemad on ka tehnilised võimalused. Sellest kõigest sõltub lõpptulemuse hind. Kuid kvaliteet ei tohi selle arvelt kannatada. Eesti on suhteliselt hästi hambalaboritega kaetud, igas maakonnakeskuses peaksid need kindlasti olema, paljudes on mitugi. Marika Väli teab öelda, et näiteks Hiiumaal puudub hambalabor, Saaremaal on see jällegi olemas. Aga väiksemates

Hambaproteese kanda on mugav, inimesed Teie ümber ei märkagi neid! Protefix hambaspetsialistid soovitavad:

piirkondades on arstil võimalik proteesimiseks vajalikud eeltööd ära teha ning vastavad jäljendid saab saata suuremasse linna, kus on olemas vastav labor. Heast kvaliteedist sõltumata kuluvad proteesid ühel päeval ära, sest suus on palju baktereid ja suur mälumisjõud – ühtlasi võib öelda, et suu on väga vaenulik keskkond. Lisaks erinevad materjalid ikka kuluvad, selle vastu ei saa. Kiirus sõltub muidugi jälle igast patsiendist, hügieenist jms. Savi räägib, et kindlasti ei pea igal aastal uusi proteese tegema, küll aga peaks olemasolevat korrigeerima. „Tuleb taastada proteesi põhi, et see jälle sobiks,” lisab Väli. See on ka oluliselt odavam kui uue tegemine ning soovituslikult võiks uuenduskuuri ette võtta iga paari aasta tagant. Aga kui protees hästi ei püsi või hõõrub, tasub kindlasti kohe arsti juurde minna. „Kindlasti ei tasu kaks paari proteese

t Rohke süljevooluse korral kasutage Protefix fikseerimiskreemi. t Suukuivuse korral kasutage Protefix fikseerimispulbrit. t Uute proteeside hõõrumisvalude ja lõualuu ebakorrapärasuste korral on parimad Protefix fikseerimispolstrid.

Protefix Fikseerimiskreem Tugev ja kauapüsiv toime. Kinnitub ka märjale proteesile.

Protefix Fikseerimispolstrid Täidavad vanade proteeside alla tekkinud auke ja tühikuid. Ei muuda oluliselt hambmiskõrgust.

Protefix Fikseerimispulber Ilma lõhna ja maitseta. Suu limaskestale hästi talutav.

Protefix Puhastustabletid Sügavpuhastav toime juba 15 minutiga. Ei kahjusta proteesi algupärast poleeri ning läiget.

Saadaval apteekides. Tootja: Queisser Pharma GmbH, Saksamaa

Kõik algab hügieenist Peamiselt sõltub hammaste heaolu hügieenist – mida hoolsam oled, seda suurema tõenäosusega püsivad need kauem suus. Rakvere Hambapolikliiniku hambaarst Liis Otstaveli sõnul on geneetilised hambastruktuuri häired väga haruldased ja peamiselt mängivad rolli siiski harjumused ja hügieen. Ta lisab, et suuhädad on ka nakkavad, nii peaks igal inimesel olema oma lusikas ja hambahari. Vanemad ja vanavanemad peaksid unustama harjumuse oma suust läbi käinud lusikat lapsele anda, sest nii kaaries kui ka põletikud on kerged edasi kanduma. Kohati võib tänaste pensionäride suu olukorda mõjutada ka nõukogude aeg, kuigi Otstaveli sõnul ei sõltu hügieeni pidamine valitsevast riigikorrast. „Kuid ühel vahemikul kasutati keemilisi plomme, mille kvaliteet ei kannata kriitikat. Aga seda tehti üle maailma nii,” sõnab ta. Samas tõdeb ta, et nii aktiivselt ei ravitud tollal igemehaigusi ega võetud ka hambakivi. Kuigi ta lisab, et hambakiviga hädasolijate protsent on ikka sama. Hea hügieeni aluseks on kaks korda päevas hambaid pesta – hommikuti enne sööki ja õhtuti pärast söömist, pärast mida võib üksnes vett juua. Soovitatav on kord päevas hambaniitigi kasutada, Otstaveli sõnul pole siin kindlat reeglit, kuid tema hinnangul võiks niiti kasutada pärast pesu ning seejärel ka suu uuesti loputada. Aeg-ajalt peaks kontrollima ka hügieeni kvaliteeti, näiteks hügienisti juures. „On küll võimalik hügieeniga oma hambaid korras hoida, meil oli üks 95aastane härra, kel vaid üks hammas puudu oli,” toob arst hea näite.


tervis

17 Juuni 2013

PUHASTUSJUHEND

valmis teha! See on mõttetu, sest suu olukord muutub kogu aeg ja teine protees on mõne aja pärast täiesti kasutu,” manitseb Savi.

Pähkleid närida ei saa Liis Otstavel soovitab pensionäridel haigekassa pakutavat raha igati ära kasutada. „Kui vähegi võimalik, võiks iga kolme

Suust eemaldatava hambaproteesi hooldamine Vahendid proteesi puhastamiseks: • spetsiaalne hambaproteesihari või pehme hambahari • vesi • seep või nõudepesuvahendi lahus • hambaproteesi puhastustabletid Puhastamine: • Puhastamise ajaks eemaldage hambaproteesid suust. • Puhastage proteesi sooja voolava vee all pooleldi täidetud kraanikausi või pehme käteräti kohal, sest käest kukkudes võib protees puruneda. • Harjake hambaproteesi kõiki pindasid. • Pärast puhastamist loputage protees korralikult puhta veega. • Puhastage proteesi hommikul ja õhtul. • Loputage veega proteesi ja suud pärast iga söögikorda. Pärast õhtust puhastamist hoidke proteesi 10–15 minutit puhastustableti lahuses. Selleks asetage sooja veega täidetud anumasse puhas-

tustablett ja seejärel hambaprotees. Puhastustableti lahus aitab proteesidelt eemaldada limaskesta haigusi põhjustavaid mikroorganisme. Puhastuslahuse jäägid loputage korralikult jooksva vee all, proteese kergelt harjates. NB! Kasutatud lahus visake ära. Proteesi puhastamisel ärge kasutage: • hambapastat – see on abrasiivne ja võib proteesi kahjustada! • alkoholi, valgendit, kuuma vett – need kahjustavad proteesimaterjali, muutes selle hapraks või põhjustades värvuse muutusi. Hambaproteesi hoidmine Kui eemaldate proteesi suust (nt ööseks, ebamugavuse korral), siis hoidke seda puhastatult niiskes keskkonnas: • proteesikarbis või mõnes muus suletavas karbis vee või niiske paberrätiku sees, • veega täidetud klaasis. Kuivalt hoides muutub proteesimaterjal hapraks ja võib kergemini puruneda. NB! Ärge kasutage riiete taskuid proteesi hoidmiseks!

aasta tagant oma proteesi uuendada,” räägib ta, „kõige lihtsam plastmassist suust ära käiv protees umbes nii kaua vastu peabki.” Plastmass on ka poorne ning igas pooris elavad bakterid ja mikroobid. Kuigi

Suu ja hammaste puhastamine • Peske hambaid kaks korda päevas hambaharja ja hambapastaga. Harjake puhtaks ka keel ja limaskestad. • Kui suus pole ühtegi oma hammast või on üksikud hambad, siis peske kaks korda päevas õrna hambaharjaga keelt, suulage ja igemeid. Limaskestade harjamine parandab vereringet suus. Sildproteesi hooldamine Vahendid sildproteesi puhastamiseks: • spetsiaalne hambavaheharjake või • spetsiaalne hambaniit Puhastage sildproteesi alune pind harjakese või niidiga ettevaatlikult edasi-tagasi liigutustega. Teised sildproteesi pinnad, hambad, limaskestad ja keel peske puhtaks, kasutades pehmet hambaharja ja hambapastat. Proteesi puhastamata jätmisel kogunevad selle pinnale mikroobid, mis põhjustavad halba lõhna suus ning suu limaskesta haigusi. Viimased omakorda on eelsoodumuseks südame-veresoonkonna ja mitmetele teistele üldhaigustele. Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogia kliinik

proteese saab ka laborisse puhastamisele viia, ei mõtlevat paljud inimesed sellele. Ühe proteesi aastakümneid kandmine kurnab ka limaskesta. >> lk 18

REKLAAM

Normaalne elektrolüütide tasakaal kehas on meie kuulmise seisukohalt väga tähtis

Lõpuks muutus mu kuulmine jälle heaks! John elab Ontario linnas Kanadas ja jutustab oma loo: „Sageli vaevas mind kohin kõrvades, ma kuulsin halvasti ja see oli väga ebameeldiv. Siis proovisin Tone™ tablette...”

„M

ärkasin kuulmise muutuseid mõned aastad tagasi. Tundsin, et ei kuule enam nii hästi nagu varem ja mõnikord vaevas mind kohin kõrvades. Sageli oli selline tunne, nagu viibiksin keset suurlinna, kus müra kunagi ei vaibu. Sõpradega suheldes oli mul raske kuulda ning aru saada, mida nad räägivad. Nad pidid sageli öeldut kordama, et ma aru saaksin. Tundsin end ebamugavalt ja üsna kohmetult.“

Märkas muutusi „Olin väga üllatunud, kui apteegis pakuti mulle Toneȱ Š‹•ŽĴŽǰȱ œŽœȱ ei uskunud, et miski võib aidata. Mulle selgitati, et Toneȱ Š‹•ŽĴ’Žȱ koostisesse kuuluvad lisaks taimeekstraktidele ka mikroelemendid, mis toetavad elektrolüütide tasakaalu kehas ja inimese normaalset psühholoogilist seisundit. Ostsin paki ToneȱŠ‹•ŽĴŽȱ“ŠȱŸäœ’—ȱ vastavalt soovitustele iga päev 2 Š‹•ŽĴ’ǯȱ ûûȱ ž——Ž—ȱ Ž—ȱ —Šžȱ vanadel headel aegadel, isegi mu sõbrad ja pere on tähele pannud, et ma kuulen jälle normaalselt.“

dina keeles presbyacusia). Sagedasemateks kaebusteks on raskused vaiksemast kõnest arusaamisega ja kohin kõrvus. Inimene võib kohaneda kuulmise muutustega, kuid kohin kõrvades ja peas on väga väsitav. Kohin kõrvades suureneb väsimuse ja ärevuse korral või õhtuti vaikses ümbruses. Kohin kõrvades võib segada ka öösel. Nõrgenenud kuulmisega inimeste jaoks on psühholoogiline enesetunne eriti tähtis. Nad tunnevad sageli kurbust, rahutust, kohmetust ja ebamugavust ning nad on sotsiaalselt vähem aktiivsed. Probleeme kuulmisega on paljudel inimestel, kuid enamus püüab seda varjata. Pole saladus, et keegi ei taha tunda ennast teistsugusena, kardetakse teiste pilkeid, sest ei saa kunagi olla kindel, kas kuuled ”ä’”Žǰȱ –’Šȱ ㎕Š”œŽǯȱ ŽŽäĴžȱ Ž’Ȭ tavad paljud inimesed probleemi ja väidavad, et kõik on „nagu alati“.

Faktid Tone tablettide kohta

Tone on originaalne Skandinaavia päritolu toidulisand, mis sisaldab kuulmisele kasulikke bioloogiliselt aktiivseid aineid. Taanis toodetud Toneȱ Š‹•ŽĴ’Žȱ ”˜˜œ’œŽœȱ ˜—ȱ Š›Šǰȱ Eaga seotud muutused Eaga seotud kuulmise nõrgenemist mustikamarjade, galganirohu juure nimetatakse presbüakuusiaks (la- ja humalakäbi ekstrakte, niatsiini,

kaaliumi ja magneesiumi. Tatraekstrakt sisaldab looduslikku bio̊Ÿ˜—˜’’ȱ ›ž’’—’ǯȱ ’Šœ’’—ȱ “Š magneesium aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Magneesium vähendab väsimust ja kurnatust. Samuti aitab magneesium kaasa elektrolüütide tasakaalule. Närvisüsteemi normaalne talitlus, elektrolüütide tasakaal ja psühholoogiline seisund on tähtsad kogu organismi jaoks, samuti normaalse kuulmise. Võtke 2 ToneȱŠ‹•ŽĴ’ȱ’Š•ȱ‘˜–Ȭ mikul vähemalt 2-3 kuud, et tagada närvisüsteemi normaalne talitlus ja kõrva tähtsaimate osade elektrolüütide tasakaal. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

Kust saab osta Tone tablette? Originaalseid TonŽȱŠ‹•ŽĴŽȱ saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www. newnordic.ee.

Kas teil on küsimusi? Lisainfot saab telefonil 684 3838 või külastades tootja kodulehte www.newnordic.ee ĴŽŸäĴŽȱŽ ȱ Nordic kõigil preparaatidel on hõbedase puu logo. Hõbedane puu pakendil – see on garantii, et preparaat vastab Ž ȱ˜›’Œžȱ”䒐Žȱ”䛐Ž–ŠŽ•Žȱ kvaliteedi ja ohutuse standarditele. Ž ȱNordic hoolib ümbritsevast nnast ja inimestest.

Kas teie kuulmine on normaalne?

JAH

1. Sageli on raske kaasvestleja sõnadest aru saada 2. Kui kaasvestleja räägib, küsin sageli „mida?“ 3. Mõned ümbritsevad helid ärritavad mind ja tunduvad tüütud 4. Mõnikord vaevab mind kohin kõrvades 5. Väldin vestlusi teiste inimestega, sest tunnen end ebamugavalt

Kui vastasite jaatavalt vähemalt kolmele väitele, võib teie kuulmine olla nõrgenenud!

EI


tervis

Juuni 2013 18

Kui aga hambaprotees katki on läinud, ei tohi seda mingil juhul kanda. Marika Väli seletab, et sel juhul lähevad servad, mille järgi tehnik need uuesti kokku saaks panna, ümaraks. Paljudel juhtudel on hambalaboris proteese võimalik parandada – kas siis kokku panna, mõni hammas tagasi panna või lisada. Alati muidugi ei saa proteese parandada, kuid doktor Savi soovitab oma patsientidel võimaluse korral need parandada lasta, sest inimene on nendega juba harjunud ja suus on mugav. Marika Väli toob näite, et on ka juhuseid, kui proteesil vahetatakse lihtsalt hambad välja.

Hoolas puhastamine pikendab eluiga Purunemise vältimiseks tuleb ka teatud tegevusi vältida. Näiteks pähklikoori ei tohiks proteesikandjad närida. „Meil oli kord proua, kes sai totaalproteesid ja rõõ-

KOGEMUS 67aastane Ilme (nimi muudetud – toim) on proteese kandnud juba üheksa aastat ning praegu on tal suus teised proteesid, mida on kandnud viimased kaks aastat. „Kui öeldakse, et pärast kolme aastat tuleks vahetada, siis mul pidasid seitse aastat vastu,” rõõmustab ta. Naine kannab osalisi plastmassproteese, mis klambritega oma hammaste külge kinnitatakse. Nii alt kui ülalt on puudu neli hammast. Kui ta meenutab, siis jäi neist ilma juba lapsepõlves, kui põletik sisse lõi. „Oleks tollal ravitud, oleks võib-olla praegugi hambad suus,” mõtiskleb ta. Kuid terve oma elu sai ta hakkama olemasolevate hammastega, proteeside järgi tundis vajadust alles kõrgemas eas. Üldiselt on ta oma proteesidega rahul, need sobivad suhu. Peamiselt kannab naine neid vaid tööl käies, kodus võtab ära, sest need on suus ikkagi võõrkeha. „Põhiliselt söömiseks on vajalikud,” tõdeb Ilme, kuigi ka ilma nendeta saab söödud, terve elu ju saadud. Ta lisab, et pärast iga söögikorda võtab ta proteesid suust ja puhastab neid, sest toit läheb vahele. Puhastamiseks kasutab naine seepi, vett ja harja. Tema arvates proteesimist karta ei tasu, palju oleneb muidugi ka arstist ja tehnikust. Ilmelegi tuli appi haigekassa toetus ja kuna tal ei olnud kogu suutäit hambaid vaja, jäi summast veel veidike ülegi. Samas teab ta rääkida tuttavast, kes lasi endale implantaadid paigaldada, ühe auto raha pidavat suus olema. „Mina seda endale lubada ei saa,” ütleb naine.

mustas, et läheb ostab kohe kotiga pähkleid,” meenutab Väli, kuid tuletab meelde, et kõike proteesikandjad endale ikkagi lubada ei saa. Kõige alus on korraliku hügieeni pidamine, sest hambaproteesid vajavad samamoodi põhjalikku hooldust nagu oma hambadki. Ka hambakatt on kerge tulema. „Ajapikku läheb hamba pind karedaks ja sinna jääb kohe katt kinni ning tekib hambakivi,” kirjeldab Madis Savi. Väli lisab, et tee, kohvi ja ravimite tarvitamise tagajärjel korjab protees enda külge ka pigmenti. Kui proteesikandja eelnevatest muredest enam koduste vahenditega jagu ei saa, ei tasu häbeneda arsti juurde minna, kes edastab proteesi hambalaborisse, kus on spetsiaalne masin, mis hambakivi ja katu eemaldab. „Mõni ei julgegi musta proteesiga tulla, proovib seda ise terava vahendiga puhastada, aga see teeb asja palju hullemaks,”

Glükomeeter CONTOUR® TS TASUTA!

Saadaval kõigis hästivarustatud apteekides.

Glükomeetri CONTOUR® TS komplekti kuuluvad:

. . . . .

CONTOUR® TS N10 testribad

glükomeeter ei vaja kodeerimist vere kogus 0,6 μl glükomeeter käivitub testriba sisestamisega glükomeetrisse glükomeeter sulgub testriba eemaldamisega glükomeetrist testribad imevad ise vajaliku koguse verd testribasse mälus 250 viimast testitulemust kuupäeva ja kellaajaga vahetatavad liitiumpatareid mõõtmisaeg 8 sekundit töötemperatuuri vahemik 5-45 ºC garantiiaeg 5 aastat väga mugav, ei võta palju ruumi ja lihtne kasutada

OSTES APTEEGIST KOLM PAKKI CONTOUR® TS TESTRIBASID, SAAD NELJANDA TASUTA! Kampaania kehtib kuni 31.12.2013

glükomeeter vahetatavad liitiumpatareid lantsetiseade Microlet koos 10 lantsetiga glükomeetri kott

Omadused:

. . . . . . . . . . .

manitseb Väli. Laboris on võimalik ka proteesi pind uuesti siledaks poleerida, et sinna kinnituks vähem kattu ja hambakivi. Väli lisab, et laboripuhastus ei maksa ka väga palju – 3 eurot korra eest. „See on silmaga nähtav, kui inimene enam ise ei suuda proteesi puhastada,” tuletab ta veel kord meelde. Aga laborihooldust ei pea kogu aeg tegema, see sõltub jällegi inimese füsioloogiast. „Eks arst aitab ka öelda, sest proteesikandja võiks ikka regulaarselt kontrollis käia,” ütleb Savi. Rakvere hambaarst Liis Otstavel leiab, et poole aasta tagant on mõistlik kontrollis käia. „Pigem teha poole aasta pealt üks väike töö, kui pikema aja järel palju tööd,” arvab Otstavel, „kui patsiendil on kaebusi varem, tuleb kindlasti arstile minna.” Plastmassproteesid kurnavad limaskesta ning neile koguneb ka palju kattu. Aga ka igapäevaselt vajavad proteesid hooldust. Suust ära võetavate proteeside puhul ei soovita Otstavel kasutada tavalist hambapastat, kuna see kulutab neid. Hambahari võib aga sama olla, kuigi soovituslik oleks eraldi proteesihari, mis on tavalisest natuke suurem. Pesta võib neid seebi või eriti õrna nõudepesuvahendi lahusega. Suhu fikseeritud proteesi saab arsti sõnul hooldada nagu oma hammast, kuna sellele on portselankiht peale pandud. Küll aga tuleb siis hoolsasti kasutada spetsiaalselt proteeside jaoks mõeldud hambaniiti. Kodus saab kasutada ka veeslahustuvaid puhastustablette, mida müüakse apteekides (näiteks 30 tabletiga pakendi hind on umbes 4 eurot), kuid neidki ei pea igapäevaselt kasutama. Doktor Madis Savi räägib, et tabletid aitavad hävitada mikroorganisme, mida silmaga ei olegi võimalik näha. „Proteesile võivad kinnituda seened ning kui nad limaskesta ja proteesi vahel elavad, tekib sinna ka põletik,” kirjeldab ta. Et selliseid asju vältida, tuleb proteese hoolsasti puhtana hoida.

No Coding


tervis

19 Juuni 2013

Eve Rohtla

Mõnel inimesel undab, vilistab, kohiseb või sumiseb kas ühes või mõlemas kõrvas sedavõrd, et see on põhjustanud raskusi oma igapäevase eluga toimetulekus. Kõrva pugenud rohutirtsu saagimist kuuleb inimene vaid ise, teised seda ei taju.

ILLUSTRATSIOON: LIINA VALT

eve.rohtla@ajaleht.ee

Kõrvakohin häirib igapäevast elu ja und

T

innitus võib tekkida aastate lisandudes, aga kummitab ka palju nooremaid inimesi. Eesti Kõrva-NinaKurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president Marek Metsmaa (pildil) selgitab, mis inimese peas toimub, kui tinnitab. Kui vahel kõrvas viliseb või kohiseb või vilistab, siis mis haigusega tegemist on? Kõrvakohin ehk tinnitus võib esineda iseseisva kaebusena või olla seotud ükskõik millise kõrva piirkonna haigusega. Heli kõrvas kuuldakse üksnes ise, teised seda ei taju. Umbes 15 protsenti elanikkonnast kannatab mingil eluperioodil kõrvakohina all. Mis on tinnitus? Tinnitus (sõna pärineb ladina keelest ja tähendab helisemist) on heli, mida inimene tajub ühes või mõlemas kõrvas või peas ja millel ei ole välist heliallikat. Tinnitus võib esineda ühes või mõlemas kõrvas või peas. Seda on tavaliselt kirjeldatud kui suminat, helinat, müra, undamist, kuid mõnede patsientide kirjelduse kohaselt võib see esineda kõrge vilena, klõpsumisena, sirinana, mis meenutab rohutirtse. Mõnel juhul sarnaneb tinnitus inimhäälega, muusikaga, tuule või lainete kohinaga.

PÕHJUSED • Väliskõrva häired: kõrvavaik, võõrkehad kuulmekäigus, kuulmekile mulgustus. • Keskkõrva häired: negatiivne rõhk keskkõrvaruumis, kuulmetõrve häire, kuulmeluukeste liikumatus. • Sisekõrva häired: kuulmisnärvi kahjustus, kuulmislangus, mürakahjustus, pearinglus, tasakaaluhäired, Méniere’i tõbi. • Ravimitest tingitud ajutised kahjustused: kuulmist kahjustavad antibiootikumid ja valuvastased ravimid, kaasa arvatud aspiriin ja ibuprofeen. • Süsteemsed häired: kõrge või madal vererõhk, aneemia, suhkurtõbi, kilpnäärme haigused, veresoonte haigused, kasvajad. • Pea- ja kaelatraumad, kaela-, lülisamba- ning lõualiigese patoloogia. Allikas: dr Marek Metsmaa

Mis inimese peas toimub, kui tinnitab? Miks subjektiivselt kuuldav kohin tekib, pole teada. Tinnitus võib esineda täiesti iseseisva kaebusena ilma kaasnevate haigusteta või olla väga paljude erinevate kõrvahaiguste üks sümptomitest (näiteks kõrvavaik või võõrkeha väliskuulmekäigus, kõrvapõletikud, kõrva kasvajad, mürakahjustus, otoskleroos, tsentraalse närvisüsteemi haigused, pea veresoonte anomaaliad). Põhiline sümptom ongi subjektiivselt kuuldav heli, mis võib olla kõrge- või madalatooniline, pidev või pulseeriv, tugev või nõrk. Heli võib ka aja jooksul muuta iseloomu või kaduda. Heli võidakse kuulda ühes või mõlemas kõrvas. Kõige häirivamalt on heli kuuldav vaikuses, just õhtuti magama minnes. Tinnitus võib olla nii tugev, et häirib normaalset und. Üsna sageli kaasneb tinnitusega ka kuulmislangus. Kas see on ohtlik? Kas tegemist on tõsise probleemiga? Kõrvakohin häirib igapäevaelu, võib põhjustada unehäireid, keskendumist ja vahel ka meeleolu langust. Osadel inimestel on tinnitus põhjustanud raskusi oma igapäevase eluga toimetulekus. Tinnitus võib mõjutada üldist elukvaliteeti. Kas tegemist võib olla hoopis mõne teise haigusega, mis kõrvakohinat tekitab? Tinnitus ei ole haigus. Vaid väga harvadel

juhtudel võib see osutada mingile haigusnähtusele organismis, peamiselt ajukasvajatele. Tinnituse tekitajad võivad olla pikemaajaline viibimine mürarikkas keskkonnas, kõrvainfektsioon, võõrkeha kõrvas, allergiad, mis tekitavad (või takistavad) vedelikueritust või vaigu kogunemist väliskõrvas. Ka mõningad ravimid võivad põhjustada tinnitust, nende hulgas hästituntud atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin. Kõrvasisesed kõrvaklapid, mis on reguleeritud normaalsest valjemale heliedastusele ja suunavad heli otse kuulmekäiku, ilma et see võiks eelnevalt ruumis hajuda, on üks sagedasem tinnituse põhjustaja. Tinnitus on samuti ealiste muutustega kaasnev nähtus, mis esineb koos kuulmislangusega. Vanusega elastsuse kaotanud veresooned on tinnituse tekkimise eelduseks. Pinged õlavöös või isegi vale hambumine võib olla tinnituse põhjustaja. Nagu juba eespool mainitud, on siiski kõige tavalisem müra tekitatud kuulmiskaotus. Kuna tinnitus on tavaliselt subjektiivne nähtus, on selle ulatusele raske anda objektiivset hinnangut, nagu seda saab teha kuulmiskaotuse puhul audiomeetriliste testidega. Kliiniliselt hinnatakse tinnitust patsiendi subjektiivselt esitatud hinnangute põhjal alustades arvamusest „kerge”, mis ei häiri inimese igapäevast elu, kuni „katastroofiline”, kui tinnitusega kaasnevad unehäired ja raskus igapäevaste toimingutega hakkama saada. >> lk 20


Juuni 2013 20

Millises vanuses ja kellel tinnitust esineda võib? Tinnitust arvatakse esinevat umbes 20 protsendil inimestest alates 50. eluaastast. Tegelikult võib tinnitus esineda vanusest sõltumata ka tunduvalt nooremate inimeste hulgas.

Puhtad ja terved kõrvad lihtsal ja loomulikul viisil Kõrvavaigu ülesanne on olla veekindlaks ja kaitsvaks kihiks kõrva väliskuulmekäigus. Normaalselt liigub kõrvavaik kuulmekäigu avasse, kuivab ja kaob. Vahel aga tekib kõrvavaiku normaalsest rohkem. Sel juhul võib vaik muutuda kõvaks massiks ja moodustada kuulmekäigus vaigukorgi.

100% looduslik Vaxol® kõrvasprei on tõhus ja seda on lihtne kasutada t Pehmendab, niisutab ja eemaldab kõrvavaiku loomulikul teel. t Ideaalne toode ka kuuldeaparaadi kasutajatele, et vältida liigse kõrvavaigu sattumist kuuldeaparaati ja saavutada parim kuulmine. t Põletikuvastane sprei kaisteb kõrvu bakterite ning seente eest. t Aitab vältida nii veest kui vaigust tekkivat kõrvalukustust. t Regulaarsel kasutamisel väheneb vajadus kõrvaloputuse järele. t Sobib täiskasvanutele ja lastele alates 1. eluaastast. tpihustus kummassegi kõrva 1 kord nädalas (enne dušši, vanni, ujumist või sukeldumist).

Saadaval apteegis!

www.vaxol.ee Tootja: FW Medical Ltd. , 31 Milndavie Road, Strathblane, Glasgow G63 9EW, Suurbritannia Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, vaxol@sirowa.ee

Milliseid uuringuid tinnituse väljaselgitamiseks tehakse? Alustatakse siiski kõige lihtsamast ehk väliskuulmekäigu vaatlusest. Sellega saab hinnata kuulmekäigu seisu, eemaldada vajadusel vaik või muu mittevajalik, hinnata kuulmekile seisundit ja nii saab ka esmase ülevaate trummiõõnest: kas seal on vedelikku ja kas kuulmekile on terve. Edasi on juba spetsiifilisemad uuringud: tümpanomeetria kuulmekile liikuvuse hindamiseks, audiomeetria kuulmise objektiivseks hin-

damiseks, vajadusel kompuutertomograafia ja magnettomograafia sisekõrva, tagumise koljukoopa ja aju patoloogiate välistamiseks. Kuidas tinnitust ravitakse? Kuna pole teada, miks tinnitus tekib, pole ka efektiivset ravi. Kõigepealt on vajalik välja selgitada, kas tinnituse põhjustab mingi kõrvahaigus (kõrvavaik või võõrkeha väliskuulmekäigus, põletik, otoskleroos, sisekõrva kasvaja) ning rakendada sellele vastavat ravi. Kui ravida põhihaigust, väheneb tavaliselt ka tinnitus. Kui kohin on väga häiriv, on põhi-

KOMMENTAAR ANDRUS TIKERPE, Sihtasutuse Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku ülemarst, psühhiaater

S

tatistiliste andmete järgi esineb tinnitust umbes 20 protsendil inimestest vanusevahemikus 55–65 aastat. Samas võib tinnitust esineda ka noorematel, olles siis rohkem seotud eluviisiga või ka kaasuvate haigustega. Tinnituse teke ja arenemine on harva hästi defineeritud. Seda võivad esile kutsuda teatud toidud (juust, šokolaad, hiina road), aga ka joogid (kohv, tee, punane vein, kanged alkohoolsed joogid). Tinnituse võivad vallandada ka ravimid – näiteks beetablokaatorid ehk ained, mis pidurdavad stimuleeriva närvisüsteemi vahendajaainete mõju elunditele, valuvaigistavad ning põletikuvastased vahendid. Tinnitus on sümptom, mitte haigus – seetõttu ei ole sellele ka spetsiifilist ravi. Tinnituse peamiseks tekkemehhanismiks loetakse siiski kuulmislangust (arusaadava kuulmise vähenemist või kadu, mistõttu auditoorsete ehk kuulmise impulsside töötlemise eest vastutavad ajustruktuurid on pidevas ergastusseisundis); oluliselt vähem esineb tinnitust ilma kuulmislanguseta. Uuringutes kasutatakse tinnituse raskuse hindamiseks tinnituse distressi reaktsiooni (iseloomustab, kuidas tinnituse olemaolu ja intensiivsus mõjutab inimese psüühikat, edaspidi TDR) määramist. Selgub, et TDR on tunduvalt rohkem seotud tinnituse psüühilise mõjuga, mõjutades inimese meeleolu, tõstes ärevuse taset, tekitades unehäireid ning keskendumisraskusi. Mitmed isiksusejooned nagu neurootilisus, negatiivne mõtlemine ja tundlikkus ärevusele ning sellega mittehakkamasaamine võimendavad oluliselt tinnituse kui sümptomi tajumist ning sellega hakkamasaamist. Tinnituse ravis on olulisim kehalise põhjuse välistamine. Sümptomi ravis on kasutusel väga erinevaid meetodeid, alustades ravimitest ning lõpetades psühhoteraapiaga. Siinkohal mõned võimalused: • ravimid – antidepressandid, rahustid, krambivastased ravimid, tsink toidulisandina; • kirurgilised ning mittekirurgilised meetodid: ajustruktuuride mõjutamine magnetväljaga, uitnärvi stimulatsioon, aju süvastimulatsioon kuulmiskeskustesse implanteeritud elektroodidega, mitmed heliteraapiad – „valge müra” kasutamine tinnituse maskeerimiseks; • elustiili muutused: mürarikkast keskkonnast hoidumine, mõõdukas kehaline aktiivsus, suitsetamisest ja alkoholist loobumine, tervislikult toitumine, oluline on sotsiaalne aktiivsus; • psühholoogilised meetodid: muusikateraapia, kognitiiv-käitumuslik teraapia, lõõgastustehnikad. Psühhoteraapiatest vast kõige rohkem on kasutust leidnud ning tulemusi andnud kognitiiv-käitumuslik teraapia, kus analüüsitakse inimese mõttemustreid ning uskumusi olemasoleva probleemi kohta ning vastavalt sellele koostatakse käitumuslik lähenemine. Tinnituse ravis on mitmeid erinevaid võimalusi ning igal inimesel on võimalus koos vastava ala spetsialistiga leida enda jaoks just see sobiv lahendus.

line soovitus vältida vaikust. Pidevalt peaks olema mingi taustaheli, näiteks vaikne muusika või raadio. Kasutatakse ka kuuldeaparaate, mis annavad pidevat heli ja maskeerivad sellega kõrvakohinat. Leevendust annavad ka hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ekstraktist valmistatud medikamendid, samuti kasutatakse antidepressante, trankvilisaatoreid, ehk ärevust kõrvaldavaid ravimeid, vasoaktiivseid preparaate, mille tagajärjel paraneb verevool ajus. Laialdast tunnustust on leidnud tinnituse kohanemistreeningu meetod, mis aitab leevendada kõrvakohinast tingitud vaevusi. See on taastusravi meetod, mille abil mõjutatakse harjumist ja kohanemist kõrvakohinaga. Mõnel juhul võivad toimet avaldada rahvameditsiinis kasutatavad palderjani, naistepuna- ja piparmünditee. Kasutada võib ka psühhoteraapiat, akupunktuuri, hüpnoosi ning erinevaid õla- ja kaelapiirkonna harjutusi ning massaaže. Kas tinnitust on võimalik ka ennetada? Kõrvakohin ei ole oma olemuselt ohtlik, vaid tegemist on häiriva seisundiga. Põhiliselt on vaja tinnitusega lihtsalt elama harjuda. Tinnitust ei ole võimalik ennetada!

PANE TÄHELE! • Vältige vaikust (heliteraapia). Rikastage helidega oma elukeskkonda: meelepärane vaikne muusika, loodushääled, ruumipurskkaevu vulin. Nii väheneb kontrast kõrvakohina ja kõrva jõudvate helide vahel. • Müra keskkonnas töötamisel kasutage kõrvaklappe või kõrvatroppe. Püüdke vältida üleliigset müra. • Hoiduge suitsetamisest, kohvi ja alkoholi liigsest tarvitamisest. Ravimeid kasutage ainult vastavalt arsti soovitustele. • Kasutage vähem soola- ja rasvarikkaid toiduaineid. • Õppige lõõgastuma ja stressi kontrollima, hoiduge üleväsimusest. • Abi võib olla kaela ja õlapiirkonna lihaste pinge vähendamisest, milleks sobib käsimassaaž. Soovitame ka peapiirkonna vereringet parandavaid võimlemisharjutusi. • Pöörduge abi saamiseks spetsialistide poole (perearst, kõrvaarst, neuroloog). Laske kontrollida vererõhku. Meeleolulanguse korral pöörduge psühhiaatri poole. • Vajadusel kasutage kuuldeaparaati või tinnituse maskeerimise aparaati. Allikas: dr Marek Metsmaa


tervis

FOTO: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

21 Juuni 2013

Kuldne võtmekimp, mis avab taevaväravad Liisa Randmäe Annelinna Prisma Südameapteegi proviisor

N

urmenukku on mitmetes legendides kirjeldatud kui kuldset võtmekimpu, millega avanevad taevaväravad, et kevad saaks maa peale tulla, või mille abil pääseb Norra ja germaani kevade- ja armastusjumalanna Freyja kotta või kui Püha Peetruse maale pillatud taevavõtit. Taime ladinakeelne nimetus Primula veris viitab samuti kevade esimesele kingitusele – primula on sõnast esimene ja veris tõeline. Eestlased kutsuvad taime veel kanavarbaks, kikkapüksiks, kevadevõtmeks, titepüksteks, piimapisaraks ja paljude muudegi nimetustega. Kuldkollane nurmenukk kasvab peamiselt metsaserval, hõredates metsades, võsastikes, loopealsetel ja niitudel. Ta on mitmeaastane rohttaim, mis õitseb maisjuunis. Tal on kaunid kuldkollased longus õisikud, mille lõhn meelitab kimalasi

Liisa Randmäe

ja liblikaid ligi, ja ererohelised sametkurrulised. Meditsiinidoktor Aili Paju on oma 2000. aastal ilmunud raamatus „Aed ja mets kui apteek” kirjeldanud, et ravi eesmärgil kasutatakse nurmenuku lehti, õisi ja juurikaid juurtega, mida kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata ka sügisel). Nurmenukk sisaldab peamiselt saponiine – juurtes 5–10 protsenti ja õites-lehtedes 2–5 protsenti. Lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, aga leidub ka karotiini, P- ja E-vitamiini. Kevadväsimuse peletamiseks sobib süüa nurmenukulehti lisandina salatis või supis. Raamatus „Maagilised taimed ja taimemaagia” kirjutavad Urmas Laansoo, Taimi Puusepp ja Krista Kaur, et nurmenukku kasutatakse tema köhavastase, higistamaajava, puhastava ja rahustava toime tõttu, aga ka neeru- ja põiekivide korral. Juurikate keedis on köha ja bronhiidi puhul röga lahtistav ja põletikuvastane. Lehtedest ja õitest valmistatud teel on sama toime, aga ka higistama ajav ja rahustav mõju. Nurmenukutee on sobiv ka

selliste vaevuste nagu unetus, südamenõrkus, närvilisus ja peavalu korral. Juurestiku üleannustamisel tekib iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine. Vältige kasutamist väikelastel ja imikutel. Õite vesitõmmis võib tekitada nahal allergilisi nähte. • Võta 1–2 tl õisi klaasi keeva vee kohta, lase 10–15 min kaetult tõmmata, kurna. Hea üldtugevdav jook. Külmetuse korral joo kuumalt mitu tassi päevas. Peavalu, migreeni, väsimuse korral joo klaasitäis nurmenukuteed lonkshaaval päeva jooksul. • Võta 1–2 sl õisi klaasi keeva vee kohta, lase kuni 45 min tõmmata, kurna. Bronhiidi korral joo soojalt. Tõmmis on rahustav ja röga lahtistav. • Võta 2–3 sl peenestatud juuri 0,5 l kuuma vee kohta, lase 10–12 tundi tõmmata (näiteks termoses). Külmetushaiguste ja liigesevalude korral joo pool kuni kolmveerand klaasi korraga.


reklaam

Lugeja teadlikkust aitab tõsta Esindaja Eestis: sanofi-aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt. 139E/2, 11317 Tallinn, telefon 627 3488

PIDEVA ENESEKONTROLLIGA SAAB VÄHENDADA DIABEEDI TÜSISTUSI. GLÜKOMEETRIGA HAIGUS KONTROLLI ALLA!

Eevi Sikstus oma koera Tukiga, kes oli 16 aastat tema terviseedendaja.

Eevi Sikstus 1. tüüpi diabeetik aastast 1975 Järvamaa Diabeedi Seltsi esinaine

Järvamaal on Järvamaal on keskmist keskmist statistikat statistikat arvestades arvestades 1900 diabeetikut. diabeetikut. Haigus 1900 Haigus levib levib kiirelt kiirelt kõikides kõikides eagruppides. Eriti muret teeb see, et haigestumus eagruppides. Eriti muret teeb see, et haigestumus diabeeti kasvab kasvab üha diabeeti üha enam enam ka ka laste laste jaja noorte noorte hulgas. Vanemaealiste diabeeti hulgas. Vanemaealiste diabeeti haigestumine haigestumine on seotud seotudeluviisiga eluviisiga ja sageli kulgeb see on ja sageli kulgeb see haigus haigus varjatult aastaid ning avastatakse alles varjatult aastaid ning avastatakse alles tüsistuste tüsistuste Fakt ilmnedes. Fakt see, et on ilmnedes. on see, et on diabeet ondiabeet 21. sajandi 21. sajandi üks levinumaid elustiili haigusi. üks levinumaid elustiili haigusi. Diabeet on on ohtlik Diabeet ohtlik haigus, haigus, mis mis võib võib lühendada lühendada eluiga keskmiselt 5 – 10 % võrra. eluiga keskmiselt 5 – 10 % võrra. Võimalike Võimalike kaasnevate haiguste haiguste ja kaasnevate ja tüsistuste tüsistuste tõttu tõttu tuleks tuleks diabeetikut käsitleda diabeetikut käsitleda kui kuisüdamehaiget. südamehaiget.Kahjuks Kahjuks iga uus uus diabeedijuhtum iga diabeedijuhtum diagnoositakse diagnoositakse iga iga40 40 sekundi järel ning diabeet on võtnud globaalse sekundi järel ning diabeet on võtnud globaalse pandeemia mõõtmed. mõõtmed. pandeemia Diabeet on eluviis ja diabeetiku käekäik sõltub suuresti haigest endast. On tähtis, et inimene ise oskaks end niiöelda reguleerida. Ravi eesmärk on jõuda selleni, et diabeetikust endast saaks oma haiguse professor. Tuleb tunda haigust põhjalikult ja teada mis ohte toovad endaga kaasa tüsistused. Kui haigestusin 38 aastat tagasi, siis tegi minu esimene endokrinoloog mulle selgeks haiguse olemuse ja tagajärjed, milleni võib viia puudulik veresuhkru tasakaal. See oli ehmatav ja hoiatav. Ma ei tahtnud jääda pimeda ja jalutuna tütre hooldada ning ka ei soovinud, et mind tabaks insult või infarkt. Diabeet on salakaval ja ohtlik haigus, nii siis kui ta

su üles leiab kui ka siis, kui oled temaga igavesti laulatatud. Füüsiliselt ei anna haigus eriti tunda, pealegi esimesed võimalikud tunnused – janutamine ja väsimus võivad olla pealtnäha tingitud ka millestki muust kui kõrgest veresuhkrust. Tüsistused arenevad pikkamööda ja märgata on alles siis, kui elukvaliteet on muutunud, haigus on pöördumatult süvenenud ja vajab eriravi. Pürgimisel sujuva ja turvalise ravi poole on äärmiselt oluline, et suhkruhaige mõõdaks veresuhkrut regulaarselt. Enesekontrolli saab võrrelda kaardi ja kompassiga, mida vajatakse liikumiseks tundmatul maastikul. Mida tuttavamaks saab ümbruskond ja selle rajad, seda kindlamalt võib toetuda kogemustele ja vaistule. Tundsin inimest, kes isegi kuufaaside järgi hindas oma veresuhkrut. Ligi 40 aastat tagasi tuli suhkruhaigetel insuliini süstimisel (tablettide manustamisel) ja toidu süsivesikute arvutamisel palju otsustada enesetunde järgi, sest veresuhkrumõõtjaid ehk glükomeetreid ei olnud saada. Neid tõid tuttavad välismaalt kalli valuuta eest. Pidasin igapäevaselt tervisepäevikut, mille võtsin kohusetundlikult kaasa endokrinoloogi vastuvõtule. Sõitsin iga kuu korra Tartu haiglasse, et kontrollida laboris veresuhkrut ja kohtuda endokrinoloogiga ravi kompenseerimiseks. Haiglas mõõdeti ka keskmist veresuhkrut, glükohemoglobiini. Koju sain kaasa purgikese või kaks testribadega, mida lõikasin kaheks – kolmeks, et saaks rohkem. Ribadele tilgutasin näpuotsaverd. Et purgikesel oli peal värviline skaala, mille värvused vastasid kindlatele veresuhkruväärtustele, siis niiviisi visuaalselt määrasin veresuhkrut. Mõõtmistulemuse usaldusväärsuses võis muidugi kahelda. Kuid mõõtmine ei olnud aga asjata, sest andis ülevaate veresuhkru kõikumistest ja selle järgi sai kohendada ravi. Et minu haigus on labiilse kuluga, siis viibisin haiglas aastas keskmiselt kaks korda. Tehti põhjalikud analüüsid ja korrigeeriti ravi. Õppisin tõlgendama enesetunnet nii madala kui kõrge veresuhkru taseme korral ning erinevates olukordades. Haigus ise õpetas mind, endokrinoloog ja diabeediõde juhendasid, teadlikkus kasvas, muutsin eluviisi ja toitumisharjumusi ja füüsilise aktiivsuse taset. Nii kulges ligi paar aastakümmet, kui tulid müügile esimesed glükomeetrid. Glükomeetrite kasutamist piiras aga testribade täishind, lisaks torkevahendite täishind. Diabeetiku ravikvaliteet sõltus eeskätt diabeetiku rahakoti paksusest. Aegamööda tulid müügile soodsa hinnaga glükomeetrid, lisandus võimalus neid ka tasuta saada. Ei jätkunud aga veresuhkru mõõtmiseks testribasid ja soodustus ei katnud vajadusi. Arstid aga rõhutasid enesekontrolli vajadust, et hoida veresuhkur optimaalses vahemikus. Sellised mured on olnud diabeetikute suureks stressiallikaks.

Lähiaastad on diabeetiku rahakotile toonud leevendust 2012. aastal saabus Eestis diabeeditarvikute soodustuste osas läbimurre. Varem aasta-aastalt oli haigekassa soodustusega testribade koguseid küll veidi suurendanud, kuid tegelik vajadus oli kordi suurem. Hea meel on tõdeda, et näiteks 1. tüüpi diabeetik saab osta soodustusega s.o. 10 % omaosalusega 600 testriba poolaastas varasema 300 riba asemel. Mõõdan veresuhkrut 3-5 korda päevas. Rõõmusõnumina lisandus selle aasta algusest ka haigekassa soodustus süstlanõeltele. Täna on Eesti turul kümneid glükomeetreid ja seetõttu on diabeetikute ravi muutunud kordades lihtsamaks. Olen kasutanud erinevate kaubmärkide aparaate. Minu jaoks on glükomeetrit valides oluline kui lihtne on seda kasutada, tulemuse mõõtmise kiirus ja täpsus, testribade hind, välimus, ekraani suurus, taustvalgus, testribade sooduspakkumiste sagedus ning kas saab märgistada söögiaega. Informatsiooni saan põhiliselt internetist kuid ka trükimeediast. Glükomeetreid vahetan toote omaduste alusel või kui uus glükomeetri kaubamärk tuleb saadavale. /PSQ\[P ZHPU RPUNP[\ZLRZ :HUVÄ ).:[HY NS…RVTLL[YP Mulle meeldib selle aparaadi juures see, et seda ei ole vaja kodeerida, seda on lihtne kasutada, vajab vähe verd, mälumaht on suur, on olemas enne/ pärast sööki märge, saab teha statistikat kahe nädala, kuu ja kolme kuu näitude kohta, teated ekraanil ja alarmid. Glükomeetri täpsust saab kontrollida kaasas oleva kontroll-lahusega. Aparaadiga kaasas olev kasutusjuhend vajab aga veel läbitöötamist, et kõiki funktsioone osata.

Meditsiiniseade. Vajadusel lugege kasutusjuhendit või konsulteerige arsti või diabeediõega. ;pPLUKH]PUMV!ZHUVÄH]LU[PZ,Z[VUPH6l Pärnu mnt 139E/2. Tallinn 1131 tel. 627 34 88


hüva nõu

23 Juuni 2013

Kui lugemisel jääb prillidest väheseks või nii lähedale kui kaugele vaadates segab nägemist tume laik vaatevälja keskel, siis võib olla tegemist lisaks teistele põhjustele ka vananemisega kaasneva silmapõhja lupjumise/kärbumisega.

Luubilääts

FOTO: URMAS LUIK/ PÄRNU POSTIMEES/MONTAAŽ

pakub silmale tuge

Kadri Haavajõe kadri.haavajoe@ajaleht.ee

V

iljandi Pro Optika kaupluse juhataja Rein Eigeri sõnul astub luubiotsijaid üle poe ukse keskmiselt korra päevas ning reeglina on nendeks eakad. Inimesel võivad olla arsti määratud õige tugevusega prillid, kuid ühel hetkel need enam ei aita. Siis on vaja luupi, mis muudab kujutise silmapõhjas selgeks. „Inimest häirib juba psühholoogiliselt, et

EasyTouch

KOLM TOO DET ÜHES

Kui terve elu käsitööd tehtud ja raamatuid loetud, võib olla ühel hetkel raske leppida, et prillidest jääb väheks. Sel juhul võib abi olla luubi kasutamisest.

ͻ EasyTouch E GCHb on mugav ja j usaldusväärne kolm ühes toode nii glükoosi, kolesterooli kui ka hemoglobiini taseme mõõtmiseks sõrmeotsa verest stardikomplekt ͻ EasyTouch E juunikuus 25% soodsam j ͻ Hooli oma tervisest! Tutvu toote eripakkumisega ŝŶƚĞƌŶĞƟƐǁǁǁ͘ŝŶƟŵĞ͘ĞĞ ͻ ĚĂƐŝŵƺƺũĂĞƐƟƐ͗ ^ĞůĨŝĂŐŶŽƐƟĐƐKm͕ WćƌŶƵŵŶƚϮϳʹϭ͕dĂůůŝŶŶ tel 660 4742

ta ei näe, kui on elu aeg käsitööd teinud ja lugenud,” kommenteeris Eiger. „Osa inimestest, kelle silmas on tekkinud pöördumatud muutused seoses haiguse või vanadusega, loebki ainult luubiga. Ka meile tulevad aeg-ajalt inimesed kohe pärast arsti konsultatsiooni kabinetist välja teadmisega, et tuleb prillidele juurde osta ka luup,” lisas ta.

Hea luup on väikese suurendusega Tavakasutusluup ei ole kallis, seega ei peaks ostja jaoks esimene kriteerium olema hind. Kahe luubi vahel valides võib Rein Eigeri sõnul kokku hoida küll 50–100 protsenti hinnast, aga kui müügihinnaks jääb lõpuks neli kuni kuus eurot, peaks jälgima ikka kasutusmugavust ja silmasõbralikkust. Kindlasti peaks luubi ostma ikka prillipoest, kuigi ka mitmes pudukaupluses võib neid müügilt leida. „Meie oleme müügile võtnud luubid, mis on tõesti kvaliteedinäitajatelt head ja millega tekkival kujutisel ei ole liigselt moonutusi,” kinnitas Eiger. Ta soovitas osta klaasläätsega suurendusklaasi. „Luupi pannakse ju laua peale ja selle lääts võib kriimustuda,” on tema sõnul klaasist luup kulumiskindlam kui plastikust. Sõltuvalt viimistlusest ja poleerimisest võib odaval plastmassist läätsel kvaliteedist vajaka jääda. Kui aga mõnes poes teiste kaupade vahel siiski luup silma jääb, peab ostmisel jälgima, et lääts oleks luubi raami sisse korralikult kinnitatud, et juba poes ei selguks, et läätse ja luubi raami vahelt paistab valgust. Selline lääts võib luubist välja pudeneda ning maha kukkudes puruneda. Veel kümme-viisteist aastat tagasi tuli

Eigeri sõnul ette, et poodi tulnud ostja rääkis vanaisast jäänud luubist, mis on seitsmekordse suurenduse ja kümnesentimeetrise diameetriga. Selline luup võib välja näha uhke, kuid selle kasutegur on väike. Kuigi see võib panna imestama, ei pea silmale hea ja kvaliteetne luup olema suure suurendusega. „Kvaliteetse luubi puhul kehtib pöördvõrdeline seos – mida suurem formaadilt, seda väiksem suurendus,” selgitas Eiger. Nimelt on luubi optiline kvaliteet kõige parem keskel üsna väikses alas ja ülejäänud luubi klaasist hakkab juba vaadatavat moonutama. Hea lugemisluubi suurendus on 1,5–2 korda, ka 2,5 suurendusega võib veel kenasti lugeda. „Luubiga peaks saama haarata 5–6 sõna, et saaks soravalt lugeda. Kui me ainult ühe sõna saame teravaks, on sellest vähe ja see häirib,” põhjendas ta. Paraku tuleb luubiga lugemist harjutada, sest sellega saab inimene vaadata ainult teatud ala, terve silmaga haaraksime kogu teksti. Nii tuleb esialgu varuda ka natuke kannatust.

Luup kaela või kotti Kui võimalik, võiks luupi valima tulla ise. „Eksimismaad siiski väga palju pole. Prillidega on võimalus rohkem eksida,” nimetas Rein Eiger, sest on neidki, kes ise enam poodi tulla ei saa ja kelle lähedased paluvad poest mingeidki prille, et lähedase nägemist parendada. Vale kangusega luup silma ei kahjusta. Suurendavate abivahendite seas on lisaks kõige klassikalisemale varrega käeshoitavale luubile veel näiteks käsitööluubid, mida saab kaela riputada. >> lk 24


hüva nõu

Juuni 2013 24

SILMA VÕRKKEST EHK REETINA Võrkkestal eristatakse kahte osa: perifeerne võrkkest ja kollatähn ehk teisisõnu maakul. Skeemil on näidatud väike ala silmapõhja keskosas, silmanärvi lähedal – see on maakul. Kogu ülejäänud silmapõhi, mis ümbritseb maakulit, on perifeerne reetina, mis moodustab 95% kogu silmapõhjast.

Valgekest Iiris

Reetina Reetina veresooned

Pupill

Maakul

Lääts

Silmanärv

Terve silm töötab nagu fotoaparaat. Valgus satub silma läbi sarvkesta, läbib pupilliava ja läätse. Joonisel on näidatud eelnimetatud ja teised silma osad. Nende silmaosade töö tulemusena fookustatakse pilt võrkkestale nii, nagu fotoaparaat fookustab kujutise filmile. Silmas on selleks filmiks võrkkest ehk reetina – õhuke membraan silmapõhjas. Maakul on tikupeasuurune ümar ala silmapõhjas, mis on kõige olulisem nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt. Maakul ehk kollatähn tagab meile tsentraalse (detailse) nägemise. Enamasti on maakuli degeneratsioon seotud vananemisega ja algab pärast 50. eluaastat. Maakuli degeneratsioon võib olla pärilik. Mõned ebatavalised maakuli degeneratsiooni variandid võivad alata ka varasemas eas.

„Inimene saab näputööd teha ja ka lugeda, lihtsalt ei pea siis luupi käes hoidma, sest klaasläätsega suured luubid on päris rasked,” rääkis Eiger. Käsitööluubid sobivad ka neile, kes küll näevad hästi, aga tahavad teha peenemat käsitööd. Valgustusega luubid on rohkem mõeldud kaardi või mõne muu peenema trüki uurimiseks, sest valgus kontsentreerib meie pilgu ja suunab selle ühele kohale, aga neid saab kasutada ka lugemiseks. Lisaks võib endale osta ka taskuluubi, mil kaitsev ümbris. „Need on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks. Näiteks kaupluses – võtad selle taskust välja, loed pakendil olevat teksti,” tõi ta näiteks. Samuti on olemas ka joonlauda meenutavad jooneluubid. „Klassikaline ümar luup on lugemiseks kõige parem,” kinnitas Eiger. Sarnaselt prillidele tuleb ka luubi eest hoolt kanda ja vajadusel välja vahetada. „Luubi keskmine osa on paks, ulatub raamist välja ja võib kriimustada saada.” Nii võib juhtuda, et aastaid tagasi ostetud kvaliteetne luup vajab ühel hetkel välja vahetamist.

Mittenägemine väsitab Tartu Linna Polikliiniku silmaarst Leili Soovere sõnul on mitmeid põhjusi, miks

lugemisel ainult prillidest väheks võib jääda: läätse hägustumine, silmapõhjade lupjumine koos kollastähni kärbumisega, suure lühinägelikkusega seotud degeneratiivsed võrkkesta muutused, kaugele arenenud glaukoom, muude haiguste näiteks suhkurtõve, hüpertoonia või ainevahetushäirete tüsistused. Samuti võib põhjuseks olla suitsetamine või kokkupuude toksiliste ainetega. Põhilisel osal patsientidest, kes luupi prillidele lisaks vajavad, on tegu ealise silmapõhja lupjumise/kärbumisega ehk maakuli/kollastähni degeneratsiooniga. Tavaliselt saab haigus alguse pärast 50. eluaastat. Kollastähn asub silmapõhjas võrkkesta keskosas ja annab meile terava nägemise. Igasuguse häire puhul maakulis on terav nägemine häiritud ja ainult prillidega lugeda ei saa, vajatakse lisaks luupi. Soovere sõnul on patsientidel arvamus, et kui kae lõikus on tehtud, peaks nägemine olema jälle korras, aga paraku see alati nii ei ole. Kae on silmaläätse hägustumine ja operatsiooni käigus asendatakse tuhmunud lääts läbipaistva kunstläätsega, kuid see ei mõjuta silmapõhjas esinevaid muutusi: lugemisel ja käsitöö tegemisel tuleb ikka abiks võtta luup. Leili Soovere kinnitas, et luubi kasutamine silma ei kahjusta, väsitab see, kui inimene ei näe ja peab silma pingutama, et soovitut näha. Kui luubist on kasu, siis võib seda julgesti kasutada. Lugeda või mitte, vaadata telekat või mitte, lupjumist see ei süvenda. „Vaadata võib nii palju, kui suudate,” lisas Soovere.

„Tuleb prillid ette panna, võtta luup ja lugeda. Luup tuleb panna kirja lähedale, tõsta nii kõrgele, kus tekst tundub kõige selgem,” õpetas ta. Lisaks luupidele on Eestis müügil ka juba videosüsteemide hulka kuuluvad digiluupe ja lugemisteleviisoreid. Viimaste hinnad võivad ulatuta juba sadadesse eurodesse ja neid soetatakse Soovere sõnul harvem. Samuti võiks silmanägemise hoidmiseks kasutada vitamiine, mis sisaldavad luteiini. Need aga paraku saavad silmale ainult tuge anda, lupjumist need välja ei ravi. „Vitamiine võib ise apteegist küsida, kuid need on üsna kallid. Neid on erinevaid, nagu näiteks Ocuvite, AugenPlus, Vitavision ja paljud teised, kuid need on üsna sarnased ja põhiline on see, et need sisaldaks luteiini,” julgustas Soovere valima nende seast taskukohast vitamiini. Nägemisabivahendite puhul, seal hulgas ka luup, on riigipoolne kompensatsiooni määr 90%. Ka vanaduspensioniealistel isikutel, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut, on õigus taotleda soodustingimustel tehnilist abivahendit. Selle vajaduse määrab perearst või raviarst. Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Helena Nõmmik selgitas, et inimesel on õigus soodustingimustel abivahendit osta ettevõttest, kellega selle inimese elukohajärgne maavalitsus on sõlminud lepingu. Et saada teada, milliste ettevõtetega on lepingud sõlminud, tuleb pöörduda elukohajärgsesse maavalitsusse.

a

Hea n ägemine

anuses! v s a g i line u l o n o Ocuvite® LUTEIN forte on spetsiaalne tasakaalustatud toitainete kompleks silmadele. Sisaldab sobivas koguses tsinki, seleeni, E- ja C-vitamiini ning silmas loomulikult leiduvaid karotenoide – luteiini ja zeaksantiini. Tsink aitab hoida normaalset nägemist. Vitamiin C ja E, samuti tsink ja seleen aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Ocuvite® Lutein forte koostis ja annustamine põhineb teaduslikel faktidel. Eesti silmaarstid soovitavad. Saadaval apteekides.


hüva nõu

25 Juuni 2013

Hea idee on hindamatu väärtusega A

lustame oma ajakirjas nõuannetega, mis aitavad vanu asju kasutades uusi ja huvitavaid meisterdada ning samas ka oma igapäevase eluga kergemini hakkama saada. Mõned nipid on head sel juhul, kui on sõbrale või lapselapsele vaja kingitust, aga raha selleks napib. Siis tulevad appi vahvad mõtted, nobedad näpud ja südamesoe, millega käpikutesse päike sisse kootakse. Head lugejad, kui teil on midagi toredat ja teistele ehk veel teadmata nippe ja ideid, mida te ei pelga teistega jagada, siis toimetus võtab need suure heameele ja rõõmuga vastu. Pange nõuanne ja idee kirja, tore, kui saate selle ka pildile jäädvustada ja saatke see toimetuse e-aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või postiaadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Huvitavama idee ja selle teostuse esitaja saab auhinnaks vahva 60+ kohvitassi. Eve Rohtla, peatoimetaja

Tee nõudepesusvammile oma pesa

põhja mõni auk, et svammist immitsev vesi ära nõrguks. 8. Riputa svammihoidja kraani külge.

Iga perenaine teab, kuivõrd tüütu on see, et nõudepesusvamm kraanikausi servalt kipub maha libisema ega taha korralikult kuivada, kui talle pisutki vett külje alla jääb. Meisterda talle hoopis oma pesa, kus see püsib kindlalt paigal ning saab rahumeeli kuivada! See pisuke meisterdustöö kulutab üksnes minutit 15 sinu ajast ega lähe sulle midagi maksma. Toredat isetegemisrõõmu ja head taaskasutamist! 1. Võta tühjaks saanud dušigeeli- või šampoonipudel. 2. Pese ja loputa see hoolikalt puhtaks. 3. Võta appi terava otsaga nuga või käärid ja lõika pudelilt ära kork koos kaelaosaga. 4. Seejärel lõika ülevalt alla ära üks pudeli külg. 5. Pikema külje sisse uurista ümar auk. 6. Viimistle lõikeservad kääridega. Soovi korral võid ääred üle lihvida ka peene liivapaberiga. 7. Suska naaskli või noaotsaga topsi

Mobiil laadimise ajaks kindlasse kohta

Svammihoidja

See pisike tasku on lõbus abivahend neile, kes ei taha, et mobiiltelefon oleks laadimise ajal laual või veel hullem – vedeleks põrandal. Laadija otsik telefoni sisse, telefon taskusse ning suska stepsel läbi taskus oleva ava seina – nii jääbki „laadimiskeskus” seinakontakti juurde kõlkuma. Pildilolev tasku on heegeldatud mitmekordsest lõngast. Nii sai ära kasutada vedelema jäänud lõngajupikesed. Universaalseid mõõtusid ei saa tegijale ette anda, eks eeskujuks tule võtta olemasolev telefon – mõni on suurem, mõni pisem. Samasuguse tasku võib ka kududa või õmmelda paksemast kangast – see on juba käsitöötegija fantaasiavili. NIPP: Telefonihoidjana võib kasutada ka mõnd pappkarpi, millele on laadijaotsiku jaoks auk sisse lõigatud. Samuti võib telefoni panna kinkekotti ja sangupidi laadijale riputada.

REKLAAM REKLAAM

Nööbid rivistavad kõrvarõngad üles

Kui aken sai tellitud eelmise sajandi lõpul Sageli küsivad aknaostjad AS Plastolt, kas eelmise sajandi lõpul soetatud aken tänapäeval veel sobib. Selgitame, et nagu aastal 2000, nii oleneb ka nüüd kõik tellitud akende sisust. Akende soojapidavust mõõdetakse U-väärtuse abil, mis näitab energiakadu läbi erinevate materjalide. Tähtis on valida õige klaaspakett: just see moodustab aknast suurima osa. Radikaalseks näiteks saab tuua 2000. aastal odavalt ostetud tavaklaasidega PVC-akna. Kui läinud sajandi lõpul oli kvaliteetsema akna U-väärtus 1,5 W/m²K, siis näiteks toodud tavaklaasidega ja argoonita akna U-väärtus on arvutuslikult 2,43 W/m²K. Ainuüksi tavaklaasidega klaaspaketi U-arv on 2,8 W/m²K, mõjutades märkimisväärselt kogu akna soojapidavust. Vanade puitakende U-arv on näites toodud aknast veel umbes kaks korda kehvem. Kasutades Saksamaal väljatöötatud akende energiasäästu kalkulaatorit (peatselt leitav AS Plasto uuenenult kodulehelt), on arvutuslik kokkuhoid aastas energiasäästlikuma aknaprofiiliga 37 eurot. VÕRDLUSEKS: näites toodud odavast aknast on energiasäästlik aken ainult 42 € kallim ehk juba aastaga on aken end sisuliselt tagasi teeninud. Akende ostmine on kohe kasu toov investeering, mis kestab kümneid aastaid – seetõttu soovitame ka meie valida kõige energisäästlikumad. (Arvutust koostades võtsime akende pindalaks 2,85 m², mõõtudeks 2130 x 1340 mm, uute akende U-arvuks 1,0 W/m²K ja keskkütte hinnaks 77,42 €/MWh.) Enne uute akende või uste soetamist tuleks silmas pidada järgmist: 1. Aknad jõuavad tellijani pärast tellimuse kinnitamist minimaalselt 2–3 nädala pärast. 2. Akendel peavad olema selektiivklaasid (2-kordsel paketil reeglina sisemine ning 3-kordsel sisemine ja välimine) ja klaaside vahel argoon (mõjutab akna soojapidavust kuni 25%); 3. Aknaprofiili montaažisügavus – kehtib reegel: mida paksem, seda parem. 4. Tihendid – energiasäästlikud standardprofiilid 2 või 3 tihendiga.

5. Tulevikku silmas pidades on kõige mõistlikum valida võimalikult madala U-väärtusega aknad. Plastos arvutame igale aknale tema täpse U-väärtuse. 6. Aknaid soetades soovitame mõelda ka akende pesemisele. Kinnine aken on küll odavam, kuid õhk ei saa liikuda ega akna välispinda puhastada. 7. Väljaspool Eestit ja mõned Eestis toodetud aknad ja uksed ei pruugi olla soojapidavad ja kvaliteetsed, puududa võivad tootjaja tootesertifikaadid. Sertifikaatide puudumisel on kliendil võimalik kauba eest tasumisest loobuda. Kui need soovitused on arvesse võetud, võite kindlad olla, et Teie uued aknad ja uksed saavad kvaliteetsed ja head. Paaril viimasel aastal on kasvanud nõudlus PVC-materjalist lükand- ja voldikuste järele. Lisaks praktilisusele mõjuvad need sisekujunduses modernistlikult. Praegu saab AS Plastost soetada sellised ukselahendusi mõõtudega kuni 5000 x 2300 mm. Eesti erakapitalil põhinev akna- ja uksetootja AS Plasto tegeleb plastakende, -uste ja seinaelementide tootmise, konsultatsiooni, müügi ja paigaldamisega. Tehas suudab toota kuni 450 akent päevas. Ettevõte on kasvanud juhtivaks plastakende tootjaks Eestis ja Balti riikides. Klientide paremaks teenindamiseks asuvad Plasto müügiesindused üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Paides, Põlvas, Haapsalus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Narvas. Täpsem informatsioon AS Plasto koduleheküljel www.plasto.ee või külastage meie peaesindust Peterburi tee 92d, Tallinn.

Mobiilitasku

Kõrvarõngahoidja

Naiste edevusel pole teadagi piire ning värvilised külgeriputatavad kaunistajad panevad silmad särama ning sunnivad rahakotiraudu avama. Ja nii kogunebki õrnema poole ehtekarpi järjest juurde kõrvarõngaid ja keesid. Õige pea saab selgeks, et karp või korv ei ole just parim koht, kus oma ehteid hoida. Keed lähevad sõlme ning kõrvarõngakonksud haakuvad üksteise külge, moodustades kirju pusa, kust vajalikku leida on keeruline. Sestap oleks mõistlik meisterdada endale kõrvarõngahoidja. Selleks on vaja jupp tugevamat niiti ning peotäit nelja auguga särginööpe. Vaja läheb just nimelt särginööpe, sest suuremate nööpide aukudest ei saa õrnu konkse läbi suruda. Kahest august põimi läbi nöör. Seo kahe nööbi vahele sõlm, mis takistab nööbil nööri peal edasi-tagasi libisemast. Lüki nöörile vajalik kogus nööpe – iga nööbi külge saad kinnitada paari kõrvarõngaid. Kui oled võtnud paraja varuga nööri, siis saad sellele lisada järgmise nööbi, kui su kõrvarõngatagavara suureneb. Nii on sul aksessuaarid nähtaval ja leiad sobiliku hõlpsasti üles. Nööbikeel rippuvad kõrvarõngad on ka tore sisekujunduselement! NIPP: Kaelakeed saad riputada üksteise kõrvale pükste riidepuu alumisele osale! TEOSTUS JA TEKST: Tea Raidsalu FOTOD: Villu Lükk, Tea Raidsalu


vana foto

Juuni 2013 26

Seast porilombis EKSEK Tõnis Möldre 60pluss@ajaleht.ee

1974.

aastast sai kuulsaks lühend EKSEKO. Lohisevad ettevõtete nimed olid vene keelest võetud ja moes, nagu praegused pahatihti vigased ingliskeelsed nimetused. EKSEKO tähendas eksperimentaalset sealiha tootmise kombinaati. Leidsin ühe vana pildi, millel siga mõnulemas porilombis, sest selle jumalaliigi eripära on jahutada ennast nahapinnalt vee aurustumise abil. Nii et palavaga on kõige odavam sigu lombis jahutada. Nii muidugi alustati kolhoosideski, mida tekkis aprillist 1949 kui kevadisi kogritsaid. Kui küladesse ilmusid puldanportfelliga mehed, kes asusid kaelakandjaid elanikke kolhoosnikeks kirjutama, vastu punnida enam ei saanud, sest sügava sulalumega 25. märtsi öö oli liiga hirmutavalt meeles. Minu isa oli endise vallasekretäri ja kaitseliitlasena nii ettenägelik, et vahetas tihti elukohta ning valis mahajäänud kohad – nii me jäimegi alles. Lombis püherdav siga on üks Punase Lipu kolhoosi emis. Ema oli lasknud endale augu pähe rääkida ning hakkas seatalitajaks. Arvan, et ta pigem hellast südamest ja loomaarmastusest võttis selle koorma õlule. Piltidel on ema kolhoosi mustakirju põrsaga ja üht oma lammast pügamas. Muidugi oli loomade pidamiseks armastusest ka proosalisem põhjus: lambavillast olid meil kõigil kampsunid seljas ja seda jätkus vahetuskaubaks, sest kolhoosis ei makstud enne aasta lõppu kopikatki ja maapoes polnud ka peale soola ja petrooleumi eriti midagi saada. Ehk on ka see pilt üles võetud fotoaparaadiga Komsomolets, mille ema ühelt agaralt külanoorikult lambavilla vastu vahetas. Noorik käis Leningradi vahet naturaalkauba vahendajana külarahvale muudki vajalikku toomas. Kirju põrsas oli küll kena, aga eesti tõuaretajad olid hakanud kiiresti tööle, et kari korda saada ja jätkata sõja ajal katkenud kahe seatõu, eesti suure valge ja eesti peekonitõu (lontkõrvaline) juurutamist. Mõlemad tõud olid viljakad, varavalmivad ja head söödaväärindajad. Tänu aretustööle sai võimalikuks alustada tööstuslikku seapidamist nagu EKSEKOs. Maal söödeti sigu suvel valdavalt käsihekslimasinaga purustatud rohu (pildil) ja kuuma veega, sest viljaiva nappis alati. Põrsastele näppas ema

EKSEKO planeeris võimsuseks 65 000 siga, mis saavutati hõlpsalt. 2000. aastate alguses püsis mulkide huulil humoorikas lause, et Viljandimaal kasvab rohkem sigu kui inimesi.

Punase Lipu kolhoosi sead pääsesid teel koplisse ka porilompi. peotäite kaupa meie enda aiamaal kasvanud viljast tehtud jahu. Et ema hoole all sead edenesid, otsustati ehitada endise uhke suurtalu maale uus sigala, kuhu ema kui eesrindlik talitaja jälle rakkesse pandi. Piltidel on näha raudvarbadest aedu, künadesse kallati lobi ämbriga ja sõnnikut veeti välja rippraudteega.

Tõnis Möldre ema armastas loomi, aga lambavillast jätkus kampsunite kõrval ka vahetuskaubaks.

Kui mina sügisel kaugele keskkooli läksin, pidi isa emale appi minema, sest kolhoosis vajas moodne värk alatihti parandamist ja täiustamist. Nii kasvas minustki asjatundjahakatis ja et ma oma lemmikainet füüsikat õppima ei pääsenud, läksin Nõukogude armee eest EPAsse (põllumajandusakadeemiasse). Ema heakskiidul

sai kitsa silmaringiga maapoisist zootehnika teaduskonna üliõpilane, et ehk hiljem loomaarsti erialale üle minna, kuid sinnapaika see jäi. Ema pidi veel külas kannatlikult seletama, et zootehnik ei tähenda soodekuivendajat, vaid loomakasvatajat. Vanas Eestis tunti ju ainult agronoomi ja loomaarsti.


vana foto

KOni

FOTOD: TÕNIS MÖLDRE

27 Juuni 2013

EKSEKO ristiisa Vello Tire suitsupõrsaga, mis muutus kombinaadi firmamärgiks.

Vello Tirele anti Lenini orden täiesti teenitult. Eestis oli neid ainult ühe käe sõrmede jagu.

Tallinnfilmi operaator filmis ringvaate Nõukogude Eesti tarvis loomakasvatuse instituudi filiaalis katsepuure.

Maal söödeti sigu valdavalt käsihekslimasinaga purustatud rohuga. Minu elutööst parim osa jaguski seakasvatusele. Eluteel sattusin Viljandisse ajal, kui siin hakati rajama seavabrikut, mis senini edukalt töötab. Tollane Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria instituut avas siin katsefiliaali, kus hakati välja mõtlema ja katsetama tööstusliku sigala tehnoloogiat ja seadmeid. Mul oli au neid katseid

teha. Filiaal ei tekkinud muidugi tühjale kohale, sest leidus kui jumalavitsaga löödult EPA inseneridest teadlasevõimetega paar Harri Üts ja Mart Porila, asja eestvedajad. Pildil on Harri Üts kinoringvaate filmijatele katsepuuri näitamas. Veelgi olulisem oli EKSEKO tekkeloos Juri Gagarini nimelise näidissovhoos-tehnikumi tollal ületamatu direktori Tomas Sooaluste ja peazootehniku Vello Tire sügav huvi vabriku vastu. Kahjuks lahkusid mõlemad noorelt manalasse. EKSEKO ristiisa Vello Tire oli muhe ja väga tark mees, kes pärines Tänassilmast ja puhkab igavest und Tartu tee ääres seisva tühja õigeusukiriku taga surnuaial. Tollal oli maailma suurim seakombinaat Taiwanil ehk kapitalistlikus Hiinas Formosa saarel. See lasi aastas välja miljon peekonsiga. Meie planeerisime siinseks võimsuseks 65 000 siga, mille saavutasime hõlpsalt, ja pärast laiendust see arv kahekordistus. Värbasime linnarahva hulgast üle 60 naise, kelle ametinimetuseks sai operaator, mis tähendas seatalitajat. Neile lisandusid Vana-Võidu tehnikumist viis neidu ja üks poiss. Ja huvitav, et kõik said tööga hakkama, sest õpetajateks olid vilunud Viiratsi

Esimene põrsas, kult Toomas, elas elu lõpuni ja tema põrm puhkab I ehitusjärgu ukse ees.

Linnarahva seast palkas EKSEKO üle 60 naise, kelle ametinimetuseks sai operaator, mis tähendas tegelikult seatalitajat.

sigalate talitajad Milda Eifeliga eesotsas. Põhjus peitus vist selleski, et paljud tahtsid oma pensioni tõsta, sest palk oli tubli ja stabiilne. Tulijad olid olnud väikesepalgalised ja sel ajal luges eriti viimase aasta palgasumma. Nagu öeldakse, hädaga tehakse hullemaidki asju kui seatalitamine. Olid ilusad tööaastad. Vello Tirele anti kõrge autasu, Lenini orden täiesti teenitult. Olen seda meelt, et tublit ja väärtust loovat põllumehetööd, ilma mille viljadeta ei saa meist keegi elada, austab kas või Lenini orden. Viljandimaal oli mu meelest selleväärilisi mehi peale Tomas Sooaluste ja Vello Tire veel Tarvastust Elmar Kallas, Kolga-Jaanist Einar Piilman ja Sürgaverest Mart Linnas. Eestis oli neid samuti ainult ühe käe sõrmede jagu. Neid on jäädvustanud filmis „Kui tähed kukuvad” suureks eestlaseks saanud Märt Müür. Erakordne foto on EKSEKO direktorist (ametikirjas küll juhataja) koos töölistega matmas umbes viis aastat elanud kulti Toomast. Lugejale jäägu kergeks mõttetööks nimevalik. Toomaseks ristis selle notsu öövalve brigaad 1974. aasta 9. mail (Moskva-meelsel võidupühal) esimesele siin ilmale tulnud põrsale. Hommikul kiitis pärast ühe-

Viiratsi sigalate vilunud talitaja Milda Eifel õpetas teisigi.

tähelist silumist nime heaks ka Vello Tire. Üks asi jäi meil lahendamata: seasõnniku lägast planeeritud komposti tootmisest ei tulnud midagi välja, ilmselt Vene tehnika mahajäämuse ja ka inseneride saamatuse tõttu. Taanis, seakasvatuse hällis, on vabrikud, kus sõnnikust pööritatakse energiat seni, kuni järgi jäävad vaid CO2 ja vesi. Valusalt kahju on sellest, et omariikluse ajal töötav väärt asi loovutati välismaalastele, nagu palju olulisi ettevõtteid eesotsas Võhma lihakombinaadiga. EKSEKO oli planeeritud just Võhma külje alla, mitte meeletult raiskava sigade veoga Rakverre. Tuletagem meelde, et Võhma eksporttapamaja rajati eesti talude ühistegeliku ettevõttena ja oli tol ajal rahva rikkuse allikas. Uutel peremeestel oleks kindlasti võimalik Taiwani eeskujul lägast kasulikult lahti saada, aga kui Viljandi rahvas on 1974. aastast virtsahaisus pidanud elama, miks peaks võõras selle muutmiseks rahakotti kergendama. Ja ministergi on lohutanud, et see toode ikka haiseb ju. Eestlane on hullemaidki aegu üle elanud. Praegu on vähemalt vaba voli kolida üle lahe, kuhu meie kätega tehtud rikkusedki ees liiguvad.


köök

Juuni 2013 28

Kohupiimakirev maailm Magustoiduna tarvitamiseks sobib lisaks maitsestatud kohupiimapastale, mis on juba valmis segatud, ka maitsestamata paksem toode. Viimasele võiks lisada juurde piima või vahustatud vahukoort, suhkrut, vanilliini või ka rosinaid. Maitsestamata kohupiimapastad sobivad ka soolastesse küpsetistesse.

Sille Varblane 60pluss@ajaleht.ee

Kodujuust ehk teraline kohupiim

Kohupiim on kasulik toiduaine, selle tegemisel kasutatakse ära parim piimas sisalduv. Kohupiim on täisväärtuslik ja hästi omastatav kaltsiumirikas piimavalgukontsentraat, sisaldades samal ajal ka mitmeid asendamatuid aminohappeid.

K

ohupiimas sisalduv kaltsiumi ja fosfori koguseline suhe pidavat olema füsioloogilises mõttes parim kaltsiumi omastamiseks. Kuid ka selle toiduaine korral kehtib mõõdukuse nõue, sest kohupiim sisaldab palju valke, kuid suur valkude kogus toidus kurnab neerusid. Maitsestatud kohupiimakreemid, rääkimata kohukestest sisaldavad sageli palju suhkrut ja rasvu, millega ei tasu liialdada.

Kirjud poeletid Poelettidelt võib leida väga palju erinevaid kohupiimatooteid nii maitsega kui ilma, erinevas kaalus ja pakendis, väikse pakina, toruna, karbis või topsis. Kas erinevus on vaid vormis või ka sisus? Kõigepealt võib eristada teralist kohupiima ja kohupiimapastat.

Pakikohupiimad (teraline kohupiim) Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud rasvata piimast või lõssist, mida hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega. Hapendatud piima kuumutatakse 40–50 kraadi juures, selle käigus kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis sadestuvad anuma põhja. Selline sade (kalgend) ongi kohupiim. Kõrvalsaadusena tekkiv rohekas vedelik on vadak, mis eraldatakse kalgendist separeerimise teel. Erineva rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Pakitakse kohupiima erinevalt, 160– 250 grammini. Kindlasti on ka erinevate tootjate kohupiimad erineva hapususega, seda peab igaüks ise katsetama. Pakikohupiimadest võib leida nii maitsestamata kui ka rosinate, suhkru ja vanilliiniga maitsestatud tooteid. Siin ei kehti sama

KIRJU

Poelettidelt võib leida väga palju erinevaid kohupiimatooteid nii maitsega kui ilma, erinevas kaalus ja pakendis, väikse pakina, toruna, karbis või topsis. Kas erinevus on vaid vormis või ka sisus?

reegel, mis pastade puhul. Maitsestatud pakikohupiimad on sama tugevad nagu maitsestamata ja sobivad küpsetistesse suurepäraselt. Pakikohupiima kasutatakse eelkõige küpsetistes koos hapukoore ja munadega. Neist saab teha ka sõrnikuid ehk kohupiimakotlette. Oma teralise konsistentsi tõttu pakikohupiima magustoidu tegemisel ei eelistata.

Kohupiimapasta Kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, kasutades erilist tehnoloogiat, mis võimaldab saada väga peeneteralise pasta. Kohupiimapasta on ühtlaselt kreemja konsistentsiga ja hapuka maitsega piimatoode. Mida väiksem on toote rasvasisaldus, seda hapukam on maitse. Rasvasisalduse tõstmiseks lisatakse pastale rõõska koort. Kohupiimapasta on kohupiimakreemide põhikoostisosa. Kohupiimapasta võib olla nii torus, topsis kui ka karbis, samuti maitsestatud või ilma maitseta, rosinatega ja ilma ja ka erinevate maitselisanditega. Ka rasvasus on erinev. Põhiliselt on valikus rasvata tooted, 4- ja 9protsendilise rasvasusega. Kaalu poolest enamasti 300–400 grammi. Kohupiimapastat kasutatakse eelkõige magustoiduna söömiseks, kuid sobib ka küpsetistesse. Sellisel juhul võiks valida ilma maitseta paksu kohupiimapasta. Ka läbi toru on tunda, kas tegemist on vedelama või paksema tootega. Kui kohupiimapastale on lisatud maitselisandeid või rõõska koort, on tegemist vedelama tootega, mis küpsetistesse nii hästi ei sobi. Kui tootel on täiend „pagari kohupiimapasta”, siis sobib see ka kindlasti küpsetistesse. Maitsetest on saada vanilli-, maasika-, banaani- ja kakaomaitselist.

Kodujuust on traditsioonilisest kohupiimast teralisema konsistentsiga toode. Välimuselt ja maitselt on see suureteralist kohupiima meenutav piimatoode, mille tootmistehnoloogia sarnaneb juustu tootmise tehnoloogiale. Kodujuust on lahja kohupiima eriliik, kuna seda tehakse kooritud piimast ehk lõssist. Valmistatakse pastöriseeritud rasvata piimast, selle hapendamisega piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise ja piima kalgendavate fermentide lisamisega. Spetsiaalsel töötlemisel saadud rasvata kodujuustuterale lisatakse soola, koort või teisi lisandeid vastavalt toote liigile. Mitmekordne tera pesemine kodujuustu valmistamise käigus viib tera happesuse alla ja muudab kodujuustu mahedamaitseliseks. Koore lisamisega reguleeritakse kodujuustu rasvasisaldust. Kodujuust on vähenenud laktoosisisaldusega toode, sest toote valmistamisel läheb suur osa piimasuhkrust vadaku koostisesse ja osa kulub juuretise mikroobide toiduks. Ühtlasi sisaldab kodujuust palju valke ja kaseiini. Tänu happelisele keskkonnale on kodujuustus sisalduvad valgud kergemini seeditavad kui rõõsas piimas leiduvad valgud. Kodujuust on eelkõige naturaalselt kasutamiseks mõeldud kas leiva kõrvale või peale, keedetud kartuli kõrvale kui ka erinevatesse salatitesse, külmadesse kastmetesse, aga ka soolastesse küpsetistesse, pirukakatte koostisesse ja ka vormitoitudesse. Kodujuust võib olla rasvata, kuid selline toode on üsna kuiv. Järgneb kodujuust jogurtiga, mis on mahlasem lahjem variant. Siis on saada veel 4protsendilist kodujuustu, kuhu on lisatud rõõska koort ja on ka hapukoorega kodujuustu. Erinevate tootjate kodujuustud erinevad ka tera suuruse poolest. Väiksemates pakendites võib leida ka maitselisanditega kodujuustu – maitserohelisega, krevetimaitsega, soolakurgi ja tilliga ning ka magusana, murakamoosiga. Pakendi suurus on 200–380 grammi.

Kohupiimakreem Kohupiimakreemid ja -desserdid on valmis magustoidud, mille põhiline koostisosa on kohupiim. Kohupiimakreemi rasvasust mõjutatakse koore lisamisega. Avades kreemitopsi, võib olla tootel veidi vett. See ei tähenda midagi halba, vaid kohupiimakreemi seistes võibki veidi vett eralduda. Võrreldes kohupiimakreemidega on dessertides moosi vähem ja moos peaks olema kihina toote põhjas.


köök

29 Juuni 2013

Mille poolest ricotta kohupiimast erineb? Ricotta on Itaalia päritolu valmimata juust, mida valmistatakse vadakust. Kohupiima saamiseks kuumutatakse vadak temperatuurini 88 °C ja lisatakse piimhape. Eraldub vadakuvalk ja rasv, millest moodustub vadakukohupiim ehk ricotta. Ricotta ei ole tegelikult üldse kohupiim, vaid juustu tootmise kõrvalproduktist, piimavadakust toodetud valgurikas toiduaine, millele on omane kõrgendatud toiteväärtus vadaku- ehk seerumivalkude sisalduse tõttu. Harilikust kohupiimast eristab seda veel see, et sisaldab kaseiini asemel juustuvadaku valke. Kuna vadak sisaldab kuni 1 protsendi rasva, siis ei ole vadakukohupiimgi täiesti rasvatu. Kohupiima valmistamiseks piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil. Kuumuse juures kogunevad piimavalgud valgeteks tombukesteks, mis anuma põhja sadestuvad. Selline sade ongi kohupiim. Rahvusvahelises piimatoodete jaotuses kuulub ricotta värskete, valmimata vadakujuustude perre. Seost juustuga toetab seegi, et toode valmib juustutööstuse kõrvalsaadusest vadakust. Olekult ja maitselt meenutab meil valmistatav ricotta pigem kohupiima. Ka info müügipakenditel lisab ricottale nimetuse kohupiim, kohupiimapasta või vadakukohupiim. Ricotta on veelgi tervislikum kui kohupiim. Vadak, millest ricotta on valmistatud, on vedelik, mis jääb juustuteost üle ja on väga kasulik. Ricotta on odavam, sest tegu on sisuliselt juustu- ja kohupiimatööstuse jäätmega. Kaseiin läheb juustu või kohupiima, järele jääb vadak, kus on alles teised piimavalgud. Ricotta-tooted sisaldavad kuni 20 protsenti valku, millest omakorda 95 protsenti moodustavad kõrge bioloogilise väärtusega vadakuvalgud, mida inimese organism hästi omastab. Kohupiimaga võrreldes on erinev ka ricotta happesuse tase – kui tavalise kohupiima puhul on see 4,6 pH, siis vadakukohupiimal on see märksa madalam ehk 5,8 pH. Tänu madalale pH-le sobib ricotta ka neile inimestele, kellele teised piimatooted tekitavad kõrvetisi. Ricotta on kaltsiumirikas, sest juustuteol jääb kaltsium ricotta tegemiseks kasutatavasse vadakusse. 100 grammi vadakukohupiima katab 42 protsenti täiskasvanu päevasest kaltsiumivajadusest. Ricotta on veidi teralise konsistentsiga, maheda ja magusapoolse maitsega toode. Ricotta valkude eripära seisneb selles, et tootes pole ülekaalus mitte tavaline piima varuvalk kaseiin, vaid juustuteost vadaku koostisse üle jäänud valgud. Toitelise väärtuse ja aminohappelise koostise poolest märgatavat erinevust pole, küll aga ei põhjusta ricotta kaseiinivalkude suhtes ülitundlikel inimestel erilisi vaevusi.

Müügil on väga laias valikus väikestes topsides kohupiimakreeme ja -desserte. Kohupiimakreeme on maasika-, banaani-, marja-, kakao lisandiga, šokolaaditükkidega, astelpajuga, ploomidega, rosinatega, vanilliiniga. On ka selliseid tooteid, kus lisaks kohupiimakreemile on pakendis ka jõhvika- või mustikakissell või on karbis kohupiimakreemi kõrval kirsi- või vaarikakeedis. Kohupiimahõrgutise nime all võib leida kohupiimakreeme, millele on lisatud koostisesse mustikaid, metsmaasikaid, pirni-karamelli lisandit, või šokolaadi-kirsimoosisegu. Poest saab osta ka valmis küpsetatud kohupiimavormi rosinatega või ilma.

Kohukesed Kohukesed (varasem nimetus kohupiimajuustuke) on magusast kohupiimamassist või kohupiimakreemist vormitud väike, tavaliselt torukese- või risttahukakujuline maiustus, mis on ümbritsetud glasuuriga ja võib sisaldada erinevaid lisandeid. Kohukesi on vanilli-, kakao-, maasika-, banaani-, piparmündi-šokolaaditäidisega, sidruni- ja jõhvikamaitselisi. Kohukesi on ka küpsisega, trühvlilisandiga, mustsõstraga, kookoshelvestega, sukaadiga, pähk-

litega, karamelliga, isegi leiva ja piparkoogiga, glasuuritud on valge või pruuni glasuuriga. Poodides on kohukestega ühes reas müügil ka pealtnäha samasugused tooted, mida nimetatakse dessertideks. Erinevus seisneb selles, et kohukese nime kandev toode ei tohi sisaldada taimset rasva. Glasuuris võib taimset rasva olla, aga kohupiimamassis mitte. Dessertideks nimetatud maiused sisaldavad taimset rasva ja ei ole seega nii kasulikud.

Kohupiim ja kohupiimatooted kannavad mujal maailmas väga erinevaid nimesid nagu quarg, quark, topfen, kvark, sauermilchquark ja speisequark, fromage blanc ja fromage frais, lactic, cream või baker’s cheese, chakka.

Ricotta Uue tootena on kauplustesse ilmunud ricotta-nimelised kohupiimad ja kohupiimapastad, mida on samuti saadaval nii maitseta kui ka maitsega, samuti pakis ja torus. Ricotta on 9protsendilise rasvasisaldusega. Ricotta rõõmustab ostjat rahakotisõbralikuma hinnaga. Esimest korda katsetajat võib ära ehmatada võõras maitse, sest ricottas puudub kohupiimale omane hapukas maitse. Seda saab soovi korral tasa teha sidrunimahla lisamisega. Neile, kes haput ei kannata, on ricotta kindlasti hea lahendus. Ricotta kohupiimapasta on vedelam kui tavaline kohupiimapasta. Ricottat võib kasutada nagu tavalist kohupiima ja kohupiimapastat. Kohupiim ei ole vaid spetsiifiline Eesti toiduaine. Üle maailma tuntakse samalaadse tehnoloogilise töötlemise tulemusena saadud toodet erinevate nimede all. Kodujuustu näiteks tuntakse selle nimetuse all üle kogu maailma.

Kihiline magustoit ricotta, kaerahelveste ja marjadega Kaerahelbeid Suhkrut Õli praadimiseks Ricotta kohupiimapastat Külmutatud marju (musti sõstraid ja vaarikaid) Pannile panna veidi õli, sinna peale suhkur ja kaerahelbed, kuumutada neid pidevalt segades umbes 5 minutit kuni suhkur on sulanud. Ettevaatust, et kaerahelbed ära ei kõrbeks! Magustoidukaussidesse panna kihiti suhkruga maitsestatud ricotta, kaerahelbed ja külmutatud marjad. Magustoidud panna umbes tunniks ajaks külmikusse. >> lk 30


köök

Juuni 2013 30 Suvikõrvits ja baklažaan lõigata väikesteks kuubikuteks, sibul hakkida. Suvikõrvitsat ja sibulat kuumutada õlisel pannil mõni minut, baklažaanikuubikuid praadida 3 minutit. Võib praadida ka koos, kui mahub samale pannile. Köögiviljad segada soola ja toore munaga, tõsta eelküpsetatud põhjale.

Baklažaani-suvikõrvitsapirukas kodujuustujuustukattega Muretaigen: 100 g võid 2,5 dl jahu 1 tl küpsetuspulbrit 0,5 tl soola 1 tl vett Või vahustada köögikombainis soolaga, lisada küpsetuspulbriga segatud jahu ja vesi. Taigen jääb üsna kuiv purutaoline, kuid küpseb kenasti pruuniks ja ei pudise hiljem laiali. Taigen laotada küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva koogivormi põhja, vajutada käega ühtlaseks, eelküpsetada 10 min 200kraadise eelkuumutatud ahju keskmises vahes. Täidis: 1 suvikõrvits 1 baklažaan 1 tl soola 1 sibul 1 muna

! võida a j e l Osa

Osale nii: • AIAKONKURSIL osalemiseks saada 15. juuliks vähemalt 5 fotot oma aia üldilmest või huvitavast õueruumilahendusest. • KODUKONKURSILE ootame fotosid kodu eri ruumidest või põnevast ideest 15. augustiks. • Fotod saada aadressil: Kodu Kauniks, Kodu & Aed, Sakala 18, 10141 Tallinn või meiliaadressile kodukauniks@meedia-grupp.ee. • Lisa kindlasti kaaskiri, kus tutvustad oma peret ja kodu või aeda. Ära unusta lisada aadressi ning telefoninumbrit ja meiliaadressi! • Tutvu võistluse reglemendiga ja vaata lisa-infot www.kodu-aed.ee

Kate: 1 karp kodujuustu 100 g riivitud juustu 1 dl hapukoort veidi soola 1 muna Kõik koostisained segada omavahel, sellega katta täidis. Küpsetada 200kraadise ahju keskmises vahes 30–40 minutit.

Kõrvitsa-ricottavorm 700 g kooritud ja pehmest sisust puhastatud kõrvitsat 6 sl suhkrut 400 g ricottat või kohupiima 4 muna

ERINEV

Ricotta ei ole tegelikult üldse kohupiim, vaid juustu tootmise kõrvalproduktist, piimavadakust toodetud valgurikas toiduaine, millele on omane kõrgendatud toiteväärtus vadaku- ehk seerumivalkude sisalduse tõttu.

1 sidrun 4 sl jahu 100 g rosinaid Kõrvits riivida keskmise riiviga. Munad kloppida koos suhkruga lahti, lisada ricotta, riivitud kõrvits, mis pigistada enne natuke kuivemaks. Sinna lisada ka sidrunimahl, pestud rosinad ja jahu, kõik segada kokku, panna küpsetuspaberiga kaetud vormi. Minul oli 26×36 cm vorm. Küpsetada 200kraadise ahju keskmises osas, kuni on küps. Kui ricotta asemel kasutada kohupiima, võib sidruni ära jätta ja lisada rohkem suhkrut, sest ricottal ei ole haput maitset.

Hiina kapsa-paprikasalat kodujuustuga Hiina kapsast Paprikat Kodujuustu Rohelist sibulat Hapukoort Kogused valida vastavalt soovidele ja võimalustele. Hiina kapsas, roheline sibul ja paprika tükeldada, lisada kodujuust ja hapukoor.

Kodu Kauniks 2013 Tunnustame huvitavalt kujundatud aedu, ilusaid kodusid ja põnevaid ideid. NOOR AED 2012 Perekond IKÄVALKO

SAMA

Olekult ja maitselt meenutab meil valmistatav ricotta pigem kohupiima. Ka info müügipakenditel lisab ricottale nimetuse kohupiim, kohupiimapasta või vadakukohupiim.

PARIM VÄRVILAHENDUS 2012 Perekond NÕLVAK

Auhinnafond on 15 000 eurot. Igale osalejale kingitus HEMTEXilt!

KODU KAUNIKS SPONSORID

LOOME KASVU

Kaetud kartulipoolikud Toored kartulid lõigata pooleks (ei õõnesta seest tühjaks), laotada õlisele ahjupannile ja küpsetada 225kraadises ahjus pehmeks ja alt pruuniks, seejärel raputada igale kartulipoolikule soola ja tõsta kuhi täidist. Kate: 1 suvikõrvits 0,5 karpi kodujuustu (150 g) 1 sibul 1 küüslauguküüs 1,5 dl riivjuustu soola Suvikõrvitsa väikesed kuubikud, hakitud sibul ja küüslauk praadida koos pehmeks, lisada riivjuust, kuumutada, kuni juust on sulanud, lõpuks lisada kodujuust. Kate panna küpsenud kartulipoolikutele. Panna uuesti ahju, hoida, kuni juust on sulanud või kuni kate on kuum (paar minutit).


ristsõna

31 Juuni 2013

HEA LUGEJA! Ootame ristsõnavastuseid toimetuse e- aadressil: 60pluss@ajaleht.ee või posti teel aadressil: Ajakiri 60+, Tartu t 8, 71020 Viljandi. Palun märkige lisaks ristsõnavastusele oma kontaktandmed, et saaksime loosiõnne korral teiega ühendust võtta. Samuti kirjutage, missugune lugu teile selles numbris kõige rohkem meeldis või mis teemal sooviksite järgmisel korral lugeda.

Vastuseid ootame hiljemalt 30. augustil 2013. Vastanute vahel loosime välja kaks raamatut „300 kaunist aiataime” kirjastuselt Varrak. Selle raamatu autori Martin Habereri abil saate kiiresti ja lihtsalt ülevaate, millistel taimedel on kasvukohale sarnased nõudmised ja mida on seega kõige e kergem omavahel sobitada. Taimed on rühmitatud kasvukohtade eripära alusel järgnevalt: päikeselisse, poolvarjulisse ja varjulisse kohta sobivad ning kiviktaimlas ja vee läheduses kasvavad taimed. Nii

on o aednikul hõlbus meelepärased taimed välja valida ja need endale e soetada. Iga taime kirjelduse juures on ka foto. Teos on o heaks abiliseks nii kogenud kui ka algajale aednikule. Maikuu M ristsõna õigesti vastanute hulgast valis Õnne Lind välja vä Leie Maiste Järvamaalt ja Meeta Milleri Tartust. Nemad N saavad kirjastuselt Varrak ilmunud „Tervis söögirõõmude rõ kaudu”. Toimetus To võtab võitjatega ühendust! Edukat Ed nuputamist!


reklaam

Juuni 2013 32

Südantsoojendavalt suvine lõõgastus Spaa-hotellis Viiking! SUVINE AHVATLUS! (3 päeva, 2 ööd) Pakett kehtib 2.06–30.06. Hind alates 90 €/1 inimene kaheses toas Paketti kuulub:

t 2 ööd majutust t 2 õhtusööki t 2 hommikusööki t hommikumantlid toas t saunakeskuse, basseini ja jõusaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel t 3 hoolitsust järgmisest valikust: * piparmündi mähis kerge kätemassaažiga (40 min) või lõõgastav massaaž šampanja ja roosiõie õliga (40 min) või niisutav näomask kaelale ja näole (30 min) – saab valida 1 kord * maasikane kätehooldus (ei sisalda maniküüri) * külm parafiinihooldus kätele(ei sisalda maniküüri) * külm parafiinihooldus jalgadele (ei sisalda pediküüri) * ergutav greibi vannihooldus (vannisoolaga) * värskendav õuna vannihooldus (vannisoolaga) * massaažitool * massaažisaapad * soolakamber t 50% soodsam pääse ööklubisse Mirage (T–L) või öölokaal "Kassa" (N–L) sissepääs LLisainfo kuni südaööni tasuta (v.a eriüritustel) info@viiking.ee või Check in 14.00 Check out 12.00 tel 449 0500 (hotelli vastuvõtt) Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul. või 449 0505 (müük) Jaanikuu parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Spaa Hotell Viiking Sadama 15, 80012 Pärnu Sinu südame SPAA

www.keskhaigla.ee/hooldusravikliinik Täpsem informatsioon ja patsientide registreerimine telefonil 650 5226 tööpäevadel kell 8–16. Seeniorkaarte väljastab Swedbank AS. Tutvuge kaardi kasutamise tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

Profile for AS Eesti Meedia

60pluss nr 6/2013  

Ajakirja 60+ 2013. aasta juunikuu number

60pluss nr 6/2013  

Ajakirja 60+ 2013. aasta juunikuu number

Advertisement