Issuu on Google+


Kapten Tarvi-Carlos Tuulik kontrollis Itaalias Fincantieri Ancona laevatehases kahe aasta jooksul igat Superstari valmistamise etappi.

persoon

8

club one


Tallinna–Helsingi liinil sõitev laev Superstar väärib oma nime – ta on kiire, turvaline ja mugav. Laev valmis kapten Tarvi-Carlos Tuuliku valvsa pilgu all: tema nägi tulevast Superstari juba siis, kui see veel metallplaatidena Itaalias tehase laoplatsil lõikamist ootas.

superstaari JUHTIDES

TEKST SIRJE MAASIKAMÄE I FOTOD VIRGE VIERTEK

K

indel see, et Tarvi-Carlos Tuulik võiks oma teadmistega merendusest, laevaehitusest ja -juhtimisest pahviks lüüa iga võhiku. Kuid väärib imetlust tema oskus seletada asju lihtsalt, lühidalt ja köitvalt – kas või kirjeldades laevatorude isoleerimist või sektsioonide keevitamist. Kogenud kapteniga laevaehitusest ja -sõidust rääkides tekib just õige tunne: reisijal pole tähtis teada tehnilisi peensusi, oluline on usaldus, kindlus ja turvalisus. 2008. aasta aprillis valminud Superstar on esimene Tallinki laev, mis ehitati Itaalias Fincantieri Ancona laevatehases. On vist haruldane, et kapten saab olla laeva sünni juures? Asjaolud kujunesid nii. Kuna Tallinkil oli tookord palju uusehitusi, siis inimesed, kes varem olid selliste asjadega tegelenud, olid mujal hõivatud. Pealegi olin just töötanud selles piirkonnas: 2005–2006 kaptenina Fantaasial, mis sõitis Prantsusmaa, Hispaania ja Alžeeria vahet. Alguses olin Itaalias Tallinkist üksinda, aga vastavalt sellele, kuidas laev valmis, tuli abilisi juurde. Tehases ehitab laeva suur meeskond ja pole päevagi, lõpus tundi ega minutitki, kui ei teki küsimusi, mida tuleb kooskõlastada. Mida tähendab väljend, et Superstar on uue generatsiooni laev? Enne olid meil suured laevad, mis sõitsid Helsingisse 3,5–4 tunniga, ja katamaraanid, mis sõitsid üle 90 minutiga. Kuid katamaraanid kartsid

persoon

9

lainet ega sõitnud talvel. Oli vaja ühendada kõik plussid – kiire ülesõit iga ilmaga ja suure laeva mugavus. Superstaris ongi kokku pandud kiirus, mugavus ja merekindlus. Superstar on ka keskkonnasäästlik, tal on säästlikumad mootorid, ta ei põleta nii palju kütust ega tekita suuri laineid. Kas Superstar on täiesti unikaalne laev? Enamikul laevadest on ka sõsarlaevad, inglise keeles sistership, itaallased rääkisid prototüüpidest. Superstaril on Vahemerel sõsarlaev, mis sõidab mandri ja Sardiinia vahel. Meie firma esindajad käisid seda vaatamas ja selle prototüübi alusel ehitati Superstar. Aga iga laev on ikka unikaalne, isegi igal n-ö seerialaeval on mingi täiendus. Mida tähendab olla laeva sünni juures? Kas tõesti vaatasite ka metalli lõikamist? Jah, põhimõtteliselt hakkab asi pihta metalli valimisest. Laevatehases on suur laoplats, kuhu on ladustatud metallplaadid. Käisin seal pisteliselt kvaliteeti kontrollimas. Näiteks osa metallplaate tuli tagasi saata. Laeva ehitus on protsess, mille võib jagada 3 osaks. Kõigepealt projekteerimine ja lepingute sõlmimine, siis metalli lõikamine. Seejärel pannakse kiil maha, laev läheb vette. Pärast seda kulub kuus kuud siseviimistlusele. Võtab umbes 2 aastat, enne kui laev tellijale üle antakse. Kust tuleb kaptenil tarkus, et kaasa rääkida kõiges, alates metalli valimisest kuni seinavärvini? Eks see tuleb kogemusest. Hakkasin reisilae-

club one


Kunagi, kui laeva ehitati, vadel sõitma 1994. aastast. Siis käisime koos temaga ka me ostsime ju kasutatud laevu, teletornis, kus oli nõukogumida ehitasime ümber – sealt TARVI-C ARLOS T deaegne restoran. Ta tahtis sain palju kogemusi. Enne kui UULIK 1987 lõp seda nüüd oma naisele läksin Itaaliasse, käisin Taanis etas 1. k eskkooli Gustav A näidata, aga kahjuks on tele(praegu dolfi güm kursustel. Sain kaasa paksud naasium tika-füüsi ) matem ka erikla torn renoveerimisel. juhendmaterjalid, mida ja a a ss i. 1994 lõ petas P kuidas kontrollida. Alustasin eterburi mereaka deemia. riikliku Kas on mingeid tööd Tallinki kontori tehni1994–20 04 tüürim ees mitm Rootsi va olusid, mille korral lises osakonnas, kus vaatael Eesti– hel sõitn ul ro-ro-r 2004 re Superstar ei välju? e sime joonised üle ja kinnitais ilaevadel. isilaevak apten Lä liinil Talli Jaa, kindlasti – takistuseks änemere sime. Järelevalvetöö ongi nn–Peterb uri–Helsin 2005–20 gi. võib saada näiteks tuule vaatamine, et kõik saaks 06 kap ten reis Fantaasi a ilaeval , mis sõit tugevus sadamas. Laev on suur, tehtud nii, nagu on kokku is Prants Hispaania usmaa– –Alžeeria sadamad väikesed: kui tuul ikka lepitud. Ja Peterburi mereliinil. 2006–20 08 oman väga peale pressib ja vett on ikupooln valvaja akadeemiast sain ikkagi e järeleItaalias Fincantie laevateh vähe, peame kasutama puksiiinsenerihariduse. ri Ancon ases laev a a Supers Alates a tar ehitu ride abi. See võtab natukene prillist 2 sel. 008 Su kapten. perstari aega. Kord eelmisel sügisel oli Kuidas oskasid väga tugev põhjatuul, kui seisime itaallased teha laeva, 1. kai ääres. Siis meil, jah, kulus mis peab vastu meie tunnike. külmadele, tuulteletormidele? Aga lõpuks läheb laev ikka välja? Tuuled ja tormid on Vahemerel suuremadki kui Muidugi. Läänemerel. Pikaaegsete külmakraadidega polnud itaallased kokku puutunud ja me täiendasime Iga ilmaga? projekti vastavalt oma kogemustele, näiteks kuidas Kas just iga ilmaga... Nende ilmadega, mis seni isoleerida korpust külma eest. Me ju teame, et Itaalia laevadel, mis Läänemerele tulevad, on esimesel talvel on olnud, kindlasti. Aga me ei tea kunagi, mis ilmad probleeme, torud kipuvad külmuma. Meie laevadel võivad tulla. Kogu aeg ju jälgime ja hindame ilma. on kõik torud isoleeritud pluss veel paralleelselt Vahemeres jätsin Fantaasiaga ühe reisi ilma pärast ära. Fantaasia oli väiksem laev ja Alžeeria rannikul jooksev elektriküttekaabel. lubas keskmiseks lainekõrguseks 9 meetrit. Keskmine lainekõrgus Tallinna ja Helsingi vahel Superstar on nüüd proovikiviks saanud on 5 meetrit, maksimum võib-olla kuni 10 meetrit. kaks eriti karmi talve! Just. Eks me nägime seda ette ja nüüd oleme ka Sügisel külastas meid torm Katja, kas ära proovinud. Saatsin tehasele ühe jäässõitmise pildi, nad olid nii rõõmsad! Neile oli see suur olite siis merel? Jaa, ma läksin siis just tööle. Siis oli maksimumsündmus, müstiline. Kui oli esimene külm talv, käisime Norlandiat päästmas ja Norlandia mehed kõrgus 7 meetrit. Valisime Helsingisse minekuks tegid pildi, kuidas läbi tuisu tuleb värviline Superstar. sellise kursi, et me ei sõitnud otse, vaid nurgaga, et ei kõigutaks nii palju. Väga ilus pilt! Kuidas sai laev nii ereda värvi? See oli uus kontseptsioon, et hakkaks kohe silma. Kui tulime 2008. aastal liinile, võeti meiega raadio teel ühendust, et oi kui ilus laev teil on. Tehti komplimente. Värvi otsustas Tallink. See tundus itaallastele väga-väga julge samm. Kui esimesed blokid olid värvitud, siis polnud nad just vaimustuses. Aga kui laev oli valmis, olid nad vaimustuses küll. Superstari sõsarlaev, mis sõidab Vahemeres, on värvitud samuti huvitavalt: sel on Disney multifilmitegelased, suured Miki-Hiired, piilupardid. Kas itaallastega on suhted säilinud? Jah, me saime väga hästi läbi. Sel suvel käis Eestis laeva arhitekt. Ta uuris laeva ja vaatas järele need kohad, mille olime ümber teinud. Mõnes vallas on Itaalia disain eestlastele pisut võõras. Kuna meil on külm kliima, tahame natuke soojemaid asju. Üht-teist saigi ümber tehtud soojemates toonides. Kuid enamik on jäänud nii, nagu ta ette kujutas.

Kuidas juhitakse laevu pimedas? Pimedus pole üldse probleem. Laevadel ju tuled põlevad. Kõik on ilusti näha. Sademed, udu, tuisk, lörts on raskemad tingimused. Pimedus ja selge ilm – väga ilus on sõita! Laevasõidus on reeglid selleks puhuks, kui on nähtavus ja kui ei ole. Radarilt saame pildi, mis meid ümbritseb. Ja meil on udusignaal, et meid kuuleksid laevad, kel pole radarit: purjelaevad, jahid. Sa pead kogu aeg kuulama, mis väljas toimub. Tänapäeva laevadel on sild kinni ehitatud. Nüüd on laeval elektroonilised seadmed – me kutsume neid elevandi kõrvadeks. Displey näitab, kust suunast heli tuleb, ja kõlar toob selle heli meieni.

persoon

Laeva sadamasse toomine ja väljaviimine käib siiamaani käsitsi. Seda teeb alati kapten.

10

club one


Kogu tööd ei tee aparaadid ära? Visuaalne vaatlus peab ka kogu aeg olema. Näiteks laeva sadamasse toomine ja väljaviimine käib ju siiamaani käsitsi. Seda teeb alati kapten. Kapteni alluvuses on tüürimehed, mehaanikud ja paljud teised spetsialistid. Mida teeb kapten? Kapteni peal on kogu laeva üldine juhtimine ja töökorralduse jälgimine, kuid ta teeb ka tavalist tüürimehe- ja lootsitööd. Kapten on oma olemuselt samuti tüürimees – kõige kogenum ja pädevam. Me sõidame ju kogu aeg kitsustes. Et kitsustes sõita, peab laev võtma lootsi. Aga meie kaptenid on teinud ka lootsipaberid. Kitsustes sõitmine, sadamas manööverdamine – seda teeb kapten. Ülesõidu merel on kapten ära jaganud tüürimeeste vahel. Vahel sõidab ka kapten. Reisijatega tegelemiseks on oma teenistused, aga kõik probleemid jõuavad alati ka minuni. Nii et reisijad ei pea muretsema, et info kuskil toppama jääb.

Teete päevas viis reisi Tallinna ja Helsingi vahel. On see kogu aeg üks ja sama? Iga ülesõit on isemoodi, sest faktoreid, mis muutuvad, on palju: ilm, lainetus, liiklus. Sõidan kitsustest välja ja mu ees avaneb Soome lahe pilt Tallinna ja Helsingi vahel. Siis peab kogu info kokku panema: mis laevad liiklevad, kellele peab teed andma, kust poolt on tuul, kust laine. Tuleb leida optimaalseim turvaline tee, arvestades muu hulgas, et võimalikult vähe kõigutaks, ja vältida ohtlikke lähenemisi teistele laevadele. Kui meri on jääs, kas vajate jäälõhkujat? Ei, oleme ilma hakkama saanud. Masinate võimsus on hea ja laeva jääklass on hea. Aga kiiruse vähenemisega peame küll arvestama. Kui jää paksus on näiteks kuni pool meetrit, siis sellest läheb laev ilusti läbi, aga kui tuul lükkab enne rannikut jää kokku ja see läheb väga paksuks, on takistus suurem. Kas vahel on laev ka täitsa täis? Jah, nädalavahetuseti. Laeva maksimummahu-

persoon

11

club one

Iga reis Tallinna ja Helsingi vahel on erinev, kinnitab Tarvi-Carlos Tuulik: ”Tuleb leida optimaalseim turvaline tee, arvestades muu hulgas, et võimalikult vähe kõigutaks, ja vältida ohtlikke lähenemisi teistele laevadele.”


LAEVALIIKLUSJUHTIDE OMA

vaatlustorn l채채nemeri

14

club one


Kõik me teame, et igas lennujaamas on torn, kus istuvad lennujuhid, kelleta me õhuliiklust ettegi ei kujuta. Kuid vähesed on kursis, et samasugune juhtimiskeskus on ka laevadel. TEKST TÕNU TRAMM I FOTOD VIRGE VIERTEK, BULLS

T

allinnas Lasnamäe serval Valgel tänaval asub üks isesorti, pisut laeva meenutav klaasfassaadiga maja. Selle ülemise korruse hiiglaslikest akendest avaneb imekaunis vaade Tallinna lahele. Kuid majas ei naudita merevaadet, vaid tehakse vägagi tõsist tööd. Hiiglaslikud arvutiekraanid silme ees, istuvad seal laevaliiklusoperaatorid, kelle töö sarnaneb lennujuhtide omaga kui kaks tilka vett: nad jälgivad ekraanil olevaid laevu. Kui miski laevade liikumises ei vasta ohutusnõuetele, võetakse nendega raadio teel ühendust. Binokliga jälgitakse liiklust Tallinna lahel. Kui mõni reisilaev väljub sadamast ilma juhtimiskeskusele raporteerimata, võetakse kohe laevaga ühendust. Raporteerimata sadamast väljuda ei tohi. Kõrgelt Lasnamäe servalt paistavad ka need laevad, mis Tallinna lahte sisse ei keera. Suured reisi- ja kaubaalused, mis Peterburi suunas mööda Soome lahte seilavad. Ja neid laevu on palju, isegi väga palju. Kokku läbib Soome lahte aastas umbes 60 000 laeva (tonnaažiga üle 300 GT). Kõik Eesti vetes asuvad laevad on nähtavad automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) või radarite kaudu. Seiresüsteemidest saadud info kuvatakse spetsiaalsete arvutiprogrammide abil elektronkaardile, kus saab eri teavet kombineerida: määrata vajadusel laevade võimaliku kokkupõrke kohti ja nendeni jõudmise aega, mõõta vahekaugusi jms.

läänemeri

15

club one


suusailma! HEAD

TEKST SIRJE MAASIKAMÄE I FOTOD HENRIK TRYGG/IMAGEBANK.SWEDEN.SE, CH/WWW.VISITNORWAY.COM

sihtkoht

18

club one


Ükskõik kui lumerohke poleks Eestimaa talv – kiirematekskõrgemateks laskumisteks tuleb ikka sõita kaugemale, kus mäed kõrgemad ja suusailm kindlam.

P

ealegi algab suusa- ja lumelauahooaeg põhjapoolsetes suusakeskustes juba siis, kui meil on veel maa must, ja talvehooaeg on pikk. Tallink kutsub Soome, Rootsi ja Norrasse! Mõnus on ju alustada suusapuhkust juba laevas: saab süüa restoranis, lõõgastuda, poodides ringi vaadata. Tallinki suusapaketti valides on kõik korraldatud: laevapiletid, auto ülevedu ja majutus. Himos pole asjata eestlaste seas väga populaarne – keskusesse jõudmiseks kulub vaid mõni tund. Naljatamisi on ju öeldudki, et Eesti suurim suusakeskus asub Himosel! Åresse ja Trysili minnakse Stockholmi kaudu ja nendeni jõudmiseks tuleb varuda rohkem aega, kuid kes seal käinud, kiidavad, et pikk sõit väärib vaeva: head lumeolud, suur valik nõlvu, hästi hooldatud rajad. Ja näiteks Trysilis on 11 musta nõlva kõige julgematele. Võib lõputult vaielda, missugune suusakeskus on kõige-kõige parem, sest soovid ja eelistused on erinevad. Kes soovib minna lastega, kes sõpradega, üks eelistab tasaseid laskumisi, teine ootab midagi äkilist. Mõni valib keskuse hoopis after-ski järgi. Siinkohal mõned arvamused. HIMOS – LÄHEDAL JA MUGAV Mõnusaks suusa- või lumelauaelamuseks ei pea tingimata kaugele sõitma. Olen käinud mõned

sihtkoht

19

korrad Soomes Himosel ja leian, et just sinna minemisel on palju eeliseid. Reis Himosele on lühike ja puhkus hakkab juba laevasõidu ajal – saab süüa restoranis, lõõgastuda, poodides ringi vaadata. Minu jaoks on laevareis alati hea vaheldus ja Himosele minnes boonuseks. Soome kasuks räägib ka see, et Himosel pole kõik laskumised väga pikad ja on ka laugeid nõlvasid, nii et ei pea füüsisest viimast välja pigistama. Himosel pole ka vaja sõita pilvedes ja udus, mis on iseloomulik kõrgmäestikele, kuna kõrguste vahed on seal suured. See on näiteks Alpides mulle hirmu tekitanud. Himose nõlvad on alati hästi hooldatud ja valgustatud ning ööbida saab kohe mäe jalamil. Kuna Himos on Eestile nii lähedal, ei pea suusapuhkuseks võtma tingimata nädalat, vaid saab korraldada näiteks pika nädalavahetuse. Margit ÅRE – SOBIB KA KIIRUSEHULLUDELE Åresse sõit on pikk, kuid kui oled otsustanud puhata talvel Skandinaavias, tasub see end kindlasti ära. Rajad on pikad ja lumerohked ning leidub palju võimalusi offpiste-sõiduks. Åre pakub nii siniseid radasid algajatele kui ka musti kiirusehulludele. Kuid riietuse valikul peab kindlasti arvestama temperatuuriga – kaugel põhjas võivad kraadid langeda päris madalale. Erinevalt Alpidest on nõlvad kauem avatud

club one


TALVEMUINASJUTT STOCKHOLMIS TEKST MAARJA HEIN I MIRIAM PREIS, HELENA WAHLMAN, FREDRIK BROMAN, OLA ERICSON/IMAGEBANK.SWEDEN.SE

Mis v천iks olla veel elamuslikum kui k채ia j천uluajal muinasjutulises p채ris-kuningriigis Rootsis!

sihtkoht

22

club one


S

uuremad pidustused algavad Stockholmis 1. advendist ja kestavad umbes kuu. Vana kalendri järgi oli aasta pikim öö 13. detsembril – Lucia päeval, mida Eestis tuntakse luutsina- ehk luutsipäevana. Praegu kehtiva kalendri järgi on talvine pööripäev 21. või 22. detsembril, kuid Rootsis on püsinud komme tähistada Lucia päeva. Lucia toob pimedasse aega valgust, Lucia tähendabki valgust, valgusekandjat. 13. detsembril valitakse oma Lucia koolides ja maakondades, Stockholmis aga kogu Rootsi Lucia. Lucia kannab peas igihaljast krooni pikkade põlevate küünaldega, tal on seljas punase ehisvööga valge kleit. Luciad juhivad pidulikke rongkäike, külastavad haiglaid ja vanadekodusid. Vana kombe kohaselt alustati pärast luutsinapäeva kodudes jõuluettevalmistusi. ARMASTATUD JÕULUTURUD Stockholmi jõuluturud on populaarsed nii kohalike kui turistide seas. Jõuluturge on mitmel pool linnas ja Stockholmi saarestikus. Müüakse Rootsi jõulumaiustusi, suitsuvorsti, põhjapõdraliha, rahvuslikku käsitööd ja kunsti ning saab juua glögi. JÕULUTURG SUUREL TURUL (STORTORGET) See Stockholmi vanalinnas toimuv jõululaat on kõige kuulsam ja kõige pikema traditsiooniga. Turg leiab aset linna vanimal väljakul, kus kaubeldi juba keskajal, mil see oli linna keskus ja kus tehtigi suur osa kaubatehingutest. Turgu peetakse siin juba alates 1523. aastast. Turg tutvustab vanalinna traditsioone, Rootsi käsitööd, jõuluhõrgutisi ja hõõgveini. Saadud tulud annetatakse eri stipendiumiteks. Turg on avatud: 19. novembrist – 23. detsembrini iga päev 11–18. www.stortorgetsjulmarknad.com

JÕULUTURG KUNGSTRÄDGÅRDENIS Jõuluturg linna südames kuningalossi lähedal, kust igaüks leiab midagi põnevat ja toredat. Turg on avatud: 19.–20. novembrini, 25.–27. novembrini ja 2.–22. detsembrini kella 11–18. www.kungstradgarden.se SKANSENI JÕULUTURG Paljudele stockholmlastele algab jõuluaeg just Skanseni külastamisega. Jõulupidustused hakkavad

sihtkoht

23

club one


KUUMAD PEOD, LÕÕGASTAV PUHKUS! Aeg on teha plaane aasta kauneima aja tähistamiseks! Tallinki hotellide peopakettide valikus on nii säravaid ja glamuurseid kui ka aktiivseid ja sportlikke pidusid. TEKST SIRJE MAASIKAMÄE I FOTOD TALLINK, BULLS

hotellid

26

club one


Tallinki laevade uhked show’d aitavad unustada pimeduse ja külma. Talvine aeg tähendab ka pidu ja glamuuri, vahutavat šampanjat ja kingitusi. TEKST MAARJA HEIN I FOTOD TALLINK

meelelahutus

29

club one


MAGUS KAASLANE PORTUGALIST Portveinid on märgistatud justkui tärnikesega “väga eriline”. Magus, kange ja enamasti punane portvein on pidulik ja sobib kauniteks hetkedeks aeglaselt nautimiseks. TEKST SIIRI ROOSTIK I FOTOD CORBIS/SCANPIX, AIRA KOORT

jook

38

club one


UUDISED

Varem on parem! Reisiplaanid tasub alati varakult ära teha, sest enamasti pakutakse kiirematele ka paremat hinda. Tallink teeb Stockholmi kruiisireisijatele uskumatuna näiva pakkumise. Kui broneerid kruiisi Stockholmi vähemalt 50 päeva ette, saad reisi tavahinnast kuni poole odavamalt. Kui sõidate neljakesi B-klassi kajutis, on reisi hind inimese kohta alates 29 € ja A-klassi kajutis reisides alates 39 € inimese kohta. Vaata www.tallink.ee

Helsingisse nüüd ka pühapäeviti 7.30! Tallink lisas Tallinna–Helsingi liinile kaks pühapäevahommikust väljumist: kell 7.30 Tallinnast ja kell 8.30 Helsingist. Kuni 25. detsembrini saavad kõik uutel väljumistel reisida erihinnaga. Hinnad väljumistel Tallinn–Helsingi kell 7.30 ja Helsingi–Tallinn kell 8.30: ■ täiskasvanu reisijapilet 19 €, ■ sõiduauto (kuni 1,9 m kõrge ja kuni 5 m pikk) ülevedu 16 €, ■ lapsed vanuses 6–17 aastat saavad pileti poole hinnaga, ■ kuni 5aastased sõidavad tasuta.

Tallink toetab maailmatasemel tennisiste Kaia Kanepit, Anett Kontaveiti ja Jürgen Zoppi. 2010. aastal asutasid SEB ja Tallink koos mittetulundusühingu SEB Tallink Tennis Team, et luua professionaalne ettevalmistussüsteem parimatele noortele tennisemängijatele ning aidata kaasa rahvusvahelistel turniiridel osalemisele. Mittetulundusühingu SEB Tallink Tennis Teami eesmärk on koostöös Eesti Tennise Liiduga laiendada Eestis tennise kandepinda ja kasvatada maailmatasemel konkurentsivõimelisi mängijaid.

uudised

46

club one

FOTOD VISITFINLAND.COM, BULLS, SCANPIX

Tallink toetab tennist


nii küsida. “Loomulikult minu kodu köök! Kui mu tütar praeb mulle hommikul kodus pannkooki, siis milline toit saaks sellest veel parem olla?” Tarvo tunnistab, et kokanduses on ilmselt nii nagu igas teises valdkonnas ehk mida rohkem asjast tead, seda rohkem saad aru, kui vähe sa tegelikult tead. Ja õpid sealjuures hindama kõike algupärast. Tema sõnul on just koduste toitude puhul kõige enam tunda hingesoojust, mis on toidutegemisel äärmiselt oluline. Tarvo ongi just selline peakokk, kes on ise kogu aeg toidutegemise juures ja osaleb protsessis sõna kõige otsesemas tähenduses. Kui ettekandja toidu lauda viib, kiikab Tarvo, mis nägu kunded teevad. Kas tuleb meeldiv “vauuu” või ükskõikne “lõpuks ometi!” Kõige rohkem läheb Tarvole korda, kui keegi jätab toidu lõpuni söömata. Miks küll? Kas ei maitsenud? Või kui inimene mingit toitu üldse ei söö, miks ta siis selle tellis? Sestap ongi Tarvo jaoks tühi taldrik parim jootraha, mis üldse olla saab. “Ma ei saaks kokana töötada, kui see kõik mulle korda ei läheks.” KÖÖGIS DEMOKRAATIAT EI OLE Ehkki Tarvo tunnistab, et ta ei ole autoritaarne juht, ei saa köögis lasta võimust võtta demokraatial. Peakokk on nagu kapten laevas, kelle käsku tuleb täita üheselt, ilma igasuguste improvisatsioonideta. Ometi on ta veendunud ka selles, et just need restoranid, mille peakokk ainult käed taskus ringi käis ja teisi kamandas, olid esimesed, mis masu saabudes uksed kinni panid. “Täna avavad uusi restorane ainult need, kes tõepoolest suudavad kliendile midagi pakkuda. Ja see, mida rahvas ootab, ei ole mitte asukoht ega ülikallis interjöör, vaid meeldiv õhkkond, teenindus ja loomulikult põnevad maitseelamused. Hea koha leiavad inimesed alati üles,” lausub Tarvo. “Ka mina kulutan oma perega restoranides käimisele päris palju raha. Eks me taha ju olla kursis,” lausub Tarvo, kelle naine Kaie on samuti peakokk Tallinkis – City hotellis. Kirg kokkamise vastu neid omal ajal kokku viiski. Ehkki Tarvol on seljataga üsna tormiline minevik, võib igast tema sõnast välja lugeda, et nüüdseks on ta leidnud hingerahu nii töistes kui kodustes toimetamistes. “Mis seal salata, eks elus on tehtud ja nähtud kõike. Alates kooperatiivis sefiiri tegemisest kuni oma isikliku restoranini välja,” tunnistab Tarvo, kes on kokatööd teinud nii laeval kui maal, põlenud läbi oma äri ehitades, põgenenud seejärel maale närve ravima, elanud ja töötanud Soomes, tagasi tulles juhtinud esimese eestlasena Soome suursaatkonna kööki. Suure hotelli köögi ülesehitamist näeb ta taas väga suure väljakutsena. “Ja ehkki ma olen suutnud paari aastaga siin Pirital juba päris palju ära teha, on veel väga palju tegemata,” lausub Tarvo Karu, kes juba mõnda aega on toolil nihelenud, heites üha sagedamini pilke köögi poole. Tõepoolest, üle tunni aja see mees köögist eemal olla ilmselt ei suuda…

TÜHI TALDRIK, PARIM TÄNU! “Kokaamet on elustiil, millest pole võimalik tüdineda,” tunnistab Tallink Pirita TOP SPA hotelli peakokk TARVO KARU. TEKST TÕNU TRAMM I FOTO VIRGE VIERTEK

V

iimased paar aastat Tallink Pirita Top Spa hotellis peakoka ametis olnud Tarvo Karu on mees, kes teab, mida teeb. Ja kui ei tea, lööb lahti kokkade piibliks peetava 1300 lehekülje paksuse “Larousse Castronomique’i” ja ammutab inspiratsiooni sealt. “See on raamat, kust leiab absoluutselt kõike, mis kokandust puudutab. Kui ma mõtlen välja mingi uue retsepti, vaatan ma enne alati, kas keegi veel on sama asja peale tulnud,” lausub Tarvo, kes on tegelikult just seda tüüpi kokk, kes sellist raamatut kõige vähem vajaks. Tal on loovust, kogemusi ja tahet oma ideid ellu viia. Oma tööst räägib ta sellise õhinaga, nagu oleks alles eile kokanduse avastanud. TOITU TULEB TEHA HINGEGA Tarvo Karu vastus küsimusele, milline on tema lemmikköök, paneb küsija mõistma, kui rumal oli

meeskond

50

club one



Club_One_4_2011