Page 1

nr 3 (366) 09.11.2010

TASUTA

www.yliopilasleht.ee

Kuidas kirjutada õppejõule vabanduskirja LK 11

TÜ Türi Kolledž tahetakse kinni panna! LK 3

Tartu tudengid ehitavad Kuu tehiskaaslast!

LK 6


2

Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

ARVAMUS

Jess, arstitudengid!

V

alitsus andis arstitudengitele loa ametit õppida abiarstina! Lõpuks. Tava, mis mujal maailmas ammugi kasutusel olnud, jõudis lõpuks ka Eestisse. See on minu jaoks ainus loogiline lahendus: meditsiinikoolis õppivad õed ja ämmaemandad on juba aastaid tohtinud töötada haiglas abiõena. Arstitudengid leppisid senimaani haiglas valge kitli lehvides ringituuseldamisega ja laibakuuris sapipõie imetlemisega. Valitsus otsustas aga nüüd anda ka arstitudengitele võimaluse oma erialal töötada. Tõsi, üliõpilased saavad abiarstina kätt proovida alates neljandast kursusest. Arstitudengid on üleüldse kiitust väärt tudengid. Näen kõrvalt, kuidas õde Sandra nädalaga (kui veab) või õhtuga (kui kohe üldse ei vea) nii 300-leheküljelist väga väikse kirjaga konspekti pähe suruda üritab, seda öötundide arvelt ja üpris suure kohvikoguse abil (teate seda seisundit, kui kohvi on kehas nii palju, et käed värisevad? Vot!). On natuke nadi kurta oma napakat esseeteemat, kui ta tõepoolest suudab praktiliselt ööga õppida ära materjali 300-lt leheküljelt, ja sealjuures hindeks A saab. See pole erandjuhtum; arstitudengid rabavad nädalast nädalasse, kuust kuusse. Ja ega igaüks seda suudagi. Mina ei suudaks. Olen nõus Nirtiga, kes kirjutab oma kolumnis, et liig tugev on kuvand tudengist kui paadunud õllekaanijast. Ning veel: ükski linnavalitsus ei tohiks endale lubada säärase stereotüübi kasutamist põhjendusena hinnatõusule! Kõigile tulevastele tudengitest abiarstidele aga soovin südamest edu.

Erakõrgkoolide suurim väljakutse – koostöö E

esti erakõrgkoolide saatus määrati tegelikkuses ära juba 1990. aastate alguses, mil avalik-õiguslikes ülikoolides hakati lubama tasulist õpet ning Vabariigi Valitsus asus toetama pigem nn prioriteetseid õppevaldkondi. Vahepealne erakõrgkoolide arvukuse suurenemine sai võimalikuks vaid toona puudunud kõrgkooli kui terviku hindamise ja akrediteerimise tõttu. Konkurents riigikoolidega ja täpsustatud riiklikud kvaliteedinõuded on pannud erakõrgkoolid sisuliselt fakti ette: õppemaksudelt enam raha nii kergesti ei teeni, mistap on kaks võimalust – kas leida unikaalne nišš või strateegiline partner kodu- või välismaalt; muud valikud tipnevad valdavas enamuses EIMAR VELDRE kooli kinnipanemisega. Üliõpilaskondade liidu aseesimees

Jäävad vaid riiklikud ülikoolid? Võrreldes viie aasta taguse ajaga on meil täna kaks korda vähem eraülikoole. Audentese ülikooli omanikud kogusid väiksemaid erakõrgkoole endasse, et siis hiljem müüa meediaõpe Tallinna ülikoolile ja ülejäänud Tallinna tehnikaülikoolile. Ka Akadeemia Nord leidis keerukate rännakute tulemusena tee TLÜ rüppe. Ülikooliks olemise nõuded on viimase kahekümne aasta karmimad. Ülikoolina saab tegutseda selline õppe-, loome- ning teadusja arendusasutus, kus toimub korraga nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõpe. Eraülikooli omanikorganisatsioonil peab varasid olema vähemalt kümne miljoni krooni eest. Lõppeks veel: eraülikoolina võib tegutseda ja oma nimes kasutada sõna «ülikool» selline asutus, millele haridus- ja teadusminister on väljastanud koolitusload bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe läbiviimiseks mitmel (sic!) õppesuunal. Tänaseks alles jäänud kolmest eraülikoolist – Estonian Business Schoolist (EBS), Eesti

SCANPIX

JUHTKIRI

Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudist (EELK UI) ja Euroakadeemiast – näikse kahel esimesel olevat elujõudu ka iseseisvalt jätkata. Ent võtmeküsimuseks jääb koostöö: EBS-il teiste Tallinna ülikoolidega ning EELK UI-l Tartu ülikooli ja TLÜ-ga. Ülikool saab püsima jääda vaid konkurentsivõimelise teadustöö ja kvaliteetse doktoriõppe põhjal, mistap enamik erakõrgkoole jäävad tulevikus suure tõenäosusega rakenduskõrghariduse suunale.

Erarakenduskõrgkoolidel suuremad võimalused Rakenduskõrghariduse maastikul on erakõrgkoolide väljavaated täna paremad. Mainori Kõrgkool on jõudsalt arendanud õppekeskuste võrgustikku, olles jõudnud 2/3 maakondadesse. Samuti on oma niši leidnud spetsialistiõppele rõhuv põhikohaga Sillamäel paiknev venekeelne Majanduse ja Juhtimise Instituut. Ka Tartu Teoloogia Akadeemia täidab olulist kohta ainsa mit-

tekonfessionaalse kõrgkoolina. Eraldi küsimus on Eesti rakenduskõrghariduse killustatus – hetkel 12 era- ja 10 riigirakenduskõrgkooli, mis on erialaselt väga spetsiifilised ja kitsad. Teada on, et kaks erakooli on uksi lähiajal sulgemas. Samuti räägiti mõned aastad tagasi Tallinnas võimalikust mitme riigirakenduskõrgkooli liitumisest üheks suureks. Kui selline liitumine toimuks, arvestades erarakenduskõrgkoolide erialasid (nt 12-st kolm usuteaduslikud) ja tõenäolist väiksemate kinnipanemist kõrgkoolide üleminekuhindamise tulemusena, poleks ühendrakenduskõrgkool siiski suureks ohuks ühelegi erarakenduskõrgkoolile; kui, siis mingil määral Mainori Kõrgkoolile. Aga selles kontekstis on võimalik hoopis ka era- ja riigirakenduskõrgkoolide suurema koostöö teke.

Erakõrgkool kui avaliku ja erasektori koostöö vorm? Erakõrgkoolide seas on üks erand. Selleks on Eesti Infotehnoloogia Kolledž, mille toimimiseks on Eesti Vabariigi, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti Telekomi ning Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidu poolt asutatud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA). Infotehnoloogia aga ei ole ainus valdkond, kus selline koostöö on võimalik ja vajalik. Seda on tõestanud ka Soome, rakendades sarnast mudelit juba aastakümneid. Arvestades majanduse arengut, tööandjate tööjõu prognoose ning kasvavat vajadust kõrgkoolide ja firmade koostöös toimuvate arendusprojektide järele, pole välistatud suuremas mahus riigirakenduskõrgkoolide juurde eraõiguslike fondide loomine või lausa kõrgkoolide muutmine eraõiguslikeks organisatsioonideks.

T S I TA AT

Kainet meelt saabuvaks talveks!

“Enne kui rakendada kohustuslikku kõrgharidusmaksu, tasuks kaaluda samade eesmärkide saavutamist vabatahtlikkuse alusel. SSE Riga näide tõestab, et see on võimalik.” - Raiko Uri, MTÜ SSE Riga Toetusfondi juhatuse liige Postimees 31.10 2010

Laura Mallene peatoimetaja

REPLIIK

Kooli pooleli jätmine tasuliseks?! Väljaandja: SA Üliõpilasleht Toimetuse üldaadress: toimetus@yliopilasleht.ee Koosseis: Laura Mallene, peatoimetaja laura.mallene@yliopilasleht.ee Liisi Ree, reklaam- ja tegevjuht liisi@yliopilasleht.ee Väino Õun, küljendaja vaino.oun@gmail.com Kaisa Kaldoja, keele- ja stiilitoimetaja Kadri Tinn, fotograaf

Tiraaž: 8 000 Formaat: A3, värviline Maht: 12 lehekülge Trükk: Kroonpress Kontakt: SA Üliõpilasleht, F.R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120 Telefon: 640 0422 Faks: 640 0502 Levitaja: DPD Levitaja Tartus: Jaan Jakobson Kodulehekülg: www.yliopilasleht.ee Facebook: www.facebook.com/ Eesti.Uliopilasleht

ELEENE SAMMLER reporter Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president Taavi Kotka pakkus “Visioonist lahendusteni 2010” konverentsil välja, et kõrghariduse poolelijätmise võiks muuta tasuliseks. Ei. On mõistetav, et raha tuleb võimalikel ja võimatutel viisidel kokku hoida, ent see läheb tõenäoliselt viimasesse kategooriasse. Ilmselt on asi minu piiratud silmaringis, aga tõepoolest – inimesed, kes on ülikooli pooleli jätnud, on seda teinud, sest neil ei ole raha edasi õppida. Isegi kui õppimise eest ei maksta, tuleb katta elamiskulud. Kui ikka raha ei ole, siis seda ei ole ka trahviks. Näib, et enim jätavad kooli pooleli riigieelarvevälisel kohal õppijad, sest õppelaenust ei piisa õppemaksuks ja elamiseks. Kas siis nemad

peaksid trahvitud saama, kuigi riik pole kulutanud nende koolitamiseks? Kui riigieelarvelisel kohal õppija lahkub koolist ja vabaneb RE koht, tähendab, et sellele saab kandideerida keegi, kes on varem raha eest õppinud. Energia jäävuse seadus – riigi raha ei lähe raisku, seda kasutab keegi teine edasi. Sel teemal ilmunud artiklitest kumab läbi mõte, justkui jäetaks kool pooleli töö pärast ja sellepärast oleks see lahendus mõistlik. Tööle minnakse enamasti selleks, et koolis käimine võimalik oleks. Kui suure tõenäosusega saab bakalaureusekraadi tudeng nii aeganõudva ja samas tasuva töökoha, et tahaks kooli pooleli jätta? Sel juhul peavad tal olema: 1) kas väga head suhted, 2) muud tasuvad huvid või 3) omandatud korralikud teadmised õpitud erialast, mis tähendaks, et ülikool on juba oma töö teinud. Loodan siiralt, et tegu on kontekstist välja rebitud lugeja püüdmiseks tekitatud uudisega, mis mitte kunagi ei jõua reaalsesse haridusarutellu.


Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

UUDISED LÜHIDALT

Türi kolledž tahetakse kinni panna

Tudengite õppetoetused ei küündi elatusmiinimumini 



Tartu ülikooli Türi kolledžis õpetatava keskkonnakorralduse ja planeerimise õppekava viiakse järgmisest õppeaastast üle Tartusse loodus- ja tehnoloogiateaduskonda. ELEENE SAMMLER eleene@yliopilasleht.ee

S

ulgemisotsuse saab langetada ülikooli nõukogu, mida veel tehtud ei ole. Hetkel on vastu võetud rektoraadi tasemel otsus. „Meie esindajat sellele arutelule ei kutsutud, kus otsus vastu võeti,“ kommenteerib Tartu ülikooli Türi kolledži direktor Timo Kikas. Kikas selgitab, et Türi kolledžile teatati otsusest samal päeval, kui see informatsioon pressiteatena ilmus. „Tagantjärgi võib öelda, et märgid olid olemas. Ühel koosolekul ütles rektor isiklikult, et ülikooli huvi Türi kolledži vastu on „tagasihoidlikult kesine“,“ lisab Kikas. Türi kolledži lõplik saatus on veel lahtine. „Novembris toimub Türil suur ümarlaud, millest võtavad osa nii TÜ juhtkond kui kolledži esindajad, TTÜ, poliitikud, kohalike omavalituste ning ministeeriumide esindajad, et siis koos

VÄINO ÕUN

asja arutada ning loodetavasti mingile ühisele seisukohale jõuda,“ selgitab Tartu ülikooli pressiesindaja Anneli Miljan.

ledži ainus õppekava – keskkonnakorraldus ja planeerimine – dubleerib osaliselt Tartus asuva loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppetööd ning selliMiks kool kinni panna? ne ressursside raiskamine pole TÜ jaoks jätkusuutlik“. Miljan Materiaalsete põhjuste kohta lisab, et kolledžil on pikemat ütleb TÜ pressiesindaja: „Kol- aega olnud rahaprobleeme. Eelarveline miinus on kasvanud ligi 2 miljoni kroonini. Tema andmetel säästab TÜ õppetöö ületoomisega Tartusse umbes pool miljonit krooni aastas. Mis saab tudengitest, on hetkel selgusetu. „Meie püüamegi praegu viia asju sinna, et edasine toimuks dialoogi vormis, mitte ülalt antud käskkirjade alusel,“ ütleb Türi kolledži direktor. Tema sõnul on üliõpilased ise väljendanud, et nende jaoks üleviimises plusse ei ole: „Türile tullakse asukoha tõttu, õppekava tugevuse tõttu, personali kättesaadavuse tõttu, isikliku kontakti rohkuse tõttu, elukeskkonna ja õpiõhkkonna tõttu“. TÜ vaadet edastava Anneli Miljani sõnul on aga tudengid olukorras kõige suuremad võitjad, sest areneb akadeemiline keskkond ning LOTE laboratoorne baas on kordades suurem ja võimalusterohkem kui Türil. „Ma ei usu, et eluolu Tartus oleks oluliselt kallim kui Türil – ehk tõesti neile, kes Türilt või sealt lähedalt pärit,“ TALLINN: TARTU MNT. 6 (TEL 6612106) AIA 3/VANA-VIRU 10 WW PASSAAZH (TEL 627 1209) selgitab Miljan, „ma olen kinPÄRNU: HOMMIKU 13 (TEL 4431369) del, et kõik soovijad leiavad VILJANDI: TURU 8/10 (TEL 4333593) võimaluse Tartus jätkata ja TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (TEL 7400900) WWW.OPTI.EE samas kasutada ära kõik suu-

repärased lisavõimalused, mida Tartu pakub: rahvusvaheline akadeemiline keskkond ning linna nooruslik aura moodustavad ainulaadse ja inspireeriva sünergia, millesarnast teist Eestis naljalt ei leia”.

3

Kuidas TÜ Türi kolledži sulgemine edasi arenema hakkab, selgub ajapikku. Fakt on see, et Tartu ülikooli seisukoht on õppetöö alates järgmisest septembrist Tartusse üle tuua. Türi kolledž seda ei sooviks. Tartu ülikooli Türi kolledži Mis juhtub õppekava ja loomise mõte hakkas arenema märtsis 1995. Õppetöö algas 1. õppejõududega? septembril 1997. Hetkel õpib Türil õpetatav keskkonnakor- Türi kolledžis 129 tudengit. ralduse ja planeerimise eriala on praktilise suunitlusega. Ena- KRISTA TOMSON mik õppekava ainetest sisaldab lisaks loengutele veel seminare TÜ Türi kolledži keskkonnakorja praktilisi õppusi. raldus ja planeerimine TÜ pressiesindaja arvates on II kursuse üliõpilane õppekavade suhestamine mõlemale poolele rikastav. Endiste Mina arvan, et kolledži sulgeTüri tudengite valikainete ring mine on ütlemata kurb. See tuli laieneb, samas kui nende õp- veidral ajal ning tundub, et seda pekava praktilise suunitlusega ei mõjuta mitte ainult TÜ maained saavad kättesaadavaks janduslikud probleemid ega Türi Tartu tudengitele. jätkusuutlikkuse puudumine, vaid Kolledži direktor Timo Ki- on jäänud mulje, nagu oleks asi kas kardab aga just, et nende seotud ka poliitikaga. Iga inimene pakutud, ja ka rahvusvaheliselt näeb seda, kui ta vaatab poliitilise akrediteeritud õppekava muu- nurga alt. tub Tartus akadeemilisemaks ja Paljud peavad tõesti kooli pookaotab oma eripära ja tugevuse. leli jätma, kuna ei ole rahaliselt Mis puudutab õppejõude, võimalik Tartus elada või ei saa siis ütles LOTE dekaan Pee- lapse kõrvalt iga päev Tartus käia. ter Burk, et need, kes avalda- Paljudel pole ka kaugõppesse võivad soovi Tartus jätkata, saab malik minna. LOTE ka vastu võtta. Kikas Kui see tõesti teostub, pean toob välja, et mitteakadeemi- akadeemilise võtma, et viimaseks line töötajaskond jääb ikkagi ülikooliaastaks raha teenida. Kõitäies koosseisus tööta. „Türi gil meil ei ole suure rahakotiga kolledži kaotamine on kaotus emmesid-issisid. Ma ei taha selmitte ainult õppejõududele ja le peale isegi mõelda, mis saab! tudengitele, vaid linnale ja ter- Loodan väga, et inimesed saavad vele regioonile,“ valgustab Ki- aru, et Türi kolledži jätkamine kas probleemi laiaulatuslikkust. on vajalik.

Rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päeva puhul tuletas Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) meelde, et tudengitele makstavad õppetoetused ei küündi riigi poolt kehtestatud elatusmiinimumini. 

EÜL-i hinnangul puudutab vaesus paljusid tudengeid, mis omakorda mõjutab nende õppimises edasi jõudmist ning õpingute kvaliteeti. 

“Vähestele tudengitele kättesaadava 875-kroonise põhitoetusega pole võimalik täna Eestis ära elada. Üle 80% Eesti tudengitest ei saa mingisuguseid toetusi ning nad peavad enda äraelatamiseks käima tööl, võtma õppelaenu või  lootma pere toetusele,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer. 

Kuni 26-aastastel tudengitel puudub Eestis võimalik taotleda toimetulekutoetust juhul, kui nende vanemad ei ole toimetulekutoetuse saajad. 

“Üliõpilaste olukorra parandamiseks tuleb kiiresti rajada üliõpilaste vajaduspõhine õppetoetuste süsteem. Praegune koalitsioon lubas selle rajada juba oma 2007. aasta koalitsioonilepingus, kuid seda pole senini kahjuks tehtud,” lisas Mälzer.

Põhjamaade üliõpilaste toetusavaldus Eesti tudengitele Kaheksa riigi üliõpilaskondade liite  koondav Põhjamaade Üliõpilaskondade Ümarlaud (NOM) toetasid 11. oktoobril tehtud avalduses Eesti tudengite võitlust õppelaenude hüvitamise jätkamise eest. Ümarlaua liikmed  leidsid avalduses, et õppelaenude hüvitamise lõpetamise otsus võeti vastu kiiruga ning õiguskindluse printsiipi rikkudes. Kuna seadusel üleminekuperiood puudus ning see hakkas kehtima paaripäevase etteteatamisega, oli seaduse mõju tudengitele, avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele eriti ränk. Põhjamaade Üliõpilaskondade Ümarlaud taunib Riigikogu poolt õppelaenude hüvitamise lõpetamist ning leiab, et õppelaenude hüvitamist tuleks jätkata kõigile, kes võtsid laenu enne 30. juunit 2009.


4

Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

UUDISED LÜHI D A LT

Õiguskantsleri hinnang Tallinna sõidupiletide hindade osas peaks saabuma sel kuul

 Õiguskantsler Indrek Teder teatas 11. oktoobril Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauale (TÜÜL) saadetud vahemenetlusteates, et seisukoha kujundamine Tallinna linnavolikogu otsuse suhtes kehtestada üliõpilastele sõltuvalt elukohast erinevad piletihinnad viibib ning kantsler loodab menetluse lõpetada lähema kuu aja jooksul.

„Üliõpilased ootavad kannatamatult õiguskantsleri otsust. Oleme seisukohal, et erinevate piletihindade kehtestamine üliõpilastele sõltuvalt elukohast oli seadusevastane ning võitleme edasi üliõpilaste õiguste eest. Oleme selles küsimuses pöördunud ka Euroopa Komisjoni poole, kes tegeleb samuti küsimuse menetlemisega,” ütles TÜÜL-i juhatuse esimees Triin Kukk.

 TÜÜL esitas 30.12.2009 õiguskantsler Indrek Tederile avalduse, milles paluti võtta seisukoht Tallinna linnavolikogu otsuse suhtes, millega kehtestati erinevad sõidupiletite hinnad pealinna ja väljastpoolt pealinna pärit tudengitele.

Teaduste Akadeemia jagas tudengitele auhindu Eesti Teaduste Akadeemia poolt maikuus väljakuulutatud üliõpilaste teadustööde võistlusele esitati 84 uurimistööd. Esimese auhinna (10 000 krooni) said Kaur Alasoo, Allar Lepa, Mihkel Pajusalu ja Annika Valdmets TÜ-st ning Taavi Minnik TLÜ-st. Teise auhinna (5000 krooni) said Kariina Laas, Eva-Liisa Linder ja Mehis Rohtla TÜ-st, Marja Vaba TLÜ-st ning Mariette Aavik EKA-st. Auhinnad antakse üles 9. novembril kell 14.00 Teaduste Akadeemias toimuval tseremoonial.

Üliõpilased korraldasid kõrgkoolides mõttetalgud Üliõpilased korraldasid Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhtimisel oktoobris kõrgkoolides mõttetalgud “Minu otsus”, kus kokku paar tuhat üliõpilast arutas ideid kõrgharidussüsteemi paremaks muutmiseks. Mõtteid kasutatakse üliõpilaste Riigikogu valimiste platvormi koostamiseks, mis võetakse vastu 20. novembril Tallinna tehnikaülikoolis toimuval EÜLi üldkogul.

Ülikool peab võimaldama doktoriõpet, või muidu... Kui eelmises Üliõpilaslehes rääkisime õppekavarühmade üleminekuhindamisest, siis nüüd lühidalt ka sellest, mis on teadus- ja arendustegevuse evalveerimine.

2010. AASTAL EVALVEERITI POSITIIVSELT: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas Tallinna Ülikool  bio- ja keskonnateaduste, ühiskonnateaduste ja kultuuri ning loodusteaduste ja tehnika valdkondades Tallinna Tehnikaülikool bio- ja keskonnateaduste, ühiskonnateaduste ja kultuuri, terviseuuringute ning loodusteaduste ja tehnika valdkondades

KADRI TINN

Ülikoolina saab alates 2011. aasta 31. detsembrist edasi tegutseda see õppeasutus, kellel on evalveeritud vähemalt üks doktoriastme õppekava.

TANEL SAARMANN toimetus@yliopilasleht.ee

teadus- ja arendustegevusele. Haridus- ja teadusminister kinnitab hindamiskomisjoni põhjendatud ettepaneku alusel korralise evalveerimise otsuse, mille alusel evalveeritakse teadus- ja arendusasutuse tegevus vastavas valdkonnas positiivselt või negatiivselt.

Need, kes pärast esimest lõiku veel artiklit edasi loevad, siis olete teinud õige otsuse. On ju tegemist ühe väga olulise osaga haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusmaastiku puhastamise plaanist. Ülikoolina saab Arno Allmani sõnul alates 2011. aasta 31. detsembrist võimaldab Ülikooliseaedasi tegutseda see õppeasutus, dus moodustada kõrgkellel on evalveeritud vähemalt koolidel ühisõppekavaüks doktoriastme õppekava. sid, mis võiks tulevikus See on oluline nendele ülikoo- kindlasti olla teemaks lidele, kes tahavad ülikoolina näiteks doktoriõppe jätkata. On neid, kes osalevad puhul. mitme õppekavaga, kuid ka neid, kelle lootused on rajatud ühele Üldjoontes hinnatakse ülikooõppekavale. lide võimet tegeleda teadusega. Hindamiskriteeriumitena on siin Haridus- ja teadusministee- olulised uurimustööde strateegia riumi kodulehel on evalveeri- olemasolu, rahvusvahelised pubmise kohta öeldud järgmist: likatsioonid ning uuringute rahEvalveerimise käigus hinna- vusvaheline haare. Väga lihtsustakse teadus- ja arendusasutuse tatult – kas teadustöödel on mõte vastava valdkonna taset, mille ning järjepidevus. Loomulikult aluseks võetakse selle valdkon- on oluline osa ka teadlaste kvana rahvusvaheliselt tunnustatud liteedil ning teadustööks vajalike kriteeriumid. Haridus- ja teadus- rahaliste vahendite olemasolu ministri käskkirjaga kinnitatakse täna ja tulevikus. Kriteeriumeid 3–16-liikmeline välisekspertidest on 17 ning neid hinnatakse pokoosnev hindamiskomisjon, mis sitiivne-negatiivne skaalal. (Kel annab hinnangu evalveeritavas huvi hindamise vastu suurem valdkonnas tegutsevate asutuste minge SA Archimedese kodu-

lehele http://archimedes.ee/, valige teadus ja innovatsioon, siis vasakust menüüst TKN büroo ja siis Teaduse evalveerimine). 2010. aastal on juba toimunud rida evalveerimisi (vaata tabelist), tuleval aastal ootab see ees veel mitmeid ülikoole ja doktoriõppe suundasid.

Mitte ainult kõrgkoolid Huvitav on see, et teadus- ja arendustegevust hinnatakse ka näiteks Eesti Rahvusraamatukogu, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Rahva Muuseumi puhul. Selliste teadus- ja arendusasutuste nimekiri on pikk ning siin on evalveerimine seotud sellega, et positiivse vastuse korral saavad asutused konkreetseks tegevuseks riigieelarvest raha taotleda. Neil asutustel pole aga doktoriõppega otseselt pistmist.

Tulevik ühisõppekavade päralt Septembris toimus väikeses ringis arutelu ülikoolide tuleviku üle ning EBSi õppejõud ning mitme üleminekuhindamise komisjoni liige Arno Allman

märkis seal ära võimaluse, mida Eesti ülikoolid siiani kasutanud ei ole. Allmani sõnul võimaldab Ülikooliseadus moodustada kõrgkoolidel ühisõppekavasid, mis võiks tulevikus kindlasti olla teemaks näiteks doktoriõppe puhul. Ei pea ju kõrgkoolid kõiki erialasid kolmes õppeastmes andma – doktoriõpe võiks olla kokkuleppeliselt ühes kindlas kõrgkoolis – siis paraneb kvaliteet, rahastus ninf lõppkokkuvõttes võidab ühiskond. Seda kõike võib korraldada ka väliskõrgkoolidega. Lõpetuseks võib öelda, et kõik kõrgkoolid teevad ränka tööd, et üleminekuhindamisi ja evalveerimisi läbida. Eks aeg näitab, mida see meie kõrgharidusele tähendab. Edu ja jaksu kõigile!

§

Ülikooliseadus § 567 lõige 6 Alates 2012. aasta 1. jaanuarist võib ülikool õpet läbi viia üksnes juhul, kui Vabariigi Valitsus on ülikooli taotluse alusel andnud ülikoolile õiguse vastavas õppekavagrupis kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

Eesti Maaülikool bio- ja keskonnateaduste, terviseuuringute ning loodusteaduste ja tehnika valdkondades Tartu Ülikool bio- ja keskonnateaduste, ühiskonnateaduste ja kultuuri, terviseuuringute ning loodusteaduste ja tehnika valdkondades Estonian Business School  ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas Eest i Kunst iakadeemia  ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas

2010. AASTAL EVALVEERITI NEGATIIVSELT: Võru Instituut ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas EELK Usuteaduste Instituut ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas Eesti Kunstiakadeemia loodusteaduste ja tehnika valdkonnas Andmed: Sihtasutus Archimedes kodulehelt - http:// archimedes.ee/teadus/index. php?leht=304


Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

5

ELU

Kuidas teha naised ilusamaks ja mehed mehisemaks siin ja praegu?

Hando Runnel, Madis Kõiv, Jaan Kross, Veljo Tormis – need on vaid mõned nimed, kes moodustavad Tartu ülikooli filosoofia teaduskonna vabade kunstide professorite auväärse rea. Aga kes on vabade kunstide professor? Vabad kunstid (septem liberales ldn. k.), on keskajal välja kujunenud hariduskompleks – vabale mehele õpetati seitset vaba kunsti, mida tal loogiliselt võttes võis elu ajal vaja minna. Kunstide hulka kuulusid grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Aga kuidas puutuvad keskaegsed kunstid üdini moodsasse ja tänapäevasesse filosoofiateaduskonda? BARBARA LEHTNA toimetus@yliopilasleht.ee

V

abade kunstide ametikoht on loodud, et Tartu ülikooli tudengeid mitmekülgselt harida, et äratada loovust ja vastutust. Kui muidu ehk peamiselt teooriat omandavatel inimestel võib jääda vajaka millestki praktilisest, siis nähes inimesi, kes ehk ongi need õiged tegutsejad, võib soov midagi reaalset korda saata indu juurde saada. Samas on sellised loengud ka hea variant, et mornist igapäevareaalsusest korraks välja astuda. Aga kuidas valitakse neid professoreid, kes peaksid üliõpilased millegi suurema ja puhtama juurde juhatama? Iga teaduskond võib üles seada kandidaate traditsiooniliste loovisikute seast, seejärel kutsutakse TÜ nõukogu poolt kokku spetsiaalne komisjon, kes arvab oma arvamised ja ütleb oma ütlemised ning nii jääbki rektoril üle professor ametisse kutsuda. Üht ja sama isikut on muide võimalik kutsuda vaid korra, küll aga on võimalik tema ametiaega pikendada. Kahju võib hakata neil, kes seda nimekirja vaatavad ja mõtlevad, et miks nad küll varem ülikooli ei astunud. Õnneks on aga sellele mõeldud ja näiteks Mati Undi (vabade kunstide kutsutud professor aastal 2005) ja Vilen Künnapuu (vabade kunstide kutsutud professor aastal 2006) loengud on internetist kätte-

saadavad. Mati Undi loengud teemal „Siin ja praegu“ jäid kahjuks aga üürikeseks, sest Eesti kultuuri üks alustalasid lahkus meie seast enne, kui sarja teist osa alustada jõudis.

See on ju lihtne Kui aga märkasite, et sellel aastal olid kulturnikute silmad millegipärast kahtlaselt vidukil ja suud ebamaiselt naerused, siis ka selleks oli väga hea põhjus. Nimelt osutus 2010. aasta valitud professoriks lavastaja ja teatrikunstnik Ene-Liis Semper. Just eespool nimetatud nais-

terahvas on „süüdi“ selles, et neljapäeva õhtupoolikutel tänavad niivõrd tühjad on. Olen vähe oma elu jooksul viibinud kohtades, kus õhk ootustest nii paks, aga just selline oli Semperi esimene loeng. Piisas lavastajal vaid ruumi astuda ning kogu tähelepanu, mis muidu võib-olla hajus arvutimängudele, sõpradele ning väljas sõitvatele autodele, oli jäägitult tema. Tõenäoliselt kunstnik üliõpilaste lootusi ei petnud, kuna näiteks seletas ta ilmeka näitega, mis ikkagi täpselt võib olla performance. Selleks oli vaja Everlasti dressipluusi, loengusaali nurka ja üht hetke. Tudengid vaikisid ja piidlesid, ehk said kogemusegi? Professori teemad varieeruvad: on räägitud nii lavakujundusest ja kostüümidest, samas on plaanis ka loeng teemal „Kuidas muuta naised ilusaks ja mehed mehisemaks?“, Semper ise arvas avaloengus: „See on ju lihtne“.

Ka on huvitav näha, kuidas kunstnikule ei ole peale surutud akadeemilist vormi. Kui hetkel on midagi päevakajas, arutatakse seda koos. Eelmine loeng põhineski arutelul autorist ja autori kohast teatris – kaasa rääkida said kõik soovijad. Ehk ongi vabade kunstide üheks tunnusjooneks mingisugune sõnulseletamatu vabadus ja range akadeemilisuse ära hoidmine? Nüüdseks, kui toimunud juba üsna mitu loengut, on sarjast kujunenudki pigem rahulik koosviibimine. Vaadatakse lavastaja töid ja mitmeid näiteid välismaistest teatrietendustest või kunsti-installatsioonidest. Nii on võimalik teatud määral tudengite mõttemaailma avardada ja suunata neid kastist väljapoole vaatama.

„On ikka väga hea, et selline loeng ülikoolis on“ Loengus osalev Eesti ja soomeugri keeleteaduste esimese kursuse üliõpilane Kristiina Tähtse lisas end loengukursusele, kuna õpib kõrvalerialana teatriteadust ja seega tahab olla praktilise teatriga võimalikult seotud: „See loeng on kindlasti väga hea, kuna tegu on inimesega, kes asjaga ikka praktiliselt tegeleb. Seega ei kuule ainult teooriat, ta on kogu aeg asja sees“. Kristiina on ise ka Tartu noorte teatritehase liige, niisiis on temale just väga oluline, et tuuakse praktilisi näiteid, et oleks võimalik midagi kõrva taha panna.

Samas lisab ta, et üks väike miinus on asja juures ka: „Loengute ainuke ja väga pisike miinus on see, et enamik näiteid põhinevad NO teatri tööst. Õnneks räägib ta aga natuke ka välismaistest etendustest. Väga mõnus on samuti see, et ta leiab sidususe kunsti ja teatri vahel“. Pärast mõttepausi neiu lisab: „On ikka väga hea, et selline loeng ülikoolis on, vabad kunstid on vajalikud“. Hetkel on võimalik Ene-Liis Semperi loenguid veel tükk aega nautida, kuna sügisesed kokkusaamised teemal „Kas teater on kunst“ on alles sarja esimene osa, teine osa järgneb kevadel. Filosoofiateaduskonna kodulehe põhjal on professoritooli järgmine kandidaat võimalik üles seada juba 15. detsembril. Tõenäoliselt on igal üliõpilasel oma idee, keda tahaks loengusaali eesotsas juba järgmisel sügisel näha. Seega olge loomingulised, vabad ja julged ning andke oma arvamustest kas või meie toimetusse teada, küll saame edastada! Kas pakkumine tulla loenguid pidama tuli teile suure üllatusena? Peab tunnistama, et tuli küll. Olin eelmisel talvel parajasti kurikuulsa “uue gripiga” kodus pikali maas, kui Tartust helistati ja ettepanek tehti. Kõrge palaviku tõttu näis kõik alguses üsna unenäolisena.

Praegu tundub, et mu tookordne oletus oli õige. Kas oli ka mingisugust hirmu loengute ees? Hirmu küll ei olnud, pigem meeldiv “esietendusenärv”, mis tänaseks on üle läinud. Kuidas oma loenguid üles ehitate? Teemad, mis eelmisel kevadel said ülikoolile välja pakutud, on olnud põhiliseks orientiiriks, kuigi paaril korral olen juba endale lubanud ka spontaanseid improvisatsioone. Esimese loengus lasin mitmel korral kuulajatel käega märku anda, kes mida teatris või näitusesaalides näinud on. Kuna neid teadjaid-nägijaid just liiga rohkelt polnud, kasutan praegu loengute käigus suhteliselt palju videomaterjali. Oma silmaga nähtud lavastuskatked ja muu täiendav visuaalne info annavad sest valdkonnast ehk selgema ja meeldejäävama pildi, kui pelgalt suusõnalised kirjeldused.

PIX

AN

SC

Nüüd, kui olete loenguid juba mitu kuud andnud, kas midagi on ka teisiti, kui olite arvanud? Mind üllatas tõeliselt kuulajate suur hulk. Eelnevalt sama ametit pidanud inimeste kirjeldustele toetudes olin ette kujutanud vähemalt poole väiksemat kuulajaskonda. Suur huvi on muidugi meeldiv, Kui kaua kaalusite, kas tulla või alguses tundsin küll pidevat muret, mitte? kas tagumised read mind ka korVäga kaua ei antud aega kaaluda, ralikult kuulevad. Seni on õnneks lisaks ametlikule ettepanekule he- kõik korras olnud. listati peatselt ka tungiva isikliku palvega kindlasti mitte ära öelda. Mis on ülikoolis võrreldes teie Vaieldamatult on selline ettepanek tudengiajaga teisiti? suur kompliment, niisiis ootasin, Põhimõtteliselt, ma arvan, on asi kuni haigus pisut järele andis ning üldjoontes sama. Minu ülikoolitegin siis oma otsuse. ajal õpetati kunstiajalugu küll periooditi mustvalgetelt reprodelt ja Mis sai otsustavaks, kuna vaevalt, meist kellelgi polnud suurt põhet teil oma töö ja pere kõrval ju just uskuda, et originaale kunagi aega üle jääb? oma silmaga näha saaks…nii et Aega napib tõepoolest, kuna tänapäeva üliõpilastel on kindlasti pidevalt on lisaks perele ka paar- oluliselt rohkem erinevat inforkolm teatri- või näituseprojekti matsiooni. töös. Aga otsustasin siiski tulla, Samas, eks see raskendab kindkuna oletasin et selline regulaarne lasti ka süvenemist. Tingimusteta revisjon oma senistes tegemistes- pühendumine, mis minu ajal oli kogemustes annab ehk aja jook- kunstialadel peaaegu et normiks, sul endalegi selgema pildi, kuhu paistab pisitasa teed andvat märksa ja kuidas edasi liikuda. vabamale suhtumisele.


6

Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

TEADUS

Tartu tudengid asuvad ehitama Kuu tehiskaaslast Projekti ESMO (European Student Moon Orbiter) raames jõuab aastal 2014 meie kosmilise lähinaabri orbiidile esimene Euroopa üliõpilaste valmistatud satelliit. Oma rolli selle saavutuse täitmiseks hakkavad mängima ka Tartu ülikooli tudengid. SIIM JÕGIS siim.jogis@yliopilasleht.ee

O

sa inimeste jaoks seostub täiskuu romantikaga: jalutuskäigud rannaliival koos kallimaga, kui helendav kuu annab pea kohal täistuld, kuuluvad poeetilistesse mõõtmetesse. Teiste jaoks võib täiskuu tähendada hoopis libahuntide ning kuutõbiste võidukäiku. Kõiki neid uskumusi on põhjustanud üks hiiglaslik kivitükk taevalaotusel, mis liigub ümber meie planeedi kiirusega 1 km/s ning mis asub meist keskmiselt 384 000 km kaugusel. Me oleme Kuud jälginud sellest ajast saati, kui arenesime mõtlemisvõimelisteks olevusteks. Ta on tekitanud meis ülevaid tundeid ning me oleme temale omistanud jumalikke iseloomujooni. Näiteks India astroloogias peetakse Kuud jumalanna Chandraks, kes esindab tundlikkust, pehmust ja ettekujutlusvõimet.

Tartu ülikoolist neli tudengit Euroopa tudengid võtsid asja käsile ning

otsustasid, et lähevad uurivad lähedalt, mis vigur see Kuu on. Tulemuseks sai Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) projekt ESMO, mis hõlmab 19 ülikooli tudengeid kümnest riigist. Lisaks Eestile osalevad selles projektis ka ülikoolid näiteks Poolast, Itaaliast, Hispaaniast ning Suurbritanniast. Tartu ülikooli optilise meteoroloogia dotsent Mart Noorma ütles, et Eesti tudengite ülesandeks on veenduda, et kõik satelliidi sisendid ja väljundid omavahel ilusti klappima hakkaksid ning lõpuks need ka kokku panna. Kui tehiskaaslane oma koduplaneedi selja taha jätab ning kosmoseavarusse suundub, saab eestlaste ülesanne olema selle trajektoori jälgimine ning Kuu orbiidile suunamine. Noorma sõnul ei ole veel kõik satelliidi ülesanded, mida ta orbiidil olles täitma hakkab, paika pandud, kuid selge on see, et Kuu pinna uuringud ning radaritega pildistamine on kindlasti nende seas. Tartu ülikoolist hakkab ESMO projektis kaasa lööma neli üliõpilast, kuid Noorma ütles, et praeguseks hetkeks ei ole veel selge, kes need on. Ta lisas, et kuigi hetkel on projekt graafikus, ei saa välistada võimalust, et tekivad viivitused. Esimene tudengite loodud kuusatelliit hakkab kaa-

luma 265kg. Mõõtmetelt on see 120 x 110 x 100 cm ning Kuu orbiidil peaks satelliit viibima kuus kuud, enne kui ta gravitatsiooni mõjul pinnale langeb. Euroopa Kosmoseagentuur leiab, et ESMO näol on tegemist hea võimalusega pakkuda üliõpilastele õppimisvõimalust, kus ise käed külge pannakse, et midagi valmistada. Üheks projekti eesmärgiks on pildistada Kuu pinda vastavalt soovidele, mida erinevad Euroopa koolid esitavad, et siis neid pilte õppetöös kasutada.

Väikene samm inimesele, suur hüpe inimkonnale Kuu missioonid said alguse juba 1959. aastal, kui Nõukogude Liidu sond Luna-1 esimese inimese valmistatud objektina Kuu orbiidile jõudis. Samal aastal jõudis esimene Maal valmistatud aparaat ka Kuu pinnale ning selleks oli samuti Nõukogude Liidu saadetud Luna-2. Tõenäoliselt kõige tuntum meie looduslikku kaaslast uurinud projekt on olnud ameeriklaste Apollo, mille raames astus Kuu pinnale kokku kaksteist inimest. Esimesena sai selle vägiteoga hakkama Neil Armstrong, kes oma kuulsate sõnade „That’s one small step for man, one giant leap for mankind“ saatel astus Kuu pinnale 21. juulil 1969.

India astronaut astub Kuule 2020 Viimati astus inimese jalg Kuu pinnale 1972. aasta detsembris. Kuigi eestlastele jäävad taolised saavutused tõenäoliselt väga kaugesse tulevikku, siis ameeriklastel ning indialastel on sarnased ideed olemas. 2004. aastal pakkus toonane Ameerika Ühendriikide president George W. Bush välja plaani alustada programmiga Tähtkuju, mille eesmärk oli saata astronaudid esmalt Kuule ning seejärel Marsile. 2010. aasta alguses otsustas president Obama, et projekt on liiga kallis ning ei mahu eelarvesse. Sealt, kus jänkid pooleli jätsid, otsustasid India teadlased edasi minna. 2006. aastal otsustas India Kosmoseuuringute Organisatsioon (ISRO), et esimene India astronaut tuleb Kuu pinnale saata aastaks 2020. Kui ambitsioonikatel Aasia teadlastel see plaan õnnestub, saab Indiast teine riik peale Ameerika Ühendriikide, kes inimese Kuu pinnale transportida on suutnud.

Kuu uurimise ajalugu 1609 – Galileo meisterdab algelise teleskoobi ning uurib Kuu pinda ja kraatreid 1902 – prantslased teevad tummfilmi Reis Kuule (Le Voyage dans la lune), mis kujutab teadlaste lendu Kuule ning kokkupuudet kohalike elanikega 1959 – Nõukogude Liidu satelliit Luna-2 on esimene inimese tehtud aparaat, mis jõuab Kuu pinnale 1961 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy kuulutab välja plaani saata inimene Kuule veel käesoleva kümnendi lõpuks 1968 – Apollo 8 on esimene satelliit, mis viib kolm astronauti Kuu orbiidile 1969 – Neil Armstrong astub esimese inimesena Kuu pinnale 1972 – Eugene Cernan on seniajani viimane inimene, kes Kuul käinud 1990 – Jaapani kosmoselaev Hiten jõuab Kuu orbiidile ning seega saab Jaapanist kolmas riik, kes on taolise teoga hakkama saanud 2007 – Chang’e 1 on esimene Hiina satelliit, mis jõuab Kuu orbiidile 2008 – India satelliit Chandrayaan-1 leiab Kuu pinnalt vee molekule


Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

7

VÄLISMAA

Tartu võõrustas AEGEE tähtsaimat rahvusvahelist üritust Euroopa tudengiorganisatsioon AEGEE tõi eelmisel nädalavahetusel Tartusse tudengeid üle kogu Euroopa, et tutvuda siinse kultuuriga, vahetada kogemusi ja arutada organisatsiooni juhtimist. ANNES AUS toimetus@yliopilasleht.ee AEGEE on Euroopa tudengeid hõlmav rahvusvaheline organisatsioon, mis võimaldab üliõpilastel erinevate kultuuridega tutvuda ja suhelda teiste kaasõppuritega üle Euroopa. 4. – 7. novembril korraldas AEGEE Tartu oma kodulinnas ürituse Network Meeting, mis on organisatsiooni üks tähtsamaid rahvusvahelisi üritusi. „AEGEE struktuur on selline, et see koosneb hästi paljudest erinevatest lokaalgruppidest. Esialgselt loodi Network Meeting selleks, et ühes samas võrgustiku osas olevad grupid

tulevad kokku ja jagavad kogemusi,“ selgitas Liisa Kõrv, kes kuulub AEGEE Tartu juhatusse ja juhib avalike suhete töögruppi. Tema sõnul võimaldab see üritus ennekõike erinevate inimestega suhelda. Kõrv lisas, et AEGEE võrgustik Euroopas on jaotatud piirkondadeks ja igas selles piirkonnas korraldatakse Network Meeting kord semestris. Üks selle ürituse eesmärk on organisatsiooni juhtimist koordineerida, aga lisaks sellele toimuvad ka näiteks koolitused ja peod. „Sa saad tuttavaks rohkemate inimestega, kogud tutvusi üle kogu Euroopa. Lood tulevasi kontakte, aga mitte ametlikus, vaid sõprade mõttes,“ rääkis Raul

Mäesalu, samuti AEGEE Tartu juhatusest. Lisaks Network Meetingule korraldavad AEGEE võrgustikku kuuluvad linnad veel mitmeid rahvusvahelisi üritusi, millest tähtsamate seas on veel suveülikoolid. Mäesalu hinnangul on see tudengi jaoks üks parimaid viise reisimiseks, kuna seda korraldavad sama vanusega ja samade huvidega inimesed. „See teeb kodanikuna palju aktiivsemaks,“ kirjeldas Kõrv enda kogemust AEGEE liikmena. „Harjud asjadest osa võtmisega ära ja sind huvitab, mis sinu ümber toimub. Kui istud seal oma koopas ja ei viitsi välja tulla, siis ei hakkagi võib-olla kunagi huvi Liisa Kõrv (vasakult teine) ja Raul Mäesalu(neljas) on mõlemad AEGEE tundma.“ Network Meeting’u korraldamisega aktiivselt seotud.

AEGEE TARTU

Kaheksa müüti välismaal õppimisest Andekate ja hakkajate noorte välismaale suundumine ei jäta ilmselt enam külmaks kedagi. Väidetakse, et mujale suundujad lihtsalt põgenevad parematele rohumaadele, et siia enam mitte tagasi tulla. Samuti kuuldub, et välismaal õppijad ainult pidutsevad ja joovad – kõik ju teavad kedagi, kes teab kedagi, kes ütles, et nii on. GRETE KÕRGESAAR toimetus@yliopilasleht.ee Kogu kriitika ja vohavate linnelegendide juures ei süveneta, miks tegelikult võõrsile minnakse ja mida mujal õppimine endast kujutab. Seepärast toobki Üliõpilasleht välja 8 levinud müüti välismaal õppimisest. Müüte kommenteerivad ja oma kogemusi jagavad Nottinghami ülikooli lõpetanud Jeanne Ilves(22), praegu Dream Foundationi abiga Hollandis Hanze ülikoolis bakalaureusekraadi omandav Nele Tammiste(23) ning TÜ-st ajakirjanikuhariduse saanud Reetta Sahlmann(25), kes valgustab välistudengite olukorda Eestis. “KANDIDEERIMISPROTSESS ON PIKK JA KEERULINE.” Välisülikooli kandideerimine ei pruugi endast kujutada proovilepanekute kadalippu. Sisse on töötatud ülikooli- ja ka riigiüleseid süsteeme, mis protsessi võimalikult valutuks muudavad. On ka organisatsioone nagu Dream Foundation, kes suure töö ära teevad ja kandideerimist lihtsustavad. Jeanne: Kogu protsess toimus UCASe kaudu. See on arvutisüs-

teem, mis on sama nii kohalikele tudengitele kui ka EL-i kodanikele. Sinna pidingi kõik oma dokumendid sisestama. Nele: Kandideerimisprotsess oli tänu Dream Foundationile väga lihtne. Pidin täitma avalduse, tegema lõputunnistusest kinnitatud tõlke, läbima keeletesti ja kirjutama motivatsioonikirja. Kõik need dokumendid saadeti läbi Dream Foundationi minu poolt valitud ülikoolidesse ning tehtud see oligi. “VÄLISMAAL ÕPPIMINE ON VÄGA KALLIS.” Jeanne: Minu suurim mure oligi alguses raha. Polnud päris kindel, kuidas õnnestub õpinguid finantseerida, arvestades, et tegu on Inglismaaga, kus on elu kallim. Kogesin, et kui ülikooli kõrvalt tööd teha, siis elab ilusti ära. Ka õppetasud on Eestiga suhteliselt sarnased. Nele: Kuna Eestis oleksin elanud koos vanematega, siis kulub siin ilmselgelt pisut rohkem raha elukoha üürile ning toidule. Kõik teised kulud on enam-vähem tasakaalus sellega, mis nad oleksid olnud Eestis. Reetta: Mina saan raha Soome riigi poolt – 400 eurot kuus. Eestis on hinnad madalamad kui Soomes, aga kui ikka igal õhtul väljas söömas käia, kaob ka see

raha kiiresti käest ära.

sõbrad. Alguses oli palju vahetusüliõpilasi, aga tuli tunne, et nad ei jää siia, ei proovi ennast rakendada. Osa tuleb lihtsalt pidutsema, lõbutsema, aga mina tahtsin siin endale kraadi teha. Seega vajasin inimesi, kes mõistavad, et pean ka õppima ja normaalset elu elama.

“VÄLISMAAL ON RASKE TÖÖD LEIDA.” Jeanne: Tööd leida on kerge, kui ise piisavalt aktiivne olla. Töökohti on saadaval nii baarides kui poodides. Mina töötasin näiteks ülikooli baaris, ühes kesklinna baaris, spordipoes ja tegin “KEELEBARJÄÄR TEEB suurüritustel ettekandmist. ELU RASKEKS.” Nele: Keelebarjääri ei ole siiani “MA EI LEIA SÕPRU/KO- tekkinud ning olen ka ülikooli HALIKUD SUHTUVAD VÄ- õpingutega edukalt hakkama LISTUDENGITESSE HAL- saanud. VASTI.” Jeanne: Alguses oli harjumatu. Nele: Sõprade leidmine on üsna Ei teadnud, kas teha märkmeid kerge. Esimesed sõbrad sain tänu eesti või inglise keeles. Nüüdsiinsele tutvumisnädalale. Kuna seks on kõik täielikult muutunud. siinsed inimesed on väga sõbrali- Keelega pole enam mingit probkud, oli ka edaspidi uute tutvuste leemi. Kuna olen üle kolme aasta sobitamine lihtne. Välistudengeid inglise keelekeskkonnas viibinud, võetakse vastu sõbralikult. Alati mõtlengi inglise keeles. tuntakse huvi sinu päritoluriigi Reetta: Kui ma kevadel ainekohta. tega alustasin, oli hästi raske, ma Jeanne: Uue tudengina on ei saanud üldse aru. Sain sügisese ühikas parim koht, kust tutvusi intensiivkursusega mingi baasi, saada. Seal on õige tudengielu. aga päris keeleoskus tuli alles Kõik on alguses samas seisundis hiljem. Aga õppejõud olid hästi – tulevad uude ülikooli, kolivad mõistvad. Öeldi, et me saame kodust eemale, pole sõpru. Nii aru, et see ei ole su emakeel, ja ollakse kohe valmis uusi sõpru arvestati sellega. leidma. Pealegi on inglased ääretult sõbralikud ja igal hetkel “ VÄLISMAAL ÕPPIMIjulged võõraga juttu alustama. NE ON TEISTMOODI JA Reetta: Õnneks sain kohe mõ- TARBETULT RASKEM KUI ned Eesti tuttavad, kelle kohta EESTIS. “ nüüd saan öelda, et nad on mu Nele: Arvan, et pigem Eesti

ülikoolides ei suhtuta üliõpilastesse sellise hoolega nagu siin. Siin saan piisavalt ka praktilisi teadmisi ning ülikooli lõpetades on rohkem aimu, mida oma tulevasel ametikohal teha tuleb. Ka siinsed õpetamismeetodid on pisut erinevad – ollakse väiksemates gruppides. Jeanne: Õppejõud on suurepärased. Kontakti oli nendega väga kerge saada, sest nad olid väga avatud igasugustele küsimustele. Probleemide korral sai nende tööruumidesse minna ja abi küsida. Toetus oli alati olemas. Suurem rõhk oli iseseisval tööl ja nii ilmselt ongi parem. Õppekvaliteet sõltub ikkagi inimesest endast – kui palju keegi on valmis õppetöösse pühenduma. “MA EI SAA VÄLISMAAL OMA HOBIDEGA TEGELEDA.” Jeanne: Inglismaal on igasuguseid huvialaringe ja ülikool tõesti toetab seda, et tudengid väljaspool õpinguid aktiivsed oleks. Absoluutselt kõik, millest vähegi mõelda võiks, on olemas: cheerleading, ju-jitsu, korvpall jne. Mina taasavastasin enda jaoks sulg- ja võrkpalli. Nele: Võimalused on piiritud, tuleb vaid endale sobiv hobi leida ning vajadusel vastavasse organisatsiooni registreeruda.

Reetta: Mina tunnen, et ma ei saanud alguses piisavalt infot, aga ma ei tea, kas ma pean selles süüdistama ennast või ülikooli. Ajasin ise asju taga ja leidsin ka. Jumal tänatud, et Tartu on väike linn ja see ei ole nii raske. “VÄLISMAAL ÕPPIMINE EI ANNA MULLE MIDAGI, MIDA MA OMA KODUMAALT EI SAAKS.” Jeanne: Välismaale õppima minek oli ilmselt minu parim otsus. Kogu mu elu on põhimõtteliselt pea peale pööratud, aga heas mõttes! Olen saanud avatud silmaringi, huvitavad tutvused, iseseisvuse ja põneva elu. Nele: Olin kuulnud, et välismaal õppimine on kallis, raske ning emotsionaalselt kurnav. Kartusi võib olla küll igasuguseid, kuid pelgalt nende pärast ei tohiks loobuda oma elu parimast võimalusest! Plussiks on tohutu kogemuste- ja tutvustepagas, iseseisvumine ning kultuuride tundmaõppimine. Reetta: Kuigi ka Soomes kolisin juba pärast keskkooli lõpetamist kodust ära, on välismaal olemine mind oluliselt iseseisvamaks muutnud. Pead lihtsalt kõike ise tegema, keegi ei tule ja ei võta sul käest kinni, et lähme poodi. Mina soovitan seda küll kõigile.


8

Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

KULTUUR

Kas PÖFFihunt on tudeng? Taaskord on oktoober märkamatult möödas ja õhus on tunda läheneva PÖFFi lõhna. TUULI PIIRSALU toimetus@yliopilasleht.ee

S

el aastal toimub Pimedate Ööde Filmifestival neljateistkümnendat korda. Põhiprogramm toimub vahemikul 24. november – 5. detsember, kuid usin tegevus käib Telliskivi Loomelinnakus asuvas kontoris aastaringselt. Juba 19. novembril algavad animafilmide festival Animated Dreams ning laste- ja noortefilmide festival Just Film. Eesti Üliõpilasleht uuris, kuidas saavad tudengid PÖFFi tegemistes kaasa lüüa. Esimese ja kõige lihtsama asjana saab iga üliõpilane muidugi PÖFFi osaliseks saada kinosaalis filme vaadates. Igal aastal on tudengid ka piletihinnalt soodustust saanud. Kes aga suurem filmihuviline, saab juba praegu endale festivalipassi omistada. 20. novembril algab tudengi- ja lühifilmide festival Sleepwalkers, kus saab tutvuda rahvusvahelises võistlusprogrammis osalevate filmi- ja meediatudengite tehtud lühifilmidega. Igal aastal on Pimedate Ööde Filmifestival kaasanud sadu vabatahtlikke – nii ka sel aastal. Selleks korraks on kandideerimine kahjuks juba lõppenud, kuid alati

on tulemas järgmine sügis. Seekord oli soovi avaldajaid lausa nii palju, et kolmesajast esmakordsest soovijast ainult sada pääsevad tegelikult festivalile appi. Seda pole vist varem ette tulnud, et vabatahtlikuks saamiseks peab tööintervjuule minema. Mairi, kes on Tallinna ülikooli kolmanda kursuse tudeng, on kolmandat aastat PÖFFI vabatahtlik. „Vabatahtlikuks sain täitsa ausa kandideerimise tulemusena. Kuna mul sõbrannad olid varem kaasatud, siis soovitasid mul ka proovida. Esimesel aastal olin põhiliselt küsitleja, kes kogus külastajatelt tagasisidet, teisel aastal piletikontroll ja sel aastal infotöötaja.“ Küsimusele, miks ta vabatahtlik abiline PÖFFil on, tuleb vastus lihtsalt: „Sest pöff on kihvt!“. Usinad blogijad saavad samuti tegutseda PÖFFi blogijatena. Igal aastal on noored filmi- ja kirjutamise armastajad saanud oma filmialaseid mõtteid jagada ka teistega. Ega kellelgi pole keelatud avalikult oma arvamust avaldada, aga blogijaks kandideerijatele võimaldatakse festivali pressikaart. Ideaalne võimalus tulevastele filmikriitikutele. Kurvastusega tuleb tunnisada, et kui Üliõpilasleht uuris PÖFFi

Majutus kahele 2 kohalistes hotellitubades:

Koha hind koos hommikusöögiga 250 krooni öö.

Koha hind koos hommikusöögiga 325 krooni öö.

•    Igas ruumis TV •    Tasuta WiFi •    Tasuta parkimine valvega parklas

Ühese toa lisamaks 125 EEK/öö.

* Nimetatud hind kehtib siis, kui ööbijaid on vähemalt kaks.

•    Tastuta WiFi •    Tasuta parkimine valvega parklas Lisainfo: tel: 7 314 300 Mob: 51 80 009 e-mail: info@tartuhotell.ee www.tartuhotell.ee

Enamik teist on kindlasti samanimelist filmi näinud. Kuigi poolpaljas Brad Pitt on nii mõnelegi meelepärane vaatepilt, jääb minu arvates film siiski raamatule kõvasti alla. Kaklusklubi on psühholoogiliselt mitmetasandiline, mõtlemapanev ja samaaegselt lihtsalt põnev romaan. Autor ise väidab, et lugu sai alguse igavast tööpäevast kontoris, mil ta algse mõneleheküljelise lühijutu paberile pani. Nüüd on kaklusklubist saanud ülemaailmne fenomen, tänu millele C. Palahniuki külmutuskapi uks on kaetud fotodega läbipekstud nägudest. Kõik nad kuuluvad klubisse. „Kaklusklubi“ kuulub samaaegselt populaar- ja eksistentsialistliku kirjanduse valda. Kindlasti on tegu raamatuga, mida on raske käest panna. Soovitan kõigile!

Féfé - “Jeune à la retraite” (2009)

PÖFFi vabatahtlikud tegelevad ka piletimüügija infotööga. korraldajatelt, mida huvitavat nad veel tudengitele pakuvad ja kui oluliseks publikuks nad tudengeid üldse peavad, jäid nad

ERAKOGU

meile vastuse võlgu. Loodetavasti oli põhjuseks siiski kohe-kohe algava festivali virr-varr , mitte ükskõiksus.

u

Majutus 3 ja 4 kohalistes hostelitubades:

„Kaklusklubi“, Chuck Palahniuk

PLAAT

ub airBaltic mbrini toim 1.–14. nove es saad , mille raam osta kampaania el is ettenäitam ISIC-kaardi pileteid! u n n dsaid le o o s a tr s k e

Hotell Tartul on hea meel Sulle pakkuda soodsat võimalust majutuseks Tartu südalinnas otse bussijaama vastas!

RAAMAT

TUULI PIIRSALU

ISIClikud likud uudised HEA AVATUD ÜLIKOOLI ÜLIÕPILANE!

TUDENGILT TUDENGILE

bi Skype 010 saad lä .2 2 .1 1 3 i n Ku ikidele maailma kõ le ü a d ta lis e h nidele ja lauatelefo mobiilidele t! i 60 minuti tasuta kun

Ma peaksin vist minema aju-uuringutele. Midagi peab ilmselgelt viga olema, kui mina, kes ma valdavalt kuulan karmimat muusikat ning kellele suurem osa räpist tekitab kerget soovi oma kõrvad pea küljest rebida ja naabrikoerale sööta, olen viimasel ajal poolobsessiivselt kuulanud Féfé debüütalbumit “Jeune à la retraite”. Kuigi ma armastan prantsuse keelt, on prantsuskeelne räpp minu meelest eriline jõledus. Aga Féfé puhul asi töötab. Mees laulab ja räpib ning... teate, täitsa tore on. Tema bluusine muusika on positiivne ja omapärane, tekitades soovi kaasa laulda, isegi kui prantsuse keelt ei valda. Ühekülgsuses Féfét juba süüdistada ei saa – igal lool on oma stiil, mõte ja võlu. Sõnu, kusjuures, soovitan ka uurida. Täitsa asjalikud teised. Kaasakiskuvaim lugu on “VPC”, millest on üsna lahe video ka YouTube’is.

RIINA LÄÄTS

ETENDUS „Figaro Pulm“ „Figaro pulm“ on väga hea ooper vaatamiseks neile, kes ei ole andunud ooperifännid. Muusika Mozartilt – mis ei saa alt vedada. Ooperid kipuvad verised olema. „Figaro pulm“ lõpeb vana hea lume sees amelemisega. Kolmas ja tähtsaim aspekt – ooper on eesti keeles, mis tänasel päeval on pigem erandlik, aga kõlas uskumatult hästi. See, kes kellega käib ja miks, oli eesti keeles palju kergemini arusaadav, sest sisult on „Figaro pulm“ täielik seebiooper. Kaks inimest võitlevad oma armastuse eest, kasutades selleks kõikvõimalikke manipulatsioone. Mõned etteheited võiks muidu väga heale etendusele siiski teha. Subtiitrid, mis olid eesti ja inglise keeles, kubisesid kirjavigadest. Ma ei tea, kas tabloo tähtede arv on niivõrd limiteeritud, et tuleb „sa“ asemel „s“ kirjutada, aga see häiris küll. Õnneks võis tabloost mööda vaadata…

ELEENE SAMMLER

SÕNUM

ub Tallinnas st Film toim Ju l a v ti s la PÖFFi alafe olaris Kinos ja Coca-Co ja S 1 m .1 Cina onis 19.11–28 25.11–5.12 s rdi u a rt a k Ta e g rt o in o IYTC n Plazas n ja u IC IS s. u kod rooni. Tartu Teatri rihind 35 k e n o le e ik n oma pakub Universum la a rs e iv n U sootilist t valikut ek mitmekülgse ga nüüd kõik tooted ICu käsitööd. IS mad. a s d o o 5% s Kõik eeltoodud ja paljud teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti

KADRI TINN


Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

9

SPORT

Mikk Pinnonen sirgub Taanis tippkäsipalluriks Käsipallur Mikk Pinnonen seisis läinud suvel gümnaasiumi lõpetades üpris omapärase olukorra ees. Ta kuulus 19-aastasena omal alal Eestis 20 parema sekka. Kui paljud gümnaasiumilõpetajad saavad end oma huvialal nii kõrgelt hinnata? Ilmselt loetud arv ja neil vähestel privileegitutel seisab ees raske valik. Kas jääda loorberitele puhkama või püüelda kõrgemale? TAAVI LIBE toimetus@yliopilasleht.ee

Ü

pus kodumaale, et alustada Eesti koondisega EM-valikturniiri, kus vastasteks tugevad Ungari, Makedoonia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Sügisel peetud kohtumistes saadi Makedoonia ja Ungari käest küll valusad kaotused, kuid koondise pesamuna Pinnonen võis pea püsti hoida.

dini käsipalli sees kasvanud Mikk valis kõhklemata teise variandi. Augusti keskpaigas asus ta õppima Taani suuruselt teises linnas Århusis asuvas käsipalliakadeemias. „Kui seda varianti poleks tekkinud, „Veebruaris või märtsis siis poleks ma ette kujutanud, istume klubi esindajamida Eestis õppima oleksin ha- tega laua taha ja rääkanud,“ rääkis veel möödunud gime, kui pikalt ma end hooajal Eesti tippklubide sekka nendega seon.“ kuuluvas Chocolate Boysis isa Aini käe all mänginud Mikk Ta taastus suvel saadud Achilleuse kõõluse vigastusest, kaks kuud hiljem. kuid see lõi hiljuti uuesti välja ja seetõttu uskus ta enne SkopTaani kuulus jesse välismängule sõitmist, et jalgpallikoondis mänguaega talle eriti jaguda ei Taani spordist rääkides torka- pruugi. „Enne Eestisse tulekut vad esimesena pähe jalgpalli- sain ainult neli pallitrenni teha,“ koondis, mille suurim saavutus rääkis käsipallur, kelle jaoks täon kahtlemata 1992. aasta Eu- hendas koondisega Makedooroopa meistritiitel, ja sajandi- nia vastu mängimine ühe ringi vahetusel kergejõustikusõpru täitumist. hullutanud keenialasest keskmaajooksja Wilson Kipketer, Suur kaotus, aga posikes oma karjääri suurimad tu- tiivsed emotsioonid lemused just Taani lipu all välja Nimelt tegi toona 17-aastane jooksis. Alahinnata ei maksa ka kä- ääremängija täiskasvanute koonsipallureid. Taanlaste viimaste dises debüüdi kaks aastat tagasi, aastate märkimisväärseimad saa- kui Eesti Skopjes Makedooniale vutused on 2008. aasta EM-kuld 22:31 alla jäi. ja aasta varem võidetud maail- Suurele kaotusele vaatamata mameistrivõistluste pronksme- on Pinnoneni jaoks see mäng dal. Need tiitlid on tulnud Skan- mällu jätnud pigem positiivdinaavia spordile iseloomuliku seid emotsioone. Nimelt tegi tööeetikaga, mida ka Pinnonen ta 6000 pealtvaataja ees suuon nüüd tunda saanud. „Pigem repärase debüüdi ja viskas neli tehakse vähem, aga tehakse tar- väravat. Kaks aastat hiljem sai galt ning treeningutel pole paika Mikk hakkama uue imega. Ta pandud hierarhiat. Treener on sekkus poolaja keskel vahetusest õpilastega ühel tasandil, kuid ning viskas 25:30 kaotusega lõpsee ei tähenda, et teda vähem penud mängus Eesti parimana austatakse,“ kirjeldas Pinnonen seitse väravat. Seda kõike suutis metoodikat, mida Ida-Euroopas ta hullumeelse Balkani publiku ees saalis, mis on oma viletsa seivähem kohtab. Uutest kogemustest tulvil, sukorra poolest võrreldav päevisaabus käsipallur oktoobri lõ- näinud maakoolikese võimlaga.

„Sellise publiku ees on hea mängida, sest kui hästi läheb, siis õnnestub neile justkui ära teha,“ „Sellise publiku ees on hea mängida, sest kui hästi läheb, siis õnnestub neile justkui ära teha,“ selgitas noor pallur, miks Makedoonia publikul teda verest välja pole õnnestunud lüüa. Põlvas peetud kohtumises Ungari vastu piirdus Pinnonen küll ühe väravaga, kuid temal polnud vaja silmi maha lüüa ka selles mängus. Kaks aastat koondise pesamunana rasket pallikotti trennisaalide ja bussi vahel edasi-tagasi vedanud käsipallur on saanud koondises arvestatud tegijaks.

Koondisemängudele järgnes debüüt profiklubis

Kaks sammu, hüpe ja vise ristnurka...

SIIM SEMISKAR

MEELI HELI

Mikk Pinnonen soojendusel enne EM-valikmängu Ungariga.

Pärast koondisemänge tagasi Taani siirdunud Pinnonen loodab õige pea teha debüüdi ka kohalikus profiklubis, kust talle õige pisut pärast akadeemiasse saabumist pilk peale pandi. „Akadeemia esimestel pallitreeningutel mängisime omavahel ja nende järgi treenerid vaatasid, kes kuhu klubisse läheb,“ selgitas Pinnonen, kes jäi koos ühe kaaslasega parima võimaliku valiku huviorbiiti.

Kaaslase positsioonile oli klubis tihe konkurents ja seetõttu koostöö ei jätkunud, kuid Pinnonenist oldi Taani meistrivõistlustel teist kohta hoidvas klubis väga huvitatud. „Hetkel ma klubiga mingi lepingu alusel otseselt seotud pole,“ rääkis ta ja lisas, et klubi aitab tasuda õpingutega seotud kulud. „Aga veebruaris või märt-

sis istume klubi esindajatega laua taha ja räägime, kui pikalt ma end nendega seon.“ Käsipalli kõrval õpib eestlane kohalikus rakenduskõrgkoolis just neid aineid, mis parasjagu huvi pakuvad ja südamelähedased on. Pikaajalisem profileping Århusi klubiga, mis praeguse seisuga tundub vormistamise

küsimus, võimaldaks tal järgmistel aastatel õpinguid jätkata. Sellest aga on noormees väga huvitatud, sest kool aitab ellu väga palju mitmekülgsust tuua. „Kui vahepeal ei ole parimad ajad, siis tuleb kindlasti kasuks, kui on muid asju, millele mõelda, ja teisi inimesi, kellega suhelda.“

EURO eelne

tühjendusmüük! Tallinnas, Kadaka Selveri II korrus, Kadaka tee 56A Tartus, Zeppelini keskus, Turu 14 Viljandis, Tartu tn. 1a Kampaania kestab kuni 14. november 2010


10

From: To: Date: Cc: Subject:

Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

KOLUMN Nirti <triin.poldra@yliopilasleht.ee> <toimetus@yliopilasleht.ee> 09.11.2010 12:49:32 AM Kui kõlama jääb negatiivne

Kui kõlama jääb negatiivne Attatchment: Nirti.jpg

M

a püüan ikka meedial selle igas vormis silma peal hoida – kas või selleks, et tahtejõuetult meeleheitesse langeda, kui jälle tuleb uudis tarbekaupade hindade tõstmisest, või lihtsalt selleks, et hommikuse kohvi ja sigareti kõrvale konstateerida fakti, et taaskord on öö jooksul kaunil kodumaal inimesi tapetud, töökohti koondatud ja Sofi Oksaneni mõnitatud. Viimaste nädalate ja kuude arengud on aga olnud silmatorkavalt ühetaolised ja ebameeldivad. Selle märkamiseks piisab, kui natukenegi lehti sirvida, blogisid lugeda ja erinevatel uudisteportaalidel silma peal hoida, teisisõnu: kasutada meediat interneti vahendusel.

K

okkuvõtvalt võib selle kohta öelda „järjekordne sallimatuse ja vaenamise võidukäik“. Juppideks lammutatuna saab toimuvat kirjeldada nii: kui inimestel homoseksualistide materdamisest ja sõimamisest aega ning energiat üle jääb, siis veedetakse aega mitmesuguste sensatsiooniliste teemade kallal hambaid ihudes ja välja mõeldes erinevaid võikaid viise, kuidas näiteks hukata-karistada kas või õnnetut Tamsalu-neiut, või leiutades kõikvõimalikke vandenõuteooriaid, kuidas poliitikud, suurärimehed ja kõik teised nende hädades süüdi on, ning jällegi – kuidas neid kõige efekiivsemalt karistada. Jutt ei käi ainult kurikuulsatest netikommentaaridest, kaasan meediasse ka praeguseks juba aastaid vana ja enamikule inimestest tuttava nähtuse – suuremal või vähemal määral anonüümsed blogid, samuti avalikud foorumid ning mitmed uudisteportaalid, näiteks Delfi.

R

aske on panna sõrme hetkele, millal see kõik tänavu täpselt alguse sai. Keskmine eestlane (tegelikult ei tohiks seda väljendit kasutada, sama mütoloogiline nähtus kui tavaline pesupulber) ei ole sallivuse poolest kunagi iseäranis silma torganud, kuid tänavune sallivusevastane ristisõda sai ilmselt hoo sisse Varro Vooglaiu ja Priit Pulleritsu ühisel koostööl artiklitega, mille nood härrasmehed Postimehes avaldasid ning mis käivitasid mingil määral ahela – oli vaja kirjutada artikkel, millele reakt-

siooniks oli vaja kirjutada artikkel, millele reaktsiooniks ... . Kibekiiresti võeti kasutusele mõnitavad väljendid nagu tolerastia ja aplodeeriti püstijalu Angela Merkeli avaldusele, et multikulti on Saksamaal läbi kukkunud. Sallivusele, liberaalsusele ja tolerantsile üles kutsuvad artiklid ja sõnavõtud, nii anonüümsed kui ka näiteks Tiina Kangro, Rain Kooli ja Jaanus Saksingu omad, põletati kommentaaride turmtules kiiresti tuhaks. Vähesed toetavad sõnavõtud olid kui liivahiire piiksatus Karakumi kõrbes. No las nad möllavad seal internetis, mis see meid, tudengeid puudutab? Aga kas saab üks marginaalne inimgrupp, vähemusgrupp, eirata teist ja teisega toimuvat?

Võimalik muidugi, et nii mõneski tudengis kinnitas tugevamalt kanda arvamus, et isamaa käsi mitte ei toida teda, vaid peksab

K

ui ajas umbes aasta tagasi minna – sellesama interneti vahendusel on see eriti lihtne –, siis vähemalt tudengite meeli küttis aastal 2009 väga teravalt põhiliselt kaks valusat probleemi. Mälu värskendamiseks: ühistranspordi piletihinna tõus mittetallinlasest tudengitele 300%, õppelaenu kustutamine lapse saamise korral 50% ulatuses. Kodanikuühiskonna vaat’ et esimene reegel on: seisa oma õiguste eest! Tudengid püüdsid seda teha, kuid ühiskonna avaldatud toetus oli kesisevõitu. Piletihinna tõusu vastu korraldati mitmeid aktsioone ja ühine meeleavaldus. Sinna ei vaevunud linnapea kohalegi ilmuma ning linnavalitsuse istungi otseülekannet pealt kuulanud tudengid levitasid šokeeritult erinevates suhtlusportaalides Tallinna linna ilmselt siis ametlikku seisukohta: „Tudengid jätku neli kasti õlut joomata, siis jaksavad ka piletit osta!“.

T

ekkis pisuke torm veeklaasis, mis hajus enne, kui sündidagi jõudis. Kuvand tudengist kui paadunud joodikust on inimestes juba juurdunud ja seda juurutatakse täie rauaga edasi. Oktoobrikuises Üliõpilasleheski peeti vajalikuks tudengielu ja Zavoodi seoseid alla kriipsutada

(siinkohal, khm, muidugi märkus, et tark tudeng läheb Krooksu, kus alkohol on pärast kella kaheksat hulga odavam kui Zavoodis...!). Anonüümne kommentaator Eesti Päevalehe ühe artikli sabas võttis lakooniliselt ja võrdlemisi kuivalt kokku paljude arvamuse: „No mitte ei saa aru, mida need tudengid pidevalt vinguvad. Ise saavad igasugu toetusi ja asju.“.

L

apsesaamisega õppelaenu kustutamine? Tudengite seisukoht oli, et see on tudengite õiguste räme rikkumine, riigi ja tudengi vahelise lepingu ühepoolne rikkumine. Foorumites ja kommentaariumides puhkenud arutelus jäid kõlama arvamused, et tudengid püüavad teiste arvelt elada. Et õppelaenuna võetud raha on maha laristatud raha ja ootus, et maksumaksja selle kinni maksaks. See on heal juhul naiivne, halvemal juhul lausa kuritahtlik – lahti läinud parastamistormi (ikka hea ju, kui kellelgi sitasti läheb!) saab sujuvalt siduda kuvandiga „Tudeng on joodik, kes joob neli kasti õlut kuus, selleks ju see õppelaen võetud saigi!“. Tudeng luges arvamused läbi, solvus, lõi käega, elas edasi. Võimalik muidugi, et nii mõneski tudengis kinnitas tugevamalt kanda arvamus, et isamaa käsi mitte ei toida teda, vaid peksab, seega pole taunitav seda kätt pisut hammustada ja peale kooli lõpetamist minna kuskile, kus mõnitamist ja parastamist pisut vähem on.

A

ga ometi annab seesama tunne, mida me üliõpilastena oma muredega üksi jäädes tundsime, meile võimaluse mõista neid teisi vähemusgruppe, keda samuti ei sallita ja kes samuti oma muredega üksi on jäänud ning isegi sõimu ja põlguse koorma alla sattunud. Sõnad nagu sallivus ja tolerants on muutunud loosunglikeks, abstraktseteks – seetõttu ei saada neist enam pahatihti korralikult arugi. Inimesed leiutavad sallivuse, empaatiavõime ja tolerantsi külge semantilisi tähendusi, mida seal ei ole ega ole kunagi olnud. Unustatakse, et sallivus on kõige tihedamini lihtsalt elementaarne viisakus ja austus.

bast parastamist, mõnitamist, kseno- ja homofoobilist mõttelendu, tekib selle kõige vastu teatud immuunsus – paks nahk, kui soovite. Kui just parajasti sind (= sinu ühiskonnakihti, vähemusgruppi) avalikus meedias ei sõimata, siis sa ei teegi midagi, passid tahtejõuetult, lased sel kõigel endast üle ja mööda libiseda, lööd käega ning annad rohelise tule ebaviisakusele, austusetusele. Inimene harjub kõigega ja tahtejõuetult lubades lugupidamatut käitumist kaasinimeste vastu tingime me selle, et vähemusgruppide püüdlused tulutult liiva jooksevad. Rahvas ei toeta marginaalsete ühiskonnagruppide algatusi, sest nad on harjunud kas või sellesama interneti vahendusel neid gruppe nägema austust mitteväärivatena (homod kui perverdid, tudengid kui joodikud, mitmelapselised pered kui mõttetud sigimismasinad jne) ja seega ignoreerivad nende aktsioone. Kui Tallinna tudengid rabelesid 300%-lise piletihinnatõusu vastu, siis protestiaktsiooniga ei ühinenud kuigivõrd teisi vähemusgruppe ega ka „tavalisi inimesi“, 95% inimesi jalutas meeleavaldusest lihtsalt mööda. Paljud neist viskasid interneti vahendusel veel kiviga ka järele, ilkudes kommentaariumides ning kutsudes seda üritust hitlerlikuks või reformierakonna-juugendi meeleavalduseks. See ongi meie ühiskonna vähese sidususe ja ühtehoidmise puudumise hea näide. Kui palju võib seda panna selle arvele, et aasta-aasta järel harjutatakse inimest sallimatusega ehk selle sõna kõige lihtsamas tähenduses lugupidamatuse ja austuse puudumisega? Keegi ei taha ühineda liikumisega, mida korraldab vähemusgrupp, keda kujutatakse liialdatud stereotüüpide kaudu ja tingimata just negatiivselt. Joodikud, õppelaenu mahalaristajad, litsid ja luuserid ... .

Ü

ks õige sallivusele kutsuv teema ei oleks muidugi õige sallivusele kutsuv teema, kui see lõpetuseks ei kutsuks üles mõistma ka inimesi, kellel see sallimine raskustega tuleb, õigemini nende inimeste tagamaid. Ma loodan, et sageli ei ole sallimatuse taga otseselt pahatahtlikkus, seda ei tehta tingimata mala fide. Maiäev päeva järel, lugedes uu- nisin, et sõnad nagu sallimine, diste ja arvamusartiklite sa- empaatia, mõistmine, tolerants

P

on omandanud teatud loosunglikkuse. Meedia ja mitmedki üsna poolikult ja populistlikult läbi viidud teavituskampaaniad on selle neile külge pookinud – see omakorda on nende seost reaalsusega ähmastanud, inimesed muutuvad ebakindlaks ega saa enam aru, mismoodi nad täpselt peaksid tolerantsed olema. Kuidas peaks käituma? Mida tegema?

M

a usun, et suurel määral peitub sallimatuse taga hirm, et üleskutsetega olla tolerantne ja salliv tahetakse neilt ära võtta oma arvamus. Aga kui johtuda tolerantsuse definitsioonist, et tolerantsus on austus ja lugupidamine kaasinimese vastu, siis selgub, et tegelikult see nii ei ole. Tolerantne ja salliv saab olla ka omi tõekspidamisi säilitades. Näiteid? „Ma olen kristlane ja kiriklikke homoabielusid loomulikult ei poolda, sest [sisesta pikk teoloogiline seletus siia], aga ma leian, et kirikuväliselt on homod samuti inimesed, mitte koletised, ja neile peaks kehtima samad inimõigused, mis teistelegi. Ning kuna kirik ja riik on lahus, siis peaks leiduma võimalus nende kooselu seadustamiseks.“ See on kahe omavahel üsnagi okkalisel läbisaamisel oleva vähemusgrupi võimalus üksteist tolereerida, jäädes oma tõekspidamiste juurde. „Minu arvates on igasugused paraadid ja muu säärane küll tobe, aga las nad siis peavad paraadi, kui tahavad, minult see tükki küljest ei võta.“

„Lits! Lapsetapja! Mõrvar! Kõik on selge, pole siin midagi arutada. Koidikul neljaks ja teibasseaetud tükid üks igasse Eestimaa nurka kõikide litside ja tolerastide hoiatuseks.“

B-kategooria õudusfilmidega, kus külarahvas harkide ja tõrvikutega varustatuna koletist tapma läheb – selline arutus vihas rahvamass on kontrollimatu ning võib oma raevu välja elada fakte teadmata ja asjaolusid selgitamata. Mõni aeg tagasi küttis online-meedias rahva kire ja tähelepanu tulikuumaks Tamsalu-juhtum, mis torkab silma faktide erakordse ebaselguse ja rahva erakordse vihaga. Kerge refereering: koolitüdruk eitas rasedust kuni nurisünnituse/sünnituseni ja politsei leidis loote/imiku riidekapist/lauasahtlist ning sellel võis ja võis ka mitte olla vägivalla tundemärke ja asjaga võis, aga võis ka mitte olla seotud koolilapse ema. Ühesõnaga täielik infokaos ja tohuvabohu. Kommentaarid on üleliigsed, rahvamass nõudis enam-vähem ühehäälselt – kui tsiteerida ühe blogi sabast leitud kommenteerijat, kes ironiseeris ja on sallivuse koolkonna esindaja –, et „koolilaps oleks tulnud selsamal esmaspäeval peaga vastu sitapotti tagudes surmata, vastukaaluks koletule lootetapule“. Inimesi, kes kutsusid üles mõistmisele, rõhudes psühholoogilistele aspektidele, kutsuti põlastavalt tolerastideks ja Maarjamaa hukutajateks. „Lits! Lapsetapja! Mõrvar! Kõik on selge, pole siin midagi arutada. Koidikul neljaks ja teibasseaetud tükid üks igasse Eestimaa nurka kõikide litside ja tolerastide hoiatuseks.“ Ometi, mõistmine, asjasse süüvimine, tagamaade uurimine ei tähenda siinjuhul mingil moel heakskiitu toimunule, vaid lihtsalt kõigepealt arusaamist, järgmisena adekvaatselt reageerimist ja lõpuks järelduste tegemist ning loodetavasti sarnaste sündmuste vältimist tulevikus.

G

ertrude Stein ütles „Roos on roos on roos“. Tolerants on tolerants on tolerants. äiteks homode sallimine Mõistmine on mõistmine ei ole ei tähenda, et peaks ise vaikimisi heakskiit. Sallimine on homoks hakkama või loobuma sallimine ei ole usku pööramine. oma teatud meelsusest ja suure hurraaga tormama paraadile, kirgas lipp käes. Küll aga tuleks alla neelata soov hävitada, nähtamatuks taandada kõik endast erinev, mis sest, et see erinev võib olla natuke hirmutav. Mõistmine ei tähenda tingimata heakskiitNirti mist, küll aga arutu lintšimise vältimist. Oleme ju kõik tuttavad

N


Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

11

HUUMOR

Austet’ õppejõud...

Ilmselt on väga vähe tudengeid, kes poleks oma õpingute jooksul kodust tööd tähtajast hiljem esitanud ja/või loengust (või paarteisest) puudunud. Seega on suurel osal meist ilmselt ühel hetkel ilmnenud vajadus läkitada õppejõule üks selgitav-vabandav kiri. Juhuks kui hilinenud referaate või eksamile mitteilmumisi on kogunenud juba nii palju, et õppejõud seab järjekordse külmetuse või sugulase lahkumise kahtluse alla, on järgnevalt esitatud mõned põhjendused, mida õppejõud ilmselt iga päev ei kuule. • Paraku kattus (sisesta õp- kamp. Ilmselgelt oled Sa niivõrd • Sa kaotasid eelneval õhtul • Sa avastasid, et igasugune kommentaare Su vabanduskirja Kui Sa ei ilmunud petöö vorm) seriaaliga „Vaprad traumeeritud, et lähiajal võib Su oma koti ja toanaabri mingisse akadeemiline tegevus, sealhul- aadressil (eeldatavasti on see kas loengusse/seminari/ekja ilusad“ – Sa pidid tingimata kohalolek auditooriumis küsi- meelelahutusasutusse. Selleks gas kodused tööd, kutsub Sul e-kirja vormis või paberkandjal). samile...

teada saama, kas Ridge abiellub • Su isiklik astroloog ütles Sul- Brooke’iga ka kahekümneviienle, et tol päeval oli õppetööks dat korda ning kes seekord trevale tähtede seis. Süüdista ret- pist alla kukub. rograadset Merkuuri, mis avaldab tugevat negatiivset mõju Su • Teel toimumiskohta ründas kirjaoskusele ja istumisvõimele. Sind erakordselt vihane siili-

märgi all olla. Usutavuse eesmärgil on soovituslik lisada rünnaku ülidetailne kirjeldus, mida illustreerivad (Paintis tehtud) kritseldused vihastest siilidest.

VÄINO ÕUN

et neid leida, pidid Sa õppetöö päeval eelnevat õhtut ülima täpsusega kordama. Et õppejõud muretsema ei hakkaks, lisa rõõmustav uudis, et Sa leidsid nii sõbra kui ka koti elusa ja tervena • Sul on akadeemilise amneesia linna uusima pubi laua alt. sündroom, mis tabab Sind ühe kilomeetri raadiuses õppehooKui oled referaadi/etnest. Õppehoonele lähenedes tekande/essee tähtaja unustad Sa automaatselt oma maha maganud... nime ning sealviibimise põhjuse. Selgita, et akadeemilise amneesia • Kuna Sul puudus ligipääs sündroom on vahelduva kuluga, internetile, otsustasid Sa oma mistõttu võib Sind aeg-ajalt ma- kirjaliku töö saata paberkandjal jas siiski kohata. tuvipostiga. Kiru saamatut tuvi ning luba, et selline strateegiline • Sa ei saa selles konkreetses möödapanek ei kordu. Järgmisel hoones, kus õppetöö aset leiab, korral saadad Sa töö e-kirjaga viibida, kuna selle feng shui on või äärmisel juhul edastad selle paigast ära. Ütle, et Sa ei saa enne suitsusignaalidena. õppehoonesse siseneda, kui maja aura on puhastatud. Lisa kirja • Sa otsustasid olla originaalne manustesse fail nõuannetega, ning tavapärase kirjaliku vormi kuidas ruumide sisustust ümber asemel esitada oma töö läbi tantkorraldada. sumeediumi. Kanna õppejõule ette paarikümnesekundiline • Sa eksisid õppehoones ära õõtsumiste ja kätega vehkimise ning kogemata osalesid vales õp- kava, mis väljendab Sinu töö petöös. Kuna Sa taipasid seda põhipunkte. üsna hilja, siis austusest õppejõu ja kaastudengite vastu ei haka- • Ülesande täitmine on Su usunud Sa õigesse auditooriumisse tunnistuse vastu. Rõhu õppejõu enam minema. Avalda kindlasti süümepiinadele – avalda veendurahulolu faktiga, et vähemasti must, et ta ei sunni Sind tegema laienes Su silmaring. (Õppejõud midagi, mis võiks viia selleni, et ei pea teadma, et tegelikult laie- Su peale langeb jumalik viha, nes Su silmaring vaid mõne ko- mille tagajärjel võiks näiteks Su möödiasarja uusimas osas juhus- parem käsi otsast kukkuda. likult pillatud faktikillu võrra.) • Sa lugesid internetist, et • Su esivanemad ilmutasid end maailmalõpp saabub koduse töö Sulle unes ning keelasid tol päe- tähtajaga samal päeval. Sellest val toast lahkuda. Antud vaban- tulenevalt ei pidanud Sa ilmdus on oluliselt efektiivsem, kui selgelt maailmalõpu-eelsel õhtul Sa vabandad õppejõu ees isikli- koduse töö kirjutamist prioriteekult – sõna madala, kergelt ko- diks, vaid otsustasid aega veeta riseva häälega: „Vaimud keelasid konstruktiivsemalt, näiteks õpmul tulla.“. Seejärel jätka vestlust pides söögipulkadega kärbseid oma tavalisel toonil. kinni püüdma.

esile allergilise reaktsiooni, mis avaldub lööbe ja ajutise hullumeelsusena. Selle tulemusel ei jõudnud Sa oma tööga valmis, kuna veetsid mitu tundi end kratsides ja oma riidekapiga filosoofilistel teemadel arutledes.

• Su kodune töö kutsus esile emotsionaalse, spirituaalse ja eksistentsiaalse kriisi, mistõttu Sa ei saanud seda lõpetada. Sea kahtluse alla koduse töö kui sellise vajalikkus. Mõtiskle ülikooli hierarhia üle. Väljenda kahtlusi oma olemasolu kohta.

• Sa võtsid omaks rohelise eluviisi, mistõttu ütlesid Sa lahti • Su iguaan sõi Su koduse töö elektroonilistest seadmetest, ära. sealhulgas ka arvutist. Samuti on Su põhimõtete vastu paberi kasutamine ning raamatute lugemine, kuna see tähendaks puude RIINA LÄÄTS mõrva õigustamist. Eesti Üliõpilaslehe Eelista paatoslikku stiili. Ighuumoritoimkond noreeri õppejõu võimalikke

Kaua sa hääletad? Kel vanust alla 26, reisivad lauPäeVItI -60% sOOdsaMalt! www.sebe.ee

JÄLGI EESTI ÜLIÕPILASLEHTE KA FACEBOOKIS: www.facebook.com/Eesti.Uliopilasleht


12

Eesti Üliõpilasleht 09.11.2010

REKLAAM

Üliõpilase magus põli!

Mõnusama elu nimel tudengitele ja õpetajatele silmauuringud tasuta!

Terveks aastaks järelmaksu intress

Soovime anda omapoolse panuse tülikatest ja teinekord ka liiga kallitest silmakontrollidest pääsemiseks. KSA Silmakeskus pakub prillidest või kontaktläätsedest vabanemiseks võimalust registreerida end tasuta konsultatsioonile Tallinna, Tartu või Pärnu keskustes kuni 30. november. Konsultatsiooni käigus tehtavad silmauuringud on ülevaatlikud ja huvitavad ning annavad vastuse ka küsimusele, kas silmad on sobilikud laserprotseduuriks. Tasuta uuringud on mõeldud 20 - 40 aastastele üliõpilastele või õpetajatele!

kuni selle aasta lõpuni!

Kampaania tingimused 1. Pead olema tudeng või õpetaja ning esitama sellekohase tunnistuse 2. Prillide või kontaktläätsede tugevus -1 kuni -8 dioptrit 3. Vanus 20 - 40 eluaastat 4. Uuring kestab 1,5 tundi

%

Uuringutele registreerimiseks: • mine aadressile www.ksa.ee/tudeng või • helista numbrile 644 5060

tava2  

Kuidas kirjutada õppejõule vabanduskirja LK 11 TASUTA Tartu tudengid ehitavad Kuu tehiskaaslast! www.yliopilasleht.ee