Issuu on Google+

NR 3 / kevad 2011

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!

Hind 1.90 EUR

Erki Nool:

Valmo Kriisa

kuidas suunata lapsi

4

742593 000031

spordipere

Kuidas valida jooksujalatsit

Rannavormi kahe kuuga!

Ajakirja vahel 32 lehek체lge Outdoori ja Extreme eri! POSTER: Konstantin Vassiljev / Ott T채nak & Kuldar Sikk

teel t채htede poole


juhtkiri

TERE, SPORDISÕBER!

K

Väljaandja Sportland Eesti AS Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Teostus Menu Kirjastus OÜ Peatoimetaja Margus Müil margus@menuk.ee Toimetuse kolleegium: Are Altraja, Gerd Kiili, Jaan Naaber, Kristel Nei, Monika Poomann. Kujundus Külli Kuusik Reklaam Siim Kala siim@menuk.ee 56909356 Trükk Kroonpress

EVAD on ärkamise aeg – ettevalmistus ja hoovõtt suureks suveks. Kevad on ilmselt enamikule inimestest armastatuim aastaaeg, mida oodatakse nagu SUPERSTAARI saabumist: ootame uut energiat, värskust, jõudu, trendi ning naudime sellest tekkivat ärevust! Kevadet võib võrrelda ka hommikuga – ettevalmistusega saabuvaks päevaks. Kõik me teame, et hommikusest ärkamisest sõltub paljuski kogu päeva meeleolu – samamoodi annab kevade energia suuna ja tooni kogu suveks ning vahel ka pikemaks. Selle kevade Äratuskell oli võimas – Eesti jalgpallikoondise suurepärased mängud Uruguay ja Serbiaga ajasid talveunest üles ka kõige suuremad unimütsid. Konstantin Vassiljevi ja Vjatšeslav Zahovaiko väravad olid otsekui trummipõrin, kuulutades hallis märtsikuus – KEVAD ON KÄES! Sportland toob värskes ajakirjas teieni ülevaate uutest kevadkollektsioonidest ning värskeima buketi kevadist energiat meie spordi superstaaridelt. Persooniloos räägib Ksenija Balta oma emotsioonidest sportlaseteel. Meie arvates on Ksenija juba võitnud kõige väärtuslikuma, mis spordis võimalik – ta inspireerib tuhandeid eestimaalasi tegelemaks spordiga, panemaks end proovile, õppimaks ja arenemaks ning saavutamaks eesmärke, mitte ainult nendest unistades. Ksenija ja tema treener, õpetaja ning mentor Andrei Nazarov moodustavad koos team’i, kelle positiivsus ja edasiliikumistahe on nakkav. Kõigile, kes juba nakatunud ja inspireeritud, ning eriti lapsevanematele räägib Erki Nool, kuidas lapsi sportlikus mõttes suunata. 2011 kevadel on palju värskust ja uut power’it Eesti autospordis: Markko Märtini MM Motorsport on kasvanud rahvusvaheliseks ralli-team’iks, kelle arengu juures on au olla ka Sportlandil. Esisõitja Ott Tänaku mõtteid jagame rubriigis “Tõusev täht”. Ott näitab, et maailma superstaaride seltskonda jõuavad endiselt ka Eestimaa mehed! Kindlasti näeme Eesti autospordi suuri nimesid täiskoosseisus Urmo Aava ja sõprade korraldataval Rally Estonial 15.–16. juulil Otepääl. SPORTLAND toob oma sõpradeni ajaloo laiema ja teravaima jalatsivaliku maailma SUPERBRÄNDIDELT. Meie ostujuhi Alvin Kuimeti ja kaupluste juhatajate koostöös on 2011. aasta kevade jalatsivalikus nii pretsedenditult parimat spetsiaaljalatsit jooksuks, jalgpalliks, korvpalliks, tenniseks kui ka Londoni, Milano, Moskva ja New Yorgi parimate poodide väärilist vaba aja jalatsit. Käesolevas numbris räägime vana Itaalia jalgrattamargi BOTTECCHIA, sama väärika merebrändi HELLY HANSENI ning USA-st pärit outdoor’i-ikooni The NORTH FACE ajaloost ja edu saladustest. Saame teada, miks on NEW ERA müts kultusaksessuaar spordifännide ringis. Kõik need brändid ja enamatki veel leiate sel kevadel Sportlandi poodidest! Et ka kõige nõudlikum klient saaks rahuldatud, oleme Kristiine keskuses avanud spetsiaalse jooksuvarustuse poe SPORTLAND RUNNING, mille juhatajaks Eesti kergejõustiku “raskekahur”, kes on tagasi Sportlandis – Rein Sokk. Igal teisipäeval kell 18.30 stardib poest SPORTLAND RUNNING CLUB mõnusatele jooksuringidele meie tippsportlaste eestvedamisel! Värskes numbris toome teieni ka info Eesti spordiüritustest, saladused, kuidas saada kahe kuuga rannavormi, mis on parim toit kevadväsimuse peletamiseks, ning räägime, millisteks spordipidudeks valmistuvad meie naabrid. Head lugemist ning ega muud kui KEVADIST VÄRSKUST JA GAAS PÕHJA! Trennis näeme! Are Altraja & Anti Kalle asutajad SPORTLAND INTERNATIONAL GROUP AS

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.


95

12

sisukord UUDISED 8

10

32

34

SPORTLAND RUNNING. Eesti esimene jooksupood Kristiine keskuses! JAAN NAABER – Sportland Eesti uus turundusjuht. ST. STREET STORE muudab tänavapildi stiilsemaks. BOTTECCHIA JA ESPERIA jalgrattad nüüd Eestis! HELLY HANSEN rõõmustab fänne. NIKE riietab Prantsusmaa vutijumalaid. SPORTLAND edendab fännikultuuri. REEBOK EASYTONE trimmib naised vormi. ADIDAS on all in. SKECHERSI juht külastas Baltikumi. SPORTLAND MAGAZINE nüüd ka digiversioonis. SPEEDO pakub uudseid ujumisprille. ASICSI jalatsid nopivad auhindu.

PERSOONID

33

12

KSENIJA BALTA räägib positiivsetest ja negatiivsetest emotsioonidest oma sportlaseteel. 28 ERKI NOOL õpetab, kuidas lapsi õigesti suunata. 60 VALMO KRIISA üdini sportlik perekond. 84 OTT TÄNAK rühib rallimaailma tippude poole.

TULE JOOKSMA! 18

JUSTKUI AAFRIKAS! Nike Free innovaatilised lahendused lubavad treenida “paljajalu”. 22 EKSPERT SOOVITAB: kuidas valida õiged jooksujalatsid. 24 IGAÜHELE PARIM! Sportlandi suur jooksujalatsite ja -rõivaste kevadkollektsioon.

SPORTLIK MOOD 33

KÕRGEM KLASS! Kevadsuvi Stella McCartney moodi. 36 KEVAD PARIISIS. Urmas Väljaots vaatleb sportlikke trende prantslaste tänavamoes. 35 KULTUSMÜTS. New Era mütsid ruulivad maailmas. 38 KVALITEETAEG. Sportlandi kevadine vaba aja kollektsioon. 70 FÄNNID STIILSEKS! Goons paneb spordifännid stiilselt riidesse. 6

80

28


RATTASÕIT

67

52

52 BOTTECCHIA JALGRATASTE kuulsusrikas ajalugu. 56 RATTAD ALLA! Milliseid jalgrattaid pakub Sportland? 58 RATAS KORDA: kuidas ratas kevadhooajaks valmis seada.

84

KORVPALL 63

EDU SALADUS. Endised korvpalli noortekoondislased Tanel Tein, Gerd Kiili, Jüri Ratas ja Fred Randver räägivad, mida korvpall neile ellu kaasa andis. 66 PEO OOTEL. Leedukad valmistuvad korvpalli EM-turniiriks. 67 MEHED MAAILMAKLASSIST. Kes on Leedu korvpalli ebajumalad?

JALGPALL 76 MEISTRILIIGA pakub üllatusi. 78 LÖÖME VÄRAVAID! Millised butsad valida? 80 TOP 10 – maailma kallimad jalgpallurid.

MITMESUGUST

24 96 2 6 10 12 14 18

Golfimängija Mark Suursalu esimesed sammud elukutselisena. Helly Hanseni edulugu. Timberland seisab puhtama ja rohelisema maailma eest. The North Face – neile, kes armastavad ekstreemsusi. Valik Sportlandis pakutavaid outdoorkaupu. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus kutsub kevadrõõme nautima!

93 VÕRKPALLI RAHVALIIGA kutsub kaasa lööma. 74 ADIDAS ADIZERO tootesari tõotab uusi kiirusi. 88 HÄÄLED SISSE! Valik Sportlandis pakutavaid rallikaupu. 90 SUVEKS SALEDAKS ehk kuidas ajada end rannavormi kahe kuuga. 94 VIAGYM pakub vibratsioonitreeningu eeliseid. 95 SEKSIKAS SOFIA – Nike esitantsija. 96 MURRA KEVADVÄSIMUS! Mida süüa, mida juua? 100 NIKE AIRI edulugu. 102 SPORTLAND SOOVITAB: tähtsamad kevadsuvised spordiüritused. 104 RISTSÕNA. 106 LÕPPSÕNA. Õllekuningas Tarmo Noobi sportlikud eluviisid.

2 6 8

12

Eesti rulaprintsess Kristel Orasmäe. Riietu äkiliselt: selle kevade vingemad rõivad. Ryan Sheckler ja Drew Bezanson: rula- ja BMX-maailma absoluutsed tipud. Tossud – midagi märksa enamat kui lihtsalt jalavarjud!

7


uudised

SPORTLAND EESTIL UUS TURUNDUSJUHT SPORTLAND RUNNING – IS JOOKSUSÕPRADE PARADI SPORTLAND AVAS KRISTIINE KESKUSES UUE, EESTI ESIMESE AINULT JOOKSUVARUSTUSELE KESKENDUNUD KAUPLUSE SPORTLAND RUNNING. Kümne aastaga on SEB Tallinna sügisjooksul osalejate arv kasvanud 10 500 inimese võrra. Kui see fakt ei ole piisavalt kaalukas nimetamaks Eestis toimuvat jooksubuumiks ja Eesti elanikke jooksurahvaks, siis mis numbrit oleks vaja veel tõestuseks leida? Sportland on alati soovinud olla innovatiivne. Seepärast ongi loogiline, et just meie avasime Eestis esimesena vaid jooksuvarustusele keskendunud kaupluse. Sportland Running kaupluse seitse peamist trumpi: 1) Suurim valik jooksu- ja treeninguriideid. 2) Suurim valik jooksu- ja treeningujalanõusid. 3) Suurim valik jooksu- ja treeninguvarustust. 4) Professionaalseim teenindus. Poe müüjad on ise aktiivselt jooksmisega tegelevad sportlased, keda ühendab laitmatult mängivaks “orkestriks” dirigent (loe: kaupluse juhataja) Rein Sokk, tunnustatud kergejõustikutreener ning Eesti Kergejõustikuliidu tippspordikomisjoni esimees. 5) Asicsi jooksukliinik (jalatüübi mõõtmine spetsiaalse jooksulindi, videokaamera ja teleri vahendusel). 6) Mizuno PRECISION FIT – ainulaadne seadeldis jooksja jalatüübi, biomehaanika ja jooksutehnika analüüsimiseks! 7) Klubiline tegevus. Iganädalased jooksutreeningud juhtivate jooksugurude juhendamisel.

TÄNAVAPILT SAAB STIILSEMAKS ST. STREET STORE – JUST SELLIST NIME KANNAB UUS TÄNAVAMOE KAUPLUS ÜLEMISTE KESKUSE II KORRUSEL. Püha tänava pood ehk siis pood, kus on au sees tänavamood. Niisugused brändid nagu Vans, Nike 6.0, Monkey Genes, Casio, Converse, New Era, Majestic on vaid mõned näited, mis selle kaupluse valikus. Tule ja tšekka! Leiad meid ka Facebookist: http://www.facebook.com/ St.StreetStore.

8

SPORTLANDIS HOIAB AASTA ALGUSEST KÄTT TURUNDUSPULSIL JAAN NAABER. VAREM TÖÖTAS TA OLEREXI REKLAAMIJUHINA JA REKLAAMIAGENTUURI NEWAY AD TEGEVJUHINA. Jaani eesmärk on Sportlandi ja Sportlandis müüdavate brändidega suunata inimesi aktiivsemalt sportima. Olles ise olnud kogu elu aktiivselt spordiga seotud – Jaan on Eesti juunioride karikavõitja korvpallis –, on sisseelamisperiood kulgenud edukalt. Jaan Naaber usub, et sport teeb inimesed ilusaks, annab vajaliku energia ja pakub palju häid emotsioone – selle nimel tasub tööd teha. “Lisaks maailma parimad brändid, rahvarohked võistlused, professionaalne meeskond – that’s what I like!” Jaani turundustiimi Sportlandis kuuluvad Margus Reintal, kes vastutab üritus- ja sporditurunduse eest, ning Kristel Nei, kelle vastutusalaks on kauplustesisene ehk instore-turundus. Sportland Eesti AS kauaaegne turundusjuht Tarmo Hõbe lahkus ettevõttest 2010. aasta septembris, et hakata vallutama välisturgusid Eestis loodud kehakaalu alanemist soodustava joogiga FatBurner.


TÄIESTI UUED C-MAX ja Grand C-MAX ford.ee

Kaks suurust. Sobib kõigile.

Siin on C-MAX, mis on justkui Sulle tehtud. Tegelikult on neid isegi kaks: 5-istmeline ja 7-istmeline. Nad on mõlemad saadaval aktiivse parkimisabiga (ta pargib ennast täiesti ise, tõsijutt!) ja elektrilise tagaluugiga (abiks, kui käed on kinni). Nii et mitte ainult hästi sobitatud, vaid täiuslik rätsepatöö. Innovatsioon Sinu kätes.

TÄIESTI UUS FORD C-MAX hind alates € 15 900.(248 780,94 EEK)

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

facebook.com/infoautoford


uudised

ERISTU MASSIST! TÜ/Rocki fännitooted.

TÜ/ROCK, KALEV, EESTI KOSSU- JA VUTIKOONDIS… MIS NEID SEOB? ÕIGE VASTUS – SPORTLAND! JUST SPORTLAND ON VÕTNUD EESTIS SIIANI LAPSEKINGADES OLNUD SPORDI FÄNNIKAUPADE SEGMENDI JA HAKANUD SEDA ISE ARENDAMA.

BOTTECCHIA JA ESPERIA JALGRATTAD EESTIS ITAALIA KVALITEETSED JALGRATTABRÄNDID BOTTECCHIA JA ESPERIA ON ALATES APRILLIST SAADAVAL ENAMIKUS SPORTLANDI KAUPLUSTEST ÜLE EESTI. Roheline mõtlemine on in, sport on in. Seda kõike võimaldavad Bottecchia ja Esperia, pakkudes nii linna-, maastiku-, laste- kui ka trikirattaid. Tule ja veendu, et parima teeninduse, hinna ja kvaliteedi leiad just siit!

TORME TROTSIDES. Soolopurjetaja Thomas Coville Helly Hanseni Ocean klassi varustuses ümbermaailmapurjetamise rekordit jahtimas.

Seda teeme koostöös oma partneri The Goonsiga. Nende disain, meie toode ning müügikeskkond. Võtmesõnaks on kvaliteet, s.t meie eesmärk on pakkuda spordifännidele parimaid emotsioone. Just neid emotsioone, mida kannavad endas sport ja Sportland. Leia kõik fännikaubad meie Facebooki keskkonnast: http://www.facebook.com/ sportlandeesti

JASTU A S U U I T U V E S U PRANTS

HOOLIMATA JALGPALLI MEELETUST POPULAARSUSEST ON MAAILMAMEISTRIKS TULNUD RIIKE ÜPRIS VÄHE. ÜKS NEIST ON PRANTSUSMAA – KOONDIS, KUST TUNNEME PALJUSID SUPERTÄHTI, NAGU PLATINI, ZIDANE VÕI HENRY.

Spordis võib üleöö kõik muutuda. Pärast absoluutses tipus veedetud aastaid on Prantsuse rahvuskoondise viimased esinemised olnud allpool oodatud taset. See tähendab, et saabus aeg alustada puhtalt lehelt – uue peatreeneri, paljude uute mängijate ja ka uue varustussponsoriga. Maailma suurim spordi- ja alates möödunud aastast ka suurim jalgpallibränd Nike ning Prantsusmaa Jalgpalliföderatsioon teatasid sel talvel uue ja pikaajalise koostöö algusest. “Prantsusmaa on üks kõige edukamaid ja tuntumaid rahvuskoondisi ja Nike eesmärgiks on pakkuda neile kõige uuenduslikumat varustust, mis aitaks mängijatel anda endast väljakul maksimumi,” kommenteeris Nike Inc. president Mark Parker. Prantslaste uus vorm on tehnoloogia tipptase ehk kerge, hingav ja osaliselt taaskasutatavatest materjalidest. Lisaks peeti selle väljatöötamisel eriti oluliseks välimust – uue tooniga sinised kraega mängusärgid annavad edasi prantslaslikku vabadust ja elegantsi. Uue ajastu algust tähistati väärikalt juba 9. veebruaril – võiduka sõpruskohtumisega Brasiilia vastu!

RÕÕMU HELLY HANSENI FÄNNIDELE SPORTLAND ON MAAILMAKUULSA NORRA KAUBAMÄRGI HELLY HANSEN AMETLIK ESINDAJA BALTIKUMIS. Helly Hanseni fännidel on põhjust rõõmustada: kõrgekvaliteedilised Helly Hanseni vaba aja jalanõud ja riided kuuluvad nüüd Sportlandi suuremate kaupluste valikusse, professionaalseid purjetamisriideid ja jalanõusid pakub aga Ülemiste keskuse Sportland Tallinnas. Eestis teataksegi Helly Hansenit ennekõike purjetamisriiete ja pesu kaudu, kuid maailmas tuntakse teda ka kvaliteetsete mäesuusa-, matka- ning vaba aja rõivaste ja jalanõude tootjana. Helly Hansen asutati 1877. aastal Norras, kui kapten Helly Juell Hansen alustas linaõliga immutatud mereriiete tootmist. Inimeste kaitsmine karmi ilmastiku eest, võimaldamaks tegutsemist ka maailma kõige karmimates tingimustes, on Helly Hanseni missiooniks tänaseni. Helly Hanseni tootejuht Baltikumis on Annika Tuisk: annika.tuisk@sportland.ee.

10


kaanelugu

12


KINDLATE SIHTIDE TÜDRUK VIIMASTE AASTATE EESTI PARIM NAISSPORTLANE KSENIJA BALTA LIIGUB ALATI EDASI. KA SIIS, KUI SPORTLIK EBAÕNN ON TOONUD KAASA PISARAID.

TEKST MARGUS MÜIL - STIIL JA FOTOD ANU HAMMER - MEIK LOORE HÄRMAT - RIIDED NIKE

E

lu esimesele kergejõustikutreeningule sattus Ksenija sõbranna kutsel ja suuresti tänu sellele, et “tol päeval polnud midagi eriti teha”. Nüüd on ta oma saavutustega eeskujuks paljudele Eestimaa noortele. “See innustab veelgi rohkem pingutama, et olla neile eeskujuks ka mitme aasta pärast,” lausub ta. Kuidas sa spordi juurde sattusid? Esimest korda sattusin trenni tänu sõbrannale. Tol päeval polnud midagi eriti teha ja tundus, et teistel lastel on kergejõustikutrennis päris lõbus… Ma ei mäleta, et oleksin olnud lapsepõlves superpühendunud sportlane. Kui sportlik oli sinu perekond? Ema tegeles noorena natuke võrkpalli ja ujumisega, isa veidi jooksmisega. Aga midagi väga tõsist küll ei olnud.

Oled sündinud Minskis. Mis sind praegu Valgevenega seob? Ausalt öeldes pärast oma sündi ei olegi ma seal käinud. Sugulasi meil seal ka ei ole. Isa õppis omal ajal Minskis ja ema sõitis talle sinna järele. Ta oli rase ja nii juhtuski, et seal ma sündisin. Midagi muud mind Valgevenega ei seo. Kuigi tulevikus tahaks võib-olla oma sünnikohta vaatamas käia. Miks sa valisid just kergejõustiku? Elu lihtsalt kujunes nii. Nissis, kus ma üles kasvasin, väga mingit muud sporti ei tehtudki. Kuidas sa Nissis treenisid? Nissi koolis õppides tegin trenni kaks korda nädalas, need trennid olid rohkem lihtsalt fun, hästi mängulised ja loovad. Tänu sellele suutis minu esimene treener Ester Legonkov hoida mind spordi juures, 13


kaanelugu sest trennis oli alati meeletult põnev. Ta ei muutnud ühtegi asja mulle keeruliseks ja tehnikatki õpetas meile kõige lihtsamate sõnadega. Sportlik feeling tekkis meil enamasti võistlustel, mis ongi selles vanuses lapsele selle jaoks õige koht. Võistlustel tahtsime võistelda ja võita ning kogeda oma esimesi väikseid spordikogemusi.

maailmaklassi tasemele. Jõu ja kehakaalu poolest võiksin olla parem, kui ma olen, ning ma töötan selle nimel väga tõsiselt. Kui kiiresti sa hoovõturajal jooksed? Kõige kiirem hoojooksu lõpp on olnud 9,8 meetrit sekundis. See peaks olema 35 kilomeetrit tunnis.

Millal läks su sporditegemine väga tõsiseks? Kuni 11. klassini ei võtnud ma seda eriti tõsiselt. Tõsisem töö algas siis, kui Andrei tuli 2003. aastal Audentesesse tööle. Andrei näitas, kuidas sporti tegelikult tuleb teha, kuidas treenida. Tunned sa, et oled noortele oma saavutustega eeskujuks? Mõnedele kindlasti. Neile, kellele on meeldinud minu sportlikud saavutused ja kes on vaadanud ka kõike muud, mida ma teen. Nii et usun küll, et olen noortele eeskujuks. Kas keegi on seda öelnud ka? Väga noored “TV 10 olümpiastardist” on küll öelnud. Mis tunne see on? Väga meeldiv, ja see innustab veelgi rohkem pingutama, et olla neile eeskujuks ka mitme aasta pärast. Kuidas on internetiajastu inimeste sportlikele eluviisidele mõjunud? Internet on avanud inimestele palju uusi võimalusi, aga toonud kaasa ka palju halba. Mina isiklikult ei poolda tundide kaupa arvuti taga istumist. Kas sul Facebooki ja Orkuti konto on? Ei. Kunagi oli mul Rate’i konto, aga see oli juba seitse aastat tagasi. Ja ega see siiski mind eriti tõmmanud. Kui head on laste ja koolinoorte sportimisvõimalused näiteks Tallinnas? Need on väga head, ja ka hästi kättesaadavad. Paljud välismaalased on imestanud meie sisehallide taseme üle. Ka hinnad on käepärased, Lasnamäe hallis maksab sissepääs 2.20 ja ma usun, et see on normaalne hind. Lisaks on olemas heal tasemel ning tasuta terviseja suusarajad. 14

KSENIJA BALTA Sünd: 01.11.1986 Minskis Pikkus: 68 cm Kaal: 52,5 kg Koolid: 1993–1995 Turba Gümnaasium 1995–2002 Nissi Põhikool 2002–2006 Audentese Spordikool Elukoht: Tallinn

Kuidas sa suhtud sellesse, et ajakirjandus kipub Eesti sportlastele tihti juba enne tähtsaid tiitlivõistlusi medaleid kaela riputama? Ausalt öeldes ma meelsamini selliseid asju lehtedest ei loeks ja mulle meeldib pigem võistelda ilma eelnevalt kaela riputatud medaliteta. Kui ajakirjandus suudaks enne olulisi võistlusi vähem medaleid jagada, oleks kõik viimase peal! Milline on tavaliselt sinu psühholoogiline ettevalmistus võistlusteks? Midagi erilist ma ei tee. Püüan enne võistlusi tunda ennast võimalikult lõdvalt ja hästi ning ajakirjandusväljaandeid mitte lugeda. Et pea oleks rajale minnes puhas ja puhanud. Mis on kaugushüppes sinu peamine trump? Olen kiiruse pealt hüppaja, ja usun, et minu hoojooksu kiirus vastab täielikult

Milliste koormustega sa füüsilist trenni teed, näiteks kangiga? Rinnalevõtte olen teinud 70kilose kangiga, lamades 60kilosega. Kükke teen 110kilose kangiga. Ise tunnen, et siin on mul veel kõvasti arenemisruumi! Kas samal ajal jõusaalis rassivad mehed tunnevad end sinu kõrval hästi? Praegu veel küll, aga loodame, et äkki lähemal ajal läheb see tunne neil kehvemaks. Kui kaua annab end tunda heast võistlustulemusest saadud positiivne laeng? Pärast Euroopa meistri tiitlit tundus kõik väga-väga hästi. Aga liiga kauaks ei tohi jääda pilvedele hõljuma. Siis peab treener mind maa peale tagasi tooma. Kuidas sa ebaõnnestumiste korral käitud? Mõnikord nutan, mõnikord olen kõige suhtes täitsa ükskõikne. Mõnikord võin karjuda, mõnikord olen vait ja tahan omaette olla, et mõtteid koguda. Palju oleneb enesetundest, et milleks ma olin tegelikult sel hetkel võimeline. Kui ma olin võimeline väga kaugele hüppama, aga see mingil põhjusel ebaõnnestus, siis on üleelamine märksa raskem. Üritan neid asju

V: TREENER ANDREI NAZARI O AS!” “EESMÄRK ON TAL ALAT PAIG Mis teeb Ksenija eriliseks sportlaseks? Sportlasena üldisemas tähenduses on ta väga sihikindel ja kindla tahtmisega. Tal on alati eesmärk selgelt paigas. Kaugushüppes on ta eriline selle poolest, et ta suudab olla hoovõturajal väga kiire, ja selle kiiruse pealt ka hüpata. Kas uskusid kohe teie koostöö alguses, et siit tuleb tegija? Uskusin küll. Mitte esimesest päevast, aga esimese poole aastaga veendusin selles küll. Kumba on Ksenijas rohkem – talenti või töövõimet? Et saada Euroopa ja maailma parimaks, peavad olema olemas mõlemad omadused.


15


kaanelugu tööaja eraelust lahus hoida või kipub treeneritöö ka koju kaasa tulema? Arvan, et töö ja eraelu lahushoidmine on meil õnnestunud päris hästi. Ei ole nii, et õhtul keset filmivaatamist Andrei ütleb, et kuule, sul jäi täna trennis midagi kuskilt puudu. Pärast võistlusi ikka arutame asju, aga tavalise treeningu ajal tehtud kangiseeriatest ja kükkidest me ei räägi. Kas ta on sulle treenerina vahel ka liiga teinud? Terve meie koostöö jooksul alates 2003. aastast mingi paar korda on ta põhjuseta mu peale karjunud. Seda on nii pika aja peale ikka väga vähe.

“Mõnikord ikord nutan, mõnu es olen kõige sikhnte.” ükskõ

Mis sa arvad, kus on naiste kaugushüppes inimvõimete piir? Maailmarekord on püsinud 23 aastat (maailmarekord 7.52 kuulub Galina Tšistjakovale, hüpatud 11. juunil 1988 Peterburis – toim). Võib-olla seal ongi inimvõimete piir. Kas aastakümneid püsivad rekordid on saavutatud “puhtalt”? Mina leian, et kui sportlased pole vahele jäänud, siis järelikult nad on puhtad. Spekuleerida, et need rekordid on kuidagi ebapuhtalt saavutatud, on ülekohtune.

väga kauaks endasse mitte jätta, sest alati tuleb liikuda edasi. Usun, et olen päris hea sportlane, kes ei jää väga pikalt põdema. Mil määral sa end enne võistlust meigid või soengut sätid? Rajale ma ilma meigita ei lähe. Selline viimane lihv enne võistlust on meeldiv asi ja lõdvestav moment, sest ripsmetušile mõtlemine aitab vahel võistluspinget maandada. Meesteajakirja FHM Eesti lugejad valisid su 2009. aastal maailma seksikaimaks naiseks. Mida see sulle tähendab? Sportlasena ei anna see mulle suurt midagi. Aga minu kui naise jaoks – see tõstab kindlasti ego! See on meeldiv teadmine, et sind on valitud maailma seksikaimaks 16

Kus sa arvad olevat enda võimete piiri? Eks see piir saabub siis, kui ma spornaiseks, ja kunagi saan oma tütrele rääkida, ditegemise ära lõpetan. et omal ajal… Oled sa FHM-i lugejatega nõus? See on nüüd küll sihuke küsimus… Ma olen alati arvanud, et ilu on vaataja silmades. Kellegi jaoks olen ma seksikas, kellegi jaoks mitte. Ma ise ei saa ütelda, et ma olen või ei ole. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast.

Mis sa arvad, mis on kõige hinnalisem medal, milleni suudad karjääri jooksul jõuda? EM-i kuld on mul juba väga väärtuslik, kuid usun, et iga medal on väga väärtuslik, sõltumata sellest, kas see on võidetud MM-ilt, olümpialt või EM-ilt.

Kes on sinu arvates maailma seksikaim mees- ja naissportlane? Meessportlastest oli mul noorena seinal Jonathan Edwardsi plakat ja naissportlastest meeldis mulle 400 meetri jooksja Tonique Williams-Darling, kes on väga naiselik ning ilusate näojoontega.

Mida sa sportlasekarjääri lõppedes teha kavatsed? Tahaks perekonna luua, aga tööalaselt ehk hakata treeneriks. Varem arvasin, et ma ei taha seda, aga praegu leian, et miks ka mitte.

Andrei Nazarov on sinu treener ja elukaaslane ühes isikus. Suudate te

Kas sinust saaks hea treener? Kui ma varuksin selle töö jaoks piisavalt kannatust, siis poleks väga viga.


innovatsioon NIKE FREE TEHNOLOOGIA VÕIMALDAB TAVALISEL PINNASEL TREENIDES SAAVUTADA SAMA EFEKTI, MILLE ANNAB AAFRIKA JOOKSUJUMALATELE TREENIMINE PALJAJALU.

U G A N U G I I L ! U L A J A J L A P

- FOTOD NIKE TEKST RAINER TOPS

M

iks tuleb Mustalt Mandrilt nii palju supervõimekaid jooksjaid? Üheks põhjuseks peetakse fakti, et aafriklased jooksevad väga palju paljajalu. 2005. aastal avalikkuse ette jõudnud Nike Free tehnoloogia põhinebki sellel kontseptsioonil – paljajalu treenimisel, mille eesmärk on tugevdada ka jalatallalihaseid ja saavutada treeningutest maksimaalne kasu.

Loomuliku looduse efekt Kuigi paljajalu treenimise kontseptsioon oli tuntud ka varem, polnud ükski jalatsitootja suutnud pakkuda head lahendust, kus jalg saaks maksimaalselt vabalt liikuda, olles samal ajal kaitstud. Nike Free loomist juhtis Nike üks tuntumaid jalatsidisainereid Tobie Hatfield, kes nüüd juhib Nike Innovatsioonikeskust. Töötati koos maailmakuulsa füsioterapeudi Gerard Hartmanniga, kelle hoolealuste hulka kuuluvad muuhulgas Paula Radcliffe, Sonia O’Sullivan, Kelly Holmes, Colin Jackson ja hulk Aafrika pikamaajooksjaid alates Moses Kiptanuist ja lõpetades Tirunesh Dibabaga. “Kõigil ei ole kahjuks võimalik treenida puhtas rannaliivas või pehmel murupinnasel, et saaks paljajalu treeningutest kasu lõigata. Nike Free võimaldabki seda teha ka tavalisel pinnasel,” selgitab Tobie Hatfield innovaatilise lahenduse sünni tagamaid. 18

Jõud, liikuvus ja tasakaal Nike Freega liikudes ja treenides on rakendatud maksimaalne arv jalalihaseid – eriti jalatallalihased –, mis klassikalise jalatsiga treenides liiguvad märksa vähem. Ent just ka väiksemaid lihaseid ärritades ja töös hoides on treeningud kõige tõhusamad. Treeningud Nike Freega kasvatavad jõudu, parandavad tasakaalu ja aitavad suurendada pöia liikuvust, arvestades samas konkreetse spordiala eripäraga. Näiteks jooksutreeninguteks mõeldud Nike Free Run on väga kerge, hea põrutuskindlusega ja selle konstruktsioon arvestab jooksusammu iseärasustega.

Paljud jooksjad kasutavad Nike Freed ka treeninguvabal ajal, hoidmaks lihaseid toonuses. Näiteks Eesti parim naiskergejõustiklane Ksenija Balta kasutab Nike Freed regulaarselt. Ksenija soovitab Nike Freega treeninguid alustades silmas pidada, et jalga tuleb efektiivsema treeninguga sõna otseses mõttes harjutada. Kui joosta kohe alguses Nike Freega pikki distantse, võib see jalalihaseid ülearu kurnata.

Mitte ainult jooksjatele Esialgu jooksutreeningute jaoks sündinud Nike Free loomuliku liikumise kontseptsioon on nüüd laienenud üldtreeningusse. Seda jalatsit toestavad lisapaneelid ja tugevamad materjalid, kuid idee on jäänud samaks. Näiteks Nike Free XT Everyday Fit+ puhul on parandatud alustalla haakuvust, et jalatsit saaks kasutada erisugustel pinnastel, kuid tallakonstruktsioon on endiselt Free-loogikaga, mis tagab jalale vaba ja loomuliku liikuvuse. Nike Free elemente on juba kasutatud ka korvpalli- ja tennisejalatsite juures. Erinevaid Nike Free jalatseid tähistatakse eri numbrikombinatsioonidega, nagu 3.0, 5.0 või 7.0. Need näitavad konkreetse jalatsi paiknemist põrutuskindluse skaalal 1–12, kus “1” võrdub paljajalu jooksmisega ja “12” klassikalise jooksujalatsiga.


kasulik TAHAD ALUSTADA JOOKSUTREENINGUTEGA JA OSTA SELLEKS JOOKSUJALATSID. PEALTNÄHA LIHTNE ÜLESANNE, AGA… MILLISED? KAS METSA- VÕI ASFALDIL JOOKSUKS? KUI PEHMED? MILLISE TOESTUSEGA? KUI SUURED?

suurt toestust jalad vajavad, saad abi Tallinna Kristiine keskuse Sportland Running kauplusest. Seal on olemas moodne aparatuur, mille abil ja spetsialistide soovitusel saad täpselt teada, milline on sinu jaoks ideaalne jalats. Kui jalatüüp on selge, palu müüjal pakkuda proovimiseks erinevaid mudeleid samale jalatüübile. Proovi eri brändide ja erinevast hinnaklassist tooteid. Proovimise ajal tõuse kindlasti püsti, seo paelad kinni ja tee mõni jooksusamm ning väikseid hüppeid. Ideaalne jalats tekitab tunde, nagu seda ei olekski jalas.

VALIDES ÕIGET JOOKSUJALATSIT SPORTLAND MAGAZINE TEKST JANNO VIILUP - FOTO

J

ust sellised küsimused võivad jooksuharrastajal õigeid jalatseid otsides tekkida. Millest siis ikkagi alustada? Kõigepealt on vaja teha endale selgeks, millisel pinnasel on plaanis treenida ja joosta. Edasi peaks teadma, kui tihti ja mis eesmärgil treenitakse. Kui need asjad läbi mõeldud, on valik juba märksa lihtsam ning kaupluses teenindajalt nõu küsides saab ta soovitada just seda, mida vajad.

Kas jalg vajab toestust? Kindlasti küsib teenindaja lisaks, kas jooksujalatsile on vaja toestust. Vajadus sõltub sellest, kas jooksuharrastajal on madal jalavõlv või kalduvus lampjalgsusele. 22

Kui jalg vajab toestust, ent jalats on toestuseta, võib jalavõlv vajuda veelgi madalamaks, tekitades mitmesuguseid liigeseprobleeme. Madalat jalavõlvi ei maksa häbeneda – statistika ütleb, et toestusega spordijalatseid vajab kuni 60 protsenti professionaalsetest sportlastest!

Sportland Running pakub abi Kuidas lampjalgu ja madalat jalavõlvi ära tunda? Lihtsaim viis on võtta sokk jalast, seista ühel jalal ja lasta end kergelt põlvest alla. Kui põlvest alla lastes (siis langeb jalale suurem koormus) vajub jalavõlv allapoole, on jooksujalatsitele vaja toestust. Ka joostes on koormus enamasti ühel jalal. Kui soovid täpsemalt teada, kas ja kui

Pane tähele!

Jooksujalats peab olema kindlasti vähemalt pool numbrit suurem, sest joostes kehatemperatuur tõuseb ja jalg paisub. Inimestel toimub see küll erinevalt, ent üldjuhul mitte rohkem kui poole numbri ulatuses. Treeningutega alustades ära vali väga pehmet jooksujalatsit. Liiga pehme jooksujalats koormab väikesi tallaaluseid sidemeid, mis võivad hakata pärast treeningut tunda andma. Hiljem, kui oled juba rohkem treeninud, võib valida ka pehmema jalatsi. Tasub teada, et jalatsi pehmus ei pruugi tähendada parimat põrutuskindlust. Samuti ei maksa unustada, millisel pinnasel enamik jooksutreeningust toimub. Metsajooksujalatsitel on üldjuhul märgumatu pealismaterjal, mis hoiab jalad kuivad ka märja ilmaga. Näiteks Mizuno tootevalikust sobib metsajooksuks hästi Wave Cabrakan. Olulised on ka õiged sokid, mida tuleks valida sõltuvalt aastaajast ja ilmast. Õige sokk kaitseb jalga hõõrumise eest ning on mugav.

Kus on parim valik? Suurimat jooksujalatsite valikut pakub Sportland Running kauplus. Väga hea on valik ka Sportlandi Ülemiste kaubakeskuse ja Lõunakeskuse kauplustes, kus on saadaval mitmesuguseid mudeleid erinevatest kategooriatest, toestusega jalatsitest metsajooksu- ja võistlusjalatsiteni. Neis kauplustes on ka Eesti parim Mizuno jooksujalatsite valik hinnaskaalas 60 eurost 160 euroni. Võistlusjalatseid valides tuleb silmas pidada nende kergust. Võistlusdistants on lühem kui treeningutel läbitav kilometraaž, seega ei panda siin suurt rõhku jalatsi pikaealisusele, vaid ennekõike mugavusele ja kergusele.


mizuno.eu


hooaeg

TULE ! A M S K O JO

AUS STUUDIO) LLAS (KLIFF JA KL FOTOD AIVO KA

Risto Mizuno jooksus채rk 28.95 Mizuno jooksup체ksid 41.95 Mizuno jooksujalatsid 129.95

Gerd Nike jooksujope 99.95 Nike jooksup체ksid 44.95 Nike jooksutossud 144.95

24


Kai Asicsi jooksujakk 69.95 Asicsi jooksup체ksid 55.95 Asicsi jooksutossud 154.95

Reili Mizuno jooksus채rk 28.95 Mizuno jooksup체ksid 31.30 Mizuno jooksutossud 129.95

25


hooaeg

Risto Asicsi jooksusärk 37.95 Asicsi jooksupüksid 46.95 Asicsi jooksutossud 109.95

Kristiina Adidase jooksumüts 15.95 Adidase jooksusärk 37.95 Adidase jooksujakk 50.95 Adidase seelikuga püksid 66.95 Adidase jooksutossud 124.95

26


TULE ! A M S K O JO

Kersti Nike treeningusärk 39.95 Nike jooksujakk 115.95 Nike treeningupüksid 64.95 Nike jooksutossud 114.95

Gerd Adidase jooksumüts 18.95 Adidase jooksujakk 50.95 Adidase vöökott 15.95 Adidase jooksukindad 15.95 Adidase jooksupüksid 41.95 Adidase jooksutossud 124.95

27


eeskuju “ON TÄHTIS, ET LAPS TUNNEKS SPORDIST MÕNU,” ÜTLEB OLÜMPIAVÕITJA JA POLIITIK ERKI NOOL. TA TAHAB OMA POJAD ÕPETADA SPORTIMIST NAUTIMA, SUUNATES, MITTE SUNDIDES.

ERKI NOOL:

“LAPSI TULEB SUUNATA!”

E

TEKST KRISTINA BENNO - FOTOD ARNO SAAR/ÕHTULEHT, ANDRES TREIAL/ÕHTULEHT, SCANPIX

rki Nool, 12aastase Robini ja kaheksase Oliveri isa kuulab alati hämmeldunult trenniukse taha võsukestele järele tulnud lapsevanemaid, kes kuulutavad prohvetlikult lapse tulevast tippsportlasekarjääri. Ja kui Erki siis küsib, kas vanemad on kunagi käinud lapsega koos jooksmas või mererannas kive loopimas, ei ole neil selle peale midagi kosta. Erki ei arva, et tema lastest peaksid tulema sportlased. Küll aga tahab ta, et poistes juurduks armastus argise liikumise vastu, nii et nad täiskasvanuna teineteisele puhkepäeval helistaksid: “Lähme mere äärde jalgratastega sõitma!”

Rohkem loomulikku liikumist! Mõõdukas liigutamine lapsena annab tulevaseks eluks lihaste elastsuse. “Kas iseloom ja tahe tõsisemaks spordiks tulevad 15–16aastaselt järele, on iseküsimus,” juurdleb Erki. Kui noorel 28


inimesel idaneb aga soov arendada võistlusspordiks koordinatsiooni ja kiiruslikku plahvatust, on selleks hea põhi juba all. Et Keenia ja Etioopia daamid-härrad panevad suurvõistlustel teistele sageli pika puuga, on Erki sõnutsi nende liikumisharjumust arvestades loomulik. Lapsed vantsivad sealmail hommikuti paljajalu 3–4 kilomeetrit kooli. Lõunapausil tõttavad koju keha kinnitama ja kahe tunni pärast tagasi koolipinki. “Aafrika 12aastane laps on elus niivõrd palju rohkem liikunud, kui eurooplane paarikümne aastaga liigub. Ja 16aastaselt ongi keenialane juba palju vastupidavam. Kui lapsevanemad viivad lapsi trenni ainult autoga ja toovad koolist tagasi autoga, siis laps ei saa tavalist liikumist, mida tal on vaja!” rõhutab olümpiavõitja. Erki vanem poeg Robin teeb spordikoolis kergejõustikutrenni. Oliver käis seal samuti, ent kippus treenima venna eakaaslastega. Nood läksid ühel hetkel jõudsalt eest ära, nii et Oliveril sai huvi otsa. Suvel tegi Erki poistele spordilaagrit – vara hommikul tennist mängima, jalgrattaga sõitma – ja nii puges nooremasse pojasse huvi minna sügisest tennisetrenni. Pühapäeviti käib Oliver sportvõimlemise trennis. Vanem vend tahab seal käia lisaks kergejõustikutrennile kaks korda nädalas. “Sellel pole eriti vahet, mida lapsed tee-

vad, peamine, et nad saaksid rütmi kätte,” leiab Erki. Ta on veendunud, et lapsevanemad peaksid järelkasvu spordi juurde suunates jälgima, kas lapsele meeldib mõni konkreetne trenn või mitte. “Ei tohiks olla nii, et mina mängisin jalgpalli, mu poeg peab ka nüüd seda

mängima. On tähtis, et laps tunneks spordist mõnu. Vanemad võiksid lapselt aeg-ajalt küsida, kas talle meeldib see, mida ta teeb.”

Hakkasime hommikuti lisaks nendele seitsmele trennile jooksma kilomeetrist otsa ja tegime harjutusi, enne kui kooli läksime. Tegime hästi palju mahulist trenni,” meenutab Erki. “Minu anne oli, et ma kannatasin koormusi. Ja teine asi, mis on spordis hästi tähtis – pead taluma rutiini! Ma suudan teha 100 või 500 kordust mingit harjutust. Kui võtan eesmärgi, siis teen seda. Jah, spordis on hästi palju rutiini.” Samas ütleb olümpiavõitja muigamisi, et kui teed korvpallis näiteks pool aastat iga päev 2000 viset ja ikka ei lähe pall korvi, on mõistlik leida uued väljakutsed. Ent ka ülim järjekindlus ei pruugi aidata sporditäheks. “Kui lapsed hakkavad praegu tegema 6–7 tundi trenni, ei anna see veel garantiid, et nad löövad tippspordis läbi. Trenn annab kindluse, et ta on võimeline pingutama valdkonnas, mille ta endale lõpuks valib.”

Kuidas Erki alustas

Iseloom on peamine

Kui noorel inimesel on tahtmine hakata tippu tõusma, tuleb trenni teha iga päev. “Kui mina tulin 13aastaselt Tallinna spordiinternaatkooli õppima, oli meil trenn seitse korda nädalas. Ma tegin ühe aasta jooksul sama palju mahtu, kui teised lapsed teevad kahe või kolme aastaga. Ühiselamus kõik rääkisid, et “kunagi hakkan sellist tulemust tegema”, niimoodi mitu aastat järjest... 16aastaselt mul plahvatas, et kui nüüd trenni ei hakka tegema, siis ei tulegi midagi!

Erki Nool märgib, et igal alal on kõige tähtsam iseloom, tahe edasi minna. Lapsi on võimalik vaikselt kasvatamise käigus suunata, et neil tekiks sportlik auahnus või läbilöömistahe ükskõik mis vallas. “Mina loen andekaks inimesi, kes suudavad oma ande välja töötada. Hästi palju on neid, kellele on loodus andnud rohkem kui keskmisele inimesele. Aga neid, kes viitsiksid lõpuni teha...” arutleb Erki. “Enamik eesti sportlasi, keda tituleeri-

õiksid “Vanemad vla vahel pselte ll küsida, kas taid a meeldib see,tm ta eeb.”

29


eeskuju

ISA JUHENDAB. Erki Nool on oma poegi Oliveri ja Robinit juba maast-madalast sportlikus vaimus kasvatanud. Aastate jooksul on koos nii sporti harrastatud kui ka erinevatel võistlustel kaasa elamas käidud. Ent profispordi poole püüdlema Erki poegi ei sunni.

ERKI NOOL SÖÖMISEST JA TOITUMISEST takse tippsportlasteks, on tipust väga kaugel. Nad unustavad, et teatud etappidel sa pead keskenduma. Tihti tahetakse pidusid panna iga nädal, olla koos eakaaslastega – tegelikult sa ikkagi ei saa. Sul peab olema režiim. Kui tippsportlane tarvitab alkoholi, pole selles midagi halba. Sportlase puhul on kõige halvem magamatus! Kui oled neljani öösel üleval... Järgmisel päeval pole prob-

kui nad on 20, siis keegi polnud mõelnud. Põhiline, et saaks täna reaalsusest põgeneda, suitsu teha ja kärakat juua. Ütlesin, et vaadake, siinsamas Jõhvis tehti maailmatasemel seadmetega kutsekool. Õppige endale amet! Kui sul on hea käeline tunnetus, ole pottsepp! Tee kaks ahju kuus ja teenid kümneid tuhandeid kroone, ja su ukse taga on mitmeaastane saba. Kui oskate midagi hästi, on alati leib laual.”

ab “Trenn anno n kindluse, et tealine võim pingutama.” leemi, aga see annab tunda ülejärgmisel päeval. Kahe-kolme päeva pärast on kvaliteet oluliselt viletsam, kui peaks olema.”

Valige õige amet! Õiges sportlasehinges on tahe saavutada ja olla omal alal väga hea. Seda kinnitab fakt, et spordiinternaatkooli paljudest lõpetajatest on saanud edukad väikefirmade ja keskastme juhid. “Sa julged riskida, julged otsustada, sa ei ole vanemate nabanööri küljes kinni...” seletab Erki. Ta muretseb noorte pärast, kes loodavad ainult kõrghariduspaberile, panustamata oma töötahtesse. “Kõrgharidus on tähtis ja vajalik, aga tihti unustame, et kõrgharidus annab ainult võtme, uks tuleb ise leida.” Erki käis hiljuti Jõhvis probleemsete lastega vestlemas. “Mind šokeeris, et kui küsisin paarikümnelt 14–17aastaselt, mis saab, 30

Unistus ja eesmärk

Kahekümnendaid eluaastaid peab Erki ajaks, mil erinevate väljunditega katsetada ja riskeerida. Kui läheb tuksi, siis alusta uuesti. Sel ajal on meestel hormoonid laes, veres vemmeldamas loomulik hasart. Vananedes langeb meestel hormoonisisaldus nii kõvasti, et nad on sõna otseses mõttes uimased. Erkit kurvastab, et edukad ja elu eest rahmeldavad inimesed satuvad pidevalt kirujate hambusse. Ta on tundnud, et võisteldes sportlasekarjääri jooksul 23 tiitlivõistlusel ja võites 9 medalit, lisandus muidki “tiitleid”: ülbe, ennast täis, lubab rohkem, kui teeb... “Sportlane ei saagi olla pehme iseloomuga. Mina tulin 1983. aastal TSIK-i õppima, lõpetasin kevadel 2005 spordikarjääri. Olen 21 aastat iga päev läinud hiljemalt kell 11 trenni ja teinud 6–7 tundi päevas trenni selle ideega, et võita kõiki, kes mu kõrval on. Kogu aeg olla parem kellestki kas või üks sentimeeter. Ma ei saagi olla pehme iseloomuga, aga seda peetakse ülbuseks.” Erki arvates ajavad eestlased segamini kaks mõistet: unistuse ja eesmärgi. “Spordis on samuti väga tihti unistused, tegelikult peaksid need olema eesmärgid ja selleks

Erki Nool ei kiida heaks “kella-kuuereeglit”. Tema pere sööb igal õhtul poole üheksa ajal. “Kui õhtuti ei sööda kodus, siis kunas saab pere koos süüa!?” Erki ei ole lastele seadnud ka toitumispiiranguid. “Kui lapsed saavad regulaarselt korralikku toitu ja tahavad vahel hamburgeri või pitsa süüa, mis seal siis halba on? Kui lapsed teevad sporti ka, pole probleemi. Küsimus ei ole selles, palju me sööme, vaid kui palju me liigutame. Inimene, kes väga vähe liigutab, peaks ikka väga jälgima, palju ta sööb ja mida see sisaldab.” Naised on enamasti magusasõbralikumad ja siin peituvad teatud ohud. “Kui võtad mahla, kus on palju kaloreid ja suhkrut lisaks, siis kahest klaasist on sul energiavajadus päevaks täis. Kui võtad 50–60 grammi šokolaadi ja jood veel kohvi suhkruga… 400 lisakalorist on istuva tööga inimesel väga raske lahti saada. Kui üldse ei liiguta, siis hakkab vaikselt kuhjuma...” hoiatab Erki. Erki kehakaal on olnud 1994. aastast enam-vähem sama, 84 kg, kuid on olnud ka kriitilisi hetki. Tehes päevas 6–7 tundi trenni, pole kilogramm liha õhtusöögi jooksul sugugi liiast. Kui aga Erkil oli põlveoperatsioon ja jalg kaheksa nädalat kipsis, kukkus keha toiduvajadus mitu korda. Minnes miinimumkoormusega spordilaagrisse, kus toitu anti ikka ette nagu härgadele, harjus organism jälle suure kogusega. “Tekkis õgimisvajadus. Vaatad televiisorit, lähed külmkapi juurde, 20 minuti pärast jälle kõht tühi... Kehakaal hakkas tõusma. Siis tegin nii, et kolm päeva sõin väga vähe: hommikul võtsin ainult kohvi, päeval suppi ja õhtul kah veidi. Kaal langes ja sain õige rütmi tagasi.”

tuleb sättida vastavad sammud. Ei ole võimalik saavutada eesmärki kohe – vaheetappides on väga tihti tagasilöögid, aga vaheetapid reeglina publikut ei huvita, need tuleb lihtsalt ära käia.”


uudised SPORTLAND MAGAZINE NÜÜD KA DIGIVERSIOONIS! Et Sportland Magazine oleks senisest veelgi paremini kättesaadav ja jõuaks oma lugejateni mis tahes maailma punktis, saab ajakirja nüüd sirvida ka digitaalversioonis. Digitaalne ajakiri pakub artiklite kõrval lisaväärtusena videolugusid. Sportland Magazine’i digiversioon asub aadressil www.sportland.ee/digi.

EASYTONE NAISTE HÜVANGUKS REEBOKI EASYTONE JALATSID AITAVAD MUUTA ISEGI LAPSEVANKRIGA JALUTAMISE, TAVALISE POESKÄIGU VÕI HOMMIKUSE KOOLIMINEKU MÕNUSAKS JALA- JA TUHARALIHASEID VORMIVAKS TREENINGUKS.

ADIDAS ON “ALL IN” MAAILMA ÜKS SUURIMAID SPORDI- JA VABA AJA BRÄNDE ADIDAS KÄIVITAS AJALOO SUURIMA TURUNDUSKAMPAANIA “ALL IN”. Hiiglaslikus kampaanias ühendab spordibränd spordi, muusika ja moe. Niisuguse suurusjärgu staarid nagu Kate Perry, David Beckham, B.O.B, Dwight Howard, Lionel Messi ja Derrick Rose teevad selle kampaania eriliseks ja kannavad edasi slogan’it “all in”. Jälgi kampaaniaga seotud tegemisi: www.youtube.com/adidas või www.facebook.com/adidas.

Miljonid naised üle maailma kannavad Reeboki EasyTone jalatseid, mis on loodud treenima ja tugevdama jalalihaseid igapäevase tegevuse käigus. Kevadsuvel 2011 tutvustab Reebok aga juba EasyTone’i uusi tooteid, et naised saaksid oma treeningueesmärkide saavutamisele lisaks veelgi paremad välja näha. EasyTone’i jalatsite taldades on kaks õhuga täidetud padjakest – kanna- ja ninaosas –, mis tagavad jalatsikandjale mikro-ebastabiilsuse. Padjakesed on omavahel ühenduses nii, et õhk saab ühest padjakesest teise liikuda. Liikuva õhu tehnoloogia loob mulje, nagu kõnniksid, jookseksid või treeniksid liivasel rannal, ning selle mõjul hakkavad jalgade ja tuharate peamised lihased intensiivsemalt tööle. Reebok kasutab oma tehnoloogiat ka jooksu- ja treenimiskategooriates RunTone ja TrainTone. Alates EasyTone’i jalatsite tutvustamisest 2009. aastal on naised kogu maailmas need hästi vastu võtnud. Sest need jalatsid sobivad oma mitmekülgsuses mitte ainult tavapäraseks liikumiseks-treenimiseks, vaid ka inimestele, kes töö tõttu peavad olema päev läbi jalgel – näiteks arstidele, meditsiiniõdedele ja õpetajatele. Kvaliteedist kõneleb ka fakt, et Reeboki EasyTone sarjaga teeb koostööd näitlejanna ja paljude maailma naiste stiiliikoon Eva Mendes. “Mul ei ole alati aega pikalt trenni teha, seega pean võtma igast tegevusest maksimumi. Ka matkamisest või koeraga jalutamisest on rohkem kasu, kui kannan Reeboki väga stiilseid EasyTone’i jalanõusid,” kiidab tervislikke eluviise hindav iludus. “Olen näitleja, seega on hea vorm mulle väga tähtis ning EasyTone on minu hea vormi suur saladus.” Vaata lisa: www.reebok.com.

SKECHERSI JUHT KÜLASTAS BALTIKUMI 12.–14. MÄRTSIL VIIBIS BALTIKUMI-VISIIDIL ÜLEMAAILMSELT TUNTUD VABA AJA JALANÕUDE BRÄNDI SKECHERS INTERNATIONAL SENIOR VICE PRESIDENT HARVEY BERNSTEIN. Kolmepäevase visiidi käigus kohtus Bernstein Sportlandi juhtidega Baltikumis. Kohtumise eesmärgiks oli anda ülevaade Skechersi hetkeolukorrast ja tulevikuplaanidest regioonis. Arutlustel pakuti välja võimalusi ja vajadusi Skechersi tootevaliku laiendamiseks ning lepiti kokku edasise koostöö suhtes. Visiidi käigus külastati suuremaid Sportlandi kauplusi nii Tallinnas, Riias kui ka Vilniuses, mis pakkusid Skechersi juhile meeldiva elamuse ja kasvatasid veelgi huvi Baltikumi turu vastu. Skechersi suurenenud tootevalikut näeb poodides juba sel kevadel!

32


trend

I V U S D A KEV STELLA EY N T R A C C M MOODI

TOD ADIDAS PIZIKA - FO TEKST ALISE

ADIDAS BY STELLA MCCARTNEY KEVADSUVINE KOLLEKTSIOON ON SEGU ADIDASE EESRINDLIKEST TEHNOLOOGIATEST JA STELLA MCCARTNEY AINULAADSEST DISAINIST.

S

tella 2011. aasta kevadsuvise hooaja märksõnaks on Bright in Run (kirkus jooksul), mille puhul on kasutatud selliseid eksootilisi värve nagu maagiline sinine ja kuum korall ning ülimoekaid leopardimustreid, mis võimaldab rõivaid kokku sobitada ka teiste kollektsioonide, näiteks Cover Up ja Studio toodetega. Leopardimustrilise žakaarkanga kasutamine laseb nii ratturil kui ka jooksjal tunda end treeningul ühtaegu mugavalt ja moodsalt.

Kuid see pole veel kõik! Koos selle hooaja uute trendihittidega tutvustatakse innovaatilist, kõigi spordialade jaoks sobivat õmblusteta aluspesukollektsiooni. Tipptennisist Caroline Wozniacki jätkab Stella McCartney tennisekollektsiooni esitlemist. Ta kannab kõigil kevadistel ja suvistel suure slämmi turniiridel uusi komplekte, mille puhul on tagatud nii kõrgetasemeline teostus kui ka keerukad moodsad disainielemendid. Muu hulgas saab trenditeadlik tennisepublik Caroline seljas näha atraktiivset baleriinikleiti (volditud seelik ja infrapunatehnoloogiaga õmblusteta aluspesu) ning spetsiaalselt Roland Garrose ja Wimbledoni turniirideks disainitud Bodycon-tootekomplekti. Kevadsuvises Adidas by Stella McCartney kollektsioonis pakutakse tennise-, jooksu-, rattasõidu- ja vaba aja riiete ning õmblusteta aluspesu kõrval uusi tuuli ka golfi-, saalijooga- ja saalitreeningukomplektides. Tule ja veendu ise! Adidas by Stella McCartney tooteid saab Eestis osta vaid Sportlandi Ülemiste kauplusest. 33


uudised

UUS ASICS GEL-NOOSA TRI 6 NÜÜD KA EESTIS

SPEEDO PAKUB UUENDUSI

Asicsi kuulus triatlonistide erimudel GELNoosa Tri 6 on nüüd saadaval ka Eestis. Vastupidav ja tipptehnoloogiline triatleedi jooksujalats tõmbab muuhulgas tähelepanu efektse mitmevärvilise disaini ja pimedas säravate Asics Tiger logotriipudega. Asics GEL-Noosa Tri 6 on mõeldud ka kõige nõudlikumate eliitklassi sportlaste treeningu- ja võistlusjalatsiks.

MAAILMA TUNTUMA UJUMISBRÄNDI SPEEDO KOLLEKTSIOONIS ON AUKOHAL UJUMISPRILLID. VEENDU ISE – SEE ON KÕRGEM KLASS! Ujumisprillide abil paraneb nähtavus vee all, prillid kaitsevad silmi vee, kloori, soola ja UV-kiirguse eest ning neutraliseerivad veelt tekkiva ereda ja helkiva valguse. Speedo ujumisprille kasutavad nii maailma tippujujad, eesotsas 14kordse olümpiavõitja Michael Phelpsiga, kui ka tuhanded alles ujumisega esmatutvust tegevad lapsed. Speedo kollektsioon paistab silma mitmete tehnoloogiliste uuendustega, mis muudavad Speedo ujumisprillid kasutajatele eriti meeldivaks. Speedo on edasi arendanud paljudele ujujatele tuttavat udukaitse süsteemi ja lisanud oma ujumisprillidele Antifog Ultra uduvastase kaitse. Selle eelis peitub asjaolus, et kui varem asetses uduvastane kaitse prilliklaaside siseküljel, siis uue tehnoloogia abil on see paigutatud prilliklaaside vahele. Nii on tagatud uduvastase kaitse tunduvalt pikem eluiga ning viidud miinimumini võimalus kaitset mehaaniliselt vigastada. Eriti meeldiv on näha seda uuendust paljudel lasteprillidel. Teise uuendusena on Speedo lisanud paljudele prillidele Speed Fit Adjustment süsteemi, mis võimaldab ujumisprille reguleerida neid peast võtmata. UJUMISPRILLIDE Kolmanda olulisema uuendusena on prillidele lisatud Soft Frame funktsioon, mis muudab prillide raamid mugavaks ja pehmeks. HOOLDAMINE Uue raami kontseptsioon sobib enamiku näotüüpidega, lisaks aiLoputa ujumisprille pätab pehmem raam vältida ujumisega kaasnevaid punaseid ringe silrast igat kasutuskorda külmade ümber. ma veega. Ujumisprillide Uued funktsioonid tunned prillikarpidelt ära järgmiste ikooklaase ära hõõru, kuivata nide abil: ANTIFOG ULTRA, SPEED FIT ADJUSTMENT, SOFT FRAega puhasta. Väldi prillide ME sattumist kuumaallikate Speedo ujumisprillid jagunevad nelja kategooriasse, mis kõik on lähedale (saun, radiaator, esindatud ka Sportlandi kauplustes. Tippujujale on müügil mudel kuum vesi jms). Swedish. Treeninguks ja triatloniks sobivad ideaalselt Futura BioFuse ja Futua Ice Plus prillid. Harrastusujujale on parim valik Pacific Storm ja Pacific FlexiFit. Kuuekuni neljateistaastased leiavad sobiva kaaslase ujumiseks Pacific Storm Jr. ja Futura Ice Plus Jr. mudelite hulgast. Lisaks leidub ujumisprille alla kuueaastastele. Vaata lisa: www.speedo.com.

ASICS NOPPIS AUHINDU USA tuntuim jooksuajakiri Runner’s World Magazine tunnustas Asics GEL-Nimbus®12 mudelit auhinnaga “Best Update” 2010! See on viies kord, kui Asicsi spordijalatsid on saanud sellise auhinna. Runner’s World Magazine märkis, et testijad kiitsid enim GELNimbus 12 istuvust, tundlikkust ning asümmeetrilist paelutust. Lisaks sellele võitis Asicsi viimase 10 aasta enimmüüdud mudel GEL GT-2160™ “Editor’s Choice” auhinna. Jalats konkureeris auhinnale koos 15 uue mudeliga juhtivatelt brändidelt.

ASICS TOETAB MAAVÄRINA OHVREID Asics ulatas abikäe Jaapanit tabanud maavärina ja sellele järgnenud tsunami purustuste ohvritele. Asicsi korporatsiooni ettevõtted üle maailma annetavad taastustöödeks ja inimeste toetuseks 20 miljonit Jaapani jeeni, millele lisanduvad spordiriided ja jalatsid õnnetuse ohvritele.

34


stoori

IKOONID. New Era mütsi eelistavad teiste seas sellised superstaarid nagu Jay Z,Fred Durst, Spike Lee,Lil Wayne ja New York Yankees.

MAAILMA COOL’IM MÜTS TEKST PEETER KEEK

MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND

NEW ERA CAP ON MÜTSIFIRMA, I MIDA TEAB IGA PESAPALLI- VÕ ED MUUSIKASÕBER. AGA KA KÜMN MILJONID MUUD TEGELASED.

J

uba 90 aastat oma kandjaid rõõmustanud New Era mütsi fenomen ei seisne ainult kasutatud materjalides või värvitoonides. Aastakümnete jooksul on mütsi arendatud ja täiustatud ning jõutud ideaalilähedase tulemuseni, mis istub inimese peas kui valatult. Seda mütsi kannavad täies koosseisus kõik 30 pesapalli profiliiga MLB klubi, miljonid spordifännid, muusikud, rulasõitjad ning muud elukunstnikud ja nende järgijad kogu maailmas.

Õige valik – pesapall New Era lugu algab 1920 New Yorgis Saksa immigrandi Ed Kochi asutatud ettevõttest, mis keskendus esialgu kaabude ja sonimütside tootmisele. 1934. aastal alustas New Era aga pesapallimütside tootmist ja sõlmis koostöölepingu klubiga Cleveland Indians. Sealtpeale on New Era valmistanud peakatteid paljudele Ameerika spordiliigade klubidele.

New Era mütsi teeb unikaalseks see, et nii mängijad väljakul kui ka fännid tribüünidel saavad kanda täpselt sama mütsi.

Eritellimus lõi trendi Aastakümneid tootis New Era mütse vaid klubide klassikalistes värvides. Kuni… Aastal 1996 võttis New Eraga ühendust filmirežissöör Spike Lee, suur New York

dipomm oli plahvatanud ning paljud tahtsid endale samuti punast Yankeesi mütsi. Sellest ajast alates on New Era mütside võidukäik olnud pidurdamatu. New Era mütsist on saanud ikoon, staatusesümbol ja tänavamoe üks kuningaid.

tsist “New Era müo on, on saanud ik l…” staatusesümbo Yankeesi fänn. Ta soovis tellida endale Yankeesi mütsi tavapärase tumesinise asemel hoopis punasena. Pärast Spike Lee ilmumist staadionile punases Yankeesi mütsis muutusid punaseks ka telefonid New Era kontoris. Tren-

35 miljonit mütsi aastas

New Era teeb koostööd kõigi Ameerika profispordiliigadega, olulisemate actionspordi kaubamärkidega ja koguni koomiksikirjastajatega, valmistades 35 miljonit mütsi aastas. Sellega on firma konkurentsitult suurim mütside tootja maailmas. Muide, Spike Lee ja New Era koostöö pole siiani katkenud. Mister Lee on disaininud New Erale mitmeid mütse ja olnud ka kõigi New Era telereklaamide režissööriks. 35


mood EHKKI PARIISLASED VÄLJASPOOL SPORTIMIST NALJALT PUHASTVERD DRESSIS-TOSSUS TÄNAVAL EI HÄNGI, AMMUTAVAD DISAINERRIIETE LOOJAD TRENDITEADLIKE SUURLINLASTE JAOKS SPORDIMAAILMAST ÜHA UUSI IDEID.

PARIISI SPORTLIKUD TRENDID I

TEKST URMAS VÄLJAOTS, PARIIS - FOTOD SCANPIX

NAISTE JOOKSUŠORTSID

gal hooajal leiab uus komplekt sportlikke detaile ja stiile tee ka catwalk-kollektsioonide hulka. Moemaias pariislane võtab need sealt mõistagi omaks ja kombineerib endalegi märkamatult oma tavagarderoobi spordimaailmast pärit rõivastega, mille alles hiljuti ära põlgas. Klassikaliselt šikk pariislane väljaspool sportimist dressis tänavale ei tule, vähemasti praegu mitte. Seega peavad Lanvin, Karl Lagerfeld ja teised luksusbrändid tegema veel mõne lisahooaja-aasta teavitustööd, kuni olukord muutub nii, nagu kunagi juhtus teksadega. Küll aga inkorporeerivad sportlikumat stiili oma garderoobi trendinoored, kes leiavad innustust disainerkollektsioonidest. Et 400 eurot disainerdressi eest on ka Prantsusmaal märkimisväärselt suur raha, lähevad üha julgemalt loosi soodsamate hindadega Nike, Le Coq Sportifi, Adidase jt spordiriiete turuliidrite tooted. Siinkohal väike spikker kevadhooaja popimaist sportlikest moeriietest.

MEESTE DRESSIPÜKSID Piisas vaid Dolce & Gabbana ja Dries van Noteni mannekeenidel korra nendes üle lava jalutada, kui kõige klassikalisemad hallisäbrused puuvillased jooksupüksid muutusid kuumimateks trendipüksteks! Muidugi peavad nad olema hästi lõigatud ja pigem sääre ümbert kitsenevad, mitte suvaliselt kottis ja lohvakad. Sama oluline on pükste “õige” stiliseerimine. Dressipüksid koos tossude ja dressipluusiga jäägu jooksurajale. Moekas mees kannab neid hoopis pahkluid katvate (nöör)saabaste ja kehasse töödeldud pintsakuga, mille varrukad on kergelt üles keeratud. Juurde volüümne sall ning kuklasse aetud bibomüts.

36

Kunagi Kylie Minogue’i seljas kuulsaks tantsitud mikrošortsid teevad sel hooajal comeback’i. Kuigi praegu on neis tänaval patseerimiseks veel varavõitu, ilmuvad madalate nahksandaalide ja seemisnahkse topiga paaritatud šikist riidest jooksušortside moeversioonid soojematel kevadpäevadel ilmselt tänavaile.

SULEJOPE JA -VEST Sulejope ehk puffa-jope tegi sel talvel ühe menukaima comeback'i moeringkondades ning jätkab oma edu Pariisi tänavatel käisteta vesti kujul ka kevadperioodil. Mõnus ja mugav sulevest lisab kampsuni või pintsaku peale tõmmatuna urbanistlikule komplektile dünaamiliselt sportliku cool'i-faktori.


MEESTE XL T-SÄRK JA NAISTE XL TUUNIKA Tähelepanu! Siin pole lugu selline nagu 1990. aastail laineid löönud hiiglaslike NBA-särkidega, mille puhul piisas lohvakama suurusnumbri valimisest. 2011. aasta kuuma T-särgi number vastab kandja suurusnumbrile, ent lõige on uus. Kui rinnaosa on endiselt hästi istuv ja keha järgiv, siis talje on avaram, varrukad laiemad ja pikkustki rohkem kui “tavasärgil”. Laiemale lõikele vaatamata jätab särk hästi istuva mulje, mitte ei mõju lihtsalt paar numbrit suurema mudelina. Sellele aitab muidugi kaasa ka materjal. Uue põlvkonna T-särgile ei lähe jäik ega lihtsakoeline puuvillane teps mitte, parema istuvuse tagavad moodsama koega, õhemad ja lendlevamad puuvillkangad. Naiste puhul muutub sedasorti suurem T-särk tuunikaks, mida on ideaalne kanda kuumadel päevadel või klubis.

“PARDISAAPAD” JA TOSSUD Nn pardisaapad (ingl k duck boot) on uusimkuumim saapatrend, mis paljuski tänu Nike Air Force 1 “pardisaapast” inspireeritud mudelile on ennast kehtestamas ka tossumaailmas. Esialgu kasutati niisugust jalavarju 19. sajandil USA-s talvisel pardijahil. Saapale on iseloomulikud tumedam kummitald ja -nina, tänu millele õnnestub vesistest piirkondadest kergemini läbi pääseda, ning kontrastne, enamasti heledamast nahast, pahkluud kattev ülemine osa, mis hoiab jala soojas. Siiani kandsid niisuguseid saapaid vaid matkajad ja jahimehed. Ent pidevalt uue jahil olevad moeloojad taasavastasid need ning sel hooajal on igal suuremal brändil pakkuda “pardisaabastest” oma variant.

PARIISI KEVAD. Jil Sanderi, Prada ja Lanvini stiilinäited.

KEVADISED TRENDITUULED Naiste- ja meestemoes on sel kevadel üheks valitsevaks trendiks ulmelisemaid siluette ja innovatiivseid tekstiile-tehnoloogiaid eelistav minimalism, mis inspiratsioonijahil kiikab ka spordisektorisse. Ikka selleks, et võtta üle midagi uut ja disainida šikilt tänavakõlblikuks. Nõnda võtavad moeriided üle staadionilt või võistlusrajalt tuttavaid voolujoonelisemaid siluette, erksaid värvitoone ja tehnoloogilisi, nii saavutusspordis kui ka ekstreemaladel kasutusel olevaid vastupidavusmaterjale. Nooblite luksusbrändide, nagu Lanvini, Louis Vuittoni, Prada, Jil Sanderi, Bottega Veneta jt, meeste kevadkollektsioonides leidub hulgaliselt spordirõivaist inspireeritud aksessuaare ning jalanõusid. Ekstreemspordialadelt tuntud lukke, materjale ja detaile on kasutatud nii funktsionaalsete seljakottide kui ka näiteks neopreensandaalide loomiseks. Üks emblemaatilisemaid aksessuaare kevadistest meestekollektsioonidest on Prada surfi- või purjetamisprillidest inspireeritud urbanistlikud päikeseprillid koos “kaelarihmaga”, nagu puhuks ja kõigutaks linnas sama hullusti kui merel, kus selline lisand aitab ära hoida prillide kaotamist tormilaineisse. Samamoodi torkavad tehnoloogilisemad spordidetailid silma naistekollektsioonides. Isabel Maranti võrksärgid tulevad tuttavad ette soojade alusriiete sektsioonist, Jil Sanderi hiiglaslikud digitrükid mõjuvad ootamatult modernselt ja sportlikult. Salvatore Ferragamo, Paul Smith ja Loewe näitavad aga mikrošortse, mis justkui sprindirajalt ära karanud.

37


hooaeg

LÄKI VÄLJA! LLAS FOTOD AIVO KA

STUUDIO) (KLIFF JA KLAUS

Reili O’Neilli pusa 59.95 O’Neilli šortsid 49.95 Plätud 15.95

Keilin O’Neilli T-särk 15.95 O’Neilli pusa 49.95 O’Neilli šortsid 29.95 O’Neilli plätud 15.95

38

Robin O’Neilli T-särk 19.95 O’Neilli tuulepluus 59.95 O’Neilli šortsid 34.95 O’Neilli plätud 15.95


Robin O’Neilli šortsid 35.95 O’Neilli plätud 15.95 Päikeseprillid 17.19

Keilin Päikeseprillid 17.95 O’Neilli ujumisrõivad 29.95 O’Neilli šortsid 29.95 O’Neilli plätud 15.95

Reili O'Neilli bikiinid 49.95

Reili O'Neilli bikiinid 79.95 Plätud 25.95

39


hooaeg

LÄKI VÄLJA!

Gerd O’Neilli T-särk 39.95 O’Neilli šortsid 79.95 O’Neilli plätud 27.95

40

Reili O’Neilli pusa 59.95 O’Neilli šortsid 49.95 O’Neilli plätud 17.95

Kristiina Vansi päikeseprillid 11.95 Vansi kleit 47.95 Vansi tennised 49.95


hooaeg

LÄKI VÄLJA!

Gerd Vansi müts 15.95 Vansi pusa 64.95 Vansi šortsid 49.95 Vansi tossud 59.95 Kersti Vansi päikeseprillid 11.44 O’Neilli pusa 49.95 O’Neilli teksad 79.95 Nike 6.0 tossud 89.95

Risto Vansi päikeseprillid 11.44 Protesti polo 37.95 Protesti püksid 54.95 Converse’i tossud 44.95

42


NEWERACAP.COM/FLAGBEARERS

© 2011 NEW ERA CAP CO., INC. ALL RIGHTS RESERVED.

STEVIE WILLIAMS, SKATER, FOUNDER DGK


hooaeg

LÄKI VÄLJA! Risto Jordani pusa 64.95 Jordani püksid 59.95 Jordani ketsid 139.95

Risto O’Neilli T-särk 29.95 O’Neilli tuulejakk 119.95 O’Neilli teksad 69.95 Vansi ketsid 49.95

44

Kristiina O’Neilli kampsun 79.95 O’Neilli surfipüksid 79.95 O’Neilli plätud 25.95


Kristiina Adidas by Stella McCartney topp 63.95 Adidas by Stella McCartney jakk 175.95 Adidas by Stella McCartney p端ksid 76.95 Adidas by Stella McCartney bokserid 63.95 Adidas by Stella McCartney tossud 124.95 Adidas by Stella McCartney kott 175.95

Risto Adidase T-s辰rk 22.95 Adidase kilejope 76.95 Adidase dressip端ksid 37.95 Adidase tossud 101.95

Gerd Nike kilejope 94.95 Nike dressip端ksid 57.95 Nike jalatsid 89.95


hooaeg

LÄKI VÄLJA!

Kai Protesti pusa 49.95 Protesti teksad 74.95 O’Neilli kott 39.95 O’Neilli plätud 19.95

Kai Haga prillid 11.44 O’Neilli kleit 59.95 Converse’i ketsid 44.95 Bottecchia ratas 449.95

Kristiina Vansi nokkmüts 15.95 Vansi vest 44.95 Vansi šortsid 39.95 Vansi ketsid 85.95


47


hooaeg

LÄKI VÄLJA! Jakko Nike tuulepluus 61.70 Püksid 39.95 Nike tossud 44.95

Keilin Adidase kilejope 50.95 Adidase dressipüksid 31.95 Adidase jalatsid 31.95

Jakko O’Neilli T-särk 19.95 O’Neilli tuulepluus 69.95 Šortsid 49.95 O’Neilli plätud 22.95

Keilin Nike dressikomplekt 39.95 Nike tossud 24.95

Robin Pusa 29.95 Nike dressipüksid 24.95 Nike jalatsid 29.95

48

Emma Nike dressikomplekt 34.95 Nike tossud 24.95 Robin Didriksonsi fliis 34.95 Didriksonsi tunked 54.95 Timberlandi kummikud 63.95


Keilin ja Robin Helly Hanseni jakk (punane ja kollane) 79.95 Helly Hanseni p端ksid 39.95 Timberlandi kummikud 63.95

Jakko Helly Hanseni jope 79.95 Helly Hanseni p端ksid 39.95 Vansi ketsid 59.95

Keilin ja Robin Didriksonsi m端ts 10.95 Didriksonsi kummi端likond 49.95


EVERY PAIR TELLS THEIR OWN TALE.

THIS IS OURS: HALF CAB 14 oz. Canvas Black


WHAT’S YOURS? www.vans.com/classictales

© 2011 Vans, Inc.


stoori

BOTTECCHIA – TIPPUDELT TIPPUDELE AK TEKST JANEK TOMB

EESTIS VEEL ÜSNA TUNDMATU NIMI BOTTECCHIA ON LAIAS JALGRATTAMAAILMAS TUNTUD JUBA ÜLE SAJA AASTA. NII VÄÄRIKA AJALOOGA SAAVAD UHKUSTADA VÄGA VÄHESED BRÄNDID. 52

MAGAZINE - FOTOD SPORTLAND


ÜTLE: “BOTTECCHIA!” Kuidas seda elegantset nime – Bottecchia – hääldada? Itaalia keelele omaselt hääldatakse cch sõnas alati kk ehk Bottekkia.

K

õik algas sellest, et Itaalias Vittorio Venetos elanud kohalik meistrimees ja rattasõiduentusiast Teodoro Carnielli tegeles 20. sajandi alguses usinasti jalgrataste parandamise ning valmistamisega. Oma igapäevatöö kõrvalt toetas Carnielli kohalikku jalgrattaühingut. Saanud ühingu presidendiks, jäi talle peagi silma noor ja lootustandev rattasõitja Ottavio Bottecchia. Carnielli haistis häid sõite teinud noormehe juures suurt talenti ning küsis temalt nõusolekut Bottecchia-nimeliste jalgrataste tootmiseks. 1926. aastal alustasid Carnielli ja Bottecchia tõsist koostööd, mis leidis paraku lõpu Ottavio Bottecchia traagilise surmaga 3. juunil 1927. Ent tema nimi jäi. Ning juba mõne aastaga sai Carnielli seni väikesest töökojast arvestatav ettevõte.

Kiire tõus ja populaarsus 1930. aastatel töötas firmas juba sadakond inimest, kes meisterdasid aina suuremat tuntust koguvaid Bottecchia jalgrattaid ning Trionfo ja Vittoria mootorrattaid. Ettevõtte tootevalik oli küllaltki lai, kuid kõige tähtsamale kohale tõusid just

Bottecchia võistlusspordiks mõeldud mudelid. Teodoro Carnielli, kes innustus üha rohkem maantee-võistlusratastest, võttis peagi kasutusele nutika nipi. Reklaamimaks rattaid võimalikult väikeste turunduskuludega, ent suurima efektiivsusega, alustas ettevõte Bottecchia jalgratastega tugevamate ja silmapaistvamate sõitjate toetamist. Selline sponsortraditsioon levis profispordimaailmas kulutulena ning samasugust valemit appi võttes on tuntust kogunud nii mõnigi uuema ajastu jalgrattabränd.

Mitte ainult võistlusratas Aastal 1951 tuli firma pärijale Guido Carniellile suurepärane idee – luua inimeste taastusravi- ja treeninguvajadusi arvestav statsionaarne jalgrattatrenažöör Cyclette. 1960. aastate alguses tabas Guidot aga uus revolutsiooniline mõte. Itaalia nautis majandusliku tõusu perioodi ja järjest rohkem inimesi võis soetada endale auto. Nii sündis idee luua väiksemate ratastega kokkupandav jalgratas, mida oleks autoga mugav transportida. Graziella sai nime ajalehe järgi, mis alustas

BOTTECCHIA SAAVUTUSI ¬ 1924. aasta 22. juuli Gazzetta dello Sport kirjutas suurte tähtedega: “Bottecchia triumfeeris võiduga Tour de France’il ja on üks tulevikusõitja järgneva 20 aasta jooksul!” Rõõmuhüüeteks oli põhjust enam kui küll, sest Ottavio Bottecchia polnud mitte ainult esimene kuulsa Prantsuse võidusõidu võitnud itaallane, vaid ka esimene rattur, kes läbis distantsi algusest lõpuni liidrisärgis. Järgmisel aastal õnnestus Ottavio Bottecchial Tour de France’i võitu korrata. ¬ Bottecchia nimi kogus kuulsust ka pärast suure võidusõitja surma 1927. aastal. Bottecchia jalgratastel on hiljem võidetud Giro d’Italia (1957, 1966, 1979), Milano – San Remo (1951) ning Tirreno-Adriatico (1978, 2010) velotuurid, tuldud maailmameistriks (1966) ning võetud vastu Tour de France’i (1989) võidukarikas.

53


stoori

jalgratta reklaamimist. Ratta disainis 1963. aastal Rinaldo Donzelli ja Graziella saavutas peagi ülemaailmse edu.

Bottecchia tänapäeval 1997. aastal omandas Carniellidele kuulunud firma perekond Turato.

ale “Kõige tähtsamju kohale tõusidrdiksst võistlusspo d.” mõeldud mudeli

Bottecchiast sai nõnda Esperia järel tootmis- ja müügimahtude poolest teine Itaalia jalgrattabränd. Näiteks 2009. aastal müüdi üle maailma 60 000 Bottecchia ja 400 000 Esperia jalgratast. Suure spordi ehk profiklubide juurde naasti 2010. aastal ning alustati Itaalia profiklubi Acqua & Sapone toetamist jalgratastega. Eelmisel hooajal sõitis klubi jalgrattamudeliga SP9, sel hooajal aga sõidetakse eestlasele südamelähedaselt kõlava mudeliga EMME2. Parimad tulemused saavutas meeskonna liider Stefano Garzelli, kes võitis kõrgetasemelise Tirreno-Adriatico velotuuri ning Giro d’Italia velotuuril üliraske eraldistardi mäkke.

Järeleproovitud tippkvaliteet Nemad olid juba mitmendat põlve tootnud kaubamärgi Esperia jalgrattaid.

54

2010. aastal alustas Bottecchia müüki ka Sportland, ja seda kogu Bal-

tikumis. Eelmise hooaja tulemuseks oli väga hea tagasiside klientidelt nii rataste disainilahenduste kui ka mudelivaliku osas. Otsustav algus oli tehtud! Bottecchia jalgrattavalikus on üle 70 mudeli, mis suuremates poodides ka valdavalt olemas. Jalgrataste komplekteerimisel on kasutatud kogu maailmas tuntud tootjate Shimano ja Campagnolo komponente. Bottecchia jalgrataste raamid pole lihtsalt raamid. Nende kallal on küllalt palju vaeva näinud oma ala tippeksperdid, kes vastutavad rattaraamide geomeetria ehk mugavuse ja kiire edasiliikumise eest maanteel, maastikul ja linnasõidul. Loomulikult on selle kõige juures mõeldud ka lasteratastele. Just nii on Bottecchia jalgrataste tootearenduses saavutatud hinna ja kvaliteedi parim suhe.


hooaeg

BOTTECCHIA 421 12” Soovitatav vanus 2–4 aastat Hind 189.95 Püsikliendi hind 180.45

BOTTECCHIA 420 12” Soovitatav vanus 2–4 aastat Hind 189.95 Püsikliendi hind 180.45

BOTTECCHIA 480 24” Soovitatav vanus 7–10 aastat Hind 299.95 Püsikliendi hind 284.95

BOTTECCHIA 440 16” Soovitatav vanus 4–7 aastat Hind 209.95 Püsikliendi hind 199.45

BOTTECCHIA 488 24” Soovitatav vanus 7–10 aastat Hind 299.95 Püsikliendi hind 284.95

BOTTECCHIA 441 16” Soovitatav vanus 4–7 aastat Hind 209.95 Püsikliendi hind 199.45

BOTTECCHIA 495 20” FREE STYLE Hind 299.95 Püsikliendi hind 284.45

! A L L A D A T T RA BOTTECCHIA FX 520 DISK Raam: Bent alumiinium 6061 integreeritud Esiamort: Suntour XCT reguleeritav Esimene käiguvahetaja: Shimano Altus Tagumine käiguvahetaja: Shimano Alivio Hind 549.95 Püsikliendi hind 522.45

BOTTECCHIA 801 Raam: Alumiinium hydroforming Esiamort: Suntour NCX D RL Esimene käiguvahetaja: Shimano C050 Tagumine käiguvahetaja: Shimano Deore Hind 599.95 Püsikliendi hind 569.95

56

BOTTECCHIA FX 540 DISK Raam: S Profill alumiinium 6061 Esiamort: Rock Shox Dart 2 lock-out Esimene käiguvahetaja: Shimano Deore Tagumine käiguvahetaja: Shimano SLX Hind 899.95 Püsikliendi hind 854.95

BOTTECCHIA RS 110 Raam: Alumiinium 6061 Esihark: Teras Cr-mo 1-1/8 Esimene käiguvahetaja: Campagnolo Xenon Tagumine käiguvahetaja: Campagnolo Xenon Hind 799.95 Püsikliendi hind 759.95

BOTTECCHIA 705 Raam: Teras Cr-mo Tig Esihark: Teras Cr-mo Tig 1 käik Hind 299.95 Püsikliendi hind 284.95

BOTTECCHIA STELVIO FX 577 DISK Raam: Alumiinium X9 Esiamort: Rock Shox Recon Esimene käiguvahetaja: Shimano SLX Tagumine käiguvahetaja: Shimano XT Jooksud: Gipiemme Roccia Laser Hind 1599.95 Püsikliendi hind 1519.95


BOTTECCHIA 460 20” Soovitatav vanus 6–8 aastat Hind 249.95 Püsikliendi hind 237.45

BOTTECCHIA 479 KOKKUPANDAV Raam: Alumiinium 20” Esihark: BTC teras Tagumine käiguvahetaja: Shimano TX55 Hind 449.95 Püsikliendi hind 427.45

BOTTECCHIA 499 24” Soovitatav vanus 7–10 aastat Hind 329.95 Püsikliendi hind 313.45

BOTTECCHIA 706 DOLCE VITA Raam: Retro teras W Esihark: Teras W 1 käik Hind 449.95 Püsikliendi hind 427.45

BOTTECCHIA PORDOI FX 592 DISK Raam: Karboon monocoque Esiamort: Rock Shox Recon Gold Esimene käiguvahetaja: Shimano SLX Tagumine käiguvahetaja Shimano XT Jooksud: Gipiemme Rocca Laser Hind 2199.95 Püsikliendi hind 2089.95

BOTTECCHIA 470 20” Soovitatav vanus 6–8 aastat Hind 249.95 Püsikliendi hind 237.45

BOTTECCHIA FX 500 – FX 501 Raam: Bent alumiinium 6061 Esiamort: BTC R2 Comp Esimene käiguvahetaja: Shimano TX55 Tagumine käiguvahetaja: Shimano TZ30 Hind 329.95 Püsikliendi hind 313.45

BOTTECCHIA 730 Raam: TRK alumiinium Esihark: BTC teras Tagumine käiguvahetaja: Shimano TX55 Hind 359.95 Püsikliendi hind 341.95

BOTTECCHIA DUELLO RS 200 Raam: Alumiinium 7005 Esihark: Karboon-alumiinium Esimene käiguvahetaja: Campagnolo Xenon Tagumine käiguvahetaja: Campagnolo Xenon Hind 999.95 Püsikliendi hind 949.95

BOTTECCHIA FX 510 Raam: Bent alumiinium 6061 integreeritud Esiamort: Suntour XCT reguleeritav Esimene käiguvahetaja: Shimano TZ Tagumine käiguvahetaja: Shimano Acera Hind 389.95 Püsikliendi hind 370.45

BOTTECCHIA 800 Raam: Alumiinium hydroforming Esihark: Teras integreeritud Esimene käiguvahetaja: Shimano TX Tagumine käiguvahetaja: Shimano Acera Hind 479.95 Püsikliendi hind 455.95

BOTTECCHIA 8AVIO RS 600 Raam: Karboon Toray monocoque Esihark: Karboon-alumiinium Esimene käiguvahetaja: Campagnolo Veloce Tagumine käiguvahetaja: Campagnolo Veloce Jooksud: Fulcrum Racing 7 Hind 2399.95 Püsikliendi hind 2279.95 57


kasulik MÕNUS JA TURVALINE JALGRATTASÕIT ALGAB RATTA OSKUSLIKUST JA ÕIGEAEGSEST HOOLDUSEST, TOONITAB SPORTLANDI RATTAHOOLDUSEKSPERT RAIDO OJA. RTLAND MAGAZINE TEKST RAIDO OJA - FOTOD SPO

SEAME RATTAD SÕIDUKORDA!

Küsi mehaanikult nõu! Erinevate jalgrataste hoolduseks vajalikke osi oskavad kõige paremini soovitada rattamehaanikud, kes teevad oma tööd professionaalsel tasemel iga päev. Seepärast tasub näidata oma kaherattalist võimalusel alati spetsialistile. Jalgratta seisundi kontroll ja kummidesse õhu laskmine on Sportlandis kliendile tasuta. Ise ratast hooldades küsi rattamehaanikult julgelt nõu, et jalgratast valesti parandades ei tehtaks sellele veelgi enam viga.

J

algrattahooaega alustades vaata oma kaherattaline sõber kindlasti kriitilise pilguga üle, sest nii nagu vajab hooldust auto, vajab seda ka jalgratas. Jalgratta õige hooldus tagab ratta korrasoleku ja turvalise sõidu nii endale kui ka kaasliiklejatele.

Spetsiaalsed tööriistad

Kummid ja pidurid Esiteks kontrolli üle väliskummid. Kui lähemal vaatlusel selgub, et väliskummid on pragunenud, EKSPERT SOOVITAB. tuleb need vahetada uute Raido Oja soovitab jalgrattad enne esimesi vastu. See võib tunduda küll kevadisi sõite kindlasti tülikas ettevõtmine, ent on üle vaadata ning tegelikult vägagi säästlik: välisvajadusel kummi ülesandeks on kaitsta palju. Esiteks hakkab liigne rattahooldusekspertide sisekummi. Pragunenud välisõli ketil määrima riideid, hoolde usaldada. kumm on tunduvalt vastuvõtlijalgu ja kõike muud, mis kum liivale ja muule purule, mis ketiga kokku puutub. Teiomakorda on rehvi sisekummi purunemise seks kogub liigne õli enda külge rohkesti üheks levinumaks põhjuseks. Kui välistolmu, liiva ja muud mustust, mis kulutab kumm tundub igati terve ja korras, võib märksa rohkem hammasrattaid ja ka ketti asuda kontrollima pidurite seisundit. ennast. Keegi ei lähe enda ega teiste ohutust Käiguvahetuse kontrollimisilmas pidades sõitma autoga, mille pidurid seks on paras hetk sadulasse on rikkis. Sama kehtib vastutustundliku istuda, veidi sõita ja proovida jalgratturi kohta. Rattapidureid saab kontvahetada kõiki rattal olevaid rollida lihtsalt, vajutades pidurilinki. Kui käike. Kui käikude vahetapidurilink läheb vajutades vastu juhtrauda mine õnnestub ning eelmiehk käepidet, tuleb vanad piduriklotsid sedki nõuanded kuulda võetud, on vahetada uute vastu. jalgratas sõiduks valmis. Ohutuks sõiduks ja liiklemiseks tasub Kett ja käiguvahetus kontrollida ka lisavarustust: tuleks vaadata, Järgmisena vaata üle kett. Kui rattakett et kiivril poleks mõrasid ega teisi vigastusi, on kuiv, tuleb sellele pihustada spetsiaalset samuti kontrollida, kas rattavilkurid ja helõli. Viimast ei soovitata ketile kanda liiga kurid on korras.

Tavakasutuses ratta parandamiseks puuduvad spetsiaalsed tööriistad, mis vahel on siiski väga vajalikud. Kui näiteks õlipidurite süsteemi on sattunud õhk ja pidurid ei tööta enam korralikult, saab seda parandada vaid spetsiaalseid tööriistu kasutades. Samuti ei maksa ise amorti hooldada, kuna selle oskamatu lahtivõtmine võib vigastada erinevaid tihendeid, nii et amort ei pruugi enam kinni pidada vajalikku rõhku või õli. Kui käigud ei saa töökorda lihtreguleerimisel, läheb samuti vaja spetsiaalseid tööriistu, aga ka teadmisi. Sama kehtib mitmete teiste rattaprobleemide korral.

ks “Ohutuks sõidlluid a tasub kontro st.” ka lisavarustu

58

Rattamehaanikute seas on levinud ütlus: “Kui rattaparandus ja -hooldus oleks lihtne, siis poleks ka rattamehaanikuid.” Sportlandi rattamehaanikud soovivad sulle turvalist ja päikeserohket rattasõitu!


tegijad

I KÕRVAL D R O P S B A D IN KRIISA H O M L ETAV A V IM R N U S L L IK A G N E D U KORVP AEGSEKS T U L E D N E . ÜHEL T S A U IM Ä K I S P A KA HARID L A UNATA OM U S IB V O O R P O ED. E T VALM S U ID R A H A K I- KUI AJAL NII SPORD TOD HEILI MÄGI KJANOV - FO TEKST GETTER LU

VALMO KRIISA SPORDIPERE

T

TÜ Kalevis mängiv Valmo Kriisa on hõivatud inimene, kellega kokkusaamine on kunst omaette – treeningud, võistlused ja pere nõuavad suure osa tema igapäevaelust. Koju Tartusse jõuab Valmo töö tõttu peamiselt nädalavahetuseti, kuid siiski ei ole ta oma peres ainus, kes nii tugevasti treenib.

Poeg ja tütar sporditeel “Tütar Sindra treenib minust vaata et rohkemgi! Teda peame natuke isegi tagasi hoidma, et ta endale liiga ei teeks ja organismi üle ei koormaks. Ta tegeleb iluuisutamisega ja käib kaks korda päevas Tartu Lõunakeskuse liuväljal trennis, lisaks erinevad võistlused siin- ja sealpool piiri,” räägib Kriisa uhkusega oma 14aastasest tütrest. Soomlanna Sanna Remese käe all treeniv Sindra on iluuisutamisega tegelenud juba üheksa aastat. “Sindra eesmärke ja pühendumist vaadates võib arvata, et temast tuleb küll elukutseline ja professionaalne sportlane, 60

poisi kohta on veel vara öelda,” selgitab Valmo Kriisa. Kümneaastane Kerr treenib Aivo Erkmaa ja Gert Prantsi juures Erkmaa korvpallikoolis. Poiss on korvpalliga juba nii sina peal, et mängib mitut vanusegruppi korraga ning treenib rohkem kui enamik temavanuseid. Siiski ei julge Valmo poja tuleviku kohta kindlaid veksleid välja käia. “Nii mitmed andekad noored on vahepeal kuhugi ära kadunud ja muude asjadega tegelema hakanud. Kerr on veel nii noor, vaatame, mis tulevik toob!”

muusikakooli viiulit mängima. Oma laste valikutesse ei taha ta nii tugevalt sekkuda. “Asja peab tegema kirega. Sa võid ju kellegi tungival soovil midagi teha, aga kui sa ise ei tunne selle vastu suurt kirge, siis ei tule sealt ka häid tulemusi,” leiab Eesti üks parimaid korvpallureid. Sestap ei ole ta poega korvpalli juurde suunanud, Kerr tuli ise! “Alguses mängis poiss küll jalgpalli, kuid siis tõmbas süda rohkem korvpalli poole. Eks ta käis vahel mu mängudel kaasas ja ju hakkas meeldima,” on Kriisa tagasihoidlik.

Kogu perel spordipisik

Vaba aja tegemised

Spordipisik on Kriisade peres kõigil sees. Valmo abikaasa Kersti on võimlemistreener ning tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” võimlejate liigijuht. Alguses proovis võimlemist ka tütar Sindra, kuid see ei tundunud talle õige. “Me ei näinud seal suurt potentsiaali ja proovisime uisutamist, mis hakkas talle kohe väga meeldima!” kiidab Kriisa tütart ning kooli, kelle mõistev ja vastutulelik suhtumine laseb Sindral nii tihedalt treenida. Valmot suunati lapsepõlves pigem

Perega koos väga palju sporti ei tehta, sest selleks ei jätku aega. “Meil on üsna raske kõik neljakesi kokku saada, sest ühel on trenn, teisel võistlus, ja nii me muudkui oleme liikvel. Vahel käime küll koos uisutamas, aga erilised tervisesportlased me pole – sporti on meie eludes nii palju, et vabal päeval metsa jooksma minna tihti ei taha,” selgitab Valmo pere elurütmi. Siiski võtab kogu pere aktiivselt osa mitmesugustest spordiüritustest. “Kui lastel on koolis jooksuvõistlused, siis nad ikka


SPORTLIK PERE. Valmo Kriisat teavad kõik Eesti korvpallifännid. Koos võimlemistreenerist kaasa Kerstiga kasvatavad nad iluuisutamisega tegelevat Sindrat ning noorkorvpallur Kerri.

“Kui sa ise kirge ei tunnkea, siis ei tule ” häid tulemusi.

61


tegijad osalevad. Mina olen alati valmis osa võtma igasugustest ekstreemsematest võistlustest. Näiteks suvel käisime öösel rabas orienteerumas,” toob Valmo näite. Hiljuti juhtus tal üle mitme aasta olema mitu vaba päeva järjest ning seepeale haaras Kriisa kohe võimalusest kinni ja läks suusatama. “Ma polnud mitu aastat suusatanud, aga nüüd laenasin sõbralt varustuse ja läksin!”

Sport ja koolid käsikäes

a “Meil on üsnik raske kõ ku neljakesi kok saada...”

Valmo elu on läinud üsna kiirelt ja seetõttu pole ta ikka veel lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda. “Naerangi enda üle, et olen eluaegne tudeng. Siiski loodan, et lähiajal saab kool ära lõpetatud!” räägib mees. Oma lastes proovib ta aga süvendada arusaama, et tippsporti saab teha koolis käimise kõrvalt. “Loomulikult oleks mugavam teha päevast päeva ainult trenni ja eks siis tuleks ka tulemused kiiremini, kuid mina arvan, et haridust on tarvis. Tuleb planeerida aega nii, et saaks teha soovitud asju koostöös ülikooliga!” Kui Valmo laste treeningutesse väga ei sekku, siis toitumise ja kehakaalu teema on nende peres pidevalt päevakorral. “Püüan lastele seletada, et nad jälgiksid, mida suust sisse ajavad, mis ained seal on, mida neil vaja on... Tüdrukul on eriti tähtis toitumise ja kaalu jälgimine, paljud iluuisutajad on pubertee-

62

dieas kiiresti juurde võtnud ning siis on keha- ja jäätunnetus kohe teine. Peab oma keha eest palju hoolt kandma, tuleb olla kindel, et see käest ära ei lähe,” on Valmo resoluutne. Vahel võib aga ikka patustada mõne šokolaadi või kreemikoogiga. Keha tun-

neb ise ära, mida parasjagu vaja. Samamoodi on spordiga. “Meil kõigil on väga tihedad treeningugraafikud ja kui mõni päev on näha, et lapsed tõesti mitte ei viitsi, vaid ei jaksa trenni minna, siis tuleb vaba päev võtta! Keha ei saa päris üle koormata,” jutustab korvpallur ning on õnnelik laste üle, keda haigus kimbutab harva.

Tervisesport au sees Eestlased on tuntud kui laulurahvas. Kas aga ka spordirahvas? “Sport on viimastel aastatel eriti populaarseks muutunud, inimesed saavad aru, et kõik siin ilmas

läheb kallimaks ja oma tervise eest tasub hoolitseda. Erinevatele maratonidele ja võistlustele registreerunute arv on nii mitmeski kohas rekordiline!” räägib mees ja lisab, et Eestis on ausse tõusnud eriti just tervise- ja rahvasport. “Tihti on harrastajal vaata et paremgi varustus kui professionaalil!”

Mis saab edasi? Ka korvpall ei tohiks Valmo arvates välja surra. “Ma ei ole küll palju noorte treeninguid vaatamas käinud, kuid erinevaid liigasid ja võistlusi on nii palju, et välja Eesti korvpall küll ei sure!” kinnitab Kriisa. Noori tuleb muudkui peale ning neid ka eelistatakse. Peagi 37aastaseks saav Valmo on aga jõudnud ikka, kus tippsportlasena pole ees enam väga palju aastaid. “Ma ei taha midagi ära sõnuda – kõik võib tulla,” vihjab mees, et võib tippsportlasekarjääri lõppedes jääda nii spordi juurde kui ka hakata tegelema sootuks millegi muuga. “Eks mulle muidugi treeneriamet meeldiks, kuid ma loodan, et sinna on ikka veel mõned aastad aega. Ega vanus ole ju alati see, mis passis kirjas! Oluline on, kuidas platsil ollakse, kuidas liigutakse, kui hea mängija ollakse,” selgitab Kriisa.


stoori 1995. AASTAL VENEMAA JA KA ÜLITUGEVAID TÜRGI EAKAASLASI LÖÖNUD EESTI NOORTEKOONDISEST JÄI PIKKADEKS AASTATEKS TIPPSPORTI VAID TANEL TEIN. SELLE “KADUNUD PÕLVKONNA” KANGELASED GERD KIILI, FRED RANDVER, JÜRI RATAS JA TANEL TEIN RÄÄGIVAD, MIDA KORVPALL ON NEILE ELLU KAASA ANDNUD.

KÕIK ALGAB T S A N N O K S E E M

JA SCANPIX D ERAKOGU TO FO I KIIL TEKST GERD

K

äed võidujoovastuses Türgimaa taeva poole, pea uhkusest püsti ja hetk hiljem juba käte vahel peidus, kaitseks kõikvõimaliku träni vastu, millega meid loobitakse: nätsud, mündid, välgumihklid… Oleme kohmetud, kuid ei oska ka ära joosta, sest pole ju kunagi varem sellises situatsioonis olnud. Meie mänge olid tavaliselt vaadanud vaid emad-isad ja mõned sõbrad. Nüüd, 3500 tulihingelise türklase ees on see midagi

sama erinevat nagu minna Eestist Hiinasse. Keda me siis ikkagi võitsime? Me võitsime Türgi alla 18aastaste koondist nende enda kodus. Üks asi oli võit, teine asi, kuidas seda tehti. Koondise liider, ainus mängija, kellest hiljem sai tegija ka meesteklassis, Tanel Tein, surus viimastel sekunditel palli ülevalt korvi. See oli keevalistele türklastele nagu maaslamaja mõnitamine. Me lõime võistkonda, keda platsil vedas praegune NBA staar Hidayet Turkoglu. Meie

TÜRKLASTE ALISTAJAD. Ülevalt vasakult: Nr 14 Tanel Tein (endine tippkorvpallur, nüüdne reklaamiagentuuri omanik), Gerd Kiili (Sportland Eesti AS-i juhatuse esimees), Erkko Linnas (AS-i Sandman Grupp logistikadirektor), Robert Raamat (peatreener ja mentor), Priit Paama (teine treener, Tartu poiste treener), Lehar Leita, Martin Pius (OÜ Puittooted omanik), Toomas Tõniste. Esireas vaskakult nr 11 Risto Hallang (AS-i Balti Plaadikaubandus müügijuht), Jüri Ratas (poliitik), Oliver Kaljuvee (The Goldman Sachs Group Inc investeerimispankur), Antti Tammo (AS-i Tammer juhatuse liige), Martin Vahimets (Eesti korvpallikoondise füsioterapeut), Taavi Telgma (AS-i Merko eritööde juht). Neiud pildil on kohalikud giidid.

63


stoori võidukas meeskonnas olid nüüdne riigikogulane Jüri Ratas (182 cm), pikim mees meie seas, Sandmani logistikadirektor Erkko Linnas (198 cm), investeerimispankur Oliver Kaljuvee (190 cm), Jeti jäähalli juhataja Fred Randver (176 cm)… Me võitsime Türgi tulevikumehi, sest meie olime võistkond, nemad aga olid juba siis staarid, individualistid. Me ei võidaks neid ilmselt enam kunagi ja ka tänapäeval ei suudaks ükski Eesti korvpallikoondis 99,9% tõenäosusega Türgit võita, sest mäng on meeletult arenenud ja eestlased ei ole suutnud sellega sammu pidada. Ent see ei kustuta ajaloost fakti, et Fred, Jüri, Erkko ja teised on võitnud Türgi koondist nende enda kodus!

tas “Korvpall õpse eelkõige eduas,i t et pärast kaou .” sünnivad võid d

Jüri Ratas

GERD KIILI,

Sportland Eesti AS-i tegevjuht: Miks ma seda meenutan? Just sellepärast, et pean ka äris kõige olulisemaks meeskonda. Olen veendunud, et meeskonnata ei suudeta edukalt tegutseda ei kasumi ega brändi seisukohalt. Lebrone James ei saanud Clevelandis hakkama NBA meistritiitli võitmisega, sest tal ei olnud kõrval piisavalt head meeskonda. Nüüd Miamis on tema kaaslasteks Dwayne Wade ja Chris Bosh ning meistrisõrmus sirendab heledamalt kui kunagi varem. Miami Heat on ühtäkki turu kuumim bränd, mida inimesed järgivad, kelle mängudele sõidetakse ka võõrsile. Sportland ei ole edukas, kui ostudirektor Marge Kaarma, analüütik Andres Krjukov, O’Neilli brand manager Janno Viilup, Kristiine Sportlandi juhataja Eliko Kahar-Kütt, Sportland Ülemiste juhataja Remi Aare, Sportland Eedeni ja Sportland Zeppelini juhataja Taivo Pallotedder jpt ei ole ühe asja nimel väljas. Kui me kõik koos ei töötaks selle nimel, et Nikest või O’Neillist saaksid Balti regioonis Lebrone ja Dwayne ning Sportlandist Miami Heat. Saate aru küll, millest ma räägin!

Fred Randver on AS-i HK Hall (opereerib Jeti jäähalli ning Tallinna Harju tänava ja Nõmme uisuväljakuid) juhatuse liige, majandusmagister ja Eesti Curlingu Liidu juhatuse liige. Ta tegeleb ka maratonijooksuga (tema kontol on 9 eri linna maratoni) ning mängib enda lõbuks korvpalli Eesti II liigas.

FRED RANDVER: Me olime kohusetundlikud mängijad, keda treenerid sundima ei pidanud, me tahtsime ise trenni teha. Antud koondise tugevuseks olid intelligentsed indiviidid, hästi kokkumänginud tuumik (OSK + Tartu) ja hea meeskonna sisekliima. Koondises eredaid ja väga andekaid tähti ei olnud. Suurima potentsiaaliga noored olid minu arvates Tanel Tein ja Martin Vahimets. Olen väga rahul, et sattusin sellisesse seltskonda. Mõnedest tollastest võistkonnakaaslastest on saanud sõbrad kogu eluks: Jüri Ratas, Gerd Kiili, Martin Pius, Risto Hallang, Taavi Telgma, Oliver Kaljuvee, Tanel Tein, Martin Vahimets. Oma tegevusega on paljud neist tänaseni mulle eeskujuks ja inspiratsiooniks. Mainisin eespool intelligentsi. Koondise treeneri Robert Raamatu puhul oli oluline ka see, et lisaks treeningutele olid tähtsal kohal haridus ja õpingud. Lisaks rivaliteedile palliplatsil oli meie jaoks oluline seegi, kellel on tunnistusel paremad hinded. Mis on kindlasti aidanud paljusid meist meie hilisemas karjääris, mida me siis ei osanud näha. Kokkuvõtteks andiski korvpalliga tegelemine palju rohkem, kui oleks osanud ette arvata: sõbrad, kellele võid alati loota, ja oskuse elus pingutada ning enda eest seista. Et midagi saavutada, tuleb ka vaeva näha ja olla üle teele kerkinud raskustest.

64

JÜRI RATAS,

poliitik, riigikogulane: Igasuguse sihipärase ning eduka tulemuse pandiks on võimas Põhjanael – juht ja õpetaja. Meie meeskonna õpetajaks oli Robert Raamat, kes suutis korvpallimängus kasutada õigel hetkel õiget mängijat. Sellega tõi välja meeskonna kui terviku tugevuse. Liialdamata – meie võistkond oli korvpalliareenil edukas. Aklassis olime kindlalt üle oma eakaaslastest Leedus ja Lätis. Edu aluseks olid meie treeneri ja võistkonna väärtushinnangud elus laiemalt. Toon siinkohal ühe näite. Olin saanud just kätte kooli veeranditunnistuse ning teadsin, et pean selle õhtul võtma kaasa tolleaegse Oktoobri rajooni spordikooli korvpallitrenni. Sest treener oli nõudlik, tema kehtestatud korrale tuli alluda kõigil. Treeneri põhimõte oli, et trenn ja õpingud peavad teineteist täiendama, trenn ei tohi õppimist segada. Vaatasin oma hindeid, tõsi – enamasti olid neljad-viied, kuid käitumine oli rahuldav. Muretsesin kõvasti, sest teadsin: kolmed treenerile ei meeldi. Teadaolevaks karistuseks oli, et vähemalt nädal aega ei tohi trennis käia. Milline mure ja südamevalu! Õnneks ei pidanud ma siiski sel korral treeningutest eemale jääma. Usun, et just sellised lihtsad, kuid väga olulised ja elulised väärtushinnangud on teinud kunagistest korvpalluritest, nagu Gerd Kiili ja Fred Randver, tänases Eestis tublid firmajuhid. Korvpall õpetas eelkõige seda, et pärast kaotusi sünnivad võidud, kaotada tuleb osata ja sealt saab väga palju õppida. See tarkus on ülioluline ka ettevõtluses, kus tagasilöökide kiuste tuleb alati minna edasi. Olen täielikult nõus nii Gerdi kui ka Frediga, et korvpallimeeskond on andnud sõbrad, kes on sinu kõrval alati olemas. Resultatiivne sööt on alati kahepoolne!


TANEL TEIN,

reklaamiagentuuri ImiD juhatuse liige: Korvpall on olnud olulisel kohal peaaegu kogu mu elu, sealhulgas 17 aastat profikorvpallurina. Kõrvaltvaatajale võib sportlase elu näida meelelahutuse või ajaveetmisena, kuid tegelikkuses on see elukutse nagu iga teinegi, oma positiivsete ja negatiivsete külgedega. Selle vahega, et tegemist on raske füüsilise tööga – kaks korda päevas seitse korda nädalas: trenn, võistlused, lennuk-buss-hotell, jälle trenn ja nii päevast päeva, aastast aastasse. Kogu igapäevarutiin aga ununeb, kui korvpallisaal on rahvast tulvil, fännid ja rahvas on “kuues mees” platsil, mäng on pingeline ning lõpuks kõlab võiduvile. Et korvpall on meeskonnamäng, ei sõltu tulemus individuaalselt heast päevast. Nii nagu iga kollektiivi puhul, sõltub ka korvpallimeeskonna tulemus meeskonna liikmetest, nende omavahelisest sobivusest ning kõigi liikmete panusest. Ja kahtlemata sellest, kuidas suudab meeskonna juht, treener välja tuua ja maksimaalselt realiseerida iga liiktahtmise juures ei saa meeskonnatöös toimida põsattudes ei aimanud minagi, et saan sealt hindame oskused ja tugevad küljed meeskonna huvimatu kogemuse meeskonnatööks ja sõbrad kogu himõttel “kergem on ise teha, kui teisel käskida”, des ehk tulemuse saavutamiseks. eluks. sest meeskond ju selleks luuaksegi, et ühe inimeVõrreldes individuaalsete spordialadega võiAlles aastaid hiljem, olles töötanud erinevates se võimetest või oskustest tulemuse saavutamimaldab meeskonnaala teineteist toetada, motiveekollektiivides, oleme koos sõprade Gerdi, Jüri, Oliseks ei piisa. rida, ühiselt rõõmustada ja kurvastada. Võit on miveri ja Frediga leidnud, et see noortemeeskond on Niisiis võib korvpalli võrrelda väikese läbilõikenu jaoks seda väärtuslikum, mida rohkem meeskuidagi eriti eredalt meelde jäänud ja teistest erisga elust – juba varajases eas treeningule sattudes konnaliikmeid sellesse panustab ja mida suurema tehakse mängureeglid mängijale selgeks, ilma et tunud. Ja endalegi teadmata oleme oma elualadel arvu kaaslastega seda jagada saab. Teisest küljest ta arugi saaks, et tegelikult kehtivad need samapidanud väärtuslikuks koos omandatud kogemuei saa mööda vaadata meeskonnatöö varjuküljest moodi kogu edaspidises (töö)elus. si ja teadmisi meeskonnatööst ja juhtimisest, mis kui keegiNBA omaHPH rolli eiMarch täida või ei Tartu Korvpallikooli peamiselt 16/03/2011 toona tundusid üksnes Sportland– Estonia 11 maksimaalselt Ad NORDIC_Sportland Estonia NBA HPH kasvandikuna March 11 Ad NORDIC 16:30 Page 1 põneva pallimänguna pinguta, mõjutab see kogu kooslust. Ka parima Tallinna poistest koosnevasse Eesti koondisesse meeldivas seltskonnas.


korvpall

LEEDU S K O E P B U T S I VALM VAS

ÜHA KIIRENE B A G IN H U D E E L U G KO LÕPUS E V U S – IS M T Ü IR L L A KORVP A AJALOOS D R O K T IS E T E S K A T A VÕÕRUST PIX KK - FOTOD SCAN TEKST VALLOT PU I. R II N R EM-FINAALTU

E

simest korda toimus korvpalli EM Leedus 1939. aastal. Turniiri võitnud Leedu kõrval mängis tookord südilt ka Eesti koondis, saades kõigi aegade parima, 5. koha. Muuhulgas kaotati Leedule 14 : 33, seevastu Soome alistati koguni 91 : 1! EM-i resultatiivseimaks meheks tõusis Heino Veskila, kelle parima mängu saak oli 32 ning keskmine näitaja 16,6 punkti mängus. 66


D-alagrupis võtavad mõõtu Bulgaaria, Gruusia, Venemaa, Ukraina, Belgia ja Sloveenia. Turniirisüsteemi järgi pääseb kahte vahegruppi iga alagrupi neli paremat meeskonda, sealt edasi “knock-out” staadiumisse saab omakorda neli paremat.

Alagrupid neljas hallis A-alagrupi mängud peetakse Panevėžyses, 2008. aasta oktoobris valminud Cido Arenal. Tegemist on multifunktsionaalse spordiväljakuga, kus muuhulgas on Baltimaade ainus 250meetrine rada trekijalgratturitele. Korvpalli mahub sinna vaatama 5600 huvilist. B-alagrupi kohtumised toimuvad 5700 pealtvaatajat mahutaval Šiauliai Arenal, mis valmis 2007. aasta juulis. C-alagrupi mängud viiakse läbi tuliuuel Alytus Arenal, mis avati ametlikult tänavu veebruaris. Pealtvaatajaid mahub sinna 5500. D-alagrupi kohtumised saavad teoks Klaipėda Arenal, mille ehitamine on lõppjärgus. Avamine on planeeritud aprillikuusse ja see spordihall hakkab mahutama 5500 pealtvaatajat.

Vilnius võõrustab vahegruppe

Kes kellega madistab? Tänavune EM-finaalturniir peetakse esimest korda 24 meeskonna osavõtul. Neist 22 on pääsmed juba lunastanud, kahe vakantse koha pärast heitlevad 9.–24. augustil lisavalikturniiril Soome, Ungari ja Portugal. EM toimub kuues Leedu linnas 31. augustist 18. septembrini. A-alagruppi loositi peoperemees Leedu, Poola, Suurbritannia, Türgi, tiitlikaitsja Hispaania ja meeskond, kes saab lisavalikturniiril 2. koha. B-alagruppi kuuluvad Itaalia, Iisrael, Prantsusmaa, Läti, Saksamaa ja Serbia. C-alagrupis mängivad Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Horvaatia, Montenegro, Kreeka ning lisavalikturniiri võitja.

Vahegruppide mängudeks kolivad kõik edasipääsenud meeskonnad Vilniusesse, kus mängud peetakse 2004. aasta oktoobris valminud Siemens Arenal. Korvpalli mahub sinna jälgima 11 000 inimest ja see on Vilniuse Lietuvos Rytase koduhalliks eriti tähtsate mängude puhul, nagu mängud igipõlise rivaali Kaunase Žalgirise vastu. Selles megahallis on mängitud ka jäähokit ning loomulikult toimuvad seal välis- ja kodumaiste muusikute kontserdid ja muud suuremad meelelahutusüritused.

LEEDU KORVPALLI EBAJUMALAID

NAGU SOOJAD SAIAD. Leedus toimuva EMfinaalturniiri piletite hinnaskaala algas 20 eurost mõnede alagrupimängude puhul ja ulatus enam kui 1000 eurot maksnud abonementpääsmeteni. Kogu turniir müüdi välja kuue tunniga.

ARVYDAS SABONIS 15aastaselt pääses ta NSV Liidu juunioride koondisse, Žalgirise eest hakkas mängima 16aastaselt. 1988. aasta Sŏuli olümpial võitis Sabonis koos Tiit Sokuga kulla. NBA draftis valiti 221 cm pikkune Sabonis Atlanta Hawksi poolt juba 1985. aastal. Valik tühistati, sest Leedu hiid polnud siis veel 21aastane. Aasta hiljem omandas tema mängijaõigused Portland Trail Blazers. Ometi jõudis Sabonis NBA publiku ette alles 31aastaselt, enne seda tegi ta aastatel 1989–1992 vägitükke Valladolidis ja 1992–1995 Madridi Realis. Juba esimesel Portland Trail Blazersi hooajal valiti Sabonis liiga uustulnukate All Stars tiimi. Portlandis mängis ta aastatel 1995–2001 ning hooajal 2002/2003. Oma karjääri lõpetas Sabonis 2005. aastal koduses Žalgirises. Korvpalli kuulsuste halli valitud ning kuuel korral Euroopa parimaks mängijaks pärjatud Sabonis on nüüd Žalgirise president.

Finaal Žalgirise kodus Alates veerandfinaalidest peetakse kõik kohtumised veelgi uhkemas ja moodsamas hallis, Kaunase Žalgiris Arenal, mida praegu veel ehitatakse. Ehitis peaks valmima tänavu maiks ja mahutama umbes 14 500 kossuhullu. Korvpallirütmis hingaval Leedul on niisiis jälle üks Meka juures. Žalgiris Arena ehitamine läheb maksma ligi 50 miljonit eurot! EM-il finaali jõudnud meeskonnad kindlustavad endale koha 2012. aasta Londoni olümpiaturniiril.

VALDEMARAS CHOMIČIUS Kaunase Žalgirise kapten klubi kuldajal, 1980. aastate keskel, mil tuldi kolmel aastal järjest NSV Liidu meistriks. Ka paljud tema muud saavutused on seotud lagunenud suurriigiga: 1982. aastal tuli Chomičius NSV Liidu koondisega maailma- ning 1979. ja 1985. aastal Euroopa meistriks. Karjääri loojangul aitas Chomičius vaba Leedu koondisel võita 1992. aastal olümpiapronksi ja 1995. aasta EM-il hõbeda. Praegu on ta Leedu koondise abitreener. JÄTKUB JÄRGMISL LEHEKÜLJEL»

67


LEEDU KORVPALLI EBAJUMALAID

korvpall

68

RIMAS KURTINAITIS ARTURAS KARNIŠOVAS Vilniuse Statybas karjääri alustanud Karnišovas mängis 1990. aastate alguses USA-s Seton Halli ülikooli eest. Näitas end ka mitmes NBA klubis, ent pidi siiski Euroopasse naasma. Mängis Cholet’s, Barcelonas, Pireuse Olympiakoses ja Bolognas, võites kolm Hispaania ja ühe Itaalia meistrikulla. Nn pronksiajal ehk 1992. ja 1996. aasta olümpiamängudel kuulus Karnišovas Leedu koondisse. Samuti 1995. aasta hõbedasel EM-il. Praegu on Karnišovas siiski seotud NBA-ga, olles Houston Rocketsi rahvusvaheline skaut.

ŠARŪNAS JASIKEVICIUS Juba teismelisena siirdus ta USA-sse, kus lõpetas keskkooli ja mängis korvpalli Marylandi ülikoolis. NBA klubid teda esialgu ei tahtnud, küll aga Euroopa omad. Jasikevicius alustas suurt mängu Lietuvos Rytases, siirdus sealt Ljubljana Olimpijasse ja seejärel Barcelonasse, kus tuli kahel korral Hispaania meistriks ning võitis 2003. aastal Euroliiga. Samal aastal tuli Jasikevicius Leedu koondisega Euroopa meistriks ja valiti turniiri parimaks mängijaks. Pärast seda siirdus ta Tel Avivi Maccabisse, kellega võitis koguni kahel korral Euroliiga. 2005. aastal pakuti talle lõpuks tööd ka NBA-s. Jasikevicius sõlmis Indiana Pacersiga kolmeaastase lepingu koguväärtusega 12 miljonit dollarit. Pacersisse kuulus leedukas poolteist hooaega, siis kaubeldi ta Golden State Warriorsi. Seal mängis ta aga vaid keskmiselt kümmekond minutit mängus ja lõpuks ostis Warriors tema lepingu välja. Jasikevicius naasis Euroopasse ja sõlmis 8,4 miljoni eurose kaheaastase lepingu Ateena Panathinaikosega. Kreeka klubiga tuli ta 2009. aastal Euroliiga tšempioniks, olles seni ainuke korvpallur, kes võitnud Euroliiga kolme erineva klubi särgis. Mullu novembris maandus Jasikevicius veidi ootamatult Lietuvos Rytases, kuid tänavu jaanuaris siirdus Istanbuli Fenerbahce Ülkeri ridadesse.

Veel üks 1988. aasta NSV Liidu koondise olümpiavõitja. Liidu koondises tuli Kurtinaitis ka 1982. aastal maailma- ja 1985. aastal Euroopa meistriks. Taasiseseisvunud Leedu eest mängides aitas ta noppida 1992. ja 1996. aasta olümpiapronksid. Kurtinaitis on viiekordne NSV Liidu meister, 1994. aastal tuli ta Madridi Reali ridades ka Hispaania meistriks. Ta on ainus mitte kunagi NBA-s mänginud korvpallur, kes on osalenud liiga tähtede mängu kolmepunktivisete võistlusel. Mängijakarjääri lõppedes oli Kurtinaitis muuhulgas Leedu spordiminister, kuid keskendus siis treeneritööle. Praegu juhendab ta Riia VEF-i.

ŠARUNAS MARCIULIONIS Üks esimesi NBA-s läbi löönud idaeurooplasi. Kuulunud koos Sabonisega 1988. aasta OM-il kuldsesse NSV Liidu koondisse, siirdus ta 1989 viieks hooajaks Golden State Warriorsi, seejärel Seattle’isse, Sacramentosse ja Denverisse. 1992. ja 1996. aasta OM-il kuulus Marciulionis pronksmedalid võitnud Leedu koondisse. 1995. aastal, Leedu hõbedasel EM-il nimetati ta turniiri parimaks mängijaks. Tänapäeval on Marciulionis Leedu üks edukamaid ärimehi.

ZYDRUNAS ILGAUSKAS Sellel 218 cm pikkusel Leedu koljatil läheb NBA-s juba 15. hooaeg. Praegu esindab ta Miami Heati, ent 14 esimest NBA-aastat veetis Cleveland Cavaliersis. Clevelandi fännidelt hüüdnime “Big Z” teeninud mees oli tiimi põhikeskmängija ja teda hindab kõrgelt superstaar LeBron James, klubikaaslane nii Clevelandis kui ka Miamis. Kõnekas fakt on, et kui Heat tuli sel hooajal esimesele mängule Clevelandi, tervitati Ilgauskast soojalt, LeBroni aga saatsid halvustavad hüüded. Leedu koondise eest polegi Ilgauskas õieti mänginud. 1994. aastal aitas ta koondise järgmise aasta EM-ile. Kaua aega ei tahtnud mees kodumaad esindada. 2008. aastal soovis ta olümpiamängudel Leedu värve kanda, ent klubi tõmbas plaanile kriipsu peale. Side Leeduga on tal siiski tugev, sest koos ameeriklannast abikaasa Jenniferiga adopteeriti 2009. aastal kaks väikest leedu poissi.

ARVYDAS MACIJAUSKAS Profikarjäär algas Klaipėda Neptunases ja Vilniuse Lietuvos Rytases. Vilniuse klubi ühe liidrina tuli Macijauskas kahel korral Leedu meistriks ja siirdus edasi Hispaaniasse, Vitoria Tau Ceramicasse. Siin võitis ta Hispaania karika ja jõudis 2005. aastal Euroliiga finaali, kus aga kaotati Jasikeviciuse juhitud Maccabile. 2003. aasta EM-il oli Macijauskas Leedu koondise resultatiivseim mees, visates keskmiselt 15,3 punkti mängus. Nii jõudis Macijauskas NBA-sse, New Orleans Hornetsisse. Ühe hooaja järel siirdus ta aga Pireuse Olympiakosesse. Kreeklastega sõlmis leedulane aastal 2006 neljaks aastaks 9 miljoni eurose lepingu. Paraku vigastas ta raskelt Achilleuse kõõlust ja pidi esimese hooaja vahele jätma. Järgmisel oli aga kõvas hoos ja aitas Olympiakosel jõuda Euroliiga poolfinaali. Seejärel tahtis Olympiakos Macijauskase lepingu kompensatsioonita lõpetada, sest leedulane vigastas kannakõõlust kahe hooaja vahel. Pärast kaotusega lõppenud kohtulahingut lõpetas Macijauskas profikarjääri.


tegijad GOONSI COOL'ID KUTID. Räpparid Beebilõust ja Tommyboy kannavad meelsasti Goonsi tooteid.

ET FÄNNID OLEKS STIILSED E ORTLAND MAGAZIN TEKST JA FOTOD SP

S

elle tänuväärse ettevõtte tegemistest rääkis Sportland Magazine'ile brändi idee autor ja Goonsi looja Karmo Ruusmaa.

RÄND EESTI OMA T-SÄRGIB GOONS HOOLITSEB D SELLE EEST, ET SIINSE SID OLLA SPORDIFÄNNID SAAK TATUD STIILSED. KUID UNUS AVALT”. POLE KA “INIMESI TÄN

Kes või mis on Goons? Miks just selline nimi ja mida see tähendab? Goon on armutu võitleja spordiareenil ja kaasaelaja väljaspool seda. Ta ei jäta kunagi kasutamata võimalust võidelda ausa ja ebaausa piiril. Käibele tuli see sõna USA-s. Jäähokis olid goon’id need, kes kasutasid kõvasti küünarnukke ja hokikeppi muuks otstarbeks kui litri tagaajamiseks. Kuulsamad goon’id: Rick Mahorn, Charles Oakley, Bill Laimbeer korvpallis; Bill Gadsby, Tie Domi hokis; Jack Lambert Ameerika jalgpallis. Kuidas ja millal Goons sündis ning kes on selle brändi taga? Goons kui brändi idee sündis kevadsuvel 2009, reaalselt hakkasime tegutsema 2010. aasta alguses. Enne seda töötasin kolm aastat Berliinis Saksa rõivabrändi K1X jaoks kollektsioone disainides. 70

Kes on Goonsi peamised kliendid? Kas ennekõike paadunud spordifriigid või lihtsalt trenditeadlikumad noored inimesed? Loodame, et mõlemad sihtgrupid on meid leidnud!

Kui oluline on tänapäevases T-särgiäris idee? Idee mängib tänapäeva särgiäris meie meelest väga olulist rolli. Kuna see turg on nii suur ja iga päev tuleb juurde mitu uut brändi, siis on vajalik, et oleks tugev idee,


mille ümber ehitada visuaal. Lihtalt mingi pealuu või muster oleks ju jama. Millised on Goonsi eelised konkurentide ees? Eeliseks on käsitisi joonistatud ainulaadsed kujundused, kus iga erinev pilt räägib oma story’t ja alati on pildile ära peidetud elemente, mida särgi omanik märkab alles mõne aja pärast. Eeliseks võib veel lugeda seda, et kui enamik kasutab teemasid ja elemente järjest ja järjest, siis meie iga uus särk või kollektsioon proovib erineda eelmisest, mitte korrata samu teemasid. Selleks peabki brändil olema tugev üldidee, mida saab erinevate maailmadega siduda, mitte jääda ühele teemale – korvpallile või hiphopi viiele elemendile – peatuma.

Kui palju maksab näiteks 50 Goonsi disainiga eritellimusel fännisärki? See kõik on suhteline ning oleneb kujundusest ja värvidest. 20–25 eurot särgi peale tuleks kindlasti arvestada. Kui suur osa Goonsi toodetes on fänniriietel ja -atribuutikal ja kui suures valikus pakute kaupa nii-öelda inimesele tänavalt? Hetkel on see peaaegu võrdne! Kuid tundub, et fanwear’i osakond kasvab sel

ine “Eestis tootm u, h a r le e e m b a n n a ästi et asjad on h tehtud.”

Miks on Goonsi temaatika just spordiga seotud? Kuna see väljend tuleb spordimaailmast ja meie endi taust on samuti olnud alati seotud spordiga. Teie käe alt on tulnud mitme Eesti kossutiimi, aga ka krossimeeste ning vormelipiloot Sten Pentuse fännisärgid, mütsid ja muu atribuutika. Millised neist toodetest on teie endi lemmikud? Rakvere “Kollane Pull” ja BC Kalevi vintage-talvemüts.

Kui oluline on spordi juures stiilne fänniatribuutika ja mida see spordivõistlustele juurde annab? See on spordi lahutamatu osa, nagu mäng või võistlus ise. See on võimalus toetada omasid. USA-s on käibel fraas bragging rights. See tähendab õigust suud pruukida vastaste peal, ilma et sellele halvasti vaadatakse. Ja kui veel “omad” võidavad, siis seda rohkem on õigust!

aastal jõudsalt, sest neil on päris mitmed suured projektid käsil. Aga nendest on veel vara rääkida, tuleb suve jooksul lihtsalt Sportlandi poodidest läbi astuda.

tuleb vaid pakkuda originaalseid ja värskeid lahendusi ja ajada oma asja. Kui riideäri oleks sport, siis millise alaga see enim sarnaneks? Maratoniga. Sest riideäris on sarnaselt maratoniga väga tähtis jätkusuutlikkus ja oskus mitte kohe tühjaks joosta. Miks olete valinud oma toodete propageerijaiks just Martin Müürsepa ja räppar Tommyboy? Nemad olid meie esimese kollektsiooni reklaaminäod. Martin on Eesti üks eredamaid spordimehi, nii heas kui halvas. Eriti tuleb neid värve juurde, kui lugeda tema mõne aja eest ilmunud raamatut. Kui kõrged on Goonsi eesmärgid? Eesmärke saab olla kaks! Goons fanwear’i osakond töötab selle nimel, et disainida tõelistele suurklubidele, nagu ManU, Barca jne, fännisärke. Ja oma regular stuff ’iga võiks jõuda niikaugele, et meie tooteid kantakse nii siinkui sealpool ookeani.

Trükite oma T-särgid Eestis. Kas mujal ei oleks seda teha odavam, eriti veel äsjase majanduskriisi tingimustes? Kogused, mida hetkel toodame, on mõistlik teha Eestis, kuna siin saame kogu tootmisprotsessil juures olla, alates disainist ja lõpetades pakendamisega. See annab meelerahu, et asjad on hästi tehtud. Kui lihtne on huvilistel teid ja teie tooteid leida? Liigume selles suunas, et meid leida oleks järjest lihtsam. Seni oleme olnud leitavad läbi meie veebipoe ja sotsiaalvõrgustiku, aga alates aprillist on meie tooteid võimalik leida Sportlandi poodidest üle Eesti.

Millisel Eesti sportlasel või sporditiimil on kõige stiilsemad fännid? Väga raske on vastata, sest kõik nad peavad ennast parimateks või stiilsemateks. Aga kõik, kes on meiega koostööd teinud, on kindlasti esikolmikus.

Kui laia valikut te ostjale pakute ja kui mahukad on teie kollektsioonid? Regular stuff koosneb praegu kuni viiest erinevast tootest, 14–18 särgist ja viiestkuuest värvitoonist.

Kui tekib mõne sporditiimi, näiteks hobi-jalgpallimeeskonna fänniklubi, siis kas saate neile inimestele abiks olla? Kindlasti saame!

Kui raske või lihtne on Eesti turul välismaiste rõivatootjatega konkureerida? Ei ole midagi rasket,

TUGISAMMAS. Martin Müürsepp oli üks esimesi Goonsi reklaaminägusid.

71


innovatsioon KORVPALL – ADIZERO ROSE 1.5. Derrick Rose’ilt nime saanud, suurepäraste omadustega ning vaid 365,7 grammi kaaluv jalats on Adidase tootevalikus hetkel kergeim korvpallijalats.

TENNIS – ADIZERO FEATHER. Kerge ja kiire platsijalats, mis on loodud, arvestades selliste sportlaste nagu Jo-Wilfried Tsonga, Fernando Verdasco ja Ana Ivanovic vajadusi.

KERGETE JALGADE SALADUS

TEKST ALISE PIZIKA - FOTOD ADIDAS

ADIZERO ON ADIDASE UUSIM JALATSIKOLLEKTSIOON, MIS VÕIMALDAB SAAVUTADA 2011. AASTAL VEELGI SUUREMAID KIIRUSI JA HIILGAVAMAID TULEMUSI.

E

hkki adiZero jalatseid võib nimetada sulgkergeks, ei ole kvaliteedis tehtud vähimatki hinnaalandust. Jalgpalliäss Lionel Messi ütleb: “AdiZerod tunduvad mu jalas kui teine nahk, nad on lihtsalt nii kerged. See laseb mul oma vastaseid varasemast kergemini üle kavaldada.” Ka Chicago Bullsi täht Derrick Rose kinnitab, et just adiZero jalatsid annavad talle tema igapäevaste vastaste, maailma parimate sportlaste ees täiendava eelise kiiruses. JOOKS – ADIZERO F50 RUNNER. Oma väikese kaaluga – vaid 240 grammi – eriti kiire jooksujalats. AdiZero F50 Runner ühendab endas kõiki Adidase jooksmisega seotud võtmetehnoloogiaid.

74

AdiZero tootesarja jalatsite kontseptsiooni arendati algul Adidase Football F50 jalatsite kaudu, ent nüüdseks on sündinud imekerged jalatsid jalgpalli ja korvpalli kõrval näiteks ka tennise, ragbi ning Ameerika jalgpalli jaoks. “Mida kauem olen platsil, seda kergemad peavad olema mu jalatsid, et ma ei väsiks, ning adiZero Feather on ideaalne lahendus,” lausub tennise Davise karika võitja Fernando Verdasco. Seitsmevõistleja Jessica Ennis seevastu vajab kiirust ja teravust kõigil oma aladel tõkkejooksust kaugushüppe ja 800 meetri jooksuni. Just adiZero erinevad jalatsid aitavad tal tulemusi aina parandada. Nüüd on Adidase adiZero sari ka Eestis ning adiZero tooteid saab osta Ülemiste ja Lõunakeskuse Sportlandist ning Sportland Footballi kauplusest. Vaata lisa: www.adidas.com.

“AdiZerod tunduvad mu jalas kui teine nahk!” JALGPALL – F50 ADIZERO PRIME. Kõigi aegade kergeim Adidase jalgpallijalats. Kaaludes ainult 150 grammi, on Prime 15 grammi võrra kergem kui tema eelkäija F50 adiZero.

Lionel Messi


eesti vutt JALGPALLI MEISTRILIIGA ALANUD HOOAEG PAKUB SENISEST TASAVÄGISEMAID HEITLUSI, KINNITAB EESTI JALGPALLI LIIDU TURUNDUSJUHT SIIM JUKS.

MEISTRILIIGA KUTSUB!

T MATI HIIS/ÕHTULEHT, ARNO SAAR/ÕHTULEH TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD SCANPIX,

Mille poolest on Meistriliiga hooaeg aastal 2011 publikule atraktiivsem kui 2010? Eesti liigaga liitusid mitmed uued välismängijad ja naasnud on ka mõned Eesti koondislased: Alo Bärengrub ja Kristen Viikmäe. Kui meistritiitlit kaitsev Flora on suutnud tugeva koosseisu säilitada, siis Levadia on läbimas noorenduskuuri ning platsil on uusi tulevikulootusi. Kaardipakk on üsna hästi segatud ja mängud muutumas üha tasavägisemaks, mis kahtlemata peaks olema publikule meeltmööda. Kes on seni kõige südima mulje jätnud? Silma on hakanud Paide Linnameeskonna tugev meeskonnavaim ja võitlustahe. Näiteks 1. voorus suutis Paide viimastel mänguminutitel tulla välja 0 : 2 kaotusseisust ja Tammekaga viigistada, 2. voorus jäeti Levadia tavapäraste võidupunktideta. 76

Missugustel klubidel oli eelmisel hooajal enim kodupublikut ja kelle fännid on kõige häälekamad? Keskmisest suurearvulisem publik külastab Levadia, Nõmme Kalju, FC Flora ja Sillamäe Kalevi kodumänge. Häälekad fänniüksused on olemas pea igal Meistriliiga klubil ning oma klubile käiakse kaasa elamas ka välismängudel.

eurot. Usun, et spordisõprade Siim Juks jaoks on need hinnad taskukohased. Näiteks Inglise kõrgliigas maksab pääse mängule keskmiselt 30–40 naela ning ka Skandinaavia liigades on pääsmed paarikümne euro kandis.

Milline on Eesti Meistriliiga absoluutne publikurekord? Rekord pärineb eelmisest aastast, kui 25. juulil Kadrioru staadionil toimunud Levadia ja Flora vahelist Meistriliiga kohtumist jälgis 3250 silmapaari. Mäng toimus heategevusürituse “Lastele tervis – ei narkootikumidele” egiidi all.

Milliseid soodustusi Meistriliiga klubid publikule pakuvad? Mitmed klubid tagavad prii sissepääsu oma noormängijatele, sest Meistriliiga tasemel jalgpallikohtumise jälgimine võimaldab jalgpallis palju juurde õppida. Sõltuvalt klubist võimaldatakse soodustusi ka pensionäridele, mitmed klubid pakuvad soodsaid hooajakaarte.

Kui palju maksavad Meistriliiga mängude piletid? Piletite hinnad jäävad vahemikku 1–5

Kuidas on lugu publikuga näiteks Soome Veikkausliigas? Enim publikut koguvad Soomes Turku


TPS ja HJK. Nende puhul ületab keskmine publikunumber 3000 piiri. Milliseid auhindu sel aastal Meistriliiga piletiostjate vahel välja loositakse? Võita võib väga vingeid auhindu: uhiuuest maasturist Dacia Duster kuni väga eksklusiivsete jalgpalliga seotud välisreisideni. Igal Meistriliiga mängul on võimalik täita kupong, mille saab piletikassast. Kõigi täitnute vahel loosime hooaja jooksul välja kolm reisi kahele: juunis reisi koos Eesti koondisega Lõuna-Ameerikasse, septembris reisi Sloveeniasse ning novembris reisi Liechtensteini. Eesti Jalgpalli Liidu pidulikul hooaja lõpetamisel loosime aga koostöös ABC Motorsiga välja ühe õnneliku, kes juba järgmisel hooajal võib käia Meistriliiga mänge vaatamas uue Dacia maasturiga. Täpsemate loosireeglitega on võimalik tutvuda EJL-i kodulehel aadressil http://www.jalgpall.ee/ loosikampaania.php. Milline on meie liiga mängutase võrreldes näiteks viie või kümne aasta taguse ajaga? Eks leidub neidki, kelle hinnangul oli staadionitel muru viis või kümme aastat tagasi rohelisem kui praegu. Võttes aga arvesse, kui kõvasti on paranenud Eesti noortejalgpalli kvaliteet ja tulemused, on alust arvata, et Meistriliiga mängutase on aastatega järjest enam tõusnud. Kust saavad huvilised kõige paremini infot tulevaste mängude kohta? Käesolevaks hooajaks sõlmis Eesti Jalgpalli Liit koostöölepingu TV 6-ga, mille tulemusena on igast laupäeval toimuvast voorust üks mäng TV 6 otse eetris. Ühtlasi on Meistriliiga eelreklaamid eetris nii TV 6-s ja TV 3-s kui ka venekeelsetes kanalites 3+ ja RTR Planeta, lisaks raadiojaamades Star FM ja Power Hit Radio. Traditsiooniliselt ilmub eelinfo Meistriliiga mängude kohta Postimehes ning alati on värske ja korrektne info saadaval EJL-i kodulehel www.jalgpall.ee.

INDREK ZELINSKI: “TASE ON ÜHTLASEM!” EESTI JALGPALLI LIIDU KOMMERTSOSAKONNA PROJEKTIJUHT INDREK ZELINSKI NAUDIB EESTI MEISTRILIIGAS NII MÄNGIJATE- KUI KA TREENERITEVAHELISI DUELLE. Mis teeb Eesti Meistriliiga 2011. aasta hooaja põnevaks? Tase on senisest ühtlasem ja tugevam. Meistriliiga pakub mitmeid põnevaid vastasseise: Flora-Levadia, Nõmme-Levadia, Flora-Nõmme, Narva-Sillamäe, TartuViljandi, Paide-Viljandi… Kes keda? Lisaks mitmed treenereid puudutavad küsimused: Kas Martin Reim ja Flora suudavad tiitlit kaitsta? Mida suudab Igor Prins Nõmme Kalju eesotsas? Millises hoos on Marko Kristal ja Tartu? Kuidas on Meistriliiga publik aastatega muutunud? Inimesed, kes käivad staadionil, on tänapäeval jalgpalli suhtes märksa rohkem haritud ja teadlikumad ning oskavad v��ljakul toimuvat asjatundlikumalt hinnata. On tekkinud ka erinevad fänniklubid ja -rühmitused. Kui mina omal ajal Eesti meistrivõistlustel mängimist alustasin, siis selliseid rühmitusi ei olnud. Mis on publikuhuvi kasvuks kõige olulisem? Inimesed tulevad staadionile sellepärast, et nad tahavad toetada klubi, millega nad end seostavad. Kõige olulisem on jalgpalliklubi n-ö baas, et klubi on ühes linnas, linnaosas, alevis või külas olnud 25, 30, 40 aastat. Nii tekib järjepidevus ja nii hakkabki kohalik kogukond käima selle klubi mängudele kaasa elamas ja klubi toetamas. Olen kindel, et kui Maardu Levadia oleks jäänudki Maardu Levadiaks, mis mängiks Maardu staadionil, oleks kindlasti suur osa Maardu elanikkonnast igal nädalavahetusel staadionil klubile kaasa elamas. Näiteks Nõmme Kalju ja Lasnamäe Ajax on end selgelt positsioneerinud ning seostanud kindla piirkonnaga. Kohe on selge – mõlemad on selle kogukonna, oma linnaosa klubid. Tallinna Flora ja Tallinna Levadia identiteet seevastu on natuke hajutatud.

“Meistriliiga mängutase ogna aastate järjest enam tõusnud.”

Milliste klubide poolehoidjatel on sel aastal kõige mugavam mänge vaadata? Usutavasti saab suurimat tingimuste paranemist sel hooajal tunda Tartu vutipublik, kui valmib Tamme staadioni tribüünihoone.

Massiline “oma klubi tunde” kujunemine võib võtta aastakümneid. Mida klubid selle kiirendamiseks teha saaksid? Klubid peavad tegema järjepidevat tööd oma sihtgrupiga, kutsuma mängudele staadioni lähedal elavaid inimesi. Paljusid asju saaks teha minimaalsete vahenditega või lausa rahaliste kuludeta. Kõige lihtsam on käia ümbruskonna koolides, mõni minut lastega rääkida, kutsuda neid laupäeval mängule, anda tasuta pileteid ja paluda ka emad-isad kaasa võtta. Ütle mõni lihtne nipp, mida klubide fännid saaksid teha fännikultuuri arendamiseks. Näiteks võiks võtta kümmekond inimest punti, laulda videosse oma fännilaulud ja need foorumitesse üles panna, et ka teised ja tulevased fännid neid laule teaksid. 77


hooaeg

Robin Adidase jalgpallisärk 50.95 Adidase jalgpallišortsid 31.90 Adidase butsad 49.95 Adidase jalgpallipõlvikud 8.45 Adidase jalgpall 22.95

Risto Adidase jalgpallisärk 15.95 Adidase jalgpallipüksid 15.91 Adidase jalgpallisokid 8.45 Adidase butsad 133.95 Adidase jalgpall 31.95

Gerd Nike meeste jalgpallisärk 44.95 Nike jalgpallipüksid 37.95 Nike jalgpallisokid 12.95 Nike butsad 114.95 Nike jalgpall 25.50 78


Robin Nike jalgpallisärk 34.95 Nike jalgpallišortsid 29.95 Nike jalgpallisokid 12.95 Nike butsad 49.94 Nike jalgpall 25.50

Risto Adidase T-särk 25.95 Adidase kilejope 73.95 Adidase püksid 57.95 Adidase butsad 229.95 Adidase jalgpall 22.95

HAKKAME VÄRAVAID LÖÖMA!

AUS STUUDIO) LLAS (KLIFF JA KL FOTOD AIVO KA

Robin Adidase jalgpallikomplekt 73.95 Adidase jalgpall 22.95 Adidase butsad 47.95

Risto Adidase jalgpallijakk 76.95 Adidase jalgpallipüksid 50.95 Adidase tossud 73.95 79


tipud PÖÖRASED RAHASUMMAD ON ALATI OLNUD PROFISPORDI OSA. MILLISED ON JALGPALLIAJALOO KÜMME KALLEIMAT OSTU?

10

VUTIAJALOO

KALLIMAT MEEST TEKST VALLOT PUKK -

FOTOD SCANPIX

1. CRISTIANO RONALDO 94,5 miljonit eurot

Üleminek Manchester Unitedist Madridi Reali (2009) Juba teismelisena liitus Cristiano Ronaldo Portugali suurklubi Lissaboni Sportinguga ja tema enneolematu anne jäi peagi silma Manchester Unitedi kuulsale peatreenerile Alex Fergusonile. Nii sattuski 18aastane megatalent 14,5 miljoni euro eest 2003. aastal ManU-sse. Suur läbilöök saabus hooajal 2006/2007, kui ManU tuli Inglismaa meistriks ja Ronaldo jõudis 20 värava piirini. Juba 2007. aasta märtsis tegi Madridi Real 80 miljoni eurose pakkumise, aga ManU lükkas selle tagasi. Järgmisel hooajal aitas Cristiano Ronaldo ManU Meistrite liiga võiduni ja aasta hiljem finaali, kus kaotati Barcelonale. Ning peagi saabus hetk, mil finaalis kahvatult esinenud Ronaldo eest tehtud pakkumist enam tagasi ei lükatud. Esimesel Reali-hooajal lõi Ronaldo kahasse Gonzalo Higuainiga 52 väravat. Nii palju polnud Reali ajaloos suutnud lüüa ükski ründepaar. Vutiässa teine eesnimi Ronaldo on pandud USA endise presidendi Ronald Reagani auks, sest Cristiano aednikust isa oli selle riigimehe näitlejaande suur austaja.

80


3. KAKÁ

65 miljonit eurot Üleminek AC Milanist Madridi Reali (2009)

2. ZLATAN IBRAHIMOVIĆ 66,8 miljonit eurot

Üleminek Milano Interist Barcelonasse (2009)

Mõneti üllatuslikult on tegemist ainsa brasiillasega selles auväärses nimekirjas. AC Milan ostis Kaká ehk Ricardo Izecson dos Santos Leite 8,5 miljoni euro eest 2003. aastal, aasta varem tuli see ründav poolkaitsja maailmameistriks. Kohe oma esimesel Itaalia-hooajal sai Kaká Milaniga riigi meistriks. Meistrite liiga võiduni jõuti hooajal 2006/2007. Selle järel sadas Kakále kõiksugu tiitleid, sealhulgas FIFA aasta parima jalgpalluri aunimetus. Eraelus tubli kristlane Kaká on õnnelikus abielus oma lapsepõlvekallima Caroline Celicoga.

Malmös bosnialase ja horvaadi pojana sündinud Zlatan Ibrahimović suutis koolipingis vastu pidada üheksa klassi, siis pühendus ta jalgpallile. Ehkki Ibrahimovićil oli õigus mängida nii Bosnia kui ka Horvaatia eest, valis ta sünnimaa Rootsi koondise. Profikarjääri alustas ta Malmös, kust siirdus juba 19aastasena Amsterdami Ajaxisse. Hollandis hiilgas Ibrahimović kolm hooaega, siis lõi Torino Juventus letti 16 miljonit eurot ja noormees pakkis kohvrid. Hooajal 2005/2006 kohtunike mõjutamise tõttu Itaalias lahvatanud jalgpalliskandaali tulemusel tagandati Juventus B-sarja. Ibrahimović ei soovinud sellisel tasemel mängida ning ta müüdi 24,8 miljoni euro eest Milano Interile. Seal jõudis kätte tema kuldaeg, mis tipnes suvel 2009 üleminekuga Barcelonasse. Ent Ibrahimovići suhe peatreener Pep Guardiolaga vajus peagi sohu. Nii siirdus pallur laenulepinguga AC Milani ja Itaalia klubil on õigus tänavuse hooaja lõppedes mees “vaid” 24 miljoni euro eest endale osta. Oma kauaaegse elukaaslase Helena Segeriga on Ibrahimovićil kaks poega.

4. FERNANDO TORRES 58,8 miljonit eurot Üleminek Liverpoolist Chelseasse (2011) Madridi Atlético kasvandik on suurima raha eest ostetud-müüdud Hispaania jalgpallur. Seda teenitult – juba oma esimesel hooajal lõi Fernando Torres Liverpooli särgis üle 20 värava. Lisaks jõudis Torres klubi ajaloos kõige kiiremini 50 tabamuseni. Saatuse tahtel pidas ta esimese mängu Chelsea särgis just Liverpooli vastu. Hispaania koondisse jõudis Torres 2003. aastal. Senine tähetund koondise mängudes on olnud 2008. aasta EM-i finaal, kus ta lõi ainsa värava 1 : 0 võidumängus Saksamaa vastu. Torres on õnnelikus abielus ja kahe lapse isa. Võiks arvata, et sellise mehe pulm oli pöörane pillerkaar, aga ei – laulatus toimus ühes Madridi eeslinna kirikus vaid kahe tunnistaja juuresolekul.

5. ZINÉDINE ZIDANE 53,8 miljonit eurot

Üleminek Juventusest Madridi Reali (2001) Zidane oli selle Prantsuse jalgpallikoondise juhtiv jõud, kes võitis 1998. aastal maailmameistritiitli ja tuli kaks aastat hiljem Euroopa meistriks. Prantsusmaa eest mängis Zidane 108 kohtumist ja lõi 31 väravat. Real jäi Alžeeria päritolu keskväljamootori viimaseks meeskonnaks, mängimise lõpetas ta 2006. aasta MM-i järel. Zidane on siiani jalgpalliga tihedalt seotud, olles üks Reali spordidirektoritest ja president Perezi lähemaid abimehi.

81


tipud 6. LUIS FIGO 43,5 miljonit eurot Üleminek Barcelonast Madridi Reali (2000) Luis Figo on üks väheseid jalgpallureid, kes on mänginud mõlema Hispaania tippklubi ja igipõlise rivaali ridades. Figo siirdumine Reali oli klubi presidendi Florentino Perezi teene, portugallasele järgnesid Zinédine Zidane, Ronaldo ja David Beckham. Real tuli Hispaania meistriks 2001. ja 2003. aastal ning võitis Meistrite liiga hooajal 2001/2002. 2000. aastal valiti Figo Euroopa ja aasta hiljem maailma parimaks jalgpalluriks. Oma karjääri viimastel aastatel 2005–2009 mängis Figo Milano Interis. Itaaliasse siirdus ta ilma igasuguse üleminekusummata, sest tema leping Realiga lihtsalt lõppes. Figo on Portugali jalgpalli ikoon. 127 maavõistlusmängu pidanud palluri täht lõi särama 1991. aastal, kui ta kuulus kuni 20aastaste MM-i võitnud Portugali koondisse. Samal aastal tegi ta ka A-koondise debüüdi.

7. HERNÁN CRESPO

41,8 miljonit eurot Üleminek Parmast Rooma Laziosse (2000) Lazio poolt Crespo eest lauale laotud summa oli tol ajal maailma suurim, kuid juba kaks hooaega hiljem müüdi mees Milano Interisse ja seejärel Chelseasse. Inglismaal jõudis Crespo tulla riigi meistriks, kuid taandus José Mourinho peatreeneriks tulekuga peaaegu pingipoisiks. Nii laenati ta esmalt AC Milani ja siis taas Interisse. Hooajal 2009/2010 mängis Hernán Crespo Genoa värvides ning on tänavusest hooajast taas Parmas. Argentina koondist on Crespo esindanud kolmel MM-finaalturniiril: 1998., 2002. ja 2006. aastal. Tema auhinnakogus on ka 1996. aasta Atlanta suveolümpiamängude hõbemedal.

10. GIANLUIGI BUFFON 38,3 miljonit eurot

Üleminek Parmast Torino Juventusesse (2001)

8. ANDY CARROLL

41,1 miljonit eurot Üleminek Newcastle Unitedist Liverpooli (2011) Liverpooli klubi astus andekat 22aastast meest värvates julge sammu, sest Andy Carroll on “hiilanud” ka vägivaldse ja distsiplineerimatu käitumisega. Newcastle’i trennis kakles ta tiimikaaslase Charles N’Zogbiaga. Samuti lasi Carroll rusikad käiku Steven Taylori vastu, nii et tollel murdus lõualuu. Mullu oktoobris aga pani kohus Carrolli kasvatuslikel eesmärkidel elama Newcastle’i kapteni Kevin Nolani juurde, kuna mees olevat rünnanud oma endist elukaaslast ja lapse ema. Fännidele sellised asjad ei meeldinud. Nolani maja juures seisnud Carrolli auto pandi põlema, samuti soditi Nolani garaažiuks täis solvavaid märkusi. Mõne sõnaga ka Carrolli sportlikest saavutustest. Newcastle’is mängitud viie hooaja jooksul lõi ta 31 väravat. Pole paha!

82

9. DAVID VILLA

40,2 miljonit eurot

Üleminek Valenciast Barcelonasse (2010) David Villa sündis Astuuria provintsis kaevuri peres. Profikarjääri alustas ta Gijóni Sportingus. Oviedo Real oli lükanud mehe tagasi, leides, et Villa on liiga lühike (175 cm) ja temas pole superstaari ainest. Gijónist siirdus Villa Zaragozasse ning sealt 2005. aastal Valenciasse, kust Hispaania vutihiid Barcelona napsas ta viis aastat hiljem endale. Hispaania koondise debüüdini jõudis Villa alles 2005. aastal, kuid on olnud kibe tegija kolmel viimasel suurturniiril. Eriti mullusel, Hispaania võiduga lõppenud MM-il. Villa lõi seal viis väravat, jagades nõnda esikohta Thomas Mülleri, Wesley Sneijderi ja Diego Forlaniga.

Itaalia koondise debüüdi tegi sportlikust perest (tema ema oli kettaheitja ja isa tõstja) pärit 191 cm pikkune Buffon juba 19aastaselt 1997. aastal. 2006. aastal tuli ta maailmameistriks, lastes oma selja taha vaid kaks palli. Buffon on kaheksal korral valitud Itaalia liiga parimaks väravavahiks, 2003. aastal nimetati ta Meistrite liiga parimaks mängijaks. Lisaks valis jalgpallilegend Pelé Buffoni kõigi aegade 125 parima jalgpalluri sekka. Gianluigi Buffon on kihlatud tšehhitari, endise Playboy kaanemodelli Alena Šeredovága, nende peres kasvab kaks poega.


Tere tulemast A.Le Coq Arenale! Ela mõnusalt mängule kaasa! Suurenda oma mängupäeva elamusi A. Le Coq Arenal suurepärase toidu ja veiniga, naudi emotsionaalset ja positiivset atmosfääri ning sõlmi uusi tutvusi! Ela Eesti koondisele mõnusalt kaasa!

VIP-TEENINDUS EESTI KOONDISE MÄNGUL Triobet Business Clubi pääsmega saad nautida järgmiseid eeliseid: Parimad istekohad küljetribüüni keskmises sektoris Tasuta joogid (veinid, õlu, karastus- ja kuumad joogid) kogu ürituse vältel Soe buffet õhtusöök (külmad eelroad, soojad põhiroad, magustoidu valik) Võimalus jälgida mängu ka TV-ekraanidelt Meeldiv õhkkond ja võimalus luua uusi kontakte Kiire sissepääs staadionile Tasuta mängukavad ja koosseisud enne mängu Riietus: mugav, aga viisakas (smart casual)

Tule naudi Eesti koondise mängu EJL Triobet Business Clubis!

EESTI-BASKIMAA 25. mail 2011 kell 21:45

TrioBet Business Clubi pääsmed mängule on €95. Hind kehtib ühele inimesele ja sisaldab käibemaksu.

Tellimuse soovi korral ja info saamiseks palun külastage http://www.jalgpall.ee/ejlbusinessclub.php, kirjutage meile kommerts@jalgpall.ee või helistage +372 627 9958


tõusev täht

T A N I B A P T I MING

! E L O I E ANPIX AZINE JA SC RTLAND MAG O SP D TO FO US MÜIL TEKST MARG

OTUS O L U K I V E L U LLI PORDI T A S R O O T T U U A A I L T E S E E NAVUST Ä T B I H I S K A PÄÄSU L E T OTT TÄN S U L T S I ISTRIVÕ E M A M L I DA. A N A O M K S T L E S U WRC KUNINGLIKK

84


O

tt Tänak on tegude-, mitte jutumees, kes seadis endale kõrged eesmärgid juba lapsepõlves. Suunavalik oli lihtne, sest Tänakute kodus Saaremaal oli rallisõit igapäevane teema. Kui poisi karjääri aluspõhi laoti mitmekordsest Eesti rallimeistrist isa Ivar Tänaku nõul ja jõul, siis viimased kolm aastat on Ott olnud meie seni edukaima piloodi Markko Märtini hoolealune. Isa pani su kaheaastaselt esimest korda kardirooli. Mäletad seda sõitu? Olen neid jutte kuulnud, kuid ise ma ei mäleta, mis sel hetkel toimus. Karte oli mul lapsepõlves päris palju ja oma lõbuks sai nendega ikka sõidetud. Tehnilised võimalused ametivalikuks olid seega kodus olemas. Tulid 16aastaselt Eestis hõbedale. Enne seda olid võtnud 2. ja 1. koha noorte meistrivõistlustel. Mis oli magusam, kas saavutused noorteklassis või esimene meestemedal? Ütleme nii, et iga medal tuli omal ajal ja oli sel hetkel väga magus. Milline senine kordaminek on sulle kõige rohkem rõõmu valmistanud? Eelmisel aastal sai omas klassis võidetud kaks MM-etappi – Inglismaal ja Soomes. Ma arvan, et iga Eesti rallisõitja unistus on võita Soomes soomlasi, sest Soome on ralli sünnimaa. Sealt on tulnud ajaloos kõige rohkem tippsõitjaid ja neid nende oma kodus võita on päris tore.

kellega olen koos töötanud, ja kaardilugeja Kuldar Sikk annavad kõik eeldused midagi head saavutada. Usun, et saan mingi tulemuse tehtud küll. Tihti arvatakse, et ralli algab reedel esimese kiiruskatsega. Kuidas üks MM-etapp tegelikult välja näeb ja kust algab sinu töö? Töö algab tegelikult teisipäeva hommikul. Kõik kiiruskatsed tuleb kaks korda läbi sõita, rada kirja panna, üle kontrollida. Kui võistlus kestab kolm päeva, siis see kõik tuleb enne läbi teha kahe päevaga. Neljapäeval on testikatse, ralli avamine ja pressiüritused. Päevad on pikad ja kui selle kõige ajal 6–7 tundi järjest magada saad, on väga hea. Selline nädal on organismile päris kurnav.

veidi valel ajal. Igal võistlusel tuleb pingutada maksimaalselt, finišilipuni. Kas sellist asja saab treenida, et mõte rooli taga uitama ei läheks? Eks elu ise õpetab. Aga kui võit näib olevat juba kindel ning millegi nimel pingutada ei ole ja samas on pikk tee veel minna, siis on päris keeruline maksimaalselt pingutada ja keskendumist säilitada.

“Iga Eesti s u t is n u ja it õ is ll a r mes on võita Soola soom si.”

Kas tuleb ette, et pärast eeltööd oled võistluse jaoks juba väsinud? Selleks teeme vastupidavustrenni, et organism vastu peaks. Tuleb jälgida ka seda, kui palju sa pead vett jooma, midagi näksima jne, et organismis oleks olemas kõik võimalikult värskena püsimiseks vajalik. Eelmisel aastal oli sul MM-il keskendumisega probleeme. Kas oled neist üle saanud? Nii oli kahel esimesel rallil, hooaja teine pool läks päris hästi ja kõik sujus. See oli uus kogemus ja pingelangused tekkisid

Milliseks hindad oma võimalust juba 2012. aastal tõusta SWRC klassist WRC-seltskonda? See oleneb suuresti sellest hooajast. Tulemusi ennustada ei saa. Oleks see midagi üleloomulikku? Arvan, et ei oleks. On vaja, et kogu meeskond töötab ühes suunas ja et minul endal rajal kõik õnnestub. Olid 14, kui tekkis sinu fänniklubi. Mis tunne oli olla nii noorena kellegi jaoks iidol? Sel hetkel oli mul lihtsalt kodukandis Saaremaal palju häid sõpru ja toetajaid.

Kuidas soomlased seda üle elavad, kui eestlane neile tuule alla teeb? Eks nad tahavad järgmine kord kõvasti tagasi teha. Sul on taskus viieaastane leping Fordi tehasemeeskonna M-Spordiga. Mida see sulle tähendab? See on hea võimalus end täna ja tulevikus tõestada. Nüüd tuleb teha selle nimel kõvasti tööd, et sellest võimalusest ka võimalikult palju tolku oleks. Kuidas sa end sel hooajal MM-konkurentsis tunned? Mingit pabinat ei ole. Meeskond, 85


tõusev täht OTT TÄNAK Sünd: 15.10.1987 Saaremaal Pikkus: 184 cm Kaal: 73 kg Koolid: Kärla Põhikool Kuressaare Ametikool Elukoht: Tallinn

Nii tekkis väike punt inimesi, kes hakkasid rallidel kaasas käima ja mulle kaasa elama. Fänniklubi on nüüd päris suureks läinud. Kui palju sul praegu fänne on? Ma isegi ei kujuta ette. Ilmselt sadades.

Kui tihti sa saad lubada endale pidusid ja seltskondlikult “vaba” lõõgastumist? Oma elu ja vaba aega mul väga palju ei ole. Hea, kui vahel saab kodus magamas käia.

“Suur muskel rallis väga palju juurde ei anna.”

Kas sinu fännide hüüdlause “rallime mönuga!” ei vii mõtteid Saaremaa viinale? “Vötame mönuga” lugu on nii, et igaüks saab oma rikutuse astmelt mõelda seda, mida ta mõelda tahab. Kindlasti ei ole see hüüdlause mõeldud Saaremaa viina reklaamiks, aga kuna fänniklubi asi algas Saaremaalt, siis selliseks see lause lihtsalt kujunes. Kas rallisportlane peab jälgima väga ranget režiimi? Mingil määral kindlasti. Piltlikult öeldes igal nädalavahetusel pidutsemas ei käida. Rallisõitjal peavad kõik refleksid säilima ja maksimaalselt hästi toimima. 86

Millised on sinu treeningud väljaspool ralliautot? Suur muskel rallis väga palju juurde ei anna, aga vastupidavus loeb, ja seda tuleb kõvasti arendada. Hommikuti enne tööd (Ott Tänak osaleb Tallinna firmas MM Motorsport võidusõiduautode ehitamises ja ettevalmistamises – toim) üritan jõusaalis käia ja kui on rohkem aega, siis rattaga sõita. Teen selliseid lihtsamaid asju.

Kas kehakaal on oluline? Mida kergem, seda parem. Kas sa rallisimulaatoreid või arvutimänge kasutad? Kui ma noorem olin, siis kasutasin näiteks Richard Burns Rallyt. Viimased kolm aastat ei ole selleks enam aega olnud. Mis tunne on ralliautoga suurel kiirusel teelt välja lennata? Tulemus läheb kaotsi, muud erilist selles ei ole. Ralli on ennekõike sport. Kas tunned vahel sõidu ajal hirmu või ei karda sa absoluutselt? Üldiselt on see asi sõitjatele maksimaalselt ohutuks tehtud ja oleme üsna hästi turvatud. Mingit stressi sellepärast küll ei ole. Kõige suurem kaotus ongi see, kui tulemus kaotsi läheb. Kui sa mõtled kogu aeg sellele, mis juhtuda võib, siis ei tule kindlasti mingit tulemust. Pealegi juhtuvad


kõik asjad nii kiiresti, et ega äparduse korral midagi mõelda nagunii ei jõua. Kuidas on rallisõitjad kindlustatud ja mille poolest erineb rallisõitja kindlustuspoliis tavainimese omast? Spordikindlustus on samamoodi olemas nagu kõik teised kindlustused. Kuna riskitase on tavainimese omast kõvasti suurem, siis on kindlustamine ka mõnevõrra kallim. Minul on vastav kindlustuspoliis olemas. Ei kurda. Vanemad muretsevad? Ema süda? Eks ema on ikka ema. Küllap nad ikka muretsevad, aga mulle nad seda ei näita. Ma usun, et neil on hea meel, et ma tegelen millegi mõistlikuga ja millegi nimel. Kui palju sa isalt nõu ja õpetust oled saanud? Alguses kindlasti oli tema nõuannetest kõvasti abi. Tänaseks olen olnud kolm aastat Markko Märtini hoole all ja suurem osa õpetusest tuleb sealt. Kui oluline on olnud Märtini roll sinu karjääris? Päris oluline. Suurem osa väärtuslikumat kogemust ja õpetust on temalt tulnud ja tema käsi on väga kõvasti mängus, et ma olen täna siin, kus ma olen. Sõitmisega

ale “Mida kauge, m sa jõuad sedeae raskemaks sb.” töö lähe

pean loomulikult ise hakkama saama, aga kõik ülejäänu ja ümbritsev on olnud Markko töö.

Kas Märtin on karm õpetaja? Päris nii need asjad ei ole nagu emakeeletunnis, et kui saad kahe, siis antakse joonlauaga vastu näppe. Kõik lihtsalt pingutavad parima tulemuse nimel. Kas sinu saavutused on tulnud kergelt või neetult raske tööga? Kergelt ei tule tänapäeval midagi. Vaeva tuleb palju näha ja mida kaugemale sa jõuad, seda raskemaks see töö läheb. Uskusid sa jõudmist MM-karussellile juba siis, kui hakkasid tulema esimesed head tulemused noorteklassis? Sel hetkel oli see vaid unistus, aga eks need eesmärgid ole lapsest saati seatud. Ma ei ole kunagi mõelnud seda teha lihtsalt hobi pärast. Ajakiri Autosport järjestas 2010. aasta parimad rallisõitjad ning sa said selles rivis väärika kaheksanda koha, edestades kõiki SWRC võidusõitjaid. Kas sellised edetabelid näitavad asjade tegelikku seisu? Üldiselt on see ajakirjanike arvamus,

kuidas kellelegi miski on paistnud. Mulle see väga palju ei tähenda. Minul on ikka omad eesmärgid, mida ma tahan saavutada. Selge on, et tänane tase mind veel ei rahulda, ja eks me näe, kuhu ma välja jõuan. Pead sa reaalseks, et tuled kunagi maailmameistriks? Olen selles sarjas alles alguses ja väga palju on veel teha. Aga midagi võimatut ei ole. Mis tulemustega sa sel hooajal rahule jääksid? Kindlasti tuleks jõuda poodiumile. Rohkem kui ühel korral. Oled sa selleks valmis? Üldiselt küll. Mingit põdemist ei ole. Läheme igast sõidust võtma maksimumi. Kui kõik sujub, on kõik võimalik. Kui palju näeb sind sel aastal Eesti publik? Suvel üritame tulla Lõuna-Eesti rallile ja Saaremaa ralli on ka üsna oluline. 87


hooaeg

HÄÄLED SISSE!

LLAS FOTOD AIVO KA

TLAND STUUDIO), SPOR (KLIFF JA KLAUS

MM Motorspordi tooteid on võimalik soetada Fifaast. Täpsem info www.fifaa.ee

88

MM Motorsport team riietus MMi pusa MMi püksid MMi särk MMi sall Vansi ketsid


treening

MYFITNESSI JA KALEV SPA TREENER PEETER KARASK ANNAB NÕU, KUIDAS SAADA KEHA SUVEKS RANNAVORMI.

A G U U K E KAH I M R O V A RANN PIX JA ERAKOGU SK - FOTOD SCAN TEKST PEETER KARA

M

ida “rannavorm” õieti tähendab? Eks ikka seda, et jälgid oma keha väljanägemist ning ajad selle suveks tippvormi. Kerge öelda, raske teostada? Sugugi mitte! Järgmise teejuhi abil on võimalik end suveks paari kuuga valmis seada.

Olgem realistlikud Kehatüübid on enamasti pärilikud ja geene muuta ei saa, nii et me kõik sünnime siia ilma geneetiliselt kindlaks määratud kehakujuga. Kuid üldjuhul ei määra geenid kedagi elama inetu kehaga kuni surmani, sest sobivate võimlemisharjutuste, jõusaalitreeningute ja dieediga saab oma ainulaadse keha täielikult ümber vormida. Peamine on seada endale realistlikud eesmärgid. Unusta raamatutes, ajakirjades ja televiisoris nähtud ideaalsed kehatüübid ning otsusta, mis on konkreetselt sinu puhul saavutatav. Treening on kindel viis kehakaalu vähendamiseks ja kehakuju muutmiseks, kuid sellele lisaks tuleb pidada dieeti. Tervislik, kalorivaene dieet tuleb ühendada rasvupõletavate 90

aeroobikaharjutuste ning toonust tõstvate või vastupidavusharjutustega.

Toitumisnõuandeid Toitumist saad tervislikuks muuta vaid juhul, kui tead täpselt, mida sööd. Söö mitu korda päevas täisväärtuslikku toitu: juur- ja puuvilju, teravilja ja lahjasid valguallikaid. Söö 5–6 korda päevas – see hoiab ainevahetuse töös ja aitab kehal tõhusamalt rasva põletada. Jäta kõrvale kiired süsivesikud, nagu maiustused, suhkur, limonaad, saiatooted, makaronid. Liiga suur hulk kiireid süsiveHÜVA NÕU. sikuid ladestub Treener Peeter rasvana. LoodusliKarask.

kud komplekssüsivesikud – köögiviljad, täisteraleib, pruun riis, neljaviljapuder jms – seda reaktsiooni ei tekita, seepärast on ka vähem tõenäoline, et keha need rasvana talletab. Kõige kergem on kiireid ja komplekssüsivesikuid eristada nii: lihtsüsivesikud on värvuselt hele toit, mis annab kiiresti tekkiva, kuid ka kiiresti kaduva täiskõhutunde; komplekssüsivesikud on värvuselt tume toit, mis annab täiskõhutunde pikaks ajaks. Enne trenni söö komplekssüsivesikuid ja pärast trenni lihtsüsivesikuid. Serveeri kindlad portsjonid. Jälgi, et sööksid igal toidukorral õige koguse valke, süsivesikuid ning leht-, juur- ja puuvilju. See on tähtis, kuna organism ei omasta mõnda toitainet, kui seda süüa liiga palju. Keskmine eestlane sööb rahvuslike traditsioonide tõttu üsna rasvarikast toitu, kus domineerivad loomsed rasvad. Ideaalis peaksid aga ülekaalus olema taimsed rasvad. Hommiku- ja lõunasöök võib olla süsivesikute- ja kaloriterikas, nagu kaerahel-


bed, leib ja tatar. Seevastu õhtusöök peaks olema suurema kiudainesisaldusega ja kalorivaesem: roheline salat, juurvili jne. Joo päevas vähemalt 10 klaasi vett. See kiirendab rasvast vabanemist. Vesi on eluliselt vajalik neerude tööks ning aitab viia organismist välja jääkaineid. Kui organism saab vajalikust vähem vett, hakkab keha seda tagavaraks koguma. Tagajärjeks on paistes jalad ja käed. Juba 1% veekaotust organismis vähendab tunduvalt töövõimet. Samuti on vesi oluline kui kõhutäitja ja vahend, millega dieeti pidav keha “ära petta”, sest organism mõõdab täiskõhutunnet kahel viisil: selle kaudu, kui palju on süües kasvanud vere suhkrusisaldus, ning selle järgi, kui suureks on toidust paisunud magu. Väldi mahlu ja alkohoolseid jooke, aga ka alkoholivaba õlut. Need rüüped on suure kalorsusega ning sisaldavad hulgaliselt lihtsuhkruid, mis aeglustavad ainevahetust ja kaalukaotust.

Edukas kaalulangus nõuab pidevat toitumisharjumuste muutmist ja tulemuste hoidmist. Ohutu ja mõistlik on eesmärk võtta nädalas maha 0,5–1 kg.

Liigu rohkem! Iganädalaste harjutuste või füüsilise koormuse suurendamine aitab kaloreid põletada – isegi jõulised kodused tööd,

“Harjutuste regulaarsus kouni tähtsam intensiivsus.” nagu kevadine suurpuhastus ning akende pesemine, lähevad arvesse! Välja minnes vali alati võimalikult intensiivset liikumist nõudev marsruut. Kasuta lifti asemel treppi ja isegi eskalaa-

toril tõustes kõnni üha edasi. Autosõidu asemel läbi lühikesi vahemaid jalgsi või jalgrattaga, pargi oma auto kaugemale kui sihtkohta jõudmiseks vajalik või tule bussi pealt üks peatus varem maha. Tee lõunatunni ajal joogaharjutusi, käi võimalusel ujumas või spordiklubides pooletunnistes ekspresstundides (bodypump, kõhulihaste eri jne).

Sobiv treeninguprogramm Kui sa pole varem treeninud, alusta sellega järk-järgult, kuid püüa teha vähemalt kolm-neli korda nädalas (optimaalseks rasvade põletamiseks neli-viis korda) 30–45 minutit aeroobikaharjutusi (mitmesugused tantsu- ja aeroobikatunnid) ning 15 minutit lihaste treenimise harjutusi (jõusaalis). Sobivad ka bodypump’i tunnid. Harjutuste regulaarsus on tähtsam kui intensiivsus ning alati tuleb alustada soojendusega ja lõpetada lõdvestusega. Tehes võimlemisele lisaks kardiovaskulaar91


treening set treeningut, kahekordistad keha võimet rasvu põletada.

Treenija meelespea Lihaste kiireks trimmimiseks ja tugevdamiseks on kõige paremad hantlid ehk vabad koormused. Lisaks hantlitele soovitan teha harjutusi treeningkummiga. Keha vormimise seisukohalt on need kõige tõhusamad võimlemisvahendid, mis eales välja mõeldud. Võimlemiskummiga saab läbi töötada peaaegu kõik lihasgrupid: käe-, rinna-, selja-, õla-, reie- ja kõhulihased.

Soovituslik nädiskava I etapp: “Põhja ladumine” (kaks esimest nädalat) Soojendus 5–10 minutit. Aeroobikaharjutused – trepitreening, mida saad teha ka lihtsalt oma kodus energiliselt mööda trepiastmeid käies. Kui sul pole sobivat treppi, siis otsi see näiteks kohalikust pargist, et teha 30 minutit veresoonkonna treeningut. Aeroobne treening – tantsutund vähemalt 45–60 minutit. Lihasetreeningud jõusaalis hantlite ja/ või võimlemiskummiga vähemalt 20 minutit. Venitus 5–10 minutit. II etapp: “Püramiidjas võistlusrada” (kolm järgmist nädalat) Soojendus 5–10 minutit. Aeroobikaharjutused. See võistlusrada koosneb kuuest “tegevuspunktist”, pakkudes erisuguseid pulssi kõrgel hoidvaid har-

või võimlemiskummiga vähemalt 30 minutit. Venitus 5–10 minutit. III etapp: “Polümeetria” ehk intervalltreening (kolm järgmist nädalat) Soojendus 5–10 minutit. Aeroobikaharjutused. Polümeetriaharjutused on intensiivsed liigutused, mis soodustavad kalorite põletamist. Tegele nendega pargis või staadionil, kus on küllalt liikumisruumi. Sörgi rahulikus tempos maha terve pargi- või staadionipikkus ja proovi tagasiteel teha tempokalt järgmisi harjutusi: äratõukehüpped, väljaastesamm, hüpped väljaasteasendis ja põlvetõstejooks. Teisisõnu: 1–2 minutit tempokat harjutust ning seejärel 3–5 minutit rahulikku sörkjooksu. Kokku 30–45 minutit. Aeroobne treening jooksulindil, rattal või step-ellipsil vähemalt 30–45 minutit. Lihasetreeningud jõusaalis hantlite ja/või võimlemiskummiga 30 minutit. Venitus 5–10 minutit.

Eneseusk on tähtsaim Kui tead täpselt, mida ja mis eesmärgil teed, aitab see edu saavutamisele kaasa ja tugevdab otsusekindlust. Nii jõuad iga päevaga kaunima kehakuju saavutamisele veidi lähemale. Kiida end, see aitab eneseusku turgutada. Näiteks kinnita endale: “Suudan oma kehakuju muuta. Tunnen, kuidas see muutub. Kõik, mida unistuste keha saavutamiseks vajan, on minus olemas. Ootan iga järgmist treeningupäeva, et näha, kuidas mu figuur muutub.” Mida positiivsemalt sa endast mõtled, seda rohkem positiivseid otsuseid teed. Pea meeles, et enamik rannas viibijatest muretseb pigem enda kui sinu väljanägemise pärast. Seega – rannavorm pole kõige tähtsam. Tähtis on see, et sa oled oma kehaga rahul.

tele “Lisaks hantli soovitan teha harjutuas.”i treeningkummig jutusi. Soorita iga tegevust 45–60 sekundit ja suundu järgmisesse tegevuspunkti. Tegevuspunktideks võiksid olla hüppenööriga hüppamine, küljelt küljele hüppamine, kohapeal hüplemine, äratõukehüpped, astumispingile astumine ja astumispingile hüppamine. Niisuguse aeroobikaraja neljakordne läbimine võtab 30–45 minutit. Aeroobne treening jooksulindil, rattal või step-ellipsil vähemalt 30 minutit. Lihasetreeningud jõusaalis hantlite ja/ 92


võrkpall

EDIT24 RAHVALIIGA GAZINE - FOTOD CR TEKST SPORTLAND MA

RAHVALIIGA OOTAB SIND!

VÕRKPALLI CREDIT24 RAHVALIIGA ÜHENDAB 183 VÕISTKONDA LIGIKAUDU 2000 MÄNGIJAGA. KUID KA SINA JA SU SÕBRAD MAHUTE SIIA VEEL LAHEDASTI ÄRA!

V

õrkpalli Rahvaliiga asutati 2002. aasta sügisel pakkumaks harrastusvõrkpalluritele võistlusväljundit. Nüüd ühendab liiga umbes 2000 mängijat, kellest tervelt kolmandik on naised. Vanuse alam- ja ülempiir puuduvad ning ka mängijate oskustele pole seatud eritingimusi, kinnitab Credit24 Rahvaliiga projektijuht Markko Arro.

väga korralikud tiimid, kes Eesti mõistes tippvõistkondadele jäävad alla peamiselt füüsilise taseme poolest, mitte mänguoskustelt. B-tugevusgrupi tagumises otsas on aga ka tõelisi harrastajate punte, kellel on tükk tegemist, et pall kolme puutega üle võrgu ajada. Niisiis – tase on täiesti seinast seina!

Millistele inimestele Rahvaliiga ennekõike sobib? Inimestele, kes e i o l e varajasest noorusest saadik võrkpallitrennis käinud. Inimestele, kes on Eesti tipptasemel mängimise lõpetanud. Noortevõistkondadele, kes ihkavad võistluskogemust ja võimalust end vanemate vastu proovile panna.

Kas liiga sobib mõnusaks klubiliseks tegevuseks näiteks sõpruskondadele või töökollektiividele? Kindlasti! Enamik võistkondadest ongi just nimelt sõpruskonnad, aga ka firmasid on päris palju.

Mida see inimestele annab? Emotsioone. Võimaluse end teiste harrastajatega võrrelda. Võimaluse saada aimu tundest, mis on nii-öelda pärissportlastel, kui teisel pool võrku on “vaenlased” ja punktiseis 23 : 23. Võimaluse tegeleda liikumisharrastusega ja parandada seeläbi oma võimalusi elada tervelt kõrge eani. Milliste oskustega inimene võib liigas mängimisele mõelda? Kui sa pole mitte kunagi võrkpalli mänginud, siis võiksid umbes aasta mingi seltskonnaga 1–2 korda nädalas palli toksida. Seejärel võib juba proovima tulla. Kui kõrge on liiga mänguline tase? A-tugevusgrupi ülemises otsas on ikka

algab septembris. Aga juba suvel on mõistlik tegeleda võistlussaali otsimise, võistkonna eelarve, varustuse ja muu seesugusega. Millal on viimane aeg võistkonda ja mängijaid registreerida ning kus saavad seda teha näiteks Võru või Jõhvi inimesed? Reeglina lõpeb registreerimine 15. oktoobril. Registreeruda saab interneti kaudu, Eesti Võrkpalli Liidul on spetsiaal ne registreerimiskeskkond registration.volley.ee. Kui kulukas on liigas osalemine ja kas võistkonnad peavad kandma ühtseid vorme? Sel hooajal oli osalustasu 100 krooni iga mängija kohta. Kedagi me ühtse vormi puudumise pärast liigast minema ei aja. Ühtne vorm on pigem selline tiimivärk, ühtekuuluvustunde ja hea enesetunde küsimus.

“Tase on täiesti seinast seina!”

Kui keeruline on võistkonna asutamine? See on lihtne, tarvis on vaid kolme komponenti. Esiteks peab olema 6–10 asjast huvitatud inimest. Teiseks peab olema koht, kus trenni teha ja mängida. Kolmandaks peab olema eestvedaja, kes paneb võistkonna liikmete nimed kirja, registreerib tiimi, lepib vastastega kokku mänguajad ja leiab mängudele kohtuniku. Millal peaksid tegutsema hakkama need, kes tahaksid hooajal 2011/2012 ka ise liigas kaasa lüüa? Võistkondade registreerimine liigasse

Milline on liiga turniirisüsteem? Liiga toimub kahes tugevusgrupis (A ja B), kusjuures võistkonnad ise otsustavad, kummas nad mängida soovivad. Esimene etapp toimub olenevalt võistkondade arvust kas oma maakonna sees või paari lähima maakonnaga koos. Teine etapp on finaalturniir, kuhu pääsevad A-tugevusgrupist neli ja B-tugevusgrupist kaheksa parimat mees- ja naiskonda. Finaalturniir on ühepäevane. 93


kasulik KEHAKAALU TREENINGU TÕHUSTAMISEKS JA VAHEND ALANDAMISEKS ON IDEAALSEIM ABIL SAAD MÕNE VIBRATSIOONITREENING, MILLE GU OMA KEHA KO A ID N EE TR LT SE IV TI EK EF A G MINUTI LIHASGRUPPE! M TEKST JA FOTOD VIAGY

G IN N E E R IT N O IO S VIBRAT I M R O V E S S E S L A A E VIIB ID UURI LISA! Tutvu ViaGymi vibratsiooniseadmetega lähemalt www.viagym.eu, Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning Figuurisõprade e-poes. Küsi lisainfot: info@viagym.ee.

V

ibratsiooniseade ViaGym kasvatab kehas lihaste jõudu lisaraskuste kasutamise vajaduseta. “Vibratsioonitreeningute tehnoloogia pärineb kosmoseagentuurilt NASA, kes tõestas, et teatud sagedusega vibratsioonidel on inimese füüsisele väga suur positiivne mõju,” räägib Kätlin Lehtma kaubamärki ViaGym esindavast ZU Baltic OÜ-st. “Tänaseks on vibratsiooniseadmed levinud treeningusaalides, kodudes ja töökohtadel kui ideaalne võimalus väikeseks vahepalaks teiste treeningute vahel, mõnusaks kehaliseks koormuseks või kaalualandamiseks.”

Saalis, kodus, kontoris… ViaGymi seadmed on kasutusel ühe Eesti suurema spordikeskuse MyFitness treeningusaalides Tallinnas ja Tartus ning aparaati kasutatakse seal väga aktiivselt. Lisaks teeb ZU Baltic koostööd Figuurisõpradega, kes on samuti vibratsioonitreeningute efektiivsuse heaks kiitnud. “Koduseks kasutamiseks mõeldud ViaGym on välja kujunenud professionaalsest tootest, mis on kallis ja mõõtmetelt väga suur – vastupidiselt kompaktsele ja soodsa hinnaga ViaGymile,” räägib Kätlin Lehtma. “Ja seda ei pea sugugi kasutama ainult spordisaalis või kodus – väga paljud Eesti ettevõtted on avastanud vibrotreeningu kasulikkuse ning ostnud selle oma personali tervisele mõeldes kontorisse.”

Kuidas see toimib?

teerib inimese kõndimisel tekkivat liikumist ja stimuleerib kõiki keha kudesid. Tundub, nagu masseeriksid tuhanded mikrorullikud keha jalgadest kaelani. Hoolduse ajal on kaasa haaratud enamik lihasgruppe, mis pingutuvad ja lõõgastuvad 15–30 korda sekundis. Lisaks on vibratsioonitreeningusse kaasatud need lihasgrupid, mida tavatreening ei haara. ViaGym ergutab märkimisväärselt vereringet, mida näitab ka naha kerge õhetus ja soe kihelev tunne. See omakorda soodustab lümfiringet ja kollageeni teket, mis koos kasvuhormooni tootmise kasvuga aitab tõhusalt kaasa tselluliidi vastu võitlemisel. ViaGymi treeningut võib kasutada osana treeningueelsest soojendusprogrammist, et lihased soojaks teha, või pärast treeningut, et soodustada treeningu ajal tekkinud jääkainete väljumist organismist. Pärast treeningut ei teki lihastesse piimhapet. See tähendab, et järgmisel päeval pole vaja karta lihasevalu. Läbinud aastaid kestnud meditsiinilised uuringud, on ViaGymi teraapia kasutusel paljudes kliinikutes ja tervisekeskustes ning leidnud suurt tunnustust professionaalsete sportlaste ja spordimeeskondade poolt. ViaGymi teraapia on ühteaegu nii organismi üldist heaolu, figuuri korrigeeriva kui ka keha treenitust tõstva toimega. Kuna teraapia on mõeldud asendama tavapärast füüsilist koormust, sobib ViaGym nii lastele, noortele kui ka vanematele inimestele.

ViaGymi toime põhineb horisontaalselt liikuval vibratsioonil, mis imi-

TÕHUS KOORMUS 10 minutit ViaGymi teraapiat annab lihaskonnale sama koormuse kui: * 1 tund aktiivset treeningut jõusaalis, * 2 tundi tennise- või squash’i-mängu, * 2 tundi kiiret jooksu.


tants KUI NIKE OTSUSTAS JÕULISELT LAIENEDA KA TANTSUVALDKONDA, VAJATI IDEAALSET “ESINDUSNÄGU”. SELLEKS SAI ALŽEERIA PÄRITOLU SOFIA BOUTELLA. - FOTOD NIKE TEKST RAINER TOPS

N

ike – see on ennekõike sport. Michael Jordan, Carl Lewis, Lance Armstrong ja paljud teised. Jooksmine, korvpall, jalgpall, kergejõustik ja veel kümned alad, kus Nike logoga spordivarustuses atleedid teevad suuri tegusid. Samas on maailm muutunud ja muutub ka sport või siis viis, kuidas inimesed end aktiivsena hoiavad. Üheks selliseks viisiks on tants – segu kultuurist, muusikast ja liikumisest.

Nike ruulis klubides Nike võttis tantsuvaldkonna tõsiselt ette aastal 2006, kui turule toodi tootesari Nike Dance. Naiste senist treeningukollektsiooni laiendati spetsiaalse tantsukollektsiooniga, töötati välja kampaania meedia ja jaekaubanduse jaoks ning mis kõige olulisem – koostöös kuulsa koreograafi Jamie Kingiga paisati tantsuhuvilisteni Nike Dance ise. Uudsed hiphopisugemetega kavad kandsid nime “Nike Rockstar Workout” ning olid ülipopulaarsed sadades klubides ja tantsustuudiotes üle Euroopa.

S A K I S K SE E K I N – A I SOF A J I S T N A ESIT Selle kampaania “näoks” sai Sofia Boutella. Alžeeria päritolu tantsija ja koreograaf on lõpetanud kuulsa Berklee muusikakolledži. Klassikalise tantsu õpingutega alustas ta juba viieaastasena oma sünnimaal.

Töötas koos Madonnaga Sofia perekond emigreerus mõni aasta hiljem Prantsusmaale, kus neiu jätkas tantsuga, kuid tegeles aktiivselt ka rühmvõimlemisega ning kuulus 18aastasena Prantsusmaa koondisesse. Tema tõeline kutsumus oli ikkagi tants ja hiphop. Ta liitus trupiga Vagabond Crew, millega muuhulgas võideti hiphopi maailmameistrivõistlused aastal 2006. Sofia lõi kaasa ka trupis Chiene de Vie and Aphrodites ja juba aastaid on ta teinud koostööd koreograaf Blanca Liga. Sofia on kaasa löönud maailma suurimate poptähtede, nagu Madonna, Jamiroquai, Rihanna jt, kavades. Madonna kontserttuuriga jõudis Sofia 2009. aastal ka Eestisse.

MADONNAGA TALLINNAS. Sofia kuulus Madonna viimase maailmatuuri tantsijate ridadesse.

SPORTLIKUD. Sofia ja Sportlandi juhatuse liige Are Altraja.

95


abc

MURRA ! S U M I S Ä V D A KEV

D SCANPIX OMANN - FOTO TEKST MONIKA PO

96


KUIDAS PELETADA KEVADVÄSIMUST JA TURGUTADA IMMUUNSÜSTEEMI? SINU KÄSUTUSES ON VIIS VÄGEVAT ENERGIAPOMMI! Pomm nr 1 – õige “kütus” kehale Et tagada korralik energialaeng juba hommikul, söö süsivesikute- ja kiudaineterikast hommikusööki, nagu täisterapudrud, müslid, täisteravõileivad. Kiudained tagavad kehale parema energia juurdevoolu ning hoiavad korras soolestiku töö. Mõistagi on oluline mitte ainult hommikusöök, vaid toidusedel tervikuna. Me võime süüa küll piisavalt ja isegi liiga palju, aga olla ikkagi toitainete vaeguses. Seega pole asi kvantiteedis, vaid kvaliteedis! Söö võimalikult palju toortoitu, sest üheks väsimuse põhjustajaks ning immuunsüsteemi nõrgendajaks on vajalike toitainete puudus. Töödeldud toit ja värske toidu vähesus suurendavad ka depressiooniriski. Töötlemata ja toores toit ehk köögi- ja puuviljad on hea võimalus suurendada oma energiat ning saada küllalt vajalikke vitamiine. Toortoit on rikas kõikvõimalike toitainete poolest, samuti sisaldab see palju ensüüme ja klorofülli.

Pomm nr 2 – rohkem vett Inimese keha koosneb 75% ulatuses veest. Me vajame vett toitainete imendumiseks, toksiinide väljutamiseks ning paljude muude funktsioonide toimimiseks kehas. Inimese aju, mis töötab ööpäev läbi, vajab vett rohkemgi kui teised kehaosad. Vee puudus ajus aeglustab tunduvalt aju energiavarustust, mis takistab mitmete oluliste aju funktsioonide toimimist. Kroonilise väsimuse sündroom on üks aju vedelikupuuduse sümptom, mille tõttu ei suudeta eemaldada ajurakkudest ja teistest tähtsatest kehaosadest ainevahetuse jääke. Paljud inimesed joovad vee asemel teed, kohvi, alkoholi või karastusjooke. Paraku vajab keha eelkõige puhast vett.

“Liikumine vähendab onide stressihormo hulka.”

Kohv, tee, vein, õlu jt joogid sisaldavad kofeiini, alkoholi, suhkrut, kunstlikke värv- ja magusaineid ning teisi kemikaale, mis pigem suurendavad vedelikukadu. Mida rohkem neid tarbida, seda suuremaks kasvab keha vedelikuvajadus.

Pomm nr 3 – vitamiinid väsimuse vastu B-vitamiinide puudus tekitab väsimust, lihaste nõrkust, pärsib energiatootmist ning võib põhjustada depressiivsust. Üks B-kompleksi vitamiinide puudujäägi põhjus on liigne töödeldud toidu tarbimine, kuna B-grupi vitamiinid hävivad toidu kuumtöötlemisel. Teiseks põhjuseks on suurenenud suhkrutarbimine, mistõttu tekib soolestikus B-vitamiinidele sobimatu mikrokliima. Parimad B-vitamiinide allikad on idud, seemned, pähklid ja täisteraviljatooted. Samuti värsked puu- ja köögiviljad, eriti tsitruselised, sõstrad, maasikad, paprikad, rohelised lehtköögiviljad, tomatid, porgandid ja avokaadod. Eelistada tuleks ka valgurikkaid toite, nagu linnuliha, kala, punane liha, munad, maks ning piimatooted. C-vitamiin aitab kaasa vajalike toitainete imendumisele ja rakkude uuenemisele, võitleb stressi vastu ning pidurdab vananemist, tugevdab organismi ja tõrjub eemale nn külmetushaiguste tekitajaid, tõstab tuju ning parandab enesetunnet. Rikkalikult pakuvad C-vitamiini tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Samuti kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat, lillkapsas, suvine ja sügisene kartul, paprika ning enamik marju-puuvilju. Vitamiin D võitleb depressiooniga, tugevdab immuunsust ja teeb reipaks, aidates toota tujutõstvat dopamiini. D-vitamiini puudus tekitab üldist väsimust ning talvist masendust. Ohtralt sisaldavad seda vitamiini rasvane kala, munad, või ja maks. D-vitamiini toodab ka keha ise, kuid selleks on vaja päikesekiirguse otsest kokkupuudet nahaga. Seega püüa viibida palju värskes õhus ja lase päikesel oma nahka hellitada. 97


abc Pomm nr 4 – looduslikud energiajuured Ženšenni juurtel on ergutav, väsimuse ja stressi eest kaitsev, südant tugevdav ning mõõdukalt vererõhku tõstev toime. Samuti normaliseerib ženšenn ainevahetust, hormonaaltasakaalu ja immuunsüsteemi. Ingver on iidne vürts, mida kasutasid juba vanad hiinlased ja hindud. Ingver aitab ületada stressirohkeid olukordi ning taastada jõuvarusid pärast rasket tööpäeva. Ingver tugevdab ka immuunsüsteemi ning seda kasutatakse nn külmetushaiguste ennetamiseks ja raviks. Samuti ergutab ingver seedimist ja aitab toidust kätte saada vajalikud ained. Eelista kindlasti värsket juurt, sest kuivatatud ja jahvatatud ingver on kaotanud enamiku oma “võlujõust”. Kuldjuur on toniseeriv ja organismi tugevdav vahend, mis aitab parandada meeleolu ja võidelda depressiooniga. Kuldjuureekstrakt suurendab töö- ja suguvõimet. Samuti tõstab see vaimset võimekust, eriti keskendumisvõimet näiteks kroonilist väsimust põdevatel läbipõlemissündroomi all kannatavatel inimestel.

“Regulaarselt esed liikuvad inimtu haiges vad vähem.”

Pomm nr 5 – õige elustiil Ainult toiduga oma enesetunnet siiski ei paranda. Kurnatuse vastu võitlemiseks on vaja üle vaadata kogu oma elustiil, pöörates muu hulgas tähelepanu ka nn esmajärgulisele toidule (Sportland Magazine nr 1/sügis 2010). Õige elustiili kolm põhikomponenti on regulaarne liikumine, kontroll stressi üle ning küllaldane uni. Liikumine vähendab stressihormoonide hulka. Paljudel inimestel aitab liikumine leevendada depressiooni sama efektiivselt kui antidepressandid. Mõõdukas treening tugevdab ka immuunsüsteemi. See seletab, miks regulaarselt liikuvad inimesed haigestuvad vähem nn külmetushaigustesse. Regulaarne aeroobne treening hoogustab loodusliku antidepressandi serotoniini ja endorfiinide ehk õnnehormoonide tootmist ajus. Endorfiinid muudavad paremini talutavaks valu ning kehalise pingutuse raskuse ja kingivad meile heaolutunde. Kui keha harjub selle nn narkootikumiga, siis ei ole enam raske leida aega ja motivat-

98

siooni, et kogeda niisugust õnnetunnet üha uuesti. Parandades oma aeroobset võimekust 15–25%, võib see elueale juurde anda 10–20 aastat. Aeroobsed harjutused stimuleerivad ka uute ajurakkude kasvu täiskasvanutel. Pidev stress tõstab organismis stressihormooni kortisooli sisaldust, mis ei mõjuta ainult keha, vaid väsitab ja kurnab ka närvisüsteemi. Stressi aitab kontrollida aja parem planeerimine. Ära tööta ööpäev läbi seitse päeva nädalas – tööta efektiivselt töö ajal ja puhka efektiivselt pärast tööd. Leia kvaliteetaega nii enda kui ka oma lähedaste jaoks ja ära unusta, et kvaliteetaeg ei tähenda televiisori ees logelemist või sotsiaalvõrgustikes surfamist. Rahulik ja küllaldane uni tagab puhkuse kogu organismile, mis on eriti vajalik kesknärvisüsteemile. Magamise ajal taas-

tab inimese organism jõuvarusid, töötleb päeva jooksul kogunenud informatsiooni ja lõõgastub. Inimeste unevajadus on erinev: mõnele piisab viiest-kuuest tunnist, enamasti on aga keskmine vajalik uneaeg seitse-kaheksa tundi. Võimalusel tee väike uinak ka päeva sees, sest pärast seda paraneb saavutusvõime, sa muutud erksamaks ning eksimusi ja õnnetusi juhtub vähem. Artikli autor on Institute for Integrative Nutrition in New York tervise- ja elustiilitreener.

Monika Poomann Health & Lifestyle Coach www.amronlifestyle.eu


stoori MÕTE PAIGUTADA SPORDIJALATSITE VAHETALDADESSE ÕHKPADJAD OLI OMAL AJAL NII RADIKAALNE, ET ENAMIK SPORDIJALATSITE TOOTJAID EI JULGENUD SEDA ISEGI ÜRITADA. NIKE JULGES.

M I R U U S E D A AEG N O O I S T U L REVO - FOTOD NIKE TEKST RAINER TOPS

S

porditoodete innovatsioonis rajas pikka aega teed jooksukategooria, kus loodi üha uusi lahendusi, et jalatsid oleksid kergemad, vastupidavamad ja parema põrutuskindlusega. Põrutuskindlus oli suurim murelaps. Jalatsi vahetalda paigutati mitmesuguseid materjale, kuid need lahendused olid kas liiga lühikese elueaga või muutsid jalatsi liiga raskeks.

Ulmeline idee Aastal 1977 tuli kosmoseinsener Frank Rudy radikaalsele mõttele: mis oleks, kui paigaldaks taldadesse õhkpadjad? Idee oli nii jahmatav, et teised tuntud spordijalatseid tootvad firmad ei söandanud seda isegi testida. “Palverändur” Rudy jõudis ringiga Nike peakontorisse. Firma juht Phil Knight pani näidiseks toodud õhkpadja oma kinga sisse ja tegi mõne jooksusammu. Mõtles veidi ja ütles: “Rudy, sa ei tea jalatsitest mitte midagi. Need pagana padjad lõhuvad mu jalad ära. Aga samas oli see väga kentsakas uus tunne ja see meeldib mulle!” Nii algas kõigi aegade suurim revolutsioon jalatsite põrutuskindluses. Avalikkus nägi reaalset tulemust 1979. aastal valminud Nike jooksujalatsi mudelis Nike Air Tailwind. Nike jalatsite “õhkpadi” on tegelikult täidetud spetsiaalse gaasiga. Erinevalt tavalisest õhust püsib see kenasti oma elastses plastikust konteineris ning hoiab jalatsi põrutuskindluse ka

pärast väga pikka kasutamist ideaalilähedasena.

Aina uued arengud Peagi olid Nike Air tehnoloogiaga varustatud kõik tuntumad jooksujalatsid ning jooksmine ei jäänud ainsaks valdkonnaks. Aastal 1982 loodi esimene õhkpadjaga korvpallijalats, legendaarne Nike Air Force 1. Järgmine maailmaime sündis siis, kui vahetallas paiknev õhkpadi tehti nähtavaks. See oli

“Aastal 1982 ene sündis esimja õhkpad ga korvpallijalats.”

100

Air Max 1, mis saavutas uskumatu läbimurde. Nähtava õhkpadjaga jalatsid muutusid ikooniks ja staatusesümboliks – igal aastal sündisid järjest julgemate lahendustega mudelid, kus vahtu, kummi ja plastikut jäi aina vähemaks ning nende asemele tungisid üha suuremad õhkpadjad. Järgnesid mudelid Air Max 90 ja Air Max 180, kuni aastal 2006 sündis Air Max 360. Kaugemale minna polnud võimalik – selle jalatsimudeli kogu vahetald oli asendatud õhkpadjaga!


SEE ÜKS JA AINUS AASTAST 1982

DISAINER BRUCE KILGORE TÖÖLAUAL SÜNDINUD KORVPALLIJALATS, MILLEST KASVAS MIDAGI SUURT JA LEGENDAARSET. AIR FORCE 1 UUSVERSIOONIL ON SELLE LEGENDI KLASSIKALISED JOONED VEEL SELGEMAD JA JALATS VEELGI MUGAVAM. LASERTÖÖDELDUD NAHKDETAILID. PEHME JA MUGAV SISEMUS. NIKE AIR PEHMENDUS. ERIDISAIN PAELUTUSEKS.


spordikalender

SPORTLAND SOOVITAB

ORTLAND INTAL - FOTOD SP TEKST MARGUS RE

KERGEJÕUSTIK 28. mail alustab BIGBANK Kuldliiga suvine sari. Kuldliiga viis suvist osavõistlust: 28. mail BIGBANK Kuldliiga I etapp 7. juunil BIGBANK Kuldliiga II etapp 30. juunil BIGBANK Kuldliiga III etapp 12. juulil BIGBANK Kuldliiga IV etapp 9. augustil BIGBANK Kuldliiga finaal

TÄNAVAKORVPALL JOOKS 23. aprillil SEB Kõrvemaa kevadjooks. Jooksuhooaja avab SEB Kõrvemaa kevadjooks. Stardikoht: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus. Kavas on kaks distantsi: 16 ja 6 km. Üritus algab lastejooksudega kell 11.30. Täpsem info www.jooks.ee. 21. mail SEB maijooks. 21. mail toimub aasta suurim rahvaspordiüritus, mis mõeldud ainult naistele – SEB maijooks. Võistluskeskus ja start Tallinna lauluväljakul. Distantsi pikkus 7 km. Sportland esitleb ja pakub kohapeal soodushinnaga uut naiste treeningu- ja jooksuvarustust. Täpsem info www.jooks.ee.

RULLUISUTAMINE 28. mail alustab uut hooaega EMT rullituur. Rullituur käivitub Tallinna rulluisumaratoniga. 22. mai

Tallinna rulluisumaraton (EMT rullituuri 1. etapp) Lillepi park, Pirita

19. juuni

Raplarull (EMT rullituuri 2. etapp)

Rapla

3. juuli

Pärnu rullimaraton (EMT rullituuri 3. etapp)

Pärnu

31. juuli

Kunda rullimaraton (EMT rullituuri 4. etapp)

Kunda

21. august

Kalevipoja rullimaraton (EMT rullituuri 5. etapp)

Mustvee

4. september

Jüri rullimaraton (EMT rullituuri 6. etapp)

Jüri

28. mail Eesti meistrivõistlused tänavakorvpallis – esimene etapp. Tänavakorvpalli on Eestis mängitud 1993. aastast. Eesti Korvpalliliidu ja MTÜ Noortesport koostöös toimuvad Eesti meistrivõistlused aastast 2006. Aastast 2008 on peetud rahvusvahelist turniiri Baltic Open. Aastaid sarja toetanud Sportland tutvustab ja pakub kohapeal uusi tootemudeleid. Etapid toimuvad: 1. mail Tallinnas 28. mail Tartus 11. juunil Rakveres 2. juulil Pärnus 23. juulil Otepääl 6. augustil Haapsalus 13. augustil Tallinn Open 2011

Sportland tutvustab ja pakub kohapeal Shänkeli ja Simmonsi rulluiske.

JALGRATTASPORT 7. mail rattamaratonisarja Elion Estonian Cup 2011 esimene etapp – Rõuge rattamaraton. Kõikidel etappidel on kohal Sportlandi hoolduskeskus. Samuti esitleme uusi Bottecchia rattamudeleid.

102

Etapp

Etapi nimi

Toimumisaeg

Stardikoht

1. etapp

Rõuge rattamaraton

laupäev, 7. mai

Rõuge, Ööbikuoru plats

2. etapp

Fuji XI Rakke rattamaraton

pühapäev, 22. mai

Rakke, Linnamäe staadion

3. etapp

4. Kalevipoja rattamaraton

laupäev, 11. juuni

Jõgevamaa, Kuremaa alevik

4. etapp

14. Tallinna rattamaraton

pühapäev, 10. juuli

Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus

5. etapp

11. Elva rattamaraton

laupäev, 23. juuli

Elva, kultuurikeskus Sinilind

6. etapp

12. Jõulumäe rattamaraton

pühapäev, 14. august

Pärnumaa, Jõulumäe Tervisekeskus

7. etapp

12. Otepää rattamaraton

laupäev, 27. august

Otepää, Tehvandi suusastaadion

8. etapp

11. Mulgi rattamaraton

laupäev, 10. september

Viljandi, Linnastaadion

“TV 10 OLÜMPIASTARTI” 29. mail “TV 10 olümpiastarti” IV etapp. Sportland on aastaid toetanud üleriigilist noorte kergejõustikusarja. Hooaja neljas etapp toimub Tartus Tamme staadionil. Sportland tutvustab kohapeal meie uut Sportland Running kauplust, võimalusel oleme väljas ka tootetutvustusega. 15.–16. juunil “TV 10 olümpiastarti” finaal Kuusalus.


rists천na

104


VÕIDA VINGED JOOKSUTOSSUD! Kõigi õigesti vastanute vahel lähevad loosi Mizuno jooksutossud väärtuses 129.95 eurot! Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märgusõnaga “RISTSÕNA” hiljemalt 20.05.2011 postiaadressil: Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn või meiliaadressil: sportland@sportland.ee Eelmise ristsõna vastus oli: “Tulekul on üks laps ja vähemalt üks medal!” BC Kalev/Cramo särgi võitis Maris Rudnevs Raplast ning TÜ/Rocki särgi võitis Eiki Kast Iisakust. NIMI: _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ TELEFONINUMBER: _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ MEILIAADRESS: _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ POSTIAADRESS: _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ RISTSÕNA VASTUS: _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _____________________________________________________

105


lõppsõna

S I I V U L E K I L T R O P S U MIN IL TEKST MARGUS MÜ

HTULEHT - FOTO ALDO LUUD/Õ

KUI AS A. LE COQ JUHATAJA TARMO NOOP HAKKAS TEGELEMA METSAJOOKSUGA, EI MÕISTNUD TA, KUIDAS SEE HARRASTUS VÕIB KELLELEGI MEELDIDA. NÜÜD ON KÜSIMUS VASTUPIDINE.

1.

Mida sportlik eluviis teile annab? Vist pigem elurõõmu ja naudingut sõprade seltskonnast.

2.

Millal valisite sportliku eluviisi? Iganädalaselt olen spordiga sinasõber juba üle 20 aasta.

3.

Kas suudaksite tegevusetult aega veeta? Olen aru saanud, et kõige raskem on mitte midagi teha, seega, vaatamata püüdlustele pole seda veel ära õppinud.

4.

Olete te kunagi kuu aega järjest, “jalad seinal”, puha-

nud? Jah, isegi kolm kuud. Siis, kui oli jalaluumurd.

5.

Kas ja kuidas sporditegemine ja õlu kokku sobivad? Sõltub alast. Näiteks kui sõpradega mängime korvpalli, siis kindlasti ajaliselt üle poole võtab pärast mängu “kokkuvõtte” tegemine ja siiani pole seda veel ilma õlleta teinud… Aga muidu pärast trenni saunas üks õlu on väga kosutav ja taastav, rääkigu arstid mida tahes!

“Kõige raskem on mitte midagi teha!”

106

6.

Teie ekstreemseimad spordielamused? Ei tea, ei armasta väga ekstreemsusi. See küll ei ole väga spordiala, aga viimase aja parim elamus oli sõit kuumaõhupalliga.

7.

Millist spordiala või alasid soovitate inimestel kindlasti proovida ja miks? Seda ala, mida keegi konkreetselt armastab. Ainult nii tunneb sellest õiget fiilingut. Aga tõsi on seegi, et tee tööd, siis tuleb ka armastus. Kui hakkasin metsajooksuga tegelema, ei saanud alguses üldse aru, miks see kellelegi meeldib. Tänaseks on küsimus vastupidine.

8.

Milliseid spordialasid ja kui sageli te praegu enese vormishoidmiseks harrastate? Olen aastaid tegelenud “kolmikvõistlusega”, st jõusaal, jooks ja korvpall. Talvel muidugi asendab jooksu suusatamine.

9.

Kui rangelt te oma toitumisharjumusi jälgite? Jälgin ainult põhimõtet, et pean rohkem energiat kulutama, kui endale sisse söön.

10.

Missugust stiili eelistate vaba aja riietuses ja miks? Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Ainus põhimõte on, et kannan seda, mis minu arvates mulle sobib.


AVATUD MEELED. VABA HING. BOSS ORANGE MAN. UUS MEESTEPARFÜÜM.

ESITLEB ORLANDO BLOOM

WWW.BOSS-FRAGRANCES.COM


Sportland_kevad2011